või. .Margariin üldiselt ei sisalda piimasaadusi, soola, vitamiine jne. Võid aga valmistatakse juba palju varasemast ajast kui margariini. Võid tehakse peamiselt lehmapiima koorest, veest, valkudest ning rasvavaba piima kuivainest. Võis on rohkem vitamiine kui margariinis. Nimelt on seal A, E, D ja mõnikord ka C ja B vitamiine. Võil on palju puhtam maitse kui margariinil. Tervisekeskuse Laulasmaa Resort peaarst Oliver Frey ei soovita ka inimestel margariini kasutada, sest uuringute järgi sisaldab see metsikus koguses toksilisi aineid. Oliver Frey sõnul on margariin ebatervislik toode just valmistamisprotsessi pärast- see on keemiline. Frey kinnitab, et margariin ei kõlba mitte mingil moel kasutamiseks, ei praadimiseks ega võileibade tegemiseks. Ta soovitab hoopis võid, mis ei muuda praadimisel oma keemilist struktuuri.
Salumetsad I Toomas Frey Salu mainimine toob silma ette üksiku metsatuka keset avarat künnimaad, kus puude ja põõsaste varjus leidub lilli ja marju, linnulaulu ja turvet nii eemalt eksinule kui põllult pagenule. Ometigi ei ole metsasalu sama, mis on salumets. Metsatukk või -salu märgib eelkõige puuderühma suurust ja selle maastikulist eraldatust, salumets on aga loodusteaduslik mõiste tähistamaks taimekoosluse liigilist koosseisu ja mitmerindelist ülesehitust, mis ühtlasi viitab
] Erosioon Eestis Eesti tingimustes looduslik erosioon väga väike. · Valdav on tuuleerosioon (suurem Lääne-Eestis ja saartel) · Veeerosioon esineb piiratud aladel (Lõuna-Eesti küngastel) [2.] · Tehnogeenne erosioon toimib kallaklikel aladel koos veeerosiooniga · Põhja-Eestis ulatuslik mullamassi ümberpaigutamine [4.] Kasutatud allikad: 1. Anttila, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T., Frey, T. (1996) Globaalsed keskkonnaprobleemid. Tartu: Eesti Loodusfoto 2. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus. Erosioon. [WWW-materjal] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/muld/erosioon (vaadatud: 19.03.13) 3. Penu, P. (2006) Eesti muldadest põllumehele [WWW-materjal] http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf (vaadatud: 22.03.13) 4. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus. Mullaerosioon Eestis. [WWW- materjal] http://www.pikk
See pole esmapilgul tunduv kristlik interpolatsioon- loobumine heast- paremast ja heldus on olulised hilisemas säilinud saagakirjanduses. Hiljem näeme, et siin on isegi kingi ruun. Norra ja Islandi ruunipoeemid vaatavad sellele rohkem küüniliselt ja võtavad rikkust kui tüliõuna hõimlastes seas. Norra poeem võrdleb seda metsas elava hundina, kuid Islandi "meretuli ja hauakala tee" on selgelt seotud inspireerivate viikingipraktikatega. Ruuni võib seostada Frey ehk Freyaga. Oksenite Freyle ohverdamist on kirjeldatud Gisli Saagas ja Viga Glummi Saagas. Islandi poeem seostab sellega "kulda"; nii kulda kui merevaiku on maininud Tacituse poolt roomlaste poolt hinnatud vahetuskaubaks Aestiist (Eestist). Norra müütides on merevaik "Freya pisarad". Aestiid kummardasid väidetavalt jumalate ema ja kandsid ta embleemi- metsikut karu. Seda on hiljem seotud Freyga, Freya vennaga ja kuna Freya tundub
Selle aluseks on avastus, et anastaval viisil ei saa enam loodusesse suhtuda. Inimene kuulub omaloodud tehiskeskonnagaparatamatult looduslikku keskkonda, mida ta peaks mõistma. Mõistmise piiratus on takistanud üldiselt keskkonda eetika objektiks pidamast.[4, lk16] Kasutatud kirjandus 1. Laanemäe, A. Insenerieetika. Tallinn, 2003 2. Kiili, J. Sissejuhatus keskkonnapoliitikasse. Tallinn, 2000 3. Antilla, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T., Frey, T., Globaalsed keskkonnaprobleemid. Tartu, 1996 4. Järvik, M., Eetikast ja keskkonnamõistetest Keskkonnaeetikast säästva ühiskonna eetikani. Koostanud A. Oja, Tallinn, 2003 5. Globaalprobleem. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalprobleemid 6. Eetika. Kättesaadav: http://bio.edu.ee/envir/pakenditest/eetikal.htm
Nt male. Malenupud ei pea olema mustad ja valged, ega materjal. On vaid oluline, et neid oleks kaht erinevat värvi. Ka nupu väärtus oleneb mängust. Kuidas elemendid on reastatud – süntagmaatika. Keel kui süsteem; keelereegid: * süntagmaatilised * paradigmaatilised Strukturalismi koolkonnad (tulevad kõike Saussure teosest, strukturalism tuletatud tema teosest): * (Genfi koolkond) – sinna kuulusid nt Charles Bally, Albert Sechehaye, H. Frey, R. Gadel, S. Karchevsky. See koolkond eksisteerib ka praegu, kuulsaim esindaja Patrick Seriot. Nullmärgile pühendatakse selles koolkonnas palju tähelepanu, märk, mis on olemas, kuid puudub. * Praha lingvistiline ring – kõige tähtsam koolkond. Sinna kuulusid nt Vilem Mathesius (esitas sarnaseid ideid Saussurega, et keel on energia-see, mis seda asja loob, nagu füüsikas, pot energia tähtsam kui kin.), Karl Bühler, Vadimir Skalicka (esimene, kes lõi strukturaalse grammatika,
Esimene eelkoolikasvatus süsteem on loodud Jan Amos Komensky poolt. Uudne suhtumine lapsesse, tunnustust lapse õigusele olla aktiivne ja rõõmus. 1. õpperaamat 0-6 aastaste laste kasvatamisest, õpetamisest ja nende meetoditest, millega pani aluse eelkoolipedagoogikale kui teadusele. John Locke rõhutas lapse-ea olulisust inimese isiksuse kujunemisel. Esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast. Olulist tähelepanu pööras eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arengule. Jeadn Jacques Rousseau rõhutas, et lapsel on õigus rõõmsameelsele lapsepõlvele, igakülgsele arengule ja mäng on peamine lapse kasvatamisel. Täiskasvanu sealjuures peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust. Johann Heinrich Pestalozzi- rahva tulevane heaolu peaitub õigesti kasvatatud lastes. Kasvatus ja areng kulgevad ühtsuse...
Rohkem edasijõudnud õpilased, nende hulgas ka Anna, sel kevadel enam raamatutega palju tegemist teha ei saanudki, vaid piirdusid näputööga ja aitasid köögis. Vanem õde oli juba kodus ja 1876. aasta suvel jäi koolist ära ka Anna. Pooleteiseaastase kodusoleku järel 1879. aasta jaanuaris viis isa Anna Tartusse lootusega teda linna tütarlastekooli panna. Annal ei olnud sugugi raske sammu pidada väikese tütarlastekooli kõrgema astmega. Vabal ajal luges ta prl. Frey soovitusel kooliraamatukogust kirjandust. Semestri lõpul soovitas koolijuhataja Annal minna kõrgemasse tütarlastekooli vastuvõtukatsele ja 1880. aasta jaanuaris kirjutati Anna Rosalie Espenstein kooli algklassi- kvarta nimekirja. Kõrgemas tütarlastekoolis õppimise esimestel aastatel elas Anna ülejõe äärelinnas lihtsas eesti perekonnas, kus tema kasutada oli üks nurk ilma aknata vahetoast. Iseloomult arg ja tagasihoidlik Anna tundis oma kodukootud
............................................... 26 8.4 Kõue jumal ................................................................................. 26 8.5 Vikerkaare silla valvur .................................................................... 27 8.6 Jumal, kes oli teisipäev .................................................................... 28 8.7 Freya ......................................................................................... 28 8.8 Frey .......................................................................................... 28 8.9 Üleannetu jumal ........................................................................... 28 9. Viikingite maailma lõpp ............................................................................ 30 9.1 Ragnarök ................................................................................... 30 9.2 Viimane lahing ......................................................
taas väärilise tähelepanu osaliseks. Ka Euroopa Liidu kehtivas VI keskkonnaprogrammis on bioloogilise mitmekesisuse kaitsekantud prioriteetsete valdkondade hulka. 6 Bioloogilise mitmekesisuse ka itse vajadusel on mitmeid põhjendusi, lähtuda võib nii bioloogilistest, kultuurilistest, majanduslikest kui ka esteetilistest kaalutlustest. (,,Globaalsed keskkonnaprobleemid" P. Anttila, M. Ojanen, M.Puhakka, T. Vourisuo, T. Frey. Tartu 1996 l k.95) Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine tingib vajaduse efektiivsemate kaitsevahendite ning originaalsete õiguslike lahenduste järele. (Ibid l k. 9 -11.) Eesti õiguses reguleerivad bioloogilise mitmekesisuse kaitset mitmed jahti, kalapüüki, metsade majandammist reguleerivad seadused, kuid kõige vahetumalt on selle keskkonnakaitse valdkonnaga seotud looduska itseseadus. Esmalt sätestab seadus olulisemad looduskaitse põhimõtted. Loodust kaitstakse kolmel viisil:
põhjapoolsetes riikides suurem. Kuna hapestumine ei ole lokaalse iseloomuga vaid globaalsega siis seetõttu tuleb ka meil sellele tähelepanu pöörata. Happelise depositsiooni vähendamiseks tuleb vähendada saasteainete, eelkõige lämmastikoksiidide ja vääveloksiidide, õhku paiskamist. 8 Kasutatud allikad 1) Anttila.P, Ojanen.M, Puhakka.M, Vuorisalo.T, Frey. T Globaalsed keskonnaprobleemid 1996 lk 155-165 2)Eerme,K. Keskkonnaõpetus 1996 lk 56-58 3)K.Lipp ,,Happesademed" Kättesaadav:http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/Happesademed.aid-4439 20.05.09 9
on lahti kirjutatud sihtka itseööndi ja piiranguvööndi piirid ning lubatud ja keelatud tegevused. 17 https://www.ri i gi teataja.ee/akt/12863102 14 Kasutatud kirjandus ,,Väike käsiraamat neile, kes loodusest hoolivad" Eesti Terioloogia Se lts, Eesti Looduseuurijate Se lts, Koostanud Piret Kirista ja ja Uudo Timm, Tartu 2006 ,,Esimene Eesti looduska itse seadus" Koostanud Andres Tõnisson, Tallinn 2006 ,,Globaalsed keskkonnaprobleemid" P. Anttila, M. Ojanen, M.Puhakka, T. Vourisuo, T. Frey. Tartu 1996 ,,Keskkonnaõigus" Hannes Veinla, Tallinn 2005 ,,Pärandkooslused Õpik-käsiraamat" koostanud ja toimetanud Toomas Kukk, Tartu 2004 www.riigiteataja.ee http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=50&Itemid=14 15
Holtzi tõlkes (koos sellega 1805 aastal ka kohtuseadus ja vallakohtu käsiraamat). Wiedemann Keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija. Saksa-rootsi päritoluga Ferdinand Johann Wiedemann (1805-87), sündis Haapsalus ja õppinud Tartu ülikoolis. Ta töötas Tallinnas vanade keelte õpetajana, avaldas mitu soome-ugri keelte grammatikat. Nimetati akadeemikuks Peterburi Teaduste Akadeemiasse. Tema suurteosteks olid eesti-saksa sõnaraamat ja grammatika. H. von Frey aritmeetikaõpik 1806. a ilmub Tartus esimene arvutamise õpik Saaremaa pastori Peter Heinrich von Frey ,,Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst". Schultz-Bertram Baltisaksa literaat ja prosaist. Saksa keeles kirjutava prosaistina kasutas kohalikke aineid ja avaldas eesti-saksa segakeeles kirjutatud humoristlikke palu. Oli "Kalevala" tutvustaja ja ÕES´s tegutseja, pidas aastal 1839 oma kuulsa kõne: ,,Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on võidetud!"
asjaoluga, et kõige ohtlikumalt mõjuvad kliimale tööstuslikud kasvuhoonegaaside paiskumised. Lõpuks on oluline mitte see, kes võidab vaidlust, vaid see mis tegelikult toimub. Et seda teada saada, peame me teadusuuringid jätkama, pidades silmas kõiki võimalusi sest panused klimaatilistes mängudes on tõeliselt globaalsed. Kasutatud kirjandus 1. Pia Anttila, Mikko Ojanen, Maarit Puhakka, Timo Vuorisalo, Toomas Frey,1996, Tartu. Globaalsed keskkonnaprobleemid. 2. European Union Regional Policy; Panorama: Kliimamuutus- vastatus regionaalsel tasandil, 2009. 3. Liisi Volt, 2009, Bioneer.ee; Mida toob endaga kaasa ülemaailmne kliimamuutus I osa. 4. Ron Bowman, 2008; Six Degrees Could Change the World. 5. Globalwarming.com 6. Wikipeedia.org
1688. aastal oli Eesti alal juba 46 eestikeelset köstri-, mõisa- või kihelkonnakooli (üldse oli tollal 41 kihelkonda). 1.2. XIX sajandi algus XIX sajandi alguseks oli matemaatika omandanud kindla koha kooli õppekavas. 1795. a ilmunud O.W. Masingu lugemise raamatus oli ilmunud ka 2 lk matemaatilist teksti (ühel lehel numbrite lugemine, teisel 1x1). Esimene eestikeelne matemaatikaõpik ilmus 1806. a. Selleks oli Peter Heinrich von Frey Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst. Selles raamatus on 7 peatükki: 1) numeratsioon, numbrite lugemine ja kirjutamine 2) 4 arropiddamisse viisi eelseletus 3) adition ehk kokkuarvamine 4) substraktion ehk mahaarvamine 5) multiplikation 6) diwision 7) proportionaalarropiddamine (võrdeline jaotamine). Kõiki nelja tehet õpetatakse raamatus tegema nii naturaalarvude kui ka harilike murdudega. Õpetatakse võrdeid lahendama ja ka mõõtühikuid
Esimeste Eesti iluuisutamisvõistluste organiseerija oli Eduard Hiiop. Iluuisutamise pinoeer oli A. Reder Reedre, kes võitis ükskõiksõidus viiel ja paarissõidus kolmel korral meistritiitli. Tema ise ja tema paariline E. Markus olid kolmekümnendate aastate algul parimad paarissõitjad. 1928. aastal toimus Tallinnas eestlaste omavaheline uisutamise võistlus, mille naiste seast võitis Helmi Kaarik ja meestest Feliks Grünreich. Samal aastal loobusid A. Reedre ja tema partner S. Frey uiustamisest. 1929. aastal võitis kaheksa korda järjest Tallinna arst Alfred Hirv. Kõige üllatavam on see, et samal aastal toimunud võistluses jäi teisele kohale 65- aastane tallinnlane H. Hahl. See on hea, et isegi nii vanas eas selline sport populaarne oli. Mitu aastat järjest olid domineerivateks tegelasteks A. Hirv ja V. Kaljuvee. Nii kirjutatakse 1934. aasta meistrivõistluste kohta: ,,...Tänavused meistrivõistlused
Sõukand, 2012) Kokkuvõte Õhusaaste on üks põhilisi keskkonnaprobleeme maailmas, seda nii otsese mõju tõttu inimese tervisele kui ka toime tõttu materjalidele ja ökosüsteemidele. Õhu kvaliteedi kohta teave saamise üks võimalustest on õhuseire. Õhusaaste taseme määramiseks on vaja mõõta saasteainete konsentratsiooni õhus. Tänu gaaside konsentratsiooni uurimisele saab aimu olukorra tegelikust tõsidusest. Allikad Anttila, P., Ojanen, M., Puakka, M., Vuorisala, T., Frey, T. (1996). Globaalsed Keskkonnaprobleemid. Tartu: Eesti Loodusfoto Rohtla, R. (2007). Keskkond 2006. Tallinn: Statistikaamet Nirgi, L.(2001). Keskkonnakaitse I. Tallinn Kiili, J. (2000). Sissejuhatus Keskkonnapoliitikasse. Tallinn: TTÜ kirjastus Kaasik, M., Sõukand, Ü. (2012). Osooni, ammoniaagi, vääveldioksiidi ja lämmastikdioksiidi määramine välisõhus passiivsete difusioonkogujatega, mõõtmisjuhend GLOBE koolidele. Tartu: EFS Pleijel, H. (1993). Ökoloogiaraamat
Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsioon...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Referaat aines Keskkonnaseire ja kaitse normatiivid Jõevähk 2000-2009 Heidi Silvet Juhendaja: Jane Frey Tartu 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Lühiülevaade jõevähi bioloogiast, varude seisundist ja seda mõjutavates teguritest.............3 2.1 Jõevähi arvukuse vähenemise põhjused.............
Tema verest loodi mered, järved ja jõed, kehast mäed, orud ja taevas. Midgar e. Inimeste elukoht, Asgard e jumalate kodu. (Allan, 2004, lk 37) Asgarit ja Midgarit ühendas omavahel sild Bifrost, keda valvas Heimdal.(cotterell, 2001, lk 181) 2.1 Vaanid ja aasid Põhjala maailmas elas kaks jumalasugu. Aasid, suuremad ja mõjuvõimsamad jumalad, kes elasid Asgardis, nende juht oli Odin, kellega koos elasid seal veel Thor, Balder, heimdal, Tyr, Frigg, Sif, Nanna ja Idun. Frey, koos kaksikõe Freya ja nende isa Njordiga kuulusid vaanide esindusse. Vaane aistati kogu põhjalas kuid on alust arvata, et kultus sai alguse Rootsist sealse svea rahvaga tihedas kooselus. (Allan, 2004, lk 40-41). Nemad olid ka Rootsi kuningasoo müütilised esiisad.Vanem haru , ehk vaanid elasid Vanaheim-is. (Cotterell, 2001, lk 167) -7- 3.Viikingite jumalad Norra e. Põhjala mütoloogiast 3.1 Odin
Siis oli siin veel Lell ja siis vist jälle Telling… Linnasekretärid olid Lahas… 2. Milliseid kultuuriüritusi on teil veel meeles? No siin toimusid laulupeod, Kaitseliidu võistlused, tuletõrje väljaõppused ja palju muud. Peamiselt oli hästi palju väiksematele seltskondadele mõeldud üritusi… 3. Milliseid ärisid, ettevõtteid mäletate? Väga palju oli toidupoode, pagari- ja kondiitriärisid(Metski, Veski, Frey, Uibo jne)Palju oli lihatööstusi, riidekauplused, plekkseppasid, kõiksuguseid töökodasid. Praeguse „Elva Edu“ kohal oli Kalbergi sissesõiduhoov. Kikase vorstitööstust nimetati miskipärast „Elva pilvelõhkujaks“. Blankeni maiustustetöökoda jne… 4. Milline oli ajakirjanduslik elu Elvas? Elva Elu oli väga ülevaatlik ajaleht Elva külje pealt. Ajaleht kirjutas ainult Elvas toimuvast. Selle hind oli ka väga odav. Ajalehe juures tegutses Mart Lukk… 5
liikidega Kokkuvõte Väljasuremisele kalduvate liikide karakteristikud ei ole üksteisest sõltumatud, pigem moodustavad nad üksteisest sõltuvate omaduste rühmi. Näiteks on kitsastest toiduspetsialistidest liikidel tavaliselt ka väike asustustihedus. Uurides väljasuremisele kalduvate liikide tunnuseid, on võimalik prognoosida ka teiste liikide ohustatust ja nende kaitse vajadust. Kasutatud allikad Anttila P., Frey T., Ojanen M., Puhakka M., Vuorisalo T. 1996. Globaalsed keskkonna probleemid. Tartu: Eesti Loodusfoto Karik H., Kuiv K.K. 2007. Keskkond ja keemia. Ohud ja hüved. Tallinn: Koolibri ~ 10 ~ Kuresoo R., Primack R.B., Sammul M. 2008. Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse. Tartu: Eesti loodusfoto ~ 11 ~
E. Berg (Põhja-Eestis), 1814 von Roth (Lõuna-Eestis), 1820 Urvaste pastor F. G. Moritz ,,ABD nink weikene luggemisse ramat" (Lõuna-Eestis). Üksikute õppeainete eestikeelsed õpikud: esimene kooli lugemik 1805 Vastseliina pastor Georg Gottfried 1 Marpurg. Esimene ainult ühele õppeainele pühendatud õpik: aritmeetikaõpik Saaremaa pastori Peter Heinrich von Frey õpik 1806. Eestlastest kultuuritegelased: Kristjan Jaak Peterson (1801-1822). Eelärkamisaja teine periood u 1830-1860 (1857) ehk eesti haritlaste liitumine estofiilidega eesti kultuuri arendamisel. Uued tegevussuunad: eestlaste materiaalse kultuuri uurimine, minevikukäsitluse (eepos) ja rahvausundiga tegelemine. Estofiilsuse õitseaeg oli 1830.-40. aastatel. Periood lõppeb estofiilide pettumisega eestlastes. Üheks põhjuseks eestlaste õigeusku
aastal algupärase sentimentaalse jutukirjanduse parimaks näiteks on Suve Jaan (Johann Freidrich Sommer, 1777-1851) jutustus ,,Luige Laus" (1843). esitab eesti talupojaseisusest mehe vapra sõdurina ajalooliste sündmuste taustal. 14. 19. sajandi esimese poole eestikeelne luule: valgustus, sentimentalism, varane romantism. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 11 G. A. Oldekop ja teised luuletajad (P. H. v. Frey, R. J. Winkler jt). Värsikatsetustega jõudsid 19. saj alul avalikkuse ette vähesed kirjamehed. Esimene luulekogu eestlastele ,,Monned laulud" (1806) sisaldab värsside tõlkeid saksa keelest. Kristlik-sentimentaalse meeleoluga, kõneldakse elu põgususest ning kannatustest, mille vastu säätakse lohutus õiglast inimest ootavast taevasest õnnest. Peter Heinrich von Frey luuletusi ilmus ,,Beiträges" kui ka kogumikus ,,Lillikesed". Frey oli
1.Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis MP kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste valdkondadega tihedalt seotud ühiskonnateadustega. MP teooria uurimisobjektiks on praktiline MP st. suure hulga institutsioonide (valitsus, keskpank, parlament, rahvusvah. org ja huvigrupid) tegevus, et mõjutada majanduslikke protsesse ühiskonnas. MP teooria põhieesmärgiks on kirjeldada nende institutsioonide tegevust, hinnata nende ajendeid ja ka tegevuse tagajärgi. MP hõlmab MP eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka maj. arengu prognoosi. Eesmärgiks on praktilise MP tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemaks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2.Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed MP teooria ülesandeks on maj. teoreetiliste teadmiste alusel püstitada vajalikke rakenduslikke probleeme ja ülesandeid ning töötada välja abinõusid nende lahendamiseks. Milli...
Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid Erkki Eeessaar Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I 1 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Sissejuhatus..........................................................................................................................................................................2 1Osoonikiht....................
Semiootika Mihhail Lotman SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest, täpsemalt semioosist(peirce järgi interpretatsiooniahel) või kommunikatsioonist, st kuidas mistahes märk kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Semiootika keskmes on arusaam et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste sümptomitest, semiootika sarnases tähenduses kasutas seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An essay concerning human understanding"(1690) Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, saab kõige aluseks. Areneb eri valdkondades sõltumatult (arengule aitasid kaasa loogika, filosoofia, keeleteadus). 20s algus keel kui märgisüsteem. MÄRGISÜSTEEMI M...
kodakondsus, ning eesti ei ole rahastanud ning ei käsitle eesti eluolu. • Mida pidada Eesti kirjanduseks?? • Kas esimene siit maalt pärit tekst? • Esimene Eesti keelne tekst? • Esimene Eestlase poolt kirjutatud tekst? • Kas selleks on Läti Henriku kroonika 13.sajandist? • Sakslase Brokmanni Eesti keelne "Carme- Aleksandrium" 1630-1640 • Käsu Hanseu kaebelaul ! Ohema vaene Tarto Liin " • Peter Heinrick von Frey (1757-1833), kirjutas I Eesti keelse aritmeetika õpiku "Arropidamise ehk Arwamisse-Kunst". Ise oli koguduse õpetaja. • 1806 I eesti keelne ühele ainele pühendatud raamat. Raamatus on kasutatud koolmeistri ja laste dialoogi, mis on iseloomulik keskajal ilmunud õpikutele. Kõige pealt õpetatakse nr selgeks siis kokku ja maha arvamine, jagamine ja märkimisväärne on see, et seda kasutataks tänapäevani.
1920ndatel aastatel tekkisid erinevad koolkonnas strukturalismis: · (Genfi koolkond) pole nii tähtis. Eksiteerib ka praegu ja kuulsaim esindaja on Patrick Sériot (1949). Selle koolkonnas pööratakse tähelepanu ,,puuduvale märgile" 0-märk on olemas, aga puudub. o Charles Bally (1865-1947) o Albert Sechehayw (1870-1946) o Sergei Karcevsky (1885-1955) o Henry Frey (1899-1980) o Robert Godel (1902-1994) · Praha lingvistide ring o Vilém Mathesius (1882-1945) Nagu on olemas potentsiaalne ja geneetiline energia, nii on see olemas ka keeles. Potentsiaalne energia on olulisem kui geneetiline potentsiaalset e kasutatakse geneetilise realisserimiseks. Aktuaalne süntaks. o Vladimir Skalicka (1909-1991) esimene kes lõi strukturaalse grammatika. Ta
1.Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja ees...
haaratud? Kus on muutused kõige rohkem väljendunud?). Patoloogia põhiliselt pankrease peas Bergeri operatsioon (pankrease pea resektsioon), Whipple operatsioon (pankrease pea, ühissapijuha, mao ja duodenumi resektsioon, koletsüstektoomia). Patoloogia põhiliselt pankrease sabaosas distaalne resektsioon. Difuusne patoloogia Puestow operatsioon (longitudinaalne pankreatojejunostoomia), Frey operatsioon (longitudinaalne pankreatojejunostoomia + pea resektsioon), totaalne pankreatektoomia. 25. Äge apenditsiit: klassifikatsioon, teke, diagnostika, diferentsiaaldiagnostika. 19 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Apenditsiit ehk ussripiku põletik on sagedaseim erakorraline kõhukoopa kirurgiline patoloogia. Esineb kõige
talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete pii...
sõltub otsustuste hääletusele panemise järjekorrast. *Demokraatia majanduslikku teooria lähtepunktiks võib pidada Downs-i seisukohta: poliitikud järgivad valijagruppide eelistusi mitte sellepärast, et nad peavad valijate soove ühiskondlikus mõttes õigeks, vaid soovist riigivõimu juurde jõuda. Selle teooriaga määratakse “mediaanvalija”, valimistulemus ja seega ka valitsuse poolt teostatava rahanduspoliitika iseloom. Nordhaus ja Frey leidsid aga, et konjunktuuritsükleid arvestades on valitsejatele kasulik, kui majanduse olukord kujuneks soodsaks just valimiste ajaks. Hibbs leiab, et konjunktuuritsükleid põhjustavad parteide huvid. Alesina ja Rosenthal usuvad aga, et majandustsüklite põhjustajaks on jäigad palgakokkulepped koos määramatu valimistulemusega. *Optimaalse maksustamise teooriat arendasid edasi Diamond ja Mirrlees. Teoorias
med en ofta citerad formulering: ”Att vara fattig, det betyder att vara hänvisad på sig sjelf.” Det går an är en klassiskt enkel, åskådlig och realistisk berättelse ur medelklassens liv, med tendens emot de bestående formerna för äktenskapet. Den är det främsta uttrycket för hans liberal/radikal ideologi. Hans uttalanden och syften förvrängdes och misstänkliggjordes. Boken handlar om hur sergeanten Albert och glasmästardottern Sara Videbeck på en färd med ångbåten Yngve Frey, förälskar sig i varandra. Istället för att gifta sig kräver Sara att de skall leva i ett jämlikt äktenskap utan formell vigsel och utan delad egendom (det vi idag kallar ett särboförhållande). Sara: självständig, fri, affärsmänniska, arbetsmoralen. Albert: „Yrke och flit... du Sara har lärt mig de rätta orden!” Han var ju lite slapp. Signerier är skadliga, äktenskapet som en fängelse. Almqvist var 150 år före sin tid! Klassproblemet för Albert-
, Ots, R., Meier, E., Ohvril, H., Okulov, O., Teral, H., Neiman, L., Russak, V., Kallis, A., Post, P. (2008). Growth acceleration of pinus sylvestris in bog stands due to intensifield nutrient influx from the atmosphere. – Oil Shale. Nr. 1, lk 75–93. 6. Kaasik, M., Ploompuu, T., Sõukand, Ü. (2003). Leelissaaste mõju Kirde-Eesti suurrabade ökosüsteemile ja atmosfäärse süsiniku sidumise võimele. – Eesti ökoloogia globaliseeruvas maailmas. /Toim. T. Frey. Tartu: Eesti Ökoloogiakogu, lk 64-71. 7. Kalm, V., Kohv, M. (2009). Selisoo hüdrogeoloogilised uuringud kaevandamise mõju selgitamiseks. (Aruanne). Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu. 60 8. Karofeld, E., Vellak, K., Marmor, L., Paal, J. (2007). Aluselise õhusaaste mõjust Kirde-Eesti rabadele. – Forestry studies (Metsanduslikud uurimused). Nr. 47, lk 47- 70. 9. Keis, K. (2010)
Sellega ühenduses väärib märkimist „Beiträge“ XI vihik (1818), mis oli kavandatud eesti keele õpperaamatuks gümnaasiumile, arvestusega, et maakeel võetakse seal õppekavasse. Rosenplänteri arvates pidid kõik maarahvaga suhtlevad sakslased – arstid, mõisnikud, kaupmehed, kohtunikud ja igasugused muud ametimehed – oskama eesti keelt. „Beiträge“ kaastööliste ring oli lai. Lisaks saksa haritlastele (J. W. L. v. Luce, A. Fr. J. Knüpffer, A. W. Hupel, P. H. Frey, R. J. Winkler jt) hakkas ajakirjas esinema eesti soost autoreid (O. W. Masind, Kr. J. Peterson) ja külaharitlasi (A. Holter, A. Jervitson). „Beiträges“ avaldatud luuletustest koostas ta värsipõimiku „Lillikessed“ (1814), mis esindas tolleaegse eesti luule paremikku. Tänu Rosenplänterile tõusis Pärnu mõneks ajaks eesti kirjanduselus juhtivale kohale. Tema algatusel etendati seal esimesed eestikeelsed näidendid, sealhulgas „Permi Jago Unnenäggo“ 1824. a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
