Hewitt tegutseb praegu oma kõige pikima projektiga, nimelt ta tahab 10-ne aasta jooksul salvestada kõik 555 Scarletti sonaati, lisaks tahab ta salvestada kõik Beethoveni 32 sonaati. Selleks kulub suur töö ja vaev, aga kui inimene midagi armastab ja naudib,viib ta tavaliselt asja lõpuni, seega ma olen täiesti kindel, et ta teeb seda perfektselt ja veatult. Angela võlus mind täielikult oma klaverimänguga, see oli mu esimene klaverikontsert, seega ma ei teadnud, et mida oodata, aga Angela tegi oma töö suurepäraselt ära ja pani mu lahkuma suu ammuli. Saalis ringi vaadates, nägin ma kuidas paljude inimeste silmad särasid ja ka kuidas paljude inimeste silmad olid kinni,aga nende näost võis välja lugeda rahuldust. Ma olen täiesti kindel,et ükski inimene ei väljunud saalist pettunult. Liikudes garderoobi poole, rääkis viimne kui üks inimene, kui suurepärane oli see kontert ja et sellist kirge pole nad
Tanel Joametsa klaverikontsert Jõhvi Kontserdimajas toimus 23. jaanuaril väga kaasahaarav Tanel Joametsa klaverikontsert. Esitatikolme erineva helilooja teoseid, mille meeleolu oli kord moll, kord duur ehk lainetav. Tanel Joamets on lõpetanud klaveri erialal Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ja Eesti Muusikaakadeemia ning täiendanud ennast ka improvisatsiooniõpingutega. Soolokontserte on ta andnud peaaegu üle maailma. Kontserdil mämgis ta Claude Debussy, Aleksandr Skrjabini ja Sergei Rahmaninovi teoseid. Olin vaimustuses tema nüansirohkest ja seesmiselt laetud
meelde ainult need muusikud, keda ma juba eespool kirjeldasin. Minu arvates on see väga tore nähtus, et kool teeb ise kevadkontserdi, mis on tasuta, sest see on väga tore, et õpilased saavad teada, kui hästi nende musikaalsemad koolikaaslased mängivad. Kuid kahjuks pean ma tõdema, et kuna klaverimuusika ei ole just mu lemmikmuusika, siis mulle see kontsert meeldis, kuid väga sügavat muljet ta ei jätnud. Samas oli ta piisavalt kaasakiskuv, et kui järgmine kord on koolis tasuta klaverikontsert, siis ma arvatavasti läheks ikka uuesti koolikaaslaste muusikat nautima.
Kadrioru Saksa Gümnaasium Erso: Rahmaninovi kolmas Retsensioon Autor: Karolina Perv 11.2 Tallinn 2019 Mina külastasin 11. jaanuaril, Estonia kontserdisaali, kus käisin kuulamas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ehk ERSO poolt korraldatud kontserti, sarjast „Klaverikontsert” II kontsert. Esitusele tulid Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 d-moll, Claude Debussy Kolm sümfoonilist eskiisi „Meri” (“La Mer”) ja Maurice Raveli „Valss” ("La Valse”). Kontserdi pianist oli Mihkel Poll, ning dirigendiks oli Mihhail Gerts. Valisin just selle kontserdi, kuna parasjagu õppisime muusikatundides impressionismi ja hilis-romantismi, ning just see kontsert sisaldas nende ajastute heliloojate teoseid. Kontserdi esimeses pooles kõlas Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 d-moll, kus
Kontserdisarja „Vilistlane“ Naily Saripova klaverikontsert 19. novembril külastasin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kontserdisarja „Vilistlane“ Naily Saripova tasuta klaverikontserti, mille kavas olid L. van Beethoveni, F. Schuberti ja J. Brahmsi looming. Beethovenilt esitati sonaat klaverile nr 3 op 2 nr 3 C-duur, Schubertilt klaveripala nr 2 op posth Es-duur ning Brahmsilt kaks rapsoodiat klaverile op 79. Saalis valitses kõrgema klassi ning asja tundjate hõng, oli parasjagu nii noori kui ka vanu. Enamus siiski võõrkeelsed vanemad inimesed. Naily Saripova oli aastast 2000 Eesti Muusika -ja Teatriakadeemia üliõpilane professor Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa klaveriklassis. Viimaste aastate ühe tähtsamaks saavutuseks peab Naily Saripova koostööd klaveriduos väljapaistva Ukraina pianisti Vjatšeslav Novikoviga, kes avaldas tugevat mõju Saripova isiksusele. Aastal 2013 klaveriduo andis välja esimese plaadi Mozart-Schubert. Klaver...
Muusika retsensioon Kirjutan muusika retsensiooni sügisel toimunud Mihkel Polli klaverikontserdi ,,Peterburi sillad" kohta. Kontsert toimus 10.10.2017 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis. Kuna Mihkel Poll on Eestis hetkel üks tuntumaid pianiste, siis otsustasin minna just tema kontserdile. Kontsert jagunes kaheks osaks esimeses osas mängiti C.Debussy ja A.Lemba loomingut ning terve kontserdi teine osa oli pühendatud F.Chopini varasele loomingule. Esimesena kõlas kontserdil Claude Debussy Bergamaski süit. Pala algas rõõmsalt ja romantiliselt, meenutas mulle suve ja lilli täis aasasid. Vahepeal olid palas ka mõned madalamd noodid, seetõttu hakkas mulle tunduma, et pala nagu jutustab kellegi lugu. Lugu oleks nagu rääkinud inimesest, kelle elu on väga rõõmus, kuid vahepeal tulevad teele raskused ning need ületades läheb elu jälle rõõmsalt edasi. Pala tempo oli väga vahelduv. Vahepeal tundus nagu pala lõ...
Lepo Sumera 8.05.1950– 2.06.2000 Elulugu O Alustas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis O Jätkas neid 1968-1973 aastail Tallinna Riiklikus Konservatooriumis O 1979-1982 täiendas ta end Moskva konservatooriumis Töökohad O Eesti Raadios (1971-1980) O Eesti kultuuriminister O Eesti Heliloojate Liidu esimees O Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõpp ejõud O Kompositsiooni ja muusikateaduse kateedri juhataja Looming O Hakkas kasutama komponeerimisel arvutit O Rajas Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika stuudio O Loomingu olulisim osa on tema kuus sümfooniat O Tema looming on kontrastiderohke Teoste loetelu O 6 sümfooniat O "In memoriam" O Tšellokontsert O Klaverikontsert O "Seenekantaat" Tänan kuulamast!
Beethoveni viies sümfoonia Käisin Estonia kontserdisaalis, 9. veebruaril kell 19 kuulamas „Beethoveni viiendat sümfooniat”. Kontserdil oli kavas: Sergei Prokofjevi klaverikontsert nr 3, C-duur ning Ludvig von Beethoveni sümfoonia nr 5 C-moll. Kontserdil esinesid Vladimir Mištšuk klaveril (Venemaa), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigendiks oli Nikolai Aleksejev. Valisin kontserdiks, mille põhjal kirjutada retsensiooni just seetõttu, et lähemalt tutvuda Sergei Prokofjevi loominguga, keda me tunnis põgusalt käsitlesime. Pianist, kelleks oli Vladimir Mištšuk on sündinud 13. jaanuaril 1968. aastal Leningradis. Õppimist alustas ta St
selgituse. Näited: 5. Romantiline soololaul: Helilooja: Tuntuimad tsüklid: 6. Armastatuim pill klaver. Väikevormid sellele pillile Väljapaistvaimad heliloojad: 7. Instrumentaalkontsert: kolmeosaline (kiire, aeglane, kiire) teos soolopillile ja orkestrile. Esimene osa on sonaadivormis (sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, coda) Heliloojad: Pjotr Tsaikovski klaverikontsert nr 1 Edvard Grieg klaverikontsert Johannes Brahms klaverikontsert nr 1 Jean Sibelius viiulikontsert 8. Eesti pianistid: Kalle Randalu, Peep Lassmann, Sten Lassmann, Mihkel Poll Eesti viiuldajad: Arvo Leibur, Anna-Liisa Bezrodny, Teet Järvi, Sigrid Kuulmann 9. Sümfooniline poeem + esindaja: üheosaline teos sümfooniaorkestrile, mille sisu põhineb ilukirjandusel, ajalool või mütoloogial. Sümfoonilised poeemid on reeglina programmilised teosed. Ferenz Liszt
55 "Eroica", 1803/04 4. sümfoonia BDuur, op. 60, 1806 5. sümfoonia cmoll, op. 67 "Saatusesümfoonia", 1808 6. sümfoonia FDuur, op. 68 "Pastoraalne sümfoonia", 1808 7. sümfoonia ADuur, op. 92, 1811/12 8. sümfoonia FDuur, op. 93, 1812 9. sümfoonia dmoll, op. 125 (viies osa kooriga Friedrich Schilleri "Ood rõõmule" tekstile), 1823 5 klaverikontseti 1. klaverikontsert CDuur op. 15, 17951801 2. klaverikontsert BDuur op. 19, 17881801 3. klaverikontsert cmoll op. 37, 18001803 4. klaverikontsert GDuur op. 58, 18041807 5. klaverikontsert EsDuur op. 73, 1809 Viiulikontsert DDuur op. 61, 1806 Kontsert klaverile, viiulile ja tsellole CDuur op. 56, 18041805 Koorifantaasia cmoll op. 80 (,,Kleine Neunte"), 18081809 Ooper "Fidelio" (teise nimega "Leonore"), op. 72. 18041814
· Uuemate rahvatantsude hulgast on populaarsemad valsid, reinlendrid (saksa päritoluga tants) ja polkad RAHVAPILLID KANNEL PARMUPILL RAHVAPILLID VILEPILL OINASARV HARDANGERI VIIUL Edvard Grieg (1843-1907) tuntuim professionaalne helilooja ja pianist. · Griegi peetakse norra rahvamuusika rajajaks. · Olulisemaks inspiratsiooniks oli talle kaunis Norra loodus. · Tema tuntumad teosed on klaverikontsert a-moll ja süit ,,Peer Günt". · Alexander Rybak 2009. a võitis Eurovisiooni laluvõistlust lauluga ,,Fairytale" · Edvard Grig "Liblikas"(2:01) · Heino Eller "Liblikaga" (2:06) · Edvard Grieg "Hommik" süidist "Per Gynt" (3:39) · Edvarg Grieg ,,Mäekuninga koopas" süidit ,,Per Günt" (3:14) · Edvarg Grieg ,,Klaverikontsert a-moll" KEVADELAUL KE-VAD-PÄI-KE PAIS-TAB SOO-JALT, AA-SAL ÕIT-SEB LIL-LI, O-JA-KE-NE RÕÕM-SALT VOO-LAB
55 "Eroica", 1803/04 o 4. sümfoonia B-Duur, op. 60, 1806 o 5. sümfoonia c-moll, op. 67 "Saatusesümfoonia", 1808 Kuula 1. osa (abi·info) o 6. sümfoonia F-Duur, op. 68 "Pastoraalne sümfoonia", 1808 o 7. sümfoonia A-Duur, op. 92, 1811/12 o 8. sümfoonia F-Duur, op. 93, 1812 o 9. sümfoonia d-moll, op. 125 (viies osa kooriga Friedrich Schilleri "Ood rõõmule" tekstile), 1823 · 5 klaverikontseti o 1. klaverikontsert C-Duur op. 15, 1795-1801 o 2. klaverikontsert B-Duur op. 19, 1788-1801 o 3. klaverikontsert c-moll op. 37, 1800-1803 o 4. klaverikontsert G-Duur op. 58, 1804-1807 o 5. klaverikontsert Es-Duur op. 73, 1809 · Viiulikontsert D-Duur op. 61, 1806 · Kontsert klaverile, viiulile ja tsellole C-Duur op. 56, 1804-1805 · Koorifantaasia c-moll op. 80 (,,Kleine Neunte"), 1808-1809 · Ooper "Fidelio" (teise nimega "Leonore"), op. 72. 1804-1814
Nordaaki mälestuseks" ja siis alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. 1867 asus koos nõo Nina Hagerupiga, kellega abiellus, Christianiasse elama (Oslo) 1866 oli ta Christiana Filharmooniaühingu juht ning osales 1867 Norra Muusikaakadeemia asutamises. Andis kontserte mitmetes Euroopa riikides (Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal) 1868 kevadel sündis tütar. Veetis suve Taanis, kus Grieg koges erilist loomingulist puhangut, mille tulemusel kirjutas klaverikontsert a-moll. Kuid talv oli vähem lootustandev, sest ei saanud riigilt taotletd reisistipendiumi, ent sai kiidukirja ungari heliloojalt Lisztilt, kes kiitis nii Griegi andekust kui 1. viiulisonaati ja kutsus Griegi endaga kohtuma Weimari. Ning peale seda sai ta ka reisistipendiumi. 1870 kohtus ta Lisztiga Roomas, kus too kiitis tema loominugut ja julgustas ka edasi kirjutama. 1871-1880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvusmusikaga ning dirigeeris koore,
Heliloojaga koos elasid seal ka ta sõbrad Emil Horneman ja Edmund Neupert. Viimane oli tunnustatud pianist, tuntud mitte üksnes Norras, vaid kõikides Skandinaavia maades. Kontserdi kirjutamise käigus konsulteeris Grieg Neupertiga pidevalt ja seepärast on igati seaduspärane, et teos on pühendatud talle. Teose esiettekanne toimus 1869. aasta 3. aprillil Casino suures saalis. Klaveripartii esitas Edmund Neupert, orkestrit juhatas Kuningliku Teatri peadirigent Holger Simon Paulli. Griegi klaverikontsert sai kiiresti väga populaarseks ja praegugi seisab ta pianistide tipprepertuaaris. Kui kusagil räägitakse "a-moll kontserdist", siis on enamasti tegemist Griegi klaverikontserdiga, nii nagu "b-moll kontsert" on seotud Tsaikovski nimega. Kontserdi kirjutamisel oli Griegi eeskujuks ilmselt Robert Schumanni klaverikontsert, mis oli heliloojale sügava mulje jätnud, kui ta seda 1858. aastal Leipzigis Clara Schumanni esituses kuulis. Sarnasust
55 "Eroica", 1803/04 o 4. sümfoonia B-Duur, op. 60, 1806 o 5. sümfoonia c-moll, op. 67 "Saatusesümfoonia", 1808 Helifail Kuula 1. osa Allegro con brio (abi·info) o 6. sümfoonia F-Duur, op. 68 "Pastoraalne sümfoonia", 1808 o 7. sümfoonia A-Duur, op. 92, 1811/12 o 8. sümfoonia F-Duur, op. 93, 1812 o 9. sümfoonia d-moll, op. 125 (viies osa kooriga Friedrich Schilleri "Ood rõõmule" tekstile), 1823 * 5 klaverikontseti o 1. klaverikontsert C-Duur op. 15, 1795-1801 o 2. klaverikontsert B-Duur op. 19, 1788-1801 o 3. klaverikontsert c-moll op. 37, 1800-1803 o 4. klaverikontsert G-Duur op. 58, 1804-1807 o 5. klaverikontsert Es-Duur op. 73, 1809 * Viiulikontsert D-Duur op. 61, 1806 * Kontsert klaverile, viiulile ja tsellole C-Duur op. 56, 1804-1805 * Koorifantaasia c-moll op. 80 (,,Kleine Neunte"), 1808-1809 * Ooper "Fidelio" (teise nimega "Leonore"), op. 72. 1804-1814
PIANISSIMO 04.03.2008 kell 19.00 toimus Tartu Ülikooli aulas Eesti-Soome kvintett. Klaveril oli Tanel Joamets, viiulitel olid Lasse Joamets ja Tuuli Talvetie, violal oli Riikka Repo ning tellol oli Lauri Angervo. Kuna seekordne jutsutus pidi olema klassikutest, siis tundus mulle just see õige olevat, kuna esitati ühte Wolfganf Amadeus Mozarti lugu ning üht Johannes Brahms lugu. Mozartilt esitati Klaverikontsert A-duur K414 ning Brahmsilt Klaverikvintett f-moll op.34. Esitajad olid lood mitmeks jaganud st, et Mozarti Klaverikontsert oli jagatud kolmeks osaks: Allegro; Andante; Allegretto. Brahmsi Klaverikvintett oli jagatud neljaks: Allegro non troppo; Andante, un poco adagio; Acherzo. Allegro; Finale. Poco sostenuto. Allegro non troppo. Hästi oli aru saada, kuna tuli uus osa ühest laulust, sest nad pidasid paari sekundlisi pause. Esitusest oli näha, et nad tegid seda väga südamega
omased Johann Sebastian Bachile, kelle muusikast oli Felix Mendelssohn tugevalt mõjutatud. Kirjutas sümfooniaid, instrumentaalkontserteid, kammermuusikat, koorimuusikat, klaverimuusikat, orelimuusikat, lisaks veel erinevaid orkestriteoseid. Ta oli ka dirigent Tähtsaimad teosed: 1825 "Keelpillioktett" 1826 Uvertüür "Suveöö unenägu" 1829–1845 "Sõnadeta laulud" klaverile 1830 "Herbiidide uvertüür" 1832 "Klaverikontsert nr 1" 1833 "Sümfoonia nr 4" 1836 Oratoorium "Paulus" 1837 3 prelüüdi ja fuugat orelile op. 37 1837 "Klaverikontsert nr 2" 1842 "Sümfoonia nr 3" 1844 Viiulikontsert e-moll op. 64 1845 6 sonaati orelile op. 65 1846 Oratoorium "Elias" Pärast pikka mustamist 19. sajandi lõpus ja 20. alguses, mis oli tingitud antisemitismist ja muutuvast muusikalisest maitsest, on tema muusika taasavastatud ning seda on hakatud uuesti kõrgelt hindama
*instumentaalkonterdid ,,Slaavi tantsud" *kammermuusikat *laule *klaverimuusikat Edvard Grieg (1843-1907) *Sündis ja suri Bergenis *Norra helilooja *vanemad Sotimaalt *Leipzigi konservatoorium(klaver) *tutvus Clara Schumanniga ja kirj. klaverikonterti *eeskujuks OLE BULL *elas Taanis, Roomas (tutvus Lisztiga) *Oxford'i ja Cambridge' ülikoolide audoktori nimetus LOOMING *140 laulu Süit ,,Peer Grynt" (mitmeosaline) *kammermuusika *klaverikontsert *vokaalinstrumentaalteos ,,Albumi lehed" Jean Sibelius (1865-1957) *Soome helilooja *Sündis Häämeenlinnas *Helsingi ülikooli õigusteadus *Helsingi muusikainstituut (Sibeliuse Akadeemia ) *rändas pianistina Euroopas *1914 läks Ameerika Ühendriikidesse (I MS, Soome kodusõda) *1925 läks tagasi Soome (Ainola) *kõrivähk LOOMING *7 sümfooniat *eeskujuks Tsaikovski *Soome rahvamuusika *Teosed Soome muistenditele ja eepostele (Kalevala) *Sünf. süit ,,Lemmingkäinen" *Sümf. poeem
-1- 9.veebruaril kell 19.00 toimus Estonia kotserdisaalis kontsert "Beethoveni Viies sümfoonia". Kontserdil oli kavas : Sergei Prokofjev. Klaverikontsert nr 3 , C-duur Ludvig van Beethoven. Sümfoonia nr 5, C-moll Kontserdil esinesid : Vladimir Mistsuk (klaver, Venemaa) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Nikolai Aleksejev Vladimir Mistsuk pianist Sündis 13.jaanuaril 1968.aastal Leningradis, õppis 1975-86 St.Peterburgi muusikakoolis, 1986-91 St.Peterburgi Konservatooriumis ja Sibelise nimelises Akadeemias Soomes. 1992-93 Madriidi Muusikaakadeemias, 1989.aastal sai
Käisin reedel, 30.septembril , Estonia kontserdisaalis vaatamas kontserdit ,,Mozart Tallinnas ´´, kuid seal mängiti lisaks Mozarti teostele ka üks Erkki-Sven Tüüri teos. Kontserdil esines Eesti Riiklik Sümfoonia Orkester , pianist Kalle Randalu, dirigent oli sakslane Chistoph Poppen ning orkestri kontsertmeister oli Elar Kuiv. Esitusel olid kolm väga suurepärases teost: Erkki-Sven Tüüri ,,Lighthouse´´, mida esitasid keelpillid ; W.A.Mozarti (1756-1791) klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595 (1791) , kus oli kolm osa- Allegro, Larghetto ja Allergo; lisaks veel W.A.Mozarti sümfoonia nr 41 C-duur KV 551 ,,Jupiter´´ (1788), mis koosnes neljast osast- Allegro vivace, Andante cantablie, Menuetto .Allegretto ning Molto allergo. Kontsert oli kahes pooles, esimeses pooles esitati kaks teost: ,,Lighthouse´´ ja klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595 , teises pooles esitati üks teos sümfoonia nr 41 C-duur. Kontserdil oli
rohkem Itaaliaga •31. juuli 1886 Looming •Suurem osa loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost •Ka on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate •Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) 19 ungari rapsoodiat •ungari rapsoodia nr. 4 d-moll Teosed •ungari rapsoodia nr. 6 Des-duur •ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile •klaverikontsert nr.1 Es-duur I osa Allegro maestoso II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marciale •Klaverikontsert nr. 2 A-duur I osa Adagio sostenuto assai II osa Allegro moderato III osa Allegro deciso IV osa Allegro animato 2 sümfooniat u 90 laulu ja romanssi kontsertetüüdid •kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" •kontsertetüüd nr. 1 "Metsateel" vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele •
akordid,dramaatiline K:Schopin S-duur : väga kiire, 3osaline taktimõõt,lüüriline,pehme, Koorilaul-saatega või a capella helitöö koorile keelkvartett-neljast poogenpillist koosnev instrumentaalansambel sümfoonia-neljaosaline suurvorm sümfoonia orkestrile.1 osa alati sonaadi vormis, Duo-kahele instrumendile kirjutatud helitöö. Pillid K:Schumann Tsükkel "karneval" "eusebius" -klaver,õrn,mõtlik,tundeline K:Schumann Klaverikontsert a-moll I osa-klaver,orkester,vaheldusrikas,kontrastne,lüüriline K:Liszt klaverikontsert Es-duur I osa -võimas,sünge,suured akordid Concerto grosso-barokiaegne mitmeosaline heliteos,mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel. Aaria- iseseisev orkestrisaatega vokaalne sooloosa ooperis instrumentaalpala-lühiteos mõnele pillile või orkestrile polonees-3osalises taktimõõdus poola pidulik rahvatants valss-3osaline sujuv paaristants,18saj Austriast
tantsulist muusikat. Looming: Sümfoonilised teosed: · 4 sümfooniat · Sümfoonia nr.1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op.77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit · 5 ballaadi · 3 rapsoodiat · 27 väiksemat pala · ,,Ungari tantsud" · "Valsid"op. 39 Laulud: · 200 originaallaulu · 20 duetti · 60 kvartetti · umbes 100 koorilaulu Kammermuusika: · 7 vokaal-orkestrilist teost
o ungari rapsoodia nr. 6 Des- · 17 valssi duur o "Suur Briljant valss" Es-duur o ungari rapsoodia nr. 2 cis- o valss A-duur moll o Valss op 64 nr 1 Des-duur · 2 kontserti klaverile ja "Minutivalss" sümfooniaorkestrile o Valss op 64 nr 3 As-duur o klaverikontsert nr.1 Es-duur (184647; Pühendatud Poola I osa Allegro maestoso krahvinnale Catherine II osa Adagio Branickale, kes oli baltisaksa III osa Allegretto Engelhardtide aadlisuguvõsast Vivace pärit Alexandra von IV osa Allegro Engelhardti (17541838)
Ta on kirjutanud 3 sümfooniat, 4 klaverikontserti ja 3 ooperit. 1898 kukkus tema esimese sümfoonia esiettekanne täielikult läbi. Selle põhjuseks oli peamiselt teose novaatorlik, oma ajast ette jõudnud stiil. See ebaõnnestumine põhjustas Rahmaninovil raske närvihaiguse ja ta ei suutnud mitu aastat uut heliloomingut kirjutada. Kriisist välja tulla suutis ta kogenud psühhiaatri Nikolai Dali abiga. Aastal 1901 valmis Rahmaninovi teine klaverikontsert ja ta võttis 1904 vastu dirigendi koha Moskva Suures teatris. 1906 reisis ta Itaaliasse, misjärel elas 3 aastat Dresdenis, pühendudes täielikult heliloomingule. 1909 sooritas ta suure kontsertturnee USAs ja Kanadas, esinedes nii pianisti kui ka dirigendina. Juba 4aastaselt ilmutas Sergei huvi muusika vastu ja hakkas klaverit õppima, aga 9aastaselt astus Peterburi konservatooriumi klaverit õppima. 1888 jätkas ta õpinguid Moskva konservatooriumis.
Kontserdiarvustus Käisin teisipäeval 24. november Estonia kontserdisaalis kuulamas Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserdit „Kohtumispaik Eesti“. Solistina esines Mihkel Poll klaveril ning sümfooniaorkestriks oli Põhjamaade Sümfooniorkestri Kontsert algas pianistide lemmikloo Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3, mille solistiks oligi Mihkel Poll, kes õpib praegusel hetkel Londoni Guildlhalli Muusikakolledžis. Olles käinud ka tema mõnel eelneval kontserdil, võis jällegi näha tema pähendunult vaba ja voolavat mängu. Oli näha, et ta elas sellesse teosesse sisse ning suutis muusikaga terve saali kuulama panna. Minu enda istekoht oli üsna kehv, paremal rõdul ja tagumises reas, mille tõttu ei näinud ma pianisti kätetööd, küll aga tema keha
Minu suurimaks elamuseks kujunenud kontsert toimus 17. novembril Estonia kontserdisaalis, kus Eestit külastas Moskva Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester, legendaarse dirigendi Juri Simonovi juhatusel. Orkester andis Eestis ainult ühe kontserdi. Kontserdil mängiti eranditult vene heliloojate teoseid. Alustati Mihail Glinka teosega ,,Valss- fantaasia", mis oli kohati kurblik, kuid sügav ja väga emotsionaalne. Kontserdi esimese poole suurvormiks oli Sergei Rahmaninovi ,,Klaverikontsert nr 2". Solistiks oli noor ja võimekas pianist Jekaterina Metsetina. Rahmaninovi klaverikontsert on kahtlemata kogu muusikaajaloo üks võimsamaid ja parimaid teoseid. Kui mitte ainult instrumentaal kontsertite hulgas, vaid ilmselt kõikide zanrite seas. Kontserdi teine pool oli sümfoonia päralt. Orkestri esituses kõlas Pjotr Tsaikovski ,,Sümfoonia nr 6 h-moll". Sümfoonia oli ühtlasi minu lemmik. Tsaikovski sümfoonia on kirjutatud 1893.aastal, sama aasta 25. oktoobril ta suri
tutvustamine nii õpilastele kui ka õpetajatele. Konkurss on toimunud kaheaastaste intervallidega ja kujunenud mainekaks konkursiks kogu Euroopas. Kontserdil esitati järgmised teosed : Johannes Brahms (1833-1897).Akadeemiline avamäng op 80(1887) Kontsert viiulile, tsellole ja orkestrile a-moll op 102 Allegro Andante Vivace non troppo Pjotr Tsaikovski (1840-1893). Klaverikontsert nr 1 b-moll op 23(1875) Allegro non troppo e molto maestoso Andantino simplice Allegro con fuoco Mihkel Poll (1986) klaver Klaveriõpinguid alustas ta 6-aastaselt Nõmme Muusikakoolis, 7-aastaselt asus õppima Tallinna Muusikakeskkooli, alates 2001.aastast on Pollil kaks õpetajat : EMA professor Ivari Ilja ja Maigi Pakri.Praegu õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias
oli tema väimees. Helilooming · Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. · 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) · 19 ungari rapsoodiat ungari rapsoodia nr. 4 d-moll ungari rapsoodia nr. 6 Des-duur ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll Helilooming · 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile · klaverikontsert nr.1 Es-duur I osa Allegro maestoso II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marciale · Klaverikontsert nr. 2 A-duur I osa Adagio sostenuto assai II osa Allegro moderato III osa Allegro deciso IV osa Allegro animato Helilooming · 2 sümfooniat · u 90 laulu ja romanssi · kontsertetüüdid kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" kontsertetüüd nr. 1 "Metsateel"
Teostes dzassi ja bluusi rütmid. Teosed sümfoonilise dzassi rajajaks. Teostes dzassi ja bluusi rütmid. Teosed kaasahaaravad ja lõbusad. Muusikas ühendatud Euroopa muusika kogemus ja kaasahaaravad ja lõbusad. Muusikas ühendatud Euroopa muusika kogemus ja USA mustanahaliste muusikale isel. Jooned. L: ooper ,,Porgy ja Bess", USA mustanahaliste muusikale isel. Jooned. L: ooper ,,Porgy ja Bess", klaverile ja dzassbändile ,,Rapsody in Blue", muusikalid ,,Klaverikontsert F- klaverile ja dzassbändile ,,Rapsody in Blue", muusikalid ,,Klaverikontsert F- duur", sümfoonile teos ,,An American in Paris" A: kirjutatud bigbändile. duur", sümfoonile teos ,,An American in Paris" A: kirjutatud bigbändile. Soolopillina klaver ja süfoonia orkester. Üheosaline. Ühedatud neegri ja Soolopillina klaver ja süfoonia orkester. Üheosaline. Ühedatud neegri ja klassikalise muusika jooned
Ta arendas ta klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingus kasutas ta tihti moodsaid ideid. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit. Teosed: 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) 19 ungari rapsoodiat ungari rapsoodia nr. 4 d-moll ungari rapsoodia nr. 6 Des-duur ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile klaverikontsert nr.1 Es-duur klaverikontsert nr. 2 A- I osa Allegro maestoso II osa Adagio duur I osa Adagio III osa Allegretto Vivace sostenuto assai IV osa Allegro Marciale
saj revolutsiooniliste demokraatide ideid, paljude teoste teema on õigusteta talupoja saatus, helikeel on piltlik, harmoonia udune ja julge. Boriss Godunov, Hovanstsina, Öö lagedal mäel, Pildid näituselt jne. Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908) sai hea koduhariduse. Looming poeetiliselt programmmiline, realistlik, rahvuslik. Armastas muinasjutulisi teemasid, meremaalingud, valdas hästi orkestratsiooni, 15 ooperit (Lumineid, Muinasjutu tsaar Saltaanist), 3 sümfooniat, klaverikontsert, kammermuusika, romansid., sümfoonilised süidid (seherezade, Hispaania capricco) Pjotr Tsaikovski (1840-93) Venemaa kuulsaim helilooja. Looming -oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja, kasutas suure orkestri võimalusi ja väljendas isiklikke hingelisi läbielamisi- õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Ta on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele ja tulevikuootustele. See murelik hoiak on tema loomingus ja kasvab elu lõpus traagikaks
1886. aastal oli Grieg Christiania Filharmooniaühingu juht ning 1867. aastal osales ta Norra Muusikaakadeemia asutamisel Grieg andis kontserte mitmetes Euroopa riikides, nagu Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal ja Inglismaal. Vaatamata oma üldisele kuulsusele peeti teda kodumaal ikkagi ainult keskpäraseks heliloojaks. Peale tütre sündi tabas Griegi loominguline puhang, mille tulemusel sondis klaverikontsert a-moll (op. 16). Peale suve soovis Grieg saada Norra võimudelt reisistipendiumit, mida talleei soovitud algselt anda. Alles peale kirja ungari heliloojalt Lisztilt, nõustusid Norra võimud talle reisistipendium anda. See stipendium võimaldas Griegil kohtuda Roomas 1870. aastal Lisztiga. Aastatel 1871- 1880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvamuusika kallal. Sel ajal ta ka dirigeeris koore ning juhtis kuni aastani 1880. oma rajatud
valss A-duur , Valss op.64nr.1 Des-duur ,,Minutivalss' , Valss op.64 nr.3 As- duur 16 poloneesi : poloneesi As-duur 21 nokturni: nokturn-öömuusika nr.2 Es-duur 26 prelüüdi: prelüüd nr.15 Des-duur ,, Vihmapiiskade prelüüd'' 27 etüüdi: etüüd nr.10 c-moll ; ,,Revolutsiooniline etüüd'' 4 ekspromti 4 ballaadi Suurvormid: 3 klaverisonaati: sonaat nr.2 h-moll ; III osa ,,Leinamarss'' , 4 skertsot , ,,Fantaasia f-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile: klaverikontsert nr.1 e-moll Sonaat tsellole ja klaverile Vokaalteosed: 17 laulu F.Liszt (1811-1886), mitmekülgne muusik, 19.sajandi suurim klaverivirtuoosiks tunnistatud pianist, dirigent ja sümfoonilist muusikat oluliselt uuendanud helilooja. Tema loomingus on ka klaveriteosed; ta rajas uue interpretatsioonisuuna, mida iseloomustavad klaverile orkestraalse kõlajõu andmine ja mängutehniline täiuslikkus. Pianistina reisis palju, kontserditurneed ulatusid pea kõikidesse Euroopa suurematesse linnadesse
Beethoveni Portree Käisin 15. Jaanuaril Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserti ,,Beehoveni portree". Kuulajatele esitati kolm Beethoveni teost: avamäng "Coriolan", klaverikontsert nr 5 Es-duur op.75, sümfoonia nr 5 op.67. Neid teoseid esitasid meile Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Sten Lasmann klaveril, Toomas Vavilov dirigendipuldis ja iga teose osade vahepeal rääkis Raivo Järvi meile Beethoveni eluloost, ajastust ja käekirjast. Sten Lassmann, kes esitas teoseid klaveril on Eesti noorema põlvkonna üks väljapaistvamaid pianiste. Ta on andnud soolo- ja kammerkontserte ning esinenud solistina mitmete orkestrite ees
Griegi loomingu tipud on süit Pear Gynt. Süidis on 22 pala, millest helilooja koostas 2-neljast süidist koosnevat pala. Muusika on kirjutatud H Ibseni samanimelisele draamale. Elupõletajast Pear Gynt jutustab surevale emale Asele muinasjuttu. Vana mehena koju jõudes leiab ta eest ikka veel ootava pruudi. Edvard Grieg · Kantaat ,, Uus isamaa" meeskoor · Klveritsükkel ,,Lüürilised palad" ,,Kevad" · Soololaul ,, Sol Veigi laul" · Norra tants nr 2 · Klaverikontsert nr 1 I osa ,,Griegi klaverikontsert A-mol" · Orkestersüit nr 1 ,,Hommiku meeleolu" Pear Gynt · Pear Gynt ,, Mäekuninga koopas" 2
Tallinn 2018 Mina käisin hiljuti kuulamas Beethoveni ja Rubinsteini palade kontseri. Kontsert toimus ilusas Estonia kontserdisaalis, 11.mail. Esinejateks olid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, pianist Anna Selest ja dirigent Neeme Järvi. Esitati 19.sajandi ühe kuulsaima pianisti Anton Rubinsteini klaverikontsert nr 5 Es-duur, op.94 ning Ludwig van Beethoveni sümfoonia nr 7 A-duur, op.82 mida helilooja ise nimetas "oma viletsa talendi üheks kõige õnnelikumaks tulemuseks". Kontsert sai võimsa alguse Rubinsteini viienda klaverikontsertiga Es-duuris, mis on tema monumentaalseim klaverikontsert. Avaosa Allegro moderato oli laialt voolavate meloodiatega, vaheluva tempoga. Helid tõusid ja langesid, mis muutid kogu pala elavaks.
Biograafia Isa- Briti konsul Bergenis Ema- andekas luuletaja ja pianist 12 aastaselt komponeeris ise 1858-1862 Leipzigi konservatoorium Rikard Nordraak - "Leinamarss Nordraaki mälestuseks" Liszt 1880-1882 Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht 1903. a. Mängis Pariisis oma klaverimuusikat üheksale grammofoniplaadile Looming 140 soololaulu Klaverisonaadid Klaverikontsertid Kammermuusika Teosed "Klaverikontsert a-moll" Klaveritsükkel- "Lüürilised palad" Orkestriteos- "Sümfoonilised tantsud" Süit- "Peer Gynt" "Norra tantsud" "Pöialpoiste rongkäik" Tänan tähelepanu eest!
83 „Kana“ 1. osa („säutsumine“) J. Haydn keelpillikvartett B-duur op.50 nr.1 1.osa (tšello 1 noot, kõrge) G.F. Händel suit „Veemuusika“ avamäng (viiul dimpanid...) J.S. Bach Brandenburgi kontsert nr.4 1.osa (flööt+viiul) A. Vivaldi Aastaajad „Suvi“ 1. osa (pikemad rasked viiulitõmbed algul) Klaver J.S. Bach Toccata ja Fuuga (d-moll) (valju orel, pärast kiire) P. Tsaikovski I Klaverikontsert 1. osa algab hooga, siis madal-madal kõrge, kõrvade peale R. Schumann „Unistus“ aeglane, klaver F. Liszt Ungari rapsoodia nr.2 da-da (Tom and Jerry) F. Chopin Etüüd (c-moll) jooks klaveril - äärest äärde F. Chopin Valss nr. 1 kiire valss E. Grieg klaverikontsert (a-moll) 1. osa L. Van Beethoven „Kuupaiste sonata“ 1. osa (kolmkõla, hea kurb) FELLOWSHIP
rahvusmuusikale. + Elukoha muutus 1867. aastal naitus Grieg oma nõo Nina Hagerupiga ja nad asusid elama Christianiasse. 1866. aastal oli ta Christiania Filharmooniaühingu juht ning osales 1867. aastal Norra Muusikaakadeemia asutamises. 10. aprillil 1868 sündis Edvard ja Nina Griegi perre tütar. Seejärel veetis pere meeldiva suve Taanis Søllerøcis, kus Edvard koges erilist loomingulist puhangut, mille tulemusel sündis klaverikontsert a-moll . + + Aastatel 1871–1880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvusmuusika kallal ning dirigeeris koore, juhtides ka kuni aastani 1880 oma rajatud muusikaühingut. 1880–1882 oli Grieg Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht. Aastal 1885 rajas ta Bergenisse Troldhaugeni-nimelise ehitise, kus praegu asub temanimeline majamuuseum. + Lisad: E.Griegi muuseum + Teosed http://www.youtube.com/watch
Frédéric Chopin Revolutsiooniline etüüd Kes on Frédéric Chopin? Fryderyk Franciszek Chopin 1810 kuni 1849 Helilooja ja pianist Poola rahvuslik koolkond muusikas Klaveripoeet Teine Mozart Pilt 1 Maria Wodziska. Chopini portree. Akvarell. (1835) Elulugu 20 aastat kodumaal, 19 võõrsil Isa prantslane ja ema poolatar Alustas teoste kirjutamist 7aastaselt 8aastaselt esimene klaverikontsert Varssavi lütseum, Varssavi kõrgem muusikakool Kopsuhaigus Ristikandja kirik (süda) Pilt 2 Looming Kirjutas tantsulisi klaveripalasid Nokturn, etüüd, prelüüd, polonees 1 tsükkel 24 prelüüdi Etüüdid emotsionaalsed Tähtsaim väljendusvahend meloodia Sulandas rahvamuusikat oma loomingusse Väikevormid Suurvormid 58 masurkat 3 klaverisonaati 17 valssi 4 skertsoti 16 poloneesi 21 nokturni
sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Schubert on kirjutanud 9 sümfooniat ja 8 sümfoonia on nimega „Lõpetamata“. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro 2. osa. Andante 3. osa. Menuett 4. osa. Finaal 2.Instrumentaalkontsert- on tavaliselt kolmeosaline muusikateos sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi näiteks klaverikontsert, trompetikontsert. Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: 1.osa on sonaadivormis ja kiires tempos 2.osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis 3.osa on kiire, tavaliselt rondovormis 3.Sümfooniline poeem-on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed. Sümfooniline poeem on enamasti kirjutatud sonaadivormis. Strauss on kirjutanud „Kodusümfoonia“.
I-mesed mis tegi: 1) hea isiksus, hea vestleja. Kriitikameel terav. Esimene jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, 1897-...Sümfooniline kantaat ´´johannes damaskusest´´ 3) 1896 Esimene eesti avamäng ´´julius caesar´´ 2) oratooriumi ettekanne eba-õnnestus. I-mesed mis tegi: 1) hea isiksus, hea vestleja. Kriitikameel terav. Esimene 1897-esimene klaverikontsert. 4) 1899- esimene eesti keelpilli 1897-...Sümfooniline kantaat ´´johannes damaskusest´´ 3) 1896 Esimene eesti avamäng ´´julius caesar´´ 2) oratooriumi ettekanne eba-õnnestus. I-mesed mis tegi: 1) kvartett. 5) 1909-esimene eesti oratoorium ´´Joonase 1897-esimene klaverikontsert. 4) 1899- esimene eesti keelpilli 1897-..
1885 – 1963 Liis Reimand Ülenurme Muusikakool 7.klass 2016. Sissejuhatus Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias ja Heino Eller on tuntud Eesti heliloojad ja meie muusikakultuuri kujundajad. Kuid nende kõrval vajab mainimist veel üks helilooja – Artur Lemba. Teda tuntakse andeka pianisti ja hinnatud pedagoogina. Artur Lemba oli hiilgava tehnikaga pianist ja helilooja, kes toetus klassikale. Tema repertuaar on väga lai, kuid tuntuimad lood „Klaverikontsert nr 1“ ja „Poeme D´amour“ on pälvinud harukordse kuulsuse ja esitatakse eriti sageli. Oma töös annan ülevaate Artur Lemba elust, töökäigust ja loomingust . Artur Lemba – lapsepõlv 1885. aasta 24. septembril sündis Tallinnas Gustav ja Marie Lemba perre kolmas laps Artur Lemba. Oma vanemast õest Ludmillast ja vennast Theodorist erines Artur palju. Alates varasest lapseeast kujundas perekonnas valitsev pingeline õhkkond Arturi hingelisi omadusi
1 Edvard Grieg · Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. · Rahvuslik koolkond-rahvamuusika ja kunstmuusika.ühe maa heliloojad Teda on mõjutanud: · ema(perekond) · (15aas.)Leipzigi konservatooriumisse Saksamaale · elu taanis · 1866-1874 Oslos dirigent,helolooja,muusikaõpetaja · 1867 muusikaakadeemia Romantismile iseloomulikud jooned: · zanridest eelistas miniatuure,tsüklitesse jagatuna · suurteostestoli erandlik klaverikontsert a-moll · kirjutas programmilist muusikat-pealkirjastatud " peab sisaldama sisuseletust" · näiteks: orkestrisüit "peer gynt" · muusikas on palju kontraste-dünaamika, tempo muutused, agoogika,rütmikas,vaheldusrikas · lõputud meloodiad I osa "Hommikumeeleolu" · rahulik · mänglev · lõpus kõrgemad noodid II osa " Ase surm " · teema on ühesugune · leina meeleolu · sünge,hirmuäratav · aeglane · rahulik · ärevaks tegev
Norra pealinnaks on Oslo. Norra hõmn kannab nime" Ja, vi elsker dette landet " https://www.youtube.com/watch?v=nLjIyL4gWtg Kohe kuulete Norra Hümni Norras elab 2014 aasta aprilli kuu järgi 5 124 383 inimest. Norra Lipp Norra Muusika Norra aegade kõige kuulsam helilooja on Edvard Grieg(1843-1907). Kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Norra popmuusika lipulaevadeks on sellised bändid ja esinejad nagu Röyksepp, Turbonegro, Serena Maseeh, Sissel, Annie, Madrugada ja Jaga Jazzist. Norra on esitanud oma lugusid eurovisioonidel ja saavutanud esikohti kolm korda. https://www.youtube.com/watch?v=KKGQdapez3E (1985) https://www.youtube.com/watch?v=26HL7P_pXgE (1995) https://www.youtube.com/watch?v=uiH4BFTELME (2009) Norra Rahvapillid Kannel Oinasarv Parmupill Vilepill Norra Tants
http://www.youtube.com/watch?v=CQUFQ_N0JI8 Reekviem, Lacrimosa http://www.youtube.com/watch?v=JoR4jeB6OI0 „Väike öömuusika” 1.osa http://www.youtube.com/watch?v=o1FSN8_pp_o 40.sümfoonia 1.osa http://www.youtube.com/watch?v=JTc1mDieQI8 Klaverikontsert nr.20 2.osa http://www.youtube.com/watch?v=l4KE6kx0K0E Ludwig van Beethoven Klaverisonaat nr.8 „Pateetiline” 1.osa http://www.youtube.com/watch?v=a8XYrNrlBj4 „Kuupaistesonaat” 1.osa http://www.youtube.com/watch?v=4Tr0otuiQuU 5.sümfoonia 1.osa https://www.youtube.com/watch?v=OGnBrabqdP4 9.sümfoonia 4
tähtsaim väljendusvahend meloodia. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Giuseppe Verdi kirjutas 26 ooperit: Aida, Othello, Rigoletto, Triviata, Maskiball. Jean Sibelius- Finlandia poeem. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Edvard Grieg- 2 süiti, Solveigi laul. Kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Veel 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. muinasjutulised karaktereid on üleküllatestatud soojate rütmide ja fantaasiaga. Melanhoolsed viisid puuduvad. Bõliina- lugulaul, eepos. Gusli- pill (kannel). Mihhail Glinka- Kamaritskaja. hispaania uvertüürid -- «Aragoni hota» ja «Öö Madriidis» mis olid
Välised efektid teda ei huviatnud. Oluline oli susu, sõnum., kus peategelased pidasid alalist bvõitlust oma saatusega. Ta loomingus valitseb programmita muusika. Olles ise hiilgav pianist, suur osa teostest klaveril. Väga tuntud on klaverivarintatsioonid: 16 varietsiooni Schumanni teemale, 25 Händeli teemale ja 28 Bagganini teemale. Lisaks hulk väikevorm: sonaadid ballaadid, rapsioodiad, kalevbiteosed 4-käele. Omaette väärtus on ta 2. klaverikontsert. Orkestrimuusika moodustavad 1 viiulikontsert, 2 kontsert avamängu, 4 sümfooniat. Hulgaliselt kammermuusikat. Vokallsüfoonilisele loomingule rõhku. Maailmakuulus "Sasa Refien" Koori ja soololaule on üle 200. Tekstid Heine, Goethe. Eriline koht on Ungari tantsudele 21. See näitab selgelt tema kiindumist ungari rahvamuusikale. Mitte ühtei ooperit, ega muud suurt teost. WAGNER: Ooper avamäng Nümbergi meisterlauljad Ooper Lendav Hollandlane Daland aaria
· Levimuusikat · Orkestratsioone ja seadeid Teose iseloomustus: Kuulates ei vähem ega rohkem kui 39 teost, mitte küll kõiki terviklikult, leidsin ma enda jaoks seitse, mis olid teistest minu jaoks kuidagi erinevad. Nendeks olid ,,Sümfoonia", ,,Tänavatel tantsija", ,,Lumehobuste peremees", ,,Kena on sind kuulata", ,,Täherahvas", ,,Op!- variatsioonid" ja ,,Esimesed sammud". Kuid neist seitsmest osutus ikkagi lemmikuks ,,Lumehobuste peremees"... ,,Lumehobuste peremees" on klaverikontsert, mille pillikooseisu kuuluvad klaver, harf, löök- ja keelpillid. Teos algab lõbusate kellalöökidega, millele järgnevad hüplevad viiulid. See kõik tuletab miskipärast jõuluaega meelde. Viiulimäng näitab selgesti ära, et Steiner on Philip Glass'i poolt mõjutatud. Hetk hiljem lisandub koosseisu klaver, mis hakkab üksikuid lõbusaid noote mängima. Hiljem hakkab teos vahelduma kiirete ja lõbusate ning aeglaste veidi kurvemate toonidega
annaabi.ee 
