Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Grammatilisi vaatlusi eesti keeles"; 1648): ladinakeelne, sisaldab saksa-ladina-lõunaeesti sõnastikku (ca 2000 sõna). Pika hääliku märkimine katusega, mitte h-ga. 5 käänet. Sõnatüvi käänamisel muutub. Lisandunud võrreldes Stahliga tuletusõpetus ja lauseõpetus. Eesti keeles tavaliselt ei kasutata artiklit. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" (,,Juhatus eesti keele juurde"; 1660):
Eesti keel tänapäeval • Eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja eesti keelt maakeeleks. • Soomlastele oleme viro, venekastele oleme tšuudid. • Tacitus (55.-120. pKr) mainis oma raamatus Germaanina ühte hõimu, kes Läänemaa ida kaldal elab, hõimu nimeks AESTII, millest tuletatud Eesti • Esimene eesti keelse grammatika õpiku tegi 1637. aasta Stahl . • 1648 II grammatika raamat Johann Gustlaff- keskendus Lõuna-Eesti keele grammatikale. • 1870 asus eesti keelt uurima keeleteaduse doktor Mihkel Veskel. • 1871 Eesti Kirjameeste Selts. • Eestlane ja eesti keele võttis I kasutusele Johann Voldemar Jannsen (Pärnu Postimehe asutaja). • Keele teadlane Paul Ariste, kes elas(1905-1990), arvab, et osad sõnad on meil pärit Kunda kultuurist. • Tänapäeva eesti kirjakeel kujunes välja 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.
raamatuid. Lõunaeestikeelne lauluraamat ilmus 1685. aastal Adrian Virginiuse toimetamisel. Stahli ja Rossihniuse käsiraamatud tõstatasid esile ka Piibli tõlkimise hädavajalikkuse. Piiskop J.Jheringi initsiatiivil valmis mitme pastori tõlkena Uue Testamendi põhjaeestikeelne käsikiri 1643. aastal, kuid aadli vastuseisu, raha puudumise, sõjaraskuste tõttu jäi asi soiku. Antud perioodi olulisemad tegijad Kullamaa pastor Heinrich Göseken ja Urvaste pastor Johann Gustlaff, andsid välja omad eesti keele grammatikad, samuti töötasid koos Uue Testamendi tõlke kallal paralleelselt lõuna-eesti, põhja-eesti ja saksakeelse tekstiga. "Uus eestikeelne lauluraamat" (1656) sisaldas edasiarenenumat kirikulaulu värsitehniliselt. Kõrvuti kirikukirjanduse muretsemisega tekkis vajadus ka eesti keele grammatika järele, mis süstematiseeriks keele grammatilist ja sõnavaralist ainestikku. Stahl 1637, Gustlaff 1648, Göseken
annaabi.ee 
