õpetus" IIII (187785), ,,Weikene Looduse õpetus" (1879) ning avaldas menuka ,,Maakera elu ja olu" (1878), samuti esitas populaarteaduslikke ettekandeid EKmS-s ning artikleid perioodikas. Kunder arendas oluliselt eestikeelset loodusteaduste terminoloogiat. Kunder oli Eesti esimesi lastekirjanduse teoreetikuid, pidades selle kohta ettekandeid EKmS-s. Tema toimetatud on C. R. Jakobsoni ,,Kooli lugemise raamatu" I osa. Kunderi ümberjutustus F. R. Kreutzwaldi ,,Kalevipojast" kujunes tuntud rahvaraamatuks. Kunderi ,,Laste raamat" (1884) ja ,,Lu'ud lastele" (1885) sisaldavad peamiselt õpetlikke proosapalu. Menukaks raamatuks kujunes ,,Eesti muinasjutud" (1885), tuntuim muinasjutt on neist ,,Ahjualune". ,,Eesti perekonna õpetlikku ja lõbusat nädalalehte" ,,Meelejahutajat" toimetades keskendus Kunder populaarteaduslike artiklite ja ilukirjanduse avaldamisele, tõlkides neid vajadusel saksa ja vene keelest
ESIMENE NÄITUS 1.etendus AADU (traktori ees): Selle selfie koos maasturiga teen ma oma armsale Elsale. Näe, mineval nädalal oli ta mu pilti kommenteerinud armas oled. Peaks nüüd vana Priidu-onu ka mind armsaks ja lubaks mul Elsaga deitida. PRIIDU: (tuleb , tahab esiti Aadust mööda minna) AADU: (tõuseb üles ja teretab): Tsau Metsaonu PRIIDU:Tee läheb teie õuest läbi, muidu ei oleks ma siit tulnud. (Porisedes) Nagu oleks mul siia asja- teie mudasest õuest läbi käia. Au ainult ajate taga, aga sellele tähelepanu ei pööra, kuidas majapidamist korras hoida. Lähete ikka aasta-aastalt vaesemaks ja alatumaks. AADU: Onu ega see meie süü ei ole! Elektrihind tõsteti just paar kuud tagasi ja nüüd juba jälle. Bensiini hind on ju meeletult tõusnud, nüüd tõuseb jälle. Käin poes ja ei suuda uskuda-kui palju pappi läheb lihtsalt õllele-kohutav. PRIIDU: Bensiini hind kõrge, elektrihind kõrge. On siis vaja bemmiga ...
nädalalehte ,,Meelejahutaja". http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=28&table=Persons · Jättis jälgi koolikirjandusse ja lasteproosasse; · Astus esimesi samme lastekirjanduse teooria ja kriitika rajamisel; · Esimene, kes väljus loomuliku karistuse rangest skeemist. · Mõistis, kui raske on lastel lugeda "Kalevipoega", kuid selle tundmine on vajalik, mistõttu lähenes sellele proosalikult. J. Kunderi jutustamislaad on elav ja rahvalik ning see sobib eriti hästi lastele. Samas stiilis on ta töödelnud ka muinasjutte "Eesti muinasjutud" (1884, tiitlil 1885) sisaldab 53 muinasjuttu ja muistendit, nt "Imelik peegel", "Ahjualune". Viide muinasjuttudele: http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html · J. Kunderi enda kirjutatud lastejutud ilmusid kahes kogus: "Laste raamat" (1884) ja "Lu'ud lastele" I ja II osa (1885-1888). o J
Draamatöö läbiviimise kavand Kätlin Kattai KLÕ 24 J. Kunderi jutustuse Vaeslaps ja Talutütar ainetel. Eesmärk: ühise draamatöö kogemus ja selles oma rolli täitmine: töökuse ja laiskuse mõisted; peenmotoorika arendamine; erinevate emotsioonide väljendamine miimika abil. Mina ja keskkond Talu tööd ja tegemised Elu-olu vanasti Hügieen: pesemine, selle tähtsus ja vajalikkus Emotsioonid Keel ja kõne Jutu tutvustamine lastele ettelugemise teel
Suur ja väike algustäht Nimi vs nimetus Nimi kellelegi või millelegi on antud nimi Nimi on suure algustähega: Toomas, Eesti, Pärnu, Postimees, Ümera lahing, Nokia, Jupiter, Kaljukitse tähtkuju jne. Nimi võib koosneda ka mitmest osast: Eesti Ekspress, Simple Session Kui nime ees on püsiv täiend, siis on see ka suure tähega: Põhja-Eesti, Julka- Jüri Erandid Kui kohanimed (nt Eesti) viitavad rahvusele või keelele, siis väikse tähega: eesti keel, eesti kultuur, eesti kirjanik Nimetus üldnimi ehk tähistab mingite olendite, esemete, nähtuste vm. liiki/tüüpi. Nimetus on väikse algustähega: Kunderi tänav, Tartu maantee, Pärnu jõgi, Peipsi järv, Tere piim, II maailmasõda, ajaleht Sirp Taime- ja loomanimetued: karikakar, rakvere raibe, jaapani enelas. Kuud ja nädalapäevad Pühad ja tähtpäevad: jõulud, jüripäev Üritused: olümpiamängud, üldlaulupidu Ametinimetused: professo...
ja suubub VõruPetseri ürgorgu. Vaade Rõuge ürgorule ja Kahrila järvele Huvitavad faktid Järskude veerude ja rohkete uhtorgude ehk tsoridega kitsa oru pikkus on 4,7 km ja sügavus kuni 60 meetrit. Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid. Looduskaitse all olevad taimed Looduskaitse all olevad põlispuud : Mustahamba tamm, Klaasi tamm, Haki männid, Rõuge tammed ja Sinisilla tamm. Looduskaitse all olevad rändrahnud : Kunderi kivi ja Ivanni kivi. Looduskaitsealuseid parke on Haanja looduspargi koosseisus kaks: UueSaaluse ja Viitina mõisapark. Vaade Ihatsi külale Haanja kõrgustiku 3 kõrgemat tippu Eestis Suur Munamägi 318,1 m. Vallamägi 303,9 m. Kerekunno 295,8 m. Haanjamaa veekogud Kolme suurima Kahrila, Kavadi ja Vaskna järve pindala on vastavalt 35,2, 27,4 ja 23,6 ha. Haanja kõrgustik on veelahkmealaks Liivi lahe
,,Säärases mulgis" käsitleb Lydia Koidula üsna mitut tollel ajastul aktuaalset probleemi : rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaen, hariduse puudulikkus (samas vajalikkus), pärismaa ostmine, sõjaväest kõrvalehoidmine, sundabielu. Näidendi läbivaks moraaliks oligi sõnum, et haridus on eestlastele eluliselt oluline. ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" oli kuni 19. sajandil üks mängitavamaid ja populaarsemaid lavastusi Juhan Kunderi ,,Kroonu onu" kõrval ning selle kunstilise taseme ületasid alles järgmise põlvkonna kirjanikud. Ligi kümme aastat hiljem, 1880. aastal, ilmus Koidula sulest veel neljaski näidend, milleks oli ,,Kosjaviinad ehk kuida Tapiku pere laulupidule sai". Lydia Koidula jaoks oli teatri ülesandeks rahvuslike ning valgustuslike ideede levitamine ja rahvale nõndanimetatud õpetliku lõbu pakkumine. Üldiselt oli Koidula teater lihtsalt ühe
esietendus 1870. aastal ning 1871. aastal etendunud "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Kiiresti levis näitemänguharrastus teistesse linnadesse. 1880. aastail oli näitemängude esitamine ka maal juba sagedane; mängiti rehealustes ja koolitubades. 1882. aastal ehitati Abram Simoni poolt Toilasse Eesti esimene maateatrimaja. Lavakunsti pidevaks viljelejaks jäi "Vanemuise" selts. Peale Koidulat jätkas seal Sachker, kelle ajal esietendusid C. R. Jabobsoni "Arthur ja Anna" (1873) ja J. Kunderi "Mulgi mõistus ja tartlase tarkus" (1875). 1878. aastal "Vanemuist" juhtima asunud entusiast A.Wiera organiseeris ligi 100-liikmelise trupi, kuhu kuulusid näitlejad, laulukoor ja orkester. Venestamise ajal oli Wiera ja näitejuhtide L. Menningu, H. Techneri jt tegevusel hinnatav osa rahvuskultuuri arengus. 1883. aastal etendunud C. M. von Weberi "Preciosaga" algasid "Vanemuise" muusikalavastused. 1906. aastal muudeti Vanemuine ja Estonia kutselisteks ning 1911. aastal muudeti
mantelkorsten (pole säilinud), kahel pool eluruumid. 1860. a. paiku tehtud ümberehitusel pikendati hoonet põhja suunas umbes 4,5 m. Hilisemate rekonstrueerimistega on muudetud siseruumide jaotust; pööningule (hoone lõuna ja põhjaotsal) lisati väikesed korterid. 1882 uksed avas linna esimene avalik raamatukogu, esimest korda mängiti linnas eestikeelset näitemängu (võõrastemaja "Balti Hoov" saalis Pikk tn. 7 Juhan Kunderi "Mulgi mõistus ja tartlase tarkus") 1886 hakkas tegutsema seltsi "Ööpik" näitetrupp (esiktükiks naljamäng "Teie käsu peale, herra leitenant") . 1910 aadressil Pikk tn. 16 avati linna esimene kino ("Illusioon") tööle hakkas Rakvere tärklisevabrik . Vihula mõis (saksa k. Viol) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Vihula valda Lääne-Viru maakonnas. Vihula mõisa on esmakordselt mainitud 1501
iseloomulikku probleemi: rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaen; hariduse vajalikkus; päriskoha ostmine; sõjaväest kõrvalehoidmine; sundabielu. Võrreldes varasemate teostega on selle näidendi tegelased õnnestunumad. Positiivse tegelase rollis on edasipüüdlik mulk Männiku Märt, kelle vastanditeks on petis Erastu Enn ja harimatu ja vanameelne peremees Peeter Pint. "Säärane mulk oli 19. sajandil üks populaarsemaid näidendeid (Juhan Kunderi "Kroonu onu" kõrval) ja selle kunstilise taseme ületasid alles järgmise põlvkonna kirjanikud. 1880 Kroonlinnas näidend "Kosjaviinad ehk kuida Tapiku pere laulupidule sai" PROOSA Ka prosaistina oli Koidula esialgu mugandaja ja tõlkija, hiljem hakkas üha enam kirjutama originaalloomingut. Enam kui 80 proosateose hulgas leidub pikemaid ajaloolisi jutustusi, lühijutte, naljandeid ja muistendeid. Esialgu valis juttude alusmaterjali saksa kirjandusest, hiljem slaavi kirjandusest. 1868
Ajaliselt kauge külajutt üle toodud rahvusliku liikumise kaasaega. (tegelased: vaene Suli Miina, rikas Nääri Maret; Tõlla Hans on samamoodi vastandatud Luige Siimule). Säärane Mulk ehk Sada vakka tangusoola, tuli lavale 1871. a 3. ja 4. juunil, trükis 1872. Esialgne variant ilmselt 1861. a Perno Postimehes avaldatud tangumüümisloo järgi (tegelased: Männiku Märt, Maie vastandatud Erastu Enn, Peeter Pint. Mängitavamaid lavatükke sajandi lõpuni (v a Kunderi "Kroonu onu"). Kosjaviinad ehk kuida Tapiku pere laulupidule sai (1880 Kroonlinnas). Lydia Koidula luule Luuletajana alustas Koidula 1865. aastal oma esimese luulekoguga ,,Waino-lilled''. Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejõudu. Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule.
isamaa" 1873; "Kui Kungla rahvas" ja "Munamäel" 1874 jne.). Hilisema perioodi töödest lauldakse "Kevade marssi", "Mu armas isamaa" jne. K .A. Hermanni laulud on ilmeka ning meeldejääva meloodia tõttu muutunud rahva hulgas populaarseks ning neid lauldakse ka ühehäälse massilauluna. K. A. Hermann on oma laulude tekstid enamasti ise kirjutanud, need kuuluvad peamiselt loodus- ja armastuslüürikasse. Helilooja kasutas ka Fr. R. Kreutzwaldi, J. Kunderi, M. Veske jt. luuletusi. 90-ndatel aastatel köitis teda eriti A. Haava ("Tuksuv süda", "Mu linnuke" jt.). Tähtsaks tekstide hankimise allikaks oli rahvaluule, eriti aga eepos "Kalevipoeg". K. A. Hermanni laululoomingut iseloomustab muretu optimism, kerge lõbusus, sageli naiivne ilutsemine. Esimesel loominguperioodil (kuni 1880. aastani) matkis K. A. Hermann nii muusikaliselt materjalilt kui ka muusikaliste kujundite loomises saksa väikekodanlike laulude eeskujusid. Teisel
tegevuseks ning seda kinnitavad ka trükitud teoste arvud: 1870. aastatel u 20, 1880.aastatel u 40 ja 1890. aastatel u 60 näidendit. Kerkis esile palju uusi harrastusnäitekirjanikke, kellest enamik sai kuulsaks vaid ühe või kahe teosega. Suurem osa neist näidenditest ja autorites on praeguseks küll unustatud. Kõige enam viljeldud zanriks kujunes külakomöödia või jant. Koidula ja Jakobsoni teoste kõrval said väga populaarseks Johann Voldemar Jannseni ja Juhan Kunderi näidendid. Lõpetuseks Kuigi esimene teadaolev teatrietendus Eestis toimus 1529. aastal, mõõdus palju aastaid enne kui teatrilaval kõlas esimest korda eesti keel, see oli aastal 1789. Teater, kui kunstiliik on saksa kultuuri kaudu Eestisse imporditud rahvusvaheline nähtus. Üldiselt peetakse aga eesti teatri ajaloo alguseks aastat 1870. esietendunud ,,Saaremaa onupojaga", mis oli esimene otseselt eestlastele suunatud lavastus.
Chr. Anderseni (1835) muinasjutud; Lewis Carroll Alice imedemaal 1865; Louisa May Alcott Väikesed naised 1868; Mark Twain Tom Sawyeri seiklused 1876 jt. Eesti lastekirjanduse algus: Carl Körber Karjalaste lugemise raamat 1849 ja Pähkliraamat 1851; Martin Körber Laste Siioni kannel 1861. Lastelaulud (luuletused): J.V. Jannsen, Friedrich Kuhlbars, Carl Eduard Malm. Muinasjutu(töötluse)d: Fr.R. Kreutzwald, Eesti rahva ennemuistsed jutud 1866; Juhan Kunderi, Jakob Kõrvi, M.J. Eiseni muinasjutud. Muu lasteproosa: Jakob Pärn Lühikesed jutud armsa lastele 1873; Juhan Kunder, Lood lastele 1885-88. Liigiline väljaarenemine 20. sajandi algul (1900-1917). Lastesarjade ja -ajakirjade asutamine, eri kirjandusliikide (ka lastenäidend) väljakujunemine. Lasteajakiri Lasteleht 1901. EKS-i toimetatud seeria Nooresoo kirjavara 1909. Pildiraamatud (koomiksid). Wilhelm Busch ja Heinrich Hoffmann. Karl August Hindrey piltvärsilood alates 1906.
(alushariduse pedagoog, sotsiaaltöö ja riigiteaduste magister) ja Mainori Kõrgkooli Rakvere Õppekeskus. Huvialaharidust võimaldatakse 2 munitsipaalhuvialakoolis - Rakvere Muusikakoolis ja Rakvere Spordikoolis. Lisaks annavad huvialaharidust mitmed erahuvialakoolid, kellelt linn ostab teenust huvitegevuse mitmekesistamiseks. Need on Kultuuri- ja Haridusselts Kaur, Loominguline Selts Athena Maja Tantsu- ja Kunstikool Athena, Esteetika- ja Tantsukool, Juhan Kunderi Seltsi Rahvakool ja Muusikakool Rajaots. Linnas töötavad 2 munitsipaallasteaia- Kungla ja Triin - kõrval ka eralasteaed Kaur, kellelt linn ostab teenust 150 lapsele. Rakveres asub Lääne-Virumaa keskraamatukogu. Lasilas asub Lasila Põhikool. Veltsis asub Veltsi Lasteaed-algkool. Lepnas asub Lepna raamatukogu. Ajalooline kujunemine linnaks/vallaks Vanimad jäljed Rakvere linna asustusest on pärit praeguselt Teatrimäelt, kus vanim inimtekkeline kultuurkiht on dateeritud 3. - 5
Kui 1886 EÜS-i vilistlane K.A. Hermann ,,Perno postimehe" ostis ja Tartus ,,Postimehena" käima pani, siis kutsus ta EÜS-i liikmed kaastööd tegema. Tagantjärele dateeris ka V. Reiman enda ajakirjandusliku töö algust 1886. aastaga. Siiski leidus esimene vaidlematult kindlaks tehtav V. Reimani kirjutais ,,Postimehes" 1887.aasta kevadel. Sama aasta suvel oli Reimani sulest ilmunud veel teine kirjutis, milles ta nimemärgi V. all arvustas Eesti Kirjameeste Seltsi võidupidu ja eriti J. Kunderi peokõnet, kaitstes nii nimetatud baltlasi. Koos 1883 avaldatud ja eespool käsitletud kõnega on Reimani üliõpilasajast kindlasti teada ainult need kolm ajalehekirjutist. Nii arenes ja küpses V. Reiman ülikooliaja jooksul teadlikuks rahvuslaseks ja idealistiks. Samal aastal, kui ta oli esimees EÜS- is, avaldas ta 1886. aastal semestrikroonika lõppsõnas otsekui usutunnistusena enda vaateid ja veendumusi.
kuningapojal aga lindude keele ära õppida, mille abil sai kuningapoeg Soome targalt teada, kuidas neiu nõidusest päästa. Targa nõuaennete järgi talitades päästis kuningapoeg nõia tütre ja abiellus temaga). Reeglite järgimise olulisus: Kreutzwald “Vaeslapse käsikivi”, “Kaksteistkümmend tütart”, Kunder “Kuldmuna” http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html Kuula targemaid nõuandjaid: “Kullaketrajad”, Kunderi “Vaeslaps ja talutütar” http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html Igapäevaelus ei lähe soovid alati täide, muinasjuttudes juhtub seda sageli. Soovid ei lähe alati täide: Tegelikult on väga paljudes muinasjuttudes soovid täide läinud (Pöialpoiss- ema soovib pöidla suurust last ja saabki, hiljem soovib Pöialpoiss koju ja saabki; Breemeni linna moosekandid- loomadest said muusikud ja said oma kodu) jne. Muinasjuttudes juhtuvad
hinnad algavad 40 kroonist ja lõppevad 770 krooniga. Maniküüri poolt pakutavate teenuste hinnad algavad 60 kroonist ja lõppevad 325 krooniga. Võimalik on soetada kinkekaart väärtuses 500 või 1000 krooni. http://www.antonina.ee/ Astelia ilusalong Astelia Ilusalong on Tallinna kesklinnas asuv professionaalsete iluteenuste ja toodete pakkumisele orienteeritud salong, mille peamisteks väärtusteks on laitmatu kvaliteet, sõbralik kollektiiv ning hubane töökeskkond. Salong paikneb J. Kunderi tänaval vahetult Reval Park Hotelli läheduses. Salongis töötab viis küünetehnikut, kaks juuksurit, ripsmepikenduste tehnik ja tattoo tegija. Salongis pakutavad teenused: maniküür, pediküür, juuksur, küünetehnik, juuksur, juuksepikenduste paigaldus, ripsmepikendused ja tattood. Salong on avatud esmaspäevas reedeni kella 10-19.00. Maniküüri poolt pakutavate teenuste hinnad algavad 75 kroonist ja lõppevad 250 krooniga. Juuksuri poolt pakutavate teenuste hinnad algavad 60
Kunstmuinasjuttude loojatena on üldtuntud H. C. Andersen, L. Carroll, J. W. Barrie, J. R. Kipling, A. A. Milne jt. 8. Eesti muinasjutud ja muinasjututöötlused Fr. R. Kreutzwaldil ilmus 1866. aastal Helsingis „Eestirahwa Ennemuistessed jutud“. Vihikutena oli Kreutzwald muinasjutte avaldanud juba varem. Kreutzwaldi eeskujul hakkasid rahvajutte koguma ning ümber jutustama teisedki 19. sajandi kirjamehed, nende seas J. Kõrv ja J. Kunder. Kunderi „Eesti muinasjutud“ (1884) on tähelepandav sisukuse ning voolava rahvapärase jutustamisstiili ja keele poolest. Lastele on muinasjutte ümber töötanud Ernst Peterson-Särgava, kellelt ilmus kaks kogu: „Ennemuistsed jutud lastele“ (1909) ja „Ennemuistsed jutud Reinuvaderist rebasest“ (1911). Eesti muinasjuttude töötlejana tuleks esile tõsta J. Parijõge, kelle „Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte“ (1933) rõhutab rahva eetiliste tõekspidamiste puhtust. 1932
võrreldes kahe esimese etenduega. "Säärase mulgi" on "Perno Postimehest" laenatud tõsilugu, kuidas üks talumees lehekuulutuse kordusmärke tundmata tangud ja tangusoola segi ajas, on hästi rakendatud süzeeline leid, mis pealegi näitlikustab harimatuse kahjulikkust. Sisuliselt lisas näidendile kaalu mulgivaenu tollane aktuaalsus. Nii jääbki eesti teatri hakatuses seisev "Säärane mulk" kogu 36 aastat kestnud asjaarmastajaliku järgu esindusteoseks, millega võistlevad üksnes Kunderi "Kroonu onu" ja Kitzbergi varased rahvatükid. 6. Teisi 19. sajandi eesti näitekirjanikke. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) - "Pärmi Jaagu unenäo"; Carl Robert Jakobson (1841-1882) - "Arthur ja Anna, ehk Vana ja uue aja inimesed"; Juhan Kunder (1852-1888) - ,,Kroonu onu"; ,,Vallavanema valimine"; Jüri Orgusaar (18571912) - "Inimese hind ja väimehe väärtus", "Suured vaimud"; August Kitzberg (1855-1927) ,,Punga Mart ja Uba-Kaarel" 7. Teatritegevus seltsides 19
tunud autoritest on silma- Joonis 2. Fragment Kustas Põldmaa paistvamad Kustas Põldmaa raamatu "Minu kodutiik" (1933) kaane- (1973; 1975; 1976; Põldmann kujundusest. 1933, joonis 2) ja Harri Jõgi- salu (1981; Jõgisalu, Tihkan 2004) – kauaaegsed loodusteaduste õpetajad, kelle isik ja kirjutised on aidanud loodusele lähemale tuua mitmeid koolilaste põlvkondi. Aastatel 1877.–1885. ilmus Eesti Kirjameeste Seltsi toimetiste sarjas kokku neli "Looduse õpetuse" raamatut Juhan Kunderi sulest. "Weikene Looduse õpetus" (1879) oli mõeldud alama astme koolidele ning piirdus peaasjalikult õpilastele igapäevaelust tuttavate loomade, lindude ja loo- dusnähtuste kirjeldamisega, püüdes neid asetada laiemasse teaduslikku raamistusse. Nii selgitatakse nimetatud raamatu lõppu paigutatud lisas ka selle sisu kokku võtvaid abstraktseid mõisteid. See sõna l o o d u s tähendab kõiki Jumalast loodud asju. Üksikuid asju
o Valgustuslik ideoloogia käitumisjuhendid. o Moraliseeriv ja õpetav. o Jannsen propageerib oma tekstide kaudu korralikku külaelu. o Pärna ,,Oma tuba, oma luba" ratsionalistlik idealism. Rentniku piibel. Harudus ja majanduslik leidlikkus. - Kriitiline ja realistlik gooti romaan u õudusromaan. o Romantismi gootika muinasjutud? (Nt Kreutzwald) o Küla kujutamine muinasjutulises või ebareaalses kontekstis. o Nt Kunderi omades mingi ahvardav ja tundmatu ligidalviibija. o ,,Mingi taime- ja loomariigi vahel eksisteerimine". Religiooni teema 19. sajandi eesti kirjanduses 1739 Pietism Hernhuutlus. Vennastekogudused keelati 18. sajandi keskel, kuid kogusid siiski palju populaarsust. Luterlikust institutsioonist eraldi. Omaette tekstikorpused (didaktilised, usulised, õpetavad, moraliseerivad, ei kõrtsile!). 19. sajandi esimesel poolel kirik positiivsena, 19. sajandi teisel poolel negatiivsena.
daktül ja anapest. Näiteks: Kes neid teab, kuis kõik see algas, (8 silpi) +/+/+/+ peiu vaikib, neiu salgab. (8) +/+/+/+ Juhtus, mis peab juhtuma: (7) +/+/+/+ läki pulmi pidama. (7) + / + /+ / + (Juhan Smuul.) sisemonoloog vt monoloog. siseriim vt riim. situatsioonikoomika olukorrakoomika. Koomikavõte, mis põhineb tegelaste asetamisel naljakatesse olukordadesse. Näiteks klassikaline mehest naiseks riietumise stseen Juhan Kunderi (18521888) külakomöödias "Kroonu onu". "Siuru" kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (18861971) algatusel ning tegutses aastatel 19171920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid
kooliraamatute hulgas puudus laulik, hakkas sakslastelt laenatud viisidele kirjutama tekste. Mihkel Veske (1843-1890) - paremiku oma kogutud regivärssidest avaldas antoloogias ,,Eesti rahvalaulud"(I-II, 1879-1883). kesksel kohal loomingus priius- ja isamaalaulud, Veske luule tugevamaid külgi on selle vormilised ja keelelised aspektid, leidlik riimikasutus, kujundirikas keel. Ado Reinvald (1847-1922) - Juhan Kunderi luuletused näitavad meile, et nende autor on rahvusliku liikumise ajastu luulemalle paljudest teistest vähem edukalt järginud 22. Teisi 19. sajandi teise poole draamakirjanikke (J. Kunder jt). Eriti hoogsalt hakkas "Vanemuise" teatrielu käima August Wiera ajal (1878-1903), eesti algupärandid olid Wiera teatris omajagu kavas, kuid Jannseni, A.Karotomi, J.Parve, M.J.Eiseni näitlused ja naljandused ei küüni kuigi kõrgele.
pilt maa-ala katvatest metsadest, järvedest, aasadest jms, mille kaudu räägitakse vahelduvatest aastaaegadest. Loodust ülistab nt luuletus „Ilus oled, isamaa“ (1874). Mäemetafoori kasutati Euroopa luules, sh Eestis, palju. Ükskõik mis rahvusest luuletaja loomingus oli mägedemotiiv, mis on omane hilisromantismile. Kogemus Alpidest on kandunud üle kogu Euroopa, millest sai alguse poeetiline vahend, millega maa-ala iseloomustada. Tugev on ka meremotiiv. Nt J. Kunderi luuletuses on Munamäelt vahutav merd. Tähelepanu pöörati ka maapinnale (metsa- või põllukujund). Ennekõike metsad, siis aasad ja heinamaad olid loodusluule tähtsad kujundid. Maapinda kujutatakse viljaka, energiat sisaldava ja rikkalikuna (vrd Vilde realistliku luulega: selgub, et tegelikult oli Eesti muld soine ja vilets). Ärkamisaegsetes tekstides ei esine enam soo-motiivi, sest soo on ohtlik, põllumaaks kasutu. Võõrsil/paguluses olek ja naasmise motiiv
probleemi: rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaen; hariduse vajalikkus; päriskoha ostmine; sõjaväest kõrvalehoidmine; sundabielu. Võrreldes varasemate teostega on selle näidendi tegelased õnnestunumad. Positiivse tegelase rollis on edasipüüdlik mulk Männiku Märt, kelle vastanditeks on petis Erastu Enn ja harimatu ja vanameelne peremees Peeter Pint. "Säärane mulk oli 19. sajandil üks populaarsemaid näidendeid (Juhan Kunderi "Kroonu onu" kõrval) ja selle kunstilise taseme ületasid alles järgmise põlvkonna kirjanikud. 1880 Kroonlinnas näidend "Kosjaviinad ehk kuida Tapiku pere laulupidule sai" PROOSA Ka prosaistina oli Koidula esialgu mugandaja ja tõlkija, hiljem hakkas üha enam kirjutama originaalloomingut. Enam kui 80 proosateose hulgas leidub pikemaid ajaloolisi jutustusi, lühijutte, naljandeid ja muistendeid. Esialgu valis juttude alusmaterjali saksa kirjandusest, hiljem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
