Joachim Gottlieb Schwabe Autor Andmed · Sündis 11.november 1754.a Kosel · Suri 21.jaanuaril 1800.a Kadrinas · Balti saksa päritolu Eesti kirikuõpetaja ja kirjanik, kalendrikirjanik · Elutööks oli eesti maarahva hariduse parandamine Õpingud / töökohad Õppis 1764 1769 Narva koolis 1769 1773 Tallinna Gümnaasiumis Töötas 1780 1783 Nissi Maarja koguduses 1783 1796 Lihula ja Kirbla koguduses Ta valiti 1798.a Eestimaa konsistooriumi assessoriks, kuid ta ei võtnud seda kohta vastu 1796 1800 Kadrina Katariina koguduses Teosed "EestiMa Rahwa Kalender" Luuletused: "Laul" (1795) "Lapse uinutamisse Laul" (1796) "Kewwade laulda" (1797) Kasutatud kirjandus http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=2 http://www.google.ee/pildiotsing http://et.wikipedia.org/wiki/Joachim_Gottlieb_S chwabe Tänan vaatamast !
Knüpfferil oli sügavam huvi eesti keele ja rahvaluule vastu. Ta kogus palju materjali, mis tegid temast esimese suurema eesti rahvalaulude arhiivi omaniku. Knüpffer oli ka esimene, kes soovitas eesti keele grammatika aluseks võtta saksa keele asemel soome keele. Tähelepanu väärib tema kirjutis ,,Beiträge". Seal astub Knüpffer vastu arusaamale, et eesti luule peaks end painutama rangete saksa, ladina ja kreeka reeglite all. Joachim Gottlieb Schwabe elutööks oli eesti maarahva hariduse parandamine. Kuulsaks sai ta eesti keeles luuletava poeedina ja kalendrite autorina. Ta oli olulise kalendri "Eesti-Ma Rahwa Kalender" toimetaja. Kolm Schwabe luuletust: "Laul", "Lapse uinutamise Laul" ja "Kewwade laulda" , olid väga populaarsed. Surmajärgselt ilmus Schwabe "Eestimaa talumehe laul", milles ta kritiseeris Eesti maarahva rõhumist. AEGADE möödudes astusid baltisaksa pastoritre asemel eestlased, kõigist ei luba ettekandeks
Kuningliku raamatukogu liitumine 1757 Avamine 1759. Hispaania. Kuninglik raamatukogu Madriidis. Escorial. SAKSAMAA / VENEMAA Brandenburgi kuurvürstkond. Friedrich Wilhelm 1659 avatuks Brandenburgi-Preisimaa Kuningriik. Peeter I raamatukogu. Ermitaazi raamatukogu. Peterburi Keiserlik Avalik raamatukogu. ÕPETATUD EESTI SELTS Raamatukogu ülesehitusprintsiibid. Dietrich Heinrich Jürgenson. Christian Emil Sachssendahl. Hermann Eduard Hartmann. Andreas Johannes Schwabe. Chronologisches Verzeichniss. Pontus von Haller. Raamatukogu suunitluse teisenemine. EESTI KIRJAMEESTE SELTS Komplekteerimise allikad. Jaan Jõgeveri kataloog. Ettepanek raamatukogude ühisele asutamisele. Komisjonid raamatukogudele soovitavate raamatute nimestiku koostamiseks. Mihkel Veske ülevaated. Seltsi tegevuse lõpetamine. EESTI ÜLIÕPILASTE SELTSI RAAMATUKOGU Eesti Üliõpilaste Seltsi arengujooned. Oskar Kallas raamatukoguhoidjana 1888/89. Seltsi esimees 1889/90.
Viimased olid esimesed trükkipääsenud eesti rahvajutud. ,,Beiträges" sai alguse eesti kirjanduskriitika ja-teooria. Siin ilmus üle 30 saksakeelse ning kaks eestikeelset arvustust, samuti kirjutisi eesti poeetika kohta. Siit kasvas välja meie pseudomütoloogia, mida täiendasid Faehlmann ja Kreutzwald, ning mille äratatud probleeme on usundiloolastel pikka aega käsitleda tulnud. ,,Beiträges" ilmus ka ilukirjanduslikke palu, luuletusi (Oldekop, Winkler, Schwabe, Frey), eestikeelseid dialooge (Rosenplänter, Holter) ja eestlaste kirjutatud kirju. 16.Eesti teatri alged 1830-ndateks aastateks oli eestikeelesel ilmalikul proosal seljataga juba sajandipikkune, luulel koguni kahe aastasaja pikkune ajalugu. Draamateose loomine ei tulnud seevastu kaua arvesse nende rakendusliku iseloomu tõttu - puudus rahvakeelne teater. Eestikeelse näitemängu alal on siiski mõningaid katseid tehtud juba saksa näitekirjaniku August Fr. F. v
1828 Jöns Jakob Berzelius kasutab uut keemiaalast kirjaviisi aatommasside tabelis. 1828 William Sturgeon toodab praktikas kasutatavaid elektromageteid. 1828 Friedrich Wöhler avastab, et ammooniumtsüanaadist saab karbamiidi sünteesida. 1830 Joseph Henry alustab puhkuse ajal tööd magnetilise induktsiooniga. 1831 Henry leiutab elektritelegraafi ja kirjeldab elektrimootorit. 1831 Samuel Heinrich Schwabe taasavastab Jupiteri Suure Punase laigu. 1831 Faraday avastab, et muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu ja teatab magnetilise induktsiooni avastamisest. 1831 Graham leiab, et difusioonimäär on pöördvõrdeline difundeeruva gaasi molaarmassi ruutjuurega. 1832 Gauss kavandab loogilise ühikute süsteemi magnetismi jaoks. 1832 Faraday formuleerib elektrolüüsi seadused. 1832 Henry avastab eneseinduktsiooni.
Kujunemisele aitasid kaasa valgustuslikud ideed, romantiline kirjandusvool, mille kaudu tulid muinasjutt ja fantaasiakirjandus. Ettevalmistav periood, 17.-19. sajandi keskpaik Vaimulik ja õpetuslik kirjandus, nii lastele kui täiskasvanutele mõeldud proosa. 1782 ilmus ''Üks kaunis Jutto-ja õppetusse-Raamat'' mille lugejaskond pidi olema talupojad (õpetused maaharimisest ja karjakasvatusest). Autor Friedrich Gustav Arvelius. Varajane lasteluule J.G. Schwabe ''Lapse uinutamise laul'' – hällilaul G.A. Oldekop avaldas lõunaeestikeelseid lastelaule, nt ''Poisikeste rõõm talve pärast'', ''Varblane'' Eesti lastekirjandus 19.sajandil Kirjutati esimesed spetsiaalselt lastele määratud teosed, esimesed noorsooraamatud, tõlkemugandused. Lastekirjandust ilmus ka kalendritest, 19.sajandil jätkus aabitsate ja lugemike väljaandmine. 1830. – 1840 aastatel ilmusid seiklusjutud ja romantilised lood, huvi rahvaraamatuteni jõudis ka lasteni.
küündida sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus ainest langeb küll tagasi Päikesele, kuid osa sellest kiirgub maailmaruumi. Wolfi arv Päikeseplekkide arv ehk Wolfi arv arvutatakse valemiga R = k (10 g + s) , kus g plekkidega kaetud piirkondade arv; s üksikute plekkide koguarv; k skaleerimistegur. Plekkide arv võib varieeruda nullist kuni 400-ni. Päikese tsüklilisus Päikese aktiivsuse tsüklit arvestatakse ühest plekkide miinimumist teiseni. 11-aastane ehk Schwabe tsükkel kestab tavaliselt 9-14 aastat. Hale'i ehk täistsükkel vältab 22-23 aastat. Selle ajaga pöördub tähe magnetväli 360º (poolused vahetuvad). Päike ja Maa magnetväli Päike paiskab välja peale elektromagnetilise kiirguse veel suure energiaga osakesi, mida nimetatakse päikesetuuleks. Osakeste mõjupiirkond e. heliosfäär võib ulatuda tähest enam kui 200 AU kaugusele. Maa magnetväli kaitseb planeeti päikesetuule eest. Väga
Hoogu võttis rahvuslik ärkamine. Neil aastail astusid esile otseselt talurahva huve kaitsvad eesti haritlased Fr. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald, rajati Õpetatud Eesti Selts, tärkas huvi rahvaluule vastu, suurenes tunduvalt raamatutoodang. Hardustase ja lugemishuvi oli jõudnud nii kaugele, et tekkis vajadus rahvusliku lugemismaterjali järele. Esimeseks lasteluule alla liigitatavaks trükitud hällilauluks peetakse J. G. Schwabe „Lapse uinutamise Laulu“ (1797). 19. saj 34-40ndatel jõudsid Eestisse „robinsonid“ ja „jenovevad“ – rahvusvaheline sentimentaalne jutukirjandus, mis tõlkijate ja mugandajate poolt enamasti ka „laste kasuks“ oli mõeldud ja mille algallikaks osutubki tihti mõne saksa noorsookirjaniku menuteos. Esimestena hakkasid Eestis lastele koolivälist lugemisvara sihiteadlikult soetama vennad Körberid (sakslased, kelle looming kuulub eesti kirjanduslukku).
sõnakuulelikku inimest, taunides kadedust, salakavalust, ükskõiksust, alkoholi pruukimist. Suur osa Willmanni lugusid läksid rahvajuttudena käibele. Hindas talurahvast, kõrvuti talurahva klassivõitluse vastu suunatud paladega jutud, mis puudutavad võimsate ahnust ja rumalust, edevust, tühja loba. Samuti kuuluvad jutukirjanduse alguse ja arnegu perioodi kalendris sisalduvad lood. 10. Eestikeelne värsilooming 18. sajandi keskpaigas ja teisel poolel (J. G. Schwabe jt). Eestikeelseid ilmalikke värsikatsetusi antud perioodist vähe, originaalsus küsitav. Arenguprotsessis kerkivad esile Joachim Gottlieb Schwabe kalendrivärsid. Pärit Harjumaalt, pastorina Põhja-Eestis, 1796. aastast ,,Eesti-Ma Rahwa Kalendri" lisa koostaja. 1797. aasta kalendris ,,Lapse uinutamise Laul" on varaseimaid hällilaule ning ,,Kewwade laulda" (1798) esimesi loodusluueltusi. Lüürika arenguprotsessis tähtis koht tundmatuks jäänud luuletaja värssidel ,,Tomas ja Liso",
annaabi.ee 
