Kui Timo sahtlisse vaatas, haaras Laming tagantkätt seinalt Timo pardipüssi. Võib-olla tulistas ta kohe. Võib-olla tekkis hetkeks rüselus kui Timo tahtis tal püssi käest väänata." Nii nagu Timo hullus võis olla üksnes hamletlik mäng, võib ka tema surm olla seotud mänguga. Tegemist on mängu kaheplaanilisuse rikkumisega: Timo Aleksandri-mängu võtab Laming tõsiselt, peale jääb praktiline käitumine, mille tulemuseks on Timo surm. Timo õde Elisabeth von Mannteuffel (Elsy), eine geborene von Bock (lk 234), on Jakobi silme läbi tedretähniline ja alati justkui poolnohune (lk 56), "püüdlik, aga nähtavasti mitte kõige vastumeelsem" (lk 230). Elisabeth von Mannteuffel on välja joonistatud väga napilt. Täheldada võib aga seda, et Jakobi suhtumine temasse muutub positiivsemaks. Algul kirjutab Jakob, et "Elisabeth polnud teps vaevaks võtnud oma lemmikvenna ja tema noore proua kojusõiduks neile pidulikult külla tulla, mida viimast, nagu ma aru sain,
Ta andis välja ajkirja ,,Beiträge". Tänu temale on säilinud K. J. Petersoni luule ja O. W. Masingu kirjad jm. 16) Otto Wilhelm Masing oli eeslasest köstri poeg ning valgustaja. Ta oli eesti vanema kirjandusloo üks tähtsamaid esindajaid, sest ta uuendas eesti keelt ja tõi kasutusele õ- tähe. 17) Ta andis talupoegadele uusi teadmisi, õpetas neid oma peaga mõtlema ning arukalt korraldama, ta lõi esimese eestikeelse ajakirja. 18) Mannteuffel oli mõisnik kes elas Ravila mõisas. Tema peateos oli ,,Ajaviide peeruvalgusel" mis oli mõeldud talurahvale õpetlikuks meelelahutuseks. 19) Esimene eestikeelne kalender ilmus aastal 1720. aastal. 20) Sisaldas peamiselt arstlikke nõuandeid, 1766-1767, "Lühhike öppetus", Peter Ernst Wilde ja August Wilhelm Hupel, Põltsamaal. 1) Millal hakkas arenema eesti kirjakultuur? 2) Millal kirjutati Henriku Liivimaa Kroonika? 3) Millal ja kus trükiti esimene eesti keelt sisaldanud raamat?
Kuid kui sisse arvata Jakobi minevikumeenutusi, siis algab tegevus juba 1813, kui Timotheus von Bock tuli oma polgukaaslase Paul von Bergiga kaasa Holstresse, kus Eeva oli Sabine von Bergi toaneitsiks. 2.Kes on teose peategelased, kirjelda tegelaste omavahelisi suhteid. Keda tegelastest Kross idealiseerib? Teose peategelased: Jakob Mättik, Timotheus von Bock, Eeva Mättik ehk Katariina von Bock ehk Kitty, Jüri ehk Georg von Bock, Anna, Laming, Jette, La Trobe ja Peter Mannteuffel. Omavahelised suhted: *Jakob armastas Jettet, võib isegi öelda, et ta oli mehe eluarmastus, kuid siiski ei saanud nad peale Jette lahkumist Võisikult enam kokku. Põhiliselt sellepärast, et Jakob ei usaldanud tüdrukut, sest ta isaks oli Laming, kes oli Võisikul keisrile nuhiks. *Jakob abiellus Annaga ning nad said ka kaks last, kellest esimene suri sündides, teise nimeks sai Eeva. Vaatamata selleni, et nad olid koos kuni Anna surmani, ei armastanud Jakob Annat kunagi nii
mitmetes võõrkeeltes. Valgustusaeg. Kaasaegse lugeja kujunemine XVIII sajandil. 18 sajandil tekkis tänapäevane kirjandus ja kirjanduspublik, lugemine läks massidesse. Otsustavaks saab aja mõiste, aja tajumine. II poolel saab alguse Eesti ajakirjandus. Kerkib esile kodanlusprouade klass, kel oli palju aega ja ostsid/lugesid ajatäiteks raamatuid. Samal ajal tekkis ka konflikt teemal, mida rahvas võiks/peaks lugema. XIX sajandi algus: O. W. Masing ja Peter Mannteuffel Pärast Pohjasõda kuulus Eesti Vene tsaari käsutusse. 93 aasta jooksul vahetus Venemaal tsaar 5 korda. Aleksander II ajal (1855-81), toimus Eestis rahvsulik ärkamisaeg. 1803 taasavati Tartu Ülikool. Mannteuffel (1786-1842) oli aadlimees, kellega seostub palju rahvuslikke legende. Tema idee fix oli teha lennumasin. Masing (1763-1832) oli tema koduõpetaja. Mannteuffelilt ilmusid: 1838 "Ajaviide peeruvalgusel", 1838 "Villem Naadi karskusteemaline
- Eeva otsustas riiga sõita, ise 7 kuud rase, ülemfiskaali jutule, valisid pehmete vedrudega tõlla, sõitsid 3 päeva - Salanõunik ütles, et osa Timo võlgadest on suudetud tasakaalu viia ning nüüd on vaid 40 000 alles, konkurssi ei tule, aastas 3000 on neile tagatud, (peamine võlausaldaja – Stedingk – loobus oma nõudmistest e 60 000st) - Kuna mõisal peremeest polnud otsustati see kõrgeima käsu poolt rendile anda (teate tõi Timo õemees Mannteuffel, kes plaanis sinna ise Elsyga kolida), nemad võisid jääda Võisikule, kuid pidid kolima kivijalga - Jakob ja Eeva seadsid end uude majja sisse, Jakob tõi veel oma viimaseid asju mõisast k.a päeviku pelgupaigast, leides sest samas kohas paberid, mis räägivad Timo vangupaneku põhjusest, Jakob luges need läbi ja mõistis, miks Timoga nõnda käitutud oldi - Timo kirub oma kirjades keisrit ja tema võimu, tahab välja töötada seaduseid
· sakslane, antiikkultuuri professor ja kirikuõpetaja; · kirjutas ladinakeelse pealkirjaga pulmalaulu, mis ilmus trükis I eestikeelse luuletusena 1637. a. Friedrich Willmann: · Saaremaa pastor; · Tema poolt kirj. üks esimesi ILMALIKKE JUTURAAMATUID avardas eesti lugeja maailmapilti ja teadmisi antiik-, kesk-, ja renessansiaja kirjandusest pärinevaga -> kasutusel ka LUGEMIKUNA; · Ühena esimestest tutvustas RAHVALUULET ILUKIRJANDUSE KAUDU. Peter von Mannteuffel: · Põhja-Eesti mõisate omanik; krahv; · kirj. teoseid maarahvale õpetlikeks meelelahutusteks; · ta oli eesti kirjanduses maaelu ja rahvakombestiku esmakordne mitmekülgne kirjeldaja. O. W. Masing: · Äksi pastor, eestlasest köstri poeg, kuulus valgustajate hulka; · Pani aluse eesti aimekirjandusele (1818. a. ilmunud ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed", nim ka. eesti rahva entsüklopeediaks); · andis välja I järjepidevamat eesti ajalehte; · kirj
were completed in 1837 and the school was open there until 1975. A museum has been open there from 5 January 1987 and it displays the life of a parish school at the end of the 19th century through Oskar Luts's Spring. Kassinurme and Laiuse are known for their castles. Peipsi area Very popular amongst tourists, because of its beautiful nature and swimming opportunities. Puurmani castle The magnificent Neo-Renaissance style manor with a white main building was built during the time of G. J. Mannteuffel in 1860. At present the castle houses Puurmani Upper Secondary School. Puurmani castle has also been included in the programme of the summer tour Forgotten Manors.
Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga Anna Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine härra La Trobe/Jean Frederic/John Frederick/Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul Peter von Mannteuffel Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv Karl Timo vend, kes avaldas Eevale armastust M - Mõisted · Konstitutsioon - keha ehituse ja talitluse põhilaad / põhiseadus · Hämu vine · Dekabristide ülestõus - detsembris 1825. aastal Peterburi Senati väljakul toimunud relvastatud vastuhakk Venemaa keisrile Nikolai I-le. · Ajalooline romaan- kirjandusteos mis käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor
Anna Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine härra La Trobe/ Jean Frederic/ John Frederick/ Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Timoga vastuolus on tegelastest : Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul Peter von Mannteuffel Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv Karl Timo vend, kes avaldas Eevale armastust 4. Teose ülesehitus, süzee, faabula Jaan Krossi ,,Keisri hull" on kirjutatud päevikuvormis. Härra von Bock võtab endale talupojaseisusest naise Eeva Mätliku. SüTimo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad
Anna Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine härra La Trobe/ Jean Frederic/ John Frederick/ Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Timoga vastuolus on tegelastest : Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul Peter von Mannteuffel Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv Karl Timo vend, kes avaldas Eevale armastust 4. Teose ülesehitus, süzee, faabula Jaan Krossi ,,Keisri hull" on kirjutatud päevikuvormis. Härra von Bock võtab endale talupojaseisusest naise Eeva Mätliku. SüTimo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad
Ta kogus eestikeelseid ja eesti keelt puudutavaid käsikirju. Tänu temale on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamat, Otto Wilhelm Masingu kirjad jm. 4. Otto Wilhelm Masing oli Äksi pastor. Ta andis välja ´´Pühhapäwa Wahhe-luggemissed`` ja ´´Marahwa Näddala-Lehte``. Tema võttis esimesena kasutusele õ-tähe. Masing kirjutas mitu aabitsat, aritmeetikaõpikut jt kooliraamatuid. 5.Peter August Friedrich von Mannteuffel oli Ravila jmt Põhja-Eesti mõisa krahv. Tema kirjutas raamatu ´´Aiawite Peergo walgusel``, mis oli mõeldud talurahva õpetlikuks ajaviiteks. Tema lood olid õpetlikud ning halvustasid inimeste pahesid, manitsedes lugejat olla korralik. 6. Esimene eestikeelne kalender ilmus 1718. a. Kalendrid olid odavad ja seetõttu väga popu- laarsed. Kalendri vahel olid kalendrilisad. 1766.-1767. a andis August Wilhelm Hupel Põltsa-maal
Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga Anna Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine härra La Trobe/ Jean Frederic/ John Frederick/ Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Timoga vastuolus Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul Peter von Mannteuffel Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv Karl Timo vend, kes avaldas Eevale armastust Mis juhtub? Härra von Bock võtab endale talupojaseisusest naise Eeva Mätliku. Timo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu
sai jaatava vastuse. Terve teose vältel üritas Jakob saada vastuse küsimusele: Kas Timo on hull? Tal oli Annaga laps Eeva(väike Eeva) ning ta kolis oma õe juurest eemale Põltsamaale, kuhu olid 500 rubla eest maja soetanud. Peter von Mannteuffel(eesti keeles meeskurat) .. oli Timo (Elizabethi) õemees, kes oli Timo arvates ebasümpaatne, rängakondiline, tuklase nudipeaga, iriseja kahtlustajavaimuga inimene. See kõik seetõttu, et mees oli täiesti tavaline endale mõtlev aadliku tüüpi isiksus, kes oli veel
Kui Timo sahtlisse vaatas, haaras Laming tagantkätt seinalt Timo pardipüssi. Võib-olla tulistas ta kohe. Võib-olla tekkis hetkeks rüselus kui Timo tahtis tal püssi käest väänata." Nii nagu Timo hullus võis olla üksnes hamletlik mäng, võib ka tema surm olla seotud mänguga. Tegemist on mängu kaheplaanilisuse rikkumisega: Timo Aleksandri-mängu võtab Laming tõsiselt, peale jääb praktiline käitumine, mille tulemuseks on Timo surm. Timo õde Elisabeth von Mannteuffel (Elsy), eine geborene von Bock (lk 234), on Jakobi silme läbi tedretähniline ja alati justkui poolnohune (lk 56), "püüdlik, aga nähtavasti mitte kõige vastumeelsem" (lk 230). Elisabeth von Mannteuffel on välja joonistatud väga napilt. Täheldada võib aga seda, et Jakobi suhtumine temasse muutub positiivsemaks. Algul kirjutab Jakob, et "Elisabeth polnud teps vaevaks võtnud oma lemmikvenna ja tema noore proua kojusõiduks neile pidulikult külla
Valgustusaja põhimõtete kandjana seadis ta enesele eesmärgiks rahva silmaringi avardamise ja mõtlemisvõime arendamise köitva populaarteadusliku lugemismaterjali varal. Selleks koostas ta ja andis välja rahvaliku raamatu ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemised", mis tutvustab eesti lugejaid paljud võõraste maade, sealse looduse ja inimestega. Niisuguse informatsioonirikkuse ja mitmekülgusse tõttu hakati seda teost nimetama eesti talurahva entsüklopeediaks. Krahv Peter August Friedrich von Mannteuffel Iselaadsete eluviiside tõttu on teda hulluks krahviks peetud, kuivõrd ta tegeles tõepoolest krahvi jaoks ebatavaliste harrastustega: kündis härgadega põldu, heitis tööinimestega nalja, kirjutas eestikeelseid jutte ja luuletusi, tegeles kunstide ja teadustega. Ent ka treis, hööveldas, poleeris ja nikerdas. Terve hulk teenreid pidi teostama tema tehnilisi ,,leiutisi", olgugi, et see oli ainult mäng. Nii töötas ta aastaid lennumasina kallal sada aastat enne lennuki leiutamist.
ajaloosündmuste meeldetuletamisega, samaaegselt kambris ringe joostes; kuidas ta valjuhäälseid jutte rääkima hakkas ja püüdis siis harjutada ennast mõtlema inglise, poola, ladina ja eesti keeles, et vangivalvurid aru ei saaks (sellele järgneski hammaste sisselöömine). Teost lugedes selgub peagi ka pealkirja tähendus. Kui Timo vabaneb, kuulutatakse ta hulluks ja tema järel hakkab valvama uus mõisavalitseja Mannteuffel. Küsimus on aga selles, kas Timo tõesti läks maa-aluses kongis hulluks või ta ainult mängib hullu. Jakob arvab, et mängib. Ometi ütleb Timo Jakobile:" Minu probleem on selles, et Kitty (st.Eeva) arvab, et olen terve mees." Timot hinnati kui järjekindla mõtlemisega ja absoluutselt ausat meest. Sellisena ei saanud ta edasi elada oma mõisas Viljandimaal- Vene riigis. Tal on võimalik välismaale põgeneda, kuid ta ei tee seda, öeldes, et välismaale lähevad ainult
ajaloosündmuste meeldetuletamisega, samaaegselt kambris ringe joostes; kuidas ta valjuhäälseid jutte rääkima hakkas ja püüdis siis harjutada ennast mõtlema inglise, poola, ladina ja eesti keeles, et vangivalvurid aru ei saaks (sellele järgneski hammaste sisselöömine). Teost lugedes selgub peagi ka pealkirja tähendus. Kui Timo vabaneb, kuulutatakse ta hulluks ja tema järel hakkab valvama uus mõisavalitseja Mannteuffel. Küsimus on aga selles, kas Timo tõesti läks maa-aluses kongis hulluks või ta ainult mängib hullu. Jakob arvab, et mängib. Ometi ütleb Timo Jakobile:" Minu probleem on selles, et Kitty (st.Eeva) arvab, et olen terve mees." Timot hinnati kui järjekindla mõtlemisega ja absoluutselt ausat meest. Sellisena ei saanud ta edasi elada oma mõisas Viljandimaal- Vene riigis. Tal on võimalik välismaale põgeneda, kuid ta ei tee seda, öeldes, et välismaale lähevad ainult
Kui Timo sahtlisse vaatas, haaras Laming tagantkätt seinalt Timo pardipüssi. Võib-olla tulistas ta kohe. Võib-olla tekkis hetkeks rüselus kui Timo tahtis tal püssi käest väänata." Nii nagu Timo hullus võis olla üksnes hamletlik mäng, võib ka tema surm olla seotud mänguga. Tegemist on mängu kaheplaanilisuse rikkumisega: Timo Aleksandri-mängu võtab Laming tõsiselt, peale jääb praktiline käitumine, mille tulemuseks on Timo surm. Timo õde Elisabeth von Mannteuffel (Elsy), eine geborene von Bock (lk 234), on Jakobi silme läbi tedretähniline ja alati justkui poolnohune (lk 56), "püüdlik, aga nähtavasti mitte kõige vastumeelsem" (lk 230). Elisabeth von Mannteuffel on välja joonistatud väga napilt. Täheldada võib aga seda, et Jakobi suhtumine temasse muutub positiivsemaks. Algul kirjutab Jakob, et "Elisabeth polnud teps vaevaks võtnud oma lemmikvenna ja tema noore proua kojusõiduks neile pidulikult külla tulla,
Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga Anna Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine härra La Trobe/ Jean Frederic/ John Frederick/ Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul Peter von Mannteuffel Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv Karl Timo vend, kes avaldas Eevale armastust
Poeetika: Tartu linna kirjeldus on üsna ideoloogiline, seevastu selle hävimine mõjub sel juhul suurema ja kurvema sündmusena. Tartu isiksustamine, lüüriline ohe korduse kaudu hoitakse ahastavaid emotsioone üleval. Lõppriim. Jutustaja on samal ajal kroonik, moraalilugeja, pastor. Sõnum: Hoiatus teistele linnadele. Selline lõpp tabab ka neid, kui neil on liiga palju patte ja elvad liialt ilmalikku elu. 7. Eestikeelne valgustuskirjandus (Luce, Holtz, Arvelius, Mannteuffel) Valgustuskirjanduse eesmärk oli laiendada talupoja silmaringi. Kirjavaras rõhutatakse mittejoomise tähtsust (vastasel korral kängud!). Ära varasta! Keel ja väljendusviis on vanatestamendilik, sündmused ei ole esitatud tervikuna. Erinevad praktilised juhatused (seadused, haigused, kodutööd). Selle sees areneb ka traagiliste süzeede arendamine. Ülekohus tekitab moraalse küsimuse. Arvelius: esimene eesti keeles kirjutav ilmalik autor. 1782 ,,Üks kaunis jutu- ja õpetuse raamat"
populaarteadusliku lugemismaterjali varal. Selleks andis välja raamatu ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed", mis tutvustab eesti lugejaid paljude võõraste maade, sealse looduse ja inimestega. Üldtuntuks sai Masing aga tänu ,,Marahwa Näddala-Lehele", milles pakuti sõnumeid kodu- ja välismaalt, jutte, luuletusi, vanasõnu. Masing on eesti vanema kirjandusloo silmapaistvaim esindaja, kelle mõju meie rahvuskultuurile ja ärkamisaja vaimsele ettevalmistamisele on olnud suur. Krahv Mannteuffel- teda huvitas eestlaste elamise viis, kombed ja laulud. Kogu tema looming, eeskätt jutud, annavad märku rahvasõbralikkusest. Nii on tema esimese raamatu ,,Aiawite peergo walgussel" lõppu lisatud südamlik pühendus. Mannteuffelit peetakse meie valgustusjutu parimaks viljelejaks, kes õpetuseiva hoopis rohkem kunstiteosele omase meelelahutuslikkusega sidus. Teos sisaldab valme ja pikema pealkirjata jutustusi, mille esiosas astub autor
vaimulikukarjääri. Winkler on koostanud katekismuse ning tõlkinud vaimulikke laule. 1796-1800 teenis Kadrina kogudust Joachim Gottlieb Schwabe (22.11.1754- 01.02.1800). Ta avaldas oma eestikeelset lüürikat "Eesti Maarahva Kalendri" lisas ning kirjutas ka esimese eestikeelse hällilaulu, lisaks sõnastas esimesena eestikeelses luules looduselamusi. Ilmalikud kalendrivärsid!!;) 18.· Eestikeelne valgustuskirjandus (Willmann, Luce, Holtz, Arvelius, Mannteuffel) Pärisrahvas kääris orjuse süvenedes. Tuimuse ja tülpimuse katte all küdes masiliselt sõnakuulmatuse proteste ja ärapagemisi. Üksikuid vastuhakkamisi polnud ametivõimudel raske likvideerida. Tihenevad rahutuste hood, Pugatsevi mäss Venemaal, "kahjulik tõmbus vabaduse järele" - see tekitas omajagu ärevust balti härrasrahvuse julgestumises. Kõvasüdamelised mõisnuikud kinnitasid oma lootused Vene rügementide tääkidele ja vastupanu kangele karistusele. Aga leidus ka
Varsti saadeti linnast kiri , et Timol oli nii suured võlad, mis ületavad isegi mõisa väärtust ning mõis tuleb võlgade katteks maha müüa. Eeva aga läks kohe Riia ülemfiskaal Cube jutule, et selgust saada. Seal aga tabas neid hea uudis, keegi suurim võlausaldaja oli oma taotluse tahasi võtnud ning 10000 oli alles vaid 40000 võlga ning tänu sellele sai Võisiku endale jätta. Neljapäeval, 30- ndal Tagasi tänapäevas. Sinna sõitis Timo õemees Peter von Mannteuffel. Enne kui ta jutuga alustada sai tahtis Timo , et Jüri kuuleks kõike pealt ja lasi tema kutsuda. Jutt seisnes selles , et hoolekandekolleegium annab hoone rendle. Sinna kolib esialgu hr.La Trobe oma proua ja pojaga hiljem ta ise Elsy ja lastega. Nemad peavada aga kolima Kivijalga. Neile anti nädal kolimiseks. Nad olid kodust ikkagi välja visatud.. Kuid neile jäi ikkagi härrasrahva maja kus oli 10 tuba. Kivijalas, hilja õhtul teisipäeval, 12- ndal juulil
kõrgemale selle aja eesti keele, rahvaluule ja kirjanduse harrastajaist, Peterson hindas oma päevaraamatus luulet, mis oleks seotud oma maa ja rahvaga. Petersoni värsikeelt iseloomustab metafooriliste kujundite rikkus, eestikeelne lüürika kirjutatud riimita vabavärsis 13. 19. sajandi esimese poole eestikeelne proosa: valgustus, ilmutuskirjandus, sentimentaalne rahvaraamat, seikluskirjanduse teke jm (J. W. L. von Luce, Suve Jaan, P. A. v. Mannteuffel, C. W. Freundlich jt) Saksamaalt pärit Johann Wilhelm Ludwig von Luce (1756-1842) avaldas saksakeelseid värsse, publitsistikat, uurimusi, rahvavalgustuslike taotlustega ,,Tervise katekismuse"(1816), kaalukaim teos eesti kirjandusloos ,,Sarema Jutto ramat" (I 1807, II 1812), mille lood enamuses algupärased. Uute trükikodade asutamisega kasvas ka raamatutoodang, hakkas levima saksakeelsete teoste alusel kirjutatud rahvaraamatud, kirjameestena tõusid esile eestlastest köstrid, koolmeistrid.
Humanistlikust ideaalist lähtuv mõttesuund tõi kaasa pärimusliku kultuuri uurimise mitmel pool Euroopas ning ootamatult sattusid vaatluse alla ka Euroopa servaaladel elavad ning selle ajani vähemalt kultuurilises mõttes küllalt- ki omaette olnud rahvakillud.1 Eestlase suhteid looduskeskkonnaga on oma maarahva-ainelistes kirjutistes puudutanud mitmed 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse kirjamehed, nagu näiteks Otto Reinhold von Holtz, Otto Wilhelm Masing, Peter August Friedrich von Mannteuffel jt.2 Ka Kristjan Jaak Petersoni pastoraalides on aimatud püüdu edasi anda eestlaslikku loodustunnetust (Speek 2002). Eestlaste esimest rahvuslikku ärkamisaega 1860.–1880. aastail iseloo- mustavad baltisaksa kõrgkultuurist lähtuvate ja sellele vastanduvate eesti soost haritlaste identiteediotsingud. Olukorras, kus talurahvas määratles end peamiselt maaomandi kaudu, sai lähedus paikse küla- kultuuriga üsna enesestmõistetavalt ka tekkiva rahvusliku intelligentsi
eesti keelt. Kui Rosenplänter suri, läks see kogu, kus oli 407 nimetust Õpetatud Eesti Seltsile ja muuhulgas oli selles kogus ka O.W Masingu kirjad Petersoni käsikirjad (Laulud ja Päevaraamat, näiteks). Petersoni luuletusi Petersoni eluajal ei avaldatud. Ilma Rosenplänterita ei teaks me Petersonist nii palju ja ta ei oleks meie kultuuriloos sellise mastaabiga tegelane. 6. Otto Wihlelm Masing ja Peter Mainteuffel Peter Mannteuffel 1768-1842 Omamoodi hull krahv, armastas füüsilist tööd ja kirjutama hakkas alles vanemas eas. Elas Ravila mõisas Kose kandis. Isepäine loomus tuleneb ka sellest, et varases lapsepõlves kaotas oma mõlemad vanemad. Tema kasvatajaks oli vanaisa, kes oli tol ajal üks mõjukamaid mõisavalitsejaid. Tal oli kuus mõisa ja lapse kasvatamine jäi koduõpetajate hooleks. Aadlikasvatuse juurde kuulus ka ringreis Euroopas. Manteuffeli saatjaks sellel reisil sai Masing
Levis suuliselt ja oli populaarne. Tekst erines rahvaluulest, kuna selles kasutatakse lõppriimi. Rahvas oli lõppriimi osas vastuvõtlik. Autori hoiak on Rootsi poolt toetav ja Vene vägede rüüstetegevust tauniv. Tekst on kirjutatud vigadega, kuid osa vigu võib olla tingitud rütmi ja riimi järgimise taotlusest. Kasutatud on võõrtähte ß. Laul on kirja pandud Forseliuse-Hornungi kirjaviisis ning sisaldab lõunaeestilisi vorme. 7. Eestikeelne valgustuskirjandus (Luce, Holtz, Arvelius, Mannteuffel) Eestikeelne valgustuskirjandus algab 18.saj lõpus/19.saj algul. 18.saj oli Euroopa kultuuriloos valgustussajand. Valgustuse keskmes on ratsionaalne mõtlemine, millel tuginevad teadmise ja hariduse kontseptsioon. Valgus tähendab teadmist, praktilisel tasandil haridust. Eesti kirjandustraditsioonis on valgustusaeg seotud didaktilisusega. Meil on teadmised, mida tuleb omandada, omandamine viib õige inimese kujule. Valgustuskirjanduse puhul tuleb arvestada
annaabi.ee 
