Märt Laarman ( 1896-1979) Märt (Martin) Laarman sündis 1896.aastal Viljandimaal Õisu mõisa saeveski masinameistri perekonnas, Kusta Laarmani ning tema naise Reeda esimese pojana. Laarmanil on kaks õde Linda ja Leili ning vend Peeter. Laarman õppis Araku koolis Kaarlis aastail 1904-1907 ja Otepää Haridusseltsi Progümnaasiumis 1908-1912. Aastal 1912 astus Märt Rakvere Õpetajate Seminari, kus ta hakkas juba suurt huvi tundma kunsti vastu. Tema põhiliseks uurimisobjektiks tol ajal olid Prantsuse impressionistid, Cézanne ja kõikvõimalikud teised uued kunstivoolud. Peale Rakvere Õpetajate Seminari lõpetamist õppis ta veel Tartu Ülikoolis L.Kettuneni ning J.V.
rahunemise: "Varemed Capril" 1922-1923. Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (19231924). Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali: Holsti. MÄRT LAARMAN (18961979) Elukäik Graafik ja maalikunstnik Märt Laarman sündis 22.01.1896 Viljandimaal Õisu mõisa saeveski masinameistri perekonnas. Suri 18.04.1979 Tallinnas. Märt Laarman oli äärmiselt mitmekülgne ning andekas natuur, töötades nii võimeka kunstniku, kunstikriitiku, publitsisti, tõlkija, keeleõpetaja, bibliofiili kui ka kirjandusloolasena. Loometee alguses oli Laarman Eesti Kunstnikkude Rühma
EESTI KUNST JA KUNSTNIKUD Maal: Ernst Hallop ‘’Lõuna – Eesti maastik’’ Lembit Sarapuu ‘’Türannosaurus’’ Viktor Leškin ‘’Loksa rand’’ Oskar Georg Adolf Hoffmann ‘’Naine rannal’ Toomas Vint ‘’Rahulik suvepäev’’ Graafika: Silvi Väljal ‘’Elukevad’’ Märt Laarman ‘’Vana emajõgi’’ Eduard Wiiralt ‘’Monika’’ Märt Laarman ‘’Varesed’’ Richard Kaljo ‘’Tartu kivisild’’ Skulptuur: Amandus Adamson ‘’Eesti Vabadussõjas langenute Kuressaare mälestussammas’’ Aivar Simson ja Kalev Prits ‘’Alutaguse hirv’’ Tauno Kangro ‘’Tarvas’’ Amandus Adamson ‘’Kalevipoeg ja sarvik Mati Karmin ‘’Püha Jüri võitlus lohega’’ Arhitektuur: Kalle Rõõmus Tallinna linnateater
modernismi Enne I maailmasõda tekkis tal huvi kubismi vastu Vabbe`i kuulsamad teosed psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Märt Laarman (1896 1979) ke juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Graafik ja maalikunstnik e tase Kolmas tase Kuulus Eesti Neljas tase Maalikunstnikkude Rühma Viies tase tuumikusse Järjekindel kubismi ja konstruktivismi arendaja Tegeles põhiliselt
Adam ja Eeva Urbani Veenus Maarja taevaminek (vasakul) Bakchos ja Ariadne (paremal) Kasutatud kirjandus Beazley, M. (2001). Kuidas mõista maalikunsti. Varrak (lk 154, 257) Carrassat, P. F. R & Marcadé, I. (2002). Maalikunst Renessansist tänapäevani. Eesti entsüklopeediakirjastus. (Carrassat & Marcadé, 2002) Cole, A. (2000). Renessanss. Koolibri Johannsen, R. H. (2006). 50 klassikut maalid. Tallinn: TEA. lk 81, 83 (Johannsen, 2006) Laarman, M. (1926). Tizian. Eesti Õpetajate Liidu kirjastus. Walles, D. (Toim). (2000). Suuri kunstnikke. Tartu: Koolibri. (lk 34- 35).
JUHTISID KONRAD MÄGI, NIKOLAI TRIIK, ADO VABBE. SEINE'I JÕGI (ADO VABBE, 1924) MAASTIK PUNASE PILVEGA (KONRAD MÄGI 19131914) 1920 1920. AASTATE KUNSTIS ON TUNDA SAKSA SÕJAJÄRGSE EKSPRESSIONISMI MÕJUSID, MIS OLI ENAMASTI MÕÕDUKAS, PEHMUNUD JA DEKORATIIVNE. EESTIS OLI ESINDATUD KUBISMIST LÄHTUNUD KONSTRUKTIVISM. EESTI KUNSTNIKKUDE RÜHM- EDUARD OLE, ARNOLD AKBERG, MÄRT LAARMAN AVANGARDI LEVIMISE AASTAKÜMME EDUARD VIIRALT (1989-1954) GRAAFIKA SUURMEISTER SISULIE MITMEKESISUS VIRTUOOSLIKKUS TÄNU TALLE SAI VABAGRAAFIKA POPULAARSEKS EESTIS NAISED SILINDRITEGA (1927) PÕRGU (1930-1932) 1930 RADIKAALSUS VÄHENEB VÕETI OMAKS RAHVUSVAHELISE KUNSTIPEALINNA ARENGURÜTMI 19. ja 18. sajandi vahetus POSTIMPRESSIONISM JA RAHVUSROMANTIKA
Progressi-mõõt on täielikult hävinud. · Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Püüdsid maailma mõistusele tuua okikunsti abil. · Nad kasutasid oma loomingus sõnu meeleavaldustes seostes ja püüdsid nii luua lugejas vabastava elamuse. · Luuletamine keha liigutustega, häälitseti luuletamise asemel, mitmed häälitsused korraga. Kubism Esindajad: Jaan Vahtra, Märt Laarman, Tekkis Prantsusmaal, 20 sajandil. · Eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natrmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). · Luuletamine keha liigutustega, häälitseti luuletamise asemel, mitmed häälitsused korraga. Futurism Esindajad: F
ja loodust kujutatakse tõepäraselt, samas romantiliselt. Antud teema on vägagi aktuaalne, kuna renessanssist räägitakse tänapäeval nii ajaloos, kunstiajaloos kui ka kirjanduses. 3 1. Tizian, tema käekäik ja looming Kui Michelangelot on võrreldud sünge rüütlilossiga, siis Tizian ta kõrval on nagu rikas ja pidurõõmus palazzo ( Märt Laarman , Mina kõnelen kunstist). (Palazzo on üks kõige kuulsamaid maneristlikke losse. ) Tizian oli juhtiv kunstnik Veneetsias 16. sajandil. Ta oli üks mitmekülgsem Itaalia maalija, kelle võimed olid võrdsed nii portreede, maastiku ( need olid ka kaks põhilist zanri, tänu millele saavutas ta oma kuulsuse), mütoloogiliste ja religioossete maalide joonistamisel. Teda peetakse 16. sajandi parimaks portretistiks. Tiziani maalimis meetodid, eriti tööde pealkirjastamine ning
Kristjan Raud "Kalev kosjas" 19. Kristjan Raud "Kalevipoeg laudu toomas" 20. Kristjan Raud "Pesu" 21. Oskar Kallis "Kalevipoeg laudu toomas" 22. Oskar Kallis "Kelluke" 23. Nikolai Triik "Lennuk" 24. Nikolai Triik "Ulguv koer" 25. Nikolai Triik "Konrad Mägi portree" 26. Nikolai Triik "Ilse Menningu portree" 27. Konrad Mägi "Merikapsad" 28. Konrad Mägi "Pühajärv" 29. Konrad Mägi "Viljandi motiiv" 30. Konrad Mägi "Capri maastik" 31. Ado Vabbe "Kohvikus" 32. Ado Vabbe "Arlekiin" 33. Märt Laarman "Oleviste ja Niguliste" 34. Jaan Vahtra "Autoportree" 35. Eduard Ole "Laud" 36. Adamson-Eric "Autoportree" 37. Aleksander Vardi "Pariisi vaade" 38. Karl Pärsimägi "Talutuba soemüüriga" 39. Andrus Johani "Saunaminejad" 40. Andrus Johani "Töörahva rongikäik ..." 41. Kaarel Liimand "Poiss punastes pükstes" 42. Eerik Haamer "Ruhnu kalurid" 43. Eerik Haamer "Evakueeritavad" 44. Eerik Haamer "Perekond vees" 45. Elmar Kits "Öine Habaneera" 46
· 'Laud'' mõõdukas geomeetriline kunst · hiljem art deco, siis realism · ''Y. Simmi portree'', ''Fr. Tuglase portree'', ''Hobuseujutajad'', ''Natüürmort kitarriga'' · A. Akberg · radikaalsema geomeetrilise kunsti esindaja · ''Daam lapsega'' · katusemotiivid ''Katused'' · maalikunstnik, iseõppinud · M. Laarman · iseõppinud, radikaalsema suuna esindaja · tuntud graafikuna must-valge puulõiketehnika · raamatukujundaja Tuglase raamatud · ''Oleviste ja Niguliste'' · avangard 1920, 1930 väheneb radikaalsus · sajandivahetusel postimpressionism ja rahvusromantism · impressionistid · Paul Burman · tohutu looming, osa hävis II MSjas · Villem Ormisson · lähtunud lätlaste eeskujust
Ado Vabbe. Ekspressionism 1920. aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõju, eriti graafikas. Selle mõju avaldus enamasti mõõdukalt, pehmenenult ja dekoratiivsemalt. Maalija Peet Aren ja kujur Anton Sparkopf, Eduard Wiiralt. Anton Starkopf. Leda. 1930. Tamm. Konstruktivism Seda viljeles Eesti Kunstnikkude Rühm (Eduard Ole, Arnold Akberg, Märt Laarman). 1920. aastaid võib pidada avangardi levimise aastakümneks. 19. ja 20. sajandi mind Vaade vabrikule. üle postimpressionismi ja Arnold Akberg. rahvusromantikasse. Õli. 1924. Impressionism Ado Vabbe, Paul Jaab Koort. Burman, Villlem Metskits. Ormisson Pronks. 1929 Realism Eduard Ole, Aleksander Vardi, Johannes Greenberg,
1920. aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõjusid. Sellele viitab ka eesti graafika suurmeistri Eduard Viiralti looming. Mõju oli enamasti mõõdukas, pehmunud ja dekoratiivne. Näiteks maalija Peet Areni ja kujur Anton Starkopfi loomingus. Eestis oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism, seda viljeles Eesti Kunstnikkude Rühm. Rühmituse asutajaliikmed olid Jaan Vahtra, Eduard Ole, Friedrich Hist, Felix Randel, Hendrik Olvi, Arnold Akberg ja Märt Laarman). Rühmituse iseloomustavateks joonteks olid kubistlikud ja konstruktiivsed otsingud. Likvideeriti see rühm siis 1940. aastate alguses. Eesti kunst oli omaks võtnud rahvusvahelise kunstipealinna arengurütmi. 19. ja 20. sajandivahetus tõi Eestisse postmodernismi ja rahvusromantika. Nähes impressionismi huvi tõusu Pariisis, tundis sinnegi kunstnikkond selle vastu huvi, vähe hooliti sürrealismist ja abstraktsionismist. Eduard Viiralt (1898-1954) 20
"Kabaree" (vasegravüür) "Põrgu" (vasegravüür) "Absindijoojad" (puugravüür) 11. Eesti kunstis on esindatud kubism ja fovism. Näiteid kubismi kohta: Arnold Akberg "Vaade Toompealt" (õli) Ado Vabbe "Abstraktne nägu" ( tuss) Näited fovismi kohta: Eduard Viiralti ,,Natüürmort Louis Favre`i järgi" Meeldivad: Ado Vabbe "Seine`i jõgi" (akvarell) Eduard Ole "Laud" (õli) Märt Laarman "Oleviste ja Niguliste Tallinnas" (õli) Meile meeldib ,,Seine´i jõgi", sest kunstnik on kasutanud erksaid ja kergeid värve, mis teeb pildi huvitavaks. Meile meeldis ka Märt Laarmani ,,Laud", sest on kasutatud väga julgeid värve ning kohati jättis lapsemeelse mulje ( nt. pilved on nagu suhkruvatid) 12. Skulptuuride ruumist tuntsime ära: August Weizenberg "Kristus" (marmor) Juta Eskel "Marie Under" (pronks) Ülo Õun "Veljo Tormis" (pronks)
On Jewellery. Stuttgard: ARNOLDSHE Art Publishers, 2011, lk. 153. 16 Liesbeth den Besten. On Jewellery. Stuttgard: ARNOLDSHE Art Publishers, 2011, lk. 156. Oma uurimuses ,,The Nature of Ornament: Rhythm and Metamorphosis in Architecture" kirjutas Kent Bloomer, et modernismi fenomen - ornamendist loobumine kinnitab samal ajal ornamendi suurt tähtsust, isegi ,,vastuolu poolt"17. Täna on ornament jälle kunsti ja disaini osa. Näiteks presenteeris noor hollandi disainer Jooris Laarman 2003. aastal maailmale lopsakat ja barokset akantuse mustriga radiaatorit "Heatwave"18 (fig.3). Tema disain ühendab nii modernismi funktsionaalsust ja minimalismi, kui barokk ornamendi küllust. Ta muudab tavalise objekti esemeks, mis on visuaalselt nauditav. Sama positsiooni sai ornament ehtekunstis, see ei ole ainult pinnakaunistus. Täna on ornament suur ja oluline osa paljude kunstnike loomingus. Austraalia ehtekunstnik ja
Meeleolu edasiandmiseks kasutati tumedaid värvitoone. Sünteetiline - Nüüd maaliti pildile suuremad , abstraktsed kujundid ja säravamad värvilaigud. Siis lisati mingi väike detail, mille järgi sai maalitud eset ära tunda. (nt.kitarri kõlakast) Omapäraselt arendas kubismi edasi prantslane Fernand Leger, kelle maalidel korduvad aina värvikad silindrid ja väänlevad torud. Eesti kunstnikud, kes viljelesid kubismi: 1.)Ado Vabbe 2.) Eduard Olo 3.)Märt Laarman 4.)Arnold Akberg Picasso teosed: Futurism 1.)Uudsus muutus itaalia noorte jaoks eriliseks kultuse objektiks, sest nad tahtsid katkestada sidemeid minevikuga. Itaalia oli ka väga mahajäänud ning uuenemine aeglane. 2.)Nad nimetasid oma loomingut futurismiks, sest mineviku asemel tahtsid nad keskenduda tulevikule 3.)Futuristid esitasid oma plaane nn. Manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses 4.) Tuntumad futuristid:
eelkõige Cezanne loomingust. Esimeseks kubistlikuks maaliks peetakse ''Avignoni neiud'' Kubismi kaks järku on enne Legerit ja pärast Legerit. Pärast Legerit olid objektid veelgi abstraktsemad. Nt inimesed olid keraja peaga nukud. Kubistide lemmik värvid olid kahvatud pruunid ja hallikad toonid.Maalisid enamasti portreesid, hooneid ja natüürmorte. Leger arendas kubismi edasi abstraktsemaks ja ebareaalsemaks. A. Vabbe, M. Laarman, A. Akberg on eesti kunstnikud kes on viljelenud kubismi. Eesti päraselt on abstraktsionism esemete kunst. Abstraktsionismi rajaja on V. Kandinsky. K. Malevits hakkas oma maalidel kujutama üksned ristkülikuid ja ruute. ''Valge ruut valgel pinnal'' on taies mis on piiriks, kust kunst enam edasi minna ei saa. Kaasaja eesti kunstnikest on suurim abstraktsionismi viljeleja S. Runge Dadaism/Sürrealism Pärineb pr
1904-1906a oli roosa periood, sel ajal leidis elu ainukese mõtte loomisest, siiski olid tema tööd melanoolinhilised. 1907 aastal algab Cezanne'lik periood millest saab alguse kubismi aeg. Pablo Picasso ,,Kaks rändnäitlejat" ,,Vaesed rannal" ,,Tüdruk ballil" ,,Istuv naine" ,,Avignooni neiud" ,,Nuttev naine" George Barque ,,Tüarlaps kitarriga" Fernand Leger ,,Kettad" Robert Delaunay ,,Ringid" Arnold Akberg ,,Katused" Märt Laarman ,,Oleviste ja Niguliste" Edvard Ole ,,Laud" Ado Vabbe ,,Kohvikus" Jaan Vahtra ,,Autroportree" Futurism-Kubismi sugulusnähtus Itaalias Futurism e Futoro ehk tulevik Noored püüdsid luua tuleviku kunsti, neid vaimustasid maailma katvad raudtee võrgud, ookeani aurikud, keras sillad. Kunstnikud nägid ainult välist kaunidust, mitte ühiskonna vasutolisid. Nad pidasid uue ühiskonna oluliseks osaks liikumist. Liikumise edasi andmiseks oli kaks teed.
jpg ,,Champs de Mars. La Tour Rouge" http://images.encarta.msn.com/xr efmedia/sharemed/targets/images/ pho/t067/T067838A.jpg 9 3. Kubistid Eestis 3.1 Arnold Akberg (1894 1984) Akbergi teoseid kirjeldatakse kui järjekindlalt kubistlikult, millel on selge kompositsioon ja koloriit. Ta oli 1920. aastatel loodud Eesti Kunstnikkude Rühma liige, kuhu kuulusid ka Henrik Olvi ja Märtl Laarman. Eestis Akberg kubismiga tuntust ei saavutanud, vaid selleks sai ta Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuselt toetust, et sõita Pariisi aj Berliini, kus ta kohtus kubismiga ning seejärel osales näitustel. Tema tõid peeti Picasso omadega võrdväärseteks. Peale Nõukogude okupatsiooni algust lõpetas Akberg oma tegevuse ligi kümneks aastaks. Kuuekümnendatel loobus Akberg kubismist ja pühendus
aastail? -silmarõõmu maalijad -realistlik vaesema rahva elu kujutamine -rõhutatult eestlikud motiivid 9. Nimeta kaks põhilist stiili 1930.aastate eesti arhitektuuris. Kumba stiili eelistad sina? Traditsiooniline stiil ja eklektiline stiil. 10. Millise stiili esindajad olid silmapaistvad arhitektid Olev Siinmaa ja Alar Kotli? funktsionalism 118 Ado Vabbe. Seine`i jõgi. 1924 EKM 119 Anton Starkopf. Kelp. Kolmikgrupp. Tamm. 1927. Erakogu 121 Märt Laarman. Oleviste ja Niguliste. 1926 TKM 122 Eduard Viiralt. Põrgu- Vasegravüür. 1930-32. EKM 123 Jaan Koort. Metskits. Pronks. 1929. EKM 124 Ants Laikmaa. Talvemaastik. Pastell. 1938. EKM 126 Edgar Johan Kuusik, Anton Soans. Kunstihoone Tallinnas. 1934 19. KUNST II MAAILMASÕJA AJAL. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-S 1. Millistes tingimustes töötasid avangardistlikud kunstnikud II maailmasõja aegsel Prantsusmaal?
- Töötas Moskvas Merkulovi juures abilisena - Tartusse tagasi- teeb peamiselt hauamonumente, portreesid - Juubelinäitus (akti rehabiliteerimine) - Teinud Siuru liikmete raamatukujundusi Eesti Kunstnikkude Ryhmteinud palju kubismi, Vabbe pidas end siiski futuristiks. EKR loodi Võrus- Jaan Vahtra. E.Ole - Tartust, töötas HTG kunstiõpetajana - Astus rühmast välja, hakkas art-decoga tegelema - Iseloomulik vabameelne ja terav stiil - ,,Laud" kubistlik teos M. Laarman - ,,Oleviste ja Niguliste" kuulus maal - Sulaajal kujundanud F. Tuglase teoseid (8 köidet) A. Akberg - ,,Daam lapsega"- radikaalne kubism, objektid hakkasid kaduma - Maalib Tallinna südalinna maju (kubism) Akberg ja Laarman ei oska hästi joonistada. Geomeetriline kunst - L. Lapin (kunstiteoreetik, geomeetriline kunst, graafika) - R. Meel 13. Eesti kunsti tulnud kunstnikud 1930ndail aastail. Tartus Aleksander Vardi (1901- 1983) - Pallase II lennust, käinud Pariisis
Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada kaasaegse kiire elu ja tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleeme. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Konstruktsionism- toode, mis hästi funktsioneerib ja on ka ilus 8 1920ndad- vabagraafika (Märt Laarman, Ferdi Sannamees, Eduard Viiralt) Skulptorid- jätkas Amandus Adamson, akadeemilised monumendid, nagu Koidula Pärnus, Tartu Pauluse kiriku altariskulptuur, paljud vab. sõja monumendid. Ferdi Sannamees, Jaan Koort „Metskits“, Anton Starkopf „Andumus“ ja „Uppuja“. Kubism maalikunstis – Arnold Akberg, Märt Laarmann, Eduard Ole. Edasi realistlik kujutusviis. Rahvusromantilise suuna areng. Eriti Kristjan Raud oma graafikaga. Korduvalt Kalevipoja teemasid. Ka Ants Laikmaa maastikud.
algusest Tüüpiline 1920. aastate ekspressionistlik maalikunstnik oli Peep Aren (1889-1970). Ekspressionistlik väljenduslikkuse rõhutamine polnud aga ainuke avangardismikajastus 1920. aastate eesti kunstis. Selle kõrval või vastukaaluna arenes ka hoopis ratsionaalsem, harmooniat ja tasakaalu taotlev kunst (kubismist võrsunud purismi ja konstruktivismi variant), mida viljelesid eriti Eesti Kunstnikkude Rühma liikmed. Märt Laarman 1896-1979) ja Arnold Akberg (1894-1984) suutsid luua oma ideaalidele vastavaid, stiilipuhtaid ja kõrgetasemelisi teoseid, mis ei kuulu konstruktivismi rahvusvahelisse ajalukku vist ainult sellepärast, et need kunstnikud töötasid väikeses, kõrvalises, avangardi keskustele tundmatus Eestis. Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20
peaaegu üldse, või ainult mõni napp motiiv. 1920.ndate oluline uuendus oli linnade ehitusaktiivsus. Tallinnasse kutsuti projekteerima Herbert Johanson Eugen Habermanniga, kes olid juba koos viljelenud stiili, mida võib seostada ekspressionismiga. 1. Eesti Kunstnike Ryhm Uudset harmoonilist ja tasakaalukat suunda taotlesid eesti kunstis 1923. aastal loodud Eesti Kunstnike Rühma liikmed, mille liidriteks olid J. Vahtra ja M. Laarman. Nende kubistlik- konstruktivistlik looming tuleb eriti ilmekalt esile 1920. aastate algul trükitud graafika mappides. 1920. a. sai alguse Eesti Kunstnike Rühm, mis peagi tegutses Tallinnas. Nemad vaimustusid ratsionaalsemast ja harmooniat taotlevamast kubismist. Enne II ms oli Eestis ainus rühm, mis oli rangelt pühendunud ühele kunstivoolule. Enne EKR oli Eestis juba kubistlikke jooni, see tuli siia Jaan Vahtraga, viljelesid veel
leidva fantaasia suunda ning tema loomingu mõnigi kord etnograafilist motiivistikku töötlevat kujunditemaailma.(Olemuslik on muinasjutulisus ja poeetilisus).P.Ulas on seevastu oma loomingus märksa teravam,kaasaja eluprobleemidesse tungida püüdev,mehine ja julge.Oskab luua mõjuvaid kujundeid. 1960 aastate graafika ilmet aitasid kujundada veel teisedki graafikud-Günther Reindorff,Aino.Bach,Richard Kaljo,Märt Laarman jne. Skulptuuris oli kaalukas osa keskmise ja vanema põlvkonna tegijatel.Noori kujureid astus kunstiellu märksa vähem kui maalijaid.Vanema põlvkonna kujurite hulgast oli keskse tähtsusega Anton.Starkopf,kes nüüd taas süvenes oma ekspressiivses-dekoratiivses graniidistiilis figuuride loomisesse-graniidist naisfiguur-Kivilill.Graniidistskulptuure tegid veel ka Herman Halliste,Ernst Kirs ja Erika Haggi.Noorema põlvkonna skulptorid püüdsid
· Adamson Eric oli uuema põlvkonna kunstnik, realistliku alatooniga kunstnik. Nt Kohver koos vana saapaga, Autoportree, Meesakt Narva taustal · Elmar Kits alustas EV ajal, jätkas NSV ajal, peetakse ürgselt andekaks Eesti kunstnikuks. Interjöör, Rahva kogunemine Tartus · Evald Okas Mahtra Sõda, Varjatud looriga · Paul Purman Osad tööd impressionistlike sugemetega · Addo Vabbe kubistlike sugemetega · Peep Tare? · Arnold Akberg kubistlike sugemetega · Mart Laarman, Eduard Olev, Juhan Muks, Aleksander Mardi, Kristjan Teder, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Nikolai Kummits, Karl Liimand, Andrus Johani · Siis tuli IIMS, osad kunstnikud sattusid nõukogude tagalasse, kui sakslased peale tungisid. 1944 aastal, kui NSV väed uuesti eestisse tulid, tulid ka nõukogude tagalas olnud kunstikud, osad põgenesid läände ning nendest said ,,pagulaskunstnikud". Nõukogude võimu ajal lõpetati Pallase
Seal sai õppida heal tasemel kunsti. Konrad Mägi oli üks direktoritest. Tollased kunstnikud olid kõik õppinud Pallases vaba ja liberaal vaimsus. Riigi kunstitööstuskool. Tänapäeval rakenduskõrgkool. Vaimsus oli traditsioonilisem kui Pallases. Asus Tallinnas. Suur Eesti Kunstnike Ülevaatus eesti kunstnike tööde näitus. Oli pöördepunktiks kunstnike töödes, kuna näitas nii vanemaid töid kui ka juba noorema põlvkonna kaasaegsemaid töid. KUNSTNIKUD Ado Vabbe, Märt Laarman, Arnold Akberg, Eduard Ole, Adamson Eric, Aleksander Vardi, jne. Kubismi mõjutused. Tema töid: ,,Kohvikus". Märt Laarman: ,,Oleviste ja Niguliste" Arnold Akberg: ,,Naine lapsega" Adamson Eric: ,,Lilled Vabadusplatsi taustal", ,,autoportree silmusega". Polnud ainul maalikunstnik, vaid ka tarbekunsti. Tegi ka keraamikat ,,Koopaelaniku serviis". Tegi ka nahast esemeid: rahakotte. Tegeles ka tekstiiliga. Karl Pärsimägi: ,,Talutuba soemüüriga" Richard Uutmaa: ,,Rukkilõikajad"
Nõukogude armee kangelaslikkus ja sõjajärgne esteetilise väärtuse. Sama suunda jätkas grupp ülesehitustöö. Südamlike laste portreedega SOUP ’69 (Ando Keskküla, Andres Tolts, äratas tähelepanu Aino Bach, häid saavutusi oli Leonhard Lapin). raamatugraafikas (Evald Okas, Alo Hoidre, Ka graafikasse lülitus 1960. aastail uusi Märt Laarman, Günther Reindorff, Richard jõude (Olev Soans, Vive Tolli, Allex Kütt jt.), Kaljo, Paul Luhtein). Mit tenõukoguliku kunsti kelle loomingus kajastus esiotsa samasugune viljelemiseks pakkus võimalust klassikute teoste uue elu paatos kui maalikunstis ja kirjanduseski. illustreerimine. Ajatult või suisa 1970ndail hakkas see taanduma ja andis maad
järgi ära, sest nende keldri aknast näeb vaid jalgu. Tiinale ta väga meeldib. Lõpus Maurus ütleb, et ta viskas koolist välja polnud Mauruse südamesoov vaid pidi seda tegema hooli huvides, oleks Maurus veel noor poleks ta seda teinud. Maurus ise ka noorena mässaja, näeb Indrekut mässajana. Viib horisontaali vertikaali. Unenägudel, nägemustel suur tähtsus. Keegi nägemuses Mauruse seljataga, veel hallim kui Maurus, see oli ... Indrek istub seal oma asjadega ja Laarman näeb seda ja kutsub ta sisse, Indrek räägib kogu loo, salgab jumalat. Oma loo ajal kuuleb kedagi nutmas Tiina. Tiina nutab, sest indrek ütles, et jumalat pole olemas, kogu tema lootus terveks saada oli Jumala peale pandud, aga nüüd Indrek ütles et jumalat pole olemas. Nende kõverate jalgadega viirastusid talle tema ema jalad kartulapõllul kui ema kukkus kivi pärast. II osa Tammsaare lugu on horisontaalne, mille taga on vertikaalne lugu. Maril on pidevalt valud sellest, et
Õppis näitlejaks ja asus tööle 70ndate alguses Draamateatrisse. See töö jätkus kuni surmani (lõpetas elu enesetapuga). Viiding hakkas üles astuma ka tihtilugu oma tekstidega – luges ja laulis neid. Laulmine oli gabareelikus stiilis. Elo Viiding on Juhan Viidingu tütar. Mari Tarand on Juhan Viiding õde 1968 Realistliku ingli laul – väikese tiraažiline väljaanne. Ta nagu oleks, aga nagu ka poleks raamat. Selle kujunduse tegi Märt Laarman, kes oli Viidingu onu. Ta oli Viidingu jaosk ka ilmselt üks tähenduslikemaid inimesi vanemast põlvkonnast. 1971 Detsember 1973 Käekäik 1972 Selges eesti keeles 1975 Armastuskirjad 1978 Ma olin Jüri Üdi 1980 Elulootus 1983 Tänan ja palun 1991 Osa 1998 Kogutud luuletused Viiding hakkas 60ndate lõpus kasutama pseudonüümi Jüri Üdi. Seda pseudonüümi kasutas ta kuni 70ndate keskpaigani
Eristuvad raamatud, mis on teistmoodi, nt "Mõistatused" ja "Sinamu" need on vabavärsilised raamatud, kontseptuaalselt läbikomponeeritud raamatud. Kui Runnelit tuntakse vemmalvärsi autorina, kes võtab sõna poliitilistel teemadel, siis nüüd armastusluulesse, toob värskust, ilmselt kirjutaja enda jaoks. Leiab teistsuguse kirjutamise viisi. Vemmalvärsiraamatuid veel tulnud. Juhan Viiding // Jüri Üdi (1948-1995). Tegemist laulva luuletajaga. Sündis Tallinnas. Märt Laarman, emapoolne onu, peamine autoriteet. Viiding oli kogu aeg kõigi ja kõigega vastuolus, eriti ema autoritaarse võimuga. Kultuurilisselt oluline perekond. Keskkoolinoor 60ndatel Viiding kannab kotis Talviku luulekogu "Palavik", mida pole väga näinud. Katsetati Viidingu peal psühhiaatrilisi ravimeid, hüperaktiivne. Eristumine kogu aeg oluline. Viiding hakkab pärast keskkooli õppima Lavakunsti kateedris. Asub näitlejana tööle, töötab Draamateatris. Teeb
1973), Ruut Tarmo (1896-1967), Erna Villmer (1889-1965), Liina Reiman (1891-1961), Mari Möldre (1890-1974), Arno Suurorg (1903-1960) and Ants Eskola (1908-1989). In its essence Estonian arts remained close to the rural way of life and preserved a certain air of living with nature. There were influences from Impressionism (Paul Burman), Expressionism (the early works of Eduard Wiiralt and Ado Vabbe), Cubism and Constructivism (Märt Laarman). In the Thirties we may observe a turn towards greater realistic expression, connected with Estonia and Estonians. Estonian Realism branched out into several areas: representation of town life (Andrus Johani), rural and coastal pictures (Eerik Haamer and Johannes Võerahansu) and psychological portraits (Johannes Greenberg). Estonian symphonic music, the sustaining axis of musical production, had accepted less Western influence than the other arts, for example in literature, where
annaabi.ee 
