muust taolisest. Kaasata saab põnevasse meisterdamisse ka lapsevanemad, ning nii võib korraldada moeshow või kostüümipeo jääkmaterjalidest valmistatud riietega. 5 3.MITTE MILLESTKI MILLEGI TEGEMINE Prügist saab teha ka midagi ilusat ja vajalikku kodusesse majapidamisse. Teha saab nii ehteid, kodukaunistusesemeid, vaipu, kaltsutekke ehk siis peaaegu kõike. 3.1 Kelluke Kelluke on kena kaunistus, millega saab jõulude ajal ruume kaunistada. Selle tegemiseks ei lähe palju vaja. Vahendid: · Jogurtitops · Hõbepaber (seda saab sokolaadi tahvli ümbert) · Niiti-nõela · Nööp (mida enam vaja pole) Kellukese tegemine on lihtne ja lõbus. Jogurtitops katta üleni hõbepaberiga. Seejärel teha topsi põhja auk, et kinnitada niit. Niidi külge on veel vaja üks nööbike ja kelluke ongi valmis. 3.2. Värviline vaas
härjapõlvlaselt. Ning peale selle helistamis suits kadus. Kalevipoeg sai edasi liikuda kuid mitte kaua. Koopas oli nii pime, et Kalevipoeg sai edasi liikuda aeglaselt kompamise teel. Kuid taaskord sai ta abi loomalt. Nimelt ütles hiir talle, et ta kellukest helistaks. Seda tehes pimedus kadus. Edasi tuli takistuseks võrk. Kui ta seda lõhkuda püüdis siis see muutus aina tugevamaks. Taaskord tuli appi kelluke. Seekord andis nõu konn. Kellukese helina peale võrk purunes. Takistusi tuli veel jõgi millest ei saanud üle ning tohutu parv sääski ja muid putukaid. Alati tuli kalevipojale abiks kelluke. Siis sai Kalevipoja tulekust teada Sarvik. Ta käskis teenritel Kalevipoja vastu astuda, seda nad ka tegid. Kalevipoeg võitles nendega ja ka võitis. Peale võitlust ta puhkas natuke ja jätkas teekonda. Põrguväravateni jõudes avastas ta, et Sarvik oli ukse ette tõkked pannud
ainulaadset maitset pole suutnud jäljendada ükski teine ettevõte. Just meie Limonaadi ainulaadne ja klassikaline maitse on hoidnud tänaseid lapsevanemaid selle joogi juures ja toonud juurde uusi väikseid sõpru. Limonaad ainus ja õige. Limonaad Traditsiooniline Kelluke Kelluke on Eesti turul klassikaline limonaad, mille maitse kohta ütleb suurem osa täiskasvanud elanikest, et see on see õige sidrunilimonaad. Magusal Kellukesel on lapsepõlve maitse, Kelluke on igaühe jaoks seotud mõne sooja mälestusega, mistõttu on tegemist toreda karastusjoogiga nii suurtele kui ka väikestele
Muusika: Vahendid: Guasid, paber Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne) Tegevuse käik Tegevuse Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, Vahendid osad, olulisemad mõisted, küsimused, kasutatavad tegevus- meetodid, mängulised võtted liigid I Õpetaja kutsub lapsed kellukese tilistamisega enda Kohver, kelluke. Sissejuhatus juurde ning ütleb: ,,Täna räägime reisimesest. Alustame mänguga Kohvri pakkimine." Esimene mängija alustab: "Ma pakin kohvrit ja panen sinna ..." Järgmine mängija kordab sama lauset koos asjaga, mille esimene mängija nimetas, ning lisab sellele veel ühe asja. Mäng jätkub samamoodi. Eesmärgiks on loetleda kõik varem nimetatud asjad õiges järjekorras
Arvo Pärt Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935. aastal Paides, kuid üles kasvanud Rakveres. Ta on üks neid heliloojaid, kelle looming on oluliselt muutnud meie arusaamist muusikast. Tänapäeval on Pärt eelkõige tuntud oma originaalse tintinnabuli-stiili järgi ning varasema loomeperioodi modernistlikud teosed on laiemale publikule ehk vähem tuttavad. Tintinnabuli (ld tintinnabulum – kelluke, kell, kuljus) on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja järeleaimamatu kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini – meloodia- ja kolmkõla-hääle – üheks lahutamatuks tervikuks. Selle tulemusel on ülemhelirikkas muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Arvo Pärdi muusika ajatu ilu ja sügav vaimne sõnum on puudutanud ja mõjutanud paljusid kuulajaid, hoolimata nende rahvusest, kultuuritaustast, vanusest vm
Õppereis Põhja-Eestisse Kaimar Pihlapuu Küsimused ajaloost 1.Kellele on pühendatud Rapla kirik ja mis ajast see pärineb? Rapla kirik on pühendatud Maarja-Magdaleena kogudusele ,,kirik pärineb 13.sajandist. 2.Millal valmis Rapla kiriku praegune hoone ja mis stiilis ehitis see on? Praegune kiriku hoone valmsi 1901 aastal ja see on uusromaani stiilis 3.Mis seos on Rapla kirikul Võrumaaga? Mõned Võrumaa muusikud on esitanud oma laule kirikus(Kait Tamra,Erki Pehki) 4.Rapla tulevasele majanduskasvule aitas palju kaasa üks 1900.a. aset leidnud sündmus. Mis? 1900 avati Rapla–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin. 5.Hooajal 2016/2017 tuli Rapla meeskond Eesti korvpallimeistrivõistlustel hõbemedalile. Kes juhendas tollast võistkonda peatreenerina? Toomas Annuk 6.2011.a rahvaloenduse järgi elas Rapla linnas kas 4200; 5200; 6200 või 7200 elanikku. 5200 7.Missugused elemendid on Rapla linna ja ka valla vapil? Pügalristid 8.Mis...
3) Ingeri sild(teostamata), arhitekt Martin Melioranski Makett on väga eriline, kuldset värvi metallist, voolujooneline ja tekstuuridega. Arvan, et sellise silla idee on väga omapärane, kuid reaalsuses oleks seda ületada päris keeruline ja see mõjuks ümbritsevas keskkonnas väga tehisliku ja monstrumina. 4) Peeglid on nähtamatud, Peter Skubic Mulle meeldis teos, kus oli klaasi all väikese looma kolju ja peeglite vahel väikese põdra kujuke, mille küljes rippus kelluke. See teos erines teistest, oli minimalistlikum, peegleid oli vähe ja terast polnud kasutatud. Autori arvates tähistab peegel reaalsuse eitust, mina nõustun sellega ja arvan, et peeglites on palju rohkemat, kui kõigest visuaalne pool. 5) NO99 põhuteater, Salto arhitektid, makett Helin Vahter Makett on ilusa esteetikaga, puidust ja mustade detailidega. Silma jäi makett oma kihilisuse, massiivsuse ja lihtsusega. Teatrihoone on üleni süsumust ja põhust/puidust
20. sajandi muusikastiil Tintinnabul Tintinnabul (ladina keelest tõlgituna “kelluke”) on rahvusvaheliselt tuntima Eesti helilooja Arvo Pärdi loodud isikupärane muusikastiil ja kompositsioonitehnika. Stiili muudab eriliseks helilooja oskus sulandada oma teostes meloodia ja kolmkõlahääl üheks tervikuks. Terve muusikateose vältel on kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla ning kõlatervik meenutab kellaheli. Tegu on müstilise, religioosse ja matemaatilise muusikastiiliga, milles helilooja kasutab vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Teoseid kantakse ette klassikaliste pillidega ning tempo on aeglane ja meditatiivne. Arvo Pärdi teosed on väga tuntud ning toonud heliloojale maailmakuulsuse. Tema loodu on lihtne, kirgas, puhas, sügavalt puudutav ning jätab inimese kujutlusele palju ruumi. Selles on sel...
KALEVIPOEG Päeva tõusul tõstis Kalev pead, tõusis isutukile, tuli püsti. Võttis mõne kulbi leemepajast linnupetet keha karastamiseks. Kalevipoeg lootis leida kohta, kust ta pääseb põrgu piiridele, et jõuda alla-ilma. Ta jõudis koobaste juurde, piilus prao servalt koopasse, lootes leida rada, mida mööda on võimalik käia. Tee koopasse oli pime, suitsune ja tahmane. Kalev ei näinud suitsu sees kõndida. Tark lind lausus: ,,Kõlise kelluke, kuuluta kullakeelt!" Kalev mõistis, täitis kaarna käsku. Kuldkellakese kõlin puistas paksud suitsupilved. Kalevipoeg seadis sammud koopasse, seal oli pime, seega pidi Kalevipoeg käsikatsel edasi liikuma. Kusagilt pimedusest hüüdis hiireke: ,,Kõlista kellakest, kuuluta kellakeelt!" Kuldkellakese kõlin puistas ära pimeduse. Kalevipoeg jätkas oma teed. Teepeal oli peenest poordikarrast ja hõbekarra heidekesest võrk. Kalevipoeg hakkas seda lahti harutama, kuid võrk hakkas kasvama
6. 8. 8. 9. 9. 11. 10. 2. 13. 14. 17. 18. 19. 20. 1. 22. 3. 24 26. 25. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38. 39. 40. 41. 42. 43. 44. 45. . 47. 48. 49. 50. 51. 52. 54. 53. 55. 56. 57 58. 57. 59. 60. 61. 62. 63. 65. 64. 66. 68 . 67. 69. 70. 71. 72. 73. 74 75. 76. 77. 78. 79. 80. 81. 83. 1. K...
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Kristen Sepp ARVO PÄRT Referaat Juhendaja: Elon Miisna Häädemeeste 2013 Sisukord Looming Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia, 1966). Pärast kollaaziteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks."[1] Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa...
Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja.Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Ellerikompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestusi ja noote.19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959 1979 ja taas 2005. aastast.1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliin...
üles-alla ja loevad salmi "Tule, tule päike." Samal ajal tuleb päike ja teeb igale lumehange hoidjale pai. Seepeale tõmbavad lume hoidjad "hange" kellukese pealt ära. Kelluke hakkab kasvama ja kellukese helina saatel sirutab laps end pikaks. Päike teeb talle pai. Tegevus kordub. Osatäitjad vahetuvad. Kokkuvõte: Tegevus oli lastele eakohane. Lapsed said tegevuses aktiivselt osaleda
Hinnapakkumine Väimela Mõisahotelli majutus 13. 15.aprill 2012 Väimela Mõisahotell Sigrit Viira Mõisa 87 Kontakt telefon: 56084566 E-mail: [email protected] Lp. Malle Sookail InFacTo projektijuht Kontakt telefon: 5032341 E-mail: [email protected] Hinnapakkumine 13. 15.aprill 2012 Tere päevast! Täname Teid, et tunnete huvi meie Väimela Mõisahotelli vastu. Saadame Teile hinnapakkumise, mis on koostatud 22- le inimesele. Teenus Teenuse Kogus Hind Hind kokku Märkused kirjeldus 1-le Majutus 2 10 750.- 750x2x10=15000 Sisseregisterimine ööd,kahesed 3 EEK .-EEK toimub alatest kella toad,sviit 1000. 1000x2x3=6000.- 14-st,kokkuleppel -EEK EEK saab väikese lisatasu ...
Paljunevad enda kasvuosaga. Lühikese ajaga palju järglasi. Identne geneetiliselt. Ei evolutsioneeru kiiresti. Alatüübid: 1. POOLDUMINE bakterid, protistid. 2. PUNGUMINE pärmseened, hüdra, käsn. 3. RISOOMIDEGA(maa-alune vars) piparmünt, orashein(muru), mai- kelluke. 4. MUGUL(juuremuudend) kartul 5. SIBUL sibul, küüslauk, tulp, lumikelluke. 6. VÕSUNDITEGA maasikas, hanijalg. 7. VÕRSIKUTEGA karusmari, mustsõstar 8. JUUREVÕSUNDIGA sanglepp, vaarikas, umbrohud. 9. PISTIKUTEGA paju, mustsõstar 10. LEHTEDEGA aas-jürilill, havisaba 11. FRAGMENTATSIOON e. Hulgijagunemine okasnahksed, meritäht
ehituse tarvis, vaakumaparatuuri, destillatsioonikatlaid. Tsehhis, kus on kergestisüttivaid või plahvatavaid aineid, võib töötada üksnes vaskvasarate, -peitlite ja kruvikeerajatega. Terariistatega töötades võib tekkida sädemeid, mis võivad panna süttima või plahavatama ained. Vasktööriistad sädemeid ei tekita. Tornikellade valmistamisel kasutatakse vaske. Inglise metallurgid avastasid vase (30%) ja mangaani (70%) sulami, millest valmistatud kelluke ei helise. Kui sellest sulamist valmistada raudteerööpad ja vagunirattad, väheneb rongi müra tunduvalt. Kasutatud kirjandus: http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm Raamat ,,Materjali õpetus" J.Kozlov 1988a http://www.miksike.ee/cuprum Tallinna Tööstushariduskeskus Vask ja vasesulamid Referaat Maksim Andrejev 13AR Juhendaja: Jelena Vill
Virtuoosid 19. sajandil Niccoló Paganini ja Ferenc Liszti tegevuse näitel Virtuoosiks (virtus lad. k voorus, vaprus, täiuslikkus) nimetati 19. sajandil erakordsete tehniliste võimetega muusikut. Virtuoossuse kõrgaeg oli u 1820-ndate lõpust Paganini suur Euroopa turnee! kuni 1847. aastani, mil Liszt katkestas oma virtuoosikarjääri ja pühendus komponeerimisele. Virtuooside esilekerkimine 19. sajandi I poolel oli seotud avaliku kontserdielu tekkimisega. Virtuoos esines sel ajal enamasti segakavaga kontsertidel, kus oli ka teisi esinejaid. Esimesed sooloõhtute korraldajad olid Clara Wieck-Schumann ja Ferenc Liszt 1830. aastate lõpus. Tavaliseks nähtuseks muutusid sooloõhtud 19. sajandi teisel poolel. Virtuooside kavavalik: Virtuoosi tegevuse keskpunktiks 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algupoolel ei olnud teos, vaid interpreet ise pillimängija või laulja. Oma oskuste näitamisel oli olulisel ...
kirgastele värvidele, valguse-varju kujutamisele rõhku ei panda, enamasti kujutatakse stseene muinasjuttudest ja eepostest; kehavormide plastilisus, vormid rikkalikud ja täidlased; majad nagu laste ehitatud liivalossid. Mehed näevad välja nagu naised; värviliste skupltuuridega kaunistatud ehitised (nö lõbustuspark kaunis metsikus looduses); maalilt kajab armastus ja lembus. Fakte: mondala püha ehitis stuube kivist tehtud kelluke Modhera ülekujundatud samba tipus sümboolne loom, enamasti lõvi Hiina kunst Hiina kunst Tunnuseid: draakon (kuld, punane värv peal); paks; rasvane; kontrastne; skulptuur: paks, väänlev, nagu soomused seljas; eriti laineline maastik (pahad vaimud); karbikesed peavad olema tohutult nikerdatud; taldrikumaalid; tühi pilt; joonistavad kõik täpselt ära (maal nt mäed kobrutavad) tänapäeva inimese arust jubedad/häirivad värvid
Arvo Pärt Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest. Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliaja tegeles ta heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirežissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (1958-1959) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki - kõik kirjutatu jõud...
4. saj mõjukaim vaimulik. 374 valiti Milano piiskopiks veel enne, kui ta jõuti ristida. Atribuut mesilastaru, laps, piits, luud. Patroon: mesinikud, mesilased, küünlategijad, koduloomad, õppimine, Itaalia, õpilased benedictus nursiast 480-~543 kloostrisüsteemilooja (kokku rajas 12). Mungad üritasid teda mürgitada peekriga. Ta palvetas selle kohal, see läks katki. Siis leivaga, pärast palvet viis ronk leiva minema. Atribuudid Puruks peeker(mürgitamine), kelluke, ronk Patroon: Euroopa,, mungad, surevad inimesed, farmerid, koolilapsed, nõgese kõrvetuste vastu (heheheh), mürgi vastu augustinus 354 430 sõnastas kristuse põhitõed ja probleemid. Suurim hilisantiigi kristlik õpetlane. Atribuut: laps, tuvi, kirjasulg, läbistatud süda, Patroon: teoloogid, Ida, Hispaania, pruulijad, printijad gregorius suur, 540-604. Paavst. Tuntud kirjamees ,,dialoogid" nt. Tegi haldus- ja munkluse reformi
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Timo Pällo 11M klass Arvo Pärt Referaat Juhendaja: Kadri Kelner HWG 2012 SISUKORD ARVO PÄRT JA ELUKÄIK Arvo Pärt on sündinud 1935. Aastal Paides. Ta on rahvusvaheliselt kõige tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. Oma noorusaastad veetis Pärt Rakveres, ta õppis sealses muusikakoolis klaverit. Oma heliloomingutega tegeles ta juba kooli ajal. Aastatel 1954-57 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat, tema õppejõuks oli sel ajal Veljo Tormis (kes oli tol hetkel kõigest 5 aastat vanem Pärdis...
Varuka lõiget samuti veel ei tuntud. On kas ühes tükis või kandiline külge õmmeldud varukas. Peakatteid on meestel palju. Mitteabielus naine kannab pärga ja lahtisi juukseid, abielu naine peab kandma kinniseid juukseid, kuna juukseid peetakse suureks võrgutamise vahendiks. Lauba narmaid e. tukka ei kanta ja põlastatakse. Ehetest kasutatakse palju sõrmuseid ja kellukesi. Kelluke näiteks kapuutsi otsas. Näiteks räägitakse legendi ühest rüütlist, kes truniiril kandis 500 kellukest. 12 sajandil tekib esimest korda probleem, et kuna keha peab varjama aga mehe ja naise keha erinev, peaks ka riided erinevad olema. Naised tahavad riideid veidi kitsamaks teha, aga kuidas seda saavutada. Pole ju ilus, kui pead olema graatsiline luik aga seljas on sul 2 kotti. Seega tuleb ju leiutada midagi, mis natukenegi aitaks oma ilu ja graatsiat rõhtuda.
Arvo Pärt Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise,aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia,...
Eluolu ja usk Vana-Kreekas ja Vana- Roomas Kool ja Haridus : Kreekas : Kooli mindi ~ 7.aastaselt.Kooli haridus oli tasuline , käisid koolis ainult rikaste vanemate POJAD. Poistele õpetati koolis , lugemist , aritmeetikat ja kirjutamist. Õpilased kirjutasid puust pulgakestega tahvlite peale. Igal ühel oli oma tahvel , polnud ühte suurt , kuhu peale kirjutati. Tähtsal kohal olid ka kehakultuur ja tantsu tunnid. Vaesematest perekondadest pärit lapsed ,õppisid kodus. 18.aastaselt hakati õpetama poistele võitluskunsti ,et nad saaksid sõtta minna. Ka tüdrukud oskasid lugeda ja kirjutada ,aga see polnud nii oluline , kui see, et nad oskaks majapidamistöid. Spartas oli kord karmim , seal saadeti juba 7.aastaselt sõjaväebarakkidesse, seal anti nii vähe süüa ,et poisid pidid varastades süüa juurde teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu-ja laulutundides. Roomas oli kolm koolide astet: 1) algkool 2) grammatiku ko...
rühmaruumis, lasteaia õues. Kahe-kolmeaastase lapse maailma avardavad argipäevased sündmused, nagu poeskäik, mänguväljakul mängimine või jalutuskäik lähimasse metsatukka. 3.1. Jäljendusmängud Maimiku kõne arengule aitavad kaasa mitmesugulised hääliku-, silbi-, puhumis-, ja huulemängud. Kuulamistähelepanu teritavad mitmesugused häälemängud (" Kelle hääl?", "Kus heliseb kelluke?" jms). Laps jäljendab samaaegselt nii täiskasvanu tegevust kui ka kõnet. Seepärast on oluline, et täiskasvanu saadab oma tegevust kõnega. 3.2. Nukumängud Kõigile sõimetöötajatele on tuttavad nukumängud, kus täiskasvanu üheaegselt nukuga tegutsedes ka kõneleb. Nt. nukk Mai "vaatab" oma käsi ("Oi, kui mustad mu käed on!"), täiskasvanu viib nuku kraanikausi juurde ("Pesen käed puhtaks"), keerab
mineraalide kollektsioon ja nimetused; Võttis kasutusele taimede ja loomade ladinakeelsed nimetused *1758.a. ilmus "Looduse süsteem"(" Systema naturae") X väljaanne (1384 lk teksti) *1788- 1793.a. ilmus XIII köidet ladinakeelseid seletusi ja tõlked mitmetesse Euroopa keeltesse. Tööde vapililleks ja Karl Linnee lemmiklilleks HARAKKULJUS ( Linnaea borealis) (algselt Põhjamaa kelluke (Campanelu borealis), praegu Rootsi rahvuslill. ______________________________________________ *K.Linne pani paika temperatuuriskaala, tänapäeval on kasutusel ümberpööratud variant - Celsiuse skaala. Rootsi füüsik Anders Celsius määratles 1742. a. Tempe-ratuuriskaala selliselt: vee keemistemperatuur 0° ja jää sulamistemperatuur 100°. * Linne klassifitseerib ka haigusi (Genera morborum, 1763), jagades haigused 325 perekonda. F
keemiamasina- ehituse tarvis, vaakumaparatuuri, destillatsioonikatlaid. Tsehhis, kus on kergestisüttivaid või plahvatavaid aineid, võib töötada üksnes vaskvasarate, -peitlite ja – kruvikeerajatega. Terariistatega töötades võib tekkida sädemeid, mis võivad panna süttima või plahavatama ained. Vasktööriistad sädemeid ei tekita. Tornikellade valmistamisel kasutatakse vaske. Inglise metallurgid avastasid vase (30%) ja mangaani (70%) sulami, millest valmistatud kelluke ei helise. Kui sellest sulamist valmistada raudteerööpad ja vagunirattad, väheneb rongi müra tunduvalt. (H.Karik, 1984) 4 Vask ei reageeri teiste elementidega nii kergesti nagu raud. Kusjuures vask korrodeerub niiskes õhus aeglasemalt kui raud. Aja jooksul kattuvad punakaspruunid vaskkujud ja katused rohelise paatina korraga. See kord on vaskkarbonaat. Ta moodustub, kui vask reageerib õhus leiduva niiskuse ja süsinikdioksiidiga
Sotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim),...
MÄNGU ARENGU TREPP Lapse Mäng lapse arengus Mänguasjad vanus Mäng toetub täielikult täiskasvanu ja lapse suhtlemisele. Täiskasvanu Kellukesed, lihtsad on praegu lapse jaoks ainus mänguasi. Laps tunneb kõige enam muusikariistad, 1. elukuu rõõmu füüsilist laadi mängust jalgade patsutamine, varvaste ja eredavärvilised esemed sõrmedega mängimine, näo silitamine. Mäng on usalduslike suhete (kerge kätte võtta, ohut looja. suhu pista), erineva Vanema ja lapse vastastikune kordamööda häälitsemine täiskasvanu 2. elukuu tekstuuriga esemed, kohandab oma häälitsusi lapse omadega. ...
Ilmus Härjapõlvlane, palus pajast rooga maitsta. Kui paja ligi sai, hakkas kasvama, kasvas kuuse kõrguseks. Ja kadus siis metsa. Pada oli tühi. Alevipoeg pani keema uue leemw ja ajas üles Olevipoja. See oli nüüd valvur. Jälle ilmus Härjapõlvlane. Varsti kordus sama, mis Alevipojaga. Järgmine valvur oli Sulevipoeg. Jälle kordus kõik nagu ennegi. Pada oli tühi. Sulevipoeg täitis paja uuesti ja Kalevipoeg pidi valvama. Härjapõlvlane varsti kohal. Tal kuldne kelluke kaelas. Kalevipoeg küsis kellukese pandiks, seni kui mehike leent proovib. Härjapõlvlane võttiski kella kaelast. Kalevipoeg kopsas Härjapõlvlasele kellaga otsaette ja see vajus maasse jälge jätmata. Eitki kargas talle kuristikku järele. Mehed sõid leent ja pajatasid oma juhtumisi katla valvamisel. Siis heideti puhkama. Meeste magamise ajal tulid ligi murueide tütred, et meestele laulda ja unenägusid näidata. 18. LUGU TEINE TEEKOND ALLMAAILMA. LAHING PÕRGULISTEGA.
suuremaid söötasid, peab ka konks olema suuremapoolne ja võimaluse korral pikema säärega. Tonkapüügil tuleb sageli kontrollida konksude teravust- rakendust kaldale kerides lohisevad konksud mööda põhja ning puutuvad kokku kõikvõimaliku põhjas vedelevaga ja seetõttu nürinevad konksud kiiresti./Õngitsemine, lk.159/ 17 8.6 Indikaator Indikaatoriks võib olla nõtkemat sorti ridvapits ise, aga ka ridvapitsi küljes asetsev kelluke või pitsi lähedale tamiilile kinnitatud kergemapoolne raskus. Öisel tonkapüügil kinnitatakse ridva otsale ka helendavaid valguspulki. On ka selliseid indikaatoreid, mis hakkavad võtu korral samaaegselt plinkima ja häält tegema/Õngitsemine, lk.160/ Joonis 7 põhjaõng 18 9. Ankurdamata und
Loodus vaja haigusega kokku viiga. Teene suur panus farmakoloogias, kirurgias, keemias ja töömeditsiinis. Meditsiin 17. sajandil Teaduse kiire areng. Galilei, Newton, Kepler. *Francis Bacon meditsiini kriitika, ravi üleskirjutamine, koostada haiguslood, kliinilised juhendid. Nõudis valuvaigistite kasutamist operatsioonidel. *Rene Descartes 1596-1650, ,,Inimkeha kirjeldus". Refleksi mõiste. Närvi erutuse edasiandmine nööri otsas kelluke. Lause:" Ma mõtlen/kahtlen, järelikult olen." Õpetus, kuidas kirjutada teadustööd. Prantsuse aadlik emigreerus Hollandisse. *Thomas Willis närvifüsioloogia. Närvisüsteemi entsüklopeediad. *William Harvey 1596-1656, Paracelsuse vereringe uurimine. Tõestas katseliselt vereringe olemasolu. Arterid pulseerivad, seotud südame kokkutõmmetega. umbusklikud, vaenulikud tema suhtes. Lahkas eelkõige tiineid loomi. Embrüoloogia edasiarendaja
Tartu Ülikool Usuteaduskond Kaiti Vasiljeva MAAGIA JA SEKSUAALSUS TANTRISMIS Kodutöö Tartu 2011Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Maagia igapäeva elus ja seos seksuaalsusega....................................................6 2.Vadžrajaana ehk tantrismi olemus......................................................................7 3.Tantrad kui maagilised salaõpetused...................................................................9 4.Tantrismi rituaalid ja pühad esemed..................................................................10 Kokkuvõte............................................................................................................. 13 ...
mõõgast. Isolde nägi akna taga Gondaine ja lasi Tristanil lasta just sinna kus Gondaine vaatas neid aknast ja nool lendas otse silma. Seejärel Tristan lahkus maalt. Tristan põgenes Walesi, õilsa herstogi Giliani maale. Hertsog oli noor ja võimas. Ühel päeval hertsog nägi, et Tristan on õnnetu ja lasi tuua enda laua peale koer Petit-Cru. See oli imeline koer. Ta kaelas kuldketi otsas rippus kelluke, mis helises nii rõõmsalt, nii heledalt ja õrnalt, et seda kuulates Tristani hing rahunes. Ta tahtis seda koera endale, et saaks Isoldele kinkida. Ta mõtles välja plaani, kuidas saaks nii teha. Ta ütles hertsogile, et tapaks hiiglase Karvase Urgani ja tahtis vastutasu. Tristan saatis selle Isoldele. Kuid Isolde ei tahtnud olla üksinda õnnelik, sest ta teadis, et kui Tristan talle koera saatis, on ta õnnetu ja Isolde tahtis ka olla õnnetu kui Tristan on õnnetu
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro........................................
hospidal. Tartus oli see Püha-Jüri leprosoorum. Pidalitõbi toodi Euroopasse mõngingate arvamuse järgi Lähis-Idast ristisõdijate poolt. Keskaegsete allikate järgi on teada, et selle ravimiseks kasutati rästikuliha ning väga rasvast sealiha. Pidalitõbiseid ning hospidale peeti annetuste varal üleval. Keskajal arvati, et pidalitõbi levib nakkusena ning kui pidalitõbised üritasid linna peal annetusi koguda, siis oli nende riiete peale kinnitatud kelluke, et inimesed neid kuulsid. Kui keegi annetas, siis käis see nii, et annetus pandi maha ja ise mindi eemale. Keskaegsetes linnades olid juba olemas ka apteegid. Teatud ravimisega tegelesid ka habemeajajad ning juuksurid, kes olid enamasti haavatohtrid ning samas ka hambaarstid (neid nimetati palbriteks). Neid võeti ka lahingutesse kaasa, kus nad pidid hoolitsema lahingus vigastada saanud meeste eest. On teateid, et palbrid on tegelenud ka amputeerimisega.
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise instituut Annika Krutto ANDMEANALÜÜS SOTSIAALTEADUSTES Loengukonspekt Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................................3 1. ANDMEANALÜÜSI põhimõisted ......................................................................................... 3 1.1 Üldkogum ja valim............................................................................................................... 3 1.2. Valimi valikumeetodid.........................................................................................................4 1.3. Mõõtmismeetod ja mõõtmisvahend ....................................................................................5 1.4. Andmetabel................................................................................................
ilmega:Kik,kes praegu veel eesti keeles kirjutavad,on alaarenenud. Peeter noogutas lbustatult.Ma ei saa aru,miks me peame ldse kirjandusest eraldi levaateid kirjutama.Kogu keelekood on ju xxl sajandi alguse tasemel,sellega pole suurt midagi peale hakata. Lk 370-371 Lauanurgale ilmus hbedane kandik ja sellel pakk vrvilisi mbrikke,mis olid ilusasti paelaga kinni seotud,kige peale oli kollasele sedelikesele kena kekirjaga kirjutatud Vikerkaar.Selle kohale kujutus korraks vaeset kelluke ja andis mahedal toonil mrku uue meili saabumisest.Ervin mhatas,tmbas vrviliste mbrike paki enda ette ning viskas juba pealtnha ilmsed spmmikirjad minema.Teda hmmastas alati,et filtrid ei suutnud ikka veel nii lihsaid asju kinni pda.mbrikke lahti tehes libistas ta hooletult esimesest ridadest pilgu le ning viskas veel paar reklaami ja nhtavasti vaimuhaigete koostatud kirja minema. Lk 372 Lidia raputas pead ja svenes nd juba vaikselt ajakirja lugemisse.Peeter kiigatas le tema la
Helkivad objektid. Feng shui ,,aspiriin" PEEGEL. Siia kuuluvad klaas, helkivad paberid, kristall, vitraaz jne. Valgus. KÜÜNAL. Siia kuuluvad veel viirukid, õlilambid, lõke, valgustid (üldvalgustus, koht), ka loomulik valgus jne. Liikuvad esemed. PURSKKAEV. Siia kuuluvad veel pommkell, nn igiliikurid, ka lapsed ja koduloomad (akvaarium) jne. Taimed. ELAV LILL. Siia kuuluvad veel kuivkompositsioonid, kunstlilled jne. Heli. TUULEKELL. Siia kuuluvad veel kelluke, muusika jne. Vormid. PÜRAMIID. Siia kuuluvad veel skulptuurid (netsked), nurgad, erineva kujuga mööbliesemed jne. Numbrimaagia. Esemete arvud. õnnetoovad numbrid jne. Värvid. Inimesest lähtuv värvimaagia jne. Omatehtud asjad. Ise tehtud kaunistused, laste tööd jne. Sümbolid: Sarnane tõmbab sarnast, seega asetades nt. rikkuse sektorisse väikese koguse raha või siis raha sümboli, saadame me justkui välja teate, et sellist omadust või kvaliteeti
7.4. Liivarandade kkt. 7.5. Veeriseliste ja kaljuste randade kkt. Eestis on spetsiifilisi kooslusi väga vähe: Kaljude ja paljandite kooslused. Vähese leviku tõttu esinevad nad sageli vaid koosluste fragmentidena. Koosluste iseloom oleneb peamiselt pinnase iseloomust, samuti ekspositsioonist valguse suhtes. Esmane taimkate koosneb sammaldest ja samblikest. Esmased soontaimed on sõnajalad (kivi-imar, habras põisjalg, raunjalad), õistaimedest kollane kukehari, ümaralehune kelluke. Põhja-Eesti paekaldal haruldlased põhja-kadakas ja püst- kivirik. Vastavalt pinnase liigile jaotatakse kaljude ja paljandite kooslused: · kõigil kivimiliikidel esinevad kooslused (vetikate assotsiatsioonid) · silikaatkaljudel kasvavad kooslused · lubjakivikaljudel kasvavad kooslused ( peamiselt Põhja-Eesti paekalda järsul seinal ja selle lõhedes · liivakivipaljandeil kasvavad kooslused. Veetaimkond klassifitseeritakse vee toitainetesisalduse järgi:
12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 107 Pinnavesi Lahtise kontuuriga süsteem Kinnise kontuuriga süsteem 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 108 Kollektori paigaldus vette Toru paigaldamine rullilt lihtsustab tööd KELLUKE PAINO ( 10 kg ) R = min 0,75 m O-RENGAS Kõigepealt kinnitatakse raskused, Raskuste kinnitamine Seejärel veetakse õhupallid ja haar
Põdrapullid on juba vihased ja algab võitlus elu ja surma peale, seda vaatavad pealt karjused, tänu sellele oskavad nad öelda milline loom jätta elama ja milline ruunata. Loomad kaklevad päris tõsiselt ja pikka aega nii, et veri lendab. Keegi ei oska valida kumma looma poolt olla võiks. Viimaks aga langeb üks pullidest ja teine viiakse minema. Viimaks jõuab kätte see päev mil Jürga Lassile kojas tuleb. Ahja ette on rakendatud kolm põtra, igaühe küljes kelluke, Jürga peab tegema kolm ringi ümber Lassi telgi, aga sõites nende telgi ette ei ole Lassit, ema ega isa seal. Ainult teised elanikud. Nüüd sai Jürga aru, et kojad olid tagasi lükatud. Ta viis oma põdrad Ekke Moori telgi ette ja läheb ise minema. Nüüd hüppab Ekke Moori telki Lassi, kes oli päris elevil sellepärast, et Jürga ta juures käis. Ekke küsis siis, et miks sa siis talle naiseks ei läinud. Sellepeale vastas Lassi, et ta ei suuda valida sinu ja Jürga vahel, mõlemal on
Põdrapullid on juba vihased ja algab võitlus elu ja surma peale, seda vaatavad pealt karjused, tänu sellele oskavad nad öelda milline loom jätta elama ja milline ruunata. Loomad kaklevad päris tõsiselt ja pikka aega nii, et veri lendab. Keegi ei oska valida kumma looma poolt olla võiks. Viimaks aga langeb üks pullidest ja teine viiakse minema. Viimaks jõuab kätte see päev mil Jürga Lassile kojas tuleb. Ahja ette on rakendatud kolm põtra, igaühe küljes kelluke, Jürga peab tegema kolm ringi ümber Lassi telgi, aga sõites nende telgi ette ei ole Lassit, ema ega isa seal. Ainult teised elanikud. Nüüd sai Jürga aru, et kojad olid tagasi lükatud. Ta viis oma põdrad Ekke Moori telgi ette ja läheb ise minema. Nüüd hüppab Ekke Moori telki Lassi, kes oli päris elevil sellepärast, et Jürga ta juures käis. Ekke küsis siis, et miks sa siis talle naiseks ei läinud. Sellepeale vastas Lassi, et ta ei suuda valida
Kultuur Põhja-Tsiili oli kultuuri keskuseks juba keskajal, kui maad valitsesid inkad. Hiljem võtsid kolonistid ja ka nende kultuur domineerivama poosi. 19. sajandist alates on kultuuri mõjutanud ka Inglismaa ning Prantsusmaa. Rahvustantsuks on Tsiilis cueca. Traditsionaalses muusika- ning tantsukultuuris on selgelt tajuda Hispaania mõjusid. Tsiillased kutsuvad oma riiki poeetide maaks. Gabriela Mistral oli esimene tsiillane, kes võitis Nobeli preemia. Riigi sümboliteks on Tsiili kelluke (lilla lill), kondor ja mägikits. Riigi motoks on Por la razón o la fuerza (õigluse ja jõuga/mõistuse ja väega). Tsiili riigi vapp- ja lipp: 2 Tsiili paiknemine piirkondade ja ümberasuvate linnade suhtes. Linnad paiknevad suuremas osas Kesk-Tsiilis. Lõuna- Tsiilis on ainult mõned üksikud suuremad linnad. Põhja-Tsiilis on linnad enamasti maavarade leiukohtade läheduses.
(Pille-Riin Lember 25.09.2010) 4.4.Talv Talvel näete oma mugavustarmastavat kassi palju rohkem, ehkki olgu kassipoeg või ka täiskasvanud kass mis tahes tõuga, meeldib talle lumes suigelda. Kui maapind on külmunud, siis ei saa kass auku kaevata, mis on toaleti kasutamisel tähtis rituaal. Ta võib asendada selle mugavama lillepotiga ning siis on aeg osta liivakast! Kass käib ka talvel jahil ning see võib näljaste lindude jaoks hukatuslikuks osutuda. Pange kassi kaelarihma külge kelluke, et hoiatada linde kassi tulekust, ning katke lindudele toidulaud kohas, kuhu kass ligi ei pääse selle ümber peaks olema rõngas, mis ei lase kassil üles ronida.(Sinu kassi seletaja, David Alderton lk 32) 17 5.Kuidas hoolitseda talvel õues elava kassi eest 5.1.Magamiskoht On tähtis, et kassil oleks kuiv paik, kus leida varju ja kaitset ka tuule eest. Väikest pesa on loomal kergem oma kehaga soojaks kütta
Vares pesa kallal rüsib kuuseladvas tumedas. Räästas tilgub, räästas tilgub kevadkääbus peksab reht. Õhtul heledamalt vilgub kevadrõõmus ehatäht. Pajuurvad, lepaurvad. Päike paitab lumest vee. Hommikud ei ole kurvad, õhtuehal kuldne tee. Sinikellukese surm Ülal taevas pilvitu ja puhas; õitses sinikellukene luhas, paitas teda päeval päikene, öösel uinus rahus väikene. Aga kord, kui taevas polnud puhas, külm ja niiske udu heljus luhas, kelluke jäi koidul ärkamata, suri lillekene niidul märkamata, Aprill Päike särab, rohi tärkab, metsakünkal üksik lill, ojas kalakene ärkab -- meil on kevad ja aprill. Lendab kuldnokk, vaatab ringi, otsib, kus ta pesakast. Trepil neli paari kingi -- paljajalu neli last. Aknal aga noomib ema: ,,Paljajalu veel ei või! Maa vast hakkab tahenema, päike vaevalt lume sõi. Veel on külma ööde põues, härmahalla koidikul, olgugi et päeval õues
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
sügis. Mõistatusi kuldnokast: 1. Tulen siis, kui kevad käes, 2. Must mees, kuldne suu, rõõmustad, et mind sa näed. kodupaigale ta truu. Vilistan ja laulu lasen, otsin pehmet pesaaset. 3. Istub maja katusel, trillerdab Kindlasti sa tunned mind, olen lõbus laululind. kui kelluke. q Varane kuldnokk J. Oro Õues nutab leinakask, sajab lund, ja tal on vilu, puudub kevadine ilu, laanes luusib tuulispask. Kase küljes linnukast; seal on kuldnokk linnukene, külmetumas tillukene, ta ei väsi ootamast. Kuldnokk, väike kevadlind, lendas siia, lendas sinna, polnud kuhugi tal minna lume all veel mullapind. Sajab lund ja sajab lund, aga linnukene väike ootab, millal tuleb päike, ainult päikesest näeb und. Oota, oota, väike lind, küllap peagi päike tuleb,
Lehe makroskoopiline ehitus • Suurus varieerub 1-1,5 mm kuni 22 meetrini • Eristatakse 3 lehtede rühma: ▫ Alalehed – idulehed, pungasoomused jne ▫ Pärislehed – tüüpilised lehed ▫ Kõrglehed – kandelehed, katised jt. • Kui räägitakse taimelehtedest, peetakse silmas pärislehti Heterofüllia Ühel isendil esinevad erineva funktsiooni/ehitusega pärislehed kas samaaegselt või arengu erinevatel etappidel ◦ Harilik jõgiputk ◦ Särjesilm ◦ Koriander ◦ Ümaralehine kelluke ◦ Mesikann ◦ Luuderohi Esineb sageli veetaimedel: veesisesed lehed ja veest välja ulatuvad lehed on erineva ehitusega Muundunud leht Leht võib olla muundunud, et täita lisaülesandeid: ◦ Köitraagudeks, et taime kinnitada ◦ Köitraag võib tekkida lehe rootsust, labast või tervest lehest ◦ Astlaks, okkaks, et kaitsta taime taimtoiduliste loomade eest Lehe osad Rootsuga leht – kinnitab lehelaba varre külge Istuv leht – leheroots puudub Laskuv leht – lehelaba on
Pingipill (tuhkapill) koosneb veidi krobelisest puitalusest (põrand, uksepakk, pink, tühi õllevaat) ja lõhestatud otsaga kepist või luuavarrest. Viimasega kraabitakse tuhaga üleriputatud puitalust (pingil istudes hõõruti kepiga kasetohuga kaetud õnarust). Pingipilli mängiti enamasti naljapillina teiste pillide saateks või pulmaorkestris. Jauram (loogapill, umba, sokuloku) kujutab traadi abil looka painutatud keppi, mille küljes on kelluke. Traadi sisse pannakse plekk-kettaid. Mängides lüüakse pilli vastu maad ning tõmmatakse hambulise puumõõgaga üle traadi. See oli pulmaorkestrite naljapill ja jõulusantide mänguriist. Tänapäeval kasutavad jauramit ohtralt külakapellid. Käristi koosneb käepidemega hambulisest võllist ja selle ümber pöörlevast puuraamist, mille sees olev puulaast vastu hambaid puutudes käriseb. Käristiga hirmutati loomi (hunte).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
