· Itaaliasse XIII sajandi alguses (siin loobuti kõige varem gootikast, XV sajandil); · Hispaaniasse XII sajandi II poolel ja XIII sajandi alguses; · Saksamaale XIII sajandi teisel poolel; · Eestisse ja Lätisse XIII sajandi lõpupoole. Areng Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: · varagootikat (u 11401200); · kõrggootikat (u 12001350); · hilisgootikat (u 13501525). Gooti arhitektuur Kõige kaunimad ehitised hakkasid koonduma linnadesse. Gootikat võib nimetada ka linnade kunstivooluks. Samas võib gootikat pidada eelkõige kiriklikuks (sakraalseks) kunstiks st tähtsamad ehitised olid kirikud. Selles stiilis ehitati samuti linnakindlustusi. Gooti arhitektuur arenes välja romaani stiilist. Gootikat iseloomustab püüd kõrgustesse, lähemale taevale, mida kõrgem seda parem. Romaaniaegsed kirikud olid pimedad ja sünged, kuna müürid olid massiivsed. Seda tingisid selleaegsed rist- ja silindervõlvid. Gooti ajal
Tallinn kui gootika linn Gooti stiil oli Euroopas valdav kunstistiil 12. 16. Sajandini. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest
Westminster Abbey on gooti stiilis kuninglik kirik. Seal on olulisel kohal Henry VII kabeli võlvid, mida nimetatakse perpendikulaar stiiliks (hilisgootika 16.saj). 12.saj lõpp- 13.saj alguses hakkab levima omapärane Inglise varagootika (early English), millel on rida erinevusi Prantsuse gootikaga: kirikud pikad ja madalad, mis ei vaja tugikaari; kiriku idaots lõppeb sirgelt(apsiid, kabel ja pärg puudub) nt Salisbury katedraal. Selle aja inglise gootikat nim dekoreeritud stiiliks- kasutatakse palju ehitusdetaile, mis pole seotud konstruktsiooniga. Itaalias kasutatakse gooti stiili tagasihoidlikult. Kirikute tugisüsteem on lihtne, vertikaalsust pole väga rõhutatud. Kirikutel puuduvad tornid, pigem ainult 1 torn- kellatorn, mis seisab kiriku kõrval eraldi. Kuppeltornid. Valgmiku osas pole aknad suured ja teravkaarsed, vaid ümmargused ja väiksed. Ehitatakse erivärvilisest marmorist, millest tehakse erinevaid motiive kirikutele
Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi täehndama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid
kuningamõisaks. Rootsi võimu all liideti XVII sajandil Sangastega veel 8 mõisat. Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. Alates 1808. aastast sai mõisa omanikuks Bergide perekond. Praegune lossihoone valmis 1881. aastal. Inspiratsiooni saadi Windsori lossist. Lossis oli 99 tuba, sest 100 ja rohkem võis vaid tsaaril olla. Uue mõisahoone rajamiseks tehti mitmeid kavandeid, valituks osutus arhitekt Otto Pius Hippiuse kavand. Stiililiselt on hoones gootikat ja romantikat, iga tuba on oma stiilis - rooma-gooti ballisaal, mauri saal, inglise jahisaal jne, igal ruumil on erinevad aknad. Punastest tellistest loss mõjub tõeliselt muinsasjutulisena. Pärast Vabadussõda mõisamaad riigistati ja krahvile jäi vaid mõisasüda. Vene okupatsiooni ajal kuulus loss riigile ja hakkas lagunema. 1968. aastal anti hoone tollasele Tartu Kammivabrikule, mis lossi remontis ja kasutas seda puhkemaja ning pioneerilaagrina. 1993. aastal tagastati loss
kogudus, kuid hiljem selgus, et see jäi liiga väikseks nende vajaduste jaoks. 1587-1588 ehitati seda suuremaks ning tehti koht altari jaoks. 18. sajandi jooksul sai kirik palju kannatada, kuid seda ehitati ja parandati taas ümber. 1849. aastal lasi arhitekt J.D.Felsko ehitada torni, mis on püsinud seal siiani. Kirik sai ulatuslikke kahjustusi ka Riia suure tulekahju ajal, kuid siiski suudeti see taastada. 31. mail 1677. aastal ehitati sinna uus kirikutorn. Jaani kirikus on näha nii gootikat, renessansi elemente kui ka barokiajastu ehitusmeetodeid. Sellel on kõrge gooti frontoon ja väike torn. Jaani kirikul on ka oma legend. Nimelt 15. sajandil tahtsid kaks munka saada pühakuteks ja nad müüriti vabatahtlikult seina sisse kinni. Samal ajal kui nad olid elus, viisid Riia elanikud neile süüa läbi spetsiaalse augu seina sees. Munkadel ei õnnestunud
prantsuspärases stiilis Westminister Abbey. 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses levis seal aga ka omapärane inglise varagootika, millel on rida erijooni- kirikud on suhteliselt pikad ja madalad, mistõttu tugikaari polnud üldse vaja või lisati need hiljem. Kirikute koor lõpeb sirgelt. Rikkalikult dekoreeritud läänefassaad. Kõige kõrgem torn on tavaliselt nelitise kohal. Inglise varagootika võimsaimaks näiteks on Salisbury katedraal. Umbes 1250- 1350 loodud inglise gootikat nimetatakse dekoreeritud stiiliks( nt. Yorki katedraal). Stiili nimetuse põhjustab ehisdetailide rohkus. Kirikute siseruum muutub avaramaks, vööndkaared lamedamaks, koori idaseina tehakse suur aken. Võlvidele lisatakse dekoratiivseid roideid, tekivad fantastilised lehvik-, täht- ja võrkvõlvid, mis Prantsusmaale jõuavad alles hilisgootika perioodil. Inglise hilisgootika nn. perpendikulaarset stiili iseloomustab Golucesteri
on ja veel edasigi võitlevad. Mind on alati jubedalt huvitanud selle katedraali tekkelugu ning kogu ajalugu selle kohta. Seal on kroonitud nii paljud valitsejad ning seal juhtub siiani nii palju asju, et see on kindlasti üks koht, kus ma ükskord ära käia tahaksin. Võimalik, et just see mind Inglismaale tõmbabki, Inglismaa arhitektuur. Keskaegsest kunstist ongi mulle enim silma jäänud gooti stiilis hooned, maalid ja skulptuurid. Gootikat võib vist nimetatada kiriklikuks kunstiks. Gooti stiilis hooned on kõik väga kõrgele ulatuvad, ilmselt on siin mõeldud, siis seda, et mida lähemal kirik jumalale on, seda parem. Westminster Abbey on ka pigem keskaja lõpu poolne arhitektuur, ehitus algas alles 13.sajandil, seega see valmis peale keskaja lõppu, kuid ehitisel on näha väga palju sarnasusi siiski keskaja arhitektuuriga.
tekkisid lehvikv6lvid. Saksamaal taheti pystitada sama uhkeid kirikuid kui Prantsusmaal, kuid neil ei j2tkunud selleks majanduslikku ega kunstilist j6udu seega on Saksa kirikud lihtsamad ja p6hja Saksamaal kasutati ehitusmaterjalina punaseid telliseid. Saksa kirikuid ehitati sajandeid. N2iteks K6lni toomkirik. Saksa kirikud olid omakorda eeskujuks Eesti kirkutele. Itaalias j2i gooti elu kaugeks stiiliks, seal ehitati v2rviliste marmortahvlitega kaetud kirkuid. Itaalia gootikat nimetati marmor gootikaks. Itaalia kirkikutel puudusid l22netornid. Kyll aga ehitasid nad nelitistornid (Firenze ja Milano toomkirikud). Gooti ajal ehitati palju feodaallinnuseid, millel oli arvukalt torne ja kindluse torn l6ppes kyla sakkidega. Skulptuur Skulptuur arenas edasi t2iuslikuma ja loodusl2hedasema kujutlusviisi poole. Kuj j2id seotusk hoonetega. Skulptuurid toetuvad seljaga vastu seina, pikaks venitatud, saledad ja rikkalikult volditud r6ivastes
Omal aja kaunistasid seda ka vanalt altarilt pärinevad apostliskulptuurid. Välisvaade - Enamik Kaarma kiriku vorme kuulub varagootikasse. Käärkambri ümarkaarsed aknad ja uksekaar osutuvad aga veel romaani stiili mõjule. Ilmselt on pärast vundamentide mahamärkimist kõigepealt ehitatud käärkamber. Nii suudeti suhteliselt hõlpsasti rajada vähemalt üks tulekindel kiviruum. Järgnevalt valminud kooriosa teravkaarsed aknad esindavad gootikat. Samal ajal on püstitatud ka pikihoone seinad. Ehitusjäljed näitavad, et käärkambri teine korrus on hilisem. Eeskujuks on siin olnud Karja kirik: mõlemas on analoogilistes ruumides kaminad. Arvatavasti kasutati ruumi preestri eluruumina. Et torn esialgu puudus, siis olid kiriku viiludel kellarõdud. Sisevaade - Alates 1260. aastatel ehitatud kirikust on oma ilme säilitanud ainult kooriruum.
suursugusus. 14. sajandi skulptuuri ilmub tundeküllasem laad ja Kristuse kannatuslood. Skulptuur on väiksemõõdulisem. Pieta on skulptuurigrupp Maarja ja Kristuse surnukehaga. 15. sajandi skulptuuris levib armastusväärsete, kaunite Madonnade kujutamine. Madonnaks on Maarja koos Jeesuslapsega. Tasakaaluks oli sõdade, katkude ja tuleriitade teema. Eestisse levis gootika 13. sajandi lõpul. Vanim skulptuur asub Saaremaal, Kaarma kirkus (puuskulptuur ,,Maarja Jeesuslapsega"). Rohkesti on Eesti gootikat Ridala ja Karja kirikutes. Tuntud on ka Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid. Maalikunstis oli kõige silmapaistvam vitraazikunst. Itaalias, Saksamaal ja Skandinaavias esineb rohkem freskosid (seinamaale). Firenzest pärit Giotto di Bondone oli üks esimesi freskode maalijaid. Levib ka tahvelmaal, tuntuimaks autoriks on munk Simone Martini. Hermen Rode on teinud Niguliste kiriku tiibaltari. Saksamaalt pärit Bernt Notke 7.5 m pikk ,,Surmatants" asub Niguliste kirikus
Gooti kunst tekkis ja saavitas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Nimetust gootika hakkas kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari - kuna ideaaliks oli antiikkunst, tähistati terminiga halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. Stiilinimetusena hakati gootikat kasutama alles 19. sajandil Arhitektuur Kunstidest oli esikohal arhitektuur, kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus linnadesse, varem ehitusega tegelenud mungad loovutasid selle positsiooni linna käsitööliste tsunftidele. Kuna linnad olid ümbritsetud müüriga, mis takistas linna laienemist, pidi ruumi kokkuhoidlikult kasutama. Linna keskuses paiknesid kirik, raekoda ja tsunfti- ning gildihooned. Gildihooned olid linnakodanime jõukuse väljendajad, seega pidid nad olema eriti uhked
Aastal · 13. Saj. Ehitati Londonis Westminister Abbey see on Inglise kuningate kroonimiskirik ja kuningate ning suurmeeste matmispaik. · 12. Saj. Lõpul ja 13. Saj. Alguses levis omapärane inglise varagootika. Erijooned kirikud pikad ja madalad, idaots(koor) lõppeb sirgelt, kõige kõrgem torn nelitise kohal. Inglise varagootika võimsaimaks näiteks Salisbury katedraal. · Umbes 1250 1350 loodud inglise gootikat nim. Dekoreeritud stiiliks. Kirikute siseruum muutub avaramaks, koori idaseinas suur aken, palju ehisdetaile, võlvidele lisatakse dekoratiivsed roided, tekivad lehvik-, täht-, võrkvõlvid. Näide : Yorki katedraal · Inglise hilisgootikas moodustub võlvroietest rikkalik võrgustik. Seda stiili esindab näiteks Gloucesteri katedraali koor · Ilmaliku gootika näited: Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. Gooti arhitektuur Itaalias:
kuningliku perekonna pulmad(Prints Williami pulm). 17. Nimeta veel 2 gooti katedraali Inglismaal. Canterbury katedraal ja Salisbury katedraal 18. Kus on ilusaid näiteid Inglise gooti profaanarhitektuurist? Cambride´i ja Oxfordi kolledzite hooned 19. Millised kirikud olid eeskujuks Saksamaal? Prantsuse kirikud. Strasbourgi toomkiriku läänefassaad meenutab Pariisi Notre-Dame´i. Prantsuse gootikat meenutavad Freiburgi ja Regensburgi toomkirikud. 20. Mis toimus samal ajal Itaalias? Gooti stiil ei kinnita Itaalias kanda. Nad lähevad sujuvalt romaanist renessanssi. 21. Nimeta gootikirikuid Itaalias. Milano katedraal-klassikaline gooti stiil, Siena toomkirik, Orvieto toomkirik. 22. Kes oli suurim kunstitellija gootiajastul? Kirik 23. Milliste Prantsusmaa kirikute skulptuurid esindavad kõige täiuslikumalt kõrggootikat?
Pilt 10. Cantenbury katedraal (I gooti stiilis ehitis) Pilt 11. Westminster Abbey katedraal(suurmeeste matmispaik) 12.saj lõpus 13 algus levis Inglismaal nn. Inglise varagootika (early English). Kirikud madalad, pikad, koorilõpmik lõpeb sirgelt, tugiraami ei kasutatud. Puudub roosalus portaali kohal (üldiselt). Endiselt läänefassaad rikkalikult dekoreeritud. Iseloomulik, et tormid kõige kõrgem nelitise kohal. Pilt 12. Salisbury katedraal. 13.-14. saj loodud gootikat nim. dekorenitud stiiliks. u1250-1350 TUNNUSED: avaram siseruum, võõndkaared lamedamad, koori idaseine tehtakse suur aken, rohked ehisdetailid, võlvidele lisanduvad roided (lehvik-, täht- ja võlvikvõlvid). Näiteks york'i katedraal Inglise hilisgootika 1350-1600 (perpendikulaarne stiil) Tunnused: võlvi roiestikust moodustub rikkalik võrgustik. PILT....Cambridge'i King's Colleg'i kabeli lehvikvõlvid. PILT....Kölni toomkirik (ehitatud 200.a.) PILT...
Linna keskseks ehitiseks kujunes katedraal, mis religioossete teenistuste läbiviimise kõrval kujunes paigaks, kus toimusid mitmed riiklikud aktid, peeti loenguid, tehti teatrit jne. Ehitistüüpidest eelistati basiilikat, põhjapoolsetel aladel kodakirikuid (viimaseid esineb tihti ka Prantsusmaa lõunaosas). Ehitustehniliselt on gooti katedraalid suur samm edasi võrreldes eelnenud ajajärguga. Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat vertikaalsus ja kergus. See saavutati gooti tugisüsteemiga, mille abil juhitakse raskus kindlatesse punktidesse. Peamisteks ehitustehnilisteks uuendusteks said teravkaar, roidvõlv, tugikaared ja tugipiidad. Teravkaare kasutuselevõtmine tõi kaasa suured aknad ja saledad tornid. Akende ja portaalide kohal oli kolmnurkne ehisviil e. vimperg. Fiaalid, tugikaarte ja vimpergide ülemine serv oli kaunistatud mugulataoliste ehisvormide e. krabidega, tipus aga oli lilleõit meenutav ristlillik
Omal aja kaunistasid seda ka vanalt altarilt pärinevad apostliskulptuurid. Välisvaade - Enamik Kaarma kiriku vorme kuulub varagootikasse. Käärkambri ümarkaarsed aknad ja uksekaar osutuvad aga veel romaani stiili mõjule. Ilmselt on pärast vundamentide mahamärkimist kõigepealt ehitatud käärkamber. Nii suudeti suhteliselt hõlpsasti rajada vähemalt üks tulekindel kiviruum. Järgnevalt valminud kooriosa teravkaarsed aknad esindavad gootikat. Samal ajal on püstitatud ka pikihoone seinad. Ehitusjäljed näitavad, et käärkambri teine korrus on hilisem. Eeskujuks on siin olnud Karja kirik: mõlemas on analoogilistes ruumides kaminad. Arvatavasti kasutati ruumi preestri eluruumina. Et torn esialgu puudus, siis olid kiriku viiludel kellarõdud. Sisevaade - Alates 1260. aastatel ehitatud kirikust on oma ilme säilitanud ainult kooriruum. Omapärane on siin võlvikujundus, mille vormid on lähedased Valjala kiriku omadega
arhitekt: GIACOMO QUARENGHI on huvitivaim Smolnõi instituut. -- võib näha ka tallinnasadmiral S. Greighi kreeka templit meenutavat hauamärki.. ROMANTISM Romantismis on toonitatud iga kunstniku kordumatut isikupära. , kunstikule on esmatähis üksikisiku sisetunne. Keskaja imetlus. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik, tundeelu. Romantism arhitektuur: hakati matkima korraga romaani stiili, gootikat, renessanssi, barokki jne. Parlamendi hoone londonis. Maalikunst:iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost, legendidest, ssaagadest ja kirjandusteostest. Romantismis on on väljendatud kunstniku suhtumine kuijutavaisse nähtustesse, "vabandus viib Barrikaadidele" Delacroix ARHITEKTUUR Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Eriti hästi kohanes pseudogootika Inglismaal. Kõige väljapaistvam ja kaunim pseudogooti ehitis on Parlamendihoone Londonis, mille autoriks on CHARLES BARRY
samuti aknaid kaunistav leekestiilis puust ehisraamistik. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ehituskunstilise ilme andmisel kasutanud Tallinna gootikat. Välisarhitektuuris on selleks portaalide kompositsioonis esinev talum-teravkaarset arhivolti ja portaali palendit siduv profileeritud vaheplaat, aga ka interjööri vööndkaarte lõppude kujundamine rippkonsoolidena. Tallinna Peeteli kirik. Click to edit Master text styles Second level Third level
tuntakse ka tuudorkaarena ja terav eesliselgkaar. Parim näide Rouen'i katedraal. Sakraalarhitektuuri kõrval omandasid olulise koha ka linnused, tornid, keskse tähtsusega donjon. Kodanlikust arhitektuurist kodanike elamud, raekojad ja kohtupaleed. INGLISMAA Gootika kestis kuni 16. saj. keskpaigani. Gootis silmapaistvad saavutused. Sageli tegutsesid Inglismaal meistrid prantsusmaalt. Gootikale alusepanijaks oli Prantsuse meister de Sens, kes tegi esimese gootistiilis hoone. Inglise gootikat jagatakse perioodideks: *vana inglise stiil(early english style) kuni 13. saj. keskpaigani. Iseloomustas piklik põhiplaan, tugevalt teenduv transept, massiivne nelitistorn ja madalad võlvid. N:Salisbury ja Lincolni katedraalid. *dekoreeritud stiil(decorative style) kuni 14. saj. keskpaigani. Võlvid omandavad komplitseeritud kuju, aknad rikkaliku raamistikuga. N:Yorki ja Exeteri katedraalid. *perpendikulaarne stiil - kuni 16. saj. keskpaigani. Tuudorkaarte kasutamine.
KEHRA GÜMNAASIUM JOOSEP HEIN VIII B klass ANIJA MÕIS Referaat Juhendaja: õp. Annely Vaikre Kehra 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 ANIJA ASUMI AJALOOLISED KUJUNDAJAD 4 ARHITEKTUURIS STIILIDE VAHELDUMINE 5 Barokk ja historistlik stiil 5 Klassitsistlik stiil 5 Historistlik ja juugendstiil 5 MÕISAKOMPLEKSI HOONED 6 Mõisahäärber ehk peahoone 6 Aidahoone 6 Tallihoone ja tõllakuur 7 Teenijatemaja 7 Meierei 7 MÕISAPARK 8 KOKKUVÕTE 9 2 SISSEJUHATUS Harju-Jaani kihelkond kujunes 13.saj. Taani hindamisraamatus mainiti esmakordselt 1241. aastal Anija valla neljatei...
Igal pool ei kutsuta seda romaani keeleks, näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks viikingite järeltulijate järgi, kes selle Põhja-Prantsusmaalt Inglismaale tõid. Romaani kultuuri mõjutused pärinevad antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Gooti stiil on aga oma nime saanud gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena hakati gootikat kasutama alles 19. Sajandil. 10. sajandil sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus väga suureks. Usk haaras peaaegu kõiki, nii ülemkihi kui ka alamkihi. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik oli paradiisiks ning ka kindluseks kurjas maailmas. Kui vaenlased tulid, olid kirikutornid viimaseks peidupaigaks. Seetõttu ehitasidki romaanlased palju kirikuid, enim aga basiilikaid ehk siis pikki hooneid, mis sammastega jagunesid löövideks
12.- 13. sajandil hakkas koos ristiusu ja feodaalkorraga Eestis levima professionaalne visuaalne kunst. Eesti vallutamine Saksa ja Taani poolt tõi siia Lääne- Euroopa arengu ja läänemaise kunstistiili, seega on raske ka eristada keskaegset kunsti Eestis ja Eesti oma kunsti. Erinevusi keskaegses Põhja- ja Lõuna- Eesti arhitektuuris põhjustas poliitiline killustatus, oli mitu kunstikoolkonda ja mitu erinevat " kohalikku stiili". Üheks erinevuste põhjusteks sai ka ehitusmaterjal. Põhja- Eestis ja Saaremaal oli selleks neutraalne hall paekivi, kuid Lõuna- Eestis kasutati punast tellist ja põllukivi. Mujal Eestis saadi põhilised eesmärgid ja vahendid Läänest, Lõuna- Eestis aga arenes arhitektuur tihedas seoses Põhja- Lätiga. Ajastu ideaalsed visuaalsed sümbolid olid kirikud ja kloostrid, mida aga praegu leidub esialgsel kujul vaid mõnes väikses maakirikus. Suuri linnakirikuid ehitati korduvalt ümber kas tulekahjude ja sõjapurustuste tõttu, ...
Võetakse al. keskajast kõikidest kunstistiilidest eeskuju.Üldiselt see ongi vanaajajäljendamine - historitsistlik. (Neogootika) Al. 1820 hakkavad levima neostiilid : Inglismaal , Saksamaal hiljem prantsusmaal. Neogooti stiili peamisteks tellijateks on valitsejad ja kirikud.Inglise neogootika parim näide on londoni parlamendi hoone.Arhidektiks Barry Charles Ehitati kuni 1860. Fassaad on maaliline ja ebasümmeetriline - tornid meenutavad gootikat aga seal on ka klassikalist sümmeetriat sees ;) Prantsusmaal gootika rõhutamine mõjutab restaureerijaid. Saksamaal - on õõ seotud see õõ Kölni toomkirikuga ehitus algas 13.saj ja lõpetati 1880. Parimaid gooti näiteid. Neogooti stiil eestis - Jaanikirik Eestis veel palju mõisad - Sangaste loss, Alatskivi loss (Tartumaal, Peipsiääres) Neovenestiil - Aleksander Nevski katedraal. Neobarokk - levis kõige rohkem Prantsus. 19.saj . Napoleon III lasi pariisi ümber ehitada
Klassitsism 1. Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga? Klassitsistlikule arhitektuurile olid omased sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus. Hoonete fassaadid moodustasid võimsaid ja mõjusaid ansambleid. Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast- Egiptusest, kuna seal olid veelgi uhkemad ja võimsamad ehitised. 2. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest(8-10näidet) Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel, oma lihtsa ja range välisilm...
Sagedased on kuplid nelitise kohal. Pikihoone valgmiku aknad on väikesed ja ümmargused. *San Francesco kirik, *Orvieto toomkirik. *Milano katedraal hilisgootika suurteos, 5-lööviline basiliklane. Rikkad ja tugeva omavalitsusega linnades püstitati suuri losse ja linnusetaolisi raekodasid *Veneetsia doodzide palee, *Siena Palazzo Pubblico. Saksamaa gootika jõudis alles 13. sajandi keskpaiku. *Magdeburgi toomkirik, *Eliisabeti kirik Marburgis. Prantsuse gootikat meenutavad *Freiburgi ja *Regensburgi toomkirikud. Kahe läänetorniga basiliklane *Maarja kirik Lübeckis. Alates 14. saj. hakati Saksamaal püstitama omapärast gootikat, mis vastas linnakodanike maitsele. Lihtsustati ja muudeti prantsuse gootika süsteemi kahe läänetorni asemel ehitati üks, loobuti kabelitepärjast, asendati kimppiilarid ümmarguste või 8-tahuliste piilaritega. Basiilikale hakati eelistama KODAKIRIKUID. *Nürnbergi Püha Sebaldus, 5-lööviline * Püha Severuse
seejuures oli esitus askeetlikult vaos hoitud, kõla väga puhas ja nagu tardunud. Arhidektuur Arhitektuur oli kunstidest esikohal. Väärtuslikum osa arhitektuurist koondus linnadesse. Linnad olid piiratud müüridega. Linna keskuseks oli ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik, raekoda, tsunfti- ja gildihooned. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Gootikat iseloomus-tabvertikaalsus ja püüd kõrgusesse. Tähtsamad gooti uuendused olid teravkaar, tugikaared ja tugipiidad. Mood - Riietusele pandi suurt rõhku. Ideaaliks oli saledus ja pikkus. Kiriklikumoraali vastaselt toonitati nüüd naise rõivastuse juures taljet ja dekolteed. Pikkust aitas tõsta kõrge torukübar. Meeste rõivastuses tuli moodi lühike vöötatud vammus, mille juurde kuulusid kitsad riidest sukkpüksid. Kingad olid pika terava ninaga. Õitsengu
Keila Gümnaasium (õhtuosakond) Referaat Sangaste loss Jelena Valtri 12d klass 2008 Sisukord ¤ Historitsism ja juugendi lühitutvustus ¤ Sangaste lossi ja selle ümbruse iseloomustus ¤ Sangaste mõisa ajalugu ¤ Sangaste lähiümbrus ¤ Sangaste kirik ja kalmistu Kasutatud kirjandus: Kunstilugu koolidele (Lauri Leesi) www.sangaste.ee www.sangasteloss.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Sangaste_loss Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale juugentstiil. Oma eesti ja saksakeelse nime sai ta 19. sajandi lõpul ilmunud saksa ajakirjast "Jugend",kus seda stiili propageeriti, ingliskeelses maailmas nimetatakse sama modernstiiliks ja prantsuskeel...
(1762-1835) ja Pietro Bianchi (1787-1849). Esimese ehitistest võiks nimetada Rahu võidukaart Milanos ja teise töödest San Francesco di Paola kiriku Napolis. SAKSAMAA kuulsaim arhitekt oli Karl Fr. Schinkel. Teda peetakse klassitsismi võrdkujuks, saksa vaimu üHeks sümboliks. Schinkeli stiil on selge, range, suurejooneline. Temalt on pärit mitmeid ehitisi Berliinis (Uus Vahtkonnahoone, Vana Muuseum) ja Potsdamis. Hilisemas loomingus kasutas ta ka muid stiile, eriti gootikat. Suurejoonelisust ja paatoslikku joont kasutavasd teisedki saksa arhitektid. Näiteks Leo von Klenze, kelle paremad tööd asuvad Münchenis (Glüptoteek, Vana Pinakoteek). VENEMAAL valitses klassitsism juba 18. sajandi II poolel ja see jätkus uue sajandi esimesel veerandil. Arhitektuuris võidutsesid kompositsiooni lihtsus ja loogilisus, antiikeeskujusid järgiti veel rohkem kui varaklassitsismi ajal. Ampiir omandas paraadlikkuse ja hiilguse jooned. Kui hoonete seinad olid siledad ja
Linna keskseks ehitiseks kujunes katedraal, mis religioossete teenistuste läbiviimise kõrval kujunes paigaks, kus toimusid mitmed riiklikud aktid, peeti loenguid, tehti teatrit jne. Ehitistüüpidest eelistati basiilikat, põhjapoolsetel aladel kodakirikuid (viimaseid esineb tihti ka Prantsusmaa lõunaosas). Ehitustehniliselt on gooti katedraalid suur samm edasi võrreldes eelnenud ajajärguga. Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat 3 vertikaalsus ja kergus. See saavutati gooti tugisüsteemiga, mille abil juhitakse raskus kindlatesse punktidesse. Peamisteks ehitustehnilisteks uuendusteks said teravkaar, roidvõlv, tugikaared ja tugipiidad. Teravkaare kasutuselevõtmine tõi kaasa suured aknad ja saledad tornid. Akende ja portaalide kohal oli kolmnurkne ehisviil e. vimperg. Fiaalid, tugikaarte ja
Saksamaal taheti pystitada sama uhkeid kirikuid kui Prantsusmaal, kuid neil ei j2tkunud selleks maj ega kunstilist j6udu seega on Saksa kirikud lihtsamad ja p6hja Saksamaal kasutati ehitusmaterjalina punaseid telliseid. Saksa kirikuid ehitati sajandeid. N2iteks K6lni toomkirik. Saksa kirikud olid omakorda eeskujuks Eesti kirkutele. Eesti gootika leiab intranetist. Itaalias j2i gooti elu kaugeks stiiliks, seal ehitati v2rviliste marmortahvlitega kaetud kirkuid. Itaalia gootikat nim marmor gootikaks. Itaalia kirkikutel puudusid l22ne tornid. Kyll aga ehitasid nad nelitistornid (Firenze ja Milano toomkirikud). Gooti ajal ehitati palju feodaallinnuseid, millel oli arvukalt torne ja kindluse torn l6ppes kyla sakkidega. Skulptuur Skulptuur arenas edasi t2iuslikuma ja loodusl2hedasema kujutlusviisi poole. Kuj j2id seotusk hoonetega. Kuj toetuvad seljaga vastu seina, pikaks venitatud, saledad ja rikkalikult volditud r6ivastes
kunstiajaloolane ja ehitusmeister GIORGIO VASARI (1511-1574). Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. ARHITEKTUUR: Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid
Sellel on rida erijooni kirikud on suhteliselt pikad ja madalad, mistõttu tugikaari polnud üldse vaja või lisati need hiljem. Kirikute idaots (koor) lõpeb sirgelt. Rikkalikult dekoreeritud läänefassaad varjab kiriku struktuuri. Kõige kõrgem torn on tavaliselt nelitise kohal. Inglise varagootika võimsaimaks näiteks peetakse Salisbury katedraali (Lisa 2), kahe kaugele eenduva transepti, sirge koorilõpmiku ja hiiglasliku nelitistorniga ehitist. Umbes 1250-1350 loodud inglise gootikat nimetatakse dekoreeritud stiiliks. Kirikute siseruum muutub avaramaks ja vööndkaared lamedamaks. Koori idaseina tehakse suur aken. Stiili nimetuse põhjustab ehisdetailide rohkus. Tihti on nad vähe seotud konstruktsiooniga. Võlvidele lisatakse dekoratiivseid roideid, tekivad fantastilised lehvik-, täht- ja võrkvõlvid, mis Prantsusmaal levivad alles hilisgootika perioodil. Dekoreeritud stiili kuulsaim näide on Yorki katedraal.
Westminster Abbey on gooti stiilis kuninglik kirik. Seal on olulisel kohal Henry VII kabeli võlvid, mida nimetatakse perpendikulaar stiiliks (hilisgootika 16.saj). 12.saj lõpp- 13.saj alguses hakkab levima omapärane Inglise varagootika (early English), millel on rida erinevusi Prantsuse gootikaga: kirikud pikad ja madalad, mis ei vaja tugikaari; kiriku idaots lõppeb sirgelt(apsiid, kabel ja pärg puudub) nt Salisbury katedraal. Selle aja inglise gootikat nim dekoreeritud stiiliks- kasutatakse palju ehitusdetaile, mis pole seotud konstruktsiooniga. Itaalias kasutatakse gooti stiili tagasihoidlikult. Kirikute tugisüsteem on lihtne, vertikaalsust pole väga rõhutatud. Kirikutel puuduvad tornid, pigem ainult 1 torn- kellatorn, mis seisab kiriku kõrval eraldi. Kuppeltornid. Valgmiku osas pole aknad suured ja teravkaarsed, vaid ümmargused ja väiksed. Ehitatakse erivärvilisest marmorist, millest tehakse erinevaid motiive kirikutele
Firenze toomkirik Milaano toomkirik Veneetsia Doodzide palee Itaalia marmorgootika tipuks peetakse Firenze toomkirikut, mis aga gooti ajal pooleli jäi ning alles hiljem lõpetati. Mahult suurim gooti stiilis ehitis üldse on aga just Itaalias Milaano toomkirik. Kuigi itaalia kombe kohaselt pole sel läänetorne, püüti muus osas jäljendada põhjapoolsete maade gootikat (ehitajaiks olidki Alpide-taguselt Saksamaalt pärit meistrid). Kirikut ehib 135 fiaalitornikest ja 2245 skulptuuri. Itaalia gootika suursaavutuste hulka kuulub ka Veneetsia Doodzide palee, mida kasutati valitsus- ja kohtuhoonena. Raskete roosakamustriliste nelinurkadena toetuvad palee fassaadid alumiste korruste kergetele teravkaarelistele sammaskäikudele. Gootika Eestis Esimese laialt levinud kunstistiilina puudutas gootika ulatuslikult ka Eestit.
Saksamaal sündis värvitud puuskulptuur, mida kasutati altarite kujunduses. Uue altaritüübina tiibaltarid, mis on kaunistatud kujude ja maalingutega. Seinamaale loodi kõige rohkem itaalias, freskodeks nimetati, sest märjale krohvile maaliti. Gooti ajastul tekib ka tahvelmaal- puuplaadile või lõuendile maalitud pildid, mida sai paigutada ühest kohast teise. Vaibakunsti tuntuim daam ükssarvega, euroopa vaibakunsti tipp. Gootikat eesti on tallinna vanalinn, toomkirik, niguliste, pühavaimu, oleviste kirik. Renessanss14-16saj Itaalias loobuti kõige varem gootikast, toimus palju muudatusi sel maal, kauplemine idamaadega muutis jõukaks,säilinud oli rohkelt villasid antiikajast, siis antiikne uhkus kodanlusele eeskujuks saigi. Gooti kunsti suhtuti halvustavalt, renessaansi ajal antiikkunsti jäljendamine. Jõukad hakkasid rõhku panema oma elumajade mugavusele ja ilule. Kerkisid
On kadunud romaani kunsti õudus, rõhutatakse paradiislikust. Et kooti miniatuur maal saavutab kõrgpunkti 13. sajandiks on väga värviküllane, ornamendi rohke. Ikka veel ei kasutata valguse varju mängu ja perspektiivi. Gootikas toimub tahvelmaali sünd, esimesed nendest valmistatakse tiib altaritele. Gooti ARHITEKTUUR Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti
) salaaed e intiimaed, muust aiaosast müüriga eraldatud. Renessansiaedades levinud. giochi d'acqua (it.) tehniliselt keerukas vee- element itaalia renessanssaias, mis lõbustas pealtvaatajaid oma üllatavate helide, efektide ja juhtumitega. gootika e gooti stiil; romaani stiilile järgnenud stiiliperiood keskajal, kujunes 12. saj Põhja-Prantsusmaal, levis kogu Lääne-Euroopas, asendus 15. saj aegamööda renessanss-stiiliga. Gootikat iseloomustavad ehituskunstis teravkaared, roietele toetuvad ristvõlvid, skulptuurkaunistused, nt värvilised kanad, suunitlus kõrgusse. 5 Koostanud: Kadi Karro [email protected] Maastikuarhitektuuri ajalugu 1
Joonis 27. Joonis 28. Joonis 29. Firenze toomkirik Milaano toomkirik Veneetsia Doodzide palee Itaalia marmorgootika tipuks peetakse Firenze toomkirikut, mis aga gooti ajal pooleli jäi ning alles hiljem lõpetati. Mahult suurim gooti stiilis ehitis üldse on aga just Itaalias Milaano toomkirik. Kuigi itaalia kombe kohaselt pole sel läänetorne, püüti muus osas jäljendada põhjapoolsete maade gootikat (ehitajaiks olidki Alpide-taguselt Saksamaalt pärit meistrid). Kirikut ehib 135 fiaalitornikest ja 2245 skulptuuri. Itaalia gootika suursaavutuste hulka kuulub ka Veneetsia Doodzide palee, mida kasutati valitsus- ja kohtuhoonena. Raskete roosakamustriliste nelinurkadena toetuvad palee fassaadid alumiste korruste kergetele teravkaarelistele sammaskäikudele. 2.1.5 Arhitektuur Eestis Esimese laialt levinud kunstistiilina puudutas gootika ulatuslikult ka Eestit. 13
Kellatornid ilma kupliteta, väike ehistorn keskel, suured aknad, ümmargune roos aken. Inglismaa 13.saj. ehitati Londonis prantsuse stiili kirik Westminster Abby. See on kuningapere kroonimis-, laulatus- ja matusekirik. Salisbury katedraal- 2 transepti ja võimsa nelitistorniga. Pariisi Jumalaema kirik e. Notre-Dame. pr. 12.saj. Umbes 1250-1350 loodud inglise gootikat nimetatakse varagootika dekoreeritud stiiliks: • võlvidele lisatakse dekoratiivsed roided, tekivad lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. • Inglise profaan(ilmalik) arhidektuuri parimad näited on Cambridge ja Oxfordi kolledžite hooned. Westminster Abbey Cambridge kolledš 13.saj 13.saj. Hilisgootika Itaalia Gootika iseärasused:
Sellel on rida erijooni kirikud on suhteliselt pikad ja madalad, mistõttu tugikaari polnud üldse vaja või lisati need hiljem. Kirikute idaots (koor) lõpeb sirgelt. Rikkalikult dekoreeritud läänefassaad varjab kiriku struktuuri. Kõige kõrgem torn on tavaliselt nelitise kohal. Inglise varagootika võimsaimaks näiteks peetakse Salisbury katedraali, kahe kaugele eenduva transepti, sirge koorilõpmiku ja hiiglasliku nelitistorniga ehitist. Umbes 1250-1350 loodud inglise gootikat nimetatakse dekoreeritud stiiliks. Kirikute siseruum muutub avaramaks ja vööndkaared lamedamaks. Koori idaseina tehakse suur aken. Stiili nimetuse põhjustab ehisdetailide rohkus. Tihti on nad vähe seotud konstruktsiooniga. Võlvidele lisatakse dekoratiivseid roideid, tekivad fantastilised lehvik-, täht- ja võrkvõlvid, mis Prantsusmaal levivad alles hilisgootika perioodil. Dekoreeritud stiili kuulsaim näide on Yorki katedraal. · Itaalias
majamärk.Dekoreeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad.Elamu tähtsaim ruum oli koda-võõrastetuba/tööruum kaupmehele/köök/söögituba/nurgas lahtine kolle.Keskaegne kuulus ühiskondlik hoone-raekoda.15 saj alguses ehitati ka suurkaupmeesteühingu Suur gildi hoone.Tähelepanuväärsed on gildihoone uksed. Iga ajastu on endast jätnud jälje Tallinna vanalinna,eriti palju on pärandanud hilsikeskaeg.Nii üldilme kui ka detailide poolest esindab Tallinn Põhja-Euroopa gootikat paremini kui ükski teine linn ning on seetõttu rahvusvahelise tähtsusega kunstimälestis. Kujutaval kunstil oli teistsugune roll kui tänapäeval.Neid valmistati selleks,et jagada inimestele usu-ja moraaliõpetust.Piltide ja kujudega austati ristiusule tätsaid isikuid ja sündmusi.Samas oli olemas ka kunsti mis ei olnud otseses seoses religiooniga,mille tähendus oli mitmekesine,sealhulgas ka esteetiline.(Honorius Autunius 12 saj teoloog.Maalimisel on 3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a ............................. dotsent Epi Tohvri Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................
·hilisgootika (u 13501525). ( http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil ) 4 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. ( http://wapedia.mobi/et/Gooti_kunst ) Kõige väärtuslikum osa ehitistest oli koondunud linnadesse. Seepärast oli gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid
a ühe prantsuse meistri osavõtul. 13.saj ehitati Londonis üsna prantsuspärases stiilis Westminster Abbey. See on Inglise kuningate kroonimiskirik ning samuti kuningate ja suurmeeste matmispaik. INGLISE VARAGOOTIKA. Kirikud on suhteliselt pikad ja madalad, mistõttu tugikaari polnud üldse vaja või lisati need hiljem. Kõige kõrgem torn on tavaliselt nelitise kohal. Inglise varagootika võimsaimaks näiteks peetakse Salisbury katedraali. Umbes 12501350 loodud inglise gootikat nim dekoreeritud stiiliks. Dekoreeritud stiili kuulsaim näide on Yorki katedraal. Inglise hilisgootikas moodustub võlviroetest fantastiliselt rikkalik võrgustik. Seda nn perpendikulaarset stiili esindab nt Gloucesteri katedraali koor. Inglise ilmaliku gootika headeks näideteks on Cambridge'i ja Oxfordi kolledzide hooned. Itaalia gootika kasutas selle stiili tehnilisi saavutusi tagasihoidliult. Sage on kuppel nelitise kohal.
Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist. Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus ja mõõtmete erakordsus. Põhiplaanidele olid omased eenduv...
See tõi kaasa rahulolematuse ja puhkesid talupoegade ülestõusud. Kuigi kõik need ülestõusud suruti maha, õõnestasid need siiski feodaalset ühiskonda. Selline areng kestis mitu sajandit ja sai alguse just gooti kunsti arenguaastail s o 12.-13. sajandil. Pikapeale õnnestuski paljudel linnadel saavutada sõltumatus suurfeodaalidest. Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad
kolme- kuni viielööviline pikihoone oli läbi lõigatud mitmelöövilise põikihoone e transeptiga, millele järgnes polügonaalse, ümmarguse või nelinurkse koorilõpmikuga kooriosa. Niisugune ruumijaotus jättis alles juba romaani ajastust tuttava ladina risti kujulise põhiplaani. Ehitustehniliselt on gooti katedraalid võrreldes eelnenud ajajärguga suureks sammuks edasi. Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat vertikaalsus ja kergus. Teravkaare kasutuselevõtmine tõi kaasa avarad aknad ja saledad tornid. Kuna teravkaarse konstruktsiooni külgsurve oli väiksema pinge tõttu nõrgem ja peamine raskus langeb alla, osutus võimalikuks ehitada kõrgemaid ja vähem massiivseid müüre ning kõrgemaid avausi. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustasid hiigelsuure sõrestiku, mis oleks püsti püsinud ka ilma seinteta
13. saj ehitati üsna prantsusepärases stiilis Londonis Westminster Abbey. 12. lõpul ja 13. saj alguses levis omapärane inglise varagootika (Early English). Kirikud on suhteliselt pikad ja madalad, mistõttu tugikaari polnud üldse vaja, idaots lõppeb sirgelt (koor). Rikkalikult dekoreeritud läänefassaad varjab kiriku struktuuri, kõige kõrgem torn on tavaliselt nelitise kohal (nt Salisbury katedraal) 1250 1350 loodud inglise gootikat nim dekoreeritud stiiliks. Kirikute siseruum muutub avaramaks ja vööndkaared lamedamaks. Koori idaseina tehakse suur aken. On rohkelt ehisdetaile, mis ei ole seotud konstruktsiooniga. Võlvidele lisatakse dekoratiivseid roideid, mis levivad Prantsusmaal alles hilisgootika ajal. (nt Yorki katedraal). Hilisgootikas moodustub võlvroietest fantastiliselt rikkalik võrgustik, seda nn perpendikulaarset stiili esindab nt
ristlõikega sambad. Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal 1.Millist gooti stiili kirikut tead Londonis? Millised tähtsad sündmused seal toimuvad? Westminiter Abbey, see on Inglise kuningate kroonimiskirik ning samuti kuningate ja suurmeeste matmispaik. 2.Vaata Salisbury katedraali fotot ja põhiplaani. Mitu transepti on sellel kirikul? Leia nelitis ja nelistorn. Salisbury katedraalil on kaks transepti. 3.Mis iseloomustab inglise dekodeeritud stiili? Umbes 1250-1350 loodud inglise gootikat nimetatakse dekodeeritud stiiliks. Kirikute siseruum muutub avaramaks ja vööndkaared lamedamaks. Koori idaseina tehakse suur aken. Ehisdetailide rohkus, mis on tihti konstruktsioonidega vähe seotud. Võlvidele lisatakse dekoratiivsed roided, tekivad fantastilised lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. 4.Kus võib leida häid näiteid inglise gooti profaanarhitektuurist? Inglise ilmaliku gootika headeks näideteks on Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. 5.Tuleta meelde, mis on fresko.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
