Friedrich Robert Faehlmann 1798-1850 Haridustee Sündis 31.dets 1798 Järvamaal Koeru kihelkonnas Ao mõisavalitseja pere teise pojana. Ao mõisas toimus Faehlmanni esimene kokkupuude meditsiiniga ja tekkis soov arstiks õppida. 1810. aastal alustas Faehlmann oma õpi- teekonda Rakvere kreiskoolis kuni aastani 1814, mil ta asus õppima Tartu Gümnaasiumi. Pärast gümnaasiumi lõpetamist jätkas ta õpin- guid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ning temast sai 1927.a esimene eesti soost doktorikraadiga meedik. Elu peale ülikooli Faehlmann töötas kogu elu alates 1824 praktiseeriva arstina Tartus ja selle ümbruses. Aastatel 18421850 töötas ta ühtlasi Tartu ülikoolis eesti keele lektorina ning luges aastatel 18431845 ülikooli arstiteaduskonnas õppeülesande täitjana farmakoloogia ja retseptuuri kursust. Oli ka hinnatud rohuteadlane Faehlmanni kirjutatud retsepte on leitud eelmise sajandi alguses
Referaat Katre Kasemets 5. C Sisukord K.J.Peterson - Lk 3 F.R.Kreuzwald - Lk 4 F.R.Faehlmann - Lk 5 Pildid Lk 6 Võõravõitu sõnad Lk 7 Kasutatud kirjandus Lk 8 Kristjan Jaak Peterson (14.märts 1801 Riia- 4.august 1822 Riia) Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Peterson oli luuletaja. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust. Temaluuletused olid lihtsama värsikoega pastoraalid...
11. c klass Pärnus 2010 Elukäik sündinud 1890.a Viljandimaal; majanduslik kindlustatus eeliseks teiste haritlaste ees; Heitali vallakool (1899-1901); Viljandi kihelkonnakool (1901-1903); Pärnu Hansagümnaasium (1904-1910); "Rahvusvaheline teaduslik-kirjanduslik ring"; Elukäik esimesed luuletused: "Ärge roomake!"; "Sügise öö"; Kiievi ülikooli arstiteaduskonnas (1910-1914); Barbarus maailmasõjas; sõjakatsumused muudavad Barbarust; kuulus "Tarapita" rühmituse koosseisu; Elukäik Nõukogude Liidu pooldaja; 1940.a "rahvavalitsuse" peaministrikandidaat; hiljem kuni surmani Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees; eestlastele suunatud kommunistlik propaganda (1941); 1947 suri, leiti vannitoast surnuna; hüvastijätukirjad; ta maeti 3
Heinz Valk "Ükskord me võidame niikuinii" Kevin Vene PKK 2017 Laulev revolutsioon Laulev revolutsioon aastal 1987-1991 Eestis, Lätis ja Leedus Poliitiline murrang toimus 1987. aastal seoses Hirvepargi sündmustega ning fosforiidisõjaga 1988. aastal muutus tavaliseks esitada massiüritustel isamaalisi laule Loodi uusi muusikateoseid 1988. aasta oli ka laulva revolutsiooni tippaasta. 1989. aastal toimus Balti kett Eestimaa laul Laulva revolutsiooni ajal üks silmapaistvamaid üritusi 11. september 1988 Tallinna lauluväljakul väidetavalt 300 000 inimest Ürituse ühes kõnes nõudis Trivimi Velliste esimest korda avalikult Eesti iseseisvuse taastamist. Heinz Valk Heinz Valk (õigesti Heinrich Valk) on sündinud aasatal 1936 ning on eesti kunstnik ja poliitik. Ta lõpetas 1954. aastal Tallinnas keskkooli ning pärast seda Eesti Kunstiakadeemia (tol ajal Eesti NSV Riiklik Kunstii...
Friedrich Robert Faehlmann 1798 - 1850 Elulugu Sündis 31. detsembrilr 1798. aastal. Tema isa oli Koerus Ao mõisas mõisavalitseja. Mõisniku perekonnas omandas ta saksa keele, ning ka koolihariduse sai ta saksa keeles. Elulugu II 1817.a. asus ta õppima Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Pärast lõpetamist sai temas arst Tartus ja selle ümbruses. Ta pidas loenguid ülikooli arstiteaduskonnas kui ka eesti keele lektorina filosoofiateaduskonnas. Faehlmann suri 22. aprillil 1850. Ta on maetud Raadi kalmistule Tartus. Tegevus Ta oli Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) üks asutajatest ja hiljem ka seltsi esimees. Pani aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. Kirjutas õpetlikke ja naljakaid lugusid talupoegadele mõeldud kalendrisse. Kirjanduslik looming Õpetlikud naljajutud kalendrilisades nt ,,Kalendritegija kimbus" (1846) Kolm pikemat eesti keelset luuletust ,,Suur on Jummal so ram", ,,Piibo jut" ja ,,Järva- ma vanna-mehhe õpp...
eesti kirjanik ja Võru linnaarst.Kreutzwald on tuntud kui lauluisa ja Viru laulik. Ta sündis Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa Juhani ja toatüdruku Anne pojana. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas. 1815. aastal astus ta saksa õppekeelega Rakvere algkooli.Aastatel 18181819 oli ta kaupmehe õpilane Tallinnas. Kreutzwald sooritas 1823. aastal Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Aastatel 18261833 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.1833. aastal lõpetas ta keiserliku Tartu ülikooli, samal aastal asus ta Võrru tööle linnaarstina. Ta kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas "Maarahva kasulist kalendrit". Tema peateoseks oli Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg" (18571861).Kreutzwaldi värsiloomingul oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud"
Anton Pavlovits Tsehhov'i elulugu . Anton Pavlovits Tsehhov , sündis 29. jaanuar 1860 Taganronis ning suri 15. juuli 1904 Badenweileris , Saksamaal . Ta oli vene kirjanik, tuntud peamiselt novellisti ja näitekirjanikuna. Anton Tsehhov õppis Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas, oli elukutselt arst. Gümnaasiumi lõpetamise järel õppis ta Moskva ülikoolis arstiteadust. Sel ajal alustas ta Antosa Tsehhonte varjunime all kaastööd huumoriajakirjadele. Ta külastas 1890. aastal Sahhalini saare sünnitöölaagrit, tutvus vangide elutingimustega ning kirjutas sellest raamatu ,,Sahhalini saar" (1893-94). Kirjanduslukku on Tsehhov läinud eelkõige oma novellidega, mida ta kirjutas Moskva lähedal Melihhivos. Tsehhov põdes tuberkuloosi ja elas seepärast tükk aega Jaltas. Ta suri Saksamaal sanatooriumis. Ta abiellus 1901. aastal Moskva Kunstiteatri näitlejanna Olga Knipperiga Aastal 1886 ilmus tema esimene jutustuste kogumik ja 1887 teine kogumik. Tema teo...
Enn Nõu Ago Hollo K11 Enn nõu sündis 2. oktoobril aastal 1933 Tallinnas, põllumajandusteadlase ja haridustegelase pojana Elukäik Enn Nõu õppis Tallinna 28. Algkoolis, kuid aastal 1944 põgenes tema pere Rootsi Ta jätkas oma õpinguid Uppsala Ülikoolis aastatel 1953- 1961 kus ta õppis arstiteaduskonnas 1978 aastal omandas ta meditsiinidoktori kraadi. Ta on töötanud arstina mitmes Uppsala Ülikooli kliinikus ning dotsendina Uppsala Ülikoolis. ( Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma ) Enn Nõu valiti aastal 1966, 1968. ja 1970. aastal Eesti Komitee Aemike Kogusse 29. detsembril 1957 aastal abiellus Enn Nõu Helga nõuga, kes on eesti kirjanik ja õpetaja Nad elavad praegu Rootsis edasi ja jätkavad oma loomingulist tegevust Looming
palju aastaid pärast autori surma. Charles Dickens oli Inglismaa suurimaid romaanikirjanikke, sotsiaalse romaani rajaja. Oli abielus Catherine Thompsoniga, kellega tal oli 10 last. Ta kirjutas 33 aastaga 13 romaani.Tuntumaid teoseid on"Oliver Twisti seiklused". Ta suri rongiõnnetusel. Flaubert oli Prantsuse proosakirjanik.Ta käis Pariisis õigusteadust õppimas. Armastas maaelu. Maeti Roueni surnuaeda. Anton Tsehhov oli Vene kirjanik. Õppis Moskva Ülikoolis arstiteaduskonnas, elukutselt oli ta arst. Põdes tuberkuloosi.Ta suri Saksamaal sanatooriumis. Näidendid:"Kolm õde", ,,Onu Vanja", ,,Ivanov". Lev Tolstoi oli Vene kirjanik. Sündis Tula lähedal aadlisuguvõsast pärit mõisniku pojana. Kasvas sugulaste juures. Võttis osa Krimmi sõjast. Õppis juurat.Abielus oli Sofia Bersiga, kellega tal oli 13 last, kellest 5 suri juba lapsepõlves. Ta suri tõsisesse haigusesse. Tolstoi looming kajastab peamiselt vene elu, mida ta ise nägi ja koges.
Friedrich Robert Faehlmann Elulugu 31. detsember 1798 22. aprill 185 Mõisniku perekonnas omandas ta saksa keele, ning ka koolihariduse sai ta saksa keeles. 1817.a. Asus ta õppima Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Pärast lõpetamist sai temas vaba praksiga arst Tartus ja selle ümbruses. Ta pidas loenguid ülikooli arstiteaduskonnas kui ka eesti keele lektorina filosoofiateaduskonnas. Pani aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. Faehlmanni aeg Eestis tõstis pead Õpetatud Eesti Selts, mille üks algatajaist oli ka F.R.Faehlmann. Eesti kirjanduses oli Faehlmann esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel. Tema looming on napp ja juhuslikku laadi, see sündis tema tegevusega ÕES-s. Ta rõhutas eesti
O. W. Masing oli Eesti pastor, keelemees ja õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. Ta lõpetas Halle ülikoolis usuteaduskonna, õppis teoloogiat ja selle kõrvalt veel muusikat, joonistamist ja keeli. Lisa raha teenis ta ka tõlkimise kaudu. Ta oskas seitset eirinevat keelt milleks olid: saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keel. F. R. Faehlmann oli Eesti kirjamees ja arst. Ta õppis ka Tartu Ülikoolis, aga tema ei õppinud usuteaduskonnas vaid arstiteaduskonnas. Faehlmanni õhutusel asutati 1838. aastal Õpetatud Eesti Selts. Ta oli ka üks Eesti eepose mõtte algataja ja tema kirjutas ka eepose põhisündmustiku. Ta oli esim. kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandustekstide algmaterjalina. Mõisted – buržid- korpotandist üliõpilane studeerima- õppima ülikoolis teoloogia- usuteadus ratsionalist- mõistuse usk vagatsejad- pietistid kartser- vangikong (üksikkong)
Anton Tsehhov 1860 Taganrog 1904 Saksamaa Vanaisa oli olnud pärisori, kuid ostis pere mõisniku käest välja. Tema isa oli väikekaupmees ning oli väga karm. Oma perekonda pidas ta kõva kari all ja rakendas samu kavatusvahendeid, mida oli tema peal kord kasutatud. Sõnakuulmatuse eest karistas ta lapsi peksuga. Tsehhovi isa oli kunstnikuhing mängis viiulit, laulis kirikukooris. Oli isale poes abiks. Isa ütles, et õppimine pole oluline. Elati Taganrogi linnas, kus elu oli nii igav, et isegi koerad läksid igavusest hulluks. Tsehhov ise on öelnud, et tal polnud lapsepõlve. Anton Tsehhov õppis Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas, oli elukutselt arst. Pärast ülikooli töötabki mõnda aega arstina. Tsehhovi isa põgenes koos perekonnaga Moskvasse, sest tal oli palju võlgu. Tsehhov jäi Taganrongi ülikooli ja kauplusesse tööle. Teenitud raha saatis ta perele Moskvasse. Kuna sellest rahast...
Õigusteaduskond Arstiteaduskond Usuteaduskond Üliõpilastel oli tihti linnas halb maine, sest nad käitusid halvasti-varastasid; kaklesid, taplesid Üliõpilased olid enamasti 15-25 aastased noormehed Naised õppida ei tohtinud kuna üliõpilastel oli vaimulik staatus Õpingud kestsid tavaliselt 6 aastat Õpiti kunstide teaduskonnas seitset vaba kunsti Peale õpinguid sai jätkata: 1) usuteaduskonnas 2) õigusteaduskonnas 3) arstiteaduskonnas Õppetöö algas hommikul kell 5-6, kõik loengud olid kohustuslikud 2 õppetöö vormid olid: loengud ja dispuut. Keskaja teadus-skolastika: Ülikoolides viljeldud teadus Tähtsad olid muistsed autoriteedid (piibel; kirikuisade ja antiikautorite teosed) Aristotelese; Platoni; Hippokratese; Ptolemaiose seisukohad Aristoteles-Kõige hinnatum autoriteet Autoriteetite teoste lugemine, kommenteerimine, nende kommentaaride kommenteerimine Maailmapilt:
Hauakivil on ta lemmik lause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Ta on tuntud kirjamees ja arst. 7 aastaselt suri ta ema ja teda hakkas kasvatama mõisaomanik von Paykull. Ta austas väga Eesti ajalugu ja mõistis hukka sakslaste julmuse. Haridus Ta õppis Liigivalla mõisa koolis aastatel 1807- 1809, Rakvere kreiskoolis alates 1810 aastast kuni 1814 aastani, peale seda läks ta Tartu Kubermangugümnaasiumisse kus ta õppis kuni 1817 aastani, ta astus ülikooli ja hakkas õppima arstiteaduskonnas. Ülikoolis hakkas ta huvi tundma eesti keele vastu. Töö Alates 1824 aastast hakkas Faehlmann töötama arstina. Ta oli esimene eestlasest doktorikraadiga arst maailmas. Hiljem oli ta ülikoolis eesti keele lektor. Faehlmanni õhutusel asustati 1838 aastal Õpetatud Eesti Selts, mille esimees ta oli 7 aastat. Õpetatud Eesti Seltsi eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning rahvavalgustusliku kirjanduse publitseerimine.
Oma kõrge hinna ja käsitsi kirjutatud koopiate vähesuse tõttu ei tarvitsetud raamatuid olla üliõpilastele kättesaadavad. Dispuutidel õpiti loengutes omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamiseks kõrgemal tasemel, see tähendab kas usuteaduskonnas, mis oli õpetus jumalast; õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Selline korraldus sai alguse Pariisis ning tõelisteks ülikoolideks hakati pidama neid, kus kõik neli teaduskonda olid esindatud. Stuudium kursus, ülikooli õpingud Dispuut arutelu, avalik vaidlus, mõttevahetus
tegelasteks on jumalad, kuid räägitakse millegi tekkest. MÜÜT MUISTEND 1) fantastika 1) rahvajutt 2) jumalad või pooljumalad 2) elavaks peetud inimesed või loomad 3) maailma loomine 3) tekkelugu 9. 10. Nii Faehlmann kui ka Kreutzwald õppisid Tartu Ülikoolis, mõlemad ka arstiteaduskonnas. 11. Armastuse kolmnurk armastus kolme inimese vahel. 12. Tragöödia kurbmäng, näidend 13. Endla teater avati 1911 draamaga ,,Libahunt" 14. Estonia avati 1906 Vanemuine avati 1906 15. Libahundi saatus teatrilavadel muutus väga edukaks. Libahunt saavutas edu Karl Menningu lavastuses. 16. Eesti teatri sünniaastaks loetakse 1870, mil Vanemuise seltsis etendatakse Lydia Koidula ,,Saaremaa onupoega". 17
KESKAJA HARIDUS JA KOOLID Käty Kuusemets 10 H Kloostrikoolid varakeskajal Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne- Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarse hariduse võisid omandada ka nunnad. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, milles õppetöö toimus. Linnakoolide teke Kloostrikoolid ei kaotanud oma tähtsust kõrgkeskajalgi, kuid linnade ja majanduse kiire areng tõi muudatuse ka haridusse. Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse sealgi koolide järgi. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus tarvilikumaks ka käsitöölistele ja kaupmeestele. Seetõttu asutati linnades põhikoole, kus käsitööli...
FAEHLMANN Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31.detsember 1798-22.aprill 1850) oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojama, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Õppis 1810-1814 Rakvere kreiskoolis, 1814-1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817-1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga (1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu Ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 1842-1850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 1843-1845 farmakoloogia- ja retseptuuri- kursust
Kas see on kiire abi? Kas see kuulub heaoluühiskonna juurde? Ei kindalsti mitte! Kuid samas suurte linnade inimestele tundub see jutt võimatu, sest neile minnakse kohe järele ja viiaekse haiglasse kui on midagi tõsisemat. Haridus pole Eestis kõigile kättesaadav. Jah gümnaasiumi saavad lõpetada kõik kes vähegi tahab ja viitsib aga, et kui on soov minna edasi õppima siis puudub paljudel see võimalus rahanappuse tõttu. Näiteks võib tuua Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas hambaarsti eriala, sinna saab igal aastal sisse 25 inimest tasuta aga ülejäänud? Nemad peavad maksma 35 tuhat krooni aastas, kui paljudel vanematel on oma võsukeste eest selline raha välja käia? Pole just paljudel. Eesti kohta võib öelda, et see on heaolu riik, kui viskad ainult korraks pilgu peale, aga tegelikult kui hakata vähegi mõtlema ja uurima, siis on Eestil sinnani veel üsnagi pikk tee jäänud, aga ta vähemalt püüdleb sinna poole
Pärast Tartu gümnaasiumi lõpetamist suundus ta Tartu ülikooli, kus ta õppis 10 aastat. 1827.aastal lõpetas ta Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja talle anti esimese eestlasena meditsiinidoktori kraad ja arstikutse. Faehlmann töötas kogu elu praktiseeriva arstina Tartus ja selle ümbruses. Sellega saavutas Faehlmann Tartu lugupeetavaima arsti positsiooni. 1842- 1850 töötas ta ka arstiameti kõrvalt Tartu ülikoolis eesti keele lektorina ning aastatel 1843-1845 luges ülikooli arstiteaduskonnas õppeülesande täitjana farmakoloogia ja retseptuuri kursust. Kahes ülikooli ametis ning praktiseeriva arstina töötamine oli kurnav ning Faehlmanni tervis halvenes tunduvalt. Ta oli kirjutanud ka sellest Kreutzwaldile, lisades, et tehtud töö eest ülikool teda isegi ei tänanud. 1838 asutas koos mõttekaaslastega Õpetatud Eesti Seltsi, mille esimees oli ta ka 1843-1850. Friedrich Robert Faehlmanni tervis oli 1849. aastaks niivõrd halvenenud, et loobus arstitööst. 14
Tuntuim pastoraal on ´´Ott ning Peedo´´. K. J. Peterson suri kopsutuberkuloosi, olles vaid 21-aastane. Friedrich Robert Faehlmann(1798-1850) Fr. R. Faehlmann kasvas pärast ema surma mõisniku peres. Tema isa oli päris- orjusest vabastatud ja töötas mõisa valitsejana. Faehlmann omandas saksakeelse koolihariduse ja asus õppima Tartu ülikooli arsti- teaduskonda. Faehlmanni elu kõige pingelisemad aastad olid 1840-ndad. Igapäevase arstitöö kõr- valt pidas ta loenguid nii ülikooli arstiteaduskonnas, kui ka eesti keele lektorina filo- soofia teaduskonnas, täitis Õpetatud Eesti Seltsi esimehe ülesandeid ning kirjutas kõik oma tähtsamad keeleteaduslikud tööd ja kirjandusteosed. Faehlmann polnud ra- hul eesti keele õpetamisega seniste grammatikate järgi, vaid rõhutas vajadust vabas- tada eesti keel saksa keele mõju alt ja koostada rahvakeelel põhinev grammatika. Oma lingvistikaalaste töödega pani Faehlmann aluse eesti keele hääliku-ja vormi- õpetusele.
Õppejõud -doktor- oli meistri osas. Temast allpool seisid bakalaureused- vanemad üliõpilased, kes olid läbinud alama astme õpetuse ja võisid selles osas juba ise nooremaid õpetada. Nemad olid sellide rollis. Õpipoiste osas olis nooremas üliõpilased. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegsetes ülikoolides oli neli teaduskonda. Kunstide teaduskonnas õpetati seitset vaba kunsti. Kui need olid selged võis õpinguid jätkata õigusteaduskonnas, arstiteaduskonnas või usuteaduskonnas. Õppetöö toimus loomulikult ladina keeles. Peeti loenguid ja dispuute. Loengul luges õppejõud raamatut ette ja üliõpilased kirjutasid selle endatarvis üles. Dispuutidel arutati loengus kuuldut ja vaieldi sellega seoses esile kerkinud probleemide üle. Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 aastased poisid. Nõutav oli ladina keele oskus. Õppeaeg ülikooli polnud piiratud. Tavaliselt kestis see 8 aastat. *Skolastika
hakkavad ilmnema väga paljud uued nähtused (nt. Kvantefekt) Teistes valdkondades on üldistamine pisut keerulisem, aga ühiseks jooneks võib lugeda püüdu areneda ressursside vähendamise ja protsesside efektiivsuse tõstmise suunas. On ju selge, et palju kasulikum on näiteks viia ravim otse haige raku juurde kui jääda lootma statistilisele tõenäosusele ja kogu organism ravimiga üle ujutada(3). Seega võib öelda ka, et nanotehnoloogia leiab kasutusala lähiajal kindlasti ka arstiteaduskonnas ning tänu sellele muutuvad kindlasti paljud seni ravimata jäänud haigused ravitavaks. Üheks esimeseks suuremaks kordaminekuks nanotehnoloogias Eestis võib lugeda universaalse tööstus- ja tehnikaõppe teravikmikroskoobi väljatöötamist ja väikeseerias tootmist. Antud mikroskoope turustatakse juba ka Rootsi(3). Kokkuvõtteks võib öelda, et nanotehnoloogia lubadused on suured ja ambitsioonikad ning teatud skeptitsism on õigustatud
ka kirjandus. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamatutes kirjapandut, vahel ka luges lihtsalt raamatut ette. Raamatud ei olnud kättesaadavad, sest neid kirjutati käsitsi ümber, seega oli vähe koopiaid ja olid kallid. Dispuutidel õpiti loengutes omandatud loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Varsti kujundati kunstide teaduskond, kus sai jätkata kõrgemal tasemel, nt usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Sai alguse Pariisi ülikoolist. Tõeline ülikool oli see, kus oli neli teaduskonda esindatud. Tähtsaimad nimed Aristotelesest sai Piibli kõrval kõige hinnatum autoriteet keskaegses teaduses ja tema sõnastatud loogikareeglitest keskaegse argumentatsiooni ja arutluskunsti alus. Õigusteaduses tugineti jätkuvalt keiser Justianuse ajal kodifitseeritud Rooma õigusele. Aquino Thomas keskaja silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid, pärines Itaalia aadliperekonnast
Oma perekonda pidas ta kõva käe all ja rakendas samu kavatusvahendeid, mida oli tema peal kord kasutatud. Sõnakuulmatuse eest karistas ta lapsi peksuga. Tsehhovi isa oli kunstnikuhing - mängis viiulit, laulis kirikukooris. Anton oli isale poes abiks. Elati Taganrogi linnas, kus elu oli nii igav, et isegi koerad läksid igavusest hulluks. Tsehhov ise on öelnud, et tal polnud lapsepõlve. Noorusaastad Anton Tsehhov õppis Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas, mille lõpetas 1884 aastal. Pärast ülikooli töötaski mõnda aega semstvoarstina. Tsehhov põdes tuberkuloosi ja elas seepärast tükk aega Jaltas. Tsehhovi isa põgenes koos perekonnaga Moskvasse, sest tal oli palju võlgu. Tsehhov jäi Taganrongi ülikooli ja kauplusesse tööle. Teenitud raha saatis ta perele Moskvasse. Kuna sellest rahast jäi väheks, otsustas Tsehhov kirjutama hakata. Autorinimeks sai Tsehhonte. Aastal 1886 ilmus tema esimene jutustuste
Faehlmann Rahvakirjanduse väljakujunemise oluliseks mõjutajaks ja kujundajaks 19.sajandi esimesel poolel oli Friedrick Robert Faehlmann. Ta sündis 1798 Ao mõisas, Järvamaal. Kui Faehlmann oli 7- aastane suri ta ema ja läks seejärel mõisaomaniku perekonda kasvatada. Ta omandas hariduse Rakvere kreiskoolis ja seejärel Tartu gümnaasiumis. 1817.aastal läks ta edasi õppima Tartu Ülikooli ja õppis seal 10 aastat arstiteaduskonnas. Seal kuulas ta filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Lisaks seisis ta ka tolleaegse eesti üliõpilassõpruskonna eesotsas. 1838.aastal rajas ta koos mõttekaaslastega Tartu ülikooli juurde teadusliku seltsi nimega Õpetatud Eesti selts(ÕES). See selts sai eestihuvilistest literaatide uueks keskuseks. ÕES-i esimehena organiseeris Faehlmann eesti keele uurimist, rahvaluule kogumist, rahvale tarvilike raamatute(kalender jm) avaldamist
väikekaupmees, ta mängis viiulit ja juhtis koori. Iseloomult oli ta julm ja range, ka laste peksmine ei olnud talle võõras. Tšehhov pandi kreeka algkooli, kus ta ei saanud midagi aru. Ta läks klassikalisse gümnaasiumisse. Isal tekkisid võlad ning pere kolis Moskvasse. Tšehhov jäi Taganrogi. Ta oli vaimustuses teatrist. Tšehhov sai raha ajalehtedele naljajuttude kirjutamisega. Tal olid iseenda suhtes karmid reeglid. Kui ta lõpetas kooli, läks ka tema Moskvasse. Ta hakkas ülikoolis arstiteaduskonnas õppima. Tal avastati tuberkuloos. Ta töötas arstina, kuid jätkas ka kirjutamist, aga nüüd juba tõsisematel teemadel. Tšehhov ostis Mellihhovo mõisa. Ta lõi külakooli ning aitas näljahädalisi. Tšehhov külastas Sahhalini saare sunnitöölaagrit ning kirjutas selle põhjal ühe teose. Kui haigus ägenes, läks Tšehhov Jaltasse elama. Ta suri 1904. aastal. Tšehhov oli nii proosa- kui ka draamakirjanik. Näiteks on ta kirjutanud novelli „Palat number 6“ ja näidendi
kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Friedrich Robert Faehlmann Eesti kirjanik ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 1814 1817 Tartu Kubermangugümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Lydia Koidula oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula"
keerulisemaid protseduure ja uuringuid teevad arstid ise. Arstitöö on raske nii psüühiliselt kui füüsiliselt. Arst puutub iga päev kokku haiguste ja muredega. Arst peab olema hooliv, kõrge pingetaluvusega, otsusekindel, kiire reageerimis ja kohanemisvõimega. Parima ravitulemuse saavutamiseks on vajalik hea koostöövõime kolleegide, medõdede, patsientidega. HARIDUS JA VÄLJAÕPE Arstiks saab õppida Eestis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas nii riigieelarvelisel kui riigieelarvevälisel õppekohal. Arstiteaduse õppekaval omandatakse arsti tööks vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused. Nominaalne õppeaeg on 6 aastat (hambaarstil 5 ), mille lõpetamisel omandatakse arstikutse. Võimalus spetsialiseeruda eriarstiks soovitud eriala residentuuris õppeaeg 35 aastat. Võimalus jätkata õppimist doktorantuuris doktorikraadi saamiseks. Arsti kutse omandamine nõuab palju õppimist ning
....... emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2012 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi: Siim Raudsepp Allkiri:Arstid ja medõed Arstiks saamine on pikk ja vaevarikas teekond, see on vägagi levinud kuulujutt. Eestis on võimalik arstiks õppida ainult Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Ühest tavakodanikust sertifitseeritud arstiks saamiseks kulub lugematul hulgal aastaid. Juba pelgalt põhiõppe nominaalaeg on 6 aastat, mis on ettevalmistuseks jätkamaks õpinguid eriarstiõppes või doktoriõppes (nominaalaeg 4 aastat). [1] Arstiteaduskonda põhiõppesse vastuvõtmisel arvestatakse järgmiseid tingimusi: · Eestikeelse õppe puhul võetakse arvesse järgmiste riigieksamite tulemused:
väga teravalt keskkonnaeetikas oluline inimkeskesuse probleem: teavet kogutakse küll kogu elusloodusest, kuid seda rakendatakse eelkõige vaid inimühiskonna kasuks. Mis on loomulik ? Üks olulisi teemasid on geneetiliselt muundatud organismide ja kloonimise teema. Ühelt poolt kardetakse ennustamatuid mõjusid ja kuritarvitusi, teiselt poolt ahvatlevad paljude probleemide lahendused meditsiinis, toiduainete hankimisel jm. Eestis tegeldakse bioeetikaga Tartu ülikooli arstiteaduskonnas ning eetikakeskuses, samuti on Eestis mitu spetsiifilisemat eetikakomiteed: ühed hindavad teaduslike inimuuringute eetilist külge , teised otsivad vastuseid arstitöös ilmnevatele eetikaküsimustele. The end
Üleskutsuv kõne: Kas Sina tahad taaskinkida elu? Lugupeetud kuulaja! Kas Sina tahaksid taaskinkida elu? Sul on selleks võimalus. Selleks ei tule veeta aastaid ülikooli arstiteaduskonnas. Selleks ei tule hüpata jääauku. Selleks ei tarvitse tormata põlevasse majja. Tuleb leida vaid pisut vaba aega ja seada oma sammud verekeskusesse, mis asub Tallinnas Ädala tänaval ja Tartus Puusepa tänaval. Just seal võib Sinustki saada doonor. Sõna doonor on eesti keelde tulnud ladinakeelsest sõnast donare, mis tähendab kinkima, andma, annetama. Doonoriks võib nimetada tervet riiki, kui see abistab teist riiki või firmat, mis oma kasu silmas pidamata toetab mõnda ettevõtmist. Kõige sagedamini aga kasutatakse mõistet „doonor” inimeste puhul, kes annavad oma kudesid või elundi teisele inimesele siirdamiseks. Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Eestis on veel laialt levinud arvamus, et v...
eraldatud Värss - luuleteose väikseim terviklik osa; kirjapildis on värss tavaliselt luuleteose rida. Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis kafiloloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga Observationes inflammationum occultiorum ("Tähelepanekuid sisemistest põletikkudest"; 1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südamehaiguslikke muutusi, rajas ta Tartu Ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges
millest on säilinud vaid proovivihik (26 lk), terviklik käsikiri on aga kadunud. Sõnaraamat esitas rahvakeelset sõnavara ja vorme, seal oli märgitud palatalisastiooni. Friedrich Robert Faehlmann 31.12.1798 22.04 .1850 Tartu oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada.Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu.Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust.Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa
Jacob Levy Moreno (18.05.1889-14.05.1974) Jacob Levy Moreno sündis 18. mail 1889.a. Bukarestis, Rumeenias. Juba 18-aastasena lõi Moreno üliõpilaste sõpruskonnaga "loomingu, kohtumiste ja nimetute usundi ühingu" eesmärgiga aidata vaeseid ja põgenikke. Religioon oli tema elus tähtsal kohal ning kindlasti olid tema kujutlusvõime ja mõtted ülikooliaastatel sellest mõjutatud. 1909.-1910.a. õppis Moreno Viini Ülikoolis filosoofiat ning 1910.-1917.a. jätkas ta õpinguid arstiteaduskonnas. Nendel aastatel alustas ta uurima spontaansust. Laste mängulisuse jälgimisel tekkis tal idee spontaansusest ja loovusest kui olulistest mõjuteguritest isiksuse kujunemisel ning see saigi aluseks tema encounter-filosoofiale, mis ühendab psühholoogia, religiooni ja mitmed teisedki inimese isiksusega tegelevad valdkonnad."Oluline polnud see, mida ma neile rääkisin ehk s...
Näiteks oli vähemalt kindlaks määrata palgatööliste tööaegu. Liikuvate metalltähtedega trükkimiste ja trükipressi leiutas Johannes Gutenberg (1398 1468). Ta oli õppinud kullasepa ja juveelitööd ning tundis seetõttu hästi metallide töötlemise kunsti. Gutenbergi idee oli valada tähed metallist ja panna siis nendest kokku trükilehekülg. Nii sai trükkida kiirest, odavalt ja hästi loetavalt. Keskaja teaduslik meditsiin, mida õpetati ülikoolide arstiteaduskonnas, tugevnes antiikaja õpetusele. Selle järgi oli inimesel nelja sorti kehamahtu, keri, Must sapp, Kollane sapp ning lima/ röga. Need mahlad pidid olema tasakaalus : kui mingit mahla saab rohkem, läheb harmoonia kaduma ja inimene haigestub, et inimene terveks ravida, tuleb ravimteedega või ravimitega kehamahlad taas tasakaalu saada. Renessantss ja humanistid Antiikkultuuri taassünd algas Itaalias õige mitmel põhjusel, Esiteks oli Itaalia olnud
Tundsin, et vajan sellest elust rohkemat seda nii eneseteostuse ja arendamise seisukohalt, kui ka kasvõi mingil väikesel moel maailma oma panuse andmise näol. Siinkohal ei petnud ma ennast ning ei loonud illusioone nagu suudaksin maailma parandada. Kuna olen üksjagu meditsiini-, pedagoogika- ja ka sotsiaaltööalast kirjandust iseseisvalt läbi töötanud ning mu elukaaslane (tulevane psühhiaater) õpib Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, puutun pidevalt kokku erinevate meditsiinialal töötavate ning seda eriala õppivate isikutega, kelle kogemustest olen palju õppinud. Tulles tagasi selle juurde, et mul ei ole illusioone maailma parandamise suhtes, tahan öelda lihtsalt seda, et teadvustan endale tänapäeva teaduse ja meditsiini piire, mille tõttu ei julgeks ma väita, et kõiki erivajadusega isikuid saaks aidata. Kindlasti saab siiski paljut ära teha logopeedide ja eripedagoogide klientide jaoks, olgu see
*pidas ennast 100 miljoni maaharija advokaadiks *andis oma suure varanduse vaestele talupoegadele *tahtis oma orjadele vabaduse anda Lahkumine: *püüdis korduvalt kodust lahkuda *Tolstoi juubeli tähistamine keelati Venemaal 1910 lahkus kodust, et jagada talupoegade saatust *suri kopsupõletikku. Maeti kodu juurde parki. Anton Tšehhov (1860-1904) *isa oli andeks aga karmi käega, 6last peres *pidi noorelt juba ise hakkama saama ja end elatama *1879 alustas Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas õpinguid, kus õppis hoolikalt. Töötas samaaegselt ka huumori ajakirjadega *tegeles visalt enesekasvatusega *1844 ilmus esimene jutukogu „Melpomene jutud“, ülikooli lõpetamise ajal *Töötas arstina aga samal ajal ka kirjutas *Avastati tuberkuloos, mida põdes terve elu *Pärast pikka reisi avastas oma väärtushinnangud- peab kergendama oma loominguga lihtrahva elu 1892-1898 Melihhovo aastad , mis olid loominguliselt viljakamaid
Mõisa kirjeldab Karl väga suure austusega. Paik oli tema jaoks väga südamelähedane. Tema haridusteekond oli väga mitmeküllgne. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud ja seal doktoritööd kaitsnud Baer oli väga mitmekülgne teadlane geograaf ja bioloog, rõngussi ja inimese munaraku esimene kirjeldaja maailmas. Baer oli väga tegus õpipoiss. Ta õppis 18071810 Tallinna Toomkoolis. Seejärel lõpetas ning kaitses oma doktoritöö Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas nelja järgneva aasta jooksul, mille teemaks oli eestlaste endeemilised haigused. Jätkas oma haridusteed Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Alates 1817. aastast töötas ta Königsbergi ülikoolis. Äärmiselt paljude huvidega teadlane ei leidnud seal kohe õiget rakendust, tegutsedes Königsbergis teaduse korraldajana mitmel teadusalal korraga, nagu zooloogia, botaanika, võrdlev anatoomia, füüsiline antropoloogia ja polaaralade geograafia. Alles 1825
peab taotlejal olema kaks käendajat või lisatagatis. Teiseks lahenduseks võiks olla vaba aasta võtmine gümnaasiumi lõpu ja ülikooli vahel. Selle aja jooksul oleks võimalik tulevasel õpilasel tööd tehes koguda raha õppemaksu jaoks. Praeguse seisuga on Eesti keskmine palk umbes 12 000 krooni kuus. Seda arvesse võttes peaks nooruk tööd tegema enam kui kaks kuud kuna keskmine õppemaks ülikoolides on 24 000 krooni. Loomulikult leidub ka kallemaid kohti, näiteks Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas on aastane maks 70 000 krooni. Teoorias on sellisel teguviisil põhjendatud tagamaad, kuid praktikas pole asi nii lihtne. Nimelt millise töökoha võib saada noor kellel pole otsest elukutset aga haridust? Võttes arvesse veel fakti, et Eesti keskmine palk on nii kõrge ainult tänu kõrgepalgalistele ametnikele ja ettevõtjatele, on väga ebatõenäoline, et otsese väljaõppeta inimene võiks saada iga kuu palka 12 000 krooni. Tavaliselt jääb noorte palk
15.Kreutzwaldi Isa Juhan Reinholdson, elukutselt oli kingsepp, hiljem Rakvere kihelkonna, Kaarli mõisa aidamees. Kreutzwaldi koolitee: õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 18151817, kreiskoolis 1817 1818, Tallinna kreiskoolis 18191820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 18181819. Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Aastatel 18261833 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Tal oli kolm last, kaks tütart ja üks poeg. Arstitegevuse kõrval kujuneb Kreutzwaldist Võrus laia haardega literaat ja ühiskonnategelane. Tema kodu saab kohaliku kultuurielu keskuseks, siin külastasid teda E. Lönnrot, J. Köler ja Lydia Koidula, kuid ka Eesti Aleksandrikooliasutamisega seotud talupojad Viljandimaalt. Kreutzwald andis välja regivärsilise kunsteepose 16. Kalevipojast: Kurvastuse kergenduseks sündis aga Lindale poeg ning kohe hakkas ta vägevuse märke näitama
Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Robert Faehlmann sündis 31. detsembril 1798 Ao mõisas ja suri 22. aprillil 1850 Tartus. Faehlmann oli eesti kirjamees ja arst. Ta sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7- aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Ta õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga Observationes inflammationum occultiorum ("Tähelepanekuid sisemistest põletikkudest"; 1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti
Ta pani alguse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele, andis väa mitmeid sellealaseid teoseid. Tema kooliõpilaste jaoks kirjutatud teosed mõjutasid palju pedagoogika arengut. Friedrich Robert Faelhmann(1798 Ao mõis - 1850 Tartu) Faehlmann oli eesti kirjamees ja arst.Sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada.Faehlmann õppis 1810-1814 Rakvere kreiskoolis, 1814-1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817-1827 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina.Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 1840-50 oi ta selle esimees.Oma ettekannetes kaitses Faehlmanntalurahvast.Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid.Tema eeltöid kasutas hiljem Kreutzwald.Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmstule. Hauakivil on tema lemmiklause:''Elu on lühike, ideaalid on igavesed.'' Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803(Jõepere mõis)-1882(Tartu))
raamatut, maakeeles · 1675. a hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht Ordinari Freytags Post Zeitung Gümnaasiumid ja Tartu ülikool · Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner · 1630. a loodi Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium · 1631. a avati Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasium ja Riias · 1632. a 15 oktoobril pidulik Tartu Ülikooli avamine ( Academia Gustaviana) · Võisid õppida ka talupojad · 4 teaduskonda · Kõrgem sisuline haridus: usu, õigusja arstiteaduskonnas Tartu Ülikool Tartu ülikool · Üliõpilaseks saamisel polnud vaja lõpetada kindlat kooli · 1417aastased üliõpilased olid võrdlemisi tavalised · Uute õpilaste vastuvõtmisel viidi läbi eriline tseremoonia · Põhivormid loengud ja dispuudid · Stipendium · Õppis rootslasi, soomlasi ja sakslasi Tartu Ülikool · Ülikool tegutses esialgu kuni Tartus linna vallutamiseni VeneRootsi sõjas 1656. aastal · 1.juulil 1661. a Kärde rahu (VR sõda)
vms kujul). Loomismüüdid võivad eksisteerida nii suulises pärimuses kui ka kirjalikult fikseerituna. Paljude religioonide pühakirjad, eeposed jmt sisaldavad loomismüüte. Loomismüüdi järgi võib loomine toimuda väga erinevalt. Friedrich Robert Faehlmannist Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 1817 1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse (lektorikursuse avaloeng, käsikiri "Mein Streit mit Nolcken" 1842, eesti keeles
Elukutse valik sõltub paljudest asjadest. Kooli ajal olin mina nagu üks tavaline, keskmine koolipoiss, tegin sporti ja tundsin huvi väga erinevate asjade vastu. Otsest huvi arsti elukutse vastu ei olnudki. Haridus on ju oluline ja arstiteaduskonda oli suur tung. Aga, jah, kodust kaasa antud soovitus ja sedasorti väärtushinnangud aitasid sellele valikule kaasa. Kuidas näeb arstiks saamine tegelikult välja? Eesti oludes saab arstiks õppida vaid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Esimesed aastad õpitakse põhiaineid nagu anatoomia, füsioloogia ja farmakoloogia. See on nagu maja vundament. Seal tuleb palju tuupida ja faktoloogilisi asju endale selgeks teha, et eksamil ka vastata. Need kellel puudus töövõime langesid ülikoolist välja. Hiljem õpitakse haigusi ja praktiseeritakse haiglates, kus õpitakse haigeid tundma. Tegelikult õpib arst niikaua kui ta töötab, sest arstiteadus areneb kiiresti, muutuvad ravimismeetodid ja
Gustavianaks. Avaaktusel peetud kõnes teatas Johan Skytte, et ülikoolis võivad õppida mitte ainult aadlikud ja linnakodanikud, vaid ka talupojad. Tegelikult ei olnud viimastel siiski võimalusi kõrgkooli pääsemiseks. Euroopas levinud tava kohaselt oli ka Tartu ülikoolis neli teaduskonda. Õpinguid alustati filosoofiateaduskonnas, mis andis vajalikud eelteadmised. Sisuline ülikooliharidus saadi kõrgemas usu-,õigus- ja arstiteaduskonnas. Kokku kestis õpiaeg normaalselt 9 aastat. Et omandada laiem haritus, õpiti sageli järjest mitmes erinevas ülikoolis. Seda võimaldas üle kogu Euroopa õppekeelena kasutusel olnud ladina keel. Üliõpilaseks saamiseks polnud eelnevalt vaja lõpetada kindlat kooli ja vahel immatrikuleeriti isegi 10-aastasi poisse. 14-17 aastased üliõpilased olid võrdlemisi tavalised. Uute üliõpilaste vastuvõtmisel viidi läbi eriline tseremoonia: lõbusal koosviibimisel täideti traditsioonilist
detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Lääne Virumaa 25. august 1882 Tartu oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 18151817, kreiskoolis 18171818, Tallinna kreiskoolis 1819-1820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 1818 1819. Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Aastatel 1826-1833 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. 1833. aastal lõpetas ta keiserliku Tartu ülikooli, samal aastal asus ta Võrru tööle linnaarstina. Ta kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas "Maarahva kasulist kalendrit". Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul kogu "Viru lauliku laulud", poeem "Lembitu", mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.
Ta sündis Tartus arstiteadlase Mart Kulli perekonnas ja õppis ka ise arstiks. Ta lõpetas 1981. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. Aastal 1984 jätkas Mart Kull õpinguid Leningradi I Meditsiini Instituudis. Kohe pärast Tartu Ülikooli lõpetamist asus Mart Kull tööle sama ülikooli arstiteaduskonnas. Paralleelselt teadustööga jätkas ta praktiseerimist arstina. Aastatel 19922000 oli Mart Kull Tartu Ülikooli kõrvakliiniku juhataja, pärast asutuse nimemuutust aastast 2000 kuni surmani Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku juhataja. Mart Kulli üheks peamiseks uurimisvaldkonnaks oli laserkirurgia. Aastal 1987 omistati
dets 1891 Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal. Kirjaniku isa August Gailit oli puutöö-meister ja rahvuselt lätlane (gailit = kikas läti keeles). Kodus räägiti nii eesti kui läti keelt. Rahvuselt pool-lätlane, sai Gailit sealt ka ühe oma "Siuru"-aegsetest hüüdnimedest Lätlane (teiseks hüüdnimeks Ge). Tulevane kirjanik õppis Valga ja Tartu koolides ning omandas hariduse osaliselt iseõppimise teel. Õppis ka Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, kuid majanduslikel põhjustel jäid meditsiiniõpingud pooleli. Alates 1911. aastast (20-aastane) tegutses Gailit ajakirjanikuna Lätis. Tolleaegne läti kiranduselu ei erinenud eriti eesti omast. 1916. aastal pöördus Gailit Eestisse tagasi ja sai ajakirjanikuna tööd Tallinna "Teatajas" (1916 1917), mis kujunes tema elus pöördelise tähtsusega sammuks. Seal tutvus Gailit ka Henrik Visnapuuga, kellest sai tema lahutamatu sõber surmani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
