Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturism ME-21 Helena Siiroja JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri, 2009 Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Juhendaja: Piret Valgma...........................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1 Järva-Peetri kirik.....................................................................................................................................3 1.1 SISSEJUHATUS...................................
Keskkonnakaitse alane seadusandlus Eesti looduskaitse seaduses on välja toodud kuidas keskonna eest hoolt kanda. Suur osa seadusest kehtestab kuidas ja mille alusel loodust parandavad või kaitsvad projektid rahastatakse, hinnatakse, kontrollitakse. Looduskaitse programmi eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilimiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine ning kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna säilitamine. Paljud projektid millele sooviti eelmine aasta toetust olid seoses keskkonna kaitse alase teadlikuse tõstmisega. 6 projekti kolmeteistkümnest olidki suunatud avalikuse ja jahimeeste teadlikuse tõstmisele. Ülejäänud 7 projekti olid suunatud atmosfäriõhu kaitsele. Erinevad programmid olidki seotud müra ja müratõkke, heitgaaside vähendamise ning puhta õhu säilitamisega. Veesaedus
09.09.1964 otsusega. Looduskaitsealustest taimedest kasvab Palumägedel II kategooria liik võsu-liivsibul (Jovibarba sobolifera ). Peale Pangodi järve asuvad kaitsealal veel Kodijärv ja Kogerjärv e. Väike Kodijärv. Pangodi maastikukaitseala pindala on 383 ha. Kaitseala maa-ja veeala kuulub kahte piiranguvööndisse. 1. Kodijärve pargi piiranguvöönd, kus säilitatakse ja arendatakse ajalooliselt kujunenud planeeringut, dendroloogiliselt liigirikast, kultuurilooliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtuslikku puistut ning pargi-ja aiakunsti kujunduselemente. 2. Pangodi piiranguvöönd hõlmab kaitseala piires olevat maa-ja veeala väljaspool Kodijärve pargi piiranguvööndit. Enamik siinsest territooriumist on olnud kasutusel põllu-ja karjamaadena. Looduslikku taimkatet on säilinud peamiselt kuuse-männimetsana Palumägedel ja väikeste soolaikudena järvede ääres. Palumägedel asub matkarada, parkla, ujumisrand, telkimis-ja lõkkekohad.
Looduskaitseseadus Jaanika Märdimäe Taavi Tuvikene Merli Soolind Looduskaitseseadus on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Varem kehtis Eesti Vabariigis kaitstavate loodusobjektide seadus (KLOS). Seaduse eesmärk Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade nind loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine Looduskaitseseaduse tegevusalad Loodusobjekti kaitse alla võtmine Kaitse korraldamine (nt liikumine kaitstaval loodusobjektil) Kaitsealade, hoiualade, randa, kalda, liikide, kivis...
Looduskaitseseadus Kunnar Kangro Alar Külm Arto Haponen Timo Pärle Seaduse eesmärk 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine Ülesanne Proua Männikmets soovis müüa maha oma maa. Kuigi tema kinnistu piiridesse jäi lääne sõrmkäpa (I kat.) kaitseks loodud väike kaitseala, varjas ta müügilepingus sellega seostuvaid kitsendusi ja kohustusi, et saada kõrgemat hinda. Uus omanik härra Kobarpea märkas kevadel kaunilt õitsevaid käpalisi. Ta
Veel olid olulised mitmed ohvripaigad. Noored said oma hariduse Keskaegne kool oli vanematelt. Koolid puudusid lahutamatult seotud Kõike vajalikku anti edasi kirikuga. Koolide pea põlvest põlve. ülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Aastasadade jooksul olid kirik ja mõisad omavahel tihedalt seotud. Kirikukroonikad kajastavad tähelepandavamaid juhtumusi kogu kihelkonnas. Kultuurilooliselt oluline on tõsiasi, et aastatel 1788-95 oli Lüganuse õpetajaks eesti kirja- ja keelemees Otto Wilhelm Masing. Esimesed linnataolised asulad ehk muinaslinnad Otepää, Tartu, Viljandi, Tallinn, Lihula jt. hakkasid Eestimaal kujunema juba X - XIII sajandil. Selleks ajaks oli asustatud praktiliselt kogu Eesti territoorium. Koos Eesti ala jõukuse kasvuga hakkas Eesti pakkuma üha suuremat huvi võõrvallutajatele. Kaitsmaks ennast vallutajate eest hakati rajama linnuseid. 13
maailmapildist, hakati surnuid lahkama *Nimeta Ars Nova ajastu silmapaistvaim helilooja ja tema eluaastad. Guillaume de Machaut (1300-1377) * Missugused muutused toimusid kunstmuusika zanrites? Missa- hakati komponeerima missa ordanaariumiosi Motett-13.saj alguses oli kiriklik teos ja sajandi lõpus kuulus juba rohkem seltskonna muusikasse Organum- 12.-13.saj oli küll käibel, kuid uut muusikat selles laadis enam ei loodud *Missugused riigid ja piirkonnad kuuluvad kultuurilooliselt madalmaade hulka?Miks? Tänase Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Hollandi, 15.saj ühendas seda piirkonda Burgundia hertsogiriik ja sel ajal moodustaid Madalmaad ka tugeva kultuurilise terviku. *Miks on Madalmaade vokaalpolüfoonia saanud renessansiajastu muusika võrdkujuks? Muusikaline väljenduslaad ühendas jooni eri maadelt ning saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse. * Mida tähendas mõiste a capella toona ja praegu ? Praegu: Pillisaateta vokaalmuusika
looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitsmise inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete tegevuste eest, hooldamise ja võimalusel ka taastamise. -5- EESMÄRK JA PÕHIMÕTTED EESMÄRK · looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega · kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine. PÕHIMÕTTED · Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega. · ,,ettevaatlikuse ,, printsiip -6- KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA KOMPROMISS KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID · kaitsealad · hoiualad
Looduskaitseseadus Ta iro Ke p le r J a nno O tt S ve n Ka ljuve e r Seaduse eesmärk Käesoleva seaduse eesmärk on: 1. looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2. kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3. loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitse põhimõtted Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega.
Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, kirurg ja anatoom Nikolai Pirogov, vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin jpt. Tartu oli ristitud Emajõe Ateenaks, sest ülikooli ümber koondus teisigi kultuuri- ja teadusasutusi (Professorite Instituut, Veterinaaria Instituut, joonistuskool). Joonistuskooli esimene õpetaja oli Dresdenist pärit Karl August Senff, kellelt on pärit mitmeid klassitsistlikult väljapeetud portreid ja kultuurilooliselt huvipakkuvaid vaateid. Tartu kunstielus andsid toon kohalikud meistrid August Matthias Hagen, Friedrich Ludwig von Maydell, Georg Friedrich Schlater. Baltisaksa kultuurielu laiemalt Tallinnas ja Peterburis töötas akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann, kõige põhjalikuma eesti keele sõnastiku autor. Saaremaal tegutses mitmekülgne Johann Wilhelm Ludwig von Luce (põllumajandus, etnograafia) Haapsalus uuris Carl Abraham Hunnius ravimuda omadusi jm. 18
Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. 2007. aasta lõpu seisuga on Eestis 149 maastikukaitseala. Tuntumad Eesti maastikukaitsealad: Tuhala, Tõstamaa, Viljandi, Vooremaa. (2) Vooremaa maastikukaitseala Kaitseala asukoht Vooremaa maastikukaitseala asub Jõgevamaal Palamuse ja Tabivere vallas ja Tartumaal Tartu vallas. Seega hõlmab Vooremaa kui maastikurajoon Pandiverest lõunas asuva ala Tartu lähisteni. Vooremaa on rikas nii kultuurilooliselt kui väärtusliku maastiku poolest. Siin asub Eesti suurim voorestik. Seda ala peetakse ka üheks esinduslikumaks voorestikuks Ida-Euroopa lauskmaal. Vooremaa on ka üks Kalevipoja lugude tekkimise ja leviku südameid. Pinnavorm Vooremaa on üks osa meie alal kujunenud omapärasest jäätekkeliste pinnavormide kompleksist, mis on köitnud paljude teadlaste tähelepanu ka väljaspool meie vabariigi piire. Ilmselt voorte suur pikkus ja korrapärane kulg on olnud
pikalt pisidetaile: näidatakse üksikasjalikult Batemani iluprotseduure, millistes restoranides ja ööklubides mees käib ja mida seal sööb-joob, rääkimata inimeste kantavatest riietest. Batemanile on ülimalt tähtis väline sära ning reputatsioon, ilmestab ajastu eluviisi ning väärtuseid. Bateman ütleb ühes stseenis: "Olgu mul kõht parasjagu tühi või täis, aga laud parasjagu kuumas restoranis peab õhtul kindlati olema, see on enesetunde küsimus". Kultuurilooliselt kajastab see film tarbimisühiskonda ja kõike sinna juurde kuuluvat. On olemas teatud kriteeriumid, mida järgivad tuhanded inimesed. Ei pöörata tähelepanu inimesele endale, vaid asjadele ja riietele mis tal on ning kohtadele, kus ta käib. Ehe näide sellest on Batemani-karakter, kelle pealispind on petlik, kuna näiliselt on ta täiesti normaalne inimene, sest ta järgib kõiki neid reegleid, mis kõik keerlevad staatussümbolite ümber. 3
öelda, et iga figuur on maalitud hämmastava armastuse ja kannatlikkusega. Selle suhtes võib Fouquet`ga võistelda ainult van Eyck. Stiililt eelmistele lähedased on ilmselt koos abilistega maalitud Charles VII manuskripti "Prantsusmaa suured kroonikad" miniatuurid (1458, Pariis). Võrreldes eelmistega on need maalid rohkem jutustavad ja vähem monumentaalsed. Erilise hoolega on nendes antud edasi tolleaegset arhitektuuri ning maalid on seetõttu kultuurilooliselt väga tähtsad. Seevastu suur miniatuur "Charles VII kohutistungil Vendome`is 1458. aastal" on suurejooneline ja ikonograafialiselt eriti täpne. Notar ja kuninglik sekretär Laurens Gyrard rõõmustas end sellega, et laskis Fouquet`il maalida 10 keskmise suurusega ja 30 väikest miniatuuri manuskriptile "Kuulsate meeste ja naiste lood". Fouquet oli üks esimesi suuri Lääne-Euroopa meistreid, kes hakkas illustreerima kaasaegseid ilukirjanduslikke tekste
Tööleht 12. klass Looduskaitse ja Säästev areng 1. Eesti looduskaitse aluseks on ...2004.......a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus. Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja
Keskkonnakaitse tegutsemisviisid, millega hoidutakse keskkonda kahjustamast. Looduskaitse tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine. Keskkonnakaitse meetmed jagunevad: ennetavaiks (nt. Alternatiivsed kütused ja tehnoloogiad, jäätmete korduvkasutusega kinnised tootmistsüklid, saasteainete emissiooni vähendamine jne) ja saastamise mõju vähendavaiks (kaitseribad,puhvertsoonide rajamine). Keskkonnakaitse koosneb: Looduse (nii elava kui elutu) kaitse, Maastikukaitse ja Hooldus, Puhkemajanduse korraldamine looduses, Saastekontroll, Taastuvate loodusvarade kaitse ja hooldamine, Õhukaitse, Veekaitse, Prügimajandus, Keskkonnahügieen. Keskkonnamuutuste põhjused: Rahvastiku muutused,Energia kasutamise suurenemine ja energiaallikate struktuuri muutused,Põllumajandus ja kalandus,Sotsiaal-majanduslikud probleemid,Tervishoid. Keskkonnaprobleemid:Globaalsed: kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogi...
tamme all. Lähim tee kaitseala keskusesse Nõiakaevu juurde viib Tallinn-Tartu mantee 33. kilomeetrilt Kolu teeristist, kust Tuhala Nõiakaevu juurde juhatavad teeviidad. TUHALA KARSTIALA JA MATKARAJA SKEEM Vooremaa maastikukaitseala Kaitseala asukoht Vooremaa maastikukaitseala asub Jõgevamaal Palamuse ja Tabivere vallas ja Tartumaal Tartu vallas. Seega hõlmab Vooremaa kui maastikurajoon Pandiverest lõunas asuva ala Tartu lähisteni. Vooremaa on rikas nii kultuurilooliselt kui väärtusliku maastiku poolest. Siin asub Eesti suurim voorestik. Seda ala peetakse ka üheks esinduslikumaks voorestikuks Ida-Euroopa lauskmaal. Vooremaa on ka üks Kalevipoja lugude tekkimise ja leviku südameid. Pinnavorm Vooremaa on üks osa meie alal kujunenud omapärasest jäätekkeliste pinnavormide kompleksist, mis on köitnud paljude teadlaste tähelepanu ka väljaspool meie vabariigi piire. Ilmselt voorte suur pikkus ja korrapärane kulg
Tema mõistus oli ülimalt arenenud ning tema ütlused ning väites olid euroopas vägagi tuntud. Voltaire oli väga armastatud, kuid samas ka väga põlatud mees, eriti vaimulike poolt, kes ei sallinud tema humanistlikke ideid. Kirjanikuna olid Voltaire-i teoste põhiteemaks kurjus, barbaarsus ning arutus. Voltaire'i kirjanduspärandusse kuulub, kõrgstiilis klassitsislikke tragöödiaid, karakterkomöödiaid, epigramme, ajalooalaseid töid, kultuurilooliselt tähtsat kirjavahetust ja kõige loetavamana filosoofilisi jutustusi ning romaane. Tema teostes on segunenud ning samas ka eraldi ilmnev valgustuslik optimism ja pessimism. Voltaire kuulsamad teosed on ,,Zadig ehk Saatus" ning ,,Candide ehk Optimism" Jean-Jacques Rousseau(1712-1778) sai kuulsaks endale ootamatult peale ajalehekuulutuse kirjutamist ühele konkursile. Ta oli esimene valgustaja, kes julges mõistusele toetuvas tsivilisatsioonis kahelda
KESKAJA KULTUURIST I periood u 700a üleminekuaega (u 450-1150) Alates 4.saj. m.a.j. hakkas Rooma impeerium lagunema a) II periood u 1150.a alates naabruses asuvate germaani hõimude (läänegoodid, vandaalid, hunnid, anglosaksid) kallaletugidele b) orjade ülestõusud c) KESKAJA KIRJANDUSES täheldatavad kolm peasuunda: impeerumi tohutute mõõtmete tõttu, nii suurt ala ei suudetud enam I kiriklik kirjasõna piibli ja religiooniga seotud tekstid valitseda. II rahvaeeposed/kangelaslaulud hispaania eeposed ,,Laul minu Järgnev ajastu Euroopas oli väga raske-palju vaenutsevaid hõime, Cidist" ja hilisem ,,Rodrigo"; germaani eepos ,,Niebelungide laul"; kes sõdisid, rahvaste rändamise ajajärk. Mingil määral suutis järjest skandinaavia eepos ,,Edda laul", kirjanduslikult kõige huvitavam ja tuge...
Kaupade ja teenuste tarbijal on õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele vastavuses tarbijakaitseseadusega Eestis registreeritud asutuste, äriühingute ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste aruandlus toimub eesti keeles seadustega ettenähtud korras. Võõrkeelte kasutamine informatsiooni edastamiseks teenuste ja kaupade tarbijatele ning tööalases suhtlemises toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Eesti kohanimed on eestikeelsed. Kohanimedes võib lubada aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud erandeid. Igal Eesti kohal on üksainus ametlik nimi. Eesti kohanime algkuju kirjutatakse eesti-ladina tähtedega. Eesti kohanimesid kirjutatakse muud tähestikku kasutava vähemusrahvuse keeles vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega. Eesti kodaniku nime ametlik kuju kirjutatakse eesti-ladina tähtedega. Eesti kodaniku nimesid kirjutatakse muud tähestikku kasutavates keeltes vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega.
*Francesco Landino Oli pime muusik, kes elu lopupoole tegutses Firenze toomkiriku organistina. Ta oli omal ajal hinnatuim muusik, helilooja, luuletaja, muusikateoreetik Itaalias. 3. Kuidas ja tänu kellele arenes muusikateooria 14.sajandil? Tänu Pr muusikale Philippe de Vitry`le arenes muusikateooria 14.sajandil. Üheks tema peateoseks on peetud muusikateoreetilist traktaati ,, Ars nova". Madalmaade muusika 15.16. Sajand. 1. Missugused riigid ja piirkonnad kuuluvad kultuurilooliselt Madalmaade hulka?Miks? Nimi Madalmaad seostub tänapäeval eelkõige Hollandiga, see aga on eksitav, sest Euroopa kultuuriloos mõistetakse Madalmaadena kogu piirkonda, kus räägitakse flaami(hollandi)keelt. Geograafiliselt hõlmab see tänase Belgia, PõhjaPrantsusmaa ja Hollandi, kus elavad flaamlased, valloonid, hollandlased ja prantslased. 15.sajandil ühendas seda piirkonda Burgundia hertsogiriik ning sel ajal moodustasid Madalmaad ka tugeva kultuurilise terviku. 2
xxx JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: xxx Müüsleri, 2009 Sisukord Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1Järva-Peetri kirik......................................................................................................................................3 1.1SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3 1.2AJALUGU........................................................................................................................................3 .....
kellega tal oli üks tütar. Teistkordselt abiellus Thor Helle 1725. aastal Tallinna pürjermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga, kellega tal oli viis poega. Tema kaugematest järeltulijatest pole aga midagi teada ning arvatakse, et suguvõsa on lõplikult välja surnud. Eesti kultuurikihi kasvatamine: Eesti kultuurikihi kasvatamisse on Jüri pastor Thor Helle andnud austust vääriva panuse kolme raamatuga. Kultuurilooliselt tähtsaim on kindlasti esimene eestikeelne täispiibel, mis jõudis trükki 1739. aastal ja mille tõlkijaks Thor Hellet on tavaks pidada. Uue Testamendi tõlkimise au siiski temale ei kuulu, kuid koos Kullamaa pastori Heinrich Gutsleffiga töötas ta 1715. Aastal ilmunud teksti teise, 1729. aastal ilmunud trüki tarvis põhjalikult ümber. Vana Testamendi tõlkimisel oli Thor Helle osa suurem ja tõenäoliselt määravgi. Tegelikke
testamendi põhjal, iga-aastane rahaliselt peagu olematu (varem 50 franki) preemia, millega kaasneb au ja müügiedu. Vennad Edmond (18221896) ja Jules (18301870) Goncourt'id, prantsuse kirjanikud ja kriitikud, naturalismi ja impressionismi teerajajaid. Kirjutasid aja- ja kultuuriloolisi uurimusi, tõsielu dokumentaalselt kujutavaid romaane, milles rõhutavad patoloogilisusesse kalduva inimtüübi sõltuvust füsioloogilistest teguritest ja keskkonnast. Kirjutasid ka kultuurilooliselt väärtusliku "Päeviku". Zürii, nn Goncourt'i Akadeemia kirjanikest liikmed (10, eluaegsed) ei tohi kuuluda Prantsuse Akadeemiasse. Preemiat antakse aasta parima proosateose, eelistatavalt romaani eest, ühele autorile ainult korra. Laureaate: Marcel Proust (1919), Simone de Beauvoir, feminismi ideoloog (1954), Romain Gary (1956, 1975 Emile Ajar'i nime all "Elu alles ees"; seega poolest saadik erandlik, et sai kaks korda); Marguerite Duras ( 1984, "Armuke").
Praegu ei ole mõisahoonel palju külastajaid ja seega ei ole mõisa ümbruse looduslik keskkond ohustatud. Suveti on mõisa juures korraldatud küladepäeva, kuid siis on korraldajad enda kanda võtnud alade niitmise ja puhtana hoidmise. Võhmutat läbib ka Vajangu Põhikooli looduse õpperada. Õpperaja eesmärgiks on piirkonna looduse kaitsmine, selle mitmekesisuse säilimine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine ning kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna säilitamine läbi elanike väärtushinnangute ja käitumisharjumuste kujundamise keskkonnasäästlikuks, rajades õpperaja ja integreerides selle riiklikku õppekavasse toetamaks keskkonnaharidust. Transport Ühistransport läbib küla umbes neli korda päevas. Kuna külast läbi minev tee on peaühendus Tamsalu ja Järva-Jaani vahel, on liiklustihedus keskmine. Palju liigub veoautosid ning põllumajandusmasinaid. Tee on heas olukorras asfalttee
/ teos, mis kujutab inimes(t)e käekäiku tsivilisatsioonist puutumata tühjal saarel. Robinsonaadides idealiseeritakse looduslähedast elamisviisi, leidlikkust ja elujõudu. Küsimused Miks on olulised: Voltaire - Voltaire oli oma aja viljakamaid autoreid, kelle mahukasse kirjanduspärandisse kulub eeposemahulisi poeeme, kõrgstiilis klassitsistlikke tragöödiaid, karakterkomöödiaid, epigramme (teravalt pilkeline lühiluuletus), ajalooalaseid töid, kultuurilooliselt tähtsat kirjavahetust ja kõige loetavamana filosoofilisi jutustusi ning romaane. Rousseau - Rousseau oli kõige radikaalsemalt meelestatud prantsuse valgustaja. Kuulsus tuli talle ootamatult: nimelt esitas ta ajalehekuulutuse põhjal ühele konkursile filosoofilise traktaadi (arutlev uurimus, mingi üksikküsimuse arutlev käsitlus), milles seadis kahtluse alla eaduse ja kunstide osa inimese kõlbelisel harimisel, ning pälvis sellega Dijoni akadeemia auhinna
TARTU ÜLIKOOL Geograafia instituut VÕHANDU JÕE LÕIK VÕRU TALLINNA MAANTEE SILLALT KIRUMPÄÄ SILLANI Seminaritöö Õppeaines Eesti veed Üliõpilane: Ronald Laarmaa Rakendushüdrobioloogia II kursus Eesti Maaülikool Juhendaja: Arvo Järvet Tartu 2010 1. Sissejuhatus Antud referaat tutvustab Võhandu jõe lõiku Võru linna ümbruses. Vaadeldav jõelõik algab Võru linna piirilt Tallinna maantee(vana Antsla mnt) silla juurest ja lõpeb Kirumpää linnuse juures oleva Kirumpää sillaga. Referaadi eesmärgiks on tutvuda seoses ainega Eesti veed teatud veekogu või selle lõiguga, ning informatsiooni...
- Integreerimine ( säästev Eesti 21) - Kahju vältimine ( ravimid viia apteeki) - Ettevaatus ( keskkonnamõju hindamine) - Saastaja maksab ( kommunaalmaksed) - Keskkonna kaitstuse kõrge tase ( El 7. keskkonna programm) Leia 1 selle aasta kaasamise teave, mis puudutab kohalikku omavalitsus ! www.keskkonnaamet.ee (kiirelt kätte jne) Looduskaitseseadus Seaduse eesmärgid: - Kaitse ja soodne seisund - Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtuslik - Loodusvarad Põhimõtted, millest lähtutakse - Alade kasutamise piiramine - Toimingute reguleerimine - Loodusharidus ja teadustöö Lähtepunktid - Tasakaalustatud ja säästva areng - Alternatiivsed võimalused Eesti: 925 kaitseala 22% territooriumist looduskaitse all 5 rahvusparki Eesti kaitstavad loodusobjektid: 1) KA 2) Hoiualad 3) Kaitsealused liigid 4) Püsielupaigad 5) Üksikobj.
Kullilised 10 kg 23. Kuidas jagatakse kaitstavad loodusobjektid? (4) * kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) * püsielupaigad * kaitstavad liigid ja kivimid * kaitstavad üksikobjektid 24. Looduskaitseseaduse eesmärk. 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 25. Oska nimetada Eestis asuvaid maastikukaitsealasid, looduskaitsealasid ja rahvusparke. (5) Maastikukaitsealad Looduskaitsealad Rahvuspargid Ainja Akste Lahemaa Alatskivi Alema Karula
olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3. esinduslikkus 7. kultuurilooliselt väärtustatud 4. haruldaste liikide olemasolu Maastikud: 1. Haruldus 4. Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3. Esinduslikkus 6. Kultuuriloolisus 1 2.) Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg
olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3. esinduslikkus 7. kultuurilooliselt väärtustatud 4. haruldaste liikide olemasolu Maastikud: 1. Haruldus 4. Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3. Esinduslikkus 6. Kultuuriloolisus 1 2.) Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg
Andreas, hea eesti keele tundjana tõlkis Uue Testamendi lõuna-eesti keelsesse murdesse ning osa Vanast Testamendist. See eeltöö oli abiks pojale Adrianile, 1683. aastal kutsus Fischer Riiga endale abiliseks Adrian Virginiuse, kes toimetas trükki lõunaeestikeelse suure katekismuse (1684), lauluraamatu (1685), "Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament" (1686), viimane neist oma aja mahukaim, keeleliselt ühtlustatuim, kirjasõna arengut mõjutav, kultuurilooliselt oluline teos. Tõenäoliselt viimase tõlkinud Andreas Virginius ja tõlget viimistlenud Adrian Virginius. Esimene läbini eestikeelne teos. 1687. aastal hakkas Adrian Virginus koos Hornungiga Puhjas ettevalmistama põhja-eesti-keelset Uut Testamenti. 1690-1701 tõlkisid Virginiused Vana testamendi osaliselt põhja-eesti keelde 17.sajandi lõpul hakati looma ka rahvakoole, üheks suureks eestvedajaks Forselius, kes esitas ka
mõtlevate üliõpilastega, organiseerudes radikaalse ilmega EÜS ''Ühendusse''. See organisatsioon oli ametlikult asutatud alles eelmisel aastal, kuid tegelikult oli see möödunud sajandi lõpul algatatud demokraatliku illegaalse J. Jaaksoni, K. Pätsi, M. Martna ja teiste ümber koondatud ''jaakonlaste'' rühmituse legaliseerimine. Vilms oli üks EÜS ''Ühenduse'' tähtsamaid liikmeid ja tõusis seal aasta pärast esimeheks. ''Ühenduse üheks tolle aja kultuurilooliselt tähtsamaks ürituseks oli üle maa rohkete kõnekoosolekute korraldamine, kus igal võimalikul juhul, ka loodusteadlikel ja arstiteaduslikel loenguil kõneldi ridade vahelt demokraatlikust korrast ja arvustatikehtivat Vene monarhistlikku reziimi. Vilms oli selliste kõnekoosolekute korraldajaks ja esines ise palju kordi kõnelejana. Jälgides dr. Hendrik Sepa uurimust Tartu Vene ülikooli üliõpilaskonna kohta selgub, et Vilmsi
Eesmärkide tagamiseks on loodud Läänemere kaitsealade võrgustik. Läänemere tegevuskava. Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala – lähtutakse säästva arengu seadusest. Looduskaitseseadus: Mis on looduskaitseseaduse eesmärk? 1) looduse kaitsmine, selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Elupaiga ja liigi soodne seisund seaduse mõistes? (1) Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka
Ornitoloogiaühingust, Pärandkoosluste Kaitse Ühingust, Eesti Loodushoiukeskusest ja paljudest teistest teadusasutustest ja looduskaitseorganisatsioonidest. LOODUSKAITSESEADUS 21.aprillil 2004.a. võeti vastu Looduskaitseseadus (LKS). Seaduse eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Kaitstavad loodusobjektid on: 1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused taime-,loomaliigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid EESTI KAITSEALAD Esimene looduskaitseala loodi 1910. a Vaika saarte linnustiku kaitseks. Enne II maailmasõda oli 1935
betoonsarkofaagi, jms.). Ohtlikud jäätmed põletatakse kõrgel temperatuuril, üle 1100oC, mille tulemusena mürgised ühendid lagunevad. 16. Eesti keskkonnakaitseseadusandlus - atmosfääri (õhu) kaitse - vee/veekogude kaitse - pinnase kaitse - (taimestiku ja loomastiku kaitse) Looduskaitse Selle seaduse eesmärk on: 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega. Kaitsele võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega.
Eesmärkide tagamiseks on loodud Läänemere kaitsealade võrgustik. Läänemere tegevuskava. Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala lähtutakse säästva arengu seadusest. Allikas: http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesti-looduse-kaitse-aastal-2015 Looduskaitseseadus: Mis on looduskaitseseaduse eesmärk? 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Elupaiga ja liigi soodne seisund seaduse mõistes? (1) Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt
arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebaharilikul kasvukohal, etalonalad, produktiivsed puistud (plusspuistud), kõrvalsaadused (marjad), olulised elupaigad, esteetiline ja rekreatiivne väärtus, olulisused maastikukaitse vaatekohast, teaduslik katseala, kultuurilooline väärtus 2.Ökosüsteemid: looduslikkus, mitmekesisus, esinduslikkus, haruldaste liikide olemasolu, endeemid, mahukas, piisav leviala, kultuurilooliselt väärtustatud 3.Maastikud: haruldus, kordumatus, esinduslikkus, looduslikkus, esteetilisus, kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) - teadusliku loodushoiu algus Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid, institutsioonid jne)
Sageli viidatakse maaomanike või valitsejate poolt kehtestatud metsaraie või jahiõiguslikele piirangutele. Looduskaitse vajadus nüüdisaegses tähenduses ning selle mõistmine erinevates riikides on seotud nende majandusliku, eriti aga tööstusliku ning põllumajandusliku arengule. Looduskaitse eesmärk on: Looduse mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikidele soodsa seisundi tagamine. Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine. loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitset reguleerib looduskaitseseadus. Kaitstavad loodusobjektid on looduskaitseseaduse järgi: kaitsealad, mis omakorda jagunevad kaitsetüübi (kaitse eesmärgi ja majanduspiirangute ranguse) järgi järgmiselt: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (sh ka looduspark), Kaitseala
erinevad võivad olla argine kohvijook, pidupäevajook, lastekohv. Oli kombeks segada kohvi teiste ainetega või juua hoopis midagi muud selle nime all. Kohvist hoopis levinumad olid need kohvi asendusained: viljakohv, sigurikohv jne. Neid on propageeritud nii tervislikel kui (rahva)majanduslikel kaalutlustel. Surrogaatide tarvitamise oli veelgi ulatuslikum sõjaajal ja muidu keeruliste aegadel. Oakohv. Verner Koduse kohvijoomise kõrval on kindel koht olnud ka kohvikutel kultuurilooliselt olulised, tõsieestlasele veidi põlastusväärsed ajaraiskamiskohad. Esimese teadaoleva kohviku avas Tallinnas 1702. aastal hispaanlane Alphonso Carvallido. Selle kohviku kohta pole kuigivõrd andmeid. Tänapäeva arusaamadele vastavad kohvikud hakkasid tekkima 18. ja 19. sajandi vahetusel. 1894 avasid Wilhelm ja Hugo Werner Tartus, Jaani 7 "Viini kondiitriäri". Arvatavasti juba I maailmasõja eel kolis kohvik oma hilisemasse, hästituntud asukohta.
Johan Huizinga ,,Keskaja sügis" Poliitilised kujutlused, milles elatakse, on rahvalaulu ja rüütliromaani kujutlused. Oma aja kuningad taandatakse otsekui piiratud arvule tüüpidele. Iga tüüp vastab rohkem või vähem motiivile laulust või avantüürist: õilis ja õiglane valitseja, kurjade nõunike poolt eksiteele viidud valitseja kui oma suguvõsa au haavamise eest kättemaksja, valitseja, kellele ta õnnetuses on toeks ta lähedaste truudus. (lk 19) .... et suure õiglustüli kaasaegsetele, nii pealtvaatajatele kui kaasalööjatele, oli veritasu olulisim moment, mis valitses vürstide ja riikide tegusid ning saatusi. (lk 24) Valitseja poole hoidmine kandis lapselik-impulsiivset iseloomu- see oli vahetu truudus- ja ühtsustunne. Siin on tegemist vana tugeva tundmuse edasikestmisega, tundmuse, mis sidus vandealuseid kaebajaga, vasalle nende isandaga, ning mis tapluses ja tülis lõi leekima kõikeunustava kirena. See pole riigitunne, vaid parteitunne. Hil...
3) ülesehitus 4) erinevus ,,Misantroop" 1) teema 2) peategelase erilisus Moliere- mis köitis?, eluvaade, olemus, käsikirjad, muudatused (3) GOETHE ,,NOORE WERTHERI KANNATUSED" 27 APRILL Defoe esmaspäevaks Voltaire (1694-1778) Voltaire, kodanikunimega Francois-Marie Arouet, oli oma aja viljakamaid autoreid, kelle mahukasse kirjanduspärandisse kuulub eeposemahulisi poeeme, kõrgstiilis klassitsistlikke tragöödiaid, karakterkomöödiaid, epigramme, ajalooalaseid töid, kultuurilooliselt tähtsat kirjavahetust ja kõige loetavamana filosoofilisi jutustusi ning romaane. Ühelt poolt oli Voltaire teadlane filosoof, ajaloolane, kirjandusteoreetik, Prantsuse Akadeemia liige -, teisalt satiirik, publitsist, poliitik, oraator. Tema vaimulaad oli majesteetlik, sõnad erutasid Euroopat ning kuningad otsisid tema sõprust. Voltaire´i tuntuimate teoste, filosoofiliste romaanide ja jutustuste peamisi teemasid on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus
kasvukohal 6. etalonalad 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 8. kõrvalsaadused (marjad) 9. olulised elupaigad 10.esteetiline ja rekreatiivne väärtus 11.olulisused maastikukaitse vaatekohast 12.teaduslik katseala 13. kultuurilooline väärtus Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1. looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus 4.haruldaste liikide olemasolu 5.endeemid 6.mahukas, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Looduskaitseväärtus: maastikud 1.Haruldus 2.Kordumatus 3.Esinduslikkus 4.Looduslikkus 5.Esteetilisus 6. Kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu: Looduskaitse arenguetapid – 1. Looduskaitse eelduste ehk sugemete kujunemise aeg (põlisrahvaste uskumused jms) 2. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid - teadusliku loodushoiu algus)
Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused 1. Lkb mõiste ja eesmärgid Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne(teadusharude v. erialade vaheline, mitmesse teadusharusse v. erialasse puutuv) teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialade spetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitsebioloogia on teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks, peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks: liikide väljasuremise peatamiseks, liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, koosluste degradeerumise p...
allprogrammide vastutavadtäitjad, seire vahetud teostajad Keskkonnaseire allprogrammid õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikumere seire, looduse mitmekesisuse seire, metsaseire, kompleksseire, seismoseire, mullaseire Looduskaitse seadus (2004) Eesmärk: · looduse kaitsmine - selle mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine. · kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine · loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine Põhimõtted: · Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega.
Sageli viidatakse maaomanike või valitsejate poolt kehtestatud metsaraie või jahiõiguslikele piirangutele. *Looduskaitse vajadus nüüdisaegses tähenduses ning selle mõistmine erinevates riikides on seotud nende majandusliku, eriti aga tööstusliku ning põllumajandusliku arenguga. Looduskaitse eesmärk on: 1) looduse mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikidele soodsa seisundi tagamine; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitset reguleerib Looduskaitseseadus Kaitstavad loodusobjektid on Looduskaitseseaduse järgi: 1) kaitsealad, mis omakorda jagunevad kaitsetüübi (kaitse eesmärgi ja majanduspiirangute ranguse) järgi järgmiselt: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (sh ka looduspark), kaitseala piiranguvööndi reziimiga on ka pargid; 2) hoiualad;
Muu regulatsioon (planeeringud jne) EV põhiseadus: EV peab tagama eesti ravuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usuvabadusi, kui see ei piira teiste inimeste vabadust, kõlblust ja tervist. Looduskaitseseaduse eesmärk: 1) Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine. Muinsuskaitseseadus Üha enam keskendutakse materiaalsele pärandile, kaitstakse vaid inimkätega loodut, pühapaigad kui vaimne pärand jääb seetõttu tahaplaanile. Ülemaailmne kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon Kultuuri- ja looduspärandi väljaselgitamine, kaitse, säilitamine, populariseerimine ja edasiandmine tulevastele põlvedele lasub eelkõige Eesti riigil, kuigi tänasel
looduskaitseseisundi tagamiseks. Loodi rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Esimene Eesti looduskaitse seadus anti välja 1935. a. Praegu kehtiv Eesti Vabariigi “Looduskaitseseadus” võeti vastu 21. aprillil 2004. a. Selle seaduse eesmärk on: 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 21. Keskkonna probleemid põlevkivitööstuses Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk.
ülevõtmise vajadusest. Uudne on liikide ja elupaikade soodsa seisundi mõiste sissetoomine, mis saab tulevikus üheks peamiseks looduskaitsemeetmete tõhususe mõõdupuuks. Seadusega luuakse võimalus looduskaitse korraldamiseks omavalitsuse tasandil. Käesoleva seaduse eesmärk on: 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Antud seaduse järgi on kaitsealad inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark), programmiala.
Loodi rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Esimene Eesti looduskaitse seadus anti välja 1935. a. Praegu kehtiv Eesti Vabariigi “Looduskaitseseadus” võeti vastu 21. aprillil 2004. a. Selle seaduse eesmärk on: 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 21. Keskkonna probleemid põlevkivitööstuses Tehnoloogilise töötluse all mõistetakse põlevkiviõli tootmist poolkoksistamisel generaatorprotsessis ning tahke soojuskandjaga UTT seadmes. Jääk on generaatori poolkoks ja UTT seadme tuhk. Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. OHT:
laulutekstide olemasolu. Esialgu on käibel olnud mitmeid kohmaka keelepruugiga käsikirju. Georg Mülleri jutlused. 17. saj algult on pärit eesti-soome segakeelne nn Turu käsikiri (leiti Turu Toomkiriku arhiivist). Ilmselt soomlasest pastori paarikümneleheküljeline käsikiri sisaldab ristimise, laulatamise ja matmise sõnu ning pakub huvi eelkõige keeleliselt. Samast perioodist on teada mõned käsikirjad (jutlused, kirikulaulud) Lõuna-Eestist, Saaremaalt jne. Kultuurilooliselt huvipakkuvad on mõned jesuiitide käsikirjad ning trükis avaldatud katoliiklik kirikutalituse käsiraamat "Agenda Parva", milles koguduse arusaamist eeldavad palve- jm tekstid on läti, eesti, poola ja saksa keeles. Kirikukirjanduse põhiliseks rajajaks sai Tallinnast pärit Heinrich Stahl (u 1600-1657), õppis pärast Tallinna triviaalkooli Saksamaal teoloogiat ning töötas pastorina Järva- ja Virumaal. Stahlil oli Rootsi võimude toetus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
