Tööarvestus jaanuar 2005 Tunnitasu 50 kroonitunnis Tulumaksuvaba miinimum 1400 krooni Tulumaksu protsent 26% Sotsiaalmaksu % 33% Töötaja Tunnid Palk Tulumaks Kätte Kalle Kusta 46 2300 234 2066 Margarita Mesi 56 2800 364 2436 Vambola Samba 34 1700 78 1622 Silvi Siiber 12 600 0 600 Siim Susi 89 4450 793 3657 Kokku 237 11850 1469 10381 Sotsiaalmaks 759 924 561 198 1469 3911
Antud artikli eesmärgiks on uurida kas Eesti peaks rakendama teedemaksu. Materjal ja meetodid Küsimusele, kas Eestis oleks vajalik rakendada teedemaksu, püüan vastata analüüsides erinevate arvamusliidrite seisukohti antud teemal. Andmed põhinevad erinevate Eesti interneti meediaväljaannate artiklitest. Valimi moodistavad kaheksa juhuslikult valitud meediateksti. Analüüsitud on Siim Kallase, Urve Palo, Juhan Partsi, Dago Antovi, Aivo Adamsoni, Vambola Paavo, Garri Raagmaa, ja Jüri Sehovitsovi argumente. Andmeid on võrreldud ning analüüsitud. Uuringu tulemus on esitatud lähtuvalt uurimisküsimusest, vaadeldes peamisi kõneisikuid ning võrreldes olemasolevate andmete põhjal erinevate väljaannete neutraalsuse tasandit. Teedemaksu rakendamise vajalikkus Eestis Teemal kas Eesti peaks rakendama teedemaksu on oma seisukohti avaldanud paljud. Analüüsides selgub, et üldiselt on hoiak teedemaksu kehtestamise osas on pooldav, kuid
Miks inimesed usuvad? Usk on maailmas paljude põhiprobleemide allikaks. Kas inimene usub või mitte, ühel või teisel viisil see siiski mõjutab tema elukäiku. Usu pärast on peetud mitmeid sõdu. Eestlaste endine muinasusk suruti vägivallaga tagaplaanile ja Maarjamaale toodi ristiusk. Tõde aga on, et usk on väga isiklik küsimus. Igalühel on oma valik, kas ta usub või mitte. Arvatavasti kunagi ammu-ammu ei jäänud muud üle, kui uskuda kõrgemat jõudu ja seepärast väidetavalt esimeste inimliikide tekkimisega, tekkis ka usk - kõrgem jõud, mis tekitas kõike seletamatut. Kunagi ei suudetud mõleda üle inimvõimete ja arvati, et mida inimene ei ole tekitanud on tekitanud justnimelt see kõrgem jõud. Tänapäeval on asi väga palju muutunud. Tänapäeva ühiskonnas on kõige olulisem ehk eneseusk. Maailm on jõudnud oma tasemelt niivõrd kõrgele, et peaaegu iga loodusenähtus on seletatav ja tänu sellele on niinimetatud Juma...
Gong pärineb Kaug-Idast ja on suur sissepoole painutatud servaga pronksketas, mida lüüakse nuiaga. Nuid on haamrikujuline aga pehme otsaga pulk.Gong on taldrikukujuline metallist muusikariist, heli kõrgus oleneb gongi läbimõõdust. Rahvaste muusikas leidub ka määratlemata helikõrgusega gonge, kuid tänapäeva sümfooniaorkestrites kasutatavad gongid on kindla heli kõrgusega. Kasutatakse meditatsiooni vahendina. Hiinas gongiga peletati eemale kurje vaime.Gongil on oluline osa paljudes usundeis. Hiinas kui algasid turniirid oli komme lüüa vastu gongi et kõik teaksid et võitlusturniir algas. Isegi praegu mõneid mänge enne ei alusta kui kõlab gong. Londonis aastast 1929. kasutatakse laevadel gongi helisignaalide andmiseks udus (udusignaalid) ning kutseks lõuna- ja õhtusöögile. Räägitakse et mõned gongi helid lõdvestavad, errutavad vereringet, vabastavad pingest. Eesti tuntud löökpillimängijad on Vambola Krigul, Madis Metsamart, Terje ...
Tere lugupeetud kuulajad, Olen Andres Vambola G1C klassist. Minu uurimustöö teemaks sai valitud EMT mobiilifirma uurimine tingituna oma isiklikust huvist EMT vastu. Töö eesmärk oli käsitleda EMT pakutavaid teenuseid, ajalugu, leviala katvust Eestis ja uurida ka koostöö partnereid ning teisi EMTga seotud teemasid. Töö jaguneb neljaks peatükiks, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Töö osadeks on EMT innovatsiooni näited, EMT leviala, EMT internet ja Teliasonera. Esimeses peatükis tuuakse välja mobiilifirma tähtsamad hetked ja saavutused läbi aegade, teises peatükis, saab teada EMT leviala katvusest Eestis. Kolmas peatükk kirjutab EMT pakutavatest võimalustest, ja viimane, neljas peatükk, räägib Teliasonerast kui sellest millest EMT üldse alguse sai. Jõudsin uurimistööga selgusele, et EMT visioon on olla maailmatasemel teenusepakkuja ja panustada inimkonna arengusse, luues eraisikutele ja ettevõtetele tegutsemiseks üha ...
• Hiljem austati leianseisakuga äraviidud monumendi asukohta • Esialgne kavand nägi ette keskse kuju kõrvale veel kaht kuju, mis kujutanuks kaht surmavalt haavatud sõdurpoissi • Kolmest kujust valmis vaid keskmine • Kuju modell oli Nikolai Matvejev, viimistlemisel Harry Neumanskraft • Pärast selle taaspüstitamist 1941. aastal hävitati see 1948. aastal • 1993. aastal taastasid skulptor Vambola Mets ja arhitekt Rein Heiduk monumendi algsete kavandite järgi • Eelmisel iseseisvusajal kujunes sellest ainus pealinna avaliku ruumi püsitatud ja seetõttu kogu riigi tähtsaim Vabadussõja monument • Kandis algselt nime Vabadus • Oli rahvasuus tuntud ka nimega``Palun klassist välja!`` • Tänapäeval tuntakse seda monumenti nime all ``Poiss``
that are valuable, you have more chance to get your dream job. In conclusion, as it is said, that education is one of the most important processes in today's society. Today's youth are tomorrow's teachers. Schools are teaching us the basic knowledge of life and trying to expand our memorizing abilty. However, you can get your education papers, but if they dont have value, they are not worth. Andres Vambola 12D 16. December 2013
Mass Tourism As the population grows, technology advances and because of that, tourism is growing very fast. Nowadays, travelling long distances is not a problem and that causes mass tourism. Still, mass tourism has both good and bad sides. On the onehand, there are some advantages with broading mass tourism. In the first place, mass tourism is great because it increases country's income. Moreover, authorities are forced to clean up polluted areas. For example, tourists prefer clean area against dirty and polluted place. Finally mass tourism can increase population of country. In fact, sometimes tourist can go back and start his life there. On the otherhand, unfortunately there are some negative aspects aswell. Firstly, with mass tourism comes pollution. For example, tourist throws carbage on the ground because there are no garbage cans around. Another bad aspect is that to...
Tsitaadid 1. ,,Rooma linna ei ehitatud ühe päevaga." (John Heywood) 2. ,,Amatöörid loodavad. Professionaalid töötavad." (Garson Kanin) 3. ,,Vaju põhja või uju." (William Shakespeare) 4. ,,Suurimad lahingud peetakse meie peas." (Jameson Frank) 5. ,,Inimene pole vaene, kui ta suudab veel naerda." (Raymond Hitchcock) 6. ,,Sooritamata löökidest läheb 100 protsenti märklauast mööda." (Wayne Gretzky) 7. . ,,Mul pole eilseid. Aeg võttis need ära, homset ei pruugi tulla aga mul on täna!" (Pearl Y. McGinnis) 8. ,,Kes teab, võib-olla on täna õhtul maailmalõpp?" (Robert Browning) 9. ,,Inimese hing on surematu ja hävimatu." (Platon) 10. ,,Tooge mulle ruttu veini, et saaksin meelt kasta ja midagi tarka öelda." (Aristophanes) 11. ,,Edukaid inimesi ei ohusta kunagi läbikukkumised, sest nad pööravad need teadmisteks." (Jim ja Charles Fay) 12. ,,80 protsenti edust seisneb kohaleilmumises." (Woody Allen...
,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". ,,Vürst Gabrieli" tuntakse tänapäevale eeskätt kui filmi ,,Viimne reliikvia" alusteost. Kõige viljakam ajaloolise proosa autor oli Andres Saal, põneva elukäiguga mees, kes elas pikka aega Jaava saarel ja suri Californias. Oma menukamad teosed kirjutas ta veel kodumaal elades. Tema loominugust on ajaproovile kõige paremini vastu pidanud jutustused ,,Aita", ,,Leili" ja ,,Vambola".triloogia, mis kujutab eestlaste ka liivlaste alistamist 13.sajandil. Realism eesti kirjanduses. Õieti oli kogu eesti kirjandus 19.sajandil, kuni 18801890.aastateni, olnud romantilineselles mõttes, et kujutati eeskätt soovitavat, mitte tegelikkust. Kirjutati, kuidas kunagi oli, ja hoopis vähem elust oma kaasajal. Suurtes Euroopa kirjandustes oli alates 19.sajandi keskpaigast levinud realism. Honore de Balzac oli alustanud 1830ndail, 1857.aastal ilmus Gustave
patsient oli tuimalt lahti lõigatud. ,,Pühade taevas, kes sellise patuga küll hakkama võib saada see on ju päris koletis" iitsatab vanem õde läbi pisarate. Vambolale, siinse haigla koristajale oli viimastest juhtumitest nii mõningadki seosed tekkinud ning ta on üsna kindel lausudes: ,,Ja mõelda vaid, et selline jõhkrad viibib meie keskel." Doktorid turgatavad nüüd ühtäkki püsti ning hüüavad ühest suust: ,,Kus te seda võtate vanamees?" Vambola aga hoiab suu lukus. Nüüd olid kõik hirmust pimestatud. Mõned inimesed haiglakollektiivist andsid isegi lahkumisavalduse sisse. Kaks doktorit Pae ja Vismar aga näitasid üha suuremat hoolt oma patsientide vastu ega suutnud oma ,,pere" keskelt lahkuda. Järgnenud nädal on vististi selle haigla ajaloo vaiksemaid. Kõik lukustavad oma kabineti ukse ning näitavad üksteise suhtes umbusaldust, välja arvatud õde Natasa, kes on sügavalt huvitatud dr. Vismarist
kes abiellus norralannaga. Kuningas Harald on tuntud kui rahvusvahelise klassiga purjetaja. 1972. aastal võitis ta Kieli regati ja 1968. aastal "Kuldse karika" võistlused. Nagu kõik norralased, on muidugi mõista ka kuningliku perekonna liikmed suured suusatajad. Demokraatlikkus, taktitunne, huumor ja suur töövõime on Harald V tunnussõnad. 2 Kasutatud kirjandus: 1. Vambola Põder "Krooniga ja kroonita" 2. http://www.zzz.ee/eestinaine/9808/kuningakoda.htm 3
balletitantsijana, aastatel 19621992 näitleja, näitejuhi ja lavastajana. Sulev Nõmmik on lavastanud telefilmid "Mehed ei nuta" (1968), "Noor pensionär" (1972) ja "Siin me oleme!" (1979). Koos Enn Vetemaaga kirjutas ta ka nende filmide stsenaariumid. Muu personal Direktor Malli Vällik Lavastaja Sulev Nõmmik Operaatorid Enn Putnik, Kaljo Jõekalda, Dorian Supin Helilooja Ülo Vinter Kunstnikud Lembit Roosa, Agu Püüman Montaaz Salme Jevdokimova Helirezisöör Vambola Vällik Assistendid Andrus Nirk, Indrek Parmas, Raivo Pikner, Vello Vahesalu Grimm Heli Prinzthal, Krista Pärt Tänan tähelepanu eest!
Eesti Rahvusmeeskoor „Tõmbtuulelaulud” N 12. Veebruar kell 19 Estonia kontserdisaalis Eesti Rahvusmeeskoor Maria Leppoja (sopran) Irina Ievleva (klaver) Ene Salumäe (orel) Vambola Krigul (timpanid) Dirigent Ants Soots Eesti Rahvusmeskooril on see aasta juubeliaasta. 70 aastat tagasi asutas RAMi Gustav Ernesaks. Eesti Kooriühing kuulutas neljandat hooaega RAMi kunstilise juhi ja peadirigendi Mikk Üleoja aasta dirigendiks 2014. Kontsert „Tõmbetuulelaulud” anti aga Ants Sootsi, RAMi endise peadirigendi juhatamisel. Esitati meeskooriteoseid 20. sajandist: E. Mägi, Barber, Sandstörm, Richard Strauss, Tublin, Thompson, Kuldar Sink, Veljo Tormis.
Konserdiarvustus Kontsert, millel mina käisin, toimus 14. oktoobril Endla teatris. Kontsert toimus Endla Jazzklubi õhtute raames. Esines Viljandi Guitar Trio kus mängisid 3 meest - Jaan Jaago, Jalmar Vabarna, Argo Vals. Nad tundusid juba esmapilgul väga muhedad ja lõbusad inimesed. Publikut osati väga hästi lõbustada ja endale kaasa elama panna. Viljandi Guitar Trio liidab endas kolme kitarritudengit, kes õpivad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonnas. Jalmar Vabarna õpib kitarri pärimusmuusika erialal, Jaan Jaago ja Argo Vals jazzmuusika erialal. VGT ühine liikumine sai alguse Viljandi kultuuriakadeemia kitarristuudiost. VGT edastab oma muusikat kvinthäälestusega kitarridel, mille teerajajaks on Eestis suurepärane kitarrist, helilooja ja muusik Robert Jürjendal, kes ise ka nendega vahel lavalaudadele astub. Grupi kasutatud kvinthäälestusega kitarridel oli täiesti omanäoline...
Presidendi kõne President Toomas Hendrik Ilves keskendus oma kõnes haridusele, tervisele ja julgeolekule. Mainiti ära hetkel Kiievis toimuv, andes mõista, et Ukraina on meile tegelikult palju lähemal kui me oleme harjunud seda ette kujutama. Sellega kaasneb ka oht meile ja ka kogu Baltikumile. Ilves tõi selgust veidi hetke Eesti Vabariigi valimismaratonist ning suurtest segadustest, mis meid ümbritsevad. President hindab isiklikult Eesti võimekust diskusioonide lahendamisel ja olukordade hindamisel. Samuti mainides, et Eestil on süvenev suutmatus viia ellu suuri reforme, mis on meile suureks probleemiks. Nimelt julgust nõudvaid ja suuremaid ümberkorraldusi lükatakse aina edasi ja edasi. Eestil kui ka kogu Euroopal tuleb silmitsi seista vananeva ja kahaneva elanikkonnaga. Väiksemad riigid tunnetavad seda probleemi paremini, kui hiljuti probleemi avastanud suured riigid. Kolm k...
pankranniku serva mere poole. Materjalideks raud, puit ja teras. Estonia mälestusmärk Katariina kiriku juures Võrus 28. september 1996. a. valmis mälestusmärk. See on ehitatud 70 le Estonia katastroofis hukkunud võrulasele. Mälesusmärgi ees on palvetavad käed, märgi taga on hukkujate nimed. Mälestusmärk kujutab endast viltuasetatud musta graniittahukat, mis peab sümboliseerima merepõhja vajuvat laeva. Mälestusmärgi kavandi autoriks on Vambola Moldov. Estonia sein Stockholmis Estonia sein asub Djurgårdenis Rootsis, sellele on graveeritud 815 hukkunu nimed. Autoriks on Poola skulptor Miroslaw Balka. Sein(ad) on kolmnurga kujuliselt paigutatud, et tunnekisid seda kurbust kui oled nimede keskel ja mujalt maailmast välja lõigatud. Seinte keskel seisab puu, millel on all ääres metall rõngas.
loodushoiuküsimustele, viimasel ajal aga suureneva kuritegevuse ja noorte vägivallaga seotud probleemidele. Vabal ajal tegeleb monarh meelsasti purje- ja autospordi, sukeldumise ning mäe- ja murdmaasuusatamisega (1977. ja 1987. aastal osales ta maailmakuulsal Vasaloppeti suusamaratonil). 2 3 Kasutatud allikad: 1. http://www.postimees.ee:8080/luup/96/14/vali1.htm 2. Vambola Põder "Krooniga ja kroonita" 3. http://www.homepagez.com/skrufsen/carl16gustav.htm 4
· 23. detsember loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. · 24. detsember Operatiivstaabi ülemaks sai polkovnik Jaan Soots. · 24. detsember Tapa langes Nõukogude vägede kätte. · 26. detsember Aegna saare juures toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Spartak". Inglased kinkisid selle eesti mereväele. Pärast remonti kandis miiniristleja nime "Vambola". Sõja kulg 1918 · 27. detsember Kokskäri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". · 30. detsember Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks. · 31. detsember Tallinna saabuvad esimesed soome vabatahtlikud major Mattias Ekströmi juhtimisel Sõja kulg 1919 · 3
TUUBA HARF LÖÖKPILLID Andrei Sedler Tatjana Lepnurm Madis Metsamart Liis Viira Rein Roos Kaspar Eisel Vambola Krigul Kristjan Mäeots Terje Terasmaa Kontserdid sel hooajal: APRILL 2014 MAHLERI ÜHEKSAS 4. aprill 2014 kell 19 -- Estonia kontserdisaa Mahler. ERSO, dirigent ERI KLAS. LOE LÄHEMALTOSTA PILET HEA EESTI ASI 11. aprill 2014 kell 19 -- Estonia kontserdisaal Tüür, Tulve, Eller. Mihkel Poll (klaver), ERSO, dirigent OLARI ELTS
Kassaril on Hiiumaaga sarnane kliima, kuigi Hiiumaa kaitseb seda külmade põhjatuulte eest. Kassaris esineb rannaniite, levinud on klibukadastikud. Enam levinud on rähkmullad. Tüüpilisemad taimed on tammed, kased, saared, sanglepad ei puudu ka toomingad ja lillerikkad puisniidud. Haruldasemad taimed, mis Kassaril kasvavad on tuvitähtpead ja valge kukehari. Kasutatud kirjandus: ``Eesti maastikud``, Ivar Arold, 2005 ``Eesti maastikud``, Endel Varep ja Vambola maavara, 1984 ``Emmaste``, Bruno Pao, 2001 ``Kassari``, Uno Kiisa, 1985 ``Saared, inimesed, sillad``, Jan Burian, 2002 http://et.wikipeedia.org/wiki/hiiumaa http://et.wikipedia.org/wiki/Tahkuna_poolsaar http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5pu_poolsaar
Soomusrong Soomusrongid kujutasid endast liivakottidega soomustatud vaguneid, mille vahele oli jäetud laskeavad. Olid ka kahekordse seinaga vaguneid, mille vahed olid täidetud liivaga Mõned vagunid olid kaetud raudplaatidega. Rongiplatvormidele olid asetatud kahurid. Esimene soomusrong sõitis rindele kümme päeva pärast enamlaste rünnaku algust. Johan Pitkat hakati siitpeale nimetama soomusrongide isakas. Pitka ja sõjalaevastik Sõjalaev "Vambola" Kuid vaenalast oli vaja tõkestada ka merelt. Ja siit algab Johan Pitka uus roll. Ta alustab Eesti sõjalaevastiku loomist. Lahingukorda seatakse sõjalaevad "Lembitu" ja "Laine". Aegna saare juures võtavad inglise sõjalaevad kinni saart pommitama tulnud venelaste laeva "Spartak" ja annavad selle Pitkale üle. Selle uueks nimeks saab "Vambola". Varsti annavad inglased üle veel teise venelastelt ära võetud laeva "Avtroil", millele Pitka annab nimeks "Lennuk".
, .. , ( , - , - ), , .. (, , , , ). , , . . 1, 2.6 . -- , . , , ( ). : QR - (Quick Ratio, Kiireloomuliste maksete tase) - QR = ,(7) 6 Vambola Raudsepp Finantsjuhtimise Alused Tallinn «Külim», 1999 (. 185) 14 ( ). 1,5. , , ( 0,2-0,9 ). CaR - (Cash ratio; kohese maksevõime kordaja)7 + CaR = ,(8) , , : , , , , , , 8
vallutamata, kuid 1216. aasta talvel langes siiski ristisõdijate kätte. Üle külmunud soo tulnud vaenlane piiras linnust, kuni kaitsjatel lõppes toit ja nad alla andsid, nõustudes ristimisega. Sel ajal olevat Soontagana maalinna ümbritsenud mädasoo, millest viis läbi üksnes tammepakkudest salatee. See läinud siksakitades Mihkli Salumäele, mida peetakse muistseks hiiepaigaks. Tori kandist pärit kirjanik Andres Saal on sellest salarajast rääkinud ka oma rahvusromantilises romaanis ,,Vambola." Eesti muuseumraudtee säilitab kunagi Eesti kitsarööpalisel raudteel liikunud vedureid ja vaguneid. Muuseumi kollektsioonis on kokku 64 vedurit-vagunit ja lisaks veel hulk muud huvitavat raudteega seonduvat. Kitsarööpalise raudtee lugu on üks omapärane lõiguke meie ajaloost. Eestimaa on ristirästi täis kunagisi raudteetamme, millest osa teenib edasi tavalise teena, osa aga kadumas võssa ja unustusse. Kalevipoja vestitaskukivi asub Pärnu jõe põhjakalda lähedal
Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Blu-ray vs HD DVD Koostaja: Allar Vallaots Juhendaja: Vambola Leping Tartu 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ajalugu.................................................................................................................................... 3 Formaatide sõda..................................................................................................................... 3 Kahe tehnoloogia võrdlus........
hakkavad nemad ja teised kaasvõitlejad Eesti riiki üles ehitama. Vabadussõja-ainelist poliitilis-patriootlikku tummfilmi „Noored kotkad“ peetakse sõjaeelse Eesti mängufilmi parimaks saavutuseks. Filmi stsenaristideks on Aksella ja Theodor Luts, filmireklaamide kohaselt ka Oskar Luts. Film filmiti 1927. aasta suvel Tartus Aia tänav 19 õuestuudios, Tartu tänavatel, Tartumaal, Mustvee lähedal, Värskas ja Petserimaal. Peaosades on Arnold Vaino, Amalie Konsa, Elli Põder-Roht, Vambola Kurh ja Osvald Lipp. Massistseenides teevad kaasa Vanemuise teatri koori mehed ja Värksa manöövritel osalenud Eesti kaitseväelased. Film taastati digitaalselt 2008. aastal. Kutsetega esilinastus toimus Tartus kinos Apollo 19. novembril 1927. Mängufilm võeti kodupubliku poolt väga hästi vastu ja filmi levitati ka mitmes välisriigis. Järgmiseks Theodor Lutsu mängufilmiks sai 1930.-ndal aastal valminud „Vahva sõdur Joosep Toots“, mis kahjuks ei ole säilinud
aasta talvel langes siiski ristisõdijate kätte. Üle külmunud soo tulnud vaenlane piiras linnust, kuni kaitsjatel lõppes toit ja nad alla andsid, nõustudes ristimisega. Sel ajal olevat Soontagana maalinna ümbritsenud mädasoo, millest viis läbi üksnes tammepakkudest salatee. See läinud siksakitades Mihkli Salumäele, mida peetakse muistseks hiiepaigaks. Tori kandist pärit kirjanik Andres Saal on sellest salarajast rääkinud ka oma rahvusromantilises romaanis „Vambola.“ 6 KOKKUVÕTE Pärnu on tuntud kui suvepealinn ja kuulus turismilinn. Pärnul on omamoodi huvitav ajalugu mis on üsnagi huvitav. Pärnu maakonnas on kohti ja vaatamisväärsusi, mida tasub kindlasti külastada. Huvitavad on Pärnu vaatamisväärsuste tekkelood ja nendega kaasnevad sündmused. Töö oli minu jaoks huvitav, sest sain palju uut informatsiooni Pärnu ajaloo ja vaatamisväärsuste kohta. Mulle meeldib väga elada Pärnus.
aasta jaanuari alguseks 13000 meheni. Veebruaris oli sõjaväes juba 30000 meest. Paranes ka relvastus. Nõukogude Venemaa laienemine ei sobinud Inglismaa plaanidega ja nii saatis Briti valitsus Eestile appi oma laevastiku. Inglise eskaader saabus Tallinna 12. detsembril 1918 ja tõi kaasa ka relvi. Eestil oli nüüd merel täielik ülemvõim, kuna inglased vangistasid kaks Nõukogude Balti laevatiku hävitajat ja andsid need üle Eesti mereväele, nende nimeks said "Lennuk" ja "Vambola. "Sakslastelt võtsid eestlased üle ühe suurtükipaadi, mis nimetati "Lembituks." Peale selle kohaldati mereväe jaoks rida väiksemaid laevu. Juba 1918. aasta detsembris 5 sooritas Eesti laevastik dessante Viru rannikule, häirides nii punaväe mereäärset tiiba kui ka tagalat. Soomes koguti rahva algatusel annetusi ning moodustati vabatahtlikest üksusi. Soome vabatahtlikud hakkasid saabuma Eestisse 1918/19 aasta vahetusel
polkovnik Viktor Puskar. Samal ajal pöördus Ajutine Valitsus abipalvega Suurbritannia ja Soome poole. 5. detsembriks 1918 saabus Soomest 5000 püssi ja 20 suurtükki koos laskemoonaga. 12. detsembril jõudis Tallinna sadamasse Briti laevastikueskaader admiral Edwyn Alexander-Sinclairi juhatusel. See kindlustas Eesti ranniku julgeoleku ja julgestas meresidet Euroopaga. Inglased kaaperdasid merel 2 Vene hävitajat ja kinkisid need Eestile, laevastikus said need nimeks Vambola ja Lennuk. 31. detsembriks toimetas Briti laevastik Eestisse 6500 püssi, 200 kuulipildujat ja 2 suurtükki. Soomes hakati korraldama vabatahtlike saatmist 2 Eestisse. Aastavahetusel saabus Tallinna I Soome vabatahtlike salk Rootsi majori Martin Ekströmi juhtimisel, jaanuaris 1919 tuli Põhja Poegade rügement eestlasest koloneli Hans Kalmi juhtimisel. Kokku saabus Eestisse 3500 Soome vabatahtlikku.
a. Petseri vabastamine. · Veebruaris 1919. a. lahingud L-Eestis. Vastseliina-Orava ja Rõuge-Haanja ruumis murti Punaarmee vastupanu. Eesti Vabadussõda 1918-1920 · veebruar 1919. a. mäss Saaremaal. · 5.-7 aprill 1919. a. Asutava Kogu valimised. · 24. aprill 1919. a. AK kokkutulek ESTONIAS. · 10. oktoober 1919. a. Maareform Vabadussõja tegevuspiirkond Leitnant Julius Kuperjanov Suurtükipaat ``Lembit`` Miiniristleja ``Lennuk`` Miiniristleja ``Vambola`` Enamlaste soldatid Soomusrong ``Onu Tom`´ Suurtükid positsioonil Eesti Vabadussõda 1918-1920 Sõda Landeswehriga 1919. a. 5. juuni- 3. juuli Baltisaksa vabatahtlikest sõdurid/parunid, kelle eesmärgiks oli Balti hertsogiriigi loomine ja selleks võideldi nii Eesti ja Läti riikide kui ka Nõukogude Venemaa vastu. · 1919. a. 23. juuni eestlaste võit Cesise ehk Võnnu all Võidupüha. Vabadussõja tegevuspiirkond Eesti Vabadussõda 1919. a
aprillil 1942 Suislepas kuuelapselise pere viienda lapsena. Isa suri varakult, ema kasvatas lapsi üksi. Uno õppis Suislepa algkoolis, Mustla Keskkoolis ja Paide Tööstustehnikumis. Peale Paide kooli töötas ekskavaatorijuhina, samal ajal lõpetas kaugõppes keskkooli. Peale seda astus Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse, mille lõpetas 1971.a. EPA ajal ja ka peale seda tegeles tõsiselt spordiga- pikamaajooksu ja sangpommi tõstmisega. Peale EPA- t asus Uno Anton tööle Vambola kolhoosi osakonnajuhatajaks, hiljem töötas Tarvastu kolhoosis osakonnajuhatajana. 1973. a. määrati ta Kärstna kolhoosi peaagronoomiks. 1976-1981 töötas ta Kärstna kolhoosi esimehena, misjärel viidi ta üle Tarvastu kolhoosi esimeheks, kellena töötas 1990. aastani. 1990. a valiti Uno Anton ENSV Ülemnõukogu saadikuks. Saadikuvolituste lõppemisel 1992. a asus tööle Tarvastu metskonda, kust jäi 2000. a pensionile.
Lillengofi (Lilienhof, Liliengof, Lillengofka) on 1902. aastal asutanud Simunast pärit ning mõnda aega Peterburi kubermangus elanud eestlased, neid oli 360 hinge 15. Tänapäeval elab suurtest teedest eemal asuvas külas vaid paarkümmend peret. Asustus on hõre, paljud majad tühjaks jäänud. Lapsed käivad Kaseküla koolis. 11 Kulu 1997 ,91 12 Juntunen 1983, 120 13 Nigol 1918, 41 14 Nigol 1918, 50 15 Nigol 1918, 50-51 A.Nigol16 märgib, et Vambola asub 65 versta kaugusel Izmorski jaamast ning on asutatud 1908 Järva- ja Virumaalt tulnute poolt. Peale Vambola on Siberis teisigi rahvusromantilistest meeleoludest inspireeritud külanimesid (Linda, Koidula). Vambolas peeti 1923. aastal ka Mariinski eestlaste laulupidu. Naabruses asunud Vabaküla (rahvasuus Vabaduseküla, Morando) on kaardilt kadunud, sealsed elanikud suuresti Vambolasse ümber asunud
said arvestatava treeningu ning olid valmis vabaduse eest võitlema. 1918 aasta detsembris võeti kasutusele esimene soomusrong, millel oli kõik vajalik: kahurid, kuulipildujad, köök, elamisvagun ja kaitse. 12.detsembril 1918 saabusid Tallinna inglased koos oma abilaevastikuga. Juba 26.detsembril oli Inglise laevastik edukas ning kaaperdas kaks punaste laeva, millele pandi hiljem nimeks Lennuk ja Vambola. Abi otsitakse ka Rootsist ja Soomest, kuid ainult Soome nõustub aitama, kuna nad ei taha, et Soome lahe lõunarannik langeks punaste kätte. Soomest saabub eestlastele appi ligikaudu 3500 soomlast. 1919. aasta jaanuari algul suundus Karl Parts oma kahe soomusrongiga Tartu poole. Rakke all toimus kokkupõrge punastega, mille aga Parts võitis, jätkati sõitu Tartu poole. Viljandis kohtus Parts Kuperjanoviga, kes temaga koos Tartu poole kaasa tuli, saades oma salgale relvad. 14
Aleksandri lapsepõlvesõbra Hephaistioni ette. Elatunud naise arusaama kohaselt pidi Aleksander olema kõige pikem, kõige nägusam ning kandma kõige uhkemaid riideid. Hephaistion püüdis prouale märku anda, et ta eksib, et õige väepealik on hoopis teine, kuid Aleksander hüüdis vahele: ,,Katki pole midagi, proua, ka tema on Aleksander!" Lauset kasutatakse juhul, kui keegi on omal alal suur tegija, kuid veidi jääb suurmeistrile alla. Kui õpilane Vambola lõpetab meie kooli kuldmedaliga ja tema klassikaaslane Lembit hõbemedaliga, sobiks viimase kohta öelda: ,,Ka tema on Aleksander!" Hephaistion kasvas üles koos Aleksandriga. Aristoteles, kes oli üks vanakreeka suurimaid filosoofe ja Aleksander Suure eraõpetaja, lubas ka Hephaistionil koos Aleksandriga tundides osaleda. Lysippos. Aleksander ja Hephaistion. Getty muuseum, Los Angeles
Selle taasavamine toimus 23. augustil 1942.aastal. Uuesti sattus Jüri mälestusmärk ohtu 1948. aasta lõpus, mil kohalikud aktivistid käskisid selle likvideerida. Tänu Karl Terneli, Woldemar Kallaspooliku ja August Leukammi julgele tegutsemisele suudeti osa samba detaile maha matta. Jüri kirikaias toimunud Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimesel kokkutulekul 1986. aastal otsustati mälestusmärk taastada. Kiviraiumistööd tegid ettevõtte Kolm Seppa kiviraidurid Heino Kuura, Vambola Mets ja Ermo Vipp. Ausamba taasavamine toimus 16. detsembril 1989. aastal Jõelähtme Avati 23.06.1939 Jõelähtme kihelkonnast pärit langenutele pütitati mälestusmärk samanimelise kiriku esisele platsile. Samba kavandas Anton Starkopf. Kohalik rahvas aitas ehitusele aktiivselt kaasa. Ligi kuue meetri kõrgusele punasest graniidist sambale kanti nii Vabadussõjas kui ka Esimeses maailmasõjas langenute nimed. Kui tavaliselt on sõjas hukkunuteks enamasti mehed, siis Jõelähtme
Ja siit algab Johan Pitka uus roll. Ta alustab Eesti sõjalaevastiku loomist. Lahingukorda seatakse sõjalaevad "Lembitu" ja "Laine". Kõikvõimalikele alustele pannakse peale kahurid, komplekteeritakse meeskondadega ja varustatakse laskemoonaga. Aegna saare juures võtavad inglise sõjalaevad kinni saart pommitama tulnud venelaste laeva "Spartak" ja annavad selle Pitkale üle. Laev on tugevasti kannatada saanud ja vajab remonti. Selle uueks nimeks saab "Vambola". Varsti annavad inglased üle veel teise venelastelt ära võetud laeva "Avtroil", millele Pitka annab nimeks"Lennuk". Johan Pitka loodud laevastikul oli Eesti Vabadussõja täita suur osa. Suuremate võitude hulka võib siin lugeda Narva-Jõesuu ja Narva vallutamist koos eesti 1. diviisiga. Sõjas Landeswehri vastu ründas Pitka laevastk Riia merekindlust, mille tulemusel eesti üksused vallutasid Riia eeslinna ja sai võimalikuks Läti iseseisvumine
Aastatel 1971-1992 töötas ta Eesti TA Zoloogia ja Botaanika Instituudis vaneminsenerina ja teadurina. 1992. aastast on EMPÜ taimekaitseinstituudi teadur ja putukate ökofüsioloogia laborijuhataja. Uurimisvaldkonnad: sipelgate sotsiaalne homöostaas, kuklaste kaitse ja kasutamine metsakaitses ning keskkonna bioindikatsioonis, mesilaselaadsete tolmendajatetähtsus loodusliku mitmekesisuse suurenemisel ja kultuurtaimede viljelemisel. Aastast 1977 asutas koos Vambola Maavaraga Akste metsakuklaste looduskaitseala. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 279) Eino Krall (sünd. 9.september 1931) ...Eesti zooloog (fütonemafoloog). Lõpetas 1955 bioloogina TRÜ. Töötanud samast aastast EMPÜ Zoloogia ja Botaanika Instituudis, ühtlasi ka hiljem eelnevaga liitunud Tartu Ülikooli zoloogia ja hüdrobioloogia instituudis. Uurinud fütoparasiite,nematoodide
kergemad käsirelvad püstolid ja mõõgad. Mõõkade kuju ja päritolu oli väga erinev. Kasutusel olid nii Gruusia kui Türgi päritolu kõverad mõõgad kui ka Vene Tsaariarmee mõõgad (vt. LISA 1.1, 1.2) Eesti mereväe aluseks sai sakslastelt üle võetud endine Vene suurtükilaev, millele meie poolt pandi nimeks ''Lembit''. Detsembrikuu lõpul 1918 vangistati Tallinna all veel kaks Vene miiniristlejat, mis anti Eesti mereväele. Nende nimedeks said ''Lennuk'' ja ''Vambola''. Omaette sõjalaevastik tekkis ja Peipsi ja Pihkva järvedel toetati maaväe tegevust, pommitades oma suurtükkidest vaenlase rannaäärseid seisukohti. 4 Tänu Inglise laevastikule ja Soomest saabunud välisabile, vabatahtlike ja materiaalse abi näol, parenes Eesti sõjaväe olukord ning hakati tegema samme vastupealetungiks. VASTUPEALETUNG
· 24. detsember Operatiivstaabi ülemaks sai polkovnik Jaan Soots. Alampolkovnik Viktor Puskar määrati Eesti 1. Diviisi ülemaks. · 24. detsember Tapa langes Nõukogude vägede kätte. · 26. detsember Aegna saare juures toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Spartak". Inglased kinkisid selle eesti mereväele. Pärast remonti kandis miiniristleja nime "Vambola". · 27. detsember Kokskäri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". · 30. detsember Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks. · 31. detsember - Tallinna saabuvad esimesed soome vabatahtlikud major Mattias Ekströmi juhtimisel 1919 · 3.4
tulevikku olla. Loomulikult on loodava ettevõtte käivitamisel veel mitmeid analüüse, mida teha tuleks. Käesoleva töö maht ega ei luba neid vaadelda. 18 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine KASUTATUD KIRJANDUS 1. Finantskonverents ,,Ettevõtte väärtuse kasvatamine". Pärnu konverentsid, 2000 2. ,,Äriplaan 30 minutiga...", Brian Finch. TEA kirjastus, 1999 3. ,,Finantssituatsioonid: püstitus ja analüüs", Vambola Raudsepp. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998 4. ,,Ärirahandus", Jelena Bõtkova, Asta Teearu. Coopers & Lybrand 1997 5. ,,Raha, pangad ja finantsturud" 1.osa, Villu Zirnask, Karin Liikane. Coopers & Lybrand , 1994 6. ,,Raha, pangad ja finantsturud" 2.osa, Villu Zirnask, Karin Liikane. Coopers & Lybrand , 1996 7. ,,Finantsanalüüs", koostanud Madis Peterson. Külim, 2000 8. ,,Finantsplaneerimine", koostanud Madis Peterson. Külim, 2001 9
86 29 240 387 1361 4354 6744 Tartu Luunja 86 25 201 296 951 4227 4983 Tartu No 86 18 208 251 1666 3414 5340 Tartu Puhja 86 21 115 272 900 3634 2968 Tartu Rahv.Sprus 86 10 86 202 498 3130 503 Tartu Rngu 86 21 173 146 904 3356 2279 Tartu Sootaga 86 23 165 225 1276 3785 3687 Tartu Tartu NS 86 30 201 348 1394 4174 5301 Tartu Vambola 86 17 140 232 286 3596 615 Tartu Vara 86 13 92 214 627 3803 1711 Tartu Vnnu 86 14 88 234 881 3450 2320 Tartu Ülenurme 86 23 205 331 436 4355 4529 Tartu Alatskivi 87 17 45 231 770 3210 2446 Tartu Avangard 87 21 121 216 953 4056 2322 Tartu Elva 87 24 83 242 804 3685 2788 Tartu Emaje 87 19 50 224 583 3822 2162
Osa tol ajal pakutud nimedest on tänaseks omandanud nimeks sobimatu tähenduse, näiteks Asutus, Näide, Nimetus. 10 Mitmed muistsest vabadusvõitlusest kirjutanud autorid on pannud oma tegelastele enda välja mõeldud nimed ja need on rahva hulgas kiiresti populaarseks saanud. A. Kitzbergilt on pärit Maimu, Andres Saalilt Leili, Aita, Vaike ja Vambola. Varem ainult piirkonniti levinud olnud nimed on hiljem, rahvaluule kogumise ajal saanud laiemalt tuntuks ja kuuluvad omaloominguliste nimede alla just rahvaluule olemuse pärast. Nii on tuntuks saanud Sirje, Salvi, Sõlmi ja Kalev, Linda, Salme. Muide, Raivo Seppo andmetel olevat Linda ja Salme varasematel aegadel meeste nimed olnud. (Saar 2002) 1930ndatel moodsa nimede eestistamise ajal leiutasid inimesed aktiivselt uusi nimesid, mis
Lõuna-Eestist lahkus viimane Saksa väeosa. 24. detsember Operatiivstaabi ülemaks sai polkovnik Jaan Soots. Alampolkovnik Viktor Puskar määrati Eesti 2. diviisi ülemaks. 24. detsember - Tapa loovutatakse Põhjarinde 7. armee - 6. Kütidiviisi punavägedele. 26. detsember Aegna saare juures toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Spartak". Inglased kinkisid selle eesti mereväele. Pärast remonti kandis miiniristleja nime "Vambola". 27. detsember Keri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". 30. detsember Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks. 31. detsember - Punaarmee on vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardavad vallutada Tallinnat, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. 31
koodud,kerge ja valge riie. Äkki tuleb majja ka tüdruku isa (Johannes),kes teeb külalistega juttu ning proovib teha neile adikatsiooni,et tulgu ka külla elama.Et ega meie rahvas ei saa olla halvem kui sakslased. Johannes on ka külavanem,kelle eelmine nimi oli Vambola(paganilik nimi)Tema ütleb et tark teeb nii nagu teised ees,mitte ei jookse nagu lahti pääsenud põrsas. Ussisõnade abil saab metsarahvas lihtsalt loomi kätte,et seda tehakse vaid nii palju kui vaja end ja pere toimiseks.Ussikeelt mõisavad kõik loomad ja linnud,ent
kujutamine, avastamine. Inimloomuse tumedm külg. Romantistliku teksti kangelane on pigem Göethe näidenditegelane Götz von Berlichinger või ,,Wertheri kannatustest" Wether. Hakkab vastu teda piiravatele seadustele, ei taha alluda autoriteedile, anarhiline tegutseja. Püüdleb isiksuse vabanemise poole. Wertherlikkus seisneb ülitundlikkuses, intellektuaalsuses, melanhoolsuses, selgetes ideaalides, mille nimel tasub surra. Sellised tüübid on nt Jaanus ,,Tasujast" ning Saali ,,Vambola". Romantilises kirjanduses eksisteerib keegi teine, kes vastandub minale. Võib võtta ka vaenlase kuju. Kannatava rahva idee märterlus. Reeturi v äraandja kuju. Teema on ka ajalugu ise (ajaloolised jutustused), osutatud on kunagistele sangaritele, võidukatele sõdadele kui võite pole siis väiksematele kaotustele. Gootilisi jooni eriti pole v.a. See kui Jaanus leiab keldrist mädanenud isa. 14. Realistlik ajalookäsitlus Vilde ajaloolise triloogia näitel Vilde oli 19
Tartu Luunja 86 25 201 296 951 4227 4983 Tartu Nōo 86 18 208 251 1666 3414 5340 Tartu Puhja 86 21 115 272 900 3634 2968 Tartu Rahv.Sōprus 86 10 86 202 498 3130 503 Tartu Rōngu 86 21 173 146 904 3356 2279 Tartu Sootaga 86 23 165 225 1276 3785 3687 Tartu Tartu NS 86 30 201 348 1394 4174 5301 Tartu Vambola 86 17 140 232 286 3596 615 Tartu Vara 86 13 92 214 627 3803 1711 Tartu Vōnnu 86 14 88 234 881 3450 2320 Tartu Ülenurme 86 23 205 331 436 4355 4529 Tartu Alatskivi 87 17 45 231 770 3210 2446 Tartu Avangard 87 21 121 216 953 4056 2322 Tartu Elva 87 24 83 242 804 3685 2788 Tartu Emajōe 87 19 50 224 583 3822 2162
romaaniks nimetada. ,,Tasuja" vaimu kannab Bornhöhe teinegi ajalooline jutustus- ,,Villu võitlused" (1890). Seiklusromaani nimetust kannab ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893). Bornhöhe kõrval teiseks meheks, kes seikluslik-põneva juhtumusromaani võimalusi ning võtteid ajaloolisel ainestikul agarasti rakendama asus, oli Andres Saal. Tema toodangus olid kesksel kohal teosed ,,Vambola" (1889), ,,Aita" (1891) ja ,,Leili" (1893). Uue sajandi algul valminud ja ilmunud Vilde ajalooline triloogia tähendas aga juba eesti ajaloolise romaani edasiminekut mitme pika sammu võrra. Kirjanik toonitas pärast teostekolmiku lõpetamist poleemikas arvustajatega, et kõige iseloomustavam pole siin mitte ajalooline ainestik, vaid asjaolu, et tegemist on sotsiaalsete romaanidega. Tõeliselt ajaloolisteks on
- Tsensuuri nõrgenemine soosis sedalaadi kirjandue tekkimist ja väljaarendamist. - Tsensuuri omapära: kontrollitakse just minevikku. - Vene võimule mõneti meeldib oma võimu seisukohast, et eestlaste kirjandus halvustab sakslasi (kui teist võimu). Andres Saal - Teostes kirjeldab euroopaliku kolonialismi põhimõtteid. Tal endal olid kolonialismivastased hoiakud. - Teoste populaarsu 1890ndatel. - ,,Vambola" (1889), ,,Aita" (1891), ,,Leili" (1892). Erinevused Bornhöhest: - Kaugemas minevikus toimunud. - 13. sajandi Eesti ja Liivi vabadusvõitlus. - Põhiliseks allikaks Liivimaa kroonika. o Miljöö kirjeldamiseks, ajaloolise loogika loomiseks. - Kirjutamise põhiimpulsiks jällegi Merkeli ajalooteooria eneseväärikuse tootmine tekstide kaudu. - Rahva raamatu formaat + romantilisest ajaloolisest proosast mõned motiivid.
krossisõitja koju taas pronks medali ja kordas saavutust veel 1988 aastal. Sellesse ajavahemikku mahtus ka Balti liiduvabariikide meistrivõistlustelt võidetud kümme auhinnalist kohta. Eesti tali-ja suvekrossi meistrivõistlustel on, aga Mart Mägar olnud oma rivaalidest mäekõrguselt üle. Tema poolt võidetud kakskümmend viis meistritiitlit on lausa erakordne saavutus, milleni pole jõudnud ükski teine krossisõitja. Nii suuri kui vähemaid võite on aidanud sepistada treenerid Vambola Niine, Sulev Saar, Uko Viljak ja Gunnar Veber. Mehaanik on tippsõitja olnud endale ise. Mart Mägar on pärit Kohtla-Järvelt. Juhan Uustalu-Mati Oras Juhani ja Mati saavutasid hea tulemuse 1977. aasta Nõukogude Liidu meistrivõistlustel. Esimene suursaavutus tõi uut tuult tiibadesse. Juba järgmisel üleliidulisel mõõduvõtmisel kroonis väsimatuid entusiaste täistabamus: koju toodi kuldmedalid 650-kuubikuliste külgvankriga mootorraste klassis
Martin Suuroja "Eesti looduse õppe- ja matkarajad", 2006 õppe- ja matkaradade kirjeldused. Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe (koostajad) ,,Maa Universumis. Möödanik, tänapäev, tulevik", 2004 käsitletakse Maa teket, mandrite rännet, jääaegu, elu teket jne. Hillar Uusi, Veljo Ranniku ,,Eesti põhjarannik", 1993, ,,Olion", Tallinn pilte ja juttu taimedest, maastikest jne Eesti põhjarannikult. Endel Varep, Vambola Maavara (koostajad) ,,Eesti maastikud", 1984, ,,Eesti Raamat", Tallinn. käsitleb Eesti maastikutüüpe. Aita Saksing (koostaja) "Vooremaa jääaja vabaõhumuuseum", 2007 Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut ja Turu Ülikooli geoloogiaosakond: Ivar Puura "Eesti kivistisi. Geoloogilised retked Eestis 1", 2006 Alvar Soesoo, Avo Miidel (koostajad) "Põhja-Eesti klint", 2006 Tiiu Märss, Alvar Soesoo, Heldur Nestor (koostajad) "Saaremaa pangad", 2006
annaabi.ee 
