Eduard Tubin (1905-1982) Elulugu: Sündinud Kallaste lähedal. Koolitee algas Naelavere külast. Tartusse tuli õppima Õpetajate Seminari ja Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Töötas ühe aasta Nõos matemaatika- ja muusikaõpetajana. 1930. Alustas tööd Vanemuise juures. 1939 tehakse ettepanek pühenduda ainult muusikale. 1944 lõpetas töö Vanemuise juures. Lahkus perega Rootsi küüditamise hirmus. Surmani elas Stockholmis. Töötas seal ooperiteatri juures arhiivis. Juhatas eestlastest meeskoori. Looming: 10 sümfooniat. Neli esimest Eestis. Eesti esimese balleti ,,Kratt" autor. Esietendus 1943. Balletisündmustik toimub 18. Saj. Eesti külas. Balleti muusika põhineb Eesti rahvamuusikal. Kasutatakse torupilli-, kandle- ja viiulilugusid. 2 ooperit. 1969 ,,Barbara von Tisenhusen" ja 1971 ,,Reigi õpetaja". On kirjutanud koori- ja klaverimuusikat. 1979 ,,Reekviem langenud sõdurile".
’’Kratt’’ 8.märtsil 2017.aastal ma käisin koos klassiga Estonia Rahvusooperis, kus esitati Eduard Tubina balletti kahes vaatuses. Kontserd räägib olendist, keda nimetatakse kratiks. Tema tõi tule ja sädemetega oma peremehele raha. Kuid mingil hetkel pöördus kratt oma peremehe vastu. Kratt oli kui mingi kehastus, mis väljendas ahnust ja kadedust. Ning see olend tõi alati ebameeldivaid tagajärgi. Teisest küljest lugu pani omavahel võrdlema raha ja armastust. See pani mõtlema, et meil kõigil on omad unistused nii rahast kui ka armastusest. Tihtipeale pole võimalik mõlemat saada.
Meeskoori. Ka Rootsis jätkas intensiivselt loomingulist tööd ja leidis heliloojana tunnustust, kuigi pagulasena ei olnud tal sugugi kerge Rootsi kultuurieliidi hulka tõusta. Siiski väärinuksid tema teosed seal sagedamini esitamist. Rootsis sai Tubin end rohkem loomingule pühendada ja võimalused uut kunsti ja muusikat tundma õppida olid seal paremad. Kuna põgenike loomingu esitamine oli Eestis nõukogude võimu ajal peaaegu keelatud, jäid eestlased pikaks ajaks Tubina muusikata. Tasapisi hakati siiski tema teoseid esitama ja "Estonia" tellis ooperi. Alates 1961 külastas Tubin ka ise mitmel korral Eestit ja juhatas siin oma teoste ettekandeid. Tubina loomingu rahvusvaheline läbimurre algas 1980. aastail, eeskätt tänu Neeme Järvi dirigenditööle, kes hakkas tema teoseid kogu maailmas esitama. Tubin suri 1982. aastal Stockholmis. Eduard Tubin on üks eesti nimekamaid heliloojaid, kelle sümfooniline muusika kuulub 20
Eduard Tubin (1905 1982) Sissejuhatus Kes on? Lapsepõlv Haridus Hinnatud helilooja Elu Rootsis Surm Tunnustused Teosed Mälestuseks Eduard Tubina muuseum Muud huvitavat Kes on? Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905. aastal Peipsiäärses Torila külas kaluri pojana. Ta oli Eesti helilooja. Lapsepõlv Hariduse sai Eduard algul Naelavere koolist, hiljem Torila Ministeeriumikoolist. Ta õppis pikkoloflööti ja mängis ka kooli orkestris. Tubina lapsepõlv polnud kerge. 10aastaselt pidi ta üle elama Esimese maailmasõja ja seejärel ka Vabadussõja. Kui ta oli 6aastane, suri tema vanem vend
Tema peamiseks tööks oli vanade ooperite noodimaterjalide ettevalmistamine ettekanneteks. Drottningholmi teater tegutses ainult suviti, seetõttu jäi Tubinal töö kõrvalt palju aega ka oma muusika kirjutamiseks. Põgenike loomingu esitamine oli Nõukogude Liidus keelatud, seetõttu langes Tubin kodumaal rangelt ja ametlikult pikaks ajaks põlu alla. 1953. aastal varsti pärast Stalini surma olukord olukord siiski pisut paranes. Juba 1956. aastal mängiti tohutu menuga Tallinnas Tubina Viiendat sümfooniat. Ballett nimega ,,Kratt" etendus 1961. aastal "Vanemuise" teatris ja 1968. aastal "Estonia" teatris. Rootsis on Tubinale korduvalt määratud tööstipendiume ja preemiaid, mis tõestab, et ta leidis heliloojana märgatavat tunnustust. Pagulasena polnud Rootsis kuigi kerge tõusta kultuurieliidi hulka. Pagulase staatuses inimesed hoidsid ka ise rohkem omaette, sest neil oli vajadus säilitada oma kultuuri ja keelt.
Eduard Tubin (1905-1982) Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905.a. Peipsi ääres Torila külas Kallaste lähedal (praegusel Kallaste linna territooriumil) kus tema isa töötas kalurina kuid tegutses ka rätsepana. Mõlemad Eduardi vanemad ild seotud muusikaga. Isa mängis kohalikus küla sümfoniettorkestris trompetit ja ema laulis kirikukooris. Kui Tubin oli 3-aastane, kolis pere Alatskivi lähedale Naelavere koolimajja, kus Tubina vanem vend Johannes sai kooliõpetaja töökoha. Pärast venna surma 1912.a. jäi Eduardile temalt mõningaid noote ja piccoloflööt, millel Tubin hakkas iseseisvalt mängimst õppima. 1912-1914 õppis Tubin Naelavere külakoolis, siis astus ta Torila ministeeriumikooli, mi soli venekeelse programmiga. Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918.a. muudeti kool eestikeelse õppekeelega rahvakooliks, mille Tubin lõpetas 1920.a. Kui Tubin oli saanud 9-10
Meeskoori. Ka Rootsis jätkas intensiivselt loomingulist tööd ja leidis heliloojana tunnustust, kuigi pagulasena ei olnud tal sugugi kerge Rootsi kultuurieliidi hulka tõusta. Siiski väärinuksid tema teosed seal sagedamini esitamist. Rootsis sai Tubin end rohkem loomingule pühendada ja võimalused uut kunsti ja muusikat tundma õppida olid seal paremad. Kuna põgenike loomingu esitamine oli Eestis nõukogude võimu ajal peaaegu keelatud, jäid eestlased pikaks ajaks Tubina muusikata. Tasapisi hakati siiski tema teoseid esitama ja “Estonia” tellis ooperi. Alates 1961 külastas Tubin ka ise mitmel korral Eestit ja juhatas siin oma teoste ettekandeid. Tubina loomingu rahvusvaheline läbimurre algas 1980. aastail, eeskätt tänu Neeme Järvi dirigenditööle, kes hakkas tema teoseid kogu maailmas esitama. Tubin suri 1982. aastal Stockholmis. Eduard Tubin on üks eesti nimekamaid heliloojaid, kelle sümfooniline muusika kuulub 20
planeeritud ulatuslikud restaureerimistööd raha puudumisel seiskusid. Seetõttu jäi palju väärtuslikku pöördumatult rikkumata. Tänased restaureerimispõhimõtted ja materjalivalikud ning töövõtted on oluliselt paremad 30 aastat varasematega võrreldes. Loss pakub külastajatele palju : Lossi on külastamiseks pakutakse soovikorral ka giiditeenust ( eesti, inglise, vene või saksa keeles ) Võimalik on külastada Tubina Muuseumi, Lossiparki, matkarada, ja einestada Lossi restoranis . Võimalik on ka majutus . Ruume on võimalik rentida Pakutakse erinevaid soovitusi erinevaltelt spetsialistidelt . võimalust riietuda mõisahärraste või -teenijate kostüümides ja patserdada neis mööda lossi. Pakutakse ka lossipargis aktiivset ja igale inimesele sobilikku disc golfi mängimise võimalust Õpitoad Võimalik on ette tellida : Nõelviltimise õpituba
3 Eduard Tubin Eesti helilooja ja balleti autor Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905 Torila külas Peipsi ääres. Tema isa töötas külas kaluri ja rätsepana. Muusikahuviline mees käis mitmetel laulupidudel ja mängis kohalikus orkestris puhkpille. Huvi muusika vastu oli isalt pärinud lisaks Eduard Tubinale ka tema vanem vend Johannes. Eduard Tubina koolitee algas Naelavere külakoolis, kus ta vend oli kooliõpetaja. Vend Johannes mängis viiulit ja juhatas külaorkestrit. Tänu vennale hakkas Tubin muusikaga tegelema. Esimesed kokkupuuted muusikaga olid tal juba karjapoisi põlves. Venna varajase surma järel jäid Eduardile päranduseks pikkolofööt, viiul ja noodivihikud, mis karjapoisile muusikamaailma teed juhatasid. Aasta pärast külakoolis käimist saadeti Eduard Torila Ministeeriumikooli
1982.aastast Rootsi Kuningliku Akadeemia liige Suhe Eesti ja NSV Liiduga Pärast lahkumist Rootsi külastas Eestit kaheksa korda (esimest korda 1961.a), põhiliselt seoses tema teoste suuremate ettekannetega Keeldus ettepanekutest naasta Eestisse elama Põgenike looming NSVL üldiselt keelatud, kuid peale Stalini surma 1953.a olukord siiski mõnevõrra muutus. Järelkaja Eduard Tubin suri 17. novembril 1982 Stockholmis 2000.a asustati Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing 2001. aastast alates korraldatakse Tallinnas ja Tartus festivali ,,Eduard Tubin ja tema aeg" Tubina teoseid on maailmas palju plaadistatud 18. juunil 2011 avas Alatskivi lossis piduliku kontserdiga uksed Eduard Tubina Muuseum Loomingu üldiseloomustus Tubina sümfooniline looming kuulub 20.sajandi maailmaklassika hulka Mõjutused eesti rahvamuusikast (teostesse põimitud eesti rahvaviisid) Terviklikud ja temaatiliselt ühtsed teosed
põlu alla Tubinale tehti korduvalt ettepanekuid naasta Nõukogude Liitu, Tubin aga keeldus Kaitsmaks end võimalike repressioonide eest oli ta enne Eestisse sõitu võtnud Rootsi kodakondsuse Tema teoste rahvusvaheline läbimurre algas 1980.a tänu Neeme Järvi dirigenditegevusele 1982.a valiti Tubin Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks Pärast surma alustas Skandinaavia plaadifirma BIS tema kogutud teoste väljaandmist Tubina sümfooniline looming on seetõttu tõusnud 20. saj. maailmaklassika hulka Järjest enam kõlab Tubina muusika ka kodumaal. LOOMING 10 sümfooniat ja Eesti esimene ballett "Kratt“ Sümfoonilised süidid ja lühipalad Koori-ja soololaulud Instrumentaalkontserdid Ooperid “Barbara von Tisenhusen” ja “Reigi õpetaja” Koorimuusikas on tema tähtsaim töö "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" KRATT
Rudolf Tobiase, Mart Saare, Eduard Oja, Heino Elleri ja Peeter Südame teoste toimetaja) · 19871992 Eesti Kontserdi produtsent Rahvusvahelise muusikafestivali ,,Eduard Tubin ja tema aeg" asutaja ja kunstiline juht (alates 2001) Rumessen on tuntud tsükliliste teoste esitajana: · 1972 Aleksander Skrjabini 10 sonaati · 1976 Johann Sebastian Bach "Hästi tempereeritud klaver" I osa · 1979 Frederic Chopini 27 etüüdi · 1977, 1981 Eduar Tubina kõik klaveriteosed · 1980 Sergei Rahmaninovi 15 etüüd-pilti · 1982 Mart Saare klaveriteosed 1987 Heino Elleri kõik 29 klaveriprelüüdi Plaadistused ja publikatsioonid Ta on heliplaadistanud ka Heino Elleri ja Eduard Oja klaveri- ja kammermuusikat. Ta on restaureerinud ja kirjastanud Rudolf Tobiase klaverikontserdi ja oratooriumi "Joonase lähetamine". Heliplaadistanud Eduard Tubina, Rudolf Tobiase, Mart Saare, Heino Elleri ja Eduard Oja klaveri- ja kammermuusikat.
aastal valiti ta Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks. Looming Tubina looming on väga mitmekülgne: Sümfooniline muusika:10 sümfooniat, teosed sümfooniaorkestrile, kontserdid. Kammermuusika (instrumentaalteosed väikestele koosseisudele). Koori ja soololaulud. Kaalukam kooriteos on "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" koorile, solistidele ja orkestrile. Ooperid: "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". Ballett "Kratt" (esimene eesti ballett) Kõige olulisem joon Tubina loomingus on rahvuslikkus Enimmängitud sümfooniad on teine ja viies. Sümfooniad Tubin on kirjutanud 10 sümfooniat (11. jäi lõpetamata) ja need moodustavad tema loomingu tähtsaima osa. Tubina enimmängitud sümfooniad on teine ja viies. Teine sümfoonia on ainus vaba vormikäsitlusega teos selles zanris ja eriline ka selle poolest, et sümfoonia teine osa algab enne esimese osa lõppu. Lisaks Teisele sümfooniale on Tubin pealkirjastanud veel Kolmanda ("Heroiline"
ehk siis oli Tubin see, kes kirjutas partiisid, vajadusel orkestreeris ja ka arranžeeris. Kuna töötav teater töötas enamjaolt ainult suviti, jäi Eduardil töö kõrvalt palju vaba aega üle ja Ta sai ka muusikat kirjutada, sest neid telliti isegi väljaspool tööd. Aastatel 1945- 1959 ja 1975- 1982 juhatas Tubin Stockholmi Eesti Meeskoori. 1953. aastal hakkas olukord muutuma, sest pärast Stalini surma hakati Tubina viiendat sümfooniat meeletult mängima. 1961. aastal etendus Vanemuises ballett ’’Kratt’’, 1968. aastal Estonias ja 1971. aastal Vanemuises ooper ’’Barbara von Tishenhusen’’. Väga suureks raskuseks osutus Tubina ooper ’’Reigi õpetaja’’, sest sellele ei saadud Estonias kuidagi esitusluba, sest Kaarel Ird kes oli näitleja, lavastaja ja teatrijuht muretses läbi tutvuste esitlusloa Vanemuisele. Ideoloogilistele põhjustele ei saanud
Esimene eesti helilooja sümfoonia pärineb aastast 1908 ja selle autor, nagu mitme muugi anri esikteose puhul on Artur Lemba. Sümfoonia on säilinud, seda on mängitud/lindistatud, kuid... Tõsiselt saab eesti sümfooniaid vaatama hakata ikkagi alles Eduard Tubina tulekuga eesti muusikasse. Tundub küllalt jahmatav, et Tubina I sümfoonia on tegelikult alles neljas eesti helilooja selle anri teos. Üllatav selleski mõttes, et juba 1920. aastateks olid meie muusikas olemas Elleri "Koit", "Videvik", "Öö hüüded" ja veel mõnigi kontserdiellu jäänud teos, "Koit" küll Eestimaal enim esitatud sümfoonilise eesti teosena, omamoodi sümbolina. Viimasel ajal ägedalt päevakorral olnud küsimus eesti muusika kõlamisest meie kontserdisaalides viib paratamatult mõttele, kui palju ja mida esitati näiteks 1920.
peaaegu tervenisti väljakasvanud rahvamuusikast. Kõrvuti rahvaviisidega kasutas Tubin balletis rahvuslikke tantsu- ja pillilugusid. Viisides on kasutatud polüfoonilist töötlust ja sümfoonilist orkestrikoloriiti. Balleti muusikaanumbrid jagunevad kaheks: külaelu tseenid – side rahvamuusikaga, mütoloogilised tegelased – mõistatuslikud ja salapärased. 11. Nimeta olulisemaid žanreid Eduard Tubina loomingus. Too välja olulisus (teemade valik) PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 2 of 5 Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel nendes žanrites. Teostes on tuntav žanriline järjepidevus ja seos eelneva poolsajandi helimeistrite sümfooniliste
Kratt Hiljuti käisime klassiga Estonia teatris vaatama Eduard Tubina balletti "Kratt". „Kratt“ on esimene Eesti ballett ja helilooja Eduard Tubina esimene töö muusikateatrile. Loo tegevus on ainet saanud eesti folkloorist. Kratt oli vanarahvale nõiduslik olend, kes tulejoana ringi lennates varandust oma peremehele kokku ajas. Etendus „Kratt“ räägib ahnest taluperemehest, kes endale krati teeb. Kõrvalteemaks oli ka armastus peremehe tütre ja sulase vahel. Etenduse sisu oli huvitav. Mulle meeldis see, et kogu aeg oli midagi toimumas. Kordagi ei läinud mul mõte etendusest eemale
aastal Tallinnas. Alates 1978. aastast, mil Eugen Kapp tähistas oma 70. sünnipäeva, Artur Kapp aga oleks saanud 100 ning Villem Kapp 65, toimub Suure-Jaanis heliloojate Kappide muusikale pühendatud festival. Eduard Oja (17.01.1905 Vana-Põltsamaa vald - 16.04.1950 Tartu) Helilooja, koorijuht, muusikapedagoog, kriitik. Eduard Oja sündis 1905. aastal Tartumaal Palupõhja metsavahi pojana. Ühel ajal Eduard Tubinaga õppis ta Tartu Õpetajate Seminaris. Sel ajal harjutas Oja Tubina eeskujul hoolega viiulit ja hakkas süvendatult tegelema muusikateoreetiliste ainetega. 1925. aastal astus ta Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, esialgu viiuli erialale, seejärel Heino Elleri kompositsiooniklassi, kus ta oli taas Tubina õpingukaaslane. Tartu muusikakooli lõpetas Oja aastal 1932. Eduard Tubin (18.06.1905 Torila - 17.11.1982 Stockholm) Väljapaistvamaid heliloojaid eesti muusikaloos, omanäolisemaid sümfoonikuid kogu 20. sajandi muusikas 1930
altsaksofonile, soololaulud jne). Koorimuusikas on tema tähtsaim töö "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks". Tubin on traditsioonidele toetuv helilooja. Ta on kasutanud klassikalisi zanre (sümfoonia, sonaat, kontsert jne) ning ta teosed on ka ülesehituselt pigem traditsioonilised Tubin pidas tähtsaks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne. Sageli on ta põhiteemast tuletanud edasist materjali ning tsiteerinud algosa teemasid järgnevates osades. Üks olulisemaid jooni Tubina muusikalises mõtlemises on minimaalse lähtematerjali leidlik arendamine, varieerimine. Eriti suur meister oli ta polüfoonilises kirjaviisis. Tubina muusika on peaaegu alati laetud suure sisemise pingega. Olulisemad muusikalised väljendusvahendid selle saavutamiseks on Tubinal intensiivne rütm ning ostinatotehnika. Tubina muusikat tajutakse rahvuslikuna. Oma teostes on ta sageli kasutanud rahvaviise - näiteks mitmetes süitides, balletis "Kratt" jne. Noores Eesti Vabariigis oli teravalt
Eduard Tubin sündis 18 juuni 1905ndal aastal Kallaste lähedal Kokora vallas Torila külas. Hetkel on selles kohas mälestuskivi. Tubina talu pole säilinud. Tubin oli harrastuskunstnik, fotograaf. PEREKOND Isa Joosep oli kalur ja rätsep, ema Sophie laulis kiriku koolis. Peres oli 3 last, neist esimene suri kümne kuuselt, teine poeg oli Johannes (suri 22 aastaselt) . Eduard oli pere kolmas laps. Suguvõsa oli väga musikaalne , Joosepi vennad mängisid klarnetit ja olid muusikahuvilised, Joosep ise mängis trombooni ja trompet. Eduard oli kaks korda abielus , esimest korda abiellus 1930nendal aastal Linda Pirniga,
loodusmotiividel. Kreek kasutas ka mitmeid polüfoonilisi võtteid. Saar üritas edasi anda rahvuslikku hingelaadi. Mõlemal oli omamoodi muusikakäsitlus. 9. Heino Eller oli kindlasti Eesti muusikas väga tähtis kuju. Tema roll oli teedrajav nii helilooja kui ka pedagoogina. Heino Eller oli filigraanne muusikateoste meister. Tema koha üle Eesti muusikas ei saa vaielda, sest ta oli vaieldamatult Eesti muusikaloo jaoks väga tähtis. 10. Esimene rahvuslik ballett oli Eduard Tubina ,,Kratt" ja esimene rahvuslik ooper oli Evald Aava ajalooaineline ooper ,,Vikerlased". 11. Eduard Tubina tähtsamad teosed olid: esimene rahvuslik ballett ,,Kratt", ning ooperid "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". Ta on kirjutanud rohkesti kammermuusikat (Keelpillikvartett, sonaadid klaverile, viiulile, vioolale, flöödile ja altsaksofonile, soololaulud jne). Koorimuusikas on tema tähtsaim töö ,,Reekviem langenud sõdurite mälestuseks". Eesti muusikaloos on ta tähtis selle
Carl Maria von Weberi muusikaga. 4. 1906 Vanemuise teatrihoone avamine, kutselise teatri asustamine. 5. 1908 Vanemuise seltsi sümfooniaorkestri asustamine. 6. 1935 Evald Aava ooperi “Vikerlased” esmalasvastus Vanemuises. 7. 1939 Esinemine tantsuetendus Vanemuises - Pjotr Tšaikovski “Karnevalisõi 8. 1941 Esimene õhtut täitev ballett Vanemuises - Cesare Pugni ja Reinhold Glieri 9. 1939 valmib Vanemuise kontserdisaal. 10. Esineb Eesti algupärane ballett Vanemuises - Eduard Tubina Praegused etendused Vanemuises: ● Sööbik ja Pisik ● Deemonid ● Raimonda ● Väikese onu saaga ● Evita
aastal Estonia teatris. Maailma konserdilavadel ja muusikateatris on Volmer leidnud korduvalt ja on juhatanud mainekaid orkestreid: BBC Phillharmonic(Manchester), City of Birmingham SO, Berliini Raadio SO,Sydney ja Melbourne`i sümfooniaorkestrid jt. On dirigeerinud oopereid ja ballette Moskva Suures Teatris, Soome RO-s jne. Alates 2004. aastast on Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Tema heliplaadistuste seast tõusevad esile Leevi Madetoja kogu orkestriloomingust ning Eduard Tubina kõigi sümfooniate ja balleti ,,Kratt" helisalvestused. Aile Asszonyi (sopran) debüteeris ooperisolistina 2000 aastal Vanemuise teatris Despina Mozarti ooperis ,,Cosi fan Tutte". Tema rollide hulka kuuluvad Mozarti rollidest Despina ja Fiordiligi (,,Cosi fan Tutte"), donna Anna ja donna Elvira (,,Don Giovanni") jpt. Ta on laulnud ooperirolle Viini kammerooperi ja Nargen Opera lavastuses ja olnud tegev oratooriumisolisti ja kammerlauljana. Ta on esinenud eesti nüüdismuusika esiettekannetel
Harry Olt on Eesti muusikateadlane ja helilooja. Sündis 26. aprillil 1929 Rakvere lähedal, Porkuni vallas Kadila külas talupoja peres. Aastast 1944 elab Rootsis. 1945-47 õppis Arvika Kõrgemas Muusikakoolis, edasi 2 aastat Stockholmi erakonservatooriumis klaverit ja muusikateooriat. 1949-52 eravisiidiliselt Olaf Rootsi juures dirigeerimist ja repititsiooni ja 1959-62 Eduard Tubina juures kompositsiooni. 1955-57 ja 1959-62 täiendas end Uppsala Ülikoolis. 1953-57 andis eratunde ja 1959-st oli aasta aega Stockholmi Muusikakooli juhatajaks. 1960-64 oli Rootsi Raadio muusikasaadete toimetaja. 1960'tel kujunes peamiseks Eesti ja Rootsi kultuuri vahendajaks. Ta on korraldanud palju kontsertreise, seminare ja konverentse. Tema kaasabil ja vahendusel jõudsid Rootsi Estonia teater, Hortus Musicus, Riiklik Akadeemiline Meeskoor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja palju teised. Tema loomingusse kuulub näiteks lasteooper ,,Reinuvader Rebane", k...
sädemejoana ringi lennates erinevat vara kokku veab: vilja, rõivaid, raha jms. Varasemate uskumuste kohaselt käis inimese hing ise nõiasõnade mõjul kratiks. Hiljem on levinud arusaam erinevatest esemetest valmistatud krattidest. Üldine on olnud usk , et inimkätega valmistatud krati elluäratamiseks on vaja kuradile kolm tilka verd anda, oma hing talle müüa. Piltlikult võidakse kratiks nimetada varast või vallatut last. Autor: Eduard Tubina, Karl Martin Sinijärv. Tuulispask rahvapärane nimetus keeristuule kohta. Eesti rahvausundis oli levinud kujutelm, et keeristuul on (pahatahtlik) vaim või olend (näiteks: nõid). Autor: Matthias Johann Eisen, Ferdinand Johann Wiedemann.
Estonia Teater Teatri avamine Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Tallina pommitamisel hävines Estonia teater. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. Arhitekt 1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis Estonia hoone pommitamises. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi Maja ajaloost 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Esimese maailmasõja ajal oli teatrimajas juba sõjaväehospidal. Kontserdisaali rõdupoolses osas seati sisse õigeusu kirik. Esimesed etendused 1922 toimus teatris esimene õhtut täitev balletietendus Léo D...
1931-1944 töötas algul repetiitori ja seejärel dirigendina „Vanemuises“ 1938. aastal täiendas end Rootsis 1944 põgenes Rootsi 1945-1972 töötas Drottinhgolmi teatris Stockholmis- vanade ooperite noodimaterjalide ettevalmistamine ettekanneteks Palju aega jäi muusika kirjutamiseks Teda tunnustati heliloojana Käis mitmed korrad Eestis, kandis ette suuremaid teoseid Elulugu Tema teoste rahvuslik läbimurre algas 1980.aastail Neeme Järve hakkas Tubina loomingut kogu maailmas tutvustama Eduard Tubin suri 17. novembril 1982. aastal Stockholmis Looming 10 sümfooniat Instrumentaalkontserdid Sümfoonilised süidid ja lühivormid Eesti esimene ballett „Kratt“ Ooperid „Barbara von Tisenhusen“ „Reigi õpetaja“ Koorimuusika- „Reekviem langenud sõdurite mälestuseks“ Looming Toetus traditsioonidele Traditsioonid ühendatud kaasaegsete võtetega Teos terviklik ning temaatiliselt ühtne
aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul.Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas".1913. aastal valmis Estonia teatri hoone. 1922. aastal etendati esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal. Esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn.[5] Üks ehitajaid oli Ivar Kreugeri ehitusettevõte Kreuger & Toll; Ivar Kreuger käis Tallinnas mitu korda ehitustöid jälgimas.Hoone avati 24. augustil 1913. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ja teine kontserdisaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga.Teises maailmasõjas sai Estonia pommitabamuse
Õpetajate Seminari. Teiste ainete seas õpetati seal ka laulmist ja muusikat. Klaveritunnid olid seal kõigile kohustuslikud. Tartu Õpetajate Seminaris alustas Tubin ka heliloominguga. Ta töötas Nõos õpetajana. Ta andis algkoolis peamiselt matemaatika ja füüsika tunde. Samuti juhatas Nõo segakoori ja töötas kirikus organistina.1924. aasta sügisel astus Tubin Tartu kõrgemasse muusikakooli, olles samal ajal Nõos õpetaja. Seal õpetasid teda Johannes Kärt ning Heino Eller. Eduard Tubina õpingud Tartus lõppesid aga ootamatult 1927. aastal. Pärast seda asus Tubin õppima Tallinna Konservatooriumi , mille ta edukalt lõpetas. Pärast seda naasis ta Tartusse, kus sai tänu uue muusikakooli asutamisele jätkata õpinguid Heino Elleri juures. Tubin on kirjutanud palju sümfooniaid, ballette, oopereid, viiulikontserte, klaverikontserte jm. Iseloomulikumateks tunnusteks on näiteks: vabalt arendatud rahvamuusikast pärinevad motiivid, polüfoonilised
Esimene eesti rahvuslik ballett ,,Kratt'' Sündinud 18. juunil 1905 Kallaste lähistel Õppis Tartus Elleri juures üks andekamaid õpilasi 1944 põgenes Rootsi ja sai tööd Drottingholmi Kuningliku Lossiteatri arhiivis Sõprussidemed Eestiga jäid, eeskätt Elleri, Neeme Järvi ja Vardo Rumesseniga Looming Sümfooniad (10, tuntuim nr 5) Muusikalised lavateosed Kontserdid ,,Kontrabassikontsert'', ,,Kontsert balalaikale'' Kammermuusika Tubina looming on väga hea vormidramaturgiaga, laialdaselt arendatud muusikalise materjaliga Sageli on teose keskmes inimese ja saatuse konflikt Dramaatiline veenvus
ning kompositsiooni. 1935. aastal alustas Konservatooriumis pedagoogitööd. Suri 1996. aastal Tallinnas Eugen Kapi looming Eugen Kapi helilooming on ulatuslik: kuus ooperit, kaks balletti, vokaalsümfoonilisi suurvorme, kolm sümfooniat jpm. Lisaks paljudele muusikateatrile loodud teostele on ta kirjutanud ka näidendi- ja filmimuusikat. Oskas oma loomingusse suurepäraselt siduda Eesti rahva muusikat. Eugen Kapi "Kalevipoeg" See on üks esimesi ballette eestis, Tubina ''Krati'' kõrval. Kasutas seal väga huvitavalt ära rahvamuusikat. Mitmed tuntud palad nagu "Mõõkade tagumine", "Kalevipoja tants Saarepiigaga", "Soome tants", "Tuule tants" jt. kuuluvad sinna. Villem Kapp Sündis 1913 Suure-Jaanis. 1938. aastal lõpetas ta TRK-s August Topmani oreliklassi. 1944. aastal lõpetas Heino Elleri kompositsiooniklassi. 1944. aastast kuni surmani töötas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Oli tegev ka Heliloojate Liidu juhatuses. Suri 1964. aastal.
Betti Alveri kaevanduspark mälestusmär -muuseum Valgeranna Seikluspark k Kumu Ahhaa teaduskeskus Blesta kivi Kunstimuuseu m Tallinna loomaaed Carl Robert Muuseum Viru hotell loomaparki ja Jakobsoni botaanikaaeda ausammas ja KGB Niguliste muuseum Eduard Tubina monument Palamuse O. Lutsu kihelkonna- Fr. R. Faehlmanni koolimuuseum monument Friedrich Reinhold A Le Coq Kreutzwaldi Õllemuuseum monument Aavikute majamuuseum
(lavastajate ja näitlejate Paul Pinna ning Theodor Altermanni eestvõtmisel) 1907 esimene operett - Hervé "Mam'zelle Nitouche", 1908 ooper - Kreutzeri "Öömaja Granadas"; püsivalt on lavastatud oopereid hooajast 1918/1919. 1911 mängiti esimest eesti operetti - Adalbert Wirkhausi "Jaaniöö". 1922 toimus teatris esimene õhtut täitev balletietendus - Léo Delibes'i "Coppélia"; 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper - Evald Aava "Vikerlased", 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt". 9. märtsil 1944 purunes teatri- ja kontserdimaja õhurünnakus rusudeks. 1947.aastal taasavati. Kuni teatrimaja taasavamiseni 1947. aastal mängiti edasi kinos "Gloria Palace" (praegu asub seal Tallinna Vene Draamateater).. Oopereid on lavastanud Hanno Kompus, Eino Uuli, Paul Mägi, Udo Väljaots, Arne Mikk, Neeme Kuningas jt. Tuntumad ooperisolistid: Sopran Bass Janne Shevtshenko Priit Volmer
peadirigendi juhatamisel. Esitati meeskooriteoseid 20. sajandist: E. Mägi, Barber, Sandstörm, Richard Strauss, Tublin, Thompson, Kuldar Sink, Veljo Tormis. Kava oli väga nõudlik, kuid koor esitas seda kvaliteetselt. Ants Soots oli kava hästi kokku pannud, see oli vaheldusrikas ja millest umbes poole moodustas eesti muusika. Tänu heale ülesehitusele ei jäänud ükski lugu teise varju ning kuulajal ei tekkinud tüdimust. Ester Mägi „Kuidas elaksid?”, Eduard Tubina „Taganejate sõdurite laul” , Veljo Tormise „Tõmbtuul” väljendasid hästi oma helikeelega 20. sajandi muusika keerukust ning iseloomu. Barberi „A stopwatch and an ordnance map” ehk „Stopper ja topograafiline kaart” ja Sandstörmi „Lay a garland” ehk „Asetage pärg” erinesid teistest lugudest. Need lood tõid koori kõlas välja hoopis teised värvid ja teise energia, koor hoidis hästi pinget üleval, peale nende lugude lõppu oli kohe kergem hingata.
KRATT Retsensioon Käisime terve kooliga vaatamas balletti ``KRATT`` , 8.märtsil 2017, Estonia teatris. Ballett oli lavastatud Eduard Tubina teose järgi. Balleti lavastas Marina Kesler, lisaks kasutati ka orkestrit- Rahvusooper Estonia orkester ja naistekoor. Dirigendiks oli Vello Pähn. Ballett on kirjutatud Eesti muinasaja mütoloogiale põhinedes. See räägib loo ühest peremehest, kelle ettevõttel ei olnud just kõige paremad ajad. Ühel hetkel kohtub peremees kuradiga ja kurat lubab talle teha krati, kes talle raha kokku korjab ja peremehe rikkaks teeb.
"Tuljak" M.Härma "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" F.Pacius (sõnad Jannsen) "Kungla rahvas" - Hermann ,,Ei saa mitte vaiki olla" M.Härma 15. Kes oli esimene professionaalne naishelilooja, mis linnaga Eestis oli ta kõige rohkem seotud? Miina Härma Tartuga 16. Nimeta esimene eesti ooper, kes oli selle helilooja? ,,Vikerlased´´ Evald Aava 17. Nimeta esimene eesti ballett ja kes oli selle helilooja? ,,Kratt´´ Eduard Tubina 18. Kas tunned neid eesti heliloojaid? Arvo Pärt Miina Härma Gustav Ernesaks ErkkiSven Tüür Raimond Kangro Rudolf Tobias
...................................................... 10 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................. 11 2 I ÜLDISI ANDMEID KOORITEOSE KOHTA Eduard Oja ,,Kägu kukub" on rahvaluule tekstile kirjutatud a cappella segakoorilaul. Helilooja Eduard Oja sündis 1905. aastal Tartumaal Palupõhja metsavahi pojana. Aastail 19191925 õppis ta ühel ajal Eduard Tubinaga Tartu Õpetajate Seminaris. Harjutades Tubina eeskujul hoolega viiulit, hakkas ta süvendatult tegelema ka muusikateoreetiliste ainetega. Peale õpinguid järgnes kohustuslik õpetajatöö Elva algkoolis (19251930). Õpetamise kõrval komponeeris ta õpilastele muusikalisi lavateoseid, sealhulgas ,,Kullaketrajad", milles osales ka väike orkester. Pedagoogitöö algusaegadel koostas Oja laste muusikaõpetuse tarbeks paar õpikut. 1925. aastal astus ta Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, esialgu viiuli erialale, seejärel
1965 · Naüürmort sirelitega. Õli, lõuend. 1946. Maastiku- ja linnavaated · Aias. Õli, lõuend. 1938 · Pajud. Õli, lõuend. 1937 · Kanepi maastik. Õli, lõuend. 1942 66,8 x 92 signeeritud · Allee. Õli, lõuend. 1938 Portreed · Autoportree. Õli, lõuend. 60 x 50 cm · Jaan Vahtra portree. Õli, lõuend. 1936 · K. Siim-Juse portree. Õli, lõuend. 1934 · Lille Tohveri portree. Õli, lõuend. 1935 · Helilooja Eduard Tubina portree. Õli, lõuend. 1941 100 x 81. Signatuuriga.
Kontserdi retsensioon „Kratt” 24. oktoobril käisin Estonia kontserdimajas vaatamas balletti „Kratt”. See on Eduard Tubina ballett kahes vaatuses, mille maailmaesietendus toimus 31.märtsil 1943 Vanemuise teatris. Lugu räägib peremehest, kes teeb endale krati ning elustab ta. Kratt aga haarab Peremehe üle võimu ning süütab tema ettevõtte ning laseb ahnusel peremehe hukutada. Süngele loole vastukaaluks on balletis peretütre ja sulase armastuslugu ning palju lüürilisi ning humoorikaid tantsustseene. Eduard Tubin oli Eesti helilooja, kes elas 20. sajandil. Tema esimene töö muusikateatrile oli „Kratt”
8) oma etenduste ja kontsertide jäädvustamise korraldamine; 9) osalemine muusikateatrite rahvusvahelises koostöös. Rahvusooper Estonia Rahvusooperi poistekoor Rahvusooperi Estonia teater pärast orkester märtsipommitamist Rahvusooperi kammersaal 2018 kevadel linastuma hakkavad etendused CARMEN- G. Bizet’ ooper KRATT -E. Tubina ballett TSIRKUSPRINTSESS- I. Kálmáni operett MINU VEETLEV LEEDI- F. Loewe’ muusikal Carmen Lisa Estonia Rahvusooperi ametlik koduleht: www.opera.ee https://www.youtube.com/watch?v=i367I70Wfy8 ------Ooperi –ja operetigala Estonia teatris https://www.youtube.com/watch?v=jczL-2VXSJM ----- Karlsson katuselt etendus Estonia Rahvusooperis Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusooper_Estonia
ja Guildhall School of Music and Drama´s prof Ronan O´Hora klaveriklassis. Märkimisväärselt on ta edukalt osalenud paljudel rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel. 2004. a. sai ta 1. preemia ning orkestri eripreemia Rina Sala Gallo nimelisel pianistide konkursil Monzas, Itaalias; samal aastal võitis ta ka peapreemia ja 4 eripreemiat vabariiklikul interpreetide konkursil "Con brio". 2006. a. sai ta 1. preemia Ferroli rahvusvahelisel pianistide konkursil Hispaanias ning 1. preemia ja Tubina eripreemia esimesel Tallinna rahvusvahelisel pianistide konkursil. Lisaks on ta esinenud Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal, Saksamaal, Belgias, Suurbritannias, Prantsusmaal, Itaalias , Hispaanias, Portugalis, Kreekas ja USA-s. Ta on astunud üles koos ERSOga, Läti Rahvussümfoonikutega, Põhjamaade Sümfooniaorkestriga, Magdeburgi Philharmoonikutega, Norrbotteni Kammerorkstriga, Vanemuise Sümfooniaorkestriga, Sinfonia of Birminghamiga, Norwichi
Kreek. Eesti esimese ooperi sünniaega on raske määrata, sest esimesi katsetuse selles valdkonnas tegi juba Karl August Hermann. Esimeseks rahvuslikuks ooperiks peetakse ajaloolis-romantilist ooperit „Vikerlased“, mis valmis aastal 1928, heliloojaks Evald Aav. Ooperi tegevus toimub 1178. aastal, mil saarlased ründasid rootslasi ja põletasid maha Sigtuna linnuse. Ent libreto keskmes on siiski pigem romantiline armastuskolmnurk. Esimeseks eesti rahvuslikuks balletiks on Eduard Tubina „Kratt“, mis tuli „Vanemuises“ lavale 1943. aastal. Eesti Vabariigi loomine 1918. aastal andis uue tõuke eesti kultuurielu hoogustumisele. Esimest korda võis rahvuskultuur loota riiklikule toetusele. Eesti muusika arenes paarikümne aastaga väga kõrgele tasemele. Suureks abiks professionaalse muusika arengule oli esimeste muusikakõrgkoolide asutamine 1919. aastal - Tallinna Kõrgem Muusikakool (edaspidi konservatoorium ja täna Eesti Muusika ja
aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Maja taastati 1947. aastal. 1949. aastal lõpetati draamatrupi tegevus ning aastast 1950 kandis teater nimetust ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater. Hoone Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgreni ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913
14. veebruaril ilmutas Paul Tuhkur oma autobiograafilise raamatu "Elu rõõmud" 14. septembril toimus rahvahääletus, millel Eesti Vabariigi kodanikud otsustasid, et Eesti ühineb Euroopa Liiduga 2004 27. märtsil sai Eesti NATO liikmeks 1. mail sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks XVII Tantsupidu "Las jääda ükski mets..." XXIV Laulupidu "Alati mets... teel" 2.07.2004 5.07.2004 2005 Jaanuaritorm 19. juunil avati Eduard Tubina monument 2006 Eesti Vabariigi neljandaks presidendiks valiti 174 poolthäälega Toomas Hendrik Ilves 2007 9. jaanuaril taasriigistati Eesti Raudtee 18. jaanuaril võttis Riigikogu vastu rahvusringhäälingu seaduse, mis nägi ette Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamise Eesti Rahvusringhäälinguks Laulupeomuuseum Tartus Esilinastus mängufilm "Jan Uuspõld läheb Tartusse" Jan Uuspõld läheb Tartusse
I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana. II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. Esimesed etendused 1922 toimus teatris esimene õhtut täitev balletietendus Léo Delibes'i "Coppélia"; 1926 asutas koreograaf Rahel Olbrei teatri juurde alalise balletitrupi, korrapärasemalt hakati balletti etendama 1930-ndatel aastatel. 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper Evald Aava "Vikerlased", 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt". Estonia teatrisaal Sisekujunduses lähtusid arhitektid sotsiaalsest klassitsismist. Teatrisaali lagi otsustati kaunistada freskomaaliga. Kunstnikele esitati nõudmine, et laemaali temaatiline lahendus ei tohi olla juhuslik, vaid peab kajastama sotsialismis suurt ülesehitamisajastut ja vaenlase poolt purustatu taastamist. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Seda peetakse siiski vaid katsetuseks lihtsakoelise muusika ja olematu dramaturgia pärast. Esimeseks arvestatavaks rahvuslikuks ooperiks peetakse Evald Aava (1900-1939) kolmevaatuselist ajaloolis-romantilist ooperit ,,Vikerlased"(1928), libreto aluseks K. A. Hermanni lühijutt ,,Auulane ja Ülo" (Auulane on Eesti rahva suur ja õilis vanem). Tegevus toimub 1187. a, mil saarlased ründasid rootslasi ja põletasid maha Sigtuna linnuse. Esimeseks rahvuslikuks balletiks oli Eduard Tubina (1905-1982) ,,Kratt", mis valmis 1940. a. Tubin esitas selle 1940. a toimunud lavateoste võistlusele, kuid zürii arvates oli ballett liiga lühike ja seega ei vastanud võistluse tingimustele. Uus redaktsioon valmis 1941, lavale jõudis teos 1943 Vanemuises, 1944 ka Estonias. Seal jõuti balletti esitada vaid 6 korda, viimati 9.03.1944 kui Nõukogude lennukid pommitasid Tallinna. Tulekahjus hävis koos teatriga ka ,,Krati" ainus partituur. 1961
orkestriga kavas Sostakovitsi 13. sümfoonia ning Frankfurdis Frankfurdi Raadio sümfooniaorkestriga Sibeliuse "Kullervo" Paavo Järvi dirigeerimisel. 2007. aasta sügisel esines koor Dortmundis Jean Sibeliuse muusikale pühendatud festivalil, andes kaks kontserti: Tampere Linnaorkestri ning dirigent John Storgårdsiga esitati Sibeliuse Kullervo-sümfoonia ja Mihhail Gertsi juhatamisel anti kontsert Rautavaara, Tormise, Tobiase, Tubina, Pärdi ja Andres Uibo loomingust.Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva tähistas RAM kahe kontserdiga Kopenhaagenis ja Aarhusis 2008. aasta märtsis. Nende kontsertidega tehti sümboolne muusikaline kingitus Taani Kuningriigile, kes esimeste riikide hulgas tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust 1991. aastal. 2008.a. juuni alguses osales RAM esmakordselt Põhjamaade suurimal rahvusvahelisel festivalil Bergenis, kus anti Mihhail Gertsi juhatusel a cappella kontsert Toomikirikus
Anu Tali käe all on aastast 1997 esinev orkester lavale toonud mitu omanäolist kontserdisarja, nagu "Maailma muusikalised pealinnad", "Inimene", "Sümfoonia", "Musica Grande", "Kirg või kannatus" ja "A la Russe", ,,Põhja nägu", ,,Legendid", ,,Apocalypsis", ,,Strata", ,,Kohtumispaik Eesti" ja tänavune ,,Kohtumispaik Tallinn". Anu Tali kontserdikavades on tähtsal kohal eesti muusika, mida ta on dirigeerinud mitmel pool maailmas. Tema repertuaaris on Tüüri, Tormise, Tubina ja Pärdi teosed. Mõlemal Põhjamaade Sümfooniaorkestri plaadil firma Warner Classics väljaandes kõlab eesti muusika (debüütplaat ,,Swan Flight" 2003, ,,Action.Passion.Illusioon" 2005).
Eesti muusika areng ja ajalugu 19. sajandi keskpaigas elanud Aleksander Saebelmann-Kunileid, keda peetakse eesti rahvusliku muusika rajajaks, kirjutas 2 eesti algupäraga laulu: “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mida sai kuulda ka Eesti esimesel üldlaulupeol 1869.aastal Tartus. Teine üldlaulupidu oli üheks suureks tõukeks eesti muusikakultuuri arengus. Kokku oli laulupeol 1070 lauljat ning 202 erinevat pillimängijat. Laulupeo eel tekkis konflikt, sest ei suudetud otsustada, millised laulud võisid kõlada ning millised mitte. Eestlastele häbiks taheti korraldada saksa laulupidu eesti keeles, kuid Carl Robert Jakobson nõudis, et vähemalt pooled laulud kavas oleksid eesti keeles. 19. sajandi lõpul kuni 20. sajandi alguseni hakkas koorilaulude kõrvale kerkima ka sümfoonilist ning vokaalsümfoonilist muusikat. 1919. aastal asutati esimesed muusikakõrgkoolid Tallinnas ja Tartus. Evald Aav kirjutas 1928. ...
" 1911 mängiti teatris esimest eesti operetti - Adalbert Wirkhausi "Jaaniöö". · 1922 toimus teatris esimene balletietendus - Léo Delibes'i "Coppélia". 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper - Evald Aava "Vikerlased" 1944 esimene eesti ballett-Eduard Tubina "Kratt". 2 Estonia maja 1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju - "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
