Juhan Kunder (1852-1888) Oma aja mainekamaid pedagooge, folklorist, kirjandusloolane, lastekirjanik ja ühiskonnategelane Juhan Kunder sündis Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26. dets 1852. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari. Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres, 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. haigestus seal tüüfusesse ja suri 24. aprillil 1888, maeti Rakveresse. Kunderi kujunemist mõjutasid M. Veske ning õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti sellele koolile juhatajat
Kunder sündis Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26. dets 1852. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari. Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres, 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. haigestus seal tüüfusesse ja suri 24. aprillil 1888, maeti Rakveresse. Kunderi kujunemist mõjutasid M. Veske ning Õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti sellele koolile juhatajat. Oli 18821888 Eesti Kirjameeste Seltsi asepresident, 18851886 toimetas kirjanduslikku nädalalehte ,,Meelejahutaja". http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=28&table=Persons · Jättis jälgi koolikirjandusse ja lasteproosasse; · Astus esimesi samme lastekirjanduse teooria ja kriitika rajamisel;
Rahvamuinasjutt- kunstiline vljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate poeetiliste võtete ja reeglite, süzeelise arenduse, lemmikteemade ja lemmikkarakteritega. Kunst-e. Autorimuinasjutt- individuaalloominguline rahvamuinasjutu laadi jreleaimus ja edasiarendus, sageli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. Muinasjutud jagunevad: · Loomamuinasjutud 1. Tegelasteks võivad olla nii loomad, taimed, kidid kui ka isikustatud loodusjõud (päike, tuul, külm jms). Sageli sisaldavad sellised muinasjutud tekkemotiive 2. Ürgsema päristoluga muinasjutud on mõjutatud esivanemate kultusest. Seal kohtame selliseid motiive nagu inimese samastumine loomaga, võrdsustumine loomaga (loom-abielu). 3. Iidne konflikt- sööja ja söödav, tagaajaja ja tagaaetav, tugev ja nõrk loom- teiseneb ajapikku vastuoluk...
tegevuse napisõnaline kirjeldamine ülesandega ära arvata, millest jutt käib. Algul olid mõistatused rituaalsed-maagilised, nüüd pigem taibukuse proovikiviks. Võib olla metafoor, võrdlus või kirjeldav lause. Tänapäeval keerdküsimused, piltmõistatused. 2. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud” (Vaeslapse käsikivi, Põhja konn, Tark mees taskus); Kunder „Eesti muinasjutud” („Kass ja hiir”, „Vaeslaps ja talutütar”); Eisen („Kohalised Eesti muinasjutud”); Särgava („Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest”); Jakobson („Siili ja jänese võidujooks”, „Hiir, vähk ja sitikas”). 3. Mis teeb keeruliseks lastekirjanduse mõiste määratlemise? See, et mõisteid „laps” ja „kirjandus” on üldse raske määratleda ja liigitada, samuti tekib
NT: Peterburi Sõjaakateemias: J. Laidoner jt . Peterburi Kunstiakateemias: Johan Köhler , Amandus Adamson jt. Peterburi Konservatooriumis: M. Härma , Artur Kapp jt. 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum 1907 loodi Eesti Kirjandus Selts Laulumänguseltsud muutusid kutselisteks teatriteks , nt. "Vanemuine" , "Estonia" , "Ugala" jne. Kodune töö! Millistes valdkondades olid tegevad järgmised kultuuri tegelased: M. Klein , K. Mägi, E. Bornhöhe, J. Aavik, K. Menning, G. Suits, A. Kapp, J. Kunder , J. Köler G. Hachenschmidt, A. Adamson, F. Tunglase, A. Weizenberg, G. Lurich, K. Raud, J. Liiv, A. Wiera, M. Veske , J. Koort, A. Aberg, A. Saal, M. Härma, E. Vilde , A. Kunileid-Saebelmann Kirjandus: E. Bornhöhe, G. Suits, G. Hackenschmidt, A. Adamson, J. Liiv, E. Vilde, A. Saal Muusika: J. Aavik, A. Kapp, J. Kunder, F. Tunglase, M. Veske, M. Härma, A. Kunileid- Saebelmann teater: K. Menning, A. Wiera, Kujutavkunst: K. Mägi, J. Köler, kehakultuur: M. Klein, A. Weizenberg, G. Lurich, J
hirmutavate kujutluspiltide loomine, et nende läbi last vooruslikuks kasvatada. Saksalas ilmus Juhan Liivi artikkel ,,Laste kirjavara", kus propageerib järgmisi mõtteid: lasteraamatuid võivad kirjutada ainult küpsed kirjanikud; lastele pakutavad kirjanduslikud ,,kujud" peavad lihtsad, kuid seejuures vooruslikud olema; keel olgu kerge ja luulelise kõlaga; sõnadega ei tohi ,,koolmeisterdada"; lastele on sobimatud romaanid ja luuletused, röövjutud Kunder oli lastekirjanduse teooria rajaja (esitab lastekirjanduse funktsioonid ja printsiibid). Funktsioonid: õpetuslik, kasvatuslik, esteetiline. Printsiibid: eakohane ja temaatiline Parijõgi saksa eeskujul laste-ja noorsookirjanduse juurutamine 19. SAJ. LÕPU AUTOREID EESTI LASTEKIRJANDUSES Juhan Kunder- TÕSi kasvandik, pedagoog Rakveres. Looming: ,,Lood lastele", ,,Laste raamat", ,,Eesti muinasjutud", ,,Looduse õpetus", ,,Maakera elu ja olu". Arvab,
Muinasjutt 7.klassi kirjandustund M.Tõnts Pärnu Ülejõe Gümnaasium Koolitaja:T.Dreier Esimene muinasjuturaamat Esimene muinasjuturaamat ilmus 1697.aastal ja sisaldas jutte: "Punamütsike", "Saabastega kass", "Tuhkatriinu" Eesti muinasjutud Hakati uurima 19. sajandi teisel poolel Esimesed kogud: J Kunder" Eesti muinasjutud", Fr.R.Kreutzwald"Eesti rahva ennemuistsed jutud" Muinasjutu tunnused Väljakujunenud algus ja lõpp Sündmustiku kordumine, kindlad arvud Tegelased vastandlike omadustega Õnnelik lõpp Muinasjuttude liigid Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasjutud Kunstmuinasjutud Loomamuinasjutud Rebane hanekarjas Siil ja rebane Tegelasteks tuntud Hunt ja hobune iseloomudega loomad(rebane- kaval) (jänes-arg) (hunt-rumal) Sagedasem tegelan...
Sol- och badresor samt weekendresor till storstäder betraktas som huvudkonkurrenter till SkiStar, men även andra branscher konkurrerar om människors disponibla inkomster, såsom sällanköpsvaror och investeringar i hemmet. Genom omfattande investeringar i serviceinriktade medarbetare, ledarskap, moderna liftar och snösystem, IT, restauranger m m, håller SkiStars alpindestinationer en hög kvalitetsnivå, där gästernas vinterupplevelse och komfort dessutom höjs varje år. SkiStars kunder har hög tillgänglighet till SkiStars produkt- och tjänsteutbud via onlinebaserade marknads- och försäljningssystem, vilka förenklar bokningsprocessen för kunden. För SkiStar är det viktigt att ha kontroll över en stor bäddkapacitet för att optimera beläggningen genom att följa förändringar i efterfrågan och sätta rätt priser på boendet under alla delar av säsongen. Det är även viktigt att äldre stugor och lägenheter moderniseras för att hålla uppe efterfrågan
Saksa folkloristid ja keeleteadlased. Hans Christian Andersen (väike merineitsi, metsluiged, inetu pardipoeg, vankumatu tinasõdur) tuntud kunstmuinasjuttude loojana. Tema muinasjutus esineb topeltadresseering. Kokku 156 muinasjuttu. Folkloorse lastelaulu tüüpe hälli, mängitus, mängu, karjase, ahhellaulud Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust Fr. R Kreutzwald 1850 esimene LR ,,Reinuvader Rebane". Hiljem ,,Eesti ennemuistsed juttud". J. Kunder (1852-1888) LKteoreetik, pidas tähtsaimaks looduse tundmist ja selle kohta õppimist. J. Liiv 1889 artikkel ,,L kirjavara", eitas röövlimuinasjutte, LK küpsete kirjanike töö, lihtsad voruslikud tegelsed, kerge luuleline keel, lastele teada sõnad. Nõustuti et LK oluline hariduse & kultuuritaseme tõstmisel, peeti vajalikuks LK arengu soodustamist. 19. saj lõpu autoreid Eesti lastekirjanduses E. Bornhöhe ja A. Saali ajaloolised jutustused, E
teadmisi, loogiline ülesehitus, illustratsioonid olulised- nt lasteentsüklopeediad. 1. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. ● Friedrich Reinhold Kreutzwald ○ “Eesti rahva ennemuistsed jutud”, “Udumäe kuningas”, “Vaeslapse käsikivi”, “Põhja konn”, “Tark mees taskus”, “Kullaketrajad”, “Puulane ja tohtlane”, “Julge rehepapp” ● Juhan Kunder ○ “Eesti muinasjutud”, “Suur Peeter ja Väike Peeter” ● Matthias Johann Eisen ○ “Esivanemate varandus. Kohalised Eesti muinasjutud” ● Ernst Peterson Särgava ○ “Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest” ● August Jakobson ○ “Ööbik ja vaskuss”, “Hiir, vähk ja sitikas” 2. J. Kunder "Suur Peeter ja väike Peeter". Mida muinasjutt õpetab? Selgitage selle muinasjutu abil, mis on gradatsioon.
kopikakogumine viib rikkusele ning ühtlasi inimlikule õnnele. Vaid ühes jutus on kujutatud santi, kes sureb kogutud päratu rikkuse juures nälga. Kirjanik mõistab hukka laiskust, lohakust, kurjust, ahnust, ebaasusust. Moraali võtab Pärn oma juttude lõpus veel otsesõnu kokku. Tema lastejuttude aine pärineb enamasti eesti külaelu konkreetsest tegelikkusest ning neis peegelduvad ajastule omased rahvuslikud ideaalid. „Lühikesed jutud armsa lastele“ (1873) Juhan Kunder. „Kalevipoeg“ (1855). Mõistis, kui vajalik oli niisugune raamat noorele lugejale, kellel pole veel püsivust eepose enese läbilugemiseks. Jutustamislaad on elav ja rahvalik ning see sobib eriti hästi lastele. Tema lastejuttudes on rohkesti inimlikku soojust ja heatahtlikkust, ka igapäevase elu lihtsust ning kodusust, mis varasemate rangelt karistatavate, hoiatavate ja hirmutavate lastejuttude kõrval mõjub kosutavalt. Kunder oli esimene, kes väljus loomuliku karistuse rangest skeemist
Kasutatakse imetegevaid esemeid või abilisi Legendilised muinasjutud Piibli motiivid, pühakute lood Õpetlik põhitoon Novellilaadse muinasjutud: Tegevus areneb üldjoontes tõsielu piirides Inimene, kes tegutseb, on täiesti tavaprane, tavaliselt vaene Jutt kulmineerub erakordsetes sündmustes või üllatusmomendis Terava mõistuse motiiv-targem võidab Kasu saamisega seotud lõpp Juhan Kunder Rahvajututöötlused „ Eesti muinasjutud“ 53 juttu Matthias Johann Eisen Ernst peterson Särgava „Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest“ August Jakobson „Ööbik ja vaskuss“ ERR arhiiv Muinasjutu poolt ja vastu Fantaasia ja reaalsuse põimumine eesti lastekirjanduses Ulmekirjanduse liik, eesti keeles määratletud ka nimetuseda „kunstmuinastjutt“, „imeulme“ Primaarse ja sekunaarse maailma esindatus
· ,,Sakala" hakkas Viljandis ilmuma märtsis 1878 (C. R. Jakobsoni juhtimisel) · 1880-ndate keskpaigas rahvusliku liikumise taandumine · 1887. aastal asendati õppekool eesti keelsest vene keelele · lüürika, eepika ja dramaatika hoogne edendamine · Fr. R. Kreutzwald ,,Kalevipoeg" (1857 - 1861) ja ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" (1860) · uued kirjanikud: Lydia Koidula, Mihkel Veske, Ado Reinvald, Friedrich Kuhlbars, Juhan Kunder jt. · Rahvaromantilise kirjanduse põhisuunad: romantiline põhisuund ja rahvuslikuse rõhutamise temaatika · palju mõjutusi välis autoridelt · romantiline tendent kajastub: a) Fr. R. Fahelmanni müütides b) Fr. R. Kreutzwaldi luules ja osalt ka proosas · folkloorsete ainete kasutamine
1868.a.C.R.Jakobsoni "Vanemuise" seltsis I Isamaakõne,andis pildi eesti muistsest kultuurist.Elu muutus,taheti talletada rahvakultuuri.See oli rahvusliku liikumise tegevussuund.Taheti parandada kooliõpetust.I üldlaulupidu 1869. Tartus.Eesti Kirjameeste Selts Tartus 1872-1893.eesti keele korraldus,uue kirjaviisi propageerimine,rahvaluule kogumine,eesti keelsete raamatute kijastamine ja aastaraamatu väljaandmine.Selle järeltulijaks oli Eesti Kirjanduse Selts 1907,suleti 1940.taasavati 1993.1860 mõte asutada eestikeelne keskkool Aleksandrikool.Tööd juhtis Pekomitee,esimeheks J.Hurt. r.liikumise keskused olid Tartu ja Viljandimaa,ideoloogid ja rahvajuhid olid J.V.Jannsen,J.Hurt,C.R.Jakobson.1870 rahvuslik liikumine kaheks:mõõdukad(J.Hurt,teotusid sakslastele)radikaalid(C.R.Jakobson, venelastele). J.V.Jannsen(1819-1890)järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja.1857-1863 Pärnus"Perno Postimees",1864-1880 Tartus"Eesti Postimees".Kinnistas e...
(kord lisatud protokollile) 2 AS Econ juhatuse esimehe Taavi Telvik sõnavõtt töökeskkonnavoliniku valimise vajalikkusest, tema kohustustest ja õigustest. 3 Töökeskkonnavoliniku valimine. Otsustati: 1 Kinnitada töökeskkonnavolinike valimise vorm ja nende volitused 2 Töökeskkonnavolinikuks valiti lihthäälteenamusega: Emil Kannike personalijuht Koosoleku juhataja: Tiina Leppik Protokollija: Mari Kunder Töökeskkonnavolinike valimise kord ja nendele antud volitused AS-s Econ Tulenevalt Eesti Vabariigi Tööohutuse ja töötervishoiuseaduse § 17 lg 4 valitakse AS-s Econ töövolinikud alljärgneva korra alusel: 1. Töökeskkonnavolinik valitakse 2 aastaks töötajate valitud esindajaks töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete küsimustes, millest tulenevalt on töökeskkonna volinik töötajate poolt valitud esindaja sõlmimaks kokkuleppeid tööandjaga. 2
G. G. Marquez ,,100 aastat üksildust" 2. E. M. Remarque ,,Triumfikaar" 41.V. Jerofejev ,,Moskva- Petuski" 3. E. Hemingway ,,Ja päike tõuseb" 42.B. Pasternak ,,Doktor Zivago" ,,Kellele lüüakse hingekella?" 43.F. Kafka ,,Protsess" 4. J. Steinbeck ,,Me tusameele talv" 44.G. Grass ,,Plekktrumm" ,,Tortilla Flati agul" 45.T. Pratchett ,,Mort" 5. H. Hesse ,,Stepihunt" 46.M. Kunder ,,Olemise talumatu 6. I. Murdoch ,,Must prints" 7. J. Fowles ,,Prantsuse leitnandi tüdruk" kergus" ,,Liblikapüüdja" 47.P. Süskind ,,Parfüüm" 8. A. Camus ,,Võõras" 48.G. R. R. Martin ,,Troonide mäng" 9. J. Braine ,,Tee ülesmäge" 49.T. Morison ,,Armas" ,,Õnne tipul" 50.Ch. Palaniuk ,,Kaklusklubi" 10.F. Scott Fitzgerald ,,Suur Gatsby" 51.J
1. Ärkamisaja eeldused: pärisorjuse kaotamine aastatel 1816 ja 1819, eestlased said endale pärisnimed, talurahvas pääses pikapeale maa ja linna vahel vabamalt liikuma, loodi seadus, mis nõudis iga 500-1000 inimese kohta vallakooli ja iga 2000 inimese kohta kihelkonnakooli asutamist, kaotati ka teoorjus. 2. Ärkamisaja olulised sündmused: 1869.a I üldlaulupidu, 1865.a ,,Vanemuise" seltsi asutamine, 1857 Perno Postimehe asutamine, 1872.a Eesti Kirjameeste Selts, 1878.a Sakala asutamine. 3. Ärkamisaja taandumise põhjused: 1880.aastate venestuslaine, 1871.a tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel Jannsen seostas Eesti arenguteed baltisaksa suunaga, Jakobsoni arvates pidi eestlaste tulevik toetuma Aleksander II reformipoliitikale. 4. Ärkamisaja tähtsus: tekkis teater, arenes ajakirjandus, tõusis rahva eneseteadvus < kui seda poleks olnud, ei oleks Eesti Vabariiki. 5. Faehlmann: ilukirjanduslik looming kirjutas filosoofilise kallak...
eesti keele, kirjanduse ja ajaloo uurimine. · 1909. a. loodi J. Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati eesti rahva aineline ja vaimne vanavara. ERM Arhiivraamatukogus hoiti Eesti ainelisi trükiseid. · Eesti rahvusliku kirjanduse areng sai alguse rahvusromantilisest isamaalüürikast, milles kerkisid esile Lydia Koidula, Mihkel Veske, Ado Reinvald ja Friedrich Kuhlbars. · Ilmusid esimesed draamateosed, esindajad Lydia Koidula ja Jakob Kunder. · Hakkas levima proosa, esindajad Jakob Pärn, Lilli Suburg, Eduard Bornhöhe, kelle ,,Tasuja'' ajendas zarnri viljelema ka Jaak Järve ja Andres Saali. · XIX sajandi lõpus asendusid romantilised jutustused realistlike romaanidega. · Silmapaistvaimaks romaanikirjanikuks kujunes Eduard Vilde. Luuletajana omandas tuntuse Juhan Liiv ning draama alal paistis silma August Kitzberg. · Murranguks kirjanduselus sai 1905. aasta, mil avalikkuse ette astus esimene kirjanduslik
Keele ja hariduse seos: Mida haritum on keel, seda haritum on rahvas. Tsitaat keele ja mõistuse kohta: Keel ja mõistus käivad käsikäes, sest keel on avalikuks saanud mõistus. Valgusaeg eestlaste muistne priiuse vabanemine 13. saj sakslased tõid ristiusu. Pimedusaeg Eesti võõra võimu all (Saksamaa, Taani, Rootsi) 13. saj 19. saj. Koiduaeg ärkamisaeg 19. saj. Ärkamisaja kirjanikud - Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Kuhlbars, Mihkel Veske, Lydia Koidula, Juhan Kunder jt. Romantika tunded ja armastus. Rahvuslikkus vabadus ja isamaa. LYDIA KOIDULA - (24. detsember 1843 1886) e Koidulaulik Ärkamisaja I nais tegelane, tegeles kultuuri ja kirjandusega, oli haritud. Elas Pärnus, hiljem kolis mehega Venemaale Kroonlinna. Maetud Tallinna metsakalmistule. Looming oli isamaa, sest elas väljaspool oma kodumaad, kirjandus vool romantism. Aitas isal välja anda ajalehte, laulupeo üks organiseerijatest.
aastate lõpul ja 1959.aastate esimesel poolel. Kokkuvõte Lõpetuseks võiks mõtiskleda, kes oli Nikolai Karotamm meie jaoks. Tõstamaa kandist pole pärit erilisi kangelasi. Need vähesed kirjanikud, teadlased ja ühiskonnategelased, keda vahel harva au sees peame on vähe tuntud isegi meie kodukandis. Lisaks paistavad silma just need, kes ühelt poolt vaadates on olnud valel poolel - Nõukogude Liidu kangelane Jakob Kunder või sisuliselt üks Eesti riigijuhte Nikolai Karotamm. Esmapilgul ei oskagi öelda, kas olla nende meeste üle uhke või mitte. Mina isiklikult proovin läheneda nii nagu Voldemar Pinn, kelle teostes on uuritav isik eeskätt inimene ja alles seejärel proovib autor mõistatada, kas ta oli punane, pruun, sini-must-valge ja mis teda üldse ühele või teisele poole kallutasid. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Karotamm (16:34 24
19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel oli Pikk tänav peamine Rakvere äritänav, kus asusid nii pank, kauplused, restoranid, võõrastemajad. Rakvere Pikk tänav on tähtis kogu Eesti ärkamisajale. Pikk tänav 32 ehitati 1809. aastal Rakvere elementaarkool, kus said hariduse Eesti rahvuseepose Kalevipoeg kavandaja F.R. Faehlmann ja looja F.R. Kreutzwald. Samas koolis oli hiljem õpetajaks Eesti rahvusliku liikumise üks juhte, kirjanik ja seltsitegelane Juhan Kunder. Pikk 40 alustas 1807 tööd kreisikool, seal jätkasid ka Kalevipoja autorid oma õpinguid. Kreisikoolis õppisid kunstnikud Carl Timoleon Neff, Karl Ludvig Maibach. Faehlmanni ja Kreutzwaldi sõber Jakob Johan Nocks töötas kreisikoolis õpetajana. Hiljem on siin koolis õppinud riigivanem Otto Strandmann, teadlased Villem Alttoa, Julius Mark, kunstnikud Paul ja Kristjan Raud, kirjanikud Jüri Parijõgi ja Evald Tammlaan jt
Jevgeni Tarle- Napoleoni-ajastu uurija baltisakslased: Werner Zoege von Manteuffel- esimesed edukad südameoperatsioonid eestlased: Mihkel Veske- eesti keel Karl Robert Hermann- eesti keel Johan Kõpp- usuteadlane Aleksander Paldrok- meedik Heinrich Koppel- meedik Kirjandus rahvusromantiline isamaalüürika: Lydia Koidula, Mihkel Veske, Ado Reinvald eesti esimesed draamateosed: L. Koidula, August Kitzberg, Jakob Kunder proosa: Eduard Bornhöhe, Andres Saal realistlikud romaanid: Eduard Vilde luule: Juhan Liiv 1905. a. ,,Noor-Eesti" ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" (G.Suits, Friedebert Tuglas, Juhan Aavik) Muusika Aleksander Läte(sümf. orkester Trt's) Miina Härma(koorijuht, esitas orelimuusikat, helilooja) Artur Kapp, Mihkel Lüdig (Koit), Rudolf Tobias Teater 24.juuni 1870- eesti teatri sünd ,,Vanemuises" esitati L
kogumise, säilitamise ja avaldamise põhimõtted. Hurda algatusel koostati esimesed eesti rahvaluule teaduslikud väljaanded, alguse sai hiigelsari "Monumenta Estonia Antiquae". Matthias Johann Eisen tõi kasutusele termini "rahvaluule". Ka tema tegeles rahvaluule kogumisega ning avaldas lisaks arvukaid kogutud materjali rahvaväljaandeid. Eisen kogus mh rahvausundilist materjali. Eesti Kirjameeste Seltsi tegevuse raames kogusid rahvajutte Juhan Kunder, Jakob Kõrv, Jaan Jõgever. 19. - 20. sajandi vahetuseks hakkas rahvaluuleteadus iseseisvana välja kujunema, eristudes etnograafiast ja arheoloogiast. Eesti rahvaluuleteaduses sai ainuvaldavaks võrdlev-ajalooline meetod, tugev oli Soome koolkonna mõju, mis kestis läbi 20. sajandi. 1919 asutati Tartu ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, mida asus juhtima professor Walter Anderson. Ta keskendus folkloristlikule meetodile, eesti ainese
vööd,jalga tarvis kingi. VANAPAGAN (pojale): Jookse, poega, jõua, poega, too kodust siidisärki, siidisärki, kuldakörti, kuldakörti, kirjut vööda ja kingi. Poeg toob ruttu kõik ehted. JUTUSTAJA: Seekord Vanapagan kavaldas talutütre üle ja kuna öö oli veel pikk ees, pidigi talutütar tõlda istuma ja põrguperesse sõitma. Viimaste kuulduste kohaselt sai Vanapagana komas poeg talutütre endale naiseks. Oh häda ja viletsust, mis juhtub ihnete ja ahnetega! Kasutatud kirjandus: J. Kunder (1969). Vaeslaps ja talutütar. Kirjastus: Eesti Raamat. Tallinn
Pärisperemeestel polnud selle probleemiga enam tegemist. Samuti oli Jakobsonil tülisid ja vaenu osade kirjutajate või mõisaomanikega. Osad kõige jõukamad peremehed olid ,,Sakala" vastased. Eraldi osa moodustasid aktiivsed kaastöölised. Nendeks olid peamiselt kirjamehed rohkem väljakujunenud vaadetega kui talurahvas. Kurgja arhiivi alusel oli neid 113. Tuntumatest olid seal F. R. Kreutzwald, Ado Reinvald, Mihkel Veske, Hermann Jürgenson, August Kitzberg, Juhan Kunder. Kaastöö temaatika analüüs näitab, et aktiivsetel kaastöölistel oli ühiseks teemaks vaen mõisniku vastu, aga radikaalsuse aste erinev. Arenenud poliitiliste vaadetega inimesi praktiliselt polnud. Enamikel puudus teadlikum poliitiline maailmavaade, neid huvitas ennekõike balti mõisniku ja eesti talupoja vahekord. Oli ka neid, kes võitlesid kogu kehtiva korra vastu. Ülekaalus ,,Sakala" aktiivsete kaastööliste maailmavaates oli eitus ja talupoeglik vaen mõisa vastu
Tom Sawyeri seiklused 1876 jt. Eesti lastekirjanduse algus: Carl Körber Karjalaste lugemise raamat 1849 ja Pähkliraamat 1851; Martin Körber Laste Siioni kannel 1861. Lastelaulud (luuletused): J.V. Jannsen, Friedrich Kuhlbars, Carl Eduard Malm. Muinasjutu(töötluse)d: Fr.R. Kreutzwald, Eesti rahva ennemuistsed jutud 1866; Juhan Kunderi, Jakob Kõrvi, M.J. Eiseni muinasjutud. Muu lasteproosa: Jakob Pärn Lühikesed jutud armsa lastele 1873; Juhan Kunder, Lood lastele 1885-88. Liigiline väljaarenemine 20. sajandi algul (1900-1917). Lastesarjade ja -ajakirjade asutamine, eri kirjandusliikide (ka lastenäidend) väljakujunemine. Lasteajakiri Lasteleht 1901. EKS-i toimetatud seeria Nooresoo kirjavara 1909. Pildiraamatud (koomiksid). Wilhelm Busch ja Heinrich Hoffmann. Karl August Hindrey piltvärsilood alates 1906. Murrang eesti lasteluules: Karl Eduard Söödi ja Ernst Enno looming. Teisi lasteluuletajaid: Reinhold Kamsen, Georg Eduard Luiga
Võru I Põhikool Vanapagan eesti rahvausundis Referaat Võru 2009 Vanapagan Vanapagan kardab rahvajuttudes tihti hunte ja pikset. Huntide kartus viitab juttude tegelase sarnasusele kodukäijate ja külmkingadega, keda hundid murravad. Oskar Looritsa väitel tõendab see, et tegemist on erakordsete surnute hingedega, kes hulguvad mööda ilma. Huntide eest põgenev Vanapagan on sellisel juhul ühes pärimuskihis välja vahetanud huntide eest põgeneva kodukäija. Siin võib olla seos germaani mütoloogiaga, kus hunti on nimetatud "Odini koeraks" ja Fenrir-hunt neelab surnute hingi. Paljudes lugudes esinevad vanapaganad mitmuses ja ainult üht silmapaistvamat neist nimetatakse ainsuslikult Vanapaganaks. Nad elavad metsas, soos või koobastes. Neid vanapaganaid võidakse peljata kui eksitajaid, kuid sageli saavad nad külarahvaga hästi läbi. Vanapaganatel käiakse külas (pulmas...
Ärkamisaja ühisüritused Esimene kuulutaja oli Perno Postimees (1857), kus J.V.Jannsen pöördus lugejate poole sõnadega:"Tere, armas eesti rahvas.." Mõned aastad hiljem alustas Peterburis tööd maalikunstniku Johann Köleri poolt juhitud Peterburi patriootide ring. Köler aitas ka 1864.a anda eestlastel üle palvekirja tsaarile Selles palvekirjas sooviti: Ihunuhtluse tühistamist; Raharendi ja taluostu hindade kindlaksmääramist; Teorendi kaotamist; Valdade omavalitsuste vabastamist mõisnike kontrolli alt; Eesti keele ühisõiguslust saksa keelega ametiasutustes 1865-alustas Jannseni eestvedamisel tegevust laulu- ja mänguselts Vanemuine Sellest sai Tartu rahvusliku liikumise keskus Tallinnas avati samal ajal Estonia 1872- Viljandis Koit; 1874- Narvas Imarine; 1878- Pärnus Endla; 1881- Võrus Kannel Vanemuises: Harrastati koorilaulu; Korraldati kõ...
lauljaga. See oli RL aja üks kultuurielu kõrgpunkte. Tähtsaim kultuuriorganisatsioon RL ajal oli Eesti Kirjameeste Selts, mis tegutses aastail 1872 1893 ja oli eesti kultuurielu juhtiv keskus. Seltsi põhiülesandeks oli rahvaluule kogumine, eestikeelsete õpikute soetamine ja rahvuslike teaduste alal esimeste sammude astumine. Seltsi tööst võtsid osa kõik nimekamad ühiskonnategelased ja kirjanikud nagu C. R. Jakobson, J. Hurt, M. Veske, J. Köler, J. Kunder jt. Palju energiat kulutati eestikeelse kõrgema astme kooli asutamiseks, mida Vene tsaari heakskiidu saamiseks nimetati Aleksandrikooliks. 1870. a loodi Aleksandrikooli peakomitee. Kooli rajamiseks annetas eesti rahvas suuri summasid. Eestikeelset kooli tsaarivalitsus siiski avada ei lubanud, rahvalt kogutud rahaga avati Põltsamaa lähedal vene õppekeelega linnakool. Aleksandrikooliga samaaegselt pandi Tartus Koidula eestvõttel alus eesti rahvuslikule teatrile. 1870
väga kiitvalt vastu, iseäranis rõhutati, et "kenad pildid õpetust elava- maks teevad" (vt Laigna 1959: 36). "Uute loodusteaduse õpikute väärtu- seks oli ka asjaolu, et neis lähtuti kohalikest oludest ja tingimustest. Ei unustata tähtsamaid võõramaisi taimi ja loomi, kuid enamasti kõnel- dakse nendest lühidalt. Rõhk on asetatud neile looma- ja taimeliikidele, mida õpilased kohtasid oma koduümbruses," kirjutab Karl Laigna (1959: 37). Lisaks avaldas Kunder Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamatus ja mujalgi arvukalt looduskaitselisi ja loodusteadust populariseerivaid kirjutisi. Uue põlvkonna õpikuautorite esindaja Mihkel Kampmaa (1905) seos- tas loodusetundmise juba otseselt kodukoha ja laiemalt kodumaa tundmaõppimise ning seega patriootilise kasvatusega. Eesti vanema loodusteadusliku õppekirjanduse uurija Vello Paatsi kirjutab: "Rahva- koolis sisendavad looduse kaitsmise vajadust M. Kampmanni luge-
saab allakäivale "Endlale" tugev konkurent. "Valgusesse" tuleb 1894 teiste näitlejate ja kultuuritegelaste seas ka "Endla" esinäitleja Lukowski. Samal ajal, kui "Valguses" tuuakse lavale Schilleri ja Gorki näidendeid, korraldab "Endla" Põllumeeste Seltsi aias rahvapidusid kotijooksu, võidutõstmise, köie peal kõndimise, laulu jpm põnevaga. olulisemad lavastused 1883. L. Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" 1887. A. Jürgenstein "Juta" 1887. J. Kunder "Kroonu onu" 1891. J. V. Jannsen "Tuhalabida valitsus" 1891. F. R. Kreutzwald "Tuletorn" 1898. P. Jakobson "Koit ja Hämarik" 1899. "Endla" esimeheks saab jõukas laevaomanik August Klein. Nüüd liituvad mitmed maja- ja laevaomanikud, kes võtavad seltsi ka toetada. Üüritakse avaramad ruumid, senisest rohkem hakatakse tähelepanu pöörama näitemänguharrastusele. 1900. Detsembris mängitakse Pius Alexander Wolffi romantilist laulumängu "Preziosa" Carl Maria
Meie loeme teda ja tunneme teda, ning ka elame teda. Eesti kirjanduse ajalugu on pikk ning see sai alguse regivärsist. Hiljem tuli rahvaluule. Rahvaluuletekstide kirjanduslikel töötlustel on olnud oluline roll on eesti kirjanduses rahvuskirjanduse sünnist saati kuni praeguseni. Näiteks on Friedrich Reinhold Kreutzwald kirjutanud mõjuka muinasjututöötluste kogu "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Rahvajuttude töötlusi on kirjutanud ka prosaistid August Jakobson ja Juhan Kunder, luuletajaist Marie Under ja Villem Grünthal-Ridala jt. Rahvaluule eeskujul on kunstmuistendeid loonud Friedrich Robert Faehlmann, Aime Maripuu, Herta Laipaik jmt. Viimaste kümnendite autoreist ohtralt rahvajutusüzeid enamasti muistendeid ja naljandeid Andrus Kivirähk, tema tuntuimad sellelaadsed teosed on romaanid "Rehepapp" ning "Mees, kes teadis ussisõnu". F.R. Kreutzwald F.R. Faehlmann M. Under
See oli RL aja üks kultuurielu kõrgpunkte. Tähtsaim kultuuriorganisatsioon RL ajal oli Eesti Kirjameeste Selts, mis tegutses aastail 1872 1893 ja oli eesti kultuurielu juhtiv keskus. Seltsi põhiülesandeks oli rahvaluule kogumine, eestikeelsete õpikute soetamine ja rahvuslike teaduste alal esimeste sammude astumine. Seltsi tööst võtsid osa kõik nimekamad ühiskonnategelased ja kirjanikud nagu C. R. Jakobson, J. Hurt, M. Veske, J. Köler, J. Kunder jt. Palju energiat kulutati eestikeelse kõrgema astme kooli asutamiseks, mida Vene tsaari heakskiidu saamiseks nimetati Aleksandrikooliks. 1870. a loodi Aleksandrikooli peakomitee. Kooli rajamiseks annetas eesti rahvas suuri summasid. Eestikeelset kooli tsaarivalitsus siiski avada ei lubanud, rahvalt kogutud rahaga avati Põltsamaa lähedal vene õppekeelega linnakool. Aleksandrikooliga samaaegselt pandi Tartus Koidula eestvõttel alus eesti rahvuslikule teatrile. 1870
tagasihoidlikkust, kartsid rahva liigset aktiivsust, pooldasid rahulikku koostööd baltisakslastega. Radikaalid (Jakobson, alul ka Hurt) kutsusid aktiivselt võitlema oma õiguste eest, kritiseerisid kirikut, hoiakuid, tegevust, saksameelset ja -keelset seltskonda, pidasid silmas Vene keskvõimu võimalikku abi, saavutamaks vabanemist aadli ja kiriku survevõimu alt. Kirjanduse areng samaaegselt toimus hoogsalt. Kirjandusse tulid Lydia Koidula, Mihkel Veske, Juhan Kunder, Friedrich Kuhlbars, Jakob Pärn, Ado Reinvald, kelle looming kujundas välja algupärase, tõeliselt rahvusliku ilukirjanduse. Carl Robert Jakobson (1841-1882) - rahvusliku liikumise radikaalse suuna aktiivne juht, EkmS asutajaliige, seltside juhtiv ja aktiivne liige, radikaalse ajalehe ,,Sakala" asutaja, toimetaja (1878- 1882), kõnemees ja publitsist, kirjanik, rahvakooli sisuline uuendaja. Põhjaliku murrangu
Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. 1641 esimene eestikeelne aabits 1782 Fr. G. Arvelius „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat“ (80 juttu ja luuletust) eesti järjepideva lastekirjanduse alguseks peetakse vaikivalt 19. sajandi keskpaika 1849 Carl Körber „Karjalaste luggemisse ramat“ – I täielikult lastele adresseeritud ilukirjanduslik juturaamat 1866 Fr. R. Kreutzwald „Eestirahwa Ennemuistesed jutud“ 1884 J. Kunder „Eesti muinasjutud“ Missugused luuletekstid liigituvad lasteluule alla? rahvaluule, lastele kirjutatud luuletused, täiskasvanutele kirjutatud, aga lastele mõistetav luule, proosatekstidest pärinevad salmid-laulud. Lasteluule Jannsenist 19. sajandi lõpuni. Esimene lastele määratud ilmalik värsiraamat: Johann Voldemar Jannsen “Eesti Laste-Rõõm. Hea lastele pühhade kingitusseks” 1865 1889 Juhan Liiv „Sakalas” laps peab samastuma tegelasega ja keel peab kerge olema.
Kivirähk''Lotte reis lõunamaale'' *loomad kõnelemas inimese kombel nt Janno Põldma ''Lepatriinude jõulud'' *kõnelev mänguasi nt Iko Maran ''Londiste nimega Vant'' *ajalugu kui muinasjutuline aegruum ''Lõvi ja lohe'' Eesti kunstmuinasjutu algus *F.R.Kreutzwald ''Eesti rahva ennemuistsed jutud'' väljaanne ilmus Helsinkis, eesmärgiks noore rahva vaimu ärandamine, algselt ei tahetud avaldada, sest oli halvustav suhtumine rahvaloomingusse, 1866 *Juhan Kunder ''Eesti muinasjutud'', 1885 *E.Peterson-Särgava ''Ennemuistsed jutud lastele'', ''Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest'', 1909 ja 1911 *M.J.Eisen – ''Esivanemate varandus'' 1882 *August Kitzberg ''Piibeleheneitsi'' 1903 *Oskar Luts ''Nukitsamees'' 1920 *Juhan Jaik ''Võrumaa jutud'' 1924– folkloorse taustaga õuduslood, milles fantastilised ja grotesksed maailmad on lahutamatult põimunud. Mütoloogilised olendid: tondid,
Mariia Kurisoo ajaloo konspekt · Peterburi Konservatooriumis: M. Härma, Artur Kapp jt. 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum 1907 loodi Eesti Kirjanduse Selts Laulumänguseltsid muutusid kutselisteks teatriteks: näiteks ,,Vanemuine", ,,Estonia", ,,"Ugala jne. 2. Kodune ülesanne Millistes valdkondades olid tegevad järgmised kultuuritegelased: M. Klein, K. Mägi, E. Bonrhöe, J. Aavik , K. Menning, G. Suits, A. Kapp, J. Kunder, J. Köler, G. Hackenschmidt, A. Adamson, F. Tuglas, A. Weizenberg, G. Lurich, K. Raud, J. Liiv, A. Wiera, M. Veske, J. Koort, A. Aberg, A. Saal, M. Härma, E. Vilde, A. KunileidSaebelmann, E. Viiralt. Kirjandus Muusika Teater Kujutav kunst Kehakultuur E. Bornhöe, E. G. Siuts, A. K. Mägi, J. Aavik , K. E. Viiralt, A. Kapp, M. Klein, K. Raud, M. Vilde, J. Köler, A. Weizenberg, M
haridustaseme tõus soodustas aimekirjanduse arengut. 20sajandil suurenes teaduse osatähtsus. Eesti aimekirjanduse tinglik algus 1732 A. T . Helle 10 dialoogis jutustust usu- ja majandusasjadest. Lastele suunatud G.G.Marpurgi lugemik Weikene oppetuse nink Ramat Tarto ma-rahwa kooli laste tarbis 1805. Tolle aja aimekirjanduses puudub selge piir täiskasvanute ja lastele suunatud teoste vahel. Tervishoiu ja arstiabimured, geograafia, looduslugu, matemaatika, füüsika, ajalugu. 19saj Kunder ,,Maakera elu ja olu", C.R. Jakobson ,,Kooli lugemise raamat". 20sajandil aimekirjanduse traditsioonide kujunemine ja printisiipide väljaarendamine. J.Piiperi ,,Pilte ja hääli kodumaa loodusest" 193 5; H.Kauri ,,Veealune eluriik" 1937; K.Põldmaa ,,Must valgel" 1939 40-50ndatel tagasiminek meisterdamisraamatud ja lastekalendrid. Silmapaistvain K.A. Hindry ,, Agerja teekond" 1950 Murrang 1960ndatel :V.Beekman, H.Pukk, H.Kiik. Tähelepanuväärseim teos M.Mägeri
kahjulikkust. Sisuliselt lisas näidendile kaalu mulgivaenu tollane aktuaalsus. Nii jääbki eesti teatri hakatuses seisev "Säärane mulk" kogu 36 aastat kestnud asjaarmastajaliku järgu esindusteoseks, millega võistlevad üksnes Kunderi "Kroonu onu" ja Kitzbergi varased rahvatükid. 6. Teisi 19. sajandi eesti näitekirjanikke. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) - "Pärmi Jaagu unenäo"; Carl Robert Jakobson (1841-1882) - "Arthur ja Anna, ehk Vana ja uue aja inimesed"; Juhan Kunder (1852-1888) - ,,Kroonu onu"; ,,Vallavanema valimine"; Jüri Orgusaar (18571912) - "Inimese hind ja väimehe väärtus", "Suured vaimud"; August Kitzberg (1855-1927) ,,Punga Mart ja Uba-Kaarel" 7. Teatritegevus seltsides 19. sajandi lõpul 20. sajandi algul. Tänu Koidula etendustele oli teatriharrastus populaarsust kogund. Tallinna selts "Estonia" (1865) toimus esimene näitemäng 1871. aastal. Lühinäidendeid tehti veel
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest vaimulikud kirjutasid kloostrites üles liturgilisi tekste ja laule. Improvisa...
looduskirjandust. Kultuurimüüt, et eestlased on loodusega tihedalt seotud rahvas. Oskar Looritsal ja Matthias Eisenil oluline roll selle müüdi loomisega, vastandamine stepirahvastega. Tegu on müüdiga, kuigi ei saa eitada, et ERAs on suur hulk animistlikku pärimust, keskkonnasidusat pärimust, kohapärimust jne aga võrreldes teiste rahvastega, ei ole eestlaste suhtumine loodusesse kuigi eristuv. Esimesed Eesti looduskirjanduse autorid Carl R. Jakobson, Juhan Kunder, Mihkel Kampmaa, Kustas Põldmaa kaht tüüpi raamatud: kalendrilaadsed õpetustega ja kooliraamatud (nt Jakobsoni ,,Kooli Lugemise raamatus" palju tekste ümbritseva keskkonna, ilmastikunähtuste jm kohta). Matkakirjandus väga iseloomulik 20ndatele aastatele, kuna linnainimestel tekib ka piisavalt jõudeaega, et selliste tegevustega tegelda. Arusaam, et väljasõidud on normaalne elu osa, selleks pidi toimuma kultuuris nihe talupojakultuuris seda ei olnud.
algas ilukirjanduse kõigi põhiliikide – lüürika, eepika ja dramaatika hoogne edenemine. Rahvusromantilises kirjanduses tõusis domineerivale kohale lüürika, seda eelkõige L. Koidula sügavalt isikupärase ja romantilise luuleloomingu tõttu. Teiste põhiliikidega võrreldes oli lüürika tunduvalt romantilisem. Noore rahvuse eneseteostust ja tulevikulootust väljendasid Koidula, M. Veske, A. Reinvald, J. Kunder, J. Bergmann sügavatundelistes ja pateetilistes värssides. 22. Milles seisneb „Noor-Eesti” liikumise uuenduslikkus? Millised on „Noor-Eesti” kultuuriideoloogiline platvorm, esteetilised tõekspidamised ja suhtumine keele arendamisse? Noor Eesti. Kirjanduslik rühmitus, esitab 20. saj kirjanduse murrangut. Tekib Tartus noore haritlaskonna eneseotsingute tulemusena. Tekib salajastest üliõpilasringidest. Vene riik oli keelanud kõiksugused kogunemised.
ja tütardele”, mis tõi talle palju materjali. Arvudest: 170 köidet 122 000 leheküljega, 50 000 laulu (peam regilaulud). C. R. Jakobson – kasutas oma õpikutes, ettekannetes jm rahvaluuletekste, hindas rahvaviise ja propageeris nende kasutamist. M. Veske – rohkesti kirjapanekuid rahvalaulude ja Kalevipoja-aineid. Regivärsside kaheosaline valimik „Eesti rahvalaulud I ja II”. Avastas ühe suurima eesti rahvalauliku Epp Vasara. J. Kunder, A. Grenzstein, J. Bergmann, J. Jung, K. A. Hermann, P. Südda, O. Kallas. A. Kitzberg – peale jutu- ja draamakirjaniku ka rahvaluule alal tegev. Osad näidendid, lood kasutavad rahvaluule ainest („Libahunt”, „Enne kukke ja koitu”). M. J. Eisen – rahvaluuleprofessor TÜs. Teos „Eesti rahva mõistatused” koos uurimustööga samal teemal. Mitmed rahvaluule/laulude kogud. 20. saj: W. Anderson, O. Loorits, A. Annist, R. Viidalepp, H. Tampere, R. Põldmäe, E. Laugaste, P
Üleskutse ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", mis tõi talle palju materjali. Arvudest: 170 köidet 122 000 leheküljega, 50 000 laulu (peam regilaulud). C. R. Jakobson kasutas oma õpikutes, ettekannetes jm rahvaluuletekste, hindas rahvaviise ja propageeris nende kasutamist. M. Veske rohkesti kirjapanekuid rahvalaulude ja Kalevipoja-aineid. Regivärsside kaheosaline valimik ,,Eesti rahvalaulud I ja II". Avastas ühe suurima eesti rahvalauliku Epp Vasara. J. Kunder, A. Grenzstein, J. Bergmann, J. Jung, K. A. Hermann, P. Südda, O. Kallas. A. Kitzberg peale jutu- ja draamakirjaniku ka rahvaluule alal tegev. Osad näidendid, lood kasutavad rahvaluule ainest (,,Libahunt", ,,Enne kukke ja koitu"). M. J. Eisen rahvaluuleprofessor TÜs. Teos ,,Eesti rahva mõistatused" koos uurimustööga samal teemal. Mitmed rahvaluule/laulude kogud. 20. saj: W. Anderson, O. Loorits, A. Annist, R. Viidalepp, H. Tampere, R. Põldmäe, E. Laugaste, P. Ariste, E
Aastal loodud EkmS, mis loodi C.R. Jakobsoni ideest lähtuvalt. Valdavalt kooliõpetajatele tuginev aga ka rahvusliku liikumise juhtivaid tegelasi koondav EkmS suunas vajalike kooliõpikute koostamist ja kirjastamist, avaldas aastarramatuid, milles ilmus artikleid (ettekandeid) keeleteaduse, rahvaluule, ilukirjanduse jm aladelt, vähesel määral ka ilukirjanduslikke teoseid. Kirjanduse areng kulges 1860.-1880. Aastatel väga hoogsalt. Kirjandusse tulid Koidula, Veske, Kunder, Kuhlbars, Pärn, Reinvald jt, kelle looming kujundas väga algupärase, tõeliselt rahvusliku kirjanduse. Arenguprotsessi kehutas oma loomingu ja tegevusega Kreutzwald. Rahvuslikul ärkamisajal eristatakse kolme põhilist voolu: 1. Saksameelne Suuna liidriks oli Johann Voldemar Jannsen, kes pooldas koostööd saksa seltskonnaga, et ühiselt vastu seista Venemaa slavofiilsetest ringkondadest lähtuvale venestuspoliitikale.
Rahvusliku liikumise ajal jõudis lõpule eesti kirjanduse tekkeprotsess ning algas ilukirjanduse kõigi põhiliikide lüürika, eepika ja dramaatika hoogne edenemine. Rahvusromantilises kirjanduses tõusis domineerivale kohale lüürika, seda eelkõige L. Koidula sügavalt isikupärase ja romantilise luuleloomingu tõttu. Teiste põhiliikidega võrreldes oli lüürika tunduvalt romantilisem. Noore rahvuse eneseteostust ja tulevikulootust väljendasid Koidula, M. Veske, A. Reinvald, J. Kunder, J. Bergmann sügavatundelistes ja pateetilistes värssides. 25. Erinevad esteetilised voolud vanemas kirjanduses a) romantismi esteetika ja ärkamisaja eesti luule Romantism moodustav esimese kindlaloomulise perioodi eesti kirjanduse ajaloos. Romantism tekkis eesti kirjanduses tunduvalt hiljem kui Lääne-Euroopas. Eesti romantismi eripära lähtub 18
kui oma inimene. Mina olen tõsine rahvamees, sest pole ühti, et suure maja peremees. Ka majaperemees võib rahvamees olla, kui tal aga on tõsine eesti meel. Mina olen pidand palju kannatama, et olen rahvamees, sest rahvamehed saavad ikka kannatada. Ärge pange pahaks, armas noormees, aga mina arvan, ka Kristus oli rahvamees, sellepärast saigi ta nii õnnetult otsa. Kristus oli juudi rahvamees. Rahvamehed saavad ikka enneaegu otsa. Meil samuti. Võtke või Jannsen, Veske, Kunder, Jakobson. Isegi rahvanaine Koidula ei surnd päris õieti ja õigel kohal, sest temal polnd ju õiget meest. On siis lätlane eesti rahvanaise õige mees? Eesti rahvanaise õige mees on eesti rahvamees, siis sureb ta õieti ja õigel ajal. Koidula õige mees elab alles ja Koidula oleks ka veel eland, kui ta oleks eland õige mehega. Teie muidugi ei tea, kes on see Koidula õige mees -- seda ei tea õieti keegi. Vana Maurus ehk aimab, sest meie olime suured sõbrad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
