Sass Henno Elu algab täna , 248 lk Kohustuslik suvelugemine Raamat ei kulge kindlas järjekorras, vaid sündmused on aset leidnud eri ajal. Ta korrutab pidevalt, kuidas kõik kunagi lõppeb nii kui nii. Raamat algab sellega, kuidas mees kirjeldab oma naist, kes on igati täiuslik keha, vaimsus, vanus, intelligentsus. Nad kohtuvad klubis juhuslikult rääkima hakates. Mees läheb rõdule ja Musi (nagu ta oma tüdrukut kutsub) järgneb talle. Nad lähevad tankla parklasse kohvi jooma ja esialgu tundub see neile mõlemaile tavaline õhtu, kus sai kohatud üks inimene. Mees töötab ise kilemüügimehena, kelle töökohaks on tavaline kontor, kus teised müügimehed jagavad omavahel saladusi ja sekretär oma laua taga alatihti abi vajab. Peategelane küll ei armasta oma tööd, aga üht ta teab ta oskab seda ja see lahutab ta meelt, ta saab kiita. Oskus inimestega telefoni teel manipuleerida on tal samuti käpas enne kilet müüma hakkamist tegeles ta raamatumüüj...
näidata.Pettunud Sandy liitub tüdrukutekambaga.Aga pärast mõistab Danny viimaks et Sandy on tema suurim armastus.Kandy omakorda leiab, et Danny on ta suurim armastus ka.Et seda Sandyle näidata teadis Danny,et ta peab muutma oma suhtumist.Nad mõlemad tunnistavad enda armastust üksteise suhtes armastust viimasel koolipäeval Muusikal oli tõlgitud inglisest Eesti keelde.Muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm.Originaalne muusikal oli aastast 1971 mis tehtudi filmiks aastal 1978. mis tegi ülemaailmseteks staarideks vaid 23-aastase John Travolta ning austraalia lauljanna Olivia Newton-Johni. selle kuulsaim laul muusikal on summer nights ja you're the one that i want. Arvamus: Minule endale meeldis se muusikal väga,sest ma olin seda juba1. korra telerist näinud.Siiski oli se Eesti keeles parem.Ma soovitaksin seda teistelegi.Selle muusikali tegi huvitavakas see ,et seal oli alati mingi teema.Huvitav oli se sellepärast,et ma olin neid laule raadiost kuulnud
Kas raamat või film? Populaarseks on saanud fakt, et tihti peale tehakse raamatu järgi film. Milline neist on parem? Tõenäoliselt on filmid paremad, sest tegevus toimub visuaalselt. On ka vastu argumente, et raamat on parem, kui järele tehtud film. Üheks populaarsemaks filmi saagadeks on saanud ,,Harry Potter", mis on tehtud J.K. Rowlingu raamatute järgi. Olen lugenud nii 7 raamatu osa läbi, kui ka näinud neid filme, teen järelduse, et mõlemad on sama head. Raamat on hea sellepärast, et mõte jookseb kaasas ning sa kujutad ette, mis järgmisena juhtuma hakkab. Film on hea seepärast, et sa näed, millised tegelased kui ka ebareaalsed olendid, nt surmasööjad välja näevad. Lisaks sellele võtab filmi läbi vaatamine kõvasti vähem aega, kui raamatu läbi lugemine. Tean raamatut, mis on filmist parem ning selleks on ,,Toomas Nipernaadi". Raamat on parem seepärast, et lugedes saab ette kujutada, millised tegela...
Nipernaadi Raamat „Toomas Nipernaadi“ on kirjutatud August Gailiti poolt, aastal 1928. Kuid filmiks sai see alles 1983. Aastal režissöör Kaljo Kiisa käe all, „nipernaadi“ filmiks saamiseks kulus 50 aastat rohkem kui mõeldud oli. „Nipernaadi“ . August Gailiti tuntuim raamat ongi „Toomas nipernaadi“ see on ka ainus tema raamat, millest film tehti. Ta Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Nipernaadi film on väga maa lähedane. See kujutab eesti elu 20. Sajandi alguses. Sealt saab näha natuke naiivseid eestlasi, paljudel maa inimestel pole õrna aimugi kuidas linnas hakkama saada
Sellest lähtuvalt tuleb meil tõdeda, et kirjanduses on kirjapandu üheülbaliselt konkreetne ning võimaldab etteantud teksti raames ammendava tõlgenduseni jõuda, aga filmteoses on lõpliku tõe saavutamine oluliselt keerulisem, sest liikuv helindatud pilt on raskemini tabatav ning seeditav. Ehk teiste sõnadega saab lausuda, et ekraan avab vaatajat kujutelmadele suuremad avarused. Sellest tulenevalt tekib kahtlusekübemeke, et kirjandusteose saamisel filmiks ei jäta alguspärasest teosest suurt midagi järele ning suretab hoopis. Ehk aitab meil sellest üle olla T. Mann, kes väitis omal ajal otse, et filmiks tegemine ei pea head romaani tingimata hävitama ja nullima, sest selleks on filmikunsti olemus liiga lähedane jutustamise olemusele, ta ongi ju olemuselt nähtav jutustus. Samas ei ole kirjaliku sõna ja jooksva pildi vastandamine eriti tulemuslik, sest inimese mõtlemise ja tajumise koha pealt on nad täiendavad nähtused teineteisele.
................................................11 1.2.3.Majandus.........................................................................................................11 1.2.4.Poliitika ja võim..............................................................................................12 SISSEJUHATUS ,,Imiteerimismäng" on 2014 aastal välja tulnud tõestisündinud draama, mille on lavastanud Morten Tyldum. Draama põhineb Alan Turingu biograafial ja on Andrew Hodges poolt filmiks ümber kirjutatud. Peaosades mängivad Benedict Cumberbatch, Matthew Goode, Allen Leech ja Kiera Knightley. Film oli Oscarile nomineeritud, kuid seda ei võitnud. Eestlaste jaoks linastus film kinodes 2015 aasta algul, kuid siiski eriti populaarseks ei saanud. ,,Imiteerimismäng" on ajalooline thriller film, mis räägib inglise matemaatikust Alan Turingust, kes oli oluline lüli sõja ajal Inglismaale, murdes lahti sakslaste Enigma
,,Andaluusia koer´´ Breton nimetas seda esimeseks sürrealistlikuks filmiks üldse. Sellele filmile on tähtis koht filmiajaloos, sest see on esimene filmivormis tõlgendus Bretoni sürrealismi manifestis esitatud pildiliste ja keeleliste motiivide vabast assotsieerumisest. Film põhines väga lihtsal reeglil: pildiideed ja -järjestus ei tohtinud järgida mingit loogikat, lubatud oli vaid irratsionaalsus ja üllatuslikkus. "Andaluusia koer" oli film puberteedist ja surmast, mille ma intellektuaalsele, vaimukale ja
koolielust. See pajatab tõelisest sõprusest ja esimesest armastusest kuni eneseleidmise ja elusihtide selginemiseni. Lugu täis kirevaid juhtumusi, värvikaid karaktereid, lopsakat huumorit ja peeni tundevarjundeid jutustab noorte inimeste kujunemisest nende elukevadel. Kõigil eestlastel une pealt peas olev lause..."Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud..." pärineb just nimelt sellest filmist. 30. aprillil 2012 kuulutati "Kevade" Eesti sajandi filmiks. Teos algab vaikselt viiulimuusika saatel, kogudes aegamisi jõudu. Selgelt on eristatavad muusikalised aeglustused ja kiirendused. Samuti esineb vaheldumisi pianot ja fortet. Palju esineb teoses kordusi. Pikad noodid vahelduvad kiirete rütmidega. Muusika on hästi meloodiline. Haripunkti jõudes on lugu vägagi intensiivne ja terav. Teos on üles ehitatud kindlatele tsüklitele, mistõttu on ka meeleolu vahelduv. Kord on teos unistav, siis ärkaks justkui unest ja sammuks reipalt edasi
Nad kõik koolipoisid hoolisid üksteistest nagu vendadest. Näha oli kui mõni poiss teisele appi läks aga siis ise surma sai. Neil kõigil olid väga head suhted. 5. Filmi sõnum Eesti rahva ühtehoidmisest, vaprusest ja julgusest. Hoidkem ja tunnustagem Eestit sama moodi, nagu 100 aastat tagasi. 6. See on mu üks Eesti lemmikfilm. See on südamlik, armas, samas on selles ka natuke actionit. Meeldib kui vahel on totakad ja naljakad olukorrad, mis teeb selle veel mugavaks filmiks. Vahel tundus nagu mõni näitleja mängib natuke üle, kuid ega see väga häirinud. Lõpp kokkuvõttes on see tohutult hea film. Võiks öelda ja arvatavasti nii ongi, on see üks Eesti ajaloo õnnestuim ja parim film.
olid sooned ning mis peegeldasid eraldi vaateid vasakusse ja paremasse silma. Selle filmi loomise kõige vaevanõudvam ja ka effektsem osa oli filmida peenel oksal liikuvat metsikut kassi, mis õnnestus perfektselt alles pärast üheksat ööd proovimist. Tulemusena tundus vaatajatele, et kass alustas liikumist nende peade kohalt ning lahkus kaugele kino nurka. Märkimisväärne on ka Warner Brothers’i „House of Wax“, mis linastus aastal 1953. See on esimeseks filmiks, millel oli ka stereoheli efekt. Esilinastusel Paramount Theatre’is kasutati 7 25 kõlarit, mis kandsid vaatajaskonnale heli kõikvõimalikest suundadest. Iroonilisel kombel kuulis filmi direktor André de Toth küll heliefekti, kuid kolme dimensiooni nägemiseks puudus tal üks silm. Oluliseks saab pidada ka Alfred Hitchcocki „Dial M for Murder“, mida
Mina võtsin oma tegelaseks Laura. Laura on üksikema, kes elab oma lasteaia ealise tütre Lotaga Lasnamäe tagasihoidlikus korteris. Laura töötab telefonivõrgus, kus ei teeni väga palju ja sõpru tal tööl ei paistnud olema. Kolmekümnendates Laura tundis ennast väga üksikuna, nagu teisedki tegelased filmis. Laura armastas vaadata telekat, eriti armastus filme, sest ned ajasid ta nutma ja ehk ta ise salamisi unistas uuest armastusest, miks muidu ta läks võõra mehe auto peale kuigi samas oma tütrel ei lubanud võõraste meestega rääkida. Aga ehk ta kartis armastust, kuna filmis meestele ta ütles ära, kartis et kõik mehed on samasugused nagu oli ta enda oma, joodik ja pätt. Laura ei usaldanud mehi. Tema tütar oli ka väga eemaletõmbunud ja vaikne, hoidis pigem omaette. Teda ähvardas ka oht, juuksuri härra käis teda vahepeal lasteaias külastamas ja meelitas teda maiustustega. Tütar kaduski lõpus ära, aga miks ta nii lihtsalt tagasi oli, sellest m...
Nagu ka vanasõna ütleb: ,,Kõik mis on hea on ebatervislik ja teeb paksuks", eelistatakse kartulikrõpse, hamburgereid mis on maitsvamad kui koolitoit ning kiirtoidu restoranis saab selle ka kiirelt kätte. Pikad ja väsitavad koolipäevad tekitavad stressi ning on märgata, et seda leevendatakse ja vähendatakse söömisega. Arvutitaga olles või telekat vaadates on hea end tegevuses hoida pideva söömisega, pakk küpsiseid või kott kommi pakub tegevust terveks filmiks. Pikad ja väsitavad koolipäevad on üheks suureks stressi allikaks noorte jaoks. Tööpäevad koosnevad suuremalt osalt õppimisest ja koolis käimisest ning muu jaoks eriti aega ei leita. Huviringide arv on viimaste aastate jooksul vähenenud ning alles jäänud maksavad hinge hinda. Selliste tingimuste juures puudub igasugune motivatsioon ennast sundida huviringi. Nädalavahetus on aeg, kus ennast vabaks saab lasta ning sõpradega koos aega veeta. Tihtipeale käib
Fight Club on film, mis minu meelest lihtsalt ei saa ununeda, kui seda kord oled vaadanud, sest seal lihtsalt on asjad tehtud nii keeruliseks ja kui lõpuks oled filmi lõpu ka ära vaadanud, siis lihtsalt naeratad ja jääd mõtlema elu üle. Filmistsenaariumile lisaks on kindlasti eriti suur tänu ka näitlejate sobivuses ja suurepärases toimetulekus ning samas ka helimeeste ja operaatorite tööl. Mina isiklikult pean Fight Clubi üheks parimaks filmiks, mida näinud olen. Soovitan kõigile - selle filmi puhul on vaatamiskahetsus üldjuhul väga väike. Miina-Eliise Udeküll 11c
1970. aasta jaanuaris esilinastub kauaoodatud ,,Kevade". Palamusele oli tulnud mitu korda rohkem filmihuvilisi, kui kinosaali mahtus. Mõeldud kahe korra asemel tuleb filmi näidata viis korda järjest, hilisööni välja. Vaatajate hinnang on vaid kiitev ning isegi vabariigi filmikriitikud on meeldivalt üllatunud. Kõigil on heast filmist hea meel. ,,Kevade" venekeelne variant valmis 1970. aasta detsembris ja sellest sai ka üleliiduliselt üheks menukamaks eesti filmiks. ,,Kevadele" järgnevad filmid ,,Suvi" valmis seitse ning ,,Sügis" kakskümmned üks aastat hiljem. Kui algselt taheti vahetada näitlejaid, siis Arvo Kruusement ei olnud sellega nõus. Arno Liiver (Arno), Riina Hein (Teele), Aare Laanemets (Toots), Margus Lepa (Kiir), Ain Lutsepp (Tõniss), Kaljo Kiisk (Lible) ja paljud teised näitlejad mängivad kõigis kolmes filmis.
õpilased on õpetaja poolt vaimse vägivalla ohvrid, et nagu õpetaja iga tund karjub mõne õpilase peale, et õpilane on loll siis sellist vaimset vägivalda saaks hoida ära nii õpilased kes peaksid vanematele rääkima õpetajast, direktor kes ei peaks ainult hoiatusi jagama piiramatuses koguses vaid lahti lasta siis kuni on leitud uus õpetaja. Õpilaste ja õpetajate vahelist füüsilist vägivalda saaks vältida kui igas klassis oleks üks peidetud kaamera mis filmiks terve päev klassis toimuvat, ilma õpilaste ja õpetaja teadmata ja kui õpetaja teab siis ei tohi olla kaamera filmidele tal ligipääsu. Aga algusest peale ära hoida seda saaks ainult kui õpilastel mõistus saaks täiskasvanumaks ja selle abil õpetajatel närve ei kulutaks oleksid õpetajad palju sõbralikumad.
Tõde ja Õigus See kirjand on minu arvamus ja kokkuvõtte Tõde ja Õigus filmi kohta. See filmi on loodud A. H. Tammsaare romaani põhjal mis avaldati 1926 aastal. Film oli loodud Eesti 100. sünnipäevaks, mille režissööriks on Tanel Toom. Filmis kujutatakse Eesti ühiskonna arengut 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi alguseni. Film üldiselt väga meeldis ja arvan, et see on üks parimaid eestleste poolt loodud filme. Lisaks arvan, et Tanel Toom on üks parimaid Eesti režissööre ja tal on väga palju potensiaali. Ta teadis väga hästi kuna stseen lõpetatad, et vaataja saaks selle mõtte kätte mida öelda taheti. Väga nautisin ka filmimuusikat, sobis väga filmi esteetikaga kokku. Film algas kui Andres ja Krööt liikusid enda uude kodu mille nimeks on Varga Mäe, hiljem selgus ka, et mägi ...
Heavy rock Heavy rokk on jõuline muusikastiil, mis hakkas arenema 1960. aastate lkõpul ja on oma populaarsuse säilutanud tänaseni. Kasutatakse ka paralleelnimetust heavy metal. Selle stiili juured ukatuvad,bluusi, kantri ja psühhedeelilise rock´ini. Heavy rock´i tähtsaim tunnusjoon on tugevastu võimendatud kitarride kõla, mida töödeldatkse iseloomulike helimuundurite abil. Jõulisi korduvaid motiive esitavad soolo-ja basskitarr sünkroonis. Trummipartii on lihtne ja ühtlane , rõhutatakse 2. ja 4. lööki. Lõpliku ilme aga annavad selle stiilile jõuline, kohati agressiivuseseni küündiv laulustiil ( gospel ) ning vrtuoosed kitarrisoolod, mille aluseks on bluusi helirida. Lauluteksid on sageli seksuaalse alatooniga , vahel pajatavad ka mõned müstiliste seikluste ja tegelastega fantaasialugu . Heavy rock' ist on arenenud mitmed rock- muusika suunad , nagu näiteks thrash metal, black metal, death metal , nu metal jpm. IRON MAIDEN . He...
Kas film või raamat? (Sissejuhatus)Film ja raamat on erinevad, aga on sarnasusi. Kumb meeldib rohkem on inimese enda valida. Mõlemad on kvaliteetsed erinevate inimeste poolt loodud teosed. Raamat ja film mõlemad räägivad Tartu Kommertskooli õpilase Henn Ahase elust Eesti Vabadussõja ajal. (kokkuvõte) Romaani autor on Albert Kivikas ning raamat põhineb kirjaniku enda kogemustel. Romaan avaldati esimest korda 1936.aastal. Romaan algab Ahase kooliminekuga. Teel sinna tutvustatakse lugejale Ahase klassivendi Käsperit ja kommunistist sõpra Käämerit. Lugeja saab teada, et Käsper on rikas ja iseseisvuse pooldaja ja õhutaja ning Käsper on vaene ja kommunist. Ahas ise oli rohkem Käämeri poole. Saab ka teada, et Ahase vend on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad, kuidas saksa s...
Tõnu Kõrvits on tuntud ka kui meisterlik populaarmuusika arranzeerija ja orkestreerija. 1998. aastal saavutas ta Eesti Muusikaauhinna parima arranzeerija kategoorias. Ta on kirjutanud ka rohkesti muusikat tõsielu, nuku ja animafilmidele, sealhulgas Priit Tenderi filmile "Viola", mis on võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu ja Mati Laasi nukufilmile "Aja meistrid", mis tunnistati oma kategoorias 2008. aasta parimaks filmiks. Hiliseim looming: "Balti eleegiad" segakoorile ja fagotile 2010, Bellingham Chamber Chorale tellimusel, esitati Bellinghamis Timothy Fitzpatricku dirigeerimisel, solist Martin Kuuskmann ork. teos "Tuulde lauldud" 2011 Londonis BBC Sümfooniaorkestri stuudiokontserdil Neeme Järvi juhatusel. "Hümnid virmalistele" NYYD 2011 tellimusteos, esitas Britten Sinfonia, dirigent James MacMillan
põhineb Oskar Lutsu jutustusel "Kevade". 2002. aastal valisid eesti filmikriitikud "Kevade" läbi aegade parimaks Eesti mängufilmiks. Valimist korrati 2011. aastal filmiajakirjanike, õppejõudude ja spetsialistide poolt ning siis jäi "Kevade" kolmandale kohale filmide "Sügisball" (2007) ja "Hullumeelsus" (1968) järel. 30. aprillil 2012 kuulutati "Kevade" Eesti sajandi filmiks. “Kevade” Osatäitjad ● Ervin Abel – papa Kiir ● Rein Aedma – Jaan Imelik ● Tõnu Alveus – Lesta ● Endel Ani – köster ehk Julk-Jüri ● Kalle Eomois – Jüri Kuslap ehk Tiugu ● Ita Ever – Arno ema ● Raul Haaristo – Vipper ● Riina Hein – Raja Teele ● Arnold Kasuk – kirikuõpetaja ● Kaljo Kiisk – Kristjan Lible ● Heikki Koort – Peterson
ülekandes, töötades koos Lester Youngi, Ben Websteri ja Coleman Hawkinsiga. Tema viimane esinemine leidis aset New Yorkis 25. mail 1959. aastal. Veidi hiljem pandi ta maksa- ja südameprobleemide pärast haiglasse ning 17. juulil samal aastal suri ta alkoholi ja narkootikumide põhjustatud komplikatsioonide tagajärjel. Tema matustel käis austust avaldamas üle 3000 inimese ning tema autobiograafia tehti filmiks aastal 1972, Holidayd kehastamas lauljanna Diana Ross. 7 Kasutatud kirjandus Eleanora Fagan, William F. Dufty "Lady Sings the Blues" Harlem Moon, USA, 1956 http://music-wallpapers.net/billie_holiday_2_wallpapers.html http://www.billieholiday.com/ http://en.wikipedia.org/wiki/Billie_Holiday http://today-this-musician-died.blogspot.com/2010_07_01_archive.html http://www.mp3.al/en/music/artist/id/12970397/name/The-Lester-Young---Teddy-Wilson- Quartet http://www.allstarpics
Temas peab olema natuke näitlejat, stsenaristi, monteerijat jne. Hea rezissöör valib koostööks inimesed, kes oma proffessiooni oskavad paremini kui rezissöör. Forman oskas kirjutada, ning otsis stsenaristideks inimesed, kes oskasid seda temast paremini ja sellise põhimõttega hakkab ta enamasti vorpima oma visiooni. Sealjuures arvas Forman, et filmitegemisega peab siiski kaasas käima ka lõbu. Kõik peaksid mõtlema justkui nagu filmiks koduvideot, sest sellejuures käib inimestega kaasas teatud kergus. Kui kõik keskenduvad filmi tõsidusele ja sellele, et alati on raha liiga vähe, peegeldub see filmi lõpptulemuses. Formani filmide lõpptulemus on enamasti siiski koduvideost üpris kaugel, paljud neist skandaale ja kõneainet tekitanud mitmetele põlvedele.
ning suundumust uusasjalikkusele · Umbes 1926. aastast alates oli Dali maalimisstiil üliterav, peaaegu fotorealistlik, mida ta katsetas paralleelselt muudde stiilidega. · Selle ajajärgu maalidega tõestas ta , et valdab vanade meistrite maalitehnikat · Dali siirdumine sürrealistlikku loomeperioodi, mis algas 1929.a. ''Andaluusia koer'': · Seda filmi näidati esimest korda 1929. a juunis mitteavalikul seansil · Seda filmi nimetati esimeseks sürrealistlikuks filmiks · Juba esimesed kaadrid viivad filmi vaataja sokiseisundisse · Pärast seda filmi pühendus Dali jälle maalimisele Sürrealism: · Ta liitus sürrealistide rühmaga ja arendas välja oma paranoiakriitilise meetodi, kunstilise meetodi, millele oli ta kogu oma elu truu Kohtumine Galaga: · 1929. aastal lubas Eluard Dali'd külastada suvel. Kui ta oma abikaasa Gala ja tütrega saabusid, tundis Dali otsekohe, et teda tõmbab Gala poole.
Time Magazine kaanele. Seal kirjutatakse, et ilma Dalita poleks USA-s sürrealism kunagi nii suurt edu saavutanud. Tänu soojale vastuvõtule Ühendriikides ja lepingu sõlmimisele Edward Jamesiga, kindlustas ta endale korrapärase sissetuleku. Majanduslik kindlustunne põhjustas ka uue loomepuhangu, sest nüüd sai ta maalida, seda mida ta ise soovis ja ei pidanud nii palju arvestama sellega, mida kunstikaupmehed soovisid. Dali ja filmikunst Dali esimeseks filmiks on ,,Andaluusia koer". Selle filmi algusstseen, kus pilveriba liigub öötaevas kuu ette, ekraan tumeneb ja nähtavale ilmub noore naise silm, mis habemenoaga läbi lõigatakse, on kindlasti üks legendaarsemaid ja kuulsamaid stseene filmiajaloos. 1929.aasta juunis toimunud mitteavalikul seansil viibisid arhitekt Le Corbuiser, Pablo Picasso ja André Breton. 1945.aastal võttis Dali vastu Alfred Hitchocki tellimuse filmile ,,Nõiutud" loomiseks. Dali
sügavale tasandile justkui ei langeks. Temaatilise poole pealt jällegi saab Zalakeviciuse filmi pidada mitme aspekti ja detaili puhul vesterniks – olemas on relvastatud võitlused, teatav anarhia, kättemaksufaktor jne. Küla iseenesest meenutab juba Metsiku Lääne linna, millest ei puudu loomulikult ka kõrts. Vesterne võib näha kui ameeriklaste versiooni keskaegsetest euroopa ristirüütlitest või jaapani samuraidest. Tähelepanuväärsemaks filmiks selle tõestuseks võib pidada Akira Kurosawa „Seitset samuraid“ (1954), milles on selgelt vesterni elemendid, kuid erinev kultuuriline/ajalooline taust.7 Selle filmi järgi on ameeriklased teinud oma versiooni – „Fantastiline seitse“(1960), mis on puhtakujuline vestern aga Kurosawa filmi täpne koopia. Mõlemas filmi keskmeks on kogukond, kes on hädas bandiitidega ja palkavad endale abilised – vastavalt siis kas samuraid või Metsiku Lääne püssimehed. Sellegipoolest ei kiputa
vaid lisatakse väljamõeldud sündmusi ja tegelasi? Mina arvan, et seda tehakse selleks, et film oleks põnevam ja kaasahaaravam. Teiseks peab film seoses ja lugu sujuv olema. Muidu ainult faktidel põhinev film võib lõpuks väga väga igavaks muutuda ning keegi ei viitsi seda vaadata, lisaks oleks ta katkendlik ja ebaselge. 3.2 Millised on Sinu lemmikumad ajaloofilmid? Kas need on dokumentaal- või seiklusfilmid? 1. Kindlasti on minu üheks kõige lemmikumaks filmiks ,,Viimne reliikvia’’. See on seiklusfilm. Põhjendus: mulle meeldib, et see film on üsna lihtsa sisuga. Tegelased on enamasti rõõmsameelsed, mõte üsna arusaadav. Film on väga hea seiklusfilmide armastajatele, kuid samas leiavad ka ajaloolased sealt midagi huvitavat. Kõige tipuks on sellest filmist tulnud keelde palju kilde. 2. Teine lemmikfilm on ,,Seltsimees Laps’’. Põhjendus: minu meelest on see film väga hästi ja tõetruult tehtud. Mina isiklikult kujutan
Üksikema Laura vaatab telekast ,,Ogalinde" ja tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada. Arhitekt Maurer mõtleb inimkonna heaolu peale, on aga unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust shveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta teda tõsiselt. 2011. aastal valisid filmiajakirjanikud, õppejõud ja spetsialistid filmi Eesti läbi aegade parimaks filmiks. Filmi lavastaja Veiko Õunpuu Hullumeelsus ,,Hullumeelsus" on 1968. aastal valminud film, mille lavastajaks oli Kaljo Kiisk. Filmi tegevus toimub Saksa armee poolt okupeeritud aladel II maailmasõja ajal. Ühes väikeses külakeses asub üks hullumaja. Salk saksa sõdureid saabub sinna, et viia vaimuhaigeid metsa n-ö ,,väikesele jalutuskäigule". Vahetult enne selle toimumist saabub Gestapo ohvitser. Ta annab teada, et kuskil hullumajas varjab ennast vaenlaste agent
annetanud riideid. Ta toetab ka Little Star Awardsit alates 2011 aastast, et näidata välja oma toetust vähihaigetele lastele. 2011 aasta mais võttis Grint teiste kuulsustega koos osa kampaaniast "Make Mine Milk". (Lisa 3) Selle kampaania eesmärk oli suunata inimesi igapäevaselt piima jooma. (RupertGrintBiography 2014) 2 2.2. Karjäär "Harry Potter ja Tarkade Kivi" valiti 2001 aasta parimaks filmiks ja seda müüdi tollel aastal kõige rohkem. Olles vaid 11 aastane võitis Grint Sattelite auhinna kategoorias `Silmapaistev talent' ning noore artisti auhinna. (Wikipedia 2014) Tal polnud Ronald Weasley kohale kandideerides aimugi, kui suureks see asi võib minna, nii et see oli Rupertile algul veidike sokeeriv. (RupertGrintBiography 2014) Aasta hiljem (2002) tuli välja "Harry Potter ja Saladuste Kamber". Kriitikutele see osa väga meeldis ning nad kiitsid noorte näitlejate esinemisoskust
mandrini. Kalapüük, laevaehitus ja laevandus on etendanud Norra majanduses tähtsat osa. Kuigi laevanduse osatähtsus on tasapisi langenud, on Norral suur kaubalaevastik. Aastate 1972 ja 1994 referendumitel otsustas Norra mitte liituda Euroopa Liiduga.Kultuur Filmikunst Esimeseks Norra mängufilmiks peetakse 6-minutilist draamat ,,Fiskerlivets farer", mille valmimisajaks peetakse aastat 1907. Esimene helifilm, ,,Den store barnedåpen", loodi 1931. aastal. Silmapaistvaimaks animeeritud filmiks peetakse Ivo Caprino ,,Flåklypa Grand Prix'd". Muusika Peale klassikalise muusika Edvard Grieg, Rikard Nordraak on Norra üks tähtsamaid muusikastiile olnud black metal. 1990ndatel aastatel loodi mitmeid bände, mis on siiani maailmakuulsad, nende seas ka Gorgoroth, Mayhem, ning Darkthrone. Norra popmuusika lipulaevadeks on a-ha ja Röyksopp. Kirjandus 19. sajand oli Norra kirjanduse õitseaeg. Henrik Wergeland ja J. H. Sebastian olid
,,Saturday Night", Mercer'i ,,Dream", Styne ja Cahn'i ,,I Should Care" ja ,,If I Loved You", Rogers'i ja Hammerstini muusikali ,,Carousel" laul ,,You'll Never Walk Alone". Sinatra nõudis, et tema esimese MGM muusikali ,,Anchors Aweigh" laulude kirjutajateks palgataks Styne ja Cahn. Kogu oma karjääri jooksul salvestas ta kõige rohkem Cahni kirjutatud laule. Muusikal ,,Anchors Aweigh", kus Sinatra mängis koos Gene Kelly'ga, lasti välja 1945. aasta juulis ja sai aasta kõige edukamaks filmiks. Sinatra pöördus septembris tagasi raadiosse uue ,,Sinatra laulud" show'ga. Järgmisel kahel hooajal oli see eetris iga nädal kuni 1947. aasta juunini. Tema 1946. aasta kaheksa edetabeli hiti seas olid kaks esikohale jõudnud ,,Oh! What It Seemed to Be" ja Styne ja Cahn'i ,,Five Minutes More", Berlin'i muusikali ,,Annie Get Your Gun" laulud ,,They Say It's Wonderful" ja ,,The Girl That I Marry", Kern'i ,,All Through the Day" ja Weill'i ,,September Song"
Reisides koos Cubsidega Californias, katsetas ta ka näitlemist kinolinal, mis tõi talle 7-me aastase lepingu Warner Brothers stuudioga. Kuigi ta jäi teiste kuulsate näitlejate varju, tõid filmid, kus tema mängis, palju sisse ja said häid arvustusi. Tema esimene peaosa ol filmis "Love Is on the Air" 1937-ndal aastal. 1939-nda aasta lõpuks oli ta osealnud juba 19-nes filmis. Tema lemmikosa oli filmist "Kings Row" 1942-sel aasta. Mitmed kriituikud pidasid seda tema parimaks filmiks. Reagan uskus ise, et see film tegi temast staari. Kuid kahjuks ei saanud ta oma kuulsust nautida, kuna ta kutsuti sõjaväkke. Hiljem temast enam nii palju ei räägitud. Teise maailmasõja teenistusest vabandedes, jätkas ta näitlemisega. Kokku osales ta 14-nes teleseriaalis ja 65-es filmis. Sõjaväeteenistus 29. aprillis 1937-ndal aastas võeti ta 322-se ratsaväkke Des Moinesisse, Iowas. Ta määrati nooremleitnandiks 25. mail 1937-ndal aastal ning 18. juunil viidi ta üle 323-
Poliitika ja võim...........................................................................................................11 8. Haridus.........................................................................................................................12 Kokkuvõte.......................................................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Analüüsitavaks filmiks olen valinud Eesti režissööri poolt loodud vene filmi „1814“. Kuna Venemaa on Eesti naaber ning meie kultuur ja ajalugu on tihedalt seotud, arvasin olevat huvitav uurida ja harida end selles valdkonnas veidike rohkem. Filmile lisaks tuli ennast kurssi viia ka mingil määral Napoleoni sõdadega ning Dekabristide ülestõusuga, kuna tegelaste ja olustikuga on need sündmused minu arvates tihedalt seotud. Samuti uurisin asukoha –Tsarskoje Selo kohta alusinformatsiooni. Näiteks 1918
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Tertia sotsiaal PALGAMÕRVARID Filmianalüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Filmivalik tulenes suuresti asjaolust, et film oli plaadil olemas ning valmis vaatamiseks. ,,Palgasõdurid" liigitatakse action valdkonda ning New York Post nimetas selle ka ,,kõigi aegade mehisemaks filmiks", sest näitlejateks on kõik kaasaja suurimad staarid. Rezissööriks on Sylvester Stallone ning kaasa teevad kuulsad näitlejad nagu Arnold Scwarzenegger, Bruce Willis, Jason Statham ja Jet Lee. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 6,5. Film on toodetud USA's, valminud 2010 aastal ja kestab 1 tund ja 33 minutit. Filmianalüüs on jagatud üheks peatükiks mis omakorda on jagatud üheksaks alampeatükiks kus igas peatükis käsitleme filmi sisu, sündmusi ja ülesehitust erinevatest sotsioloogia vaatepunktidest ja seisukohtadest. Andri Kaare...
Nende meeste ideede edasiarendusena nägi Rouch kõige parema reaalsuse edasiandjana fiktsiooni. Tema kaamera täitis alati situatsiooni provotseerivat rolli, et seda siis jäädvustada, aga ka jagada filmitavatega, et lisanduks omakorda nendepoolne tagasiside. Rouch'i filme iseloomustavad käsikaamera kasutamine, mis dikteerib ette võtte keskkonna ja valgustuse ning olulisena sealjuures sünkroonheli kasutamise. Traditsiooniliselt peetakse tema kõige olulisemaks filmiks 1960. aastal ilmunud Chronique d'un été'd, aga oma arusaama etnograafilistest filmidest etnofiktsioonist asus ta teostama varem. Siinses töös vaadeldud 1958. aastal valminud Moi, un noir näitab eriti ilmekalt Rouch'i lähenemist tervikpildi edasiandmisel, kus lisaks välisele keskkonnale on püütud jäädvustada ka seda, mis toimub tegelaste sees. Ühe Rouch'i lemmikteema Euroopa kolonialismi mõju Aafrikale - tegelev Moi, un
Käsi, mis muutub kubisevaks sipelgahulgaks, on üks neist motiividest, mida võib kindlasti Salvadorile omistada: sipelgad esinevad tema piltidel sageli ja kuuluvad ,,mädanemise filosoofia" juurde. Filmi esilinastus toimus 1929. aasta juunis mitteavalikul seansil, kus viibisid ka arhitekt Le Corbusier, Pablo Picasso ja sürrealistide juht André Breton. Breton mõistis kohe, missuhust tohutut andekust Dalí ja Buñuel olid üles näidanud, ja nimetas nende teost esimeseks sürrealistlikuks filmiks üldse. (Weyers, 2006) ,,"Andaluusia koer" oli film puberteedist ja surmast, mille ma intellektuaalsele, vaimukale ja elegantsele Pariisile kogu tõelisuses ja Ibeeria pistoda teravuses südamesse torkasin" -Salvador Dalí 4.2. Kohtumine Galaga 1929. aasta kevadel tutvus Dalí kunstikaupmehe Camille Goesmans'i vahendusel, kes lubas teda suvel Cadaquésis külastada. Kui Eluard koos oma abikaasa Gala ja nende tütre Cécile'iga
See on esimesi katseid kuidas püüda liikumatust pildist saada liikuv pilt. Zoopraxiscope 1879. Kronofotograafia - abivahendiks mingisugune püssilaadne kaamera. Etienne-Jules Marey, Felix-Louis Regnault (püüdis selle püssiga jäädvustada, kuidas wolofi naine teeb potti ja ta näitas, et keraamikas on oluline, et üks käsi keerab alust ja teine savi, osad peavad seda esimeseks etngraafiliseks filmiks, samas see püss on kaamera vnoh ma ei tea, mis tehnoloogia seal on..) Thomas Alva Edison 1847-1931, leiutas päris mitmeid elektriabil töötavaid vidinaid, kinetoskoop nt, pilt/film liikus rullikute peal, inimene kes vaatas ülevalt sisse nägi liikuvat pilti. Black Maria. Vennad Lumiered – kinematograaf nii kaamerana kui projektorina. Esimene teadolev filmide kasutamine antropoloogias toimus Torrese väina ekspeditsioonil (1898-1899). Üheks
pilt. Mõtles välja zoopraxiscope 1879, mille keerutamisel näed liikuvat pilti. Kronofotograafia abivahendiks, mingisugune püssilaadne kaamera (püss/kaamera), mis filmis 12 kaadrit sekunids. .Etienne-Jules Marey, Felix-Louis Regnault (arst, keda huvitas inimese iikumine) (püüdis selle püssiga jäädvustada, kuidas wolofi naine teeb potti ja ta näitas, et keraamikas on oluline, et üks käsi keerab alust ja teine savi, osad peavad seda esimeseks etnograafiliseks filmiks. Filmisid ka Aafrika rahvaid kõndimas, kükitamas, puu otsa ronimas jne. Inimkeha liikumine oli fookuses, samas see on olnud kogu aeg oluline. Thomas Alva Edison 1847-1931, leiutas päris mitmeid elektriabil töötavaid vidinaid: kinetoskoop, pilt/film liikus rullikute peal, inimene, kes vaatas ülevalt sisse nägi liikuvat pilti. Stuudiot nimetati (Mustaks Mariaks) Black Maria. Filmilint oli väga valgustundlik. Vennad Lumiered kinematograaf nii kaamerana kui projektorina. 17.11.14
8.01.2013 Eesti kultuuri ajalugu eestvedamisel. Felix Moor tuntuim raadiohääl. Riigi ringhäälind hakkas tegelema uue raadiosaatemasti rajamisega Türis. Esimesed heliplaadis. Võeti kasutusele magnetofonid ringhäälingu juurde tekkis oma plaadikogu (hävisid märtsipommitamises). Raadio populaarsus üha tõusis. Raadioid oli Eestis u 100 000. raadio oli uueks meediakanaliks ja kultuurivahendajaks. FILM EESTI VABARIIGI AJAL Esimeseks filmiks oli ,,Karujaht Pärnumaal" Johanne Pääsuke, tummfilm. Tema ideeks oli filmistuudio asutamine ja realiseerisid selle vennad Barikad ja vennad Värskad. Nende eestvedamisel asutati esimene filmistuudio, mis tegeles nii dokumentaal- kui ka mängufilmi loomisega. Dokumentalistika oli siiski tähtsaim. 1922 filmistuudio läks pankrotti. Konstantin Värska mängufilmid: ,,Vigased pruudid", heliline mängufilm ,,Kuldämblik"
kunstniku, poeedi elust" (1992). Läbilõike tema proosast annavad ,,Valitud teosed" I-III (1984). Filmistsenaariume on avaldatud kogus ,,Kohtunikud ja kohtualused. Erapooletu. Hundiseaduste aegu" (1990), stsenaariume ja libretosid koos memuaaridega teatrist ja filmindusest leidub kogus ,,Proovipildid" (1990). Suurt menu saavutas E. Bornhöhe motiividel kirjutatud stsenaarium ,,Viimne reliikvia", mis lavastatuna kujunes üheks menukaimaks eesti filmiks. Tema kaks näidendit on avaldatud raamatuna ,,Vägede valitsejad. Pealkiri" (1988). Ilmunud on ka artiklite kogu ,,Rahvusluse vaateid" (1997). Ta on tõlkinud vene, mari, udmurdi, moksa, bulgaaria, poola ja ungari kirjandust, tema teoseid on tõlgitud 31 keelde. Tartu Postimees: Ülikooli pressiesindaja teatel kavatsete kevadsemestri loengutes, mis algavad veebruari keskel, kõnelda kirjandusest, filmikunstist ja tõlkimisest. Miks alustate just nendest ja millest on teil veel
,,Viimane vihm", luuletuste koondraamat ,,Mälestusi maailmast"). Ly Seppel (Kristiina Ehin on tema tütar. Valikkogu ,,Kunas kodu saab valmis?" (2014). Peep Ilmet alustas 1960ndate lõpul undergroundkirjanduses alternatiivse hoiakuga. Olulisi mõjutusi Alliksaarelt. Valikkogu ,,Sõõlatud luule" (2013). Hando Runnel tugev laulutaustaga (erinevaid laule tema tekstidele). ,,Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi" (2018). Leelo Tungal (,,Täisminevik" (2007). ,,Seltsimees laps", mis sai just filmiks. Dokumentaalse taustaga proosakirjandus. Otseselt laulusõnu ja muusikalitõlkeid kirjutanud). Priidu Baier (laululine alge tema loomingus). Vana, suure ilusa luulega seostuvad: Kalle Käsper (klassikalise lihvitud vormiga. Huvitav segu ilusast andunud hoiakust, armastusluule, kuid samas ka inimlikke alatoone). Indrek Hirv (,,Hingekiri" (2013). 90ndatel oli kõige järjekindlam vormimotiveerija, rangest vormist kinnipidaja luules). Tõnu Õnnepalu alguses
teise maailma või tullakse sealt tagasi, siis tegeletakse pidevalt selle esilekutsumise ja ettevalmistamisega. Cegeste ütleb Orpheusele: ,,... pealegi, Maa ei ole su kodu...". Poeet on minekul, kadumas, lahkumas. Poeeti mängib just Cocteau´ ise isiklikult, kelle üle mõistetakse kohut. Poeet kohtub ka varasemate tegelastega ja ,,annab aru". Kui Cocteau´ filmi parajasti tegi, oli ta 69 aastane. Messianistlikut ,,Matrixit" peetakse 1990-ndate üheks oluliseimaks sci-fi filmiks. Näiteks väga paljudes internetisaitidel näidatakse või tuuakse võrdlusi Neo ja Jeesus Kristuse käekäigu üle. ,,Matrixis" kasutati ka mütoloogilisi või ka piibellikuid nimesid nagu näiteks Morpheus, Zion, Nebuchadnezzar jne. Nii ,,Matrixis" kui ka ,,Orpheuse testamendis" toimub ,,teisest maailmast tagasipöördumine". Seda võib nimetada ka ,,phoenixoloogiliseks ülestõusmiseks". Neo korral saab see alguse siis, kui ta tapetakse
teise maailma või tullakse sealt tagasi, siis tegeletakse pidevalt selle esilekutsumise ja ettevalmistamisega. Cegeste ütleb Orpheusele: ,,... pealegi, Maa ei ole su kodu...". Poeet on minekul, kadumas, lahkumas. Poeeti mängib just Cocteau´ ise isiklikult, kelle üle mõistetakse kohut. Poeet kohtub ka varasemate tegelastega ja ,,annab aru". Kui Cocteau´ filmi parajasti tegi, oli ta 69 aastane. Messianistlikut ,,Matrixit" peetakse 1990-ndate üheks oluliseimaks sci-fi filmiks. Näiteks väga paljudes internetisaitidel näidatakse või tuuakse võrdlusi Neo ja Jeesus Kristuse käekäigu üle. ,,Matrixis" kasutati ka mütoloogilisi või ka piibellikuid nimesid nagu näiteks Morpheus, Zion, Nebuchadnezzar jne. Nii ,,Matrixis" kui ka ,,Orpheuse testamendis" toimub ,,teisest maailmast tagasipöördumine". Seda võib nimetada ka ,,phoenixoloogiliseks ülestõusmiseks". Neo korral saab see alguse siis, kui ta tapetakse
teise maailma või tullakse sealt tagasi, siis tegeletakse pidevalt selle esilekutsumise ja ettevalmistamisega. Cegeste ütleb Orpheusele: „... pealegi, Maa ei ole su kodu...“. Poeet on minekul, kadumas, lahkumas. Poeeti mängib just Cocteau´ ise isiklikult, kelle üle mõistetakse kohut. Poeet kohtub ka varasemate tegelastega ja „annab aru“. Kui Cocteau´ filmi parajasti tegi, oli ta 69 aastane. Messianistlikut „Matrixit“ peetakse 1990-ndate üheks oluliseimaks sci-fi filmiks. Näiteks väga paljudes internetisaitidel näidatakse või tuuakse võrdlusi Neo ja Jeesus Kristuse käekäigu üle. „Matrixis“ kasutati ka mütoloogilisi või ka piibellikuid nimesid nagu näiteks Morpheus, Zion, Nebuchadnezzar jne. Nii „Matrixis“ kui ka „Orpheuse testamendis“ toimub „teisest maailmast tagasipöördumine“. Seda võib nimetada ka „phoenixoloogiliseks ülestõusmiseks“. Neo korral saab see alguse siis, kui ta tapetakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
