IDEESTIK Romaani ideestik on autori poolt romaanis väljendatud ideede kogum. Teose PÕHIIDEE on autori vastus romaani käigus asetatud probleemile. Romaani ideede sõnastamine on keeruline ja vahel ka võimatu ülesanne. Mida tahab autor oma teosega öelda? See küsimus on sama vana nagu selle kriitika. Kui autor oleks tahtnud öelda midagi konkreetset, oleks ta selleks leidnud lühema tee kui romaani kirjutamine. Hea romaan näitab elu selle vastuolulisuses, ta viitab muuhulgas sellele, et kõike inimlikku ei saa
halva alati heaks pöörata. Näiteks, kui Goga jäi asja varastamisega vahele, uskus AnneMai, et Gogal on olnud raske lapsepõlv mistõttu ta varastaski. AnneMai tahtis aidata ka Eduardit ja Antonit ning seepärast hakkas vana naine neid töötegemise kõrval ka õpetama. Teose lõpus tuleb välja, et need kolm suli pole mitte esimesed, keda AnneMai oma elujooksul on püüdnud paremateks inimesteks muuta. 2. Teose probleemistik ja ideestik 1. Kas halba inimest on võimalik heaks muuta? AnneMai püüdis sulisid heale teele juhatada. Varasemalt oli naine aidanud Kristjani, Albertit ja Vovat. Varasemalt olid nemad ka oma eludega rappa jooksnud, kui tänu AnneMai juures töötamisele said nad oma elujärje jälle kätte. Nüüd aitas ta järgmisi: Gogat, Eduardit ja Antonit. Eduardile ja Antonile õpetas AnneMai koolitarkusi, et nad saaksid eksamid ära teha. 2. Kas on õige pühendada end igavesti oma kallimate mälestustele
Selle koorma kandmise mõju väljendavad eksistentsialistid selliste mõistetega nagu äng, iiveldus, hirm. Teiseks. Inimese käsitlemisel tuleb lähtuda tema täiesti isikupärasest olemisest ehk eksistentsist. Inimene seisab pidevalt silmitsi eluliste valikute ning oma olemasolu piiridega surmaga. Elu, mida elatakse oma individuaalsust teadvustamata, on võõrandunud ja absurdne. Absoluutselt vaba on inimene, kes võtab endale täieliku vastutuse julgeb ise valida ja otsustada. TEOSE IDEESTIK: ,,Iiveldus" on päevikuvormis romaan, mis vahendab ängide küüsis vaevleva mina-tegelase Antoine Roquentini eksistentsiaalset ekslemist ja eneseotsingut 1930. aastate Pariisis. Sartre'i tegelaste eksistentsialiastlik kriis tähendab kommunikatsiooni vaegust. Maailm on vaenulik, tegelased on üksinda ja kannatavad alaväärsuse all. Nad ei saatalitada südametunnistuse järgi. Inimene püüab end näidata paremana kui ta tegelikult on. KRIITIKA - ARVO UUSTALU:
tuba asub minategelase sõbranna juures, kellel on parajasti nimepäev. See seltskond on juba temale kohale ning seal tunneb ta ennast mugavalt ning talle meeldivad need inimesed. Kolmas tuba on aga tema enda tuba. Seal istub ta koos oma kolme sõbraga. Teoses ei toimu väga palju ringiliikumist ning enamus ajast on lithsalt dialoog erinevate inimeste vahel. Arutatakse probleeme ning jagatakse arvamusi erinevatest teemadest. Toimub ka ringiliikumist, kuid seda vähe. 2. Teose probleemistik ja ideestik *Kas inimesed ei oska suhelda? Autor väitis raamatu alguses, et inimesed ei oska suhelda. Pärast esimest peatükki, leidsin mina, ei tea küll kas samamoodi nagu autor, sellele vastuse. See seltskond oli pidevalt ärritunud ning kergesti solvuv peategelase suhtes, kes erines neist. Enamus seltskonda oli seal abielus või suhtes ning isegi lastega, tema aga mitte. Kui minategelane avaldas oma arvamust,
Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" 1.Teose tegevusaeg: Teose üldine tegevusaeg on aastast 1914 kuni 1957. Täpsemalt öeldes on tegevus jaotatud ,,viide tantsu" ning iga tants toimub erinevatel aastatel ühelainsal sügisesel rehepeksupäeval. Esimene tants toimub maailmasõja puhkemisel aastal 1914. Teine tants toimub suure majanduskriisi ajal 1929.aastal. Kolmas tants toimub Saksa okupatsiooni ajal 1943.aastal. Neljas tants toimub kolhooside rajamise ajal aastal 1949. Ning viies tants toimub aastal 1957 kui küüditatud Siberist tagasi tulevad. Ajastule iseloomulikud tunnused: Inimesed tulevad ja lähevad, käivad sõjas, saavad surma, aga aurukatel aianurgas püsib. Inimestele oli kõige tähtsam töö tegemine. Oli suur masinaajastu ning nö tapva kehalise töö tegemine hakkas vähenema. Ajastu mõju inimestele: Selle romaani tegevusajal toimusid mitmed okupatsioonid ja küüditamised ning see mõjus ka Tuhakopli elanikele, ...
süüdimõistetu sel ajal vabaks. Ta oleks tahtnud Jesua enda juurde jätta, sest temaga oli huvitav rääkida, kuid tema positsioon ja rahva tahe ei lubanud seda, sest vastasel juhul oleks ta kaotanud oma koha prokuraatorina ning ta oli liiga arg, et teisiti käituda. Jesua mõisteti surma, sest ta kuulutas alternatiivset usku Rooma riigi poolt seadustatule ning ta rääkis võimust ning tõe ja õiguse riigist. Seepärast sattus ta ühiskonna põlu alla ning ta hukati Kolgata mäel. 7.Teose ideestik: Näidata tõetruult ja ilustamata seda, mida teeb inimmõistus, kui talle liiga palju võimalusi anda. Samuti näidata ebaausaid ametnikke, altkäemaksuvõtjaid, riigiraha raiskajaid, väikeseid ja tühiseid inimesi, kes tahavad silma paista ja karjääriredelil tõusta ja mugavalt teiste arvel elada. Lisaks panna proovile tegelaste headus, halastus, armastusvõime, ustavus ja otsusekindlus. Teose probleemid (eri lugudes): revolutsioonijärgse Venemaa ühiskond, armastajatest
Kirjandusteose analüüs Koostaja: XXX 23.10.08 Pisuhänd E. Vilde Tallinn, 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Ludvig Sander on ametilt insener, kuid ta naine soovis, et Ludvig kirjutaks romaani. Ludvigil ei olnud väga kirjaniku annet, siis ta palus oma vanal klassivennal, Piibelehel, romaan tema eest kirjutada. Sama Piibeleht oli päästnud Ludvigi naise õe, Laura, auto eest. Ludvigi juures nad kohtusid uuesti ning armusid. K...
tehes. 7. Kui mina oleksin üks Vargamäe lastest, siis ma eelistaksin elada Eespere talus, sest siis poleks vähemalt ohtu, et Pearu kõrtsist tulles oma viha laste peal välja elaks. Ning samuti Andrese peres elades kasvaksin üles kohusetundlikuna ning tööd austavana, aga kuna Pearu ei sundinud oma lapsi tööle nii nagu Andres seda tegi, siis seal kasvades ei saaks ma selliseid eluväärtusi. 8. Teose ideestik: Teost läbib tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. See probleem jääb ka teose lõpuni püsima. Samuti käib võitlus maa üle, mis kujuneb teiseks suureks põhiprobleemiks. Hinne 5
,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 1. Romaani tegevustik toimub 3el tasapinnal. Selgita neid. Ideestik, aine ja sisu. Mütoloogiline tasand ideestik võetud rahvajuttudest. Teose aine on hea ja kurja võitlus. Teose süzee: Vanapagan tuleb maa peale elama, et inimese kombel õndsaks saada. Tema lihtsameelsust kasutab ära omakasupüüdlik Ants, kes Vanapagana enda heaks tööle paneb. Lõpp on traagiline Vanapagan maksab Antsule kätte ja hukkub ka ise. Religioosne tasand ideestik põhineb usul ja piiblil. Teose aine: kas ausad ja seaduskuulekad
-tis elatis -ja avaja -k sõiduk -mik lugemik -ur kallur -lane mesilane -el keetel -nd malend 4. Kohta ja ala märkivad sufiksid: -la söökla -ik madalik -stik järvestik -mu elamu -k seljak -mik ristmik -stu järvistu 5. Rühma ja kogu märkivad sufiksid: -stik ideestik -kond keskkond 6. Naissugu märkivad sufiksid: -nna õpetajanna -tar poolatar 7. Mõõtmelist väiksust või hellitust väljendavad sufiksid (deminutiivsufiksid): -ke majake -kene majakene
• Teos kirjeldab 1905.a sündmusi • Indreku ja Kristi osavõtt koosolekutel • Mäss- põletamine ja laamendamine • Verevalamine, Kristi haav, Bõstrõi surm • Rõõmusõnum • Matused • Kristi isa hoiatus • Sõdur Timofei • Rahaprobleem • Kiri ema haigusest • Ülemaaline kongress • Indrek koju • Ema pihtimus • Linna tagasi • Kristi enesetapp • Isa ja Ants soldatite käes • Isa kõne • Indrek andis emale rohtu nii palju, et enam polnudki vaja. Probleemistik ja ideestik • Mässust tingitud rahulolematus, usaldamatus jne ehk ühiskonna mõju inimesele on suur • Enda vaadete kaitsmine • Tõega ei saavutata jätkuvalt õigust • Tegudel on tagajärjed (Ants) Tänan kuulamast! 2014
Ta oli tõsist tööusku,leplik ja oli kooliõpetaja Armastas Karinit, aga ei oskanud seda välja näidata Ei hinnanud seltskonnaelu Karin Tüübilt on ta rahutu, sügav, kirgliku loomuga Seltkonnna elu armastav Mees ja lapsed teisejärgulised Sisemised heitlused iseendaga Otsis armastust Sündmustik Peamine probleemistik keerleb Indreku ja Karini abielu ümber Mitmed seltkondlikud sündmused Köögertali pankrotistumine Traagiline teose lõpp Teose ideestik Naeruvääristab seltkonna elu Raha ümber keerles kõik Armastuse ja õnne otsimine elus Inimeste sisemised heitlused armastuse ja raha suhtes Selle aja kodaniku mentaliteedi hukkamõistmine Tänan tähelepanu eest!
Parim sõbranna kellega oli algusest peale hea klapp. Mida said teada tema minevikust? Millised on tema suhted teiste tegelastega? Kes/mis on tema elu mõjutanud? Kuidas tegelase otsused mõjutavad teisi? Kas tegelane on dünaamiline (muutuv ja arenev) või staatiline (muutumatu, arengut ei toimu)? Kes ja miks on teose peategelane? Vaatepunkt. Kelle vaatepunktist teose sündmusi esitatakse? Minategelase vaatepunktist, tegevused vahelduvad noormehe mõtetega Teose ideestik. Olulised teemad ja probleemid teoses. Sõnasta teose idee ehk peamine mõte/ sõnum (Mida autor tahab selle teosega öelda?). Kas ja kuidas avab pealkiri teost? Kuivõrd tänapäevane/aegunud on teose temaatika? Ideestik- mina arvan, et antud teemad ja probleemid raamatus on aegumatud noorte seas. Peategelane käsitles probleeme nullindatel aga usun samad teemad on ka tänapäeval aktuaalsed ning olid ka varasemalt. Kompositsioon ehk ülesehitus. Millistest osadest teos koosneb
"TÄNA ON TÄNA & FOREVER ON FOREVER" Margus Karu MARGUS KARU ELULUGU Sündinud 11.09.1984 (31) Lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikoolis audiovisuaalse meedia eriala Kuukulgur Filmi reklaami- ja filmiprodutsent "Nullpunkt" autor "TOT & FOF" on teine romaan TEGELASED Tekla Tuul- reklaamifirma töötaja ja saatejuht, egoist, depressioonis, elust tüdinud, elumõtteta Elvis- hooliv, armunud Teklasse Kait- modell, nooremana ambitsioonikas SISU Tekla Tuule ummikseis Elvise korraldab üllatuspeo Tekla tarbib LSD-d Reisib narkouimas Uus-Meremaale Kohtub Kaiduga hõimumajas Tekla leiab end uuesti Tekla ärkab Elvise juures Annab lahkumisavalduse Kõik on korras! PROBLEEMISTIK Oma õnne leidmine Ühiskonna surve Enesega rahulolemine Seksuaalne orientatsioon Tunnustuse leidmine Perevägivald ja selle mõju lapsele IDEESTIK Igaüks on oma õnne sepp! Kõige...
Avastatakse, et preester on surnud. Mõni aeg hiljem kuuleb üks pimedatest lehtede kahinat, keegi tuleb. Nõdrameelse laps hakkab nutma. Saadakse aru, et keegi tuleb, muidu laps ei nutaks. Laps tõstetakse kõrgemale, et ta paremini näeks. Sammud jõuavad pimedateni, nende keskele, pime naisterahvas küsib, kes oli tulnud, kuid vastust ei saanud. Väike laps hakkab südantlõhestavalt nutma... 2. Teose probleemistik ja ideestik 1)Kas elu kohta peab kõike teadma? Ei pea. Selle vastuseni jõuab sündinud pimedate kaudu, kes pole kunagi maailma visuaalselt näinud, kuid seeeest tunnetavad seda ning on rahul. 2)Kas hea elu elamiseks peab maailma oma silmadega nägema? Ei pea. Sündinud pimedad, kes pole mitte kunagi näinud, tundusid olevat rahul enda olukorraga, nad polnud mitte kunagi näinud, kuid nad kujutasid maailma endale ette. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus
(Kuidas pärast asjad kulgevad?) Moto Teose või selle osa algusesse paigutatud tsitaat, teisest kirjandusteosest valitud juhtmõte Raamjutustus Juhatab järgneva loo sisse Raam Olemas näiteks novellis „Inimene vutlaris“, kuid puudub novellis „Palat number 6“ Romaani aeg Sündmuste kestus (?) Romaani ideestik Ideestik on romaanis väljendatud mõtete kogum. 1. Milline on teose pealkiri? 2. Kas teosel on moto? 3. Millised on romaani põhiteemad? 4. Milles seisneb konflikt romaanis? 5. Millised on romaani olulisemad stseenid või kõige olulisem neist? Miks just see stseen oluline on?
1. Proosateose tegelaste analüüs Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks komponendiks. Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaneb teose ideestik. Lugeja tunneb huvi eeskätt tegelaste ja nende elusaatuse vastu. Kirjandusteose tegelased jagunevad nende tähtsuse järgi teoses peategelasteks, kõrvaltegelasteks ja episoodilisteks tegelasteks. Peategelane või peategelased kannavad teose ideelist põhiraskust, juhivad ja kannavad sündmustikku. Kõrvaltegelased on peategelaste teenistuses, jäädes tähtsuselt nende varju. Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt.
seitsmes surmapatus. Autor toob välja, et ka patuvastasus võib muutuda patuks(ka voorus võib mingis situatsioonis muutuda patuks). Suurim etteheide peategelasele on mõttelaiskus. Süüdistuste mõte seisneb selles, et inimene peab leidma oma sisemise vabaduse. "Kiri proua Agnes Rohumaale" - osa, kus autor justkui seletab lahti, milline peab olema modernistlik romaan: sümboolne tegevusaeg, aeg ja ruum on subjektiivsed mõisted, peategelase nime ei mainita kogu teose vältel. 6. Teoste ideestik Uued olukorrad ja kogemused panevad meid vaatama iseendasse Meie igapäevaelu ongi nagu maagiline hoone- sama juhuslik ja mõistatuslik 7. Isiklik arvamus Raamat, millest on raske aru saada.
juuksed, abielu jne.) alandlik-pidas ennast kõige väiksemaks, täitis alati Jumala käsku pühendunud- pühendus täielikult kõigele mida ta ette võttis, ei andnud alla, usaldas Jumalat. 5. Erinevad tegevusliinid Raamatule on lähenetud nö kahelt poolt, üks pool on see kuidas autor kõigest kirjutab ning jutustab Katarina elust, kuid igale peatükile järgneb mingi tegelase(kes on antud peatükiga seotud) vaatepunkt asjale, lähtudes selle tegelase vaadetest ja läbielamistest. 6.Teose ideestik Arvan et teose idee võiks olla et elu tuleb elada mitte ainult iseendale, vaid ka teistele ja et tõelise rahu oleme leidnud vaid siis, kui oleme leidnud Jumala. 7. Isiklik arvamus Mulle väga meeldis see raamat, sest paljud asjad mida Katarina läbi elas, tulevad endalegi tuttavad ette. Mittekristlastele võivad teatud asjad tunduda ulmelised. Aga see inimene on päriselt elanud ning kõik need imed juhtunud. Uskuge mind, Jumalaga elades juhtuvadki kogu aeg imed
Tema tähendus teoses- Jesua oli inimene, kes kujutas endast headust ja kannatlikkust, kuid võimud seda ei aksepteerinud ning seetõttu määrati ta ka hukule. Suhted Pontius Pilatusega- Pontius oli Jesuasse kiindunud, kuid tal ei õnnestunud teda päästa. Jesua mõisteti surma, sest ta kuulutas alternatiivset usku Rooma riigi poolt seadustatule ning ta rääkis võimust ning tõe ja õiguse riigist. Seepärast sattus ta ühiskonna põlu alla ning ta hukati Kolgata mäel. 7. .Teose ideestik: Näidata tõetruult ja ilustamata seda, mida teeb inimmõistus, kui talle liiga palju võimalusi anda. Samuti näidata ebaausaid ametnikke, altkäemaksuvõtjaid, riigiraha raiskajaid, väikeseid ja tühiseid inimesi, kes tahavad silma paista ja karjääriredelil tõusta ja mugavalt teiste arvel elada. Lisaks panna proovile tegelaste headus, halastus, armastusvõime, ustavus ja otsusekindlus. Teose probleemid (eri lugudes): revolutsioonijärgse Venemaa ühiskond, usuprobleem,
peitub varjatuna tema ideestikus. Pigem võiks seda nimetada draamaks. Lühidalt näidendit iseloomustades, võiks öelda, et näidendi tegevustik on tagasihoidlik, ilma erilise välise pingeta. Kuigi tekib rida armastuskolmnurki, ei loo needki väliselt pingelist intriigi. Autor on ilmselt teadlikult vältinud efektset lavalist tegevust. Inimesed lihtsalt kõnelevad, istuvad, joovad teed. Tsèhhovile on nii omane, et näidendi ideestik ei avane välise tegevuse taustal, vaid peitub sügavamal. Tsèhhovi näidendi idee sisuni võib seega jõuda ainult tähelepanelik lugeja või vaataja, kes oskab silmas pidada mitte ainult väliselt pingenappi sündmustikku, vaid kogu kujutlusvahendite süsteemi ning meeleolusid. Tsèhhovi näidendis kõneleb nn. alltekst rohkem kui tekst. Tsèhhovil kõnelevad pisiasjad ning see viibki näidendi sisu sügavama mõistmise juurde. Ühtegi teise Tsèhhovi näidendisse ei ole põimitud nii palju
on tegelikult täie tervise juures. Lapsed saavad teada, et Mats on aardekütt ja tahab aaret maha müüa. Noored hakkavad aaret kiiremini otsima ning leiavad selle. Kuid neid pannakse aarde peidikusse kinni ja ähvardatakse relvaga. Nende õnneks päästab nad üks arheoloogidest Indrek. Mats ja Peeter lähevad vangi. Leitud aare viiakse muuseumisse, lapsed saavad leiutasu ja on õnnelikud. 2. Teose probleemistik ja ideestik Miks ei saanud Tanel ja Marten algul läbi? Sest nad olid legendist erineval arvamusel ja kumbgi ei tahtnud alla anda. Miks olid Tanel ja Laura õnnelikud kui kuulsid, et külla ostis endale suvekodu pere, kellel oli nende vanune poeg? Sest nad olid juba mitu aastat tahtnud, et neil oleks keegi kolmas, kellega mängida. Kolmekesi on ikka toredam, kui kahekesi. Miks kahtlustasid Tanel ja Laura, et Mats pole õige arheoloog?
Aleksis Kivi Pani aluse Soome realistlikule proosale. Elu saatus sarnane Juhan Liivi omale. LOOMING: 12 näidendit: ,,Nõmme kingsepad" ,,Kullerva" ,,Kihlus" ,,Kanarbikumaa" ,,Luule"- luulekogu Peateoseks on romaan ,,7 venda" Ideestik 19. sajandi Soome külaelu. Peategelased on orvuks jäänud vennad. Vanusevahemik 16-25. Annavad oma kodutalu 10 aastaks rendile ja pagevad metsa. Vendade kaudu avaldub soomlase talupoja loomus, igapäevane tööharjumus ja kogukonna lagunemine. Romaan sisaldab ka rahvusjutte ja laule. Teose lõpul saavad lugupeetud ning hästi toimetulevateks külainimesteks.
Käidi pidevalt kohtu vahelt. Tulid Miina ja Jaagup neil sündis laps. Lapsed kasvasid suuremaks ning hakkasid igasuguseid koerustükke tegema. Pearu ning Andrese lapsed hakkasid omavahel suhtlema mõndade vahel tekkis ka armastus. Laped said vanemaks kes kolis kodust ära, kes läks kooli, kes sõjaväkke. Pärast laste minekut polnud Vargamäe enam endine ning ka Andres ja Mari mõistsid, et Värgamägi pole enam see, mis ta kungi oli olnud. 2. Teose probleemistik ja ideestik Üldiseks probleemiks on tõe ja õiguse otsimine (Antud teoses kahe talupere omavahelistest tülidest) Võitlus maaga kestab igavesti Rikkuse näitamine 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Andres Oli tubli töötegija maamees. Ta ei olnud oma naise suhtes vägivaldne (teda ajas närvi, et tagapere peremees oma naist peksis ja halvasti kohtles) ning hoolis temast (sai aru, et Krõõt on mittu
Ometi olid nii Victor kui Adéle mõlemad korduvalt truudusetud. Ilmselt abiellusid nad liiga noorelt ning pigem trotsist kui armastusest. Murrang Põhjalik murrang Hugo maailmavaates toimus 1820.ndate aastate 2. poolel. Siitpeale iseloomustab teda avar kaasaelamine ühiskondlikule õiglusele ja võitlusele, poolehoid rõhututele ja hüljatutele, jõuline eetiline protest maise ülekohtu vastu. Järjest sügavamaks ja küpsemaks muutus samuti tema filosoofiline ideestik. Selles sai valitsevaks müstiliselt varjundatud elukõiksuse ülistus. Hugo vaimne autoriteet kasvas järjest, ta sai Prantsuse ühiskonna südamestunnistuse sümboliks. Rahvuskangelane 1841 tõstis Louis-Philippe ta aadliseisusse ja ta määrati parlamendi ülemkotta. Seal sai ta tuntuks sõnavõttudega surmanuhtluse ja sotsiaalse ebaõigluse vastu ning sõnavabaduse ja Poola iseseisvuse poolt. Pärast 1848. aasta revolutsiooni valiti ta Teise Vabariigi
mõni tõeline ajalooline sündmus. Teoses kirjeldatakse Molotovi-Ripentropi pakti sõlmimist, kui ka seda, milline oli metsavendade elu metsas. Teoses külastab nimitegelane ka põrgut, kus ta kohtub mitmete Eesti suurkujudega. 2. Teose koht autori loomingus (lühiülevaade autorist; mida on teose kohta öelnud autor ise, mida on öelnud arvustajad) Teos on autori üks esimesi ilmunud teoseid. Raamatut on arvustajate poolt rohkelt kiidetud. 3. Teose probleemistik ja ideestik (Too välja teose peaidee ja 3–4 probleemi teosest) Teose peaideeks on Eesti olukord Nõukogude okupatsiooni ajal ning nimitegelase püüe taastada iseseisev Eesti Vabariik. Teosest käis läbi palju probleeme ning enamik neist lahendati ühe peatüki jooksul. Püsivamateks probleemideks olid koputajad, keda mainti teoses korduvalt, reeturlikud kaasmaalased ning nimitegelase suutmatus tuua tagasi vana eestiaja kord. 4. Teose peategelase iseloomustus Tegelase suhe loo jutustajaga
Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. 6. Tegevusliinid: Taavi – Juuljus Juuljus – Kristiine – Sessi 7. Ideestik – „Tee tööd, näe vaeva, siis tuleb ka armastus!“
Populaarsuse saavutas teosed ,,Nahksuka jutud". Teemaringid: 1. revolutsioon (USA iseseisvumisega seotud sündmusedprobleemid); 2. mereromaanid (ajast mil ta oli teenistuses); 3. indiaani suguharude elu käsitlevad romaanid. · V. Hugo . 1820. aastate II pooles toimus tema maailmavaates murrang avar kaasaelamine ühiskondlikule õiglusele, võitlusele, poolehoid rõhututele, hüljatutele, jõuline eetiline protest maise ülekohtu vastu. Küpses tema filosoofiline ideestik. Hugo muutis draamas oluliseks groteski, mis oli vastand ülevale. Selle abil liitis ilus ja inetuse; lükkas ümber põhimõtte ,,kunst kunstipärast", oluline oli kunstniku vastutus ühiskonna ees. Tema ajaloolisi näidendeid võib nimetada pseudoajaloolisteks, sest ta ei pööranud mingit tähelepanu ajaloolistele faktidele, puudus täpsus. Luuleteosed: ,,Oodid ja ballaadid", ,,Idamaised luuletused", ,,Sügislehed", ,,Videvikulaulud"
1.Mille poolest on kantaat-sümfoonial ,,Laul maast" Mahleri loomingus eriline koht? Ta kirjutas selle muserdatuna tütre surmast ning talle endale diagnoositud parandamatust südamehaigusest. Vaatamata teose kirjutamise traagilisele taustale ei olnud teose ideestik ainult depresiivne. Seda teost peetakse Mahleri loomingus kõige isiklikumaks teoseks. 2.Milliste zanritega on Richard Straussi looming läinud maailma muusikalukku? Nimeta helilooja tähtsamad teosed nendes zanrites. Eelkõige 1)Sümfoonilised poeemid: "Don Juan", "Macbeth", "Alpi sümfoonia", "Don Quijote" 2)Ooperid: "Salome", "Elektra", "Roosikavaler", "Daphne" Looming hõlmab kõiki zanre peale missa ja oratooriumi. 3.Selgita mõistet ,,programmiline sümfonism"
kohtas Sirrut kes aitas tal mõista paljusid asju. Tal hakksid asjad korda saama kui tema sõbrannat Gerdat vägistati peol ning Gerda oli sügavas masenduses millepeale Maria kutsus Sirru kes oli väga hea masenduse ära võtmises Gerdat aitama. Peale seda kui kõik oli korras kolis Maria oma isa ja ta uue naise juurde ning kahjuks mõne aja pärast Olga-Tädi suri ära vanadusse. Loo lõpuks leppisid kõik omavahel ära ning olid sõbrad ja elasid elu edasi. 2. Teose probleemistik ja ideestik Kas joomine on probleem noorte seas/üldiselt? (Raamatus purjus inimesed vägistasid näiteks Gerda ära) Jah noorte seas on joomine tänapäeval probleem ning tihti joovad noored üle ning võivad teha asju mis viivad väga tõsiste vigastusteni nii vaimselt kui füüsiliselt ning võivad teha asju mida ei tohiks teha. Kas vanades asjades kinni olemine on hea? (Teoses oli Maria pidevalt kinni ema surmas ning asjades mis isa ilma neid parandamata.)
Autoril on kaks last ja ta elab Londonis, vahetevahel ka Los Angeleses. Arvustused jaotuvad kaheks: ühed, kus kiidetakse, et hoolimata aastate möödumisest pole Bridget Jones pea põrmugi muutunud. Seda just probleemide ja igapäevalisuse näol. Teised arvustued aga leiavad, et kolmas raamat on „õhust võetud“ ehk tegelikku vajadust kolmanda raamatu järel polnud, eriti kuna teises oli peategelane jõudnud oma eluga õnne ja õnnelikuseni. 3. Teose probleemistik ja ideestik (Too välja teose peaidee ja 3–4 probleemi teosest) Teose põhiideeks oligi peategelase probleemid vallalise üksikemana ja nende probleemide lahendamine. Üheks probleemiks oli eelmistest raamatutest tuttava Mark Darcy ehk peategelase abikaasa ja laste isa surmaga hakkama saamine ning leppimine. Seejuures oli peavalu tekitav ka küsimus, kas ja millal oleks aeg uueks suhteks. Teine probleem oli tänapäeva tehnoloogia ja laste võimalikult vähene tehnoloogia kasutus
asustustihedus "Inimene on ühiskondlik loom" Haigeühiskond Hullumeelne ühiskond Kodanikuühiskond Üleminekuühiskond ... Ühiskonna mõiste ja olemus Inimtegevuse keskkonna mittelooduslik osa kõik see mida me ei saa põhjendada loodusseadustega Inimkäitumise kognitiivne ja normatiivne raamistik (normide, käitumismallide, struktuuride, institutsioonide jne süsteem) Kindlaid reegleid järgiv ja omavahel sotud inimkooslus Ühiskond ja kultuur Kultuur ideestik, algjõud, mis hoiab inimesi koos, iseloomulik ühiskonnale Ühiskond inimkooslus, koosluse "nähtav" vorm, tulenev kutuurist Ühiskond ja kultuur Ühiskond on ennast taastootev inimkooslus, mida iseloomustab kindel asukoht, ajaline püsivus ning jagatud eluviis Ühiskond on inimgrupp, kelle vastastikused suhted on organiseeritud ja struktureeritud kutuuri poolt Kultuur on kõik see, mida inimene teeb ja millel pole otsest bioloogilist või geneetilist alust
-, millel kõigil on oma ajalugu. Filosoofia ajalugu on inimliku kultuuri ideede ajalugu. See kulgeb mööda mõttemaailma kõrgustike ahelat, kust avaneb avaram vaade kui kusagilt mujalt üle kõige selle, mida inimese vaim on kunagi suutnud luua. Filosoofilise mõtlemise kandjaiks on suured mõtlejad filosoofid Valgustusaja all peame eelkõige silmas 1750. aastale lähimaid kümnendeid, ent see ideestik on püsinud meie päevini. Valgustusajastu ideede tulemuseks olid valgustatud absolutism, Ameerika iseseisvussõda ja Suur Prantsuse revolutsioon. Suurt mõju avaldas valgustus ka tööstuslikule pöördele. Valgustuse teke Valgustusajastul (u 1750-1800), mis 17. sajandi lõpust ulatus Suure Prantsuse revolutsioonini, toimus võimas vaimne liikumine, mis kannab nimetust valgustusfilosoofia.
Samal põhjusel oli tema jaoks ka raske rääkida sellest, mis raamatus juhtus. Enda sõnul meeldis talle kirjutada lihtsatet headest inimestest, kes enamasti jäävad taustale või vahel lause silmale nähtamatuks. Kõik arvustused, mida lugesin olid teost kiitvad, just selle lihtsuse tõttu. Samti toodi esile seda, et autor on kirjutanud raamatu meie kõigi elust ja rutiinist mida kõik inimesed ühel või teisel hetkel oma elus tunda võivad. 3. Teose probleemistik ja ideestik (Too välja teose peaidee ja 3–4 probleemi teosest) Teose peaideeks autori sõnul oli näidata, et raamatutes ei pruugi alati olla ühte kindlat kangelast, kes on lihtrahvast üle. Minu arvates oli peaideeks rääkida lugu lihtsate eestlaste elust ja näidata seda täies ilus ja valus. Kuna teos keskendus igapäevaelule olid ka probleemid igapäevased, näiteks unustas Eevald koduvõtmed töö juurde ega saanud neid enam kätte. Seal tuli aga appi Tõnu, kes läbi
keskendutakse inimese AUTORID: tundmustele ja Jane Austen sisemaailmale- ka. inimese Charles Dickens EELROMANTISM pahelisem pool!- (sentimentalism): täieõiguslik osa inimesest Honoré de Balzac Romantismi ideestik Romantikud tegelevad Stendhal kujunes välja valgustuse inimisikuga- see on Gustave Flaubert ajal; romantism on justkui suveräänne ja tema tahe valgustuse äärmus on vaba Sentimentalism oli Kunstnik ei peegelda, vaid eelduseks romantismi loob ise, et maailma tekkele (eelkõige paremaks muuta. Kunstnik
ellujäämisoskused hakkavad Luis vaikselt pinnale ronima ning tarbimisloom (taand)areneb korilaseks/jahimeheks. Ainus probleem on, et Luis puuduvad igasugused koguja/talletaja omadused ning saabuva(te) talve(de) ees muutub ta üha kaitsetumaks. Lui ei ole sipelgas, vaid rohutirts, kes elab ainult tänases päevas. Täna tuleb tarbida ja kulutada! Kõike on ju alati külluses olnud ning mõte puudusest on talle mõistetamatu. Teose ideestik • Teosest peegeldub meie tarbimiskultuses vaevlev ühiskond - „võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju“ • Tänapäevane tarbijaühiskond ja brändikultuse ironoseerimine • Peategelase naeruväärne pealiskaudsus kõige suhtes püüab näidata ,pisut küll liialdatud vormis, meie ühiskonnas praegusel hetkel eksiteerivaid väärtushinnanguid • Kirjeldatakse erinevaid inimtühju kohti väga detailselt selleks, et luua pilt mida viimane inimene seda kõike
Jutt käib kahest sootuks erinevast perekonnast, kes omavahel võistlevad tõe ja õiguse nimel. Naabriteks olevate peremeeste elukäsitlus erineb nagu öö ja päev ning arusaamad tõesti ja õigusest samuti. Just viimase väljaselgitamine ongi raamatu üldprobleemiks. Tegevus toimub siis kahe naabertalu perekonna vahel, kus tuuakse välja sellele ajale iseloomulikud tavad, kombed ja arusaamad elust. 2. Teose probleemistik ja ideestik Teose probleemistik on tõe ja õiguse välja selgitamine. Eespere Andres on perekonnas toimunud juhtumitest muutunud ( Krõõda surm ) ning üritab tuge ja lohutust leida piiblist. Seetõttu ajab ta õigust taga vaid piibli näol ning usub, et töö rügamine ja maa harimine on ainukesed õiguse jalule seadmise viisid. Vagadusega kaasneb aga karm reeglitest kinni hoidmine ja vahel isegi pahameel. Andrese arusaamade ning töökuse
Tegelaste vahelised suhted: Hamlet ja Claudius vihkavad üksteist ja tahavad teineteist tappa. Gertrud üritab oma poega kaitsta, kuid otseselt Claudiusele vastu ei hakka. Ophelia ja Hamlet armastavad teineteist, kuid see pole piisavalt tugev, sest Opheliale on isa heameel tähtsam ja Hamletile kättemaks. 6) Autori kirjutamisstiil: Sõnakasutus on ajastule kohane, palju on kasutatud metafoore ja võrdlusi, tekib kindel rütm. Palju vihjeid oli Kreeka mütoloogiale. 7) Ideestik: Hamlet on võtnud endale eesmärgiks õiglus jalule seada ja maksta kätte oma isa surma eest. Selle käigus teeb ta ka mõtlematuid ja rumalaid otsuseid, näiteks tapab kogemata ka Poloniuse, kuid ei lase sel ennast häirida. Lõpuks saab oma eesmärgi täide viidud ja ta leiab sellega südamerahu.
Carmen juhatas ta majja, kus ta kavatses koos Don Josega teda röövida, aga siis avastas Don Jose, et ta teab teda ning keeldus seda tegemast. Don Jose rääkis minategelasele, kuidas ta tutvus Carmeniga ning millised seiklused nad läbi elasid. Ta rääkis, kuidas Carmen oli temaga käitunud ning lõpus Jose tapab Carmeni. Don Jose matab ta metsa ning hiljem tunnistab, et Carmeni mõrvas. 2. Teose probleemistik ja ideestik Miks Don Jose järgib Carmeni käske? Kuna Don Jose on kõrvuni armunud Carmenisse ning Carmen lihsalt kasutab teda ära. Carmen annab Don Josele lootust, aga kunagi ei tunnista midagi temale või ei väljenda ennast konkreetselt Don Josele. Miks mehed olid nii võlutud Carmenist? Carmenil oli see võõramaalase ilus, mis oli suureks faktoriks. Ilmselt mingeid maagilisi asju kasutas ka, sest ometigi oli ta ju nõid
Iga ajastu loob oma vaimule vastava pedagoogika ja pedagoogilise ideestiku. See ideestik haarab ajastu vaateid inimese asendile looduses, vaateid inimese hingelisele ja vaimsele loomusele, inimese õlesandeile ühiskondlikus elus ja kasvatuse olulistele eesmärkidele. Fröbel on üks euroopalise kultuuriajastu tähtsamaid pedagoogika esindajaid. Lasteaia pedagoogikas on Fröbel leidnud algusest peale arusaamist ja püsivat tunnustust, kuid ka siin on ta leidnud viimaseil kümnendeil teravat kriitikat. Kipume Fröbeli pedagoogikat liialt sageli kõrvutama Maria
Heino Liimets Heino Liimets oli eesti kasvatusteadlane, loogika- ja psühholoogiaõppejõud. Ta on esimene Eesti kasvatusteadlasest akadeemik. Liimets on andnud suure panuse Eesti kasvatusteaduste arengusse. Sellest, milline tema panus täpsemalt oli, annab käesolev väike uurimistöö ülevaate. Ülevaade Heino Liimetsa elust Heino Liimets sündis 22.01.1928 Võrumaal Vana-Antsla vallas Perajärvel metsavahi perre, olles viiest lapsest vanim. Ta polnud oma suguvõsa ainuke kuulus kasvatusteadlane, nende suguvõsas on nüüdseks neli põlvkonda kasvatusteadlasi. Esimest põlvkonda esindab Hein Liimetsa onu Enn Koemets (ema poolt), teist põlvkonda Heino ise ja Enn Koemetsa tütar Inger Kraav, kolmandat põlvkonda esindavad H. Liimetsa tütred Reet ja Airi Liimets, neljandat põlvkonda aga Inger Kraavi tütar Siiri-Liisi Läänesaar (Eksta 2008). Seega on Heino Liimets osa üpriski suurest kasvatsteadlaste sugukonnas...
Grusnitski kutsus Petsorni duellile. Duelli peeti kuristiku ääres. Kaotas Grusnitski. Petsorin elas 2 nädalat staanitsas. Nad tüdinesid kaardimängust ning vedasid kihla,kas Vulic saab suruma. Petsorin ütles, et on tema surmapäev, Vulic ei uskunud. Ta pani püssi laubale, tekkis tõrge ja Vulic sai raha. Järgmisel päev selgus, Vulic oli ikkagi surma saanud, öösel kasakas oli kasakas tapnud. 2. Teose probleemistik ja ideestik a) Miks Azama oli nõus vahetama oma õe hobuse vastu? Azama oli nõus vahetama sellepärast oma õe hobuse vastu kuna ta ihkas seda hobust kõige rohkem siin maailmas, see hobune oli kõike osavam hobustest ning ta tahtis omada sellist looma. Järeldus on see, et ta pidas mingit looma oma õest paremaks, järelikult polnud tal niii oluline see, et tal on olemas õde või perekond. Peaasi, et ta ise saaks seda, mida kõige rohkem ihkab.
c. Eesmärgid lapselapse üleskasvatamine, hariduse väärtustamine d. Tegevuse laad sihikindel, rahumeelne e. Saavutused, tulemused Lepaku koolitöö taaselustamine, külaelanike poolehoiu ja austuse pälvimine V. Probleemistik a. Kuidas mõjutas sõda kooli käekäiku? b. Mis põhjustas Aleksander Sooveere tagakiusamise punase riigikorra poolt? c. Kas linnapoiss Erik kohanes Lepaku külaeluga? VI. Ideestik, järeldused a. Koolimaja taaskäivitamine oli raske. Sõja käigus olid ruumid sõdurite poolt rüüstatud, raamatud põletatud ja õppevahendid puudusid. Ka külaelanikud ei olnud just abistavad. Neis säilinud hirm sõja ees oli suurem kui vajadus lastel haridust omandada. b. Koolipapa Aleksander Sooveer oli alati olnud neutraalne tal ei olnud kindlat jumalat ja ta ei ülistanud ühtegi võimu. Oma põhimõtetele kindlaks jäänud
lugenud kõrgkultuuri valda kuuluvat ilukirjandust. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Analüüsikese võib olla nii autor, teos kui lugeja. Tekst kui iseseisev tervik. 3 Autor: autori tahe, tema maailmavaade ja elukogemus. Teos, tekst: toimib kui iseseisev tervik; kujundid, tegelased, kompositsioon, ideestik. Lugeja: kirjandusteose tähendus sõltub lugejast, lugeja `loob' teose. Autor mõtleb välja mingisuguse teksti, ükskõik millest lähtuvalt. Teos avaldatakse ning see jõuab lugejani Lugeja loeb antud teksti ning mõtestab selle isemoodi lahti, teda võivad mõjutada antud teose analüüsid, sõprade arvamus teosest vms. Seega hakkab teos elama omaette elu ning ei sõltu enam autorist. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika,
aastal esilinastunud film "Fame" põhines tema ideel ning ta oli ka üks filmi produtsentidest. Järgmisel aastal esitati see film Oscari nominendiks neljas kategoorias ja ta võitis neist kahes. Samuti oli ta kaasprodutsent kuus aastat jooksnud samanimelise teleseriaali juures, mis pärjati korduvalt Emmy auhindadega ning mida on näidatud 68 riigis. David De Silva usub aga, et "Fame'i" kõige edukamad aastad on hoopis teatrilaval. Selle muusikali noortepärane ideestik ning siinjapraegu toimuva etenduse energia vaimustab noori üle maailma. José Fernandez libretto autor. José Fernandes sündis 1948.a. Kuubal, Havannas. Ta alustas oma teatrikarjääri näitlejana ning on mänginud Broadway etendustes. 1984. aastal alustas José Fernandes koos David De Silvaga tööd "Fame'i" toomiseks muusikalilavale. Steven Margoshes helilooja. Jacques Levy laulusõnade autor.
ning jõulised ja erendad kujundid- võrrelda Beethoveni loominguga. 6. Mille poolest on kantaat-sümfoonial „Laul maast“ Mahleri loomingus eriline koht? Pelgas sellele arvu panna kuna kartis et see jääks tema viimaseks teoseks kuna üldjuhul ei jõudnud helilloojad rohkem sümfooniaid kirjutada kui 8-10. Teose kirjutamise ajendiks oli tütre surm ja paratamatu südamehaiguse diagnoos. Vaatamata teose kirjutamise traagilisele taustale ei olnud teose ideestik depresiivne. Teost peetakse tema kõige isiklikumaks teoseks. hiina luule teemal „kaduv nähtus“ (Inspiratsioon luulekogumikust „Hiina flööt“ (8.sajand)) Viimase perioodi teosed, "Laul maast" ("Das Lied von der Erde"), üheksas sümfoonia ja lõpetamata kümnes sümfoonia, kajastavad helilooja läbielamisi ajal, mil Mahler oli surmatõves. Tollased teosed lõppesid reeglina vaikselt. Helilooja Alban Berg nimetas üheksandat sümfooniat "kõige suurepärasemaks asjaks, mille Mahler
ehitaja mõistatusega. Mõrvalugu kulmineerub kohtusaalis, kuhu on kokku kutsutud kõrged rae kui ka ordu esindajad ning teised seotud isikud. Kuna ei Melchioril ega kohtufoogtil mõrvari nime teada pole, kuid nad on kindlad, et kriminaal asub kohtusaalis, peab Melchior panema mängu kõik oma kavaluse ning viib läbi pettemanöövrid. Selle tulemusena lahendatakse mõrvalood ning süüdlased saavad karistatud. 2. Teose probleemistik ja ideestik Miks inimesed sooritavad mõrvu? Tapmise ajendeid on mitmeid. Antud teoses oli mõrvareid kaks, kuigi nende motiivid olid erinevad. Nagu Melchior ja Dorn uurimise käigus avastasid, oli dominiiklane Wunbaldus hoopis endine vitaalivendade juht ning tema tappis ordurüütli Glingenstaini vana vaenu ja kättemaksu nimel. Ent Freisinger, Mustpeade vennaskonna oldermann ja kaupmees, sooritas Wunbalduse, prior Eckelli ning kirikmeistri Gallenreutteri mõrvad,
arvamusel kuna see oli 1905. aastal ilmunud kirjatööde kogust välja jäetud, kusjuures kõik muud tööd olid seal olemas. Kõiki Bornhöhe töid iseloomustab ülekaalukas romantilisus. Tegelased on nendes sügavalt polaarsed, s. t. et väga positiivsele peakangelasele vastandab autor igati halva negatiivse kangelase. Tegevustiku arenedes esineb tihti salapäraseid asjaolusid ning ootamatuid süzee pöörakuid, annab end tunda põnevusliku momendi esiletõstmine. Võitlev ideestik vastab ajastu vajadustele ning oli seega kirjanduses väga suure tähtsusega. Eduard Bornhöhe kirjutatud raamatud Tähtsaima osa Eduard Bornhöhe loomingust moodustavad kolm tema ajaloolist jutustust. Nendest tuntuim on 1880. Aastal ilmunud "Tasuja" , mille abil autor väljendas rahvusliku liikumise ajajärgu patriootilist võitlusvaimu. Selle teose taustaks on 1343. aasta Jüriöö ülestõus ja peategelaseks Jaanus. Jaanust kujutatakse
· algul polnud midagi · maa tekkis mõtte jõul · looja Jumal Ra · inimene tekkis looja pisaratest selgita arhetüübi mõistet ja too näiteid arhetüüpsete tegelaste kohta o arhetüüp inimese kollektiivne alateadvus ehk inimkonnaühise kogemuse algkujutlus o nt. Saabastega kass kavalus, äike viha, nipernaadi rändamine, james bond kangelane piibel o Iiobi raamatu sisu · E o Ideestik · T o Kirjanduslik väärtus · Stiil erineb ülejäänud piiblist ägeduse ja meelekibeduse poolest · Kasutakse tegevuse dramaatilist astmestamist · Luuakse karakteripinge · Tekstis on nii eepika, lüürika kui ka dramaatika elemente Koguja o Eripära · Piibli kõige pessimistlikum teos o Ideed · Millestki pole kasu päikese all · Kõik on tühi töö ja vaimu närimine
sajandi lõpukümnete Eesti tipp saavutuste hulka. Teosed on suutnud säilitada oma huvitavuse ja populaarsuse meie ajani. Eeskätt on see kehtiv muidugi ,,Tasuja" kohta. Bornhöhe ei kirjutanud ainult ajaloolisi jutustusi. Temalt on ilmunud ka mitmeid satirilisi jutustusi. Kõiki Bornhöhe töid iseloomustab romantilisus. Positiivse peakangelase vastandab autor sageli negatiivse ja halva kangelasega. Tegevustiku arenedes esineb tihti salapäraseid asjaolusid. Samuti vastab võitlev ideestik ajastu vajadustele ning seega oli see kirjanduses väga suure tähendusga. Tähtsamad Bornhöhe loomingust, on tema kolm ajaloolist jutustust. ,,Tasuja" on Bornhöhe esimene suurem teos, mida peetakse üldse tema parimaks teoseks. Selle raamatu tegevus toimub jüriööülestõusu ajal ja raamatu peategelaseks on Tambeti poeg Jaanus. Jaanus on teistest poistest erinev, sest ta on nimelt vaba mehe poeg. Ta on tugev ja temas avaldub juba varakult mehine väärikus ja tahtekindlus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
