Õppis Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi Ülikoolis keeleteadust 1870 nimetati ta Baseli Ülikooli korraliseks professoriks. Ta luges ülikoolis antiikset kirjandust ja klassikalist keeleteadust ning õpetas peale selle veel ühes kohalikus gümnaasiumis. Ka Tartu Ülikool on teda omale professoriks kutsunud Nietzsche põhimõtted Korra ja tungide vastandamine. Arvas, et Jumala-usk on jäänud rahvausuks; ilma jumalata polnud mõtet ka moraalil kui täiuslikkustaotlusel, hea ja kuri muutusid naeruväärseteks kategooriateks. Käsitses elu üksteise otsa lükatud meelevaldsete aktidena, millele inimene ise omal vabal valikul teatud kindlal hetkel tähenduse annab. Nietzsche filosoofia põhimõisted Võimutahe- hea on kõik mis suurendab inimeses võimutahet Üleinimene (üliinimene)- inimene, kes lakkab arvestamast väiklase moraaliga ja kasutab kogu oma elujõudu Isanda- ja orjamoraal
Pietism ühendab individuaalsust, vagadust. Tähtsaim ideoloog oli August Herman Francke (1663-1727) mees, kellel oli sidemeid ka Liivimaaga. Pietistide teeneks tuleb lugeda kristluse lähendamist maarahvale. Ei rõhutatud mitte ühiskonna muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. See on oluline erinevus võrreldes Prantsusmaaga, kus taheti valgustuse läbi usust eemalduda. Sarnaselt Franckele propageerisid ka teised pietistid talurahvakoolide loomist. Suur rõhuasetus oli moraalil ja kõlblusel. Ühiskonda loodeti parandada üksikisiku kõlbelisemaks muutmise kaudu. Üks esimesi sakslasi, kes hakkas pidama loenguid saksa keeles, oli Christian Thomasius (1655-1728). Seda tegi ta Leipzigi ülikoolis, mille eest saadeti ta linnast minema. Filosoofia eesmärgiks pidi olema üleüldine kasu ja arusaamine, mitte praktilise eesmärgita väitlus Peale kolmekümneaastast sõda levis emakeele kasutamine teaduses. Saksamaa konservatiivsed ringkonnad töötasid talle vastu
R. Hare- universaalne prekritivism T. Hobbes- eetiline egoism J. Butler- intuitsionism A. Schopenhauer- pessimism W. James- idealism (pragmatism) Emotivism- Nonkognitivismi versioon, mille järgi moraaliotsustused pole väited. Neil puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakuid ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt. Utilitarism- Teooria, mille järgi õige tegu on selline, mis maksimeerib kasulikkust. Kasulikkus võidakse siinjuures määratleda naudingu, õnne, ideaalide või huvide kaudu. Utilitarism võetakse sageli lühidalt kokku motoga "võimalikult suuremale hulgale võimalikult palju õnne". Algpatt- on kristluse kohaselt inimese kaasasündinud patusus või rikutus. Algpatu põhjus on Looja keelust üleastumine ehk pattulangemine, mille esimene inimene Aadam sooritas Eedeni aias. Selle tagajärjel muutus inimese olemus rikutuks, tuli maailma seks ja inimsugu muutus surelikuks. Moraalne ari...
seast, näib mulle hädavajalik kõnelda sellest, kes ma olen." Nietzche väldib Jumala küsimust. Üliinimese küsimus. Arvab et usk on silmakirjalik ning kahepalgeline.Tekst on satiiriline ning tundub, et eesmärk on lugejat tõugata eemale ja ning panna mõtlema käsitletud teemade peale.Ta laidab väga maha usklikke ja üldse usku. Ta ei taha, et inimesed teda pühakuks peaksid.Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ovriks.Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust. Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. Ciorani Inimene on kõikuv ning inimese elu on seotud pettumustega, vajalik on lohutuse leidmine. Ciorani ülistab enesetappu. Kõige suurem hirm on hirm tuleviku ees, religioon on üks selle avaldumise vorme. Elu on justkui lõpplahenduse leidmine. Inimene on Ciorani arvates labane ning vastumeelsust tekitav
Deontoloogia on moraalifilosoofia suund, mis väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele (nagu teleoloogilised süsteemid). Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehkkohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant . Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest .Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad.
2) sisemiste sanktsioonidega (häbi, südametunnistuse piinad) oleneb muidugi kui amoraalne ta tegu on, mõnikord lisanduvad veel sanktsioonid mis on õigusaktidega paika pandud ( vanglakaristus jne) NB! Kui oled uskilik võiksid ka arvestada, et on oht põrgusse sattuda, ning erinevad Jumala poolsed karistused. 7. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Sellepoolest sarnaneb ta teiste praktiliste institutsioonidega nagu religioon, seadus ja etikett. Moraalset käitumist mingi kindla religiooni järgi peetakse harilikult selle religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks. Kuid moraali praktikiad ja reegleid ei tuleks samastada usuga. Religiooninormide täitmist tagatakse peamiselt väliste sanktsioonidega (põrgu/patadiis; jumala valvas silm), kuid moraalinormide
eelnevaid kogemusi või üksikuid teadmisi, mida oleme enne kuulnud-lugenud. Psühholoogilise eneseabi ja elamisoskuse tarkused kuuluvad XXI sajandi künnisel märksa rohkem kui aastakümneid tagasi. Põhjused on ilmsed elupinged suurenevad, stressitase on tõusul. paljudel tööaladel läheb varasemast enam tarvis alatusvõimet ja ettevõtlikkust, ühiskonna muutustega kaasaminek sunnib pidevalt midagi juurde õppima, peresuhted on nõrgenemas, inimeste usk Jumalasse on kõikuma löönud, moraalil ja kõrgemail väärtustel pole enam kaugeltki seda tähendust, mis varem. Loomulikult raamatu ja psühholoogi õpetustest ei piisa, et konfliktidest üle saada. Esiteks tuleb seda ise tahta ning pürgida selle poole. Kindlasti ei tohiks alla anda ning tulemused annavad varsti endast märku. Mureküsimuste lahendamine võib teoks saada üksnes enesetundmise süvenemise ja praktilise elamistarkuse juurdesaamise tingimusel. Kindlasti tasuks igaühel osata elus olla mingil määral ka
Kuigi filosoofid kasutavad termineid moraal ja eetika mõnikord samatähenduslikult, siis paljud peavad siiski eetikat kõlblusõpetuseks, teaduseks moraalist. Eetika ongi moraali ja moraalifilosoofia valdkond tervikuna. Moraalireeglid puudutavad norme; laias laastus käsitlevad nad mitte seda, mis on, vaid seda, mis peaks olema. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Selle poolest sarnaneb ta teiste praktiliste institutsioonidega nagu religioon, seadus ja etikett. Moraal on tihedalt seotud ka seadustega, ning mõned inimesed võrdsustavad need kaks praktikat. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflikte ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale, nii nagu seda teeb ka moraal. Kuid
väärtusi; ideoloogia üks liik on poliitiline ideoloogia, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele 13. oska seletada olulisemaid parem ja vasakpoolseid ideoloogiavorme? Mida uut on toonud moodne vasak- ja parempoolsus? Parempoolsed Liberalism indiviidi vabadus. Vabaturumajandus, konkurents, avatud turud, minimaalne riigi sekkumine, Konservatism tugineb traditsioonidel, rahvuslusel, kristlikul moraalil. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses riigisekkumise vastu, eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali Sotsiaalses heaolus on esmatähtsad suguvõsadm naaberkonnad, kirikukogudused, seltsid ja tööandjad. Vasakpoolsed Sotsiaaldemokraatia võrdsed võimalused kõigile, sega majandus, valitsus
Loius P. Porjman on oma raamatus „Eetika. Õiget ja väära avastamas“ öelnud järgnevalt: „Meil on vaja moraalireegleid, mis juhiksid meie tegusid nii ,et meie tee muutuks valgemaks, et saaks ära hoida ja vähendada kannatust, parandada inimeste heaolu, lahendada huvikonflikte selgelt õiglaste reeglite alusel ning omistada tegude eest vastutust, nii et saame inimesi kiita, laita, tasustada ja karistada vastavalt sellele, kuidas nende teod peegeldavad moraaliprintsiipe.“ Moraalil on reeglid ning nende abil saame saavutada enda parema olemise. [3] Kindlasti on kõik elus sattunud olukorda, mil keegi ütleb, et just see tegu oli ebaeetiline ehk seda tegu laidetakse. Igapäevaelus teame, et teise inimese solvamine ei ole kaugeltki tark tegu, seega saame öelda, et seesugune käitumine on ebaeetiline. Siiski ei ole kõik tegevused halvad. Väga paljud tegevused on just head ehk eetilised. See on juba omaette küsimus, kas me oskame eristada eetilist ning ebaeetilist
Nendes suhetes peavad mõlemad suhtuma teineteisesse austusega, ülem peab suhtuma alamasse nii, nagu ta seda ootaks enda ülemalt. Võrdsus suhetes saab konfutsiuse järgi olla vaid sõpruses. Ta ei pooldanud siiski ainult status quo säilitamist - kui valitseja on ebaõiglane või ei suuda mõnel muul viisil täita kohast rolli, siis on rahval õigus tema vastu mässata. Riigi heaolu rajaneb üksikisiku moraalil, ja perekonnal, kui ühiskonna algosal. Tõeline valitseja on oma rahvale kõlbeline eeskuju. Konfutsianistlikus teoses ,,Suur Õpetus" (Dauxe) on kirjas järgmiselt: ,,Kes tahab valitseda oma maad, peab kõigepealt suutma toime tulla oma perekonna juhtimisega. Kes tahab perekonnas korda hoida, peab kõigepealt arendama oma iseloomu. Kes tahab oma iseloomu arendada, peab kõigepealt omama õiglast südant. Kes tahab omada õiglast südant, peab kõigepealt suutma õigesti mõelda
mõttepärimusel. KONG FUZI sihiks oli taasväärtustada muistsust ja muinasaja tõekspidamisi. Tema taotlused seostuvad inimese konkreetse elu ja tegevuse korraldamisega, mille lähtealuseks on alalhoidlik kõlblus- ja riigiõpetus. Põhilised voorused on inimlikkus, õiglus, südikus, tarkus ja seaduskuulekus. Need leiavad tegeliku väljenduse järgmistes põhisuhetes: valitseja ja riigialam, isa ja poeg, mees ja naine, sõber ja sõber. Riigi heaolu rajaneb üksiksiku moraalil ja perekonnal kui ühiskonna algosisel. Tõeline valitseja valitseb oma rahvast, olles sellele kõlbeline eeskuju. ,,Suures õpetuses" käsitletakse terviku ja selle osiste vahelist kõlbelist sidet kokkuvõtvalt järgmisel viisil: ,,Kes tahab valitseda maad, peab kõgepealt toime tulema oma perekonna juhtimisega. Kes tahab oma perekonnas korda hoida, peab kõigepealt arendama oma iseloomu. Kes tahab oma iseloomu arendada, peab kõigepealt omama südant, peab kõigepealt suutma õigesti mõelda
nimelt õiglus (“dikaiosynē“), mis võimaldab kõlbeliselt harmoonilise teostamise. (6 lk 73-76) 2.3 Ideed moraali alusena Kuid tunnetusliku ja teadmiste puudutava osa kõrval annavad Platoni ideed aluse ka moraalifilosoofiale: ideedeõpetuse üks hämmastavamaid jooni ongi selle uskumatu mitmepalgelisus. Platon on moralist. Kui ainus viis teada hüvet põhineks teadmisel erilistest headest tegudest või asjadest – “see on hüve”, “too ei ole hüve”-, ei oleks moraalil tõelist ankrut. Vastuolu Sokratese surma mõistnud rahvakoosoleku ja Platoni vahel on ületamatu. Platoni arvates on enamuse otsusel põhinev moraal tõelise moraali karikatuur. Moraalil peab olema subjektiivsest hinnangust tugevam põhi. Platon viitab ideedele ja tõstab oma moralismi nende poolt valgustatud püsivale ja igavesele alusele. Kuigi rahvakoosoleku otsus oli demokraatlik, oli see sellest hoolimata väär; see ei olnud vastavuses hüve ideega
Kultuuri elemendid: x Väärtushinnangud. Kultuuridevahelisel suhtlemisel on väärtushinnangud äärmiselt suure tähtsusega. Enamik vastuolusid tuleneb just erinevatest väärtushinnangutest, sest tihtipeale kiputakse teise kultuuri/rahvuse esindajaid, nende kompetentsust hindama on kultuuri väärtushinnangute põhjal. x Normid. Grupi, kultuuri enamuse väärtushinnangud. x Reeglid. Erinevalt normidest ei põhine moraalil. Reeglid on juhtnöörid, mis määravad ära selle, kuidas eeldatavalt suheldakse. Kõige universaalsemad reeglid, mis on kõigis kultuurides olemas, olgugi et erinevustega, on teiste privaatsuse austamine, silmkontakt vestluse ajal, usaldusvestlustest kolmandatele isikutele ei räägita/räägitakse, seksuaalne vabadus/piiratus, avaliku kriitika lubatus/lubamatus ning suhtumine võlgadesse, teenetesse, komplimentidesse: need tuleb tasuda. x Rollid
STEPIHUNT XX SAJAND Kultuur ,,Igal ajal, igal kultuuril, igal moraalil ja traditsioonil on oma stiil, on oma vastav õrnus ja karmus, ilu ja julmus, ta peab enesestmõistetavaks teatavaid kannatusi ja talub kannatlikult teatavaid pahesid. Tõeliseks kannatuseks, põrguks muutub inimelu alles seal, kus kaks aega, kaks kultuuri ja religiooni lõikuvad. Antiikaja inimene, kes oleks pidanud elama keskajal, oleks selles armetul kombel lämbunud, just nii nagu lämbuks metslane meie tsivilisatsioonis."(1993. aasta väljaandes lk 21).
eitatakse. Jumal on surnud. "Mis on hea? - Kõik, mis suurendab inimeses võimutunnet, võimutahet, võimu ennast. Mis on halb? - Kõik, mis tuleneb nõrkusest. Mis on õnn? - Kasvava võimu tunne, vastupanu ületamise tunne." "Kõik jumalad on surnud; nüüd tahame meie, et elaks üliinimene" Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust: Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. Mõlemad annavad Nietzsche järgi tunnistust inimväärikuse puudumisest: Tuntud on tema saksavaenulikkus, kuigi teda on hiljem püütud rakendada fashismi vankri ette. 1875. aasta paiku kutsuti Nietzschet ka Tartu Ülikooli õppejõuks.
moraalse tähenduse: mõned maad olid pühad, teised patused. Liikumine geograafilises ruumis tähendas liikumist vertikaalsel usuliste ja moraalsete väärtuste teljel. Keskaegses kirjanduses on seepärast inimese teekonda põrgusse või paradiisi kujutatud geograafiliselt - üleval oli taevas ja allpool põrgu. Kuigi maapealset elu vastandati taevasega kui ajutine/igavene, puudus vastandus ruumilises mõttes. Moraalne väärtus ja kohaväärtus segunevad: paikadel on moraalne väärtus ning moraalil on kohalik tähendus. Seega iga liikumine geograafilises ruumis muutub usulises ja moraalses mõttes tähenduslikuks. Erinevad maad klassifitseeriti ketserlikeks, paganlikeks ning pühadeks ja liikumist geograafilises ruumis mõtestati kui (eksi-)rännakut: pikk rännak muudab inimese pühamaks ning rada pühaduse suunas nõudis ilmtingimata lahkumist tavapärasest elukeskkonnast. Nii tähendas ka näiteks patulunastus lahkumist, ruumilist nihet. Iga reis, k
võimuasutuste hierarhia. 37. Millised on liberalismile, konservatismile ja sotsiaaldemokraatiale omased tunnused? Liberalism- ülim väärtus on indiviidi vabadus. Indiviidile peab olema loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi roll vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaturumajandus, riigi mitte sekkumine majandusse. Riik ei peaks tegelema sotsiaalprogrammidega. Konservatism- Ühiskond tugineb traditsioonidel, rahvuslusel ja kristlikul moraalil. Hindavad kollektiivi, kuid sotsiaalsete erinevuste säilitamist. Majanduselt on riigi sekkumise vastu, mõõdukate maksude ja eraomanduse poolt. Kaitsevad rahvuslike huve. Sotsiaaldemokraatia- Pooldavad majanduse riigistamist, rikkuse võrdset jagamist inimeste vahel. Keskne väärtus on võrdsus. Võrdsete võimaluste loomine kõigile. Majanduses pooldavad segamajandust, kus riiklikul sektoril on kaalukas osa. Valitsus reguleerib majandust, põhiliselt maksudega
väita, et on olemas ’’algne põhjus’’, kui esitada, et sellist ei ole. Maailm tervikuna ei saa olla meie kogemuse objekt, me ei saa mõista maailma tervikuna, ega ka sellest midagi teada. Oleme alati seotud oma aru piiridega. Aru ei ole ilma mõisteteta ja mõisted on piiratud kogemusega, millest üle nad ei pääse. Kui inimene lahutatakse metafüüsikast, kaotab ta midagi iseendast. Meie mõtlemine toodab ideid, millele ei ole vastet reaalsuses. 8. Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär. Reflekteerides moraali üle, oleme võimelised sellest aru saama a priori. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks).
Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju. Kanti arvates on sellisteks kohusteks: ausus, enesetapust hoidumine, teiste aitamine, õnnelik olemine, ligimese armastamine. Kanti eetika kohaselt peaks iga isik käituma selliselt, et tema taotluste lähteks olev põhimõte võiks ühtlasi alati olla üldise seadusandluse alus. Kant uskus, et kõige põhilisemaks hüveks on nii nimetatult hea tahe ehk oma südametunnistuse kohustuslik jälgimine. Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme võimelised teadma, mis on õige ja mis väär. Reflekteerides moraali üle, oleme võimelised sellest aru saama a priori. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest. Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus,
Riigikontrolöri ülesanne on majandamine vaadata et riigi summasid Turvalisus (eluase, riided) kasutataks otstarbekalt, ei kulutataks raha ära, ei raiutaks kõike metsa maha Füsioloogilised vajadused jne KOHUS Nüüd: Õigus: ühiskonnas Kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Tunnustus Alguses ei tehtud vahet moraalil ja õigustel, 2k enne Kristust tegi Hammurapi Eneseteostus esimesed seadused. Sots vajadused (auto, infovahendid (teler, raadio), turism jne Eraõigus tegeleb indiviidi huvide ja õiguste reguleerimisega, sätestab et Turvalisus mõlemad pooled on võrdsed. Füsioloogilised vajadused
Suursugused inimesed tunnevad end olevat väärtuste mõõdupuud. Orjamoraal on kasulikkuse moraal. Kas siin vastandatakse head kurjale, kuid kurjaks peetakse kõike võimast, ohtlikku, hirmuäratavat. Orjade moraali järgi hea inimene on see, kes ei kujuta endast ohtu: ta on heasüdamlik, kergeusklik, võib-olla ka veidi rumal. Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjade moraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kaks tunnusjoont on kristlikul moraalil, mis väljendavad tema orjalikkust. Esiteks propageerib kristlus ligimesearmastust ja kaastunnet ning teiseks, kurjale kurjaga mittevastamist. Mõlemad annavad Nietzsche arvates tunnistust inimväärikuse puudumisest: "Kristlik usk on otsast otsani ohvrite toomine: oma vabaduse, uhkuse, enesekindluse ohverdamine, enda orjusesse andmine, enese sandistamine.
4 · Kontenar riik ei peaks sekkuma, erastamine, riigiül. maj.poliitikaga tagada stabiilne maj. · Kensianistid riik peaks sekkuma maj. · Konservatiivid kodumaise turu kaitse, kaitsetollid · Liberaalid erastada · Sotsiaalid võrdsus, peale maksmine, maj. Kontroll · Tänapäeval riik sekkub maj. maksude kaudu, et tagada heaoluriik Konservatism · Liberalismi vastand · Tuginev traditsioonidel, rahvuslusel ja kristlikul moraalil · Indiviidid on vabad, sünnilt võrdsed · Keegi ei pea valitsema · Vabadus on tähtsam kui võrdsus · Mõõdukate maksude poolt ning riigi sekkumise vastu · Progresiivne · Inimloomus on ebatäiuslik · Töö heaolu parandamiseks · Esindajad: G.W. Bush, Winston Churchill, Ronald Reagan, Margaret Thatcher o Individualistlik üh. pakub vabadust o Traditsiooniline euroopalik o Uus konservatism Hayeki mõjul esile kerkinud
(ibid.: 73) Lisaks antakse nõu tööülesannete nimekirjade moodustamisel. Nimelt peaks need olema lühikesed, sest pikad nimekirjad tekitavad süütunnet ning mingil hetkel ei vaadata enam ebamugavust tekitavat nimekirja ning sellele omakorda järgneb stress. Pikk nimekiri tuleks jagada mitmeks lühikeseks, et ülesannetesse paremini süveneda, tunnetada rahuldust ja edusamme ning leida motivatsiooni. See on palju parem, kui vahtida õuduses tohutut ülesannet ja lasta moraalil alla käia. (ibid.: 77) Veel üks autorite nipp produktiivsuse tõstmiseks on langetada väikseid otsuseid. Selle asemel, et teha suuri otuseid, mida on raske teha ja keeruline muuta, tasuks langetada otsuseid, mis oleks piisavalt väikesed, et toimida tõhusalt ja ajutiselt. Väikeste otsuste puhul ei saa teha suuri vigu. Väikesed otsused tähendavad, et saate endale lubada nende muutmist. Ja kui keerategi midagi tuksi, ei pea te selle eest kallilt maksma. Te lihtsalt parandate vea. (ibid
akadeemia taasavamine. Niccolo Machiavelli oli õpetlane, filosoof, kirjanik, kes on avaldanud hilisemale tohutut mõju, tema tuntumaid teoseid on "Valitseja" ("Prints") mille teemaks oli valitsemise kunst. Sellel ajal oli selgeks saanud, et humanistide unistus liita Itaalia ühtseks riigiks ei olnud õnnestunud. Machiavelli jõudis järeldusele et itaalia suudab ühendada tugev autoritaarne juht kes ei lase end segada moraalil. "Eesmärk pühitseb abinõu"... Eesti vanasõna: "kui metsa raiud siis laastud lendavad" Vankuma oli löönud usk ühendada tegutsemine ja kõlbeline väärikus. 2. Maade avastamine. Columbus avastas Ameerika. Marco Polo. 3. Ühise Euroopa unistus. See unistus ei ole seniajani tõeks saanud. 4. Kristliku maailma lõhenemine. Martin Luther 1517 lõi oma 95 teesi kiriku uksele. See lõi Euroopa udustesse sõdadesse
peaaegu kõigil meist parem peaaegu kogu aeg. Üldiselt ja pikas perspektiivis on inimese huvides olla moraalne, sest moraal on just selline reeglite kogum ,mis kõige tõenäolisemalt aitab kõiki meid, kui peaaegu kõik meist järgivad neid reelgeid 7.Missuguste sanktsioonidega peab inimene arvestama, kui ta paneb toime moraalselt halva teo (nt ei pea oma lubadust) ? 8. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Moraal ja religioon. Moraali reegleid ja praktikaid religioonis ei tuleks samastada usuga. Moraalinormid võivad sarnaneda religiooninormidega. Ent moraalset praktikat ei pruugi motiveerida usulised kaalutlused. Moraalireeglid ei pruugi põhineda ilmutusel või jumalikul autoriteedil. Ilmalik eetika põhineb mõistusel ja inimkogemusel. Ilmalikul eetikal puudub transtsendentaalne mõõde. Moraal ja seadus.
mõistuse õigustamatust rakendusest. Kriitika on ühtlasi ka transtsendentaalne analüüs: teadusliku teadmise võimalikkuse tingimuseks on inimlike tunnetusvõimete rakendamine nende õigustatud rakenduspiirides. Immanuel Kanti eetika kategooriline imperatiiv. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant (1724-1804). Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär. Reflekteerides moraali üle, oleme võimelised sellest aru saama a priori. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks)
Näed uppumisohus last, kelle saad kerge vaevaga päästa. Kas printsiipi A tohib hüljata? Objektivistlikud teooriad · Nt jumaliku käsu teooria · Loomuseaduse teooria (teistlik ja mitteteistlik versioon) Jumaliku käsu teooria · Õige on see, mida jumal on käskinud teha. Probleemid: · jumala käsud oleksid juhuslikud, ütlus, et jumal on hea, kaotaks mõtte. · kui need ei ole juhuslikud, vaid põhjendatud, siis järelikult on moraalil jumala käskudest sõltumatu alus. Loomuseaduse teooria · JKT-ga võrreldes kristlike mõtlejate poolt enam tunnustatud. · Ei pruugi viidata jumalale kui maailma loojale. Loomuseaduse teooria 3 elementi: 1. Maailm on ratsionaalselt korrastatud. Väärtused ja normid on selle osaks. 2. Loomuseadused mitte ainult ei kirjelda maailma, vaid ütlevad ka seda, kuidas peaks olema. 3. Inimene võib oma mõistusele toetudes need seadused avastada.
Võtame näiteks humaansuse. Selle moraalinormi järgimine ilustab kõiki inimesi. Õpetaja peab aga olema eriti humaanne, selleks et ka tulevastes põlvedes humaansust kasvatada. Kutse-eetika kujuneb välja koos tööjaotusega. Iga elukutse esindajate tööd peab kõigepealt kontrollima nende endi kõlbeline teadvus. Teise elukutse esindajad ei oska seda tööd kontrollida ja lõppkokkuvõttes polegi võimalik kõike kontrollida. Rohkem arenenud ühiskonnas on moraalil suurem tähtsus. Kõlblusnormide täitmine ei ole inimesele kerge. Seetõttu on ühiskond nii mõnigi kord olnud sunnitud rakendama üsna drastilisi abinõusid moraalinormide rikkujate suhtes. Meenutame minevikku. Vanasti piinati surnuks see, kes tappis oma hõimu liikme, lõigati ara keel sellel, kes reetis hõimu saladuse, tapeti vanderikkuja. Näeme, et kõlblusnormide sündi ja arengut on saatnud pisarad ja veri. Nüüd me nii äärmuslikke vahendeid ei käsuta
antisemitism), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, vaenuõhkkonna tekitamine poliitiliste vaenlaste otsimise, avaliku hukkamõistu ja jälitamisega. Pärast Esimest maailmasõda nähti fasismis alternatiivset majandusstrateegiat sotsialismile ja ametiühingute võimule ning ühtlasi ka kapitalismile. Fasism õigustas nõrgemate hävitamist, sest lähtus teooriast, et ellu jäävad kõige paremini kohastunud, niisamuti heideti kõrvale kristlikul moraalil ja eetikal põhinevad traditsioonilised sotsiaalsed väärtused. Fasistlikku parteid juhtis absoluutne liider, kes saavutas isikukultuse staatuse.3 Ajalugu Poliitiline liikumine fasistliku diktatuuri kehtestamiseks tekkis pärast I maailmasõda. 3 Lee 2002: 33 4 Kohalikest oludest sõltuvalt omandas fasism eri maades erineva kuju. Fasistlik liikumine tekkis 1919. aastal Itaalias, kus Mussolini moodustas Fascio di Combattimento (`Võitlusliit')
teistest üleolev inimene. Näide: Raskolnikov on intellektuaal, külm, mitte ükski ta tegu pole spontaanne, kõik on läbimõeldud ja ettekavatsetud, samas on temas soe ja inimlik pool, kaastundlik ja kohati alandlik. Et rõhutada Raskolnikovi kahepalgelisust lõi Dostojevski 2 tegelast Sonja ja Svidrigailovi. Arkadi Svidrigailov on külm ja jäärapäine. Svidrigailov teostab oma toimungud selleks, et valmistada endale naudingut ja olla üle moraalsusest, ta ei lase üldisel moraalil või seadustel end takistada. Nii nagu Raskolnikov leiab oma mõrvale põhjenduseks mitmed teooriad, nii saab ka Svidrigailov vägistada 15-aastast tütarlast, leides selleks omad põhjused. Svidrigailovi elus on ainult 1 funktsioon rahuldada oma vajadusi (tänapäeval me ütleme selliste meeste kohta sitapead). Ta leiab end olevad Ubermench teistest üleolev inimene. Sageli kasutab ta enda kehtestamiseks imelikke viise ja vahendeid. Svidrigailov näeb maailma
enam inimeste käitumist. Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks. Endised väärtused on kaotanud oma väärtuse ning selleks, et elul üldse oleks mingi raskuspunkt, on tarvis uusi väärtusi. Kes neid loob? ■ kristlik moraal- “enda orjusesse andmine, enda sandistamine”, Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust: ■ kristliku moraali kaks tunnusjoont: 1)ligimesearmastus 2)kurjaga mitte vastamine( see on tema arvates argus, kuigi nimetatakse vooruseks) ■ “Nõrgad ja edutud peavad hukkuma - see on meie inimarmastuse esimene seisukoht. Ja me peame neid aitama selles” 14.BERTRAND RUSSEL- briti (1872-1970)
Tradits metafüüsika kriitika Kanti visioon on tugev ja võimas. On vale väita, et on olemas ,,algne põhjus", kuid ka see, et seda ei ole. Maailm ei saa olla meie kogemuse objekt, me ei saa mõista maailma tervikuna, ega ka sellest midagi teada. Oleme seotud aru piiridega. Aru ei ole ilma mõisteteta ja mõisted on piiratud kogemusega. Kui inimene lahutatakse metafüüsikast, kaotab ka midagi iseendast. Mõtlemine toodab ideid, millel ei ole vastet reaalsuses. Kant moraalil pole seost sellega, kuidas ja kas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Ainult puhtale mõistusele toetudes oleme võimelised teadma, mis on õige ja väär. Reflekteerides moraali üle, oleme võimelised sellest aru saama a priori. Emotsioonid ning moraalne kohusetunne on erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (eetika = kohuse-eetika). Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid (armastus), on need pigem head kõrvalproduktid, mitte teo põhjustajad.
hukka ei mõista. Iga inimene võib sellest ,,arvamuste aardelaekast" igaks elupuhuks oma maitse järgi valida mugava ja kasuliku arvamuse. Iga klassi ja seisuse jaoks lõid kasuistid vastava tõenäoliste arvamuste süsteemi. Sageli sattusid jesuistid oma moraaliettekirjutistega riiklike seadustega vastuollu. Näiteks aadlike duellid mis olid seadusega keelatud. Kahesugune tõenäosus oli probabilistliku moraali üldreegliks, kuid sellel moraalil oli ka erivõtteid selleks, et ,,südametunnistusi mängida ja oma suva kohaselt üles kihutada". Üheks selliseks võtteks oli nn.terminite tõlgitsemine, mida tehti inimese kasust lähtudes. Kui mingitel põhjustel termini tõlgendamine ei andnud sovitud tulemusi, siis hakati eesmärgi saavutamiseks otsima soodsaid asjaolusid. Paljudes ,,Kirjades" on tähtsal kohal mõrva teema, jesuiidid jõudsid selleni, et määratlesid rahasummasid, mille pärast võib inimese tappa
tõsiolevad. Põhjus on põhjapanevam kui see asi, mille põhjus see on. Asjad jagunevad klassidesse selle järgi, milliseid ideid nad jäljendavad või peegeldavad. Platon tahab juhtida meie tähelepanu mõistelisele, mõtlemist eeldavale osale, ilma milleta teadmine on võimatu. Sellele annab ta nime ,,idee". Ideed moraali alusena Platoni ideed annavad aluse ka moraalifilosoofiale. Platon on moralist. Tema arvates on enamuse otsusel põhinev moraal tõelise moraali karikatuur. Moraalil peab olema subjektiivsest hinnangust tugevam põhi. Platoni jaoks olid tähtsad eetilised, poliitilised ja moraalifilosoofilised küsimused. Ta on vastu igasugusele relativismile. Et objektiivne teadmine ja objektiivsed väärtused oleksid võimalikud, selleks vajame me ideid. Mehisuse idee. Ideede ja meelelise maailma suhe Ideid ei või tuletada meelelisest maailmast. Platon uurib võrdsuse ideed. Mõtlemine on meelelise tajuga võrreldes alati esmane, tunnetusteoreetiliselt ja loogiliselt
(nauding on mõnus meeleärritus) ja satisfikatsionistideks (nauding on rahuldustunne või rõõm, mis ei pruugi hõlmata sensuaalsust/meelelisust, nt rahuloli pärast edukat sooritust). Mittehedonistid jagunevad monistideks (on olemas üksainus seesmine väärtus ja see pole nauding, vaid nt Hüve, transtsendentne väärtus) ja pluralistideks (nauding on seesmine hüve, kuid lisavad ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, moraalne headus, elus ise) 15. Mis seos on väärtustel ja moraalil? Mida tähendab, et moraalinormid põhinevad väärtustel? Väärtused on moraali vallas kesksed. Neist tuletatakse printsiibid, mida võime nimetada tegevust juhtivateks väärtuste ,,kehastajateks". Õige ja väär kui moraalsed väärtused määratud absoluutsete printsiipide, reeglikogumina. Moraaliväline väärtus on küsitav, kas sellise väärtuse poole püüdlemine on õige või väär. 16. Mis on väärtuste loomus, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed?
Tihti oli see keelatud. Kui SS religioossest tegevusest teada sai, häbistati palvetamiselt tabatud juute mitmeti. Kui neid just maha ei lastud, lõikasid sakslased ära nende habemed või sundisid palveraamatute peale urineerima. 13 Sadade aastate vanused juudi ajaloo arhiivid Ida-Euroopas konfiskeeriti ja hävitati. Kui juute 1942. aastal getodest välja hakati saatma, kasutati mahajäänud raamatuid ja käsikirju küttematerjalina. Et moraalil mitte langeda lasta, jätkati muusika, kunsti ja teatri viljelemist. Näiteks tegutses laste nukuteater, Varssavis aga käis mõnda aega koos lastekoor. Kontserte ja etendusi korraldati getodes seni, kuni muusikud ja näitlejad surmalaagritesse saadeti. Ajaloolased on sellist kultuurilist tegevust vaadelnud kui teatavat liiki vastupanuliikumist. (Bruchfeld ja Levine 2003:26-32) 14 3. NATSIDE KOONDUSLAAGRID JA NENDE OHVRID 3.1 Genotsiid algab Paar kuud pärast natside võimuletulekut 1933
(nauding on mõnus meeleärritus) ja satisfikatsionistideks (nauding on rahuldustunne või rõõm, mis ei pruugi hõlmata sensuaalsust/meelelisust, nt rahuloli pärast edukat sooritust). Mittehedonistid jagunevad monistideks (on olemas üksainus seesmine väärtus ja see pole nauding, vaid nt Hüve, transtsendentne väärtus) ja pluralistideks (nauding on seesmine hüve, kuid lisavad ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, moraalne headus, elus ise) 15. Mis seos on väärtustel ja moraalil? Mida tähendab, et moraalinormid põhinevad väärtustel? Väärtused on moraali vallas kesksed. Neist tuletatakse printsiibid, mida võime nimetada tegevust juhtivateks väärtuste „kehastajateks“. Õige ja väär kui moraalsed väärtused – määratud absoluutsete printsiipide, reeglikogumina. Moraaliväline väärtus – on küsitav, kas sellise väärtuse poole püüdlemine on õige või väär. 16. Mis on väärtuste loomus, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed?
mõistuse õiguspärase rakenduse ala mõistuse õigustamatust rakendusest. Kriitika on ühtlasi ka transtsendentaalne analüüs: teadusliku teadmise võimalikkuse tingimuseks on inimlike tunnetusvõimete rakendamine nende õigustatud rakenduspiirides. Immanuel Kanti eetika kategooriline imperatiiv. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant. Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär. Reflekteerides moraali üle, oleme võimelised sellest aru saama a priori. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks). Kui moraalse teoga kaasnevad
Mõned väljaanded nimetavad seda ka bürokraatiliseks mõjuvõimuks. Siis on veel olemas mõjutusvahendina füüsiline mõjuvõim. Kui Sa ei tee seda, siis ma löön Sind! Mis iseenesest äris on küll haruldane, mõjub väga agressiivselt ja jõhkralt. On olemas ka vanemlik mõjuvõim, kuigi öeldakse, et see kaob koos selle füüsilise mõjuvõimuga. Vanemlik mõjuvõim on ikkagi osa kultuurilisest fenomenist ning selles on osa moraalil, tarkusel, karismaatilisel ja struktuurilisel mõjuvõimul. Sama kehtib tegelikult ametivõimu kohta. See on siis mõju, mida omavad ministrid, preestrid (religioosne mõjuvõim), rabid ja gurud (7). 1.2 Mõjuvõimu saavutamise võimalused Kui tarkusest tulenev mõjuvõim saavutatakse tänu teadmistele ja kogemustele, siis suhetel baseeruv ehk moraalne mõjuvõim saavutatakse oma isikliku käitumisega. Kui
· kirikust vabanenud koha täidab riik Niccolo Machiavelli (1469 1527).Tema raamatud avaldati alles pärast surma. Principe (Valitseja); Dell'arte della guerra (Sõjakunst). Oma teostes käsitles võimu võtmise, säilitamise ja tugevdamise viise ning selgitas detailselt sõjalise jõu kasutamist. Ta asendas predestinatsiooni ajaloo seaduspärasuse ja paratamatuse ideega. Jõudis ajalugu uurides järeldusele, et poliitiline tegevus ei rajane kristlikul moraalil, vaid jõul ja kasusaamisel. Temast alates ei ole poliitikateaduse keskne mõiste enam üldine hüve, vaid riik. Riigi all mõistab valitsemis- ja alluvussuhteid, mis on rajatud seadustele ja korrapärasele õigusemõistmisele. Tuletas riigivormid ühiskonnas konkureerivate jõudude vahekorrast isevalitsus, väheste valitsus ja kogu rahva valitsus. Makjavellism on saanud vahendeid mitte valiva poliitika sünonüümiks. Jean Bodin (1530 1596) oli Prantsuse filosoof ja jurist
Ideoloogia korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi; ideoloogia üks liik on poliitiline ideoloogia, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele 13. oska seletada olulisemaid parem ja vasakpoolseid ideoloogiavorme? Mida uut on toonud moodne vasak- ja parempoolsus? Parempoolsed Liberalism indiviidi vabadus. Vabaturumajandus, konkurents, avatud turud, minimaalne riigi sekkumine, Konservatism tugineb traditsioonidel, rahvuslusel, kristlikul moraalil. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses riigisekkumise vastu, eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali Sotsiaalses heaolus on esmatähtsad suguvõsadm naaberkonnad, kirikukogudused, seltsid ja tööandjad. Vasakpoolsed Sotsiaaldemokraatia võrdsed võimalused kõigile, sega majandus, valitsus reguleerib majandust, suurema tulu saajad maksavad rohkem makse, riik peab tagama igale inimesele
sellele, mida nimetatakse tänapäevaseks riigi-ja poliitikakäsitluseks. N. Machiavelli (1469-1527) kirjutas oma teosed poliitikast, riigist ja võimust. Just N.Machiavelli asendas keskaegse idee inimliku tegevuse junaliku ettemääratusest uue teadusliku mõttega, mis lähtus ajaloolisest paratamatusest ning seaduspärasusest. Toetudes ajaloo kogemustele jõudis ta järeldusele, et poliitiline tegevus rajaneb mitte kristlikul moraalil (mis iseenesest on tähtis eetiline kategooria), vaid jõul ja kasusaamisel. "Saatus on selle poolt, kellel on parem armee, õigus rajaneb jõul", ütles N.Machiavelli.. N. Machiavellist alates poliitikateaduse keskseks mõisteks sai olla ainult riik, mis tähendas valitsemis-ja alluvussuhteid rajatud seadustele ja korrapärasusele õigusemõistmisele. Riigivormid tuletas Machiavelli ühiskonnas konkureerivate ja võitlevate jõudude vahekorrast (eelkõige lihtrahva ja aristokraatia suhetest)
mõistuse kohtulaua ette, et eristavalt piiritleda mõistuse õiguspärase rakenduse ala mõistuse õigustamatust rakendusest. Kriitika on ühtlasi ka transtsendentaalne analüüs: teadusliku teadmise võimalikkuse tingimuseks on inimlike tunnetusvõimete rakendamine nende õigustatud rakenduspiirides. Immanuel Kanti eetika kategooriline imperatiiv. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant (1724-1804). Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Üksnes 15 puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär. Reflekteerides moraali üle, oleme võimelised sellest aru saama a priori. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks). Kui moraalse teoga
järgivad üksteisega suhetes. 2. Sotsialiseerumine- ühiskonnas käibivate vaadete omaksvõtmine e. internaliseerimine. 3. Empaatia- teiste tunnete, hoiakute ning tegevuse põhjuste mõistmine. 4. Käitumisreeglite seadusjõulisuse tajumine- fakti aktsepteerimine, et reeglid on inimeste tegutsemises määrava tähtsusega. 5. Autonoomia saavutamine- võime langetada ise otsuseid, mõnel juhul isegi vaidlustades konventsionaalsel moraalil rajanevat käitumist Moraalne areng naistel. Carol Killigan (1982)- rõhutas Kohlbergi teooria väga olulisele puudujäägile. Erinevate sotsialiseerumiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas naised ja mehed moraalset käitumist näevad. Mehed- moraalsus eelkõige õiguse ja õigluse terminites Naised- vastutus indiviidi suhtes ja soov end ohverdada konkreetese inimese aitamise suhtes teatud kontekstis.
eriti meedias silmis. Vaja on rõhutada eetiliste põhimõtete teadvustamise olulisust ning mõista ametniku kutse-eetikat laiemalt eetika (moraalifilosoofia) kontekstis. Mõistel “eetika” on mitu tähendust. Argises kõnepruugis langeb see kokku mõistega “moraal” ja “kõlblus” (mis on sünonüümid). Kitsamas tähenduses mõistetakse eetika all teadust moraalist. Enamasti ei tehta olulist vahet “eetikal” ega “moraalil”. Mõlemad tähistavad hea ja halva, õige ja vale põhimõisteid. Kui moraal arvestab viimastega käitumises, on eetika ülesanne neid mitmesugustes seostes uurida. Keelekasutuse seisukohast tuleks eelistada “eetikat” üldisemate seoste puhul (näiteks avalik eetika, tööeetika jt). Moraal aga sobib paremini üksikisiku käitumise iseloomustamiseks (näiteks moraali- koodeksi kõik normid jm). Kõlblusega tähistame enamasti südametunnistust.
hinnatakse kogu meie vanema kirjanduse üheks parimaks saavutuseks. Laul on kirjutatud kaheksarealistes stroofides, värsimõõduks seitsmesilbiline (4-jalaline) trohheus, esineb ka jambi ja daktülit. Temaatiliselt jaguneb 32-värsiline teos kolme ossa, kus esimene osa (1.-8.stroof) räägib Tartu endisest jõukusest, teine osa (9.-26. stroof) kirjeldab Tartu kannatusi ja hävitamist venelaste poolt ning noomib rahvast, viimane osa(27.-32. Stroof) põhineb moraalil, kus hoiatatakse kogu maad, eelkõige suuremaid linnu, end parandama, muidu ootavat neid Tartu saatus.Värsitehniliselt on eeskujuks peetud 1694. aastal ilmunud põhjaeesti lauluraamatut, temaatiliseks eeskujuks aga lõunaeestilises kirikuraamatus avaldatud Jeruusalemma hävitamise kirjeldus. Kaebelaulu ideeline häälestatus on veendunult sõjavastane 6. Hernhuutlus: ideoloogia ja panus eestikeelse kirjasõna ajalukku (J.C. Quandt jt).
See religioosne õhustik on ka raam, milles ilmus 1739. aastal esimene eestikeelne Piibli tõlge. Pietism jõudis Eesti maarahvani hernhuutluse kaudu. Liikumise keelustas 18.saj keskel Vene tsaarinna, kuid 19.saj järgnes uus tõus. Propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Propageeriti sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Konkurendid ametlikule kirikule. Vennastekoguduse usuvoolust mõjutatuna sünnib üsna suur tekstikorpus, kus rõhk oli moraalil, narratiivi seisukohalt oli see teisejärguline. 19.saj ja seoses religiooniga tuleb Eesti kultuuriruumi veel üks mõttevool: valgustusideedest mõjutatud 17 ratsionalism, mis pidas pietismi naeruväärseks. Ratsionalismis oli tähtis rahva harimise idee. Tähtis ratsionalist oli Hupel. Ratsionalism toob religioossesse diskursusesse ilmalikkust.
süsteemi juurde. Saksa liit taastati revolutsioonieelsel kujul. 1851 - kuulutati kehtetuks kõik Rahvuskogu otsused (võttis vastu kõüik õigused etc). Uuesti kehtestati väga tugev kontroll. A.L von Rochau kirjutas sellises lüüasaanud olukorras ,,Grundsätze der Realpolitik" ehk ,,Reaalpoliitika põhialused". Sellest saigi alguse arusaam riigi valtisemisest reaalpoliitika vaimus. Põleti ära idealistlik ning moraalil ja rahvuslikul viamustusel põhinev poliitika, poliitikat pidi suunama eesmärk, edu ja reaalne olukord. Rochau oli selgelt antisotsialist ja toetas riigi õigust sõjalist jõudu rakendada. Rochau jagas pmst vere ja raua arusaamu, mida hakkas ka Bismarck toetama. Bismarck sai tuntuks poliitikuna, kes viis ellu kindlalt Preisi huvidest lähtuvat poliitikat. Poliitikavõtted olid oportunistlikud(?) ja sellised mis olid hetkel kasulikud ning kui vaja, tuli kasutada jõudu
(Isandate moraali järgi aga just nimelt hea inimene on võimeline tekitama hirmu halb aga ainult põlgust.) Orjade moraali järgi hea inimene on see, kes ei kujuta endast ohtu: ta on heasüdamlik, kergeusklik, võibolla ka veidi rumal. See, mida tänapäeval nimetatakse heaks, tuleneb karilooma instinktist. Euroopas on moraaliks kariloomade moraal. Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjade moraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kaks tunnusjoont on kristlikul moraalil, mis väljendavad tema orjalikkust. Esiteks propageerib kristlus ligimesearmastust ja kaastunnet ning teiseks, kurjale kurjaga mittevastamist. Mõlemad annavad Nietzsche arvates tunnistust inimväärikuse puudumisest: Kristlik usk on otsast otsani ohvrite toomine: oma vabaduse, uhkuse, enesekindluse ohverdamine, enda orjusesse andmine, enese sandistamine. Nietzsche, Friedrich 1996 Ecce Homo Commentary on The Birth of Tragedy http://www
annaabi.ee 
