Walesis 11 500 naist rinnavähki, kus igal aastal suri Indias 300 000 inimest vähki, kus Hiinas oli selleks ajaks SARSi surnud 349 inimest, Iraagi sõjas kes-teab-kui-palju inimesi ning kus üldse suri igal aastal rohkem kui 50 000 000 inimest (6 300 000 neist südamerabandusse ning 4 300 000 kopsupõletikku). Kuid sina ei olnud surnud. Sina olid elus. Miks ometi? See lühike raamatu algkatkend iseloomustab romaani "Kuu külm kuma" keskse tegelase Mione arutelu elu üle. Mione on neljateistkümneaastane Taisse õppima sõitnud tüdruk, kes teeb pidevalt valikuid suhetes, tuleviku otsinguis, elamises ja suremises. Raamatu põhiline arutelu toimub läbi Mione silmade, kus ta püüab selgusele jõuda iseenda mõttemaailma üle. Mione võrdleb oma elu ühe kunagise poeediga, Sylvia Plathiga, kelle luuletused talle väga meeldivad, sammuti nagu poeetilistes luuletustes hõljub luuletuse hing, kulgevad Mione mõtted
Eia Uus Kuu külm kuma Mõnele näib, et Mionel pole midagi, ent ta on rahul. Mõnele, et tal pole midagi ja ta pole ka rahul. Mõnele, et tal on kõik ja ta on rahul. Ning mõnele, et tal on kõik ja ta ei ole ikka rahul. Aga see, mida sul pole või kes sa oled, ei ole oluline, kui sa oled katki. Valikuid tuleb teha pidevalt. Suhetes, tuleviku otsinguis, elamises, suremises. Kuna õige tee on kõige kitsam, on meeletult lihtne valesti valida. Ja igal otsusel on tagajärg. Ela sellega! Või siis sure sellega. 2004. aasta romaanivõistlusel ära märgitud raamatu keskmes on Tai elitaarses koolis õppiv eestlasest vahetusõpilane Mione. Tegemist on ühelt poolt väga andeka ja kütkestava neiuga, teiselt poolt aga vaevab teda pidev depressioon ja hirm tuleviku ees. Tal tekib armulugu õpetajaga ning ka sellega seoses tuleb tal vastu võtta raskeid otsuseid. Loole lisab värvi huvitavalt edasi antud Tai olustik. Noore inimese kirjutatud raamat noortest i...
Õnnelik puuraidur Ühes kauges metsas üle kivide ja kändude elas ühes külas üksik puuraidur. Ta teenis raha teistele küla elanikele puid raiudes. Mehike oli päevad läbi metsas, alles hilja õhtul jõudis külla tagasi. Ühel päeval, aga nägi ta metsas suurt valget kuma. Mõtles, et mis see ikka on, kuu sära või midagi. Kuid see kuma oli ka siis kui kuud varjasid suured pilved. Ta läks sellele lähemale. Vaatepilt oli ehmatav. Raidur nägi maas lamavat väikest haldjat. Mees püüdis haldjaga rääkida, aga asjatult. Raidur võtti haldja sülle ja viis koju. Pani ta voodisse ja läks ise magama. Hommikul ärgates oli neiu kadunud. Mees leidis haldja õuest kivi pealt istumast. Ta läks tema juurde kohe küsimusi esitama. ,,Tere, mina olen haldjas Maagia." ,,Tere,tere mind kutsutakse siin raiduriks." Haldjas rääkis
Tegemist on samuti ülekandekroonidega , sest teenuse osutaja on FIEga. Peale helitehnika on üheks suuremaks kuluartikliks, reklaamikulu. Väikelinnas on üldkasutatavaid reklaamikanaleid veidi vähem, kui suures linnas ja need on ürituste korraldajatele ka paremini teada. Selles väikelinnas on kombeks kasutada reklaamiks müürilehti ,trükimeedia reklaamiks linnalehte Türi Rahvaleht ja maakonnalehte Järva teataja .Ainuke kogu maakonnas leviv kuulatav raadiojaam on Kuma Raadio. Müürilehtede trükkimise kuluks Kuma trükikojas on 300 krooni. Raadioreklaami valmistamine maksab 500 krooni. Raadioreklaami eetrisse laskmine kahel korral päevas ,kahe nädala jooksul enne kontserti maksab 500 krooni. Ajalehes Järva Teataja avaldan reakuulutusi kolmel korral nädalas ,mis toob ära kõige olulisema info kontserdi kohta kõige lühemal kujul. Enne kontserdi toimumist tellin ka suurema reklaamipinna, kus on toodud ära juba suurem
Haldjas Lyselle ja puuraidur Elas kord kauges metsas üle kivide ja kändude, ookeani ja järvede taga ühes väikseses külakeses üksik puuraidur. Ta teenis raha teistele küla elanikele puid raiudes. Mehe tööpäevad algasid varajase päiksetõusu ajal ja lõppesid õhtul pimedas. Ühel tavalisel tööpäeval nägi puuraidur metsas suurt valget kuma. Ta mõtles endamisi, et mis muu see ikka olla saab, kui kuu sära. Kuid see kuma oli ka siis, kui kuud varjasid suured paksud pilved. Raidur läks särale lähedamale ning ta astus peagi paar sammu tagasi vaatepilt oli ehmatav. Mees nägi maas lamavat pisikest elavat haldjat. Ta püüdis haldjaga rääkida, kuid asjatult. Raidur võttis haldja sülle ja viis koju. Asetas ta õrnalt voodisse ja läks ise magama. Hommikul ärgates oli pisike haldjaneiu kadunud. Mees leidis haldja õuest kivi pealt istumast ja enda ette rääkimast
hakati püstitama Poolast toodus trofeesaatjat, mille mast monteeriti kokku ~3 meetri pikkustest terastorudest. Joonis 5. Basseini asukoht 1943 jaanuar Saatejaam alustas tööd. 1944 september Saksa väed õhkisid Türi saatejaama. [2] 5 Kasutatud kirjandus 1. Arvola, J., Tarkiainen, Ü., Rikk, J., Pajur, A., Ruisu, E. Türi: Kilde kihelkonna ja linna arengust. Paide: Kirjastus "Kuma", 1996. 2. Eestikeelse eetrimeelsuse peegel. [WWW] http://www.rhmuuseum.ee/?page=73 (12.10.2009) 3. Lään, V. Ringhäälingu kroonika. Tallinn: Eesti Ringhäälingute Liit, 2006 4. Stürmer, L. Türi saatejaam. Tehnika kõigile, 1940, 5, 159-166 5. Valder, V. Türi saatejaam Saksa okupatsiooni aastail 1941-1944. - Türi: Kilde kihelkonna ja linna arengust III osa. Paide: Kuma trükikoda, 2006, 118-123
· Kaasaegne linn
· Elegantne "kergus" koos iroonia ja huumoriga
· Heli- ja kõlavarjundid
· Vabavärss (Verlaine, 1872)
· Kandis elupettumuse pessimistlikku filosoofiat: elu
mõttetus, surm, irratsionaalsed jõud, mille
mängukanniks inimesed on
· Dekadents (pr décadence,
Kasutamine Neooni kasutatakse mõne plastmass eseme tegemiseks, külmetus protsessidel või mõnel muul kaubanduslikul otstarbel. 6 Faktid neoonikohta Neoon on vääriskaas. Neoon on värvitu, lõhnatu, inertne. Neoon avastati koos krüptooni ja xenoniga. Neoon on üles ehitatud alfa-püüdmise fusiooniprotsessi alusel. Jupiter on mõnevõrra kahanenud neoon. Neoon annab selge punakas-oranži kuma, kui seda kasutatakse kas madalpinge või kõrgepinge elektrilahendustorusid või neoonreklaami märke. Neoon on vedel õhk. Neoon on tunduvalt kallim kui heelium sest õhk on tema ainus allikas. 7 Pildid 8 Infoallikad http://en.wikipedia.org/wiki/Neon http://www.chemicalelements.com/elements/ne.html http://www.webelements.com/neon/history.html
Eesmärk sai täidetud ja loodan, et see aitab nii õpetajaid kui ka õpilasi. 4 Kasutatud kirjandus Matemaatika õpik, 7. klassile Autorid: Enn Nurk, Aksel Telgmaa, August Undusk Kirjastus Koolibri ,,Türi" Autorid: Anneli Kenk, Olev Kenk OÜ Saarakiri ,,Türi"- Kilde kihelkonna ja linna arengust III osa Koostanud: Kaarel Aluoja Kirjastus Kuma Kasutatud programmid http://armoredpenguin.com/wordsearch/ http://discoveryeducation.com/free-puzzlemaker/ 5
Mitte naise pärast,see on mitte võimatu. Isegi internetis(wikipeedia's) öeldakse,et Iliase eepos on tunnistatud nagu ajalooline allikas,aga mitte kõigile uutele uurijale lubatakse kasutada seda allikat. Miks ? Ajalugu on faktide teadus,aga kust saab Trooja sõjast fakte ? Iliase on vist viimane "fakt" Trooja sõjast,sellepärast peavad nad seda eepost ajalooliseks allikaks. selleks ,et ma hakkaksin kuma ,et Iiliase eepos kirjeldab päris trooja sõda , ma vajan selleks rohkem fakte milles ma võin kindel olla
Aserbaidzaan Iraan Kasahstan Venemaa Türkmenistan Põhja-Kaspia Asub parasvöötmes Keskmine sügavus 4 meetrit Temperatuur talvel -8°C...-10°C Temperatuur suvel 24 °C...25 °C Jäätub 2-3 kuuks Lõuna-Kaspia Asub lähistroopikavöötmes Temperatuur talvel 8°C...10°C Temperatuur suvel 26 °C...27 °C Keskmine sügavus 500m-800m Suubuvad jõed u. 300 jõge Kura Volga Uurali jõgi Zemi Kuma Terek Kalad Kalarikas Tähtsamad püügikalad Tuur Kaspia kilu Vobla Koha Majandustegevus Rannikul toodetakse Naftat Gaasi Keedusoola Lubjakivi Liiva Savi Kalapüük Keskkonnaprobleemid Üks kõige saastatumaid meresid maailmas Amortiseerunud naftaplatvormid Järve suubuvad jõed on saastatud Järveäärsed linnad ja tööstused Ülepüük Olmejäätmed
Neljas tase vanuselt kolmas järv. Biwa järve vanuseks Viies tase hinnatakse 4 miljonit aastat. Järves on üle 1100 eluvormi, neist 58 liiki on endeemsed. Järve pindala on 670 km², suurim sügavus 104 m, keskmine sügavus 41 m. Kuma jõgi (Kuma-gawa) e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks ase Kuma on jõgi Jaapanis Kysh saarel. Kolmas tase Ülemjooksul mägijõgi. Voolab valdavalt Neljas tase läände, suubub Yatsushiro lähedal Ida-Hiina Viies tase merre. Pikkus 115 km, valgla 1880 km². Mullastik
On palju erinevaid treenimismeetodeid, nagu näiteks ringtreening, kus treenitakse vaheldumisi ala- ja ülakehale ning kõik harjutused ühel ringil erinevad üksteisest. 7 KASUTATUD ALLIKAD 1. Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Kergejõustiku Liidu väljaanne. Treenerite täiendkoolitus. Kehalised võimed ja organism, Sunprint, 2008 2. Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Kergejõustiku Liidu väljaanne. Treenerite tasemekoolitus. Kergejõustik II, Kuma print, 2011 3. Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Kergejõustiku Liidu väljaanne. Treenerite tasemekoolitus. Kergejõustik III teine osa, Kuma print, 2012 8
2006 Maarja ja Kirke Kangro "Puuviljadraakon" B.Alveri kirjandusauhind 2009 Sandra Jõgeva "Draamapunkt", Triin Tasuja "Provintsiluule" 2008 Urmo Mets "Toimumata tulvade toimik " 2007 Lemming Nagel "Tahtetuse triumf" 2006 Tiit Aleksejev "Valge kuningriik" 2005 Mart Kangur, Ivar Ravi ja Jaak Rand "Jaak Rand ja teisi jutte" E.Vilde nim kirjandusauhind 2009 Rein Raud "Vend" 2008 Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" 2007 Jan Kaus "Tema" 2006 Eia Uus "Kuu külm kuma" J.Liivi luuleauhind: 2009 Triin Soomets "Surm ei möödu meist" 2008 Eha Lättemäe "Kui talvekuu on paratamatu..." 2007 Tõnu Õnnepalu "Ootad kevadet..." 2006 Hasso Krull "Sõlm" F.Tuglase novelliauhind: 2009 Indrek Hargla "Minu päevad Liinaga" ; Jüri Tuulik "Tellikaatne" · 2008 Andrei Hvostov "Sinised mäed" ; Mihkel Mutt "Siseemigrant" · 2007 Jürgen Rooste "Pornofilm ja pudel viina" ; Mats Traat "Sarviku armastus" NOBELISTID: 2009- Herta Müller-"Niederungen"
Eve Carrick oli magamistoa akna ja vaatan mees seisab muru kuma loojuva päikesega. Ta rääkis, et tema peremees. Kumbki neist ei näe teda, sest ta oli peatatud teolt vahetanud valgust, ja oli neile läinud, uudishimulik, et aken. Ta oli pikk ja üldiselt ehitatud. Ta nägu oli ta ilus või mitte. Ei kokkuleppeliselt nii, kindlasti, aga see oleks võinud olla, aastaid tagasi, enne oli ta, mida. võidelda, karm veidi hoobi funktsioone, nagu ta oli katki oma nina korraga ja ei viitsi midagi teha. Ta oli väga
Euroopa kujutab endast hiiglaslikku poolsaart, mida kolmest küljest piirab vesi. Euroopast põhja jäävad Põhja-Jäämeri ning selle osad, läände Atlandi ookean ühes oma meredega ning lõunasse Vahemeri. Kagus ulatub Euroopa Kaspiani. Euroopa ja Aasia maisamaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali Mäestikku, ligikaudu piki 60o ip meridiaani kuni Uurali jõe lähteni. Piir jätkub mööda Uurali jõge selle suudmeni ning edasi sirgelt üle Kaspia mere Kuma jõe suudmeni. Edasi jookseb piir piki Manõtsi orundit Aasovi ja Musta mere, Bosporuse väina, Marmara mere ja Dardanellide väina Vahemereni. 2.Euroopat ümbritsevad mered, väinad. Barentsi meri, Norra Meri, Põhjameri, Vahemeri, Läänemeri. Skagerrak, Kattegat, La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Kertsi väin. 3.Euroopa pinnamoe üldiseloomustus. Suuremad mäestikud ja tasandikud. Euroopa on keskmiselt kõrguselt (300 m) kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes
Asukoht Kaspia meri asub Euraasia mandri keskel, koordinaatidel 42° N, 51° E. Seda läbib piir Euroopa ja Aasia vahel. Sellel pole looduslikku ühendust teiste merede ja ookeanidega. Selle valgla maad on: Aserbaidžaan, Gruusia, Armeenia, Türgi, Iraan, Kasashstan, Venemaa, Türkmenistan. Kaspiasse suubuvad Volga jõgi, Kura jõgi, Tereki jõgi, Uurali jõgi, Žemi jõgi ja ajuti Kuma jõgi. Vesi Kaspia meres Kaspia mere vesi sisaldab erinevalt ookeaniveest rohkelt sulfaate ja karbonaate. Vee temperatuur on suvel kuni 26°C, talvel lõunaosas 12°C. Põhjaosa jäätub paariks kuuks. Selle hoovused kulgevad enamasti vastupäeva, kuid madalas põhjaosas sõltub nende suund peamiselt tuulest ja jõgedest. Vesi on väga reostunud. Üheks põhjuseks võib nimetada jõed, mis toovad liiga palju heiteid Kaspia merre.
kus on pidevalt üleval nii Epp Maria kui teiste pereliikmete looming. Looming Epp Maria Kokamägi loomingulised tegevusalad on õlimaal, akvarell, raamatukujundus ning teatri ja kinokujundus. Epp Maria Kokamägi looming on pidevas muutumises. Tema tööd on alguse saanud erksatest värvidest ja liikunud järjest sügavamate ja küpsemate toonide poole. Tema hilisemad tööd on saavutanud iseloomuliku kuldse kuma. Teosed "Hõbepajud" Tehnika: õli lõuendil Teos on valminud 2013.a Suurus: 51x51cm "Valgus Maarjamaal" Tehnika: õli lõuendil Teos on valminud 2013. a Suurus: 51x51cm "Pesa" Tehnika: õli lõuendil Teos on valminud 2013. a Suurus: 51x51cm "Kevadvihm" Tehnika: Akrüül, õli puidul Teos on valminud 2013. a Suurus: 19X38cm " Tähistaeva all" Tehnika: Õli, puit Teos on valminud 2012. a Suurus: 19X38cm
siksakid) Kanna rippuvaid,detailidega varustatud ehteid. Dekoratiivsed käekotid sobivad ideaalselt. Kanna peenemustrilisi või tekstuuriga retuuse (õmblusega sukad on head, kui sul on ilusad sääred) Kanna alati kontsi,nii rihmikute kuisaabaste puhul. Meik Päeval- Meigi end alati, eriti kasuta roosat huulepulka ja põsepuna oma paletilt. Õhtul- Ülinaineliku välimuse saavutamiseks pimesta sädeluse, kuma ja säraga. Juuksed Parim juuksestiil on pikk ja järguline, kergelt lokkis ja arvatavasti triibuti blondeeritud. Kui kanda juukseid ülespandult siis panna neisse kaunistusi. kuulsused-
helklevad päikese käes. Pärli kunstlik kasvatamine annab teatud võimalused selektsiooniks, kuid siiski ei sõltu tulemus paljuski inimese soovist, vaid tuhandete aastatega kujunenud loodusseadustest, mille tõttu austri võitlus võõrkehaga viib pärli tekkimiseni. Looduses ei ole kaht täiesti identset pärlitera, seepärast on pärlite sorteerimine erakordselt keeruline ja aeganõudev tegevus. Pärlid grupeeritakse suuruse, kuju, värvuse ja pärlmutterkihi kuma järgi, seepärast tuleb igat kivikest mitu-mitu korda edasi-tagasi veeretada. Juba XIII sajandil avastasid hiinlased, et mageveeaustrite karpides asuvad võõrkehad kattuvad pärlmutterkihiga . Praegu on pärli tööstuslik kasvatamine Hiina majanduse dünaamilisemalt arenevaks majandusharuks. Pärlikasvatuses „korjatakse saaki“ septembris, seega peavad töötajad enne seda lõplikult veenduma, kas pärlikarpidega on kõik korras. Iga pisik, mis satub pärlikasvatuse
Roosidel lõikasime ära varred, et need oleks lühemad ja mahuks topsidesse ära. Panime varrega allapoole roosid toiduvärviga lisatud anumatesse. Anumad transportisime aknalauale ning 24h hiljem läksime tulemust vaatama. Tulemus: Roosid olid endiselt valged kaugelt vaadates, aga lähivaates olid õite servad tõmbunud, kas punaseks või siniseks. Õielehed ei olnud enam nii valged kui olid katse alguses, vaid olid läinud tooni sinakamaks ning neil oli selline sinakas kuma. Vett oli katse lõpuks 340 milliliitrit. Alustasime 360-ga kuna kui roosi anumasse panime tõusis tase 10 milliliitrit. Järeldus: Hüpotees pidas osaliselt paika. Roosid olid küll endiselt valged ja sellist värvi muutust nagu meie meeskond ootas ei tulnud, aga muutused siiski toimusid. Põhjus miks värv ei muutunud meie eelduste kohaselt võis olla nt see, et liiga lühike aeg, liiga palju vett, liiga vähe toiduvärvi, vales tehnikas lõigatud vars jne
on eksitav). Luulenäiteid Jaan Kaplinski luulekogust ,,Õhtu toob tagasi kõik." Õhtu, tagasi tood (Sappho) Õhtu, tagasi tood kõik, mis pillas laiali kirgas koit, tood lamba, tood kitse, tood emale tagasi lapse. Õhutaeva kuma Õhutaeva kuma nii hele ja mahe, et lastes pange alla kaevu näen seal äkki selgeld oma nägu. Vesi aga, mille tõmban üles, on ikka seesama, ikka samasugune külm, värvita, maitseta ja lõhnata. (4) Proosa 1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist
Raamatu arvustus "KUU KÜLM KUMA " Eia Uus Raamat jutustab eesti tüdrukust Mionest, kes on vahetusõpilaseks Tais. Tal on käsil just viimane aasta ning siis peab ta minema tagasi Eestisse. Ta püüab leida viise, kuidas oma sõpradega hüvasti jätta ning samas võtta veel ette reise kohtadesse, mis talle siiani on väga meeldinud. Mione on armunud oma matemaatika õpetajasse Arden Coulsonisse, kellel on tore naine Carisma ja paariaastane laps
kusagil teises maailmas. Maal kutsubki kasutama kõiki meeli, et saada aru, mida kunstnik on sellega öelda tahtnud. Selles kunstiteoses on põimunud mitu erinevat lugu. Esimeseks looks oleks kindlasti esiplaanil oleva figuuri karje põhjus. Teiseks oleks tagaplaanil olevate inimkujude tegevus ning nende plaanid. Kui pilti kaua vaadata, siis võib kuulda lausa vaiksed pinina sarnaseid helisi. Sellele maalile sobiks ümbruseks kõige paremini natuke varjulisem koht, millel oleks punane kuma taga, sest see võimendaks kindlasti maali tekitavat efekti. Maali ,,Karje" tegemiseks läks minu arvates väga palju aega ning selle idee peale tulemiseks veel rohkemgi selle pärast on sellest esimese korraga kohe raske aru saada. Minu arvates on selle kunstiteose sõnum selline: ,, Meie ümbrus võib erineda palju sellest, mida me ootame. Vahel võib see tunduda lausa nagu mõni hoopis teine maailm." See maal peaks pakkuma huvi ka teistele inimestele, sest selles on põnevust
Selles köögis on mitmeid põnevaid detaile. Esiteks kindlasti U-kujuline laud. See on väga stiiline ja praktiline. Väga lihtne on tuua asju lauale ja ka ära korjata. Kuid vajadusel saab teha sellest lauast ka nelinurkse laua, lükates alumised plaadid välja. Teiseks on kindlasti kamin. Söömis asjal põlev kamin on väga mõnus, tekitab meeldiva õhkkonna, eriti veel, kui on külmad talvised õhtud. Kaminast peegeldub kollane tuli ja punane köök tekitavad oranzi kuma köögis. Isliklikult mulle meeldib väga selles köögis väga küüslaugu lamp. See lamp on tehtud puu koortest ja kujult on küüslauk. Värvidest: Seinad- heleroosad Põrand beez ( puust) Lagi- hele- ja tumepruun (puidust) Rulood- puidust helepruunikas ruloo Vaip- Karvane vaip ( rohelised ääred ja kollase, pruuni ja oranzi segu) Mööbliriie-pruun Köögimööbel- punane, roosa, must ja lilla ahjuuks Toolid- pruunid Laud- punane Pilt- kollased raamid ( pilt ise on roosa ja roheline )
1,9 miljonit solaar massi) Uurimise ajalugu · Esimesena on mainitud 964 aastal Pärsia astronoomi Abd Al-Rahman Al Sufi poolt, kes kirjeldas seda kui "väikest pilve". · 1612 aastal uuriti seda esimest korda teleskoobiga Simon Mariuse poolt. · Charles Messier nimetas selle 1764 aastal M31-ks. Teda loeti M31 avastajaks sest andmed Al Sufi varasemast tööst puudusid. · 1785 aastal märkas astronoom William Herschel õrna punast kuma M31 keskel. ... · 1885 aastal leiti M31-st supernoova ("S Andromedae"). · Esimesed pildid galaktikast tehti 1887 aastal Isaac Robertsi poolt eraobservatooriumist Sussexis. Andromeeda galaktika. Foto: Isaac Roberts Andromeeda ja Linnutee · Andromeeda galaktika liigub päikese poole kiirusega umbes 300 km/s. · Andromeeda galaktika ja Linnutee liiguvad üksteise poole kiirusega 100-140 km/s. · Kokkupõrge on ennustatud toimuma 2,5 biljoni aasta pärast
Kadi Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio Kohalik: Saaremaa (Lääne- Eesti) Klassikaraadi Avalik- Eesti keel Muusikaraadi Üleriigiline o õiguslik o Kohviraadio Eraõiguslik Eesti keel Muusikaraadi Kohalik: Tartu (Lõuna-Eesti) o Kuku (Trio Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio Üleriigiline LSL-grupp) Kuma FM Eraõiguslik Eesi keel Juturaadio Kohalik: Paide (Kesk-Eesti) Kuressaare Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio Paikkondlik: Saaremaa, Pereraadio Hiiumaa, Kõnnu (Lääne-Eesti) Mania Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio Kohalik: Tallinn (Põhja-Eesti) Marta Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio Kohalik: Põlva (Lõuna-Eesti)
KAUKAASIA MAREK KÜNNAPAS Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidzaan ja Gruusia ning Venemaa alad kuni Kuma-Manõtsi nõoni põhjas. Piirkond seob omavahel Lähis-Ida ning Ida-Euroopa lauskmaad, jagunedes Põhja- ja Lõuna-Kaukaasiaks, mis on üksteisest eraldatud Suur-Kaukasuse mäestikuga. Suur-Kaukasus on mäestik Kaukaasias. Kulgeb loode-kagu suunas Musta ja Kaspia mere vahel. Koosneb mitmest ahelikust, sealhulgas Andi ahelik, Bogossi ahelik ja Gimrõ ahelik. Kõrgeim tipp on 5642 meetrit kõrge Elbruse mägi. Elbrus on Kaukasuses asuv Venemaa kõrgeim mägi. Euroopa ja
Seal on meeletult palju lilli, mis kõik lõhnavad nii lummavalt, et kogu saart katab hurmav lillelõhn. Linnud laulavad harmooniliselt ja isegi maailmatasemel koor parima dirigendi juhtimisel ei suudaks sekundikski midagi nii rahustavat pakkuda. Mingisuguseid röövloomi, sitikaid ja mutukaid sellel saarel pole. Seal on väga suured ja ääretult huvitava mustriga liblikad ning kaunid jaaniussi sarnased olevused, kelle kuma on öösiti metsa all nagu kuupaiste. Samuti on öösiti lendlemas igal pool helendavad ja sätendavad meduuside moodi loomakesed. Nende õhkõrnad kehad on kaetud justkui säravate imepisikeste teemantitega. Erinevalt meduusidest ei kõrveta need loomakesed ega ole ka muud moodi ohtlikud. Vastupidi, kui neid õrnalt veidi pigistada klaasi kohal, siis annavad nad igaüks kümme tilka nektarit, mis on
11 a Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia mereni ning kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Liigendus Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz
Devoni liivakivi; 4 - purustatud liivakivi; 5 - glatsiofluviaalne liiv; 6 - liiv moreeni läätsedega; b - Põrguhaua plaan Põrguhaud on ühtlasi ka suurim neist, 80-meetrise läbimõõduga 12,5 meetri sügavune, mille kohal varem olla olnud kirik. See vajunud maa alla, kui sellesse sisenenud kolm jumalakartmatut venda. Seejärel saanud Põrguhaud kuradite asupaigaks, kuhu õhtusel ajal naljalt ei julgetud läheneda. Mõned vapramad olevat siiski puude vahelt piiludes põrguliste lõkke kuma näinud. Kuradi nime ei tohtinud aga ei Põrguhaua, ei poolesaja meetrise läbimõõduga Kuradihaua juures suhu võtta, sest muidu jäänudki lausuja kuradi teenriks. Ka Kuradihauast lääne-edelas paiknev 20 meetri laiune Tondihaud sundis kindlasti ettevaatusele. Mõne versiooni kohaselt olnud Ilumetsa kraatritest tee otse põrguriiki, mis kuraditest lausa kubisenud. Peakuradile ehk imperaatorile allunud 7 kuningat, 23 hertsogit, 13 suurkrahvi, 10 krahvi ja palju rüütleid.
Kas tuleme toime massikultuurita See mis on tänapäeval meie ümber , suured ja väiksemad linnad, tulede kuma ja piiramatu Wifi levik on kõik osa massikultuurist. Inimesed praegusel ajal , 21. Sajandil, kes ei ole osa massikultuurist on justkui eraklikud või on ise teadlikult eemalehoidvad. Massikultuurist eemale hoidmine on väga raske, inimesed elavad üksteisele nii lähedal, tahes tahtmata ollakse massikultuuri osa. Olenemata kas sa loed näiteks viimast Harry Potteri saagat, käid kinos või kuulad raadiot, isegi su töö võib olla osa sellest. Nimelt massikultuuri vastand on eliitkultuur -
LOOMING ● Kangro alustas luuletajana. ● Esimene luulekogu “Sonetid” (1935) ilmus 500 eksemplaris tema enda kulul ning kõik raamatud müüs Kangro ise ka maha. Luulekogud Valikkogud Romaanid Esseistika ja mälestused ● “Sonetid” (1935) ● “Ajatu mälestus” ● “Igatsetud maa” (1949) ● "Arbujad" (1981) ● “Vanad majad” (1937) (1960) ● "Kuma taevarannal" ● "Kipitai" (1992) ● “Reheahi” (1939) ● "Minu nägu" (1950) ● "Härjanädalate aegu" (1994) ● “Põlenud puu” (1945) (1970) ● "Sinine värav" (1957)
Seal märkas ta taevavõlvil säravat pilve.Pilv kasvas ja kasvas, laskus maa peale ja mähkis endasse nii rahvamurru kui ka altari ja peitis endasse mõlemad lapsed. Valkja udu seest kargas välja kuldne jäär ja laskus põlvili kohkunud Phrixose ja Helle ette. Udu seest kõlas nende jumaliku ema hääl: ´´Minu lapsed, ma tulin teid päästma. Istuge aga jäära selga ja ärge kartke.´´ Phrixos võttis südame rindu, haaras kinni imepärasest loomast, kellest kiirgas kuldset kuma, istus talle selga ja kahmas ta sarved pihku. Venna järel võttis kuldse villal istet ka tema õeke Helle. Niipea kui nad olid jäära turjale istunud, tõusis jäär üles taeva poole. Ta viis nad minema kurja kuninganna ja ohvrialtari juurest. ´´Hoidke kõvasti kinni,´´ kuulsid lapsed nagu suurest kaugusest oma ema häält. Nad lendasid hommikuse taeva suures vaikuses. Kuldne jäär ujus õhus nagu lind. Nii mõnigi teekäija tõstis käe silmadele varjuks ja jäi ülesse vahtima
on värsket virgumast. Voolab, voolab oja poole kraav. Küll sul, kraav, on väike väle jooksutraav! Ojja, jõkke merre kärmed veed! Kust nii hästi teate merre teed? Kust te teate, et on meri see, kes teeb ääretuks te ahta vee? JUULI Ellen Niit Heinakuu, sa suve hari, lehtpuu vari, maasikamari, liivarannad kuumas lõõsas, õitsev kibuvitsapõõsas, pärnapuude uimav kuma, mesilaste tõttav suma, viljad juba vilja näoga, metsad juba tumma käoga. UUSAASTAÖÖL Ellen Niit Küünlad kuusel säravad, tuli paitab tahti. Uue aasta väravad lükatakse lahti. Rõõmus laul ja küünlapaist viib meid sisse väravaist. Ja ennenäe, seal läve ees on üks kallis vanamees. ,,Tere, tere, tere, tere!" hüüab sulle kõik me pere. ,,Tulid üle maa ja mere, tere, tere, tere, tere!"
2) Foto 2 valguse peegeldumine Maalist röntkenfotosid tehes selgus, et keegi oli naise seljataga paikneva pildiraami mingil perioodil mustaks värvinud (foto 3, vasakul). See aga lõhkus Vermeeri loodud pildi elu ja sära, mis oli saavutatud kolme punkti valgusega, millest esimene on kardina tagant paistev valgus, teine selle valguse kuma naise kleidil ning kolmas valgusepeegeldus pildiraamil. See näide toob selgelt esile Vermeeri iga pisimagi detaili läbimõelduse ja tähtsuse mitte miski ei ole jäetud juhuse hooleks. Foto 3 Ülemaalitud pildiraamiga maal vasakul, originaal paremal Vermeeri maali ,,tüdruk punase kübaraga" teeb emotsionaalseks selle vahetu suhtlus
Tee ülesmäge on teekond iseenese juurde Me teame, kuidas siseneda e-riigi e-asutusse, oma auto tagaistmele, presidendi galaõhtule ja jumal teab kuhu veel. Aga kuidas vaadata iseendasse, seda me ei tea. Oma eluteel sammume üles- ja allamäge. Üles jõudes jõuame ka iseendani. Igal inimesel on siin elus teekond, mille ta peab läbima. Sellel teel tuleb teha palju otsuseid, mis võivad muuta inimese elukäiku. Eia Uus on oma teoses ,,Kuu külm kuma" öelnud, et ,, Mingil määral on elu labürint- valid selle tee, pöörad sealt, kõnnid mööda seda, kui äkki tuleb vastu sein. Pead tagasi minema ja teist teed proovima." Ühe otsustava valiku olen mina juba teinud. Selleks oli oma tuleviku valimine. Tuleviku valmise all mõtlen ma eriala valikut. Ma olen kindel, et ühe tee selles elu labürindis valisin ma õigesti. Praegustel gümnaasiumi lõpetajate on see otsuse tegemine alles ees
ÜKSKÜÜRKAAMEL Üksküürkaamelid ehk dromedarid elutsevad Araabia kõrbetes. Neile nii iseloomulikud küürud on rasva-, mitte aga veetagavarade kogumiseks, nagu paljud inimesed ekslikult arvavad. Üksküürkaamelit, tüüpilist kõrbeasukat, kasutasid inimesed koduloomana juba nii ammu, et tema algupärane metsik eluviis on tänapäeval peaaegu ununenud. Ta on suutnud kuma ja kuiva kliimaga suurepäraselt kohastuda. ERIPÄRAD Üksküürkaamel võib kogu oma elu veeta aladel, kus enamik teisi sõralisi ei peaks vastu päevagi. Karvadega kaetud kõrvad, tihedad kulmud ja pikad ripsmed kaitsevad ta silmi ja kõvu päikese ja liiva eest. Kaamel võib olla ilma veeta kogu talve, kuna uriini ja roojaga eritub vaid veidi vedelikku. Samuti ei kutsu tema kehatemperatuuri tõus esile nii suurt niiskusekadu nagu teistel loomadel
ma olen üksi taeva all. Oh Eestimaa! Mu kodumaa, kus oled sa? Anna Haava Mu kodumaa, kus oled sa? oh millal saan sind näha ma! Siin eksin, rändan, üksik lind... Mu tiivad, kandke koju mind! Mu kodumaa ei ole siin, kus surm ja kaduvus ja piin, kus nagu vari õnn ja hüüd, kus igaühel palju süüd. Mu kodumaa Marie Heiberg Ma palju armast pean jätma ja palju kannatama ka, kuid suurem minu murelastest küll oled sina, kodumaa! Mu tume tee ja raske rada ja murdev minu elu-töö; ei kuma koit, ei helgi eha, maad matab piiramata öö... Kodumaa Mihkel Veske Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt käib Läänemere rannale ja Munamäe metsalt, murult käib lahke Soome lahele? See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. - Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See ilus maa on minu kodumaa! Siin teretavad metsa ladvad nii lahkelt järvi, rohumaid, siin taeva vihmal oras võsub ja päike paistab viljapäid. See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. -
Reheahi (1939) Põlenud puu (1945) Pühapäev (1946) Seitsmes öö (1947) Tulease (1949) Veebruar (1951) Eikellegi maa (1952) Suvihari (1955) September (1964) Varjumaa (1966) Puud kõnnivad kaugemale (1969) Minu nägu (1970), sisaldab kõiki eelnenud luuletuskogusid ja viit vahepõimikut. Allikad silla juures (1972) Merevalgus. Tuuletund (1977) Tuiskliiv. Talvereis (1985) Hingetuisk. Jääminek (1988) PROOSALOOMING Esikromaan ,,Igatsetud maa" (1949) ,,Kuma taevarannal" (1950) ,,Peipsi" (1954) ,,Taeva võtmed" (1956) ,,Sinine värav" (1957) "Jäälätted" (1957) "Emajõgi" (1961) "Tartu" (1962) "Kivisild" (1963) "Must raamat" (1965) "Keeristuli" (1969) "Joonatan, kadunud veli" (1971) "Öö astmes x" (1973) "Puu saarel on alles" (1973) "Kuus päeva" (1980) "Seitsmes päev" (1984) NÄIDENDID Näidendid on loomingus teisejärgulised, kuid stiililiselt ja ideestikult tema teiste teostega tihedalt seotud
Ilmumissagedus- päeva ja nädalalehed Levik- üleriigilised ja piirkondlikud Sisu- üldloetavad, erialalised Käsitluslaad- kvaliteetsed ja tabloidid Ajakiri Ilmumissagedus- nädalakirjad, poolkuukirjad, kuukirjad, kvartalikirjad Suunitlus- üldloetavad, sotsiaalse suunitlusega, temaatilise suunitlusega Raadio Avalikõigulikud- vikerraadio, klassikaraadio, venekeelne raado 4 Eraõiguslikud- piirkond: regionaalsed- raadio Elmar, Star FM ; Lokaalsed Kuma Raadio Paides, Raadio Kadi Kuressaares Televisoon Avalikõiguslikud- ETV, ETV2 Eraõiguslikud- Kanal 2, TV3, TV6 12. Meediazanrid ja mille alusel liigitatakse (tabel) (TERA) Tõsiasju rõhutavad:Uudis, reportaaz, intervjuu Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, karikatuur, essee, väitlussaated, arutlussaated Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks, järeljutt, följeton 13. PABERLEHT ja VEEBILEHT (TERA)
ligikaudu 10,2 milj km2. · Euroopa piirneb põhjas Põhja-Jäämerega ja läänes Atlandi ookeaniga. · Lõunas kulgeb piir läbi Vahemere, Musta mere ja nendevaheliste väinade. · Euroopa ja Aasia maismaapiiri on määratletud erinevalt: · Idas kulgeb piir Uurali mägedes (kas idajalamit või keskahelikku pidi), · mööda Uurali või Zem'i jõge Kaspia mereni, · läbi Kuma-Manõtsi nõo Aasovi mereni või mööda Suur- Kaukasuse peaahelikku Musta mereni. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/b/b9/Euroopa-maailmajagu.svg Kuidas iseloomustada atlase abil riigi loodusgeograafilist asendit? · Millisel mandril, maailmajaos asub? · Milliste riikide või suurte veekogudega piirneb? · Milline on pinnamoe eripära? · Riigi ulatus põhjast lõunasse ja idast läände, · äärmuspunktide koordinaadid. · Valdav kliimavööde,
Oma konservatooriumi-aastatel lõi ta "Kus on kulla kodu", "Kodune kohake", "Linnuke", "Kevade" jne. Laulud "Enne ja nüüd" ning "Pühendan kõik kallile" annavad märku Härma loomingu kontrastusest, loomingu kahest poolusest. Esimene on heroistlik, täis eepilist jõudu. Siia kuuluvad veel meeskooridele loodud "Viimse vere tilgani", "Kalev ja Linda" ning "Meeste laul", segakooridele "Veel kaitse kange Kalev", "Kuma koit" jt. Teine loomingu pool on õrna meeleoluga lüürika, mille abil väljendab ta enda leegitsevat isamaa-armastust nagu L. Koidulagi seda tegi. A. Haavast on kantud jällegi unistav tunderomantika. Sellesse poolde kuuluvad juba mainitud "Pühendan kõik kallile", "Metspiiga", "Kui sa tuled, too mul lilli", "Küll on ilus mu õieke" ja hulk teisi. Hiljem veel "Lõokesed", "ööbiku surm", "Teretus" jt. Hilisematel aastatel andis Miina Härma välja mitmeid koorivihikuid, nt. 1898. a.
Sellele järgneb ajaloofilosoofiline triloogia: ,,Jumalad lahkuvad maalt", ,,Toone tuuled üle maa", ,,Koju enne õhtut". Bernard Kangro 1910-1993. Asutab ,,Arbujate" ühingu. Kirjutab nii luulet kui proosat. Proosas alustab väga novaatorlikult. Kaotab aja ära, ei lähtu konkreetsest ajast, kirjutab ajatutest väärtustest, keskendus inimese sisemaailmale, otsib probleeme inimestest, aga ka pagulus. Looming jaotatakse kolme perioodi: 1. Lundi periood 1949-1952: romaanid ,,Igatsetud maa", ,,Kuma taevarannal". 2. periood 1950ndate keskpaik ? romaan ,,Taevavõtmed", Tartu sari (,,Jäälätted", ,,Emajõgi", ,,Kivisild", ,,Tartu", ,,Must raamat", ,,Keeristuli". 3. periood: 60ndad-80ndad. Joonatani triloogia loomingu tipp. ,,Joonatan kadunud veli", ,,Puu saarel on alles", ,,Öö astmes x". Mats Traat sünd 1936. üks 70ndate parimaid kirjanikke, prosaist, luuletaja, stsenarist, tõlkija. Hetkel vabakutseline kirjanik. Tuntuks sai proosaga
ning ajalt kihi järel koorub kiht. Mu päitsis peaks kui kauge noorpõlv vahti - nood päevad üksildased, ahastavad, kus kahel tasapinnal kulges elu. Üks - haigus, vaesus, täitumatud kavad. Ja teine - taltumatu kujutelu. Autobiograafia Laps olin, kui möödus sõjakolin. Nooruk olin, kui tuli traktorikolin. Mees olin, kui algas sõnakolin. Kolin kolina järgi. Saadaks põrgu kogu värgi, aga hing on luulehaige. PILLAPALLA PLATS Kaob pilve nii soojus kui kuma. Hookaupa akna all lõhnab roos. Öökull asutab huikama ettekuulutamishoos. Silmis hirmukahm, ebausklik sajatab. Ülemistes registrites ööbik toomepuul lajatab: too piits! too piits! Esimene luuletus räägib minu arvates ta enda noorpõlvest, kus tal oli raske. Teises luuletuses autor lähtub oma autobiograafiast (eluloost)- sündis pärast sõda, õppis traktoristiks ja temast sai ka diplomeeritud kirjanik. Hingelt oli luuletaja.Kolmanda luuletuse motiiviks on loodus, lillelõhn
Juhan Liiv JALKA MMI KUU 8 selle aasta juuni rõõmude algallikas minu jaoks on ümaralt jalgpallikas nüüd jalgpallikujulise õuele teen puuriida ja mu naiseideaal on Beckhami figuuriga Contra JUULI 9 Heinakuu sa suve hari, lehtpuu vari, maasikmari, liivarannad kuumas lõõsas. Õitsev kibuvitsa põõsas, pärnapuude uimav kuma, mesilaste tõttav suma, viljad juba vilja näoga, metsad juba tumma käoga Ellen Niit AUGUST 10 Suvi põgeneb ära ,,Tsirkuse" sokolaad ka ühel hommikul vara ärkadki suveta kajakas järvel lendab vee kohal on udu ja hall ja mõttessevajunult endas sa kõnnid ta tiibade all Priidu Beier SEPTEMBER HAIKUDES 11 Metsapurjus ma Soo, sambla, joovika viin
katmiseks, vastavalt sellele on lihtne vlja arvestada, kui palju materjali tarvis on. Koti peal on ka kiri, kus on ra mrgitud veekogus, mis tuleks lisada ige viskoossusega massi saamiseks. Prast segu valmistamist tuleb see ca 15 minuti mdudes plastiklabidaga seinale kanda. Plastiklabidaga antakse materjalile staatiline laeng, tnu millele trjub pind atmosfri tolmu ja silib ka pika aja mdudes vrskena. Vedeltapeedikiht peaks jma vimalikult huke, nii et aluspind ei kuma lbi. Paksemad kohad ei j kll kuivanult vlja paistma, kuid materjalikulu on suurem. Vedeltapeet kuivab seinas ligi 96 tundi, sltuvalt toatemperatuurist ja ventilatsioonist. Pikk kuivamisaeg vimaldab ttada peaaegu et laisas tempos ja vajadusel vigu parandada. Suuremate pindade puhul on soovitatav appi vtta spetsialistid, kuid viksema pinna viimistlemisega peaks iga inimene ise hakkama saama. Vedeltapeeti on vimalik korduvalt kasutada "sulatada" seinalt maha ja paigaldada mujale.
Seminar suleti. (Johannes Käis.. http://www.htk.tlu.ee/kais/elu/vos) Johannes Käisi juhitud Võru Õpetajate Seminarist sai hariduse 160 lõpetanut. Seminari tegevus oli lühiajaline, ent jättis väärtusliku pärandi Eesti koolile. Eesti Õpetajate Liidu juhatus on ütelnud nii: "Võru õpetajateseminar oli koldeks, kus küpsesid kooliuuenduslikud ideed, kus valmisid nende ideede edasikandjad, kust voolas uut ja jõulist verd Eesti õpetajaskonna elusoontesse. Selle kolde kuma helkis kaugemale kodumaapiiridest, see helgib tulevikkugi, vaatamata sellele, et tuleasegi on kantud laiali. Loodame, et see helk soojendab kord nendegi südant, kes kord Eesti kooli ajalugu uurides konstateerivad suurt ja tõsist rahvuslikku tööd, mis tehti selles suunas." (Õpetajate Leht. 1936, nr 2) Kuna Käisi juhitud kool oli nii erakordne ja enneolematu, siis sütitas mõte selle sulgemisest seminari vilistlasi midagi ette võtama. Otsustati luua Pedagoogiline Ühing Võru Seminar.
"Arbujad" (1981) "Arbujate kaasaeg" (1983). Luulekogud: "Sonetid" (1935) "Vanad majad" (1937) "Reheahi" (1939) "Põlenud puu" (1945) "Pühapäev" (1946) "Seitsmes öö" (1947) "Tulease" (1949) "Veebruar" (1951) "Eikellegi maa" (1952) "Suvihari" (1955) "September" (1964) "Varjumaa" (1966) "Allikad silla juures" (1972) "Hingetuisk. Jääminek" (1988) Valikkogud: "Ajatu mälestus" (1960) "Minu nägu" (1970) "Kogutud luuletused" (1991) Romaanid: "Igatsetud maa" (1949) "Kuma taevarannal" (1950) "Peipsi" (1954) "Taeva võtmed" (1956) "Sinine värav" (1957) "Jäälätted" (1957) "Emajõgi (1961) "Tartu (1962) "Kivisild (1963) "Must raamat (1965) "Keeristuli" (1969) "Joonatan, kadunud veli" (1971) "Öö astmes x" (1973) "Puu saarel on alles" (1973) "Kuus päeva" (1980) "Seitsmes päev" (1984) Esseistika ja mälestused "Arbujad" (1981) "Kipitai" (1992) Kangro armastus oma mälestusi kirja panna ja publitseerida, mõningaid episoode võid lugeda mitmest raamatust
· sisu üldloetav või erialane · käsitluslaad kvaliteet või tabloid Ajakirjad: · ilmumissagedus nädala, poolkuu, kuu või kvartali · suunitlus üldloetavad, sotsiaalse suunitlusega või temaatilise suunitlusega RAADIO · avalik-õiguslikud Vikerraadio, Raadio 2, Klassika, Radio 4 · eraõiguslikud Elmar, Star FM, Skyplus · kohalikud Kuma Raadio, Raadio Kadi TELEVISIOON · avalik-õiguslikud ETV · eraõiguslikud Kanal 2 ja TV 3 UUS MEEDIA · Trükiväljaannete võrguversioonid Postimees, SL Õhtuleht · Iseseisvad võrguajalehed- ja kirjad Vaatleja (astronoomia ajakiri= · Portaalid meelelahutuslikud (rate), uudiseid edastavad (delfi), huvipõhised (auto24) või teema portaalid (mure) · Ajaveebid - blogid 12
annaabi.ee 
