MÕISTED, TERMINID. Varakristlus katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal arkosoolium - haud katakombi seinas kaarekujulise orvaga selle kohal, sageli kaunistatud figuraalsete ja ornamentaalsete motiividega orant - varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga, adorant grotesk - vanarooma arhitektuuris, varakristlikes katakombides ja itaalia renessanssis esinev lehtmuster sissepõimitud fantastiliste loomade ja inimeste kujutustega jumala käsi - vanim jumala kujutamise vorm, algselt katakombides kala - Kristuse sümbol varakristlikus kunstis, risrimise element paabulind - varakristlik sümbol; surematus ja igavik: liha ei mädane, jumala kõikenägevus , hiilgus tuvi - kristlik sümbol - hinerahu hea karjane - varakristliku kunsti Kristuse sümbol; kepiga karjane tallega õlal ...
Niguliste kirik Üldinfo Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Altar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478-1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid
Niguliste kirik Minu tutvustus on Niguliste kirikust kuna mulle tundub meie oma Eesti ajalugu hetkel väga huvitav. Oli põnev lugeda selle kiriku väga pikka ajalugu. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. Sellest ajast pärit ruudukujulise kooriruumi müürid asuvad praeguse kooriosa all. Sajandi lõpuks lisandusid kirikule kolmelööviline pikihoone, käärkamber koori põhjaküljel ja läänetorni alaosa. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. 1405.–1420.
linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Tallinna Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas, mida praegu kasutab EEKBL Oleviste Kogudus. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver oli väidetavalt 159 meetri kõrgune, muutes Oleviste
barokkarhitektuuri sünnikohaks eeskujuks antiikehitised, rooma sümmeetrilised ja plokiviisilised KORINTOSE SAMMAS liigendused olulised sammas, poolsammas, JOONIA SAMMAS pilaster, kuppel, läänefassaad, olulised hammaslõige, meander, voluut, ümarkaar, kolmnurkne viil helmisnöör, munavööt sakraalarhitektuuri võidukäik triumfikaared, võidusambad ja auväravad sümmeetrilised ja plokiviisilised skulptuur on täis liikumist liigendused inimesed kujutatud jõulised, eluliste skulptuuris võeti eeskuju antiikajast, emotsioonidega, grimassid marmor,
· Vasakul poolel paiknev tiibhoone rajati pärast kiriku valmimist · Parempoolne tiibehitis jäi aga sõja saabumise tõttu sootuks ehitamata · Murdkelpkatus · Tornikiiver on püramiidne Kaetud lakitud vaskplekiga Esindab eelkõige Soome rahvusromantilist stiili Pauluse kirik on ainuke tänaseni säilinud Eliel Saarineni Soome-perioodil projekteeritud kirik maailmas Kiriku arhitektuuris peegeldub selja pööramine historitsismile ja ajaloolise sakraalarhitektuuri jäljendamisele Sisetööd Sõja ajal lõpetati sisetööd Koorikbetoonist kuplid ja betoonist rõdu Oskajate puudumisel tuli siiski ehitada puidust Tavapärase maali asemel kaunistas altarit Amandus Adamsoni tehtud skulptuur Seinu kaunistasid ornamentaalsed maalingud Kirik sai varakult elektrivalgustuse ja keskkütte Rekonstrueerimistööd Teostati 2008-2015 Rekonstrueeriti kiriku tiibhoone,
Niguliste kirik Nimi Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas ja paikneb Tallinna alllinna edelaosas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984. aastast tegutseb Niguliste kirik muuseumkontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. 13. sajandi lõpul lisandus
Tallinna Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik. See on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kiriku altar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 14781481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on laiusega avatud tiibadega 6,3 m ja kõrgus 3,5 m. Altari suletud
......................................... Saha Kabel ............................. ..................... Kivikirikute ehitamine algas 13 saj keskel. Feodaalse killustatuse ajal iseloomustab sakraalarhitektuuri lihtsus. Kirikuhooned on põhiliselt kaheruumilised. Puuduvad rikkalikult kujundatud interjöörid. Eestis esinesid nii ühe- ja kahelöövilisi kirikuid, kolmelöövilisi kodakirikuid ja basiilikaid. Ühelöövilised kirikud moodustavad Eesti kirikute arvukaima rühma, olles maakirikute üheks põhitüübiks. Nende peamiseks levikualaks on saared, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti läänepoolne osa (Valjala, Kaarma, Haapsalu, Ridala jt). Nende kirikute laius kõigub 7,5 ja 11,5 meetri vahel
Niguliste Kirik Referaat Alari Allik 10D Niguliste kirik paikneb Tallinna all-linna edelaosas. Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik. Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Võrreldes Niguliste kirikut teiste basiilikatega Tallinnas on see kirik oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Hoone ehitati
Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis, kirik paikneb Tallinna all-linna edelaosas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone.
Gümnaasium Ajaloo minireferaat Tallinna vanalinna kirikute teemal Niguliste kirik 2009 Sissejuhatus Tallinna Niguliste kirik asub Tallinna vanalinna lõunapoolmikus ning on rajatud Toompea kõrgeniku ja Harju tänava vahelisele astangule. Niguliste kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele ning oma stiililt kuulub ta hilisgooti sakraalarhitektuuri hulka. Kiriku pikihoone lääneotsalt kõrgub võimas neljatahuline torn, mille põhiliselt keskaegset kiviosa katab omaaegsetele barokkvormidele lähedaselt taastatud mitmeastmeline avatud rõdude ja tuulelipuga kroonitud kiiver. Kiriku põhjakülge ääristab rida eriaegseid ja ka ilmelt erinevaid juurdeehitisi. Oma praeguse ruumivormi ja ehituskunstilise üldilme on Niguliste kirik omandanud mitmesuguste ümber- ja juurdeehituste tulemusena.
......................................................................8 Kokkuvõte......................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................................................................9 2 Kirikute arhitektuur: basiilika Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Võrreldes Niguliste kirikut teiste basiilikatega Tallinnas on see kirik oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Pidulik ja valguseküllane interjöör mõjub üllatavalt avarana. Kui võrrelda Niguliste kirikut ja Jaani kirikut, siis need mõlemad on basiilikad. Neil mõlemal on kesklööv tunduvalt kõrgem külglöövidest. Need mõlemad kirikud on pikliku põhiplaaniga sammastega hooned
Niguliste kiriku ajalooline ahitektuuri analüüs Kaupmeeste ja meresõitjate pühaku Nikolause auks pühitsetud Niguliste kirik on üks ilusamaid hilisgooti sakraalarhitektuuri näiteid Tallinnas. Kirik rajati algkujul 1230. aastal, 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika mõõtmetega, kuid toonaste võlvikute laius erineb tänapäevastest. Pikihoone hõlmas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud paleestikuga sirge talumiga
ümarvõlvid ja ümarkaared akendel ning tugikaartega, teravkaartega võlvid, uksd ustel, kaunistusi vähem ning aknad, kaunistusi oli rohkem Kohe pärast maa vallutamist hakkasid kolonisaatorid püstitama sakraalehitisi. Vanimad kirikud olid puidust ja nende arhitektuuri kohta andmeid ei ole. Kivikirikute ehitamine algas 13 saj keskel, mil vallutajad olid suutnud oma võimu juba kindlustada. Feodaalse killustatuse ajal iseloomustab sakraalarhitektuuri lihtsus. Kirikuhooned on põhiliselt kaheruumilised. Puuduvad rikkalikult kujundatud interjöörid. Eestis esinesid nii ühe- ja kahelöövilisi kirikuid, kolmelöövilisi kodakirikuid ja basiilikaid. Ühelöövilised kirikud moodustavad Eesti kirikute arvukaima rühma, olles maakirikute üheks põhitüübiks. Nende peamiseks levikualaks on saared, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti läänepoolne osa ( Näiteks Valjala(LISA4), Kaarma, Haapsalu, Ridala kirikud)
magistraadi e. rae kooskäimise kohana oli väike kindlustüüpi ühekorruseline keldriga raekoda oma praegusel asukohal olemas juba 13.sajandi keskel.1322.aastal esmakordselt kinnisvararaamatus mainitud raekoda oli suure koosolekuruumiga (consistorium) ja tolle aja kohta lausa hiiglasliku kaubalaoga (cellarium civitatis) ehitis. Sellest hoonest on säilinud osa seinu ning kokku seitse akent keldris ja esimesel korrusel. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele.Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum- kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte.Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste
Esimeseks uuestiilseks kirikuks 20.sajandi alguse eestis oli juugendlik Tartu Pauluse luteri kirik. Pauluse kiriku stilistika ja probleemistik kuuluvad küll esimese maailmasõja eelsesse perioodi, kuid lõplik valmimine esimestel iseseisvusaastatel annab põhjuse käsitleda seda vaadeldava perioodi sakraalarhitektuuri jõulise avalöögina. Tartu Pauluse kiriku arhitektuuris peegeldub seljapööramine historitsismile ja ajaloolise sakraalarhitektuuri jäljendamisele, see on suund, millest kirjutasid 20.sajandi alguse juhtivad reformimeelsed teoloogid ja arhitektid- uue, nn
põlenud ja asendatud. Sammas- Püsttoend, kolonn, mille ristlõige on ringikujuline ning koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. Samba pind võib olla sile, püstvagudega või spiraalvagudega. Piilar- arilikult kandiline tugipost, mis kannab laekonstruktsiooni. Ristlõikelt võib see olla nelikant, kaheksakant või hoopis ristikujuline. Tallinna Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik. Niguliste kirkik on pühendatud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Algkujul rajati kirik 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena, siis kasutati kirkikud ta kaitsekirikuna. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesidraidportaalid
Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale juba 1219. aastal. Kivikiriku rajasid sinna dominikaani mungad. Toomkirik sai kannatada 1684. aastal Toompeal lõõmanud tulekajus. Pärast põlengut kattis seda piirkonda mite meetri paksune rusukiht, Kiriku taastamisel seda ära ei veetud ja seega tundub praegune kirik osaliselt maa siise ehitatud olevat. Toomkirikusse on maetud mitmeid aadlikke ja rikkaid kaupmehi. Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis ehitis. Kirik on pühitsetud meresõitjate ja kaupmeeste kaitsjale Pühale Nikolausesele saksa kaupmeeste poolt 13 sajandil. Kirik jäi puutumata reformatsiooni hävitustööst, kuid samas sai kirik kõvasti kannatada Teises maailmasõjas pommitamise tagajärjel. Pärast pikki retuareerimise aastaid avati see uuesti 1984. aastal muuseum-kontserdisaalina. Kiriku nüüdne väljanägemine pärineb 15. sajandist. Kiriku põhjakülge ehivad Kristuse ja nelja evangelisti figuurid
kuju(Istuv Buddha on 190 sentimeetrit kõrge, seljas hommikumantel, lamav Buddha on 96 sentimeetrit pikk.) Lamav Buddha. 5. Nimeta kaks kuulsat ehitust. Borobuduri tempel Angor Vat Ruudukujulise põhiplaaniga astmikpüramiid (külje pikkus Angor Vat on hinduistlik Visnu tempel 123 m, kõrgus 31,5 m) ühendab endas India ja Kagu-Aasia muistses Angkori linnas Kambodzas,mis sakraalarhitektuuri elemente, kujutades ühtaegu stuupat, ehitati 12. sajandil. mandalat ja püha mäge. 6. Arhitektuur Hiinas.Nimeta kuulsaid ehitusmälestusi. Hiina arhitektuur on rajatud enamasti keerukatele värvitud reljeefidega kaunistatud palk konstruktsioonidele.Kivist ehitisi on vähem ning Hiina kiviarhitektuuri iseloomustavad müürid,parimaks näiteks sellest on Suur Hiina Müür. Suur Hiina müür
Tallinna Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste
Vanimad leiud: Tähtsaimad laiud pronksiajast. Näiteks ehted (ketid, mõõgapidemed). Vanimad on leitud 5-6 saj. (ehted, keraamika). Kõige tähtsam on talurahva kultuur. Sõjad ja teised rahvad on palju meie kultuuri mõjutanud, ka mütoloogia ja usk. Me asume Euroopa kultuuriruumis. Eesti rahvas tekkis, kui tuli ristiusk. Profaankunst tekkis Eestis 12.-13.saj koos ristiusu ja feodaalkorraga. Sakraalarhitektuur Eestis Sakraalarhitektuuri neli erinevat piirkonda: Lääne-Eesti ja Saaremaa Saartel oli palju kirikuid, kuna kihelkonnad olid väiksemad ja säilinud on nad ka paremini. 1227.a ehitati väike kabel- kõige vanem kiviehitis Eestis, selle kohale aastal 1240 kirik Valjala. Seda kirikut alustati romaani stiilis ja lõpetati gooti stiilis. Oma viimase torni sai kirik 17. sajandil. 13. ja 14. saj. Ehitati mitu kindlusliku iseloomuga ühelöövilist kirikut: Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha.
sajandil kui kasutusele tulid tulirelvad, siis sai tähtsaks müüride paksus, mitte kõrgus. Suurimad kahuritornid Tallinnas olid Kiek in de Kök ja Paks Margareeta. Kohe pärast maa vallutamist hakkasid kolonisaatorid püstitama sakraalehitisi. Vanimad kirikud olid puidust ja nende arhitektuuri kohta andmeid ei ole. Kivikirikute ehitamine algas 13 saj keskel, mil vallutajad olid suutnud oma võimu juba kindlustada. Feodaalse killustatuse ajal iseloomustab sakraalarhitektuuri lihtsus. Kirikuhooned on põhiliselt kaheruumilised. Puuduvad rikkalikult kujundatud interjöörid. Eestis esinesid nii ühe- ja kahelöövilisi kirikuid, kolmelöövilisi kodakirikuid ja basiilikaid. Ühelöövilised kirikud moodustavad Eesti kirikute arvukaima rühma, olles maakirikute üheks põhitüübiks. Nende peamiseks levikualaks on saared, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti läänepoolne osa ( Näiteks Valjala(LISA4), Kaarma, Haapsalu, Ridala kirikud)
Amiens'i katedraal, pidi suuruselt toreduselt ületama kõik senitehtud katedraalid. Ehituslugu erandlik, sest ehitamist alustati pikihoonega Väiksematest kirikutest on kuulsaim Saint Chapelles'i kirik - endiste Prantsuse kuningate lossikabel. Valmis ka üks kuulsamaid kloostrirajatisi, Mont-Sant Michele saareklooster. Hilisgootika flamboyaut stiil. Tavalise teravkaare kõrvale tuleb madal teravkaar, tuntakse ka tuudorkaarena ja terav eesliselgkaar. Parim näide Rouen'i katedraal. Sakraalarhitektuuri kõrval omandasid olulise koha ka linnused, tornid, keskse tähtsusega donjon. Kodanlikust arhitektuurist kodanike elamud, raekojad ja kohtupaleed. INGLISMAA Gootika kestis kuni 16. saj. keskpaigani. Gootis silmapaistvad saavutused. Sageli tegutsesid Inglismaal meistrid prantsusmaalt. Gootikale alusepanijaks oli Prantsuse meister de Sens, kes tegi esimese gootistiilis hoone. Inglise gootikat jagatakse perioodideks: *vana inglise stiil(early english style) kuni 13. saj. keskpaigani
Sakraalehitus on õpetus kivis, väljendades arusaama maailmast ja vastava religiooni põhiseisukohti. Enamasti on täpselt orienteeritud ilmakaarte või tähtede (megaliitehitised, Egiptuse püramiidid ja templid, Stonehenge) järgi. Muutused sakraalarhitektuuris tähendavad ka muutusi ühiskondlikus teadvuses. Sakraalarhitektuur väljendab ühiskondlikku teadvust. .Sakraalarhitektuur ja religioosne sümboolika on kunstiajaloo oluline osa. Sakraalarhitektuuri ehedaim näide on kloostriarhitektuur, kus igal detailil on oma tähendus. *Profaanarhitektuur: ilmalikke hooneid ei ole palju jäänud, sest oli keskendutud kiriku teenistusele; küllalt on aga püstitatud linnuseid ja linnakindlustusi, kasutati ka nii palju kui võimalik looduslikke olusid enda huvides, nt künkad ja veekogud, linnuse viimaseks pelgupaigaks oli sageli torn. Ehitisi kaunistati reljeefidega; skulptuuris kasutati ähvardavaid
Küsimused Niguliste kohta Jana Kamoza 12. klass 1. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjatepühakule Nikolausele. Kirikul oli 3 funktsiooni: Palvetamiskoht Kindlus Kaupmeeste kaubahoidmise koht Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Algul oli see kaitsekirikuks ning 14. sajandil muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline
Niguliste kirik Koostaja: Roland Allmägi Juhendaja: Tiina Treibold Tallinn 2012 Üldine informatsioon ja ajalugu Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. Kiriku ehitus lõppes 1230. aastal ja rajati Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Sellel ajal ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkide, suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14
Tähtvõlv - ristvõlv, mis tähekujuliselt paigutatud roietega on jaotatud väiksemateks dekoratiivselt mõjuvateks osadeks. Võrkvõlv - roietega tihedalt varustatud võrku meenutav võlvikujundus. 14. Miks kodunes gootika Itaalias nõrgalt? Sest Itaalias oli antiikkunsti mõju väga tugev. 15. Mis sajandil jõudis gootika Eestisse ja kuidas? Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk u 13. saj. 16. Võrdle Eesti gooti sakraalarhitektuuri Lääne-Euroopa gootikaga. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. 17. Missugust ehitusmaterjali kasutati Eestis kirikute ehitamiseks keskajal? Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi ning Lõuna-Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. 18. Nimeta Tartus XIII saj. Püstitatud kirikud.
Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid.Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984. aastast tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina Niguliste muuseum, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Arhitektuur ja ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning
see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga (Viirand 1982:69). Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: 1. Varagootika XII sajandi lõpp ja XIII sajandi algus; 2. Küpsgootika XIII ja XIV sajand; 3. Hilisgootika XV ja XVI sajand (Viirand 1982:214). 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR Arhitektuur jäi endiselt juhtivaks kunstiliigiks. Sakraalarhitektuuri kõrval kasvas pidevalt ilmaliku ehituskunsti tähtsus. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kirikute katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks sai gooti süsteemile teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus
varagootika (u 11401200), kõrggootika (u 12001350) ja hilisgootika (u 13501525). EHITUSKUNST Romaani ajastu eripära avaldus kõige rohkem ehituskunstis. Juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur, eriti tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur ehk kulturistliku otstarbega arhitektuur. See domineeris ilmaliku arhitektuuri üle. Sarnaselt romaani stiilile ilmneb ka gootika omapära esmajoones katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuuris, mis mõjutas ka teisi kunstiliike. Sakraalarhitektuuri on tänapäeval ka palju säilinud, profaanarhitektuuri aga vähe. Romaani kirikud oli suhteliselt madalad, massiivsed, paksude seintega ehitised. Rõhutatakse horisontaaljoont ning dekoratiivseid kaunistusi esineb harva. Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ehitust nagu varem elanud roomlased. Siiski arendasid romaanlased välja täiesti uue ja omanäolise ehitusstiili. Selle tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata ukseavade, akende ja muude ehitusosade juures
torniks". Naljaka alatooni tõttu on nimi "Paks Margareeta" kasutusel siiani. Torn kohaldati 1830. aastatel vanglaks. Juurde-ehitis tehti 1884-1885. Märtsis 1917 vangla süüdati. Tühjalt seisvasse torni kavandati 1930. aastatel linna ajaloo muuseumi. Praegu on torn korrastatud ning tehtud ümber- ja juurdeehitisi. Seal paiknevad meremuuseumi näituseruumid. 18.45 Vaba aeg õhtusöögiks 19.15 Tutvumine Niguliste kirikuga Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete
vastavalt oma usutunnistusele valida 6 vaba päeva, kust palka maha ei arvata. Ootaks sama ka 9 meie riigilt. Maaseadus ja -maksud: Eesti riik ei käsitle hiite-aluseid maid sakraalmaadena. "Maamaksuseaduse" § 4 lõike 1 punkti 5 kohaselt ei maksta maamaksu kirikute ja koguduste pühakodade aluselt maalt. Maamaksuseaduse kontekstis on pühakoja mõiste puhul silmas peetud sakraalarhitektuuri, see tähendab, et tegemist on usuliste talituste läbiviimiseks mõeldud ehitisega, milleks on Eestis eelkõige kirik, mosee, sünagoog, aga ka klooster. Tuleb välja, et Eesti põlisusund on seaduseväline, sest maausulised käivad pühas hiies, mitte pühas majas hiie sees. Kui vanasti kuulus hiis küla ühisomandisse, siis võiks ka praegu hiite alused maad kuuluda kas siis maksuvabalt Maavalla Kojale, kes nende eest hoolt kannaks (nagu kirik kui institutsioon
välisturistidele paremaid tingimusi kirikute külastamiseks. Meie saame sellist algatust vaid kiita ja toetada. Tallinna kirikute külastusvõimaluste paranedes suureneb ka Tallinna väliskülaliste arv ja edeneb linna majanduselu. 1 Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Arhitektuur ja ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täielikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete
Eesti klassitsistlik arhitektuur on tõsine, asjalik ja otstarbekas. 1. Põltsamaa lossi sisevaade (rokokoo) 2. Viitna kõrts 3. Saue mõis 4. Riisipere mõis 5. Tartu ülikool (Johann Wilhelm Krause; Ülikooli hoonete kompleks ehitati 1803-1827) 6. Tartu ülikooli aula 11. Nimeta Eesti olulisimad historitsistlikud neoromaani ja neogooti kirikud. Millal valmisid? Neogootika tulekule Eesti sakraalarhitektuuri sai suundaandvaks keskajal gooti stiilis ehitatud Tallinna Oleviste kiriku põlemine ja taastamise alustamine 1820. a. Tartu Toomkirik, Tallinna Kaarli kirik 1870, Tallinna Jaani kirik, 1884 Aleksandri kirik, Rapla kirik, (1864 Saaremaal Jämaja kirik, 1863 Saaremaal Mustjala kirik), Viljandi Pauluse kirik 1863-66, Tori kirik, 1882-1994 Peetri kirik, Aleksander Nevski katedraal Tallinnas 1900. 12. Kes rajas Eesti rahvusliku maali? Näited
on Tallinna vanalinn ainulaadne ehitusmälestis. Raekoda, Toomkirik Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirik, Toompea linnus kõrge Pika Hermanni torniga, Suur Rannavärav, Kiek in de Kök, linnamüür Tornide väljaku ääres ja mujal ning paljud muud gooti stiilis ehitised teevad Tallinnast tõelise linn-muuseumi. ( http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/gootika/arh_eesti.htm ) 4.1. Tallinna Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik (Lisa2) on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast, linnamüüri valmimist muutus, Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks.
Arhitektuur: põhiliselt kirikuarhitektuur (varasem romaani stiilis,hilisem gooti stiilis), Romaanistiili näited on Lääne-Eestis nagu Valjala,Kaarma jm,Saaremaal. Gooti stiilile iseloomulikud teravkaared ja pürgimine kõrgustesse Tartu Jaani kirikus. Ehitusmaterjalideks paekivi ja telliskivi 15.sajandil hakati esialgsed kodakirikud ehitama umber basiilikateks,maakirikutele ehitati juurde tornid.Kirikutel oli ka kaitsefunktsioon. Kloostriarhitektuuri ehk sakraalarhitektuuri on tänapäevaks vähe säilinud.Kuigi Katarina kirik pidi Tallinnas olema ääretulkt suur,pole tast peale fragmentide midagi järel.Kloostrid ehitati suureks,et rohkem inimesi sinna sisse mahuks Ilmalikust arhitektuurist võib mainida mõisaid,linnuseid ja maju. Mõisad olid esimesed kivihooned maal talupoegade puuhoonete kõrval.Linnused olid eelkõige rajatud kaitsefunktsioonina,keskaja lõpuks hakkavad ilmuma tornlinnused,järgmisena konvenditüüpi
sõltumatuse juba 11.sajandil, umbes samal ajal tekkisid linnades ka tsunftid. Linnriikide arengut soodustasid ka ristisõjad, viimaste tagajärjel koondus Idamaade ja Lääne-Euroopa keskaegne kaubavahetus itaalia kaupmeeste kätte. Saksa feodaalid püüdsid Itaalia linnriike küll alistada, aga tagajärjetult. Itaalia alade eripäraks oli ka kirikuriigi tekkimine 8.sajandil, mis pani aluse paavsti ilmalikule võimule ning soodustas sakraalarhitektuuri arengut. Romaani stiil tekkis Itaalias 10.-11-sajandil ning kestis 13.sajandi keskpaigani. Itaalia romaanikas eristatakse tavaliselt nelja - Lombardia, Toskaana, Lõuna-Itaalia ja Veneetsia koolkonda. Kõige hoogsamalt levis romaani stiil Lombardias ja Toskaanas, kus peatähelepanu pöörati sakraalarhitektuurile. Ehitistüüpidest domineerib enamasti kolmelööviline basiilika, mille kesklööv oli algul lameda, hiljem võlvitud laega. Varakristlike basiilikate eeskujul
Nii näiteks võtsid roomlased etruskidelt üle nende elamu põhitüübi. Vabariigiaegse Rooma ehitised olid valmistatud peamiselt savitellistest, impeeriumiajal sai alguse luksuslike ja suurejooneliste ehitiste rajamine. Sambad, mida Kreekas rakendati kandvate konstruktsioonielementidena, degradeerusid Roomas dekoratiivelementideks, mis pidid varjama suurte müüripindade lagedust. Arhitektuuris oli valdav profaanarhitektuur, sakraalarhitektuuri osatähtsus oli võrdlemisi väike. Suurimaks saavutuseks oli Rooma Panteon kõikidele jumalatele pühendatud tempel Colosseum termid veejuhtmed akveduktid üürimajad - insulad Kapitoolium - üks Rooma seitsmest künkast. Kapitoolium oli Vana-Rooma usuline ja riiklik keskus seal asus peajumal Jupiteri tempel (ehitatud 6. saj. lõpus e. m. a.). Nüüdse ilme sai Kapitoolium suurelt osalt 16.-17. saj itaalia kunstniku ja arhitekti Michelangelo kavandite järgi
Künnipõllundus – põlluharimisviis, mille korral küntakse maad metallotsaga adraga. Esialgu rakendati
adra ette härjad või lehmad. Adraga oli võimalik harida palju suuremaid maalappe kui kivist kõplaga.
(Kõiv, 1994, 25)
Küüditamine – alistatud rahvaste vägivalde ümberasustamine.
Kapitoolium- küngas Roomas, kus asusid kindlus ja tähtsamate jumalate templid.
Katakomb- maa-alune matmispaik.
Kirik- kõigi kristlaste ühendus. (sks Kirche
annaabi.ee 
