Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti kirjanduse ajalugu I (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 32
1.
Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule , kroonikad , kirikukirjandus ,
raamatukultuuri teke jne.


Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel
- rahvuskirjandus
Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse
mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia , antropoloogia, lingvistika . Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on
suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule
arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa
talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate
klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva
pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand,
milles peegeldub loojatele omane keskkond, avanevad ellusuhtumise
alused, animistlikud tõekspidamised, rahva muinasusk . Pärast
ristiusu omaksvõttu pole eestlased hüljanud oma jumalaid.
Traditsiooni abil ja kaudu suutis rahvaluule edasi kanda oma ajastu
mõttelaadi, rahva vaimse kunstiloominguna avab rahvaluule
loojate/edasikandjate maailmavaadet, ootusi, lootusi ja püüdlusi
parema tuleviku nimel.
Läbi sajandite on rahvalaulud saatnud erinevaid kombeid, töid,
vanima kihi moodustavad mütoloogilised ning kodu- ja töölaulud,
edasikandjaks ja loojateks peamiselt naised. Rahvalaulude vanades
keelevormides ja murdepärasustes avaldub eesti keele rikkalik
sõnavara, rahvalaulude temaatika on avar ja haarab kõikvõimalikke
eluavaldusi, vanimad on kodu- ja töölaulud. 19. sajandil kujunes
välja riimiline rahvalaul , mille teket on mõjustanud kirjanduse
eeskuju, lõppriimi eelistamine, saksa jt rahvaste laulud.
Rahvaluule kogumine, uurimine ja trükis avaldamine muutus

Vasakule Paremale
Eesti kirjanduse ajalugu I #1 Eesti kirjanduse ajalugu I #2 Eesti kirjanduse ajalugu I #3 Eesti kirjanduse ajalugu I #4 Eesti kirjanduse ajalugu I #5 Eesti kirjanduse ajalugu I #6 Eesti kirjanduse ajalugu I #7 Eesti kirjanduse ajalugu I #8 Eesti kirjanduse ajalugu I #9 Eesti kirjanduse ajalugu I #10 Eesti kirjanduse ajalugu I #11 Eesti kirjanduse ajalugu I #12 Eesti kirjanduse ajalugu I #13 Eesti kirjanduse ajalugu I #14 Eesti kirjanduse ajalugu I #15 Eesti kirjanduse ajalugu I #16 Eesti kirjanduse ajalugu I #17 Eesti kirjanduse ajalugu I #18 Eesti kirjanduse ajalugu I #19 Eesti kirjanduse ajalugu I #20 Eesti kirjanduse ajalugu I #21 Eesti kirjanduse ajalugu I #22 Eesti kirjanduse ajalugu I #23 Eesti kirjanduse ajalugu I #24 Eesti kirjanduse ajalugu I #25 Eesti kirjanduse ajalugu I #26 Eesti kirjanduse ajalugu I #27 Eesti kirjanduse ajalugu I #28 Eesti kirjanduse ajalugu I #29 Eesti kirjanduse ajalugu I #30 Eesti kirjanduse ajalugu I #31 Eesti kirjanduse ajalugu I #32
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 189 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triin tiniito Õppematerjali autor
eesti kirjanduse tekkimisest kuni "Noor-Eesti" rühmituseni.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

1. 19.sajand eesti kirjandusloos. Mõttesalmikutes "Järwa-ma wanna mehhe Eesti rahvuslik kirjandus algab Petersoniga. õppetused" (1840) sõitleb ta inimeste laiskust, Peterson Kristjan Jaak (1801 - 1822) oli hooletust ja teisi pahesid. Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku

Kirjandus
thumbnail
23
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad ­ edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv

Kirjandus
thumbnail
5
doc

Eesti kirjanduse algus/ ärkamisaegne Eesti

L. Koidula looming. 17. Rahvusromantism. 18.Rahvusliku ärkamisaja hääbumise põhjused. Vastused 1. Eestiaineline kirjandus ­ teosed, mis ei ole eestikeelsed, kuid kirjutavad Eestist, eestlastest ja siinsetest kommetest. 2. ,,Läti Henriku Liivimaa kroonika" ­ 1227. a. Autor: Henrik ­ Saksa Ordu kroonikakirjutaja/misjonär. 13. saj. alguses toimus Eestis ristiusustamine, mille eesotsas oli piiskop Albert, Henrik oli saatjaskonnas. Sealt sai Eesti nimeks Maarjamaa ­ maa, mis oli pühendatud Neitsi Maarjale. ,,Läti Henriku Liivimaa kroonika" on kirjutatud saksa keeles ning räägib eestlaste kommetest, elust-olust, rahvaluulest, toitudest jne... Mõned kroonikast pärinevad eestikeelsed sõnad: odempe ­ Otepää, Sackala ­ Sakala, Tarbata ­ Tartu, Viliende ­ Viljandi, maleva ­ malev, wanem ­ vanem, kylekunda ­ kihelkond, Lembitus ­ Lembitu

Kirjandus
thumbnail
28
docx

Eesti kirjandus I, kordamine

Levima hakkas rahvusromantiline ajalookäsitlus. ,,Liivimaa noorem riimkroonika" 1348 Bartholomäus Hoeneke Käsitleb 14. Sajandi algupoole sündmusi. Eriti kaaluka tähendusega on selles 1343. Aasta Jüriöö ülestõusu kirjeldus. Algtekst pole säilinud. Säilinud on hilisemad proosaümberjutustused. B. Teos valmis 14. Sajandil. Käsitleb 14. Sajandi I poole sündmusi. Kajastab sündmusi, millest põhiosa moodustab Jüriöö ülestõus 1343-45. Alamsaksa keeles. 1960- eesti keeles ilmunud. Sulev Vahtre kommentaaridega. Hiliskeskaeg Euroopas oli raske aeg nagu tollastest allikatest selgub. Inimene sõltus hetkel valitsevast kliimast. Kui mitu aastat järjest vili ikaldus, tuli näljahäda. Need kestsid ka siinmail peaaegu 19. Sajandini, kui hakati kasvatama kartulit. 14. sajandil tuleb sisse suur nälg. Algabki kroonika suure näljahäda kirjeldamisega. Nendest sündmustest on saanud inspiratsiooni Bornhöhe.

Ajalugu
thumbnail
16
rtf

Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor-

Kirjandus
thumbnail
18
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa

omane. Kuid nad otsivad läbi ka mere ja ainsana kõigi germaanlaste seast korjavad nad merest ja rannikult merevaiku. Kroonikad ­ edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika

Kirjandus
thumbnail
19
doc

Kokkuvõte põhikoolis õpitust

Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Reeglina jaotub draama vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. Ekspressionism- Kunstivool, mis sündis XX sajandi algul Saksamaal. Ideede ja elamuste kujundirikas väljendamine. NT, Marie Under Eleegia- lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. 1 Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.

Kirjandus
thumbnail
21
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused

1.Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad ­ edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv.

Kirjandus




Kommentaarid (2)

paztacaz profiilipilt
paztacaz: Ilmselt küll eelmise aasta materjal, aga hea õppida selle järgi siiski. põhjalik.
04:18 02-06-2011
Rosalie profiilipilt
Rosalie: väga palju materjali aga väga hea! Aitas väga
15:02 23-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun