Tööarvestus jaanuar 2005 Tunnitasu 50 kroonitunnis Tulumaksuvaba miinimum 1400 krooni Tulumaksu protsent 26% Sotsiaalmaksu % 33% Töötaja Tunnid Palk Tulumaks Kätte Kalle Kusta 46 2300 234 2066 Margarita Mesi 56 2800 364 2436 Vambola Samba 34 1700 78 1622 Silvi Siiber 12 600 0 600 Siim Susi 89 4450 793 3657 Kokku 237 11850 1469 10381 Sotsiaalmaks 759 924 561 198 1469 3911 ...
Antud artikli eesmärgiks on uurida kas Eesti peaks rakendama teedemaksu. Materjal ja meetodid Küsimusele, kas Eestis oleks vajalik rakendada teedemaksu, püüan vastata analüüsides erinevate arvamusliidrite seisukohti antud teemal. Andmed põhinevad erinevate Eesti interneti meediaväljaannate artiklitest. Valimi moodistavad kaheksa juhuslikult valitud meediateksti. Analüüsitud on Siim Kallase, Urve Palo, Juhan Partsi, Dago Antovi, Aivo Adamsoni, Vambola Paavo, Garri Raagmaa, ja Jüri Sehovitsovi argumente. Andmeid on võrreldud ning analüüsitud. Uuringu tulemus on esitatud lähtuvalt uurimisküsimusest, vaadeldes peamisi kõneisikuid ning võrreldes olemasolevate andmete põhjal erinevate väljaannete neutraalsuse tasandit. Teedemaksu rakendamise vajalikkus Eestis Teemal kas Eesti peaks rakendama teedemaksu on oma seisukohti avaldanud paljud. Analüüsides selgub, et üldiselt on hoiak teedemaksu kehtestamise osas on pooldav, kuid
Miks inimesed usuvad? Usk on maailmas paljude põhiprobleemide allikaks. Kas inimene usub või mitte, ühel või teisel viisil see siiski mõjutab tema elukäiku. Usu pärast on peetud mitmeid sõdu. Eestlaste endine muinasusk suruti vägivallaga tagaplaanile ja Maarjamaale toodi ristiusk. Tõde aga on, et usk on väga isiklik küsimus. Igalühel on oma valik, kas ta usub või mitte. Arvatavasti kunagi ammu-ammu ei jäänud muud üle, kui uskuda kõrgemat jõudu ja seepärast väidetavalt esimeste inimliikide tekkimisega, tekkis ka usk - kõrgem jõud, mis tekitas kõike seletamatut. Kunagi ei suudetud mõleda üle inimvõimete ja arvati, et mida inimene ei ole tekitanud on tekitanud justnimelt see kõrgem jõud. Tänapäeval on asi väga palju muutunud. Tänapäeva ühiskonnas on kõige olulisem ehk eneseusk. Maailm on jõudnud oma tasemelt niivõrd kõrgele, et peaaegu iga loodusenähtus on seletatav ja tänu sellele on niinimetatud Juma...
Gong pärineb Kaug-Idast ja on suur sissepoole painutatud servaga pronksketas, mida lüüakse nuiaga. Nuid on haamrikujuline aga pehme otsaga pulk.Gong on taldrikukujuline metallist muusikariist, heli kõrgus oleneb gongi läbimõõdust. Rahvaste muusikas leidub ka määratlemata helikõrgusega gonge, kuid tänapäeva sümfooniaorkestrites kasutatavad gongid on kindla heli kõrgusega. Kasutatakse meditatsiooni vahendina. Hiinas gongiga peletati eemale kurje vaime.Gongil on oluline osa paljudes usundeis. Hiinas kui algasid turniirid oli komme lüüa vastu gongi et kõik teaksid et võitlusturniir algas. Isegi praegu mõneid mänge enne ei alusta kui kõlab gong. Londonis aastast 1929. kasutatakse laevadel gongi helisignaalide andmiseks udus (udusignaalid) ning kutseks lõuna- ja õhtusöögile. Räägitakse et mõned gongi helid lõdvestavad, errutavad vereringet, vabastavad pingest. Eesti tuntud löökpillimängijad on Vambola Krigul, Madis Metsamart, Terje ...
Tere lugupeetud kuulajad, Olen Andres Vambola G1C klassist. Minu uurimustöö teemaks sai valitud EMT mobiilifirma uurimine tingituna oma isiklikust huvist EMT vastu. Töö eesmärk oli käsitleda EMT pakutavaid teenuseid, ajalugu, leviala katvust Eestis ja uurida ka koostöö partnereid ning teisi EMTga seotud teemasid. Töö jaguneb neljaks peatükiks, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Töö osadeks on EMT innovatsiooni näited, EMT leviala, EMT internet ja Teliasonera. Esimeses peatükis tuuakse välja mobiilifirma tähtsamad hetked ja saavutused läbi aegade, teises peatükis, saab teada EMT leviala katvusest Eestis. Kolmas peatükk kirjutab EMT pakutavatest võimalustest, ja viimane, neljas peatükk, räägib Teliasonerast kui sellest millest EMT üldse alguse sai. Jõudsin uurimistööga selgusele, et EMT visioon on olla maailmatasemel teenusepakkuja ja panustada inimkonna arengusse, luues eraisikutele ja ettevõtetele tegutsemiseks üha ...
• Hiljem austati leianseisakuga äraviidud monumendi asukohta • Esialgne kavand nägi ette keskse kuju kõrvale veel kaht kuju, mis kujutanuks kaht surmavalt haavatud sõdurpoissi • Kolmest kujust valmis vaid keskmine • Kuju modell oli Nikolai Matvejev, viimistlemisel Harry Neumanskraft • Pärast selle taaspüstitamist 1941. aastal hävitati see 1948. aastal • 1993. aastal taastasid skulptor Vambola Mets ja arhitekt Rein Heiduk monumendi algsete kavandite järgi • Eelmisel iseseisvusajal kujunes sellest ainus pealinna avaliku ruumi püsitatud ja seetõttu kogu riigi tähtsaim Vabadussõja monument • Kandis algselt nime Vabadus • Oli rahvasuus tuntud ka nimega``Palun klassist välja!`` • Tänapäeval tuntakse seda monumenti nime all ``Poiss``
that are valuable, you have more chance to get your dream job. In conclusion, as it is said, that education is one of the most important processes in today's society. Today's youth are tomorrow's teachers. Schools are teaching us the basic knowledge of life and trying to expand our memorizing abilty. However, you can get your education papers, but if they dont have value, they are not worth. Andres Vambola 12D 16. December 2013
Mass Tourism As the population grows, technology advances and because of that, tourism is growing very fast. Nowadays, travelling long distances is not a problem and that causes mass tourism. Still, mass tourism has both good and bad sides. On the onehand, there are some advantages with broading mass tourism. In the first place, mass tourism is great because it increases country's income. Moreover, authorities are forced to clean up polluted areas. For example, tourists prefer clean area against dirty and polluted place. Finally mass tourism can increase population of country. In fact, sometimes tourist can go back and start his life there. On the otherhand, unfortunately there are some negative aspects aswell. Firstly, with mass tourism comes pollution. For example, tourist throws carbage on the ground because there are no garbage cans around. Another bad aspect is that to...
Tsitaadid 1. ,,Rooma linna ei ehitatud ühe päevaga." (John Heywood) 2. ,,Amatöörid loodavad. Professionaalid töötavad." (Garson Kanin) 3. ,,Vaju põhja või uju." (William Shakespeare) 4. ,,Suurimad lahingud peetakse meie peas." (Jameson Frank) 5. ,,Inimene pole vaene, kui ta suudab veel naerda." (Raymond Hitchcock) 6. ,,Sooritamata löökidest läheb 100 protsenti märklauast mööda." (Wayne Gretzky) 7. . ,,Mul pole eilseid. Aeg võttis need ära, homset ei pruugi tulla aga mul on täna!" (Pearl Y. McGinnis) 8. ,,Kes teab, võib-olla on täna õhtul maailmalõpp?" (Robert Browning) 9. ,,Inimese hing on surematu ja hävimatu." (Platon) 10. ,,Tooge mulle ruttu veini, et saaksin meelt kasta ja midagi tarka öelda." (Aristophanes) 11. ,,Edukaid inimesi ei ohusta kunagi läbikukkumised, sest nad pööravad need teadmisteks." (Jim ja Charles Fay) 12. ,,80 protsenti edust seisneb kohaleilmumises." (Woody Allen...
SAJANDIVAHETUSE KIRJANDUS. Kirjanduse maht kasvas 1890.aastatel oluliselt, ulatudes juba rohkem kui 300 eestikeelse trükiseni aasta kohta. Puudusid küll niisugused mõjukad autorid, nagu olid olnud Kreutzwald ja Koidula, kuid seda enam leidus nende jäljendajaid. Tolleaegse kriitika armastatud epiteete oli ,,suureandeline" ja ajastusse neid ,,suureandelisi" jätkus, ehkki tänapäev enam nende nimegi ei tunne. Aga leidus siiski ka teistsuguseid kirjanikke: tol ajal esilekerkinud autoreist on oma loominguga jäänud eesti kirjandusklassikasse August Kitzberg, Eduard Börnhöhe, Eduard Vilde, Karl Eduard Sööt, Anna Haava, Juhan Liiv jmt. Romantilised jutustused. 1880.aastail tekkis eesti kirjanduses ajalooainelise romantilise proosa laine. Selle voolu esimene jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" (1880)on jäänud ka kogu voolu esindusteoseks. Bornhöhe on kirjutanud veel kaks ajaloolist jutustust: ,,Villu võitlused" ja ,,V...
patsient oli tuimalt lahti lõigatud. ,,Pühade taevas, kes sellise patuga küll hakkama võib saada see on ju päris koletis" iitsatab vanem õde läbi pisarate. Vambolale, siinse haigla koristajale oli viimastest juhtumitest nii mõningadki seosed tekkinud ning ta on üsna kindel lausudes: ,,Ja mõelda vaid, et selline jõhkrad viibib meie keskel." Doktorid turgatavad nüüd ühtäkki püsti ning hüüavad ühest suust: ,,Kus te seda võtate vanamees?" Vambola aga hoiab suu lukus. Nüüd olid kõik hirmust pimestatud. Mõned inimesed haiglakollektiivist andsid isegi lahkumisavalduse sisse. Kaks doktorit Pae ja Vismar aga näitasid üha suuremat hoolt oma patsientide vastu ega suutnud oma ,,pere" keskelt lahkuda. Järgnenud nädal on vististi selle haigla ajaloo vaiksemaid. Kõik lukustavad oma kabineti ukse ning näitavad üksteise suhtes umbusaldust, välja arvatud õde Natasa, kes on sügavalt huvitatud dr. Vismarist
kes abiellus norralannaga. Kuningas Harald on tuntud kui rahvusvahelise klassiga purjetaja. 1972. aastal võitis ta Kieli regati ja 1968. aastal "Kuldse karika" võistlused. Nagu kõik norralased, on muidugi mõista ka kuningliku perekonna liikmed suured suusatajad. Demokraatlikkus, taktitunne, huumor ja suur töövõime on Harald V tunnussõnad. 2 Kasutatud kirjandus: 1. Vambola Põder "Krooniga ja kroonita" 2. http://www.zzz.ee/eestinaine/9808/kuningakoda.htm 3
balletitantsijana, aastatel 19621992 näitleja, näitejuhi ja lavastajana. Sulev Nõmmik on lavastanud telefilmid "Mehed ei nuta" (1968), "Noor pensionär" (1972) ja "Siin me oleme!" (1979). Koos Enn Vetemaaga kirjutas ta ka nende filmide stsenaariumid. Muu personal Direktor Malli Vällik Lavastaja Sulev Nõmmik Operaatorid Enn Putnik, Kaljo Jõekalda, Dorian Supin Helilooja Ülo Vinter Kunstnikud Lembit Roosa, Agu Püüman Montaaz Salme Jevdokimova Helirezisöör Vambola Vällik Assistendid Andrus Nirk, Indrek Parmas, Raivo Pikner, Vello Vahesalu Grimm Heli Prinzthal, Krista Pärt Tänan tähelepanu eest!
Eesti Rahvusmeeskoor „Tõmbtuulelaulud” N 12. Veebruar kell 19 Estonia kontserdisaalis Eesti Rahvusmeeskoor Maria Leppoja (sopran) Irina Ievleva (klaver) Ene Salumäe (orel) Vambola Krigul (timpanid) Dirigent Ants Soots Eesti Rahvusmeskooril on see aasta juubeliaasta. 70 aastat tagasi asutas RAMi Gustav Ernesaks. Eesti Kooriühing kuulutas neljandat hooaega RAMi kunstilise juhi ja peadirigendi Mikk Üleoja aasta dirigendiks 2014. Kontsert „Tõmbetuulelaulud” anti aga Ants Sootsi, RAMi endise peadirigendi juhatamisel. Esitati meeskooriteoseid 20. sajandist: E. Mägi, Barber, Sandstörm, Richard Strauss, Tublin, Thompson, Kuldar Sink, Veljo Tormis. Kava oli väga nõudlik, kuid koor esitas seda kvaliteetselt. Ants Soots oli kava hästi kokku pannud, see oli vaheldusrikas ja millest umbes poole moodustas eesti muusika. Tänu heale ülesehitusele ei jäänud ükski lugu teise varju ning kuulajal ei tekkinud tüdimust. Ester Mägi „Kuidas elaksid?”, E...
Konserdiarvustus Kontsert, millel mina käisin, toimus 14. oktoobril Endla teatris. Kontsert toimus Endla Jazzklubi õhtute raames. Esines Viljandi Guitar Trio kus mängisid 3 meest - Jaan Jaago, Jalmar Vabarna, Argo Vals. Nad tundusid juba esmapilgul väga muhedad ja lõbusad inimesed. Publikut osati väga hästi lõbustada ja endale kaasa elama panna. Viljandi Guitar Trio liidab endas kolme kitarritudengit, kes õpivad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonnas. Jalmar Vabarna õpib kitarri pärimusmuusika erialal, Jaan Jaago ja Argo Vals jazzmuusika erialal. VGT ühine liikumine sai alguse Viljandi kultuuriakadeemia kitarristuudiost. VGT edastab oma muusikat kvinthäälestusega kitarridel, mille teerajajaks on Eestis suurepärane kitarrist, helilooja ja muusik Robert Jürjendal, kes ise ka nendega vahel lavalaudadele astub. Grupi kasutatud kvinthäälestusega kitarridel oli täiesti omanäoline...
Presidendi kõne President Toomas Hendrik Ilves keskendus oma kõnes haridusele, tervisele ja julgeolekule. Mainiti ära hetkel Kiievis toimuv, andes mõista, et Ukraina on meile tegelikult palju lähemal kui me oleme harjunud seda ette kujutama. Sellega kaasneb ka oht meile ja ka kogu Baltikumile. Ilves tõi selgust veidi hetke Eesti Vabariigi valimismaratonist ning suurtest segadustest, mis meid ümbritsevad. President hindab isiklikult Eesti võimekust diskusioonide lahendamisel ja olukordade hindamisel. Samuti mainides, et Eestil on süvenev suutmatus viia ellu suuri reforme, mis on meile suureks probleemiks. Nimelt julgust nõudvaid ja suuremaid ümberkorraldusi lükatakse aina edasi ja edasi. Eestil kui ka kogu Euroopal tuleb silmitsi seista vananeva ja kahaneva elanikkonnaga. Väiksemad riigid tunnetavad seda probleemi paremini, kui hiljuti probleemi avastanud suured riigid. Kolm k...
pankranniku serva mere poole. Materjalideks raud, puit ja teras. Estonia mälestusmärk Katariina kiriku juures Võrus 28. september 1996. a. valmis mälestusmärk. See on ehitatud 70 le Estonia katastroofis hukkunud võrulasele. Mälesusmärgi ees on palvetavad käed, märgi taga on hukkujate nimed. Mälestusmärk kujutab endast viltuasetatud musta graniittahukat, mis peab sümboliseerima merepõhja vajuvat laeva. Mälestusmärgi kavandi autoriks on Vambola Moldov. Estonia sein Stockholmis Estonia sein asub Djurgårdenis Rootsis, sellele on graveeritud 815 hukkunu nimed. Autoriks on Poola skulptor Miroslaw Balka. Sein(ad) on kolmnurga kujuliselt paigutatud, et tunnekisid seda kurbust kui oled nimede keskel ja mujalt maailmast välja lõigatud. Seinte keskel seisab puu, millel on all ääres metall rõngas.
loodushoiuküsimustele, viimasel ajal aga suureneva kuritegevuse ja noorte vägivallaga seotud probleemidele. Vabal ajal tegeleb monarh meelsasti purje- ja autospordi, sukeldumise ning mäe- ja murdmaasuusatamisega (1977. ja 1987. aastal osales ta maailmakuulsal Vasaloppeti suusamaratonil). 2 3 Kasutatud allikad: 1. http://www.postimees.ee:8080/luup/96/14/vali1.htm 2. Vambola Põder "Krooniga ja kroonita" 3. http://www.homepagez.com/skrufsen/carl16gustav.htm 4
vedur ja suurtükkide ja kuulipildujatega relvastatud vagunid. · 1918 aasta lõpuks oli eestlastel kaks soomusrongi, vabadussõja vältel ehitati neid juurde. Pildil eestlaste miiniristleja Vambola Laeva üldandmed: P ikkus : 9 5 ,7 1 m La ius : 9 ,2 9 m S üvis : 2 ,9 4 m Ve e vä lja s urve : 1 2 6 0 t P e a m a s in: 2 a uruturb iini ko g uvõ im s us e g a 2 9 0 0 0 h j Kiirus : 2 9 s õ lm e Relvastus: 4 s uurtükki ka liib rig a 1 0 0 m m (la s ke ula tus e g a 1 3 ,9 km e h k 7 5 kb t) 3 ko lm ikto rug a to rp e e d o a p a ra a ti ka liib rig a 4 5 0 m m s e niits uurtükk ka liib rig a 4 0 mm Soome vabatahtlikud Tallinnas
TUUBA HARF LÖÖKPILLID Andrei Sedler Tatjana Lepnurm Madis Metsamart Liis Viira Rein Roos Kaspar Eisel Vambola Krigul Kristjan Mäeots Terje Terasmaa Kontserdid sel hooajal: APRILL 2014 MAHLERI ÜHEKSAS 4. aprill 2014 kell 19 -- Estonia kontserdisaa Mahler. ERSO, dirigent ERI KLAS. LOE LÄHEMALTOSTA PILET HEA EESTI ASI 11. aprill 2014 kell 19 -- Estonia kontserdisaal Tüür, Tulve, Eller. Mihkel Poll (klaver), ERSO, dirigent OLARI ELTS
Kassaril on Hiiumaaga sarnane kliima, kuigi Hiiumaa kaitseb seda külmade põhjatuulte eest. Kassaris esineb rannaniite, levinud on klibukadastikud. Enam levinud on rähkmullad. Tüüpilisemad taimed on tammed, kased, saared, sanglepad ei puudu ka toomingad ja lillerikkad puisniidud. Haruldasemad taimed, mis Kassaril kasvavad on tuvitähtpead ja valge kukehari. Kasutatud kirjandus: ``Eesti maastikud``, Ivar Arold, 2005 ``Eesti maastikud``, Endel Varep ja Vambola maavara, 1984 ``Emmaste``, Bruno Pao, 2001 ``Kassari``, Uno Kiisa, 1985 ``Saared, inimesed, sillad``, Jan Burian, 2002 http://et.wikipeedia.org/wiki/hiiumaa http://et.wikipedia.org/wiki/Tahkuna_poolsaar http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5pu_poolsaar
SOOMUSRONGIDE JA SÕJALAEVASTIKU LOOJA ADMIRAL JOHAN PITKA Admiral Johan Pitka Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas, Pitkade pere kuuenda lapsena. Ei osanud siis keegi arvata, et temast saab legend, kellest räägitakse veel kaua pärast tema lahkumist siit ilmast. Läksid aastad ja Johanist sai nooruk, kes pidi tegema oma elu esimese iseseisva otsuse kelleks saada. Ehkki ta teadmised meremehe elukutsest olid piiratud ja väljavaated sellel alal elus läbi lüüa võrdlemisi tagasihoidlikud, kirjutab Pitka ise selle kohta: "Mind tõmbas tundmatu salajane jõud merele, kus mind näisid ootavat ülesanded, suuremad ja tähtsamad kõigist, millest kõneldi. Seda tundsin mina üksinda ja nii, et ei olnud võimalik kõnelda teistele." Sellest otsusest algas Johan Pitka mere- ja sõjamehetee, mis viis ta Eesti Vabadussõjas kolmandaks meheks Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri kõrvale....
, .. , ( , - , - ), , .. (, , , , ). , , . . 1, 2.6 . -- , . , , ( ). : QR - (Quick Ratio, Kiireloomuliste maksete tase) - QR = ,(7) 6 Vambola Raudsepp Finantsjuhtimise Alused Tallinn «Külim», 1999 (. 185) 14 ( ). 1,5. , , ( 0,2-0,9 ). CaR - (Cash ratio; kohese maksevõime kordaja)7 + CaR = ,(8) , , : , , , , , , 8
Sissejuhatus Eesti üks suurim maakond on Pärnu, selle pindala on 4806,68 km², sellest jääb saarte alla ligi 20 km². Eesti Vabariigi halduses olevast territooriumist hõlmab Pärnumaa 10,6%. Pärnu maakonnas on kokku 3 linna, 4 alevit, 9 alevikku ja 316 küla, 177 saart ja laidu, millest 2 on asustatud: Kihnu 16,37 km2, 610 elanikku; Manija 1,87 km2, 42 elanikku Maakonna territooriumist moodustab mets 54%, soo ja raba 24%, haritav maa 19% ja muu maa (ehitised, rajatised, karjäärid, looduslik rohumaa, võsa) 3%. Oma töös toon välja Pärnu linna vaatamisväärsused ning kirjeldan neid. Koostasin selle töö, sest ma ei käinud Pärnus klassiekskursioonil. Töö eesmärgiks on tutvuda Pärnu ning Pärnu erinevate vaatamisväärsustega. Üldiseloomustus Pindala 4 806,68 ruutkilomeetrit Elanike arv: 89 343 asustustihedus: 18,9 Linnad: Kilingi-Nõmme (2220 el.), Pärnu (44 978 el.), Sindi (4157 el.); alevid: Pärnu-Jaagupi (1356 el.), Vändra (2652 el.), Tootsi ...
Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Blu-ray vs HD DVD Koostaja: Allar Vallaots Juhendaja: Vambola Leping Tartu 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ajalugu.................................................................................................................................... 3 Formaatide sõda..................................................................................................................... 3 Kahe tehnoloogia võrdlus.........
hakkavad nemad ja teised kaasvõitlejad Eesti riiki üles ehitama. Vabadussõja-ainelist poliitilis-patriootlikku tummfilmi „Noored kotkad“ peetakse sõjaeelse Eesti mängufilmi parimaks saavutuseks. Filmi stsenaristideks on Aksella ja Theodor Luts, filmireklaamide kohaselt ka Oskar Luts. Film filmiti 1927. aasta suvel Tartus Aia tänav 19 õuestuudios, Tartu tänavatel, Tartumaal, Mustvee lähedal, Värskas ja Petserimaal. Peaosades on Arnold Vaino, Amalie Konsa, Elli Põder-Roht, Vambola Kurh ja Osvald Lipp. Massistseenides teevad kaasa Vanemuise teatri koori mehed ja Värksa manöövritel osalenud Eesti kaitseväelased. Film taastati digitaalselt 2008. aastal. Kutsetega esilinastus toimus Tartus kinos Apollo 19. novembril 1927. Mängufilm võeti kodupubliku poolt väga hästi vastu ja filmi levitati ka mitmes välisriigis. Järgmiseks Theodor Lutsu mängufilmiks sai 1930.-ndal aastal valminud „Vahva sõdur Joosep Toots“, mis kahjuks ei ole säilinud. Film oli
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Lily Krassovski 10BH KODUKOHT Referaat Juhendaja: Reet Sai Signe Traumann Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1pärnu linna ajalug............................................................................................. 3 1.1. Vana ja uus pärnu ...................................................................................3 ........................................................................................................................ 4 1.2.19. Sajand ja 20. Sajandi algus.................................................................4 2.vaatamisväärsused......................................................................................... 5 ...
Roosna-Alliku Põhikool Vabadussõda uurimisöö Koostaja: xxx IX Juhendaja: xxx Roosna-Alliku 2007 Sisukord ......................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte Nagu näha oli Vabadussõda meie jaoks kasulik, kuna eestlased võitlesid välja endale sellega Iseseisvuse. Enne iseseisvumist viimane ja otsustav lahing oli Võnnu lahing mille eestlased võitsid. 1918................................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Uuri...
polkovnik Viktor Puskar. Samal ajal pöördus Ajutine Valitsus abipalvega Suurbritannia ja Soome poole. 5. detsembriks 1918 saabus Soomest 5000 püssi ja 20 suurtükki koos laskemoonaga. 12. detsembril jõudis Tallinna sadamasse Briti laevastikueskaader admiral Edwyn Alexander-Sinclairi juhatusel. See kindlustas Eesti ranniku julgeoleku ja julgestas meresidet Euroopaga. Inglased kaaperdasid merel 2 Vene hävitajat ja kinkisid need Eestile, laevastikus said need nimeks Vambola ja Lennuk. 31. detsembriks toimetas Briti laevastik Eestisse 6500 püssi, 200 kuulipildujat ja 2 suurtükki. Soomes hakati korraldama vabatahtlike saatmist 2 Eestisse. Aastavahetusel saabus Tallinna I Soome vabatahtlike salk Rootsi majori Martin Ekströmi juhtimisel, jaanuaris 1919 tuli Põhja Poegade rügement eestlasest koloneli Hans Kalmi juhtimisel. Kokku saabus Eestisse 3500 Soome vabatahtlikku.
Eesti iseseisvumine Iseseisvuse eeldused Iseseisvuse eeldused jagunevad kolmeks: · Kultuurilised eeldused · Majanduslikud eeldused · Poliitilised eeldused Iseseisvuse eeldused · Iseseisvuse kultuurilised eeldused kujunesid välja 19. sajandi keskpaigast alates 19. sajandi II poole jooksul. · Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja ajalehed. Kujunes rahvuslik haritlaskond. Organiseeriti suurüritusi (laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine. Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas rah...
aprillil 1942 Suislepas kuuelapselise pere viienda lapsena. Isa suri varakult, ema kasvatas lapsi üksi. Uno õppis Suislepa algkoolis, Mustla Keskkoolis ja Paide Tööstustehnikumis. Peale Paide kooli töötas ekskavaatorijuhina, samal ajal lõpetas kaugõppes keskkooli. Peale seda astus Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse, mille lõpetas 1971.a. EPA ajal ja ka peale seda tegeles tõsiselt spordiga- pikamaajooksu ja sangpommi tõstmisega. Peale EPA- t asus Uno Anton tööle Vambola kolhoosi osakonnajuhatajaks, hiljem töötas Tarvastu kolhoosis osakonnajuhatajana. 1973. a. määrati ta Kärstna kolhoosi peaagronoomiks. 1976-1981 töötas ta Kärstna kolhoosi esimehena, misjärel viidi ta üle Tarvastu kolhoosi esimeheks, kellena töötas 1990. aastani. 1990. a valiti Uno Anton ENSV Ülemnõukogu saadikuks. Saadikuvolituste lõppemisel 1992. a asus tööle Tarvastu metskonda, kust jäi 2000. a pensionile.
Lillengofi (Lilienhof, Liliengof, Lillengofka) on 1902. aastal asutanud Simunast pärit ning mõnda aega Peterburi kubermangus elanud eestlased, neid oli 360 hinge 15. Tänapäeval elab suurtest teedest eemal asuvas külas vaid paarkümmend peret. Asustus on hõre, paljud majad tühjaks jäänud. Lapsed käivad Kaseküla koolis. 11 Kulu 1997 ,91 12 Juntunen 1983, 120 13 Nigol 1918, 41 14 Nigol 1918, 50 15 Nigol 1918, 50-51 A.Nigol16 märgib, et Vambola asub 65 versta kaugusel Izmorski jaamast ning on asutatud 1908 Järva- ja Virumaalt tulnute poolt. Peale Vambola on Siberis teisigi rahvusromantilistest meeleoludest inspireeritud külanimesid (Linda, Koidula). Vambolas peeti 1923. aastal ka Mariinski eestlaste laulupidu. Naabruses asunud Vabaküla (rahvasuus Vabaduseküla, Morando) on kaardilt kadunud, sealsed elanikud suuresti Vambolasse ümber asunud
said arvestatava treeningu ning olid valmis vabaduse eest võitlema. 1918 aasta detsembris võeti kasutusele esimene soomusrong, millel oli kõik vajalik: kahurid, kuulipildujad, köök, elamisvagun ja kaitse. 12.detsembril 1918 saabusid Tallinna inglased koos oma abilaevastikuga. Juba 26.detsembril oli Inglise laevastik edukas ning kaaperdas kaks punaste laeva, millele pandi hiljem nimeks Lennuk ja Vambola. Abi otsitakse ka Rootsist ja Soomest, kuid ainult Soome nõustub aitama, kuna nad ei taha, et Soome lahe lõunarannik langeks punaste kätte. Soomest saabub eestlastele appi ligikaudu 3500 soomlast. 1919. aasta jaanuari algul suundus Karl Parts oma kahe soomusrongiga Tartu poole. Rakke all toimus kokkupõrge punastega, mille aga Parts võitis, jätkati sõitu Tartu poole. Viljandis kohtus Parts Kuperjanoviga, kes temaga koos Tartu poole kaasa tuli, saades oma salgale relvad. 14
Aleksandri lapsepõlvesõbra Hephaistioni ette. Elatunud naise arusaama kohaselt pidi Aleksander olema kõige pikem, kõige nägusam ning kandma kõige uhkemaid riideid. Hephaistion püüdis prouale märku anda, et ta eksib, et õige väepealik on hoopis teine, kuid Aleksander hüüdis vahele: ,,Katki pole midagi, proua, ka tema on Aleksander!" Lauset kasutatakse juhul, kui keegi on omal alal suur tegija, kuid veidi jääb suurmeistrile alla. Kui õpilane Vambola lõpetab meie kooli kuldmedaliga ja tema klassikaaslane Lembit hõbemedaliga, sobiks viimase kohta öelda: ,,Ka tema on Aleksander!" Hephaistion kasvas üles koos Aleksandriga. Aristoteles, kes oli üks vanakreeka suurimaid filosoofe ja Aleksander Suure eraõpetaja, lubas ka Hephaistionil koos Aleksandriga tundides osaleda. Lysippos. Aleksander ja Hephaistion. Getty muuseum, Los Angeles
aastal, kui Nõukogude lennukid pommitasid reaalkooli. Koolimajal, mis asus mälestusmärgi taga, ei jäänud terveks ühtegi akent. Kahjustada sai ka samba alus, kuid ''Poiss'' pidas vastu. 29.märtsil 1948. aastal tulid Sadamatehase venelased ja lõhkusid mälestusmärgi lõplikult, viies selle oma ettevõtte territooriumile, kus kuju tõenäoliselt üles sulatati. ''Poiss'' jõudis taas koju 23. veebruaril 1993.aastal kui tähistati eesti Vabariigi 75. aastapäeva. Uue kuju valmistas kujur Vambola Mets, kellega hiljem liitus Arseni Mölder. Õpetajate ja õpilaste mälestusmärk on aastaid olnud koht, kuhu tullakse Eesti riigi tähtpäevadel austust avaldama kõigile neile, kes langesid võitluses Eesi vabaduse eest. Harju- Risti Avati 29.06.1924 Harju-Risti mälestusmärk paiknes samanimelise kiriku kõrval aias. Vasalemma marmorist samba esiküljele oli raiutud kaheksa Vabadussõjas langenud mehe nimed, tagaküljele aga Esimeses
August Kitzbergi Nimeline Gümnaasium Johan Pitka Referaat Koostas: Sander Siimann 18.04.2013 Sisukord 1. Johan Pitka................................................................................................3 2. Ühiskondlik tegevus ja teenistuskäik..................................................................3 3. Lisa info teenistuskäigule....................................................................................4 4. Haridustee............................................................................................................4 5. Pitka Eesti Vabadussõjas......................................................................................4 6. Pitka teened ja kibe pettumus..............................................................................5 7. Pitka Kanadas.....................................................................................
Aastatel 1971-1992 töötas ta Eesti TA Zoloogia ja Botaanika Instituudis vaneminsenerina ja teadurina. 1992. aastast on EMPÜ taimekaitseinstituudi teadur ja putukate ökofüsioloogia laborijuhataja. Uurimisvaldkonnad: sipelgate sotsiaalne homöostaas, kuklaste kaitse ja kasutamine metsakaitses ning keskkonna bioindikatsioonis, mesilaselaadsete tolmendajatetähtsus loodusliku mitmekesisuse suurenemisel ja kultuurtaimede viljelemisel. Aastast 1977 asutas koos Vambola Maavaraga Akste metsakuklaste looduskaitseala. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 279) Eino Krall (sünd. 9.september 1931) ...Eesti zooloog (fütonemafoloog). Lõpetas 1955 bioloogina TRÜ. Töötanud samast aastast EMPÜ Zoloogia ja Botaanika Instituudis, ühtlasi ka hiljem eelnevaga liitunud Tartu Ülikooli zoloogia ja hüdrobioloogia instituudis. Uurinud fütoparasiite,nematoodide
TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM Eestlaste relvastus Vabadussõjas Referaat ajaloos Signe Kangur 11.b TALLINN 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 1.1 Vabadussõda algab.....................................................................................lk 3 1.2 Kaitsejõudude organiseerimine. Kaitseliit.................................................lk 3 2. SÕJAVÄE VARUSTAMINE SÕJA ALGUL 2.1 November 1918..........................................................................................lk 4 2.2 Taandumine................................................................................................lk 4 3. VASTUPEALETUNG 3.1 Peamised relvajõud ..................................................................................
Vabadussõda Aastatuhandeid on Eestimaa, olles oma asendi tõttu ida ja lääne piirimail, olnud maaks kahe erineva kultuuri ja tsivilisatsiooni levikualal. Kaheteistkümnendal sajandil Lääne-Euroopast ristisõdade põhjustel alanud ristiusu levik Läänemere äärsetele aladele oli selleks teguriks, mis tõkestas meist idas asunud slaavlaste püüdlused meie maal alatiseks oma kanda kinnitada. Läänest siia jõudnud ristiusk oli see, mis eraldas eestlaste maa slaavlaste poolt hõivatud aladest.Ei õnnestunud ka Peeter Suurel ega ka teistel temale järgnenud Venemaa valitsejatel eestlasi lääne kultuuri ja tsivilisatsiooni mõjude haardest välja rebida ning slaavilikult idamaiste eluviiside rüppe tõmmata. Eestlaste elulaad, kombed ja kultuur olid omandanud juba sel ajal sügavalt tuntavad läänelikud jooned. Ka hilisem, peaaegu kahesaja aastane allumine Vene tsaaririigi elukorraldustele, ei suutnud teha eestlastest er...
tulevikku olla. Loomulikult on loodava ettevõtte käivitamisel veel mitmeid analüüse, mida teha tuleks. Käesoleva töö maht ega ei luba neid vaadelda. 18 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine KASUTATUD KIRJANDUS 1. Finantskonverents ,,Ettevõtte väärtuse kasvatamine". Pärnu konverentsid, 2000 2. ,,Äriplaan 30 minutiga...", Brian Finch. TEA kirjastus, 1999 3. ,,Finantssituatsioonid: püstitus ja analüüs", Vambola Raudsepp. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998 4. ,,Ärirahandus", Jelena Bõtkova, Asta Teearu. Coopers & Lybrand 1997 5. ,,Raha, pangad ja finantsturud" 1.osa, Villu Zirnask, Karin Liikane. Coopers & Lybrand , 1994 6. ,,Raha, pangad ja finantsturud" 2.osa, Villu Zirnask, Karin Liikane. Coopers & Lybrand , 1996 7. ,,Finantsanalüüs", koostanud Madis Peterson. Külim, 2000 8. ,,Finantsplaneerimine", koostanud Madis Peterson. Külim, 2001 9
86 29 240 387 1361 4354 6744 Tartu Luunja 86 25 201 296 951 4227 4983 Tartu No 86 18 208 251 1666 3414 5340 Tartu Puhja 86 21 115 272 900 3634 2968 Tartu Rahv.Sprus 86 10 86 202 498 3130 503 Tartu Rngu 86 21 173 146 904 3356 2279 Tartu Sootaga 86 23 165 225 1276 3785 3687 Tartu Tartu NS 86 30 201 348 1394 4174 5301 Tartu Vambola 86 17 140 232 286 3596 615 Tartu Vara 86 13 92 214 627 3803 1711 Tartu Vnnu 86 14 88 234 881 3450 2320 Tartu Ülenurme 86 23 205 331 436 4355 4529 Tartu Alatskivi 87 17 45 231 770 3210 2446 Tartu Avangard 87 21 121 216 953 4056 2322 Tartu Elva 87 24 83 242 804 3685 2788 Tartu Emaje 87 19 50 224 583 3822 2162
Osa tol ajal pakutud nimedest on tänaseks omandanud nimeks sobimatu tähenduse, näiteks Asutus, Näide, Nimetus. 10 Mitmed muistsest vabadusvõitlusest kirjutanud autorid on pannud oma tegelastele enda välja mõeldud nimed ja need on rahva hulgas kiiresti populaarseks saanud. A. Kitzbergilt on pärit Maimu, Andres Saalilt Leili, Aita, Vaike ja Vambola. Varem ainult piirkonniti levinud olnud nimed on hiljem, rahvaluule kogumise ajal saanud laiemalt tuntuks ja kuuluvad omaloominguliste nimede alla just rahvaluule olemuse pärast. Nii on tuntuks saanud Sirje, Salvi, Sõlmi ja Kalev, Linda, Salme. Muide, Raivo Seppo andmetel olevat Linda ja Salme varasematel aegadel meeste nimed olnud. (Saar 2002) 1930ndatel moodsa nimede eestistamise ajal leiutasid inimesed aktiivselt uusi nimesid, mis
SISUKORD Kiviaeg .................................................................................................................................... 1 Läänemere staadiumid...........................................................................................................2 Mesoliitikum............................................................................................................................3 Kiviaja pildid...........................................................................................................................4 Linnad , kaubandus................................................................................................................5 Linnad , kaubandus (2)..........................................................................................................6 Linnade pildid...........................................................
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
Eesti kirjanduse ajalugu I Eksamiküsimused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemises"; Henriku ,,Liivimaa kroonika" jt) 98. aastal on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Arvatakse (nt L. Meri), et jutt käib eestlastest. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Tacitus on kõike võõrast kirjeldanud koletise või vaimselt piiratuna. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laul...
Tartu Luunja 86 25 201 296 951 4227 4983 Tartu Nōo 86 18 208 251 1666 3414 5340 Tartu Puhja 86 21 115 272 900 3634 2968 Tartu Rahv.Sōprus 86 10 86 202 498 3130 503 Tartu Rōngu 86 21 173 146 904 3356 2279 Tartu Sootaga 86 23 165 225 1276 3785 3687 Tartu Tartu NS 86 30 201 348 1394 4174 5301 Tartu Vambola 86 17 140 232 286 3596 615 Tartu Vara 86 13 92 214 627 3803 1711 Tartu Vōnnu 86 14 88 234 881 3450 2320 Tartu Ülenurme 86 23 205 331 436 4355 4529 Tartu Alatskivi 87 17 45 231 770 3210 2446 Tartu Avangard 87 21 121 216 953 4056 2322 Tartu Elva 87 24 83 242 804 3685 2788 Tartu Emajōe 87 19 50 224 583 3822 2162
ESSEE AJALOOLINE ROMAAN Romaani sünniajaks peetakse üldiselt aastat 1605, mil ilmus selline suurepärane teos nagu ,,Don Quijote". Selle teose autoriks on Miguel de Cervantes Saavedra. Romaani traditsioon tänapäevasel kujul on siiski vaid paari sajandi vanune. Romaan muutus elujõuliseks 18. sajandi algul, kui oli tekkinud laialdane keskklassist lugejaskond ning kirjandusteosest sai müügiobjekt. Daniel Defoe romaan ,,Robinson Crusoe" (1719) juhatab romaani võidukäigule. Ajaloolise romaani rajajaks aga peetakse soti- inglise kirjanikku Walter Scotti ( 1771-1832). Scott oli omal ajal väga tuntud. Temast alates algas ajaloolise romaani võidukäik laia lugemispubliku seas. 1814. aastal ilmus anonüümselt esikromaan ,, Waverley" ning sellega oligi alus pandud ajaloolisele romaanile euroopa kirjanduses. Scott vabastas romaanizanri 18. sajandi romaanile omasest moraliseerimisest ning ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse põneva,...
Palun kirjeldage eesti kirjanduse kaanoni problemaatikat. (Kirjanduslugude maiskondlik vs keelepõhine printsiip; ilukirjanduslikud vs tarbetekstid jne.) Keel Cornelius Hasselblatt -: RAHVUSKIRJANDUS. Maiskondlik Jaan Undusk, Liina Lukas. 90ndatel algas vaidlus kaanoni üle 1996 traditsioon ja pluralism 1997 Tiit Hennoste 98/00 Epp Annus 1999 muutuste mehhanismid 2007 Linda Kaljundi 2008 Rahvuskultuur ja tema teised Kirjanduslugu kirjanduse ajaloost kirjutatud, teatud autoreid käsitlev, kindlaid rõhuasetusi ja hinnanguid sisaldav narratiiv. Kirjandusajalugu tähistab kirjanduse ajaloo virtuaalset arhiivi või ideaalset ruumi, mis sisaldab endas kõike. Rahvaluule roll või osalus kirjandusloos? Estofiilid. Gustav Suits ja Friedeberg Tuglas andsid uue essentsi kultuuriloo mõistmiseks. Iga kirjandusteos on vaadeldav kanooniliseks tõstetud teoste, autorite ja voolude seisukohast, teiseks kasutatud lähenemisnurga kaudu. Kirjanduslugu k...
krossisõitja koju taas pronks medali ja kordas saavutust veel 1988 aastal. Sellesse ajavahemikku mahtus ka Balti liiduvabariikide meistrivõistlustelt võidetud kümme auhinnalist kohta. Eesti tali-ja suvekrossi meistrivõistlustel on, aga Mart Mägar olnud oma rivaalidest mäekõrguselt üle. Tema poolt võidetud kakskümmend viis meistritiitlit on lausa erakordne saavutus, milleni pole jõudnud ükski teine krossisõitja. Nii suuri kui vähemaid võite on aidanud sepistada treenerid Vambola Niine, Sulev Saar, Uko Viljak ja Gunnar Veber. Mehaanik on tippsõitja olnud endale ise. Mart Mägar on pärit Kohtla-Järvelt. Juhan Uustalu-Mati Oras Juhani ja Mati saavutasid hea tulemuse 1977. aasta Nõukogude Liidu meistrivõistlustel. Esimene suursaavutus tõi uut tuult tiibadesse. Juba järgmisel üleliidulisel mõõduvõtmisel kroonis väsimatuid entusiaste täistabamus: koju toodi kuldmedalid 650-kuubikuliste külgvankriga mootorraste klassis
Martin Suuroja "Eesti looduse õppe- ja matkarajad", 2006 õppe- ja matkaradade kirjeldused. Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe (koostajad) ,,Maa Universumis. Möödanik, tänapäev, tulevik", 2004 käsitletakse Maa teket, mandrite rännet, jääaegu, elu teket jne. Hillar Uusi, Veljo Ranniku ,,Eesti põhjarannik", 1993, ,,Olion", Tallinn pilte ja juttu taimedest, maastikest jne Eesti põhjarannikult. Endel Varep, Vambola Maavara (koostajad) ,,Eesti maastikud", 1984, ,,Eesti Raamat", Tallinn. käsitleb Eesti maastikutüüpe. Aita Saksing (koostaja) "Vooremaa jääaja vabaõhumuuseum", 2007 Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut ja Turu Ülikooli geoloogiaosakond: Ivar Puura "Eesti kivistisi. Geoloogilised retked Eestis 1", 2006 Alvar Soesoo, Avo Miidel (koostajad) "Põhja-Eesti klint", 2006 Tiiu Märss, Alvar Soesoo, Heldur Nestor (koostajad) "Saaremaa pangad", 2006
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
