Eesti ajalugu (0)

Q: Millised olulisemad muutused tõi kaasa 1866a vallareform?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti ajalugu

Keskkool - Ajalugu - Eesti ajalugu

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Millised olulisemad muutused tõi kaasa 1866a vallareform?

EESTI AJALUGU

Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus.

Lepingud : millal, kelle vahel, millise sisuga
Pljussa vaherahu – lõppes Liivi sõda ja algas kolme kuninga periood (Põhja-Eesti Rootsil, Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale – Soome lahest Rootsi sisemeri)

1583
Rootsi-Venemaa

Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes

1629
Rootsi-Poola

Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg

1645
Rootsi-Taani

Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar

1660
Rootsi-Poola

Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid – rahvaarvu muutused ja selle mõjurid, sisemigratsioon . Suur näljahäda – millal, miks, tulemused.

1558 – rahvaarv: 250 000 – 300 000 – Liivi sõja algus;
1629 – rahvaarv: 120 000 – 140 000 – Poola ja Rootsi lõpetasid sõjategevuse, palju inimesi surnud;
1695 – rahvaarv: 350 000 – 400 000 – pikk rahuaeg – eesti mehi ei võetud Rootsi sõjaväkke; migratsioon , seega rahvaarv kasvas;
1696-1698 – rahvaarv: umbes 275 000 – näljahädad: viljasaak ikaldus, neile lisandusid haigused (nt tüüfus) ja inimesed surid.

Rootsiaegne võimukorraldus.

Halduskorraldus – kubermangud, maakonnad
Halduslikult jagati Eesti kaheks kubermanguks:

Eestimaa kubermang - Põhja-Eesti alal 4 maakonda : Harju-, Lääne-, Viru-, Järvamaa.

Liivimaa kubermang – Lõuna-Eesti alal 3 maakonda: Tartu-, Pärnu-, Saaremaa.

Kindralkuberner, ülesanded
Kubermangu tööd juhtis kindralkuberner. Kohustused:

Sõjaväe juhtimine;
Ametisse nimetamine;
Riigiametnike töö kontrollimine;
Raha laekumise ja kulutamise jälgimine;
Postiteenuse, teede, sildade korrashoiu ja avaliku korra eest hoolekandmine.
Igapäevastesse asjadesse kindralkubernerid ei sekkunud.

Rüütelkond, maapäev
Rüütelkond – kohaliku aadli omavalitsusorgan.

Eestis oli neid 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa.
Rüütelkonnad olid kuni 1917. aastani.
Ülesanded:

kaitsta kohalike aadlike õigusi;

osaleda kohalike seaduste koostamisel;

valida kohtunikke, politseiametnikke
Maapäev – rüütelkonna esindusorgan (iga 3 aasta järel).

Maapäeva vaheajal tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku, s.o eluaegne ametikoht .
Eestimaa ja Saaremaa rüütelkonnajuhiks – pealik; Liivimaal – maamarssal.

Reduktsioon – millal, miks, kelle poolt, tulemused (vakuraamatud)
Reduktsioon – mõisate eravaldusest riigistamine .

Millal? 1680. a, kuningas Karl XI ajal.
Miks? Sest riigi sissetulekud vähenesid.
Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal; mõisnikest said rentnikud.
Liivimaal kujunes aadli vastasseis, juhiks J. R. von Patkul .
Tulemused:

Liivimaal võeti kõige rohkem mõisasid tagasi;

Rootsi riigi sissetulekute suurenemine;

aadlike pahameel Rootsi võimu vastu;

talupoegade vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised – see puudutas vaid riigimõisate talupoegi.

Vana hea Rootsiaeg – tõeline talurahva kuningas Karl XI – edendas talurahva olukorda.

Kohtukorraldus

Rootsi võimu ajal kehtestati 3-astmeline kohtukorraldus, mis kehtis XIX sajandini.
Seisuslik kohus:

Kohtuaste
Eestimaa kubermang
Liivimaa kubermang
I aste ehk kõige madalam aste
adrakohus
sillakohus
II aste
meeskohtud
maakohus
II aste ehk kõige kõrgem aste
Eesti Ülemmaakohus
Liivimaa Õuekohus

I astme kohus oli mõeldud talupoegade kergemate süütegude jaoks; vastutasid avaliku korra tagamise eest; otsisid üles põgenenud talupojad.
II astme kohus arutas talupoegade, käsitööliste ja kaupmeeste süüasju.
III astmes arutleti aadlike kuritegusid.
Apellatsioon – edasikaebamise õigus.

Mõis ja talu Rootsi ajal.

mõisate liigid Eestis

Rüütlimõis – eramõis, mis kuulus peamiselt baltisaksa mõisnikele.
Kroonumõis – riigimõis, mis renditi välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel polnud rüütlimõisa.
Pastoraat – kirikumõis - rüütli- ja kroonumõisatest väiksemad - andsid elatist kirikuõpetajale.

mõisamajanduse areng – Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid

Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli veel võimalik teravilja kasvatada piisavalt palju, et seda ka välja vedada sai.
Talude põllud jagati ära ribade kaupa – lapimaade süsteem.
Väljasund – kui üks külvas rukist , siis pidid kõik rukist külvama.
Kasvatati musta villaga lambaid, kitsi , sigu; kanu , hanesid; härgasid, hobuseid tööloomadena.

talurahva olukord: mis on pärisorjus, millal ja miks kujunes; talurahva koormised – mõisategu (rakme-, jala- ja abitegu ), loonusrent , kirikukümnis, vooris käimine, teede ehitus

Pärisorjus kujunes Eesti alal välja XVI sajandi alguseks - kuna talupojad hakkasid mõisatest põgenema, oli mõisnikel vaja kuidagi neid enda mõisa küljes hoida, kujunes välja sunnismaisus ehk talupojad ei võinud elukohta vahetada mõisa piires väljapoole.

Pärisorjadest talupoegadel:

puudus isiklik vabadus – teda võis müüa, osta, vahetada, kinkida , pärandada jne

puudus majanduslik vabadus – maa oli mõisniku omand; koormised.

Talupoja koormised:

Mõisatöö ehk teotöö:

Rakmetegu – hobuse ja tööriistaga;
Jalategu – mees ilma loomata;
Abitegu – hooajaline; lisatööpäevad nt sõnnikuvedu, viljapeks;

Mõisavooris käimine – mõisniku vilja ja viina vedamine linna (Pärnu ja Tallinna sadamatest Stockholmi).

Loonusrent – kohustus anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist.

Kirikukümnis – Euroopa kirikule korjatud maks – umbes 1/10 saagist.

Just Rootsi ajal, 1638 . aastal, viidi Eesti alal sisse riiklik postikorraldus: loodi postiteede ja postijaamade võrgustik ehk teedeehitus . Teedeehitus kuulus kogukondliku koormise alla.

Muutused talupoegade õiguslikus olukorras

Kroonumõisate talupoegaade hoidmine maaga lahus oli keelatud;
Kroonumõisate talupoegade karistamisõigused piiratud;
Koormised fikseeriti ja viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega;
Talude päritav kasutamisõigus;
Õigus kaevata mõisarentniku peale

- Erakätesse jäänud talupoegade seisund ei muutunud.

Talupere eluolu – rehetare, vilja ja loomakasvatus, riietus, toit

Toit: rukkileib, enamasti aganaleib; soolasilk; jahu- ja tangupuder ; herned ; oad.
Joodi kalja ja mõdu, pühade ajal ka õlut.
Riietus: linane riie , villased sukad . Soome ja Skandinaavia mõjud, tanu; abielunaistel peakate ja põll.
Elamuks rehielamu , mis koosnes rehetoast, eeskambrist, tagakambrist, rehealusest, aganikust ja lahtisest katusealusest.
Talude põllud jagati ära ribade kaupa – lapimaade süsteem.
Väljasund – kui üks külvas rukist, siis pidid kõik rukist külvama.
Kasvatati musta villaga lambaid, kitsi, sigu; kanu, hanesid; härgasid, hobuseid tööloomadena.

Linnad, kaubandus ja tööndus Rootsi ajal

Rootsiaegsed linnad Eestis, nende olukord Liivi sõja järel

10 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare, Valga.
Viljandi, Paide, Rakvere, Narva - sõjas purustatud ; kaotasid oma senised õigused ja liideti ümbruskonna mõisatega. Vana-Pärnu purustati Liivi sõjas täielikult.

Muutused kaubanduses võrreldes eelneva perioodiga: sisekaubandus, kaugkaubandus
Kaugkaubandus

Kaubandus koondus peamiselt sakslastele, hiljem ka inglastele;
Aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud;
Edenes Narva kaubandus – Vene piiril asumise tõttu;
Väljaveokaubaks oli teravili, Venemaalt pärit lina;
Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, metall (raud ja vask), soolaheeringad ja tubakas ; aga ka veini, klaasi, paberit;
Riik kontrollis väliskaubandust tollimaksude pealt;

Sisekaubandus

Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte;
Väikelinnades kehtestati kaupmeeste arvu ülempiir, et leevendada kaupmeeste omavahelist konkurentsi;
Vene kaupmehed Eestis müüsid omi asju tunduvalt odavamalt kui kohalikud kaupmehed;
Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte: igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas;
Laadad; salaviinapõletamine;

Käsitöö – tsunftikord , tsunftijänesed

Säilis tsunftikord;
Tsunftikord - käsitööliste suhete korralduse süsteem feodaalajal;
Tsunft – ühe linna ühe eriala käsitööliste liit;
Käsitöös tõrjuti eestlasi eemale nii, nagu ka kaubanduses;
Tsunftid muutusid suletumaks;
Lisaks tsunftikäsitöölistele tegutsesid nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed, kelle vastu võitlemine muutus järjest lootusetumaks;

Manufaktuurid – mis on, too näiteid

Manufaktuur - hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised;
Nt: Tallinnas Härjapea ojal Eesti esimene paberimanufaktuur; Hiiumaal klaasimanufaktuur;

Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal.

Luterliku kiriku seisund Liivi sõja järel

Kirikuhooned purustatud, rüüstatud;
Paljud kirikuõpetajad hukkunud ;
Levima olid hakanud muinasusu kombed;

Luterliku kiriku peaülesanne, kuidas seda ellu viidi
Peaülesanne: aidata kaasa kiirele rootsistamisele:

Suhtuti eitavalt kõikidesse usuvooludesse, mis kaldusid kõrvale luterlikust õpetusest;
Kirikus käimine ja kirikumaksude maksmine oli rangelt kohustuslik, tõrkujaid karistati;
Pühajõe mäss - sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski , kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks.

nõiaprotsessid Eestis

Nõiajaht võeti ette selleks, et luteri usku juurutada;
Enamik ohvreid olid rahvaarstid;

Veeproov – kahtlusalusel seoti käed-jalad kinni ning lasti nööri otsas vette – usuti , et süütu inimese puhul vajub ta vette, aga nõiana jääb ta pinnale;
Rakendati ka rauaproovi;
Karistuseks tuleriidal põletamine, mõõgaga surmamine, peksmine häbipostis.

eestikeelne tükisõna: millal, millised teosed – H.Stahl, Vastne Testament , J.Hornung; piiblikonverentsid

1637. aastal Tallinna toomkirikuõpetaja H.Stahl koostas esimese eesti keele grammatika, mis oli kohandatud saksa keele reeglitega;
Piiblikonverentsid – põhjalik arutelu, kas tõlkida piibel tartu või tallinna murde järgi; oli vaja välja mõelda ka uusi sõnu;
1686. aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus ehk Vastne Testament, autoriteks isa ja poeg Virginiused.
1693. aastal J.Hornung ladinakeelne eesti keele grammatika, pani kirja põhjaeesti kirjakeele reeglid, mida tuntakse ka nn vana kirjaviisi nime all.

Tartu Ülikooli asutamine – eesmärgid, kes, millal, kuidas, millised teaduskonnad, õppekeel, õppevormid – Gustav II Adolf, J.Skytte

Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal;
1629. aastal sai Liivimaa kindralkuberneriks J.Skytte;
1630. aastal asutati Tartus Eesti alade esimene gümnaasium;
1632. aastal asutati Tartu Ülikool Skytte poolt (Academia Gustaviana – pühendatud Gustav II Adolfile, kes kirjutas alla TÜ asutusürikule, natuke aega enne oma surma);
Seal õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid ;
Teaduskonnad: filosoofia (kõigile), teoloogia , juura , meditsiin;
Õppekeel: ladina keel (teaduskeel);
Õppevormid: loengud ja dispuudid (avalikud filosoofilised vaidlused);

B.G. Forselius – millal, kus ja milleks rajas kooli, tulemused

1684 . aastal asutati Tartu lähedale piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks;
Õpetati lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule, arvutamist, saksa keelt, raamatute köitmist;
Forselius koostas ise ka lihtsustatud vormis aabitsa ;
Käis 2 õpilasega Stockholmis kuninga juures tõestamas, et talurahval on võimalik haridust omandada;
Kooli lõpetas 160 poissi ehk 160 uut koolitatud õpetajat ehk rahva haritus suurenes oluliselt;

Põhjasõda ja Balti erikord

toimumise aeg

1700-1721

eeldused

Venemaa-Poola suhete paranemine;
Venemaa vaherahu Türgiga;
Suur näljahäda Rootsis;
15-aastane kogenematu kuningas Rootsi troonil – Karl XII

põhjused

Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele - „ raiuda aken Euroopasse“;
Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt;
Moodustus koalitsioon Rootsi vastu – Venemaa, Taani, Saksi-Poola

osapooled, Karl XII, Peeter I

Rootsi kuningas Karl XII
Venemaa tsaar Peeter I
Taani kuningas Frederik IV
Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II Tugev

tähtsamad sõjasündmused – millal, kes võitis: I Narva lahing, Erastvere lahing, II Narva lahing, Tartu vallutamine , Tartu hävitamine, Pärnu ja Tallinna alistumine – Harku kapitulatsioon

I Narva lahing: 1700 november; venelaste suur lüüasaamine;
Erastvere lahing: 1701 detsember; venelased võitsid rootslasi;
II Narva lahing ja Tartu vallutamine: 1704 suvi; Vene väed vallutasid Tartu ja Narva;
Tartu hävitamine: 1708
Pärnu ja Tallinna alistumine: 1710
Harku kapitulatsioon: 1710 september; Tallinn ja Eestimaa rüütelkond alistusid vene vägedele;

Uusikaupunki rahu: millal, kelle vahel, milles kokku lepiti

1721 august;
Rootsi ja Venemaa vahel;
Rootsi loovutas Venemaale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa;

Balti erikord - miks kehtestati, sisu, tähendus Eestile

Venemaa vajas kohaliku aadli toetust, et kindlustada oma võimu, seetõttu oli vaja baltisakslaste poolehoid saavutada.
Balti erikord – valitsemissüsteem, kus balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse.
Eestlaste õigused suruti alla; aga see aitas kaasa siinse maa kultuuri ja omapära säilimisele, välistades venestamise.

Asustus; linnad, käsitöö ja kaubandus Vene võimu ajal XVIII saj.

Vene aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid – rahvaarvu muutused ja selle mõjurid, sisemigratsioon.

18. sajandi algul oli rahvaarv väike, tänu näljale, katkule ja Põhjasõjale – inimesi oli umbes 170 000.
Tänu soodsetele tingimustele kasvas rahvaarv kiiresti – jõuti umbes miljoni inimeseni.
Rahvaarvu tõusule aitas kaasa kestev rahuaeg ja see, et 1710.-1711. aasta katk jäi Eesti aladel viimaseks .
Varem oli tihedamalt asustatud Põhja-Eesti ja Saaremaa, nüüd hakkas aga Lõuna-Eesti osatähtsus suurenema.
Sisseränne oli vähene, peamiselt vaid Peipsi kaldale elama asunud venelased.

Venelased Eestis XVIII saj

Venelaste püsiasustus oli väike – umbes 3000 inimest ehk umbes 0,6% rahvastikust.
Tegelikult oli Eesti alal venelaste arv suurem: siin paiknevad sõjaväeosad – nad moodustasid rahuajal 5-15% elanikkonnast, sõjaolukorral isegi kuni 30%.
Siinsesse vene kogukonda kuulusid veel vene rändkaupmehed, käsitöölised ning õigeusukiriku vaimulikud jne.

linnad, sise- ja kaugkaubandus ning töönduses võrreldes Rootsi ajaga – sarnasused, erisused

Asehalduskord ; talurahvas ja mõis XVIII saj.

asehalduskord – millal, miks, millised muutused

18. sajandi lõpus
Miks? Katariina II tahtis Baltikumi senised privileegid kaotada, et Baltikumi liita tihedamalt impeeriumiga;

Muutused:

Kõik mõisnikud said võrdsed õigused;
Saadeti laiali maanõunike kolleegiumid ja raed;
Linnades said kodanikuõigused majaomanikud, sõltumata rahvusest ja tegevusalast;
Moodustati linnaduumad (rae asemel);
Seati sisse pearahamaks – hakati korraldama hingeloendusi;

talupoegade olukord Põhjasõja järel, õigusliku olukorra muutumine; positiivsed määrused, pearahamaks ja pearaharahutused

Jäi kehtima 1696. aasta majandusreglement kroonumõisate jaoks.
Kroonumõisate arv aga vähenes – enamik neist anti tagasi endistele omanikele;
Paljud talupojad sattusid eramõisnike kätte – neile ei kehtinud enam Rootsi-aegne talurahvakaitse;
Balti erikord vältis siinsete talupoegade langemist täieliku pärisorja tasemele , nagu seda oli vene talupoeg ;
Balti erikorra tõttu ei kuulunud nad 18. sajandi lõpuni ka nekrutikohustuse alla;

Positiivsed määrused – esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele:

Teokoormiste piiritlemine;
Talurahval omandiõigus vallasvarale;
Õigus kaevata mõisniku peale – ka eramõisates.

Pearahamaks - asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed.

See tekitas arusaamatusi, tekitades arusaama, et nüüdsest, kui talupojad ise maksma peavad, on nad vabad mehed ja ei pea mõisnikele enam tööd tegema – paljudes mõisates ei mindud enam teotööle – tekkisid rahutused.
Rahutuste mahasurumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad.

mis on pärisorjus, millal ja miks kujunes; talurahva koormised – mõisategu (rakme-, jala- ja abitegu), loonusrent, kirikukümnis, vooris käimine, teede ehitus

Pärisorjus kujunes Eesti alal välja XVI sajandi alguseks - kuna talupojad hakkasid mõisatest põgenema, oli mõisnikel vaja kuidagi neid enda mõisa küljes hoida, kujunes välja sunnismaisus ehk talupojad ei võinud elukohta vahetada mõisa piires väljapoole.

Pärisorjadest talupoegadel:

puudus isiklik vabadus – teda võis müüa, osta, vahetada, kinkida, pärandada jne
puudus majanduslik vabadus – maa oli mõisniku omand; koormised.

Talupoja koormised:

Mõisatöö ehk teotöö:

Rakmetegu – hobuse ja tööriistaga;
Jalategu – mees ilma loomata;
Abitegu – hooajaline; lisatööpäevad nt sõnnikuvedu, viljapeks;

Mõisavooris käimine – mõisniku vilja ja viina vedamine linna.
3. Loonusrent – kohustus anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist.
4. Kirikukümnis – Euroopa kirikule korjatud maks – umbes 1/10 saagist.5.
5. Teedeehitus kuulus kogukondliku koormise alla.

mõisamajandus – viinapõletamine, metsaraie

18. sajandil tõusis olulisele kohale viinapõletamine – viina hind oli kaks korda kõrgem viinaks aetava vilja hinnast , mistõttu umbes kolmandik kogu teraviljasaagist läks viinakateldesse.
Viinapõletamisega kaasnes hoogne metsaraie, mis muutis märgatavalt Eesti maastikupilti – nii metsalage, kui oli 18.sajandi lõpul, pole Eesti kunagi olnud.
Eestis valmisatud viin turustati peamiselt Venemaal.
Talupoegadele oli viina valmistamine ja sellega kauplemine keelatud.

Vaimuelu XVIII saj.

Põhjasõja mõjud vaimuelule

Tartu Ülikool suleti
Palju Forseliuse seminari lõpetajad hukkunud
Tartu linna hävitamine
Luteri kiriku seisundi nõrgenemine

pietism – peamised ideed

Saksamaalt 18.sajandi alguses
Taotleti suuremat vagadust – religiooni sügavam sisemine tunnetamine
Püüti sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole
Inimene pidi iga päev lugema pühakirja
Tuli loobuda lõbustustest
Pietistide teene – 1739. aastal Piibli täielik tõlge põhja-eesti keele alusel Anton Thor Helle poolt – Eesti keele kirjakeele süvendaja

vennastekoguduste liikumine – peamised ideed, positiivne ja negatiivne mõju

Propageeriti vagadust, alandlikkust, kõlblust, töökust, sotsiaalset võrdsust
Esimesed raamatukogud loodi palvemajade kõrvale

Positiivne mõju:

Suur rõhk kõlblusele, moraalile
Rahva eneseteadvuse kasv
Võõrduti kõrtsidest
Tulevaste ärkamisaegsete mõttemaailm

Negatiivne mõju:

Eitati muinasusundit – hävitati vanu ohvrikohti
Igasuguse ehtimise ja luksuse vastu
Hävitati torupille ja viiuleid
Vastuhakud mõisnikele – tõi kaasa koguduste tegevuse keelustamise

ratsionalism – miks levis, ideed, esindaja A.Hupel, Lühike Õpetus

18. sajandi II poolel Saksamaalt
Levis tänu Saksamaal õppinud baltisakslastele ja saksa haritlastele, kes Baltikumis tööd leidsid

Ideed:

Vajadus rahvast harida, anda kasulikke nõuandeid

Kritiseeriti pärisorjust
Hupel – Põltsamaa kirikuõpetaja

Kirjutas Baltikumi kohta ülevaateid ajaloost, geograafiast
1766. aastal hakkas välja andma esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus – kasulikud nõuanded

lugemisvara – kalendrid, Piibel – millal, kes välja andis, A.T.Helle

Eestikeelsed kalendrid (Tallinnas 1720.aastatel) „Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht- Ramat “
1739. aastal Piibel Helle poolt – palju uusi sõnu eesti keeles
Lauluraamatud
Ilmalik kirjandus

6) arhitektuur - voolud , näited; barokk – Kadrioru loss; klassitsism – Tartu Raekoda ,
Kivisild , mõisahooned

Talud jäid endiseks – rehetare, 18. sajandi lõpust esimesed aknad Saaremaal ja Lõuna-Eestis
Linnade valitsevaks kunstistiiliks barokk.
18. sajandi suurejoonelisem ehitis on Kadrioru loss koos pargiga.
Kõige rohkem ehitati Narvas – keskpunktiks Venemaa ja lääne kaubandusel
Põltsamaa loss – rokokoo
Sajandi lõpul klassitsism , eelkõige algasid ehitustööd Tartus – Raekoda ja Kivisild.
Algul ehitati vaid puust hooneid , aga mitu tulekahjut hävitas palju hooneid, siis anti luba ehitada kivist
Mõisahooneid hakati ehitama kivist, tuntuim Riisipere.

Eesti vene võimu all XIX saj I poolel – talurahva olukord, talurahvaseadused

Talurahvaseaduste vastuvõtmise poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised põhjused
Majanduslikud:

Mõisnike tarbimisvajaduse kasv
Teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada sissetulekute olulist tõusu

Kultuurilised:

Pärisorjus ei sobinud kokku 18. sajandi lõpu valgustusideedega
Saksa haritlaste kriitika – G. Merkel, J-C. Petri

Poliitilised:

Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa sisealad
1801 .a. võimule saanud Aleksander I soov talupoegade olukorda parandades tõsta oma mainet Läänemaailma silmis

2) iseloomusta 1802.a, 1804.a. ja 1816/1819.a. talurahvaseadusi: sisu, tagajärjed talupoja jaoks

1802 – Talupoegade õigus vallasvarale; keelustati koormiste tõstmine; piirati talupoegade müüki; talude pärandamisõigus – Talupoegadel kindlustunne, motivatsiooni suurenemine, loodeti helgemat tulevikku.
1804 (Liivimaa) – Keelustati talupoegade müük, kinkimine ja enam ei lahutatud maast; vakuraamatud; keelati ihunuhtlus , seati sisse vallakohus talurahva tülide lahendamiseks. – Eneseteadvuse suuremus, motivatsiooni kasv, kindlustunne
1804 (Eestimaa) – Vakuraamatud (teokoormiste fikseerimine); vallakohus; rahutus Kose -Uuemõisas – suruti sõjaväe abil maha,
1816 (Eestimaa) 1819 (Liivimaa) – Kaotati pärisorjus; maa oli mõisnike ainuomand; talude rent (teokohustused säilisid); liikumisvabadus piiratud; isikuliselt vabad; koormised fikseerimata; loodi vallad ; perekonna nimede teke

uuendused põllumajanduses

1830. Aastatel hakati mõisates kasvatama kartulit ;
1840 aastatel jõudis kartulikasvatus taludesse;
Hakati kasvatama lina (eriti Lõuna-Eesti taludes), vabrikute jaoks;
Mõisates levis viinapõletamine, tooraineks kartul ;
Nuumhärgade kasvatus; peenvillalammaste kasvatus;
Põhiliseks jäi viljakasvatus, teisel kohal kartulikasvatus

talurahva omavalitsuse kujunemine – vallakohus, kogukonna ühisvastutus

Vallakohus koosnes ühest mõisniku poolt nimetatud isikust, ühest peremehest ja kolmanda valisid sulased. Vallakohtu ülesanneteks olid: lahendada talupoegade omavahelisi tülisid, nõuda sisse võlgu olevaid mõisakoormisi, karistada ülesastunuid, valvata avaliku korra järele vallas, hallata valla laekaid ja magasi-aitu.
Omavalitsuse ülesanded: koormiste täitmise eest vastutamine, vaeste hoolekanne, magasivilja varumine, nekrutikohustuse jaoks varustuse hoolitsemine

talurahva koormised – mõisa-, riiklikud ja kogukondlikud koormised

Mõisakoormised – Teotöö (nädala- ja abitegu)
Riiklikud koormised – Pearaha ja nekrutiandmine
Kogukondlikud koormised – Teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jne

Vaimuelu Eestis XIX saj I poolel
1) haridus – ühtluskool, õpetajate ettevalmistamine

Seati sisse neljaastmeline ühtluskool:

Vallakool maal ja elementaarkool linnas

Kihelkonna kool maal ja kreiskool linnas

Gümnaasium

Ülikool

Õpetajate ettevalmistamiseks:

elementaarkoolide õpetajate ettevalmistamine seminar Tartus

Kihelkonnakoolide ettevalmistamine Valgas J. Cimze seminar
2) Tartu Ülikool – taasavamine , G. Parrot , teaduskonnad, esimene rektor, õppetöö,
õppejõud – W.Struwe, M, Jacobi , K.v. Baer

Taasavati 1802 aastal.
4 teaduskonda : juura, teoloogia, filosoofia ja meditsiin.
Õppetöö ladina ja saksa keeles.
Esimene rektor G.F. Parrot.
Enamus tudengeid balti kubermangudest, enamus õppejõude Saksamaalt
Tuntumad õppejõud: Astronoom W. Struwe, füüsik M. Jacobi, embrüloogia K.v. Baer

Professorite Instituut, Ülikooli hooned – J. Krause

P. I. Avamine . Ülikooli hoonete arhitekt J. Krause

4) Kirjasõna – kalendrid, ajalehed

Kalendrid
1806. a. Tarto Maa Rahwa Näddalileht
1820.datel Masing Marahwa Näddali-Leht
1843. a. Kuusalu kirikuõpetaja Ahrens koostas uue eesti keele grammatika, võttes aluseks P-E. kirjakeele, nn uus kirjaviis

5) Eesti rahvusliku kirjanduse kujunemine – K.J. Peterson , F. Faehlmann , F.Kreutzwald

Peterson oli esimene rahvuslik poeet
Faehlmann oli muistendite kogumise algataja
Kreutzwald koostas rahvuseepose „Kalevipoeg“

6) kiriklikud olud ja usuliikumised

Olulisel kohal luteri usk, ametlikuks riigiusuks kreeka-katoliku õigeusk
Tõusulaineid kogus Vennasteliikumine
1850.datel hakkas levima Maltsveti liikumine mille rajajaks oli Leinberg

Eesti vene võimu all XIX saj II poolel
1) Iseloomusta 1849.a/ 1856 .a. talurahvaseadusi – sisu, mõju talupoegade edasisele
tegevusele

1849 (Liivimaa) ja 1856 (Eestimaa) – Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul, said õiguse oma majapidamise korraldamiseks; üleminek teorendilt raharendile ; talude müük; mõisamoonakad ehk palgatöölised mõisapõldudel – hakati mõtlema majanduslikult; kindlustunne ja motivatsioon väga suured, et saada raha ja osta endale maa

Passikorralduse seadus - millal võeti vastu, vastuvõtmise tagajärjed

Võeti vastu 1863 aastal. Vähemalt 21-aastased talupojad said passitaotlemise teel minna elama mujale impeeriumi piires

Millised olulisemad muutused tõi kaasa 1866.a. vallareform ?

Kogukondlik omavalitsus vabanes mõisnike eestkoste alt;
Anti omavalitsusele vallakohtu senised politseilised funktsioonid;
Vallakogukonna moodustasid mõisaterritooriumil paiknevad talupojad;
Väikesed vallad ühendati lähelolevate suurematega

Tööstuse areng Eestis - millised tööstusharud, kus, Eesti asend Venemaa majanduses

Masina- ja metallitööstus Tallinnas
Paberitootmine – 70% kogu Vene impeeriumis vajaminevast paberist toodeti Eestis
Tekstiilitööstus Narvas

Esimene raudtee Eestis – millal, kuidas mõjutas raudtee asustuse, tööstuse, põllumajanduse, kaubanduse arengut?

1870 .a. Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburi liin , hiljem loodi Tapa -Tartu-Valga-Riia liin, veel hiljem Valga-Võru- Pihkva .
Kaubavahetuse võimalused suurenesid, suurte punktide lähistele kogunes rohkem inimesi elama – linnastumine .

Rahvuslik liikumise algus Eestis.

Rahvusliku liikumise mõiste, etapid

Rahvuslik liikumine – periood, kus rahvast saab rahvus ehk periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv ja oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega.

Etapid:

Elitaarne – rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud , kunstnikud , teadlased ja teised haritlased, s.o eliidi liikumine
Seltsiliikumine – haaras masse nii elukutse (nt käsitöölised) kui ka tegevusalade (nt laulukoorid) järgi
Poliitiline – erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine
Võitlus oma riigi eest – liikumise kõrgeim etapp

Rahvusliku liikumise eeldused

Talurahva vabastamine pärisorjusest – kindlustunne kasvas
Omavalitsuste teke
Esimeste haritlaste tegevus
Koolivõrgu tihenemine
Vennastekoguduste tegevus – rõhuti võrdsusele
Talude päriseksostmine
Estofiilide – eestlaste sõprade – tegevus
Sobiv poliitiline olustik – Aleksander II võimuletulek

Rahvusliku liikumise olulisemad sündmused 1850. ja 1860.aastatel

1857. a hakkas ilmuma rahvuseepos „Kalevipoeg“ - eestlastel oma kangelane
1857. a nädalaleht Perno Postimees , väljaandjaks Jannsen
Aleksandrikooli loomise algatus – Hurt , koolikomiteed üle Eesti
1864. a hakkas Jannsen välja andma Tartus Eesti Postimeest
1865. a loodi Jannseni algatusel Tartus Vanemuise Selts
1868. a pidas Jakobson Vanemuise Seltsis esimese isamaakõne
Rahvani jõudsid esimesed Koidula isamaalaulud
1869. a toimus esimene üle-eestiline laulupidu – palve esitati juba 1867. a; osa võtsid vaid meeskoorid ja mõned pasunakoorid , kokku u 800 lauljat-pillimeest; lauldi vaimulikke ja saksa autorite laule – sest eesti laule polnud väga.

Iseloomusta juhte: vaated, tegevus – J.Jannsen, C.Jakobson, J.Hurt;
Jakob Hurt

Arvas , et esmalt peavad eestlased saama suureks vaimult ja alles seejärel julges ta mõelda omariiklusele
Baltisakslastega tugev vastuolu
Eesti Kirjameeste Seltsi I president
Aleksandrikooli peakomitee I president
Rahvaluule kogumise kampaania algataja

Carl Robert Jakobson

Radikaalselt meelestatud, taotles esmalt õiguste kätte võitlemist (pidas oluliseimaks poliitika ja majanduse edendamist) ja alles siis hariduse kõrgemale tasemele viimist
Baltisakslastega tugev vastuolu, kritiseeris ka usku ja see tekitas lahkhelisid Hurdaga
Asutas oma ajalehe Sakala – kritiseeris baltisakslasi ja ühiskondlikke olusid
Kolme isamaakõne autor

Johann Voldemar Jannsen

Ideeks oli eestlaste eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames - kõik peab tulema rahumeelsest kokkuleppest saksalaste ja valitsusega
Virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpunäiteid põllupidajatele.
Asutas ajalehe Eesti Postimees
Esimene üle-eestilise laulupeo korraldaja
Eesti Vabariigi hümni sõnade autor
Põllumeeste seltside loomine tema algatusel
Laulu- ja mänguseltsi Vanemuine asutaja

Rahvusliku liikumise areng. Suur lõhe, juhid.

Rahvusliku liikumise olulisemad sündmused 1870. ja 1880. aastatel
2) Iseloomusta juhte: vaated, tegevus – J.Jannsen, C.Jakobson, J.Hurt; lõhe rahvuslikus liikumises

1870. a Vanemuise Seltsis L.Koidula näidend „Saaremaa onupoeg “
1871. a alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks Hurt
1872. asutati Eesti Kirjameeste Selts, ülesanneteks:
Eesti kirjakeele arendamine
Rahvaluule kogumine
Eestikeelsete õpikute väljaandmine
1878. a asutas Jakobson ajalehe Sakala – pööras tähelepanu majandusele ja selle edendamisele

Suur lõhe

1878. a astus Hurt avaliku kirjaga Sakala kaastööliste hulgast välja
Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises:

Aatemehed – mõõdukad, kultuur-hariduslik suund, juhiks Hurt

Majandusmehed – radikaalid, peamiseks eesmärgiks sotsiaal-majandusliku pöörde saavutamine, juhiks Jakobson

1880. a lahkus Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks
Eesti Kirjameeste Seltsi etteotsa astub Jakobson
1882. a suri Jakobson
Jakobsoni surm ja Hurda lahkumine olid suureks tagasilöögiks ja languseks rahvuslikus liikumises

Rahvusliku liikumise tagajärjed

Loodi palju seltse
Eesti kirjakeele arenemine
Eestlaste eneseteadvuse kasv

Venestusperiood, poliitilised suundumused XX saj algul.

Venestuse mõiste ja põhjused

1881. a atentaat ( tapmine ) tsaar Aleksander II-le, võimule Aleksander III
Venestusperiood – reformid, mille eesmärk oli baltisakslaste mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes
Tegevuse eesmärk: siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge

2) tähtsamad venestusreformid – balti erikorra tühistamine, asjaajamine, haridus, õigeusu
pealesurumine

Reformide aluseks 1882.-1883. a läbiviidud Manasseini revisjon
Ametisse pandi uued kindralkubernerid – Šahhovski, Zinovjev
Balti erikorra tühistamine
Asjaajamiskeeleks vene keel
Eesti koolivõrk allutati vene haridusministeeriumile – õppekeeleks vene keel, endiste koolmeistrite vallandamine, sest nad ei osanud vene keelt
Aleksandrikool avati vene keeles (kuigi eestlased kogusid raha, et seda eestikeelsena avada saaks)
1893. a venestati TÜ – Jurjevi-nimeline (1030.a oli Tartu nimeks Jurjev ); venekeelne õpe – lahkusid baltisakslastest õppejõud
Vene õigeusu propageerimine – Aleksander Nevski katedraal , Kuremäe nunnaklooster

3) Eesti ühiskond venestamise tingimustes – EÜS, V. Reiman , rahvaluule suurkogumine
1888.a.

1870. loeti „Kalevipoega“ Eesti Üliõpilaste Seltsis
1884. a sini-must-valge lipu pühitsemine Otepää kirikus
Villem Reiman – karskusseltside tegevus
1888. a rahvaluule suurkogumine, Hurt „Vana Kannel “
1891. a esimene päevaleht Postimees, Hermann

Venestusreformide tulemused

Vene keele oskuse vajalikkus asjaajamiskeelena
Nõrgestas baltisakslaste võimu
Soodustas eestlaste sotsiaalset mobiilsust

Iseloomusta 3 suunda Eesti poliitilisel maastikul XX saj algul: liberaalid, radikaalid, sotsiaaldemokraatia -.esindajad, ideed, väljaanne, toetajad. K.Päts, J.Tõnisson
Liberaalid Tartus

Jaan Tõnisson – rahvuslik-kultuuri esindaja
Põhilised ideed: edendada eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, astuti venestamise ja saksastamisele vastu
Ajaleht: Postimees – rõhutati eesti keele tähtsust; usuti, et eestlased ei peaks sekkuma Venemaa poliitikasse, vaid ainult Eesti omasse
Toetajad: Rahvusmeelsed haritlased, jõukas linnarahvas Lõuna-Eestis

Radikaalid Tallinnas

Konstantin Päts – majandusliku poole esindaja
Põhilised ideed: Eesmärgiks majandusliku olukorra parandamine, koostöö venelastega ja baltisakslaste väljatõrjumise poolt
Ajaleht: Teataja – leiti, et tuleks sekkuda ka suurde poliitikasse
Toetajad: Eesti haritlased, nt Tammsaare ja Põhja-Eesti talupojad

Sotsiaaldemokraadid – tööliste huvide kaitsjad

Esindajad: Speek, Martna , Vilde
Peamised nõudmised: Isevalitsusliku korra asendamine demokraatliku vabariigiga; vähemusrahvuste õiguste austamine; sooviti vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele
Ajaleht: Uudised

1905.a. revolutsioon Eestis. Eesti peale revolutsiooni

revolutsiooni poliitilised, majanduslikud ja rahvuslikud põhjused
Poliitilised:

Puudusid kodanikuõigused (sõna-, trüki-, usuvabadus )
Absoluutne monarhia
Võim vene ametnike käes

Majanduslikud:

Baltisakslaste ülemvõim maal
Maata ja maaga talupoegade vahelised konfliktid
Tööliste raske olukord

Rahvuslikud:

Venekeelne asjaajamine
Venekeelne haridus
Kultuurilised piirangud

tähtsamad sündmused: streigid , 1905.a. oktoober, tsaari manifest, rahvaasemike kooolek, mõisate põletamine

9. jaanuaril 1905. a Verine pühapäev – vallandusid stiihilised väljaastumised ka Eestis:

Töölised korraldasid streike

TÜ-s katkestati õppetöö

Mõisamoonakate streik

Levinum meelsuse nätamisvorm oli palvekirja kirjutamine

1905. a oktoobris suur üldstreik – nõudmiste toetuseks toimus Tallinna Uuel turul rahvakoosolek – tulistati
17. oktoobril tsaari manifest:

Lubati kokku kutsuda Venemaa parlament – Riigiduuma

Lubati demokraatlikke vabadusi

Lubati ühinemisvabadus – lubati luua parteisid, seltse jne

Manifesti tulemusena Eestis esimene legaalne poliitiline partei – Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE)
Novembris 1905. a Tartus üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek jagunes lõpuks kaheks: Aulakoosolek ja Bürgermusse koosolek

Revolutsiooni tagajärjed

Detsembris kuulatati välja sõjaseisukord – tühistati alles 1908. a
Mõisate põletamine mõisatööliste poolt
Karistussalgad – hukkamised, sunnitööle ja asumisele saatmised, kadalipp ehk ihunuhtlus
Paljude ajalehtede keelustamine
Sulgeti mitmeid seltse ja ametiühinguid
Paljud rahvuslikud liidrid põgenesid terrori eest välismaale
Tsensuuri jätkumine
Poliitilised meeleavaldused keelatud
Ainsa legaalse organisatsioonina jätkas ERE
Vene I Riigiduuma kutsuti kokku 1906. a, sinna valiti ka 4 eestlast (Jaan Tõnisson)
Kohalike omavalitsuste valimisel suutsid eestlased baltisakslased paljudes linnades kõrvale tõrjuda

Rahvuskultuuri areng XX saj algul

Lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algkoolides kahel esimesel õppeaastal eesti keelt
Üldkultuuriliste seltside loomine
Asutati Eesti Rahva Muuseum Tartus arhiivraamatukoguga
Uued ajalehed- ajakirjad

Lisaks:

Eesti ala haldusjaotuse kaardid XVII saj - XX saj. algus

Vajadusel vaatan ka konspekti, eelkõige vastatud iseseisva töö ülesandeid, samuti töölehti. Konspekt ja töölehed peavad arvestusel kaasas olema!

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 64 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-09-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

64 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lottta Õppematerjali autor

Sisaldab järgnevaid teemasid:1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus;2. Rootsiaegne võimukorraldus;3. Mõis ja talu Rootsi ajal;4. Linnad, kaubandus ja tööndus Rootsi ajal;5. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal;6. Põhjasõda ja Balti erikord;7. Asustus; linnad, käsitöö ja kaubandus Vene võimu ajal XVIII saj;8. Asehalduskord; talurahvas ja mõis XVIII saj;9. Vaimuelu XVIII saj;10. Eesti vene võimu all XIX saj I poolel – talurahva olukord, talurahvaseadused;11. Vaimuelu Eestis XIX saj I poolel;12. Eesti vene võimu all XIX saj II poolel;13. Rahvuslik liikumise algus Eestis;14. Rahvusliku liikumise areng. Suur lõhe, juhid;15. Venestusperiood, poliitilised suundumused XX saj algul;16. 1905.a. revolutsioon Eestis. Eesti peale revolutsiooni.

rahvus talupoeg talurahva koormise koormised liivimaa kubermang jakobson pärisorjus

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti ajaloo kontrolltöö

EESTI AJALOO ARVESTUSE TEEMAD 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa, Altmargi, Brömsebro, Oliwa: PLJUSSA VAHERAHU 1583 Venemaa ja Rootsi Rootsi- Põhja-Eesti ja Ingerimaa Venemaa tõrjuti kogu Soome lahe rannikult välja

Ajalugu

docx

Ajaloo suuline arvestus 10.klass II periood

a alanud Rootsi sõja. Rahvastikuprotsessid: Ulatuslik sisemigratsioon, rännati tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele. Enne Liivi sõda (1558.a) 300 000 elanikku, Liivi sõda (1629.a) 120 000 elanikku. Hakkas tõusma tänu sõjast taastumisele ning rahuajale (1695.a) ja suutis tõusta kuni 400 000 elanikuni. Suur näljahäda ja uus sõda (1698.a), rahvaarv kukkus 170 000-le. Näljahäda tekkis, kuna ilm polnud soodne ja palju vilja veeti välja. Halduskorraldus: Jagati Eesti ala 2-ks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa. 1) Eestimaa kubermang - 4 maakonda - Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa 2) Liivimaa kubermang - Pärnu, Tartu ja Saaremaa Kindralkuberner ja tema ülesanded: Kubermangu juht, ülesanded - 1) kavandasid haldusüksusel asuvat sõjaväge 2) Kontrollisid riigiametnike tööd 3) jälgisid rahaasju kubermangus Rüütelkond, maapäev: rüütelkond - kohaliku aadli omavalitsusorgan Eestis 3 rüütelkonda - Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa

Ajalugu

pdf

Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg.

Ala jagatud kolmeks = kolm kuningat Rootsi valduste kujunemine. 1561.a kokkulepe Rootsi ja Tallinna linn, Tallinna ümbrus ametlikult Harju-Viru vasallid, (sisuliselt Harjumaa) Järvamaa aadel 1583.a Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa Põhja-Eesti ja Ingerimaa 1629.a Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Kohu Eesti mandriala 1645.a Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa, Muhumaa (saared) 1660.a Oliwa rahu Rootsi ja Poola Kogu Liivimaa, Ruhnu Asustus (lk. 94-95). 1558. a Liivi sõja algus u 250’000-300’000 1629. a Liivi sõda, Rootsi ja Poola jätkusõjad 120’000-140’000 1695. a Pikk rahuaeg 350’000-400’000 1698

Ajalugu

doc

Ajaloo konspekt

Ratsionalistid kritiseerisid Baltikumis valitsevat pärisorjust. (August Wilhelm Hupel andis välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus. ) Pilet 2 Eesti ala minek Rootsi võimu alla 1561.a läks Rootsi võimu alla Tallinn, (kui Liivimaa palus Liivi sõjas abi rootslastelt, et venelastele vastu hakata) 1570. a läks Rootsi alla Hiiumaa 1583. a Pljussa vaherahu- Venemaa ja Rootsi vahel- Põhja-Eesti läks Rootsi alla 1629.a Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel- Lõuna- Eesti läks Rootsi alla 1645. a Brömsebro rahu- Saaremaa Taanilt Rootsile 1660.a Oliwa rahu- Ruhnu saar Rootsile 1710.a Rootsi aeg lõpeb Rahvuslik liikumine venestusajal Enamik seltse tegutses edasi ning uute seltsidena tõusevad esile karskusseltsid, kutseühingud ja tuletõrjeseltsid. Jakob Hurt kutsus rahvast üles koguma rahvaluulet. 90. aastate korraldati lühikeste vahedega kolm laulupidu. Lauldi isamaalisi laule "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"

Ajalugu

docx

Ajalugu II kursus

Ajalugu II kursus Rootsi aeg Eestis 1561 - Tallinna vasallide ja Rootsi vahel / Tallinn ja selle lähiümbrus 1583 - Pljussa vaherahu - Venemaa ja Rootsi vahel / Põhja-Eesti kui ka Ingerimaa vallutatud linnused 1629 - Altmargi vaherahu - Rootsi ja Poola vahel / kogu Eesti mandriala (Lõuna-Eesti), Põhja-Läti koos Riiaga 1645 - Brömsebro vaherahu - Rootsi ja Taani vahel / Saaremaa 1660 - Olivia vaherahu - Rootsi ja Poola / Poola tunnustas Rootsi õigusi Liivimaale + Ruhnu saar Asutus 1558 - Enne Liivi sõda: 250 000 - 300 000 inimest 1629 - 120 000 - 140 000 inimest, Altmargi vaherahu, sõja lõpppunkt, vahepeal oli olnud koloniseerimine

10.klassi ajalugu

doc

Eesti ajalugu

1 teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal Sündmused, millega seoses Eesti alas läksid järk-järgult Rootsi rigi koosseisu Põhja-Eesti alad palusid Rootsilt abi Lõuna-Eesti alad hukkusid sõjavallutuste käigus Saaremaa- Taani ja Rootsi sõja käigus rahulepingu tulemusena Rahvastik 17. sajandil 1620 oli siine rahvaarv 120 000 mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tav. 3 aastaks igasugustest maksudest talupojad liikusid väheviljakatelt aladelt laastunud viljakamatele aladele.

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks"

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu II, faktid

1700 Algas Põhjasõda. toimus Narva lahing Rootsi ja Vene vägede vahel. Rootsi võitis ja talvitus Laiuse linnuses. 1708 toimus Vinni lahing. Veneased küüditasid Tartu ja Narva kodanikud Vnemaale ja lasid Tartu linna õhku. 1710 Vene väed sundisid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinna alistuma. Kestestati Balti erikord. Tallinn läks Vene võimu alla. 1721 lõppes Põhjasõda. Uusikaupunki rahuleping. Rootsi sai tagasi Soome, kuid pidi venelastele andma Eesti alad. 1739 ilmus esimene täielik eestikeelne piibli tõlge. 1765 Liivimaa(kindralkuberner George von Browne) Maapäev võttis vastu koolikorralduse kava. Põltsama pastor A. W Hupeli algatusel asutati mitmeid koole(Adaveres, Vana- Põltsamaal). Saaremaa ühendati Liivimaa kubermagnduga. 1783 kehtestati asehalduskord. 1797 lõppes asehalduskord ja taastus Balti erikord Katariina surma tõttu eelneval aastal. Esimest korda kasutati Eestis viljapeksumasinat. 1802 J. W

Ajalugu

Rohkem sarnaseid