võrreldavad piiskopiga 2.8. BASTION viisnurkne kaitseehitis (väljaspool linnamüüri Rootsi ajal) 3. AASTAARVUD 3.1. 1632 Tartu Ülikooli asutamisaasta 3.2. 1629 kogu Eesti mandri ala hakkas kuuluma Rootsile (Altmargi vaherahu) 3.3. 1642 viimane mäss muinasusu pärast Eestis (Pühajõe mäss) 4. ISIKUD 4.1. FORSELIUS alustas talupoiste tasuta õpetamist, oli õpetaja Piiskopimõisa seminaris 4.2. IGNATSI JAAK Forseliuse tuntuim õpilane 4.3. A. JA A. VIRGINUS lõunaeestikeelse Uue Testamendi tõlkijad ja toimetajad 4.4. H. STAHL Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eesti keele grammatika 4.5. J. HORNUNG ladinakeelne eesti keele grammatika ''vana kirjaviis'' 4.6. J. SKYTTE tegeles Tartu Ülikooli asutamisega, Liivimaa kindralkuberner 5. KOHTUD 5.1. Adrakohtud (E) ja sillakohtud (L) 5.1.1. Talupoegade otsimine 5.1.2. Sildade korrashoiu kontrollimine 5.2. Meeskohtud (E) ja maakohtud (L) 5.2.1
6)Millised olulised tekstid eesti kirjakeele ajaloos pandi kirja/ilmusid nendel aastatel? 1224-1227- Hendriku “Liivimaa kroonika” 1524-1532- Kullamaa vakuraamat 1535- Simon Wanradti Johann Koelli luterlik katekismus 1600-1606- Georg Mülleri 39 jutlust 1637- Heinrich Sthali grammatika “Juhatus eesti keele juurde” 1686- lõunaeestikeelne uus testament “Wastne testament” tõlkijateks isa ja poeg Andreas ja Adrian Virginus 1739- eestikeelse täispiibli ilmumine, Anton Thor Helle 1813-1832- ilmus J. H. Rosenplänteri ettevõttel 20 numbrit Eesti-ainelist saksakeelset ajakirja Beiträge 1821-1823,1825- O. W. Masingu Marahwa Näddala-Leht 1857- Perno Postimees 1913- J. V. Veski artikkel “Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest” 1924- Johannes Aaviku “Keeleuuenduse äärmised võimalused” 7)Võrdle vähemalt viie lausega vana ja uut kirjaviisi. Vana kirjaviis Uus kirjaviis
KESKAEG 1208-1558 · Theoderich tsistertslaste ordu liige. Põhjala ristisõja juhtivamaid isikuid. Mõõgavendade ordu rajaja. 1211 Eestimaa piiskop. Viis Eestis ristimisi läbi · Albert- paavsti poolt määratud Liivimaale III piiskop. Liivimaa paganate ristija · Kaupo- oli Turaida vanem, arvatakse, et oli esimene, kes lasi end rahvaga ristida ja hiljem sõdis ka ristisõdijatega koos paganate vastu. · Lembitu eestlaste vanem Sakala maakonnast. Organiseeris võitlust ristisõdijate vastu. · Wolter von Plettenberg- Liivi ordumeister, suutis ajutiselt sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Õnnestus kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaal. · Melchior Hoffmann- kasukavalmistaja. Teda mõjutas Martin Luther, hakkas luteri jutlusi pidama. · Innocentius III Rooma paavst. Saatis kristlasid Liivimaal paganate vastu ristisõda pidama. Andis Albertile korraldusi. Tunnustas Mõõgavendade ordut...
aastal kutsus Fischer Riiga endale abiliseks Adrian Virginiuse, kes toimetas trükki lõunaeestikeelse suure katekismuse (1684), lauluraamatu (1685), "Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament" (1686), viimane neist oma aja mahukaim, keeleliselt ühtlustatuim, kirjasõna arengut mõjutav, kultuurilooliselt oluline teos. Tõenäoliselt viimase tõlkinud Andreas Virginius ja tõlget viimistlenud Adrian Virginius. Esimene läbini eestikeelne teos. 1687. aastal hakkas Adrian Virginus koos Hornungiga Puhjas ettevalmistama põhja-eesti-keelset Uut Testamenti. 1690-1701 tõlkisid Virginiused Vana testamendi osaliselt põhja-eesti keelde 17.sajandi lõpul hakati looma ka rahvakoole, üheks suureks eestvedajaks Forselius, kes esitas ka omapoolsed ortograafia normeerimise ettepanekud, samuti kerkisid Forseliuse ettepanekud esile piiblikonverentsidel. Samal ajal tehti ka ettevalmistusi piibli väljaandmiseks Eestimaal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
