Anton Thor Helle ja eestikeelne piibel Anton thor Helle elulugu Tema sünniaega pole paraku teada, kuid tõenäoliselt jääb see 1683. aasta sügisesse. 1683. aasta 28. oktoobril ristiti Tallinna Niguliste kirikus . Õppis Tallinna gümnaasiumis, hiljem läks Saksamaale ennast täiendama. 1713. aastal Hellest sai Jüri kirikuõpetaja ja ta abiellus ja sai tütre. 1725. aastal abiellus teist korda ja sai 5 poega. 1715. aastal sai Jüri kirikuõpetajast Hellest Eestimaa konsistooriumi ehk kirikuvalitsuse erakorraline assessor ehk kaasistuja. 1721. aastal nimetati konsistooriumi korraliseks assessoriks. 1721. aastal andis Helle välja oma esimese olulisema töö eesti keele alal: ,,EestiMa Kele Koddo ning KirkoRamat", mis oli rootsiaegse kirikukäsiraamatu pietistlikus vaimus kohandatud teos ja mida ilmus kuni 1850. aastani 46 kordustrükki. 1742. aastal sai Hellest IdaHarjumaa praost. Sellel kohal ei saanud ta olla aga k...
.............................................................................................................4 1.1. Religiooni roll rootsiaegse hariduse kujunemisel.................................................5 1.2. Rahvakoolide võrgustiku loomine........................................................................6 2. Veneaeg- 18 saj................................................................................................................7 2.1. Pietistlik õpetus ja kasvatus..................................................................................8 2.2. Browne’i koolipatent............................................................................................9 2.3. Talurahvakoolide võrgustiku häving...................................................................10 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................12 Lisad.................
Eesti Vene tsaaririigi koosseisus 18.sajandil · Eestlased Põhjasõjas · Asustus 18. sajandil · Talurahva olukord peale Põhjasõda · Usuelu · Rahvaharidus Eestlased Põhjasõjas Põhjasõja-aegsetes rahvapärimustes kajastuv selge rootsimeelsus ei jäta kahtlustki, kummale poole siinsed elanikud hoidsid. 15 000 eesti meest, kes maamiilitsas Rootsi poolel sõdisid, polnud aga eriliti vastupanuvõimelised, kuna neil puudus vajalik väljaõpe ning nende kasutada olid vaid venelastelt sõjasaagina saadud mõõgad ning vanad püssiloksud. Olles viimane suurem sõda Eesti territooriumil, jättis Põhjasõda rahva mällu väga sügava jälje. Vene võimu alla sattumine oli eestlaste jaoks suur kaotus, veel pikka aega oodati lootusrikkalt Rootsi võimu taastumist. Asustus 18. sajandil Rootsi valitsusaja lõpul, aastatel 1696-1697 tabas Eestit senini suurim näljahäda, millele lisandusid tüüfus ning düsenteeria. Kõik see kaha...
• rajas Tallinna esimese teatritrupi Eestis; • mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid • näidendid saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas. 6.slaid:positiivsed mõjud 7.slaid:negatiivsed mõjud Teoloogiline ratsionalism ja valgustus 18.sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid nüüd õpetlikuks. Hea pietistlik pastor pani kirikutäie rahvast nutma või õhkama, ratsionalistliku õpetaja jutlus andis aga kuulajale nii mõnegi kasuliku näpunäite või tegi ta rikkamaks mõne praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, ratsionalistid aga kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust.
võrdsust ja vendlust. Võrdsus ja vendlus tähendas siis seda, et kõik on võrdsed. See liikumine toimus luteri kiriku siseselt. Positiivne külg : kadus ära selline sotsiaalne pahe nagu vargus, eneseteostuse võimalused, lugemise- ja kirjaoskuse tähtsustamine. Negatiivne külg : hakati hävitama vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkuseasju teatud vastandumine ühiskonnale (suleti baare, kuna keegi seal ei käinud) Ratsionalism - Kui pietistlik jutlus pani rahva nutma või naerma, siis ratsionalism õpetas kasulikke näpunäiteid või tegi inimene rikkamaks mõne praktilise elutarkuse poolest, kuna nad pidasid tähtsaks mõistust. Nad nägis et ühiskonna probleemide allikaks on sotsiaalne ebavõrdsus. 2. Piibli tõlkimine. 1739 aastal lõpetab A. T. Helle tõlketöö ja ilmub kogu Piibel põhjaeesti keeles 3. Talurahva seadused ja õiguslik olukord. Talurahva seadused olid kubermanglikud.
t et kõik on võrdsed 5) Eneseteostuse võimalused · Negatiivne mõju: 1) Rahvakultuuri vaenulikkus (hakati hävitama vanu ohvrikohti) 2) Usulised äärmused (Hävitati ehteid, uhkuseasju ja pille) 3) Teatud vastandumine ühiskonnale (kõrtsid suleti kuna seal ei käidud) Ratsionalism · 1750-te aastate paiku jõudis Eestisse ratsionalism · Ratsionalism rõhutas asjalikkust, õpetust, praktilisust · Kui pietistlik jutlus pani rahva nutma või naerma, siis ratsionalism õpetas praktilisi näpunäiteid · Pietistid nägid ühiskonna probleemide allikana puudulikku moraali, ratsionalistid aga sotsiaalset ebavõrdsust · Tuntumaid esindajaid: A. W. Hupel, J. G. Herder 2. Minek keisriusku ehk õigeusku. Peale Põhjasõda tabas Eesti ja Liivimaad nälg ning viljakus. Talupoegade kõrvu kostus kuuldus, et Venemaal lubatakse kõikidele soovijatele
Vennastekoguduse liikumine- saksamaalt herrnhutist alguse saanud pietistlik usuühendus. Iseloomulik on vendluse vaim ja tõeline, sisemine usklikus. Uus kirjaviis- õigekirja reeglid, mille koostas 1843a eduard ahren. Üldine kirjaoskus- 19. saj keskpaigaks oli eesti saavutamas üldist kirjaoskust. Täiskasvanutest oskas lugeda ~80%. Kirjutamisoskus levis jõudsalt. Janis cimze seminar- asus valgas, koolitati kihelkonnaõpetajaid. Saksakeelne üatriootlik haridus. Sealt omandasid hariduse nt jakobson, valdemars.
· Valgustatud ratsionalist · 1773 ilmus tema kirjutatud ,,Üldine taimede ja juurikate kuivatamise õpetus" Anton Thor Helle · Jüri kirikuõpetaja 1683-1748 · Tõlkis piibli tervikuna ära ja ilmutas aastal 1739 · Kirjutas ka eestikeele õpikuid, kuid piiblis nähtud keelekasutus on ära solgitud korrespondentide poolt · Pietistlik kirjutamisstiil Peeter I · Vene tsaar 1672- 1725 · Aken euroopasse, viibinud Eestis 9 korda · Vene tsaar põhja sõja ajal, õppid kiirelt oma vigadest · Lasi rajada eestisse kadriorgu omale lossi, mille nimetas oma naise järgi · Alustas ülesehitustega peale kurnavat sõda · Nõustus Balti eriolukorraga, mis jäi püsima mitmekümneks aastaks · Rajas Paldiski (utoopilistel kaalutlustel), Riia ja ehitas Tallinna sadama üles
Pietism kirikuõpetajate usuvool, mis oli vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning nad püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sgavama sisemise tunnetamise suunas. Pietistid aitasid kirikul saada kiiremini üle Põhjasõja-järgsest madalseisust. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises. Hernhuutlased vennastekogudus, kes viisid rahva sekka pietistlikud ideed. Ratsionalism pietistlik pastor vs. ratsionalistlik õpetaja. Jõudis 18. saj. keskel Saksamaalt. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Nekrut - tavaliselt talupoeg, kes pidi Vene sõjaväes teenima.
teoseid, millest on kahjuks väga vähe säilinud. Mederi siinse tegevuse kõrgpunktiks ja ühtlasi linna muusikaelu suursündmuseks oli 1680. aastal tema ooperi "Kindlameelne Argenia" ettekandmine, milles osalesid ka gümnaasiumi õpilased. See viie vaatusega teos on üks varaseim säilinud saksakeelne ooper üldse. 18. sajandi esimesel poolel pärast Põhjasõda ning katkutaudi muutus siinne olukord väga viletsaks. Selles olukorras hakkas Eesti- ja Liivimaa kirikuis levima pietistlik õpetus - seda esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus, kelle tegevus mängis muusikaelus suurt rolli. Vennastekoguduse palvemajades lauldi palju. Hernhuutlaste laul oli luterliku koraaliga võrreldes palju elavam ja liikuvam, rahvalikku laadi, samas väga tundeline ja kohati härdameelne
1715 – põhjaeestikeelne UT - Eberhard ja Heinrich Gutsleff 1739 – piibel – A. Thor Helle ● A. Thor Helle piiblitõlke eestvedajana ja grammatikuna - Anton Thor Helle oli üks nendest 18. sajandi alguses tegutsevatest Eestimaa pastoritest, kes tundsid elavat huvi eesti kirjakeele arendamise vastu. Sellele lisandus ka pietistlik soov maarahvast kiriklikult harida ja nende silmaringi laiendada. 1721. aastal andis Helle välja oma esimese olulisema töö eesti keele alal: „Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat", mis oli rootsiaegse kirikukäsiraamatu pietistlikus vaimus kohandatud teos ja mida ilmus kuni 1850. aastani 46 kordustrükki. Peagi asus Helle tõlkima ja toimetama ka mitmeid teisi vaimulikke tekste
EESTI KIRJAKEEL 17.- 18.sajandil. Vana kirjaviis "Keel ja ühiskond" X klassile 9. ptk Mare Hallop KiNG 14.10.2013 30.10.2012 17. sajandi lõpp 17. saj lõpp kirjakeele arengus murranguline: § oli tegeldud ligi 100 aastat piibli tõlkimisega, § suurem osa uuest testamendist põhjaeesti keelde tõlgitud, § olemas lõunaeestikeelne vana testamendi tõlge, 1680 suur pööre: Bengt Gottfried Forseliuse (1660 1688) § ettepanek - rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide arendamiseks kergem kirjaviis, vana kirjaviis ehk Forseliuse kirjaviis kasutas oma aabitsas (1685 pole säilinud), põhjustas keelevaidlusi piiblikonverentsidel (1686, 1687), süsteemsuse ja lihtsuse pärast võeti...
19. Mil moel mõjutas vennasteliikumine eestlaste igapäevaelu? · Moodustas omaette kogudusi, valisid ise endale jutlustaja, ehitasid palvemajad · Hävitati vanu ohvrikohti, ehteid, torupille ja viiuleid, lõpetati peod ja alkoholi tarbimine · Päevikute ja kirjavahetuse pidamine innustas kirjutamisoskust arendama · Andis tõuke koorilaulu, hiljem puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas 20. Mille poolest erines ratsionalism pietismist? · Pietistlik jutlus pidi mõjutama usu sügavamat tundmist, panema nutma või õhkama · Ratsionalistlik jutlus oli õpetlik, jagas kasulikke nõuandeid või praktilist elutarkust · Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, väljapääs usuvagaduses · Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, talupoegade pärisorjust
6. Miks oli luteri kirik huvitatud rahvahariduse korraldamisest Rootsi ajal? Et levitada/ kasvatada inimesi usku 7. Mis oli Forseliuse tähtsus Eesti kultuuriloos? Tähtsus kõrge, tal oli õpetajate seminari juht.. 8. Miks rajati Rootsi ajal Tartu ülikool? Rootsil oli vaja kindlustada enda võimu Liivimaal ja harida sakslasi, puudu oli riigiametnikest, pastoritest, arstidest, õpetajatest. 9. Mida kujutas endast pietistlik liikumine? Püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas ( konservatismi vastu), lähendsaid luteri usku rahvale. 10. Mida kujutas endast vennastekogude liikumine? Protestantlik liikumine, nende kaudu jõudsid pietsitlikud ideed rahvani. Aitas kaasa ristusustamise lõpetamisele. 11. Kes olid: G..Merkel- kirjutas raamatu talurahva armetust olukorrast Liivimaal A.T
Valga Gümnaasium Friedrich Kuhlbars Referaat Koostaja: Timo Stogov Hummuli 2009 Sisukord Lk. 2 Sisukord Lk. 3 Sissejuhatus Lk. 3-5 Elulugu Lk. 6-7 Kirjanduslik tegevus Lk.7 Kokkuvõte Lk. 8 Kasutatud allikad Sissejuhatus Räägime Friedrich Kuhlbarsi elust. Mis olid tema suurimad ja siiani tuntud saavutused , millega ta hakkama sai. Muidugi peame ka rääkima Friedrich Kuhlbarsi vanematest. Kuidas arenes Friedrich Kuhlbarsist nii haritud mees nagu ta oli ja viisakas härrasmees.Miks paljud ei teadnud Friedrich Kuhlbarsi kui lüürikut. Elulugu Unikülas asub luuletaja Friedrich Kuhlbarsi sünnikoht. Kunagi seisis siin tulevase kirjaniku sünnipaigaks saanud Uniküla koolimaja. Kunagise hariduskolde järgi kutsutakse seda praegugi Koolitareks (-taluks). Koolimaja põles maha aastal 1941. Nüüd seisab siin...
Ajaloo konspekt (14.03.2008) rahvuslik liikumine ei ole alati olnud ühiskonnas.rahvus samuti pole alati eksisteerinud esimene vorm sugukond, omavahel suguluses olevad inimesed / hõim kindel territoorium, keel (hõimukultuur) -> ühinevad rahvaks muinasaja lõpuaegadel. Hõimukultuuri alusel. Rahval keel, rahvakultuur. Edasi üks periood rahvus; erineb rahvast: eneseteadvus (võib olla teadlik või ebateadlik) inimese seostamine oma rahvaga, ühiskonna kõrgeim aste. Protsessi algus Suure Prantsuse Revolutsiooni aegadest kantud valgustusajastu ideoloogiast. Vanale aristokraatiale vastandumine. Muuhulgas ka rahvulik revolutsioon, sündis prantsuse rahvus; varem jagunesid regioonideks. Varem 'elagu kuningas', nüüd 'elagu rahvus'. üleminek vanalt uuele. Romantism. Mitte ainult kunst, laiem mentaliteet. Teene ühiskonna arengu seisukohalt: kõrgklassid, eliit hakkab märkama kõige madalamat talurahvakultuuri. Pöörab tähelepanu rahvaluulel...
dets. 1855. aastal Abja vallas Laatre külas Puldre talus. Tema esivanemad põlvnevad Abja vallast Laatrest. 1863. aastal muudeti tema perekonnanimi Kits, Kitzbergiks. Pudrel elas nende perekond 1858. aasta kevadeni. Siis sai kirjaniku vend Jaan Penuja valga Niitsaadule koolmeistrikoha, kuhu asus kogu perekond. Koolmeistri kodu oli kehvapoolne, sest Jaan ei osanud kanda majanduslikku hoolt. Üldiselt oli kodune miljöö tema vaimsele kujunemisele soodus. Koolmeistri peres valitses küll pietistlik vaim, kuid ühtlasi ka teadlik rahvuslik meelsus. Kuna Augusti vend Jaan oli raamatuhuviline ja tal oli mahukas raamatukogu kujunes välja ka Augustil lugemishuvi ja sel teel omandas ta endale vajaliku hariduse, tema ametlik haridustee piirdus vallakooliga venna juures. 1871. aastal hakkas August abistama oma venda tema vallakirjutaja- ja kooliametis. Aasta hiljem võttis kihelkonnakohtu notar Augusti endale ajutiseks abiliseks ja sellesse
(1700-1721). Selle tagajärjel läks Eesti Vene impeeriumi koosseisu. Sõjas ja sellele järgnenud 4 katkutaudis hukkus enam kui pool Eestimaa elanikkonnast. 18. sajandi I poolel muutusid siin tingimused väga viletsaks - kuna vaimulikke ei jätkunud, jäid paljud kirikud tühjaks, õpetajate puuduse tõttu kannatas aga ka koolikorraldus. Selles olukorras hakkas Eesti- ja Liivimaa kirikuis levima pietistlik õpetus - seda esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus. Hernhuutlased olid käsitöölised-jutlustajad, kes levitasid väga tundelist ja müstikasse kalduvat usku. Nende organisatsiooni omapäraks oli väga demokraatlik, liikmete võrdõiguslikkust rõhutav ülesehitus. Vennastekoguduse liikmed kuulusid tavaliselt ka luteri
leidvaist muutustest, mis küllaltki jõuliselt esile tõusid 1730.-1740. aastail vennastekoguduse liikumises. Küllaltki kesksel kohal oli veel suure autoriteediga vanade uskumuste esindaja- talupoegade silmis ,,tark", võimudele ,,nõid". On aga tähelepanuväärne, kuidas ,,tark" rõhutas sügavat hingelist elamust, kuigi sellega kaasnevad palved olid ristiusust. 7 Hernhuutlane Christoph Michael Königseer ja tema kohtuprotsess 1767. aastal Luteri kiriku äärmiselt pietistlik suund- hernhuutlus- sai alguse 1720. aastatel Saksamaal ja jõudis Baltimaile juba sama kümnendi lõpul. Uue usuvoolu populaarsus osutus nii suureks, et kogu provints ähvardas muutuda hernhuutlikuks. Ohtu märganud ametivõimud hakkasid vastuabinõusid otsima ja keisrinna 1743. a. ukaasiga keelati vennastekogudused Baltimail. Sajandi 50. aastail hakate jälle tasapisi uusi misjonäre Baltimaile saatma. Nende hulgas oli ka Christoph Michael Königseer.
siin esitatakse piiblitõlkes praktiliselt kasutatud keele teoreetiline kirjeldus. Siiski tuleb arvestada, et grammatika ei kajasta piiblitõlke lõpliku trükivariandi keelt. Nagu Eberhard Gutsleffi eessõnast võib välja lugeda, tegeles Thor Helle grammatika koostamisega juba sellest ajast peale, kui ta 1713 Jüri koguduse õpetajaks sai. Grammatika ilmus 1732, mil piiblitõlke Vana Testamendi keeleline toimetamine oli alles käimas. • Pietistlik usuvool (18.saj, Helle selle järgijaid), mis tähendas senisest tunduvalt suurema tähelepanu pööramist piiblitekstidele ja üritusi viia vagadusele koguduseliikmeid. Piibli ilmumise juures oluline ülestähendus. • Eestikeelse piibli ilmumine rahvale Põhja- ja Lõuna-Eestis: Uue Testamendi aluseks on 1715. aastal ilmunud põhjaeestikeelne tõlge, millel oli omakorda pikk ajalugu. 1720-ndate
Tegelikult ei läinud Hugona sündinud ja hiljem end ise Ukuks ümber ristinud poeg pöörama paganaid Aafrikas või Aasias, vaid Eestis. Ta jäi kristlaseks elu lõpuni, tema kristlus oli aga midagi, millega ta ametivendadel oli raske leppida ja harjuda. Oli küllalt neid, kes teda juba viiekümnendatel-kuuekümnendatel aastatel ei tahtnud kristlaseks tunnistada. Nüüd, kui Eesti luteri kirikus on tugevnenud pietistlik ja isegi fundamentalistlik suund, on Masing seal ilmselt veel halvemas kirjas. Masingu kristluses, nagu tema elus ja luules, on samuti koos väga erinevad asjad. Nagu Paulus ja Luther usub ka tema usu väesse, sellesse, et "usklikule on kõik võimalik". Ühes arutluses budismist leiab ta, et Buddha õpetuse põhituum on lihtne: olemine on oletus ja kannatus on selle väljakannatamine. Niisugusest luterlikust budismi-tõlgendusest tuleb
kultuuriloole. Siinjuures on eesmärgiks uurida, millise panuse on andnud vennastekoguduse liikumised Eesti kirjandusse ja muusikalukku aga ka eesti rahva isetegevusse. 1 Rudolf Põldmäe. Vennastekoguduse kirjandus. Tartu 2011, 33. 2 Eesti Evangeelne Vennastekogudus. Ülevaade vennastekoguduste ajaloost. Vaimulikud loosungid 2014, Tallinn 2014, 4-5. Hernhutismi ajalugu Hernhuutlus kui vennastekogudus Hernhuutlus, kui luteri kiriku äärmiselt pietistlik suund sai alguse 1720ndatel aastatel, kui rühm luterlasi liikus katoliiklaste tagakiusamise tagajärjel Saksmaale. Hernhuutluse rajajaks võib pidada krahv Nicolaus Ludwig von Zinzendorfi. 3 Zinzendorfi oli kasvatatud pietismi vaimus, ta pidas luterlikku kirikut liiga tundekülmaks ja jäigaks. 1722. aastal andis krahv oma Bertheldorfi mõisas katoliku kiriku poolt vaenatud böömi-määri vendadele maad kristliku kogukonna asula rajamiseks, nii asutasidki põgenikud Hernhuti küla
draamateoste keeleuuendus (Voltaire'i eeskuju). Elavdati keelt, rahvakeele ja kõnekeele elemendid. Nõuti ka heroiliste asjade kujutamist, see ei tähendanud ilmtingimata antiikheeroste kujutamist. Ülevus on sajandivahetuse mõiste. Ülev on loodus, suurkujud jt. Tekstidesse ilmub andekas kangelane, üksik võitleja (Goethe on selle võitluse lootusetust ka väljendanud). Tormil ja tungil oli lisaks veel usulis-müstiline ja pietistlik suund. Liikmeid oli palju. Johann Gottfried Herder (1744-1803) aktuaalne tänapäevani, tähtis ka Eestile, 7 eestikeelset rahvalaulu tema rahvalaulude kogumikus. Teine tegelane on Klinger, kultuuritegelane ja kirjamees, Tartu Ülikooli raamatukogu kuraator, seotud Tartu Ülikooliga. Herder oli kogu selle liikumise juht, tema õpilaseks omakorda oli Goethe, kes 70ndatel paljuski järgis tema õpetusi, 90ndatel aga oli osaline Weimari klassitsismi loomises.
Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kiri...
I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega seotud muutused ja tähtsamad heliloojad. 5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Orkester 18. sajandi II poolel. 6. Sonaadivorm. ...
Locke Inglise filosoof, inimese meel on tabula rasa ehk puhas leht. Kõik, mida inimene õpib tuleb välisest, inimese omadused ei ole kaasa sündinud. Ideed jõuavad meieni läbi kogemuse või vaatluse. Õpetada tuleb eluks vajalikku, kõik ei pea teadlaseks saama. Tähtis on käitumise allutamine mõistuse kontrollile käitumist saab allutada mõistuse kontrollile. Võrdsuse printsiip kõik inimesed on võimelised õppima, tõe otsinguiks. A.H.Francke (ei pea teadma) pietistlik pedagoogika: rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi. Valgustusperiood (18.saj Euroopa) muutis ühiskonnakäsitlust, hakkas rõhutama, et iga inimene saab oma saatust ise kujundada nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. On seotud tugevalt sotsiaalpedagoogilise mõtteviisiga. Võime teaduse ja mõistuse abil lahendada igapäevaelu probleeme, ühiskonnaprobleeme, et aidata kaasa heaolu ja õnne saavutamisele.
Põhja-Eesti talupoegade lugemisoskuse tase jäi madalaks juba enne Põhjasõja algust. 1715. aasta kirikuvisitatsioon näitas, et enne sõda asutatud koolid enam kusagil ei töötanud. Osad koolimajad olid sõjatules hävinud, mujal puudusid õpetajad. Lääne-Euroopas hakkas levima pietism, mille keskuseks kujunes Halle ülikool. Kogu euroopas sai tuntuks sealne professor A. Hermann Francke ja tema rajatud pietistlik pedagoogika. Eestisse jõudis pietistide levitatud põhimõte: rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajalikke teadmisi. Francke esitas oma pedagoogilised seisukohad 1713. aastal. Eesmärgiks seati tõearmastuse, sisemise vagaduse ja usinuse kasvatamine. Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust ja meelelahutust. Pietestlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Francke loodud Halle nn. vaestekoolid võeti eeskujuks ka Eestis. Kogu
1.Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja ees...
suurenemine, draamateoste keeleuuendus (Voltaire'i eeskuju). Elavdati loodava keelt, rahvakeele ja kõnekeele elemendid. Nõuti ka heroiliste asjade kujutamist, see ei tähendanud ilmtingimata antiikheeroste kujutamist. Ülevus on sajandivahetuse mõiste. Ülev on loodus, suurkujud jt. Nt Wilhelm Tell. Tekstidesse ilmub andekas kangelane, üksik võitleja (Goethe on selle võitluse lootusetust ka väljendanud). Tormil ja tungil oli lisaks veel usulis-müstiline ja pietistlik suund. Liikmeid oli palju. Ennekõike Johann Gottfried Herder (1744-1803), ta on mõnevõrra aktuaalne tänapäevani, tähtis ka Eestile, 7 eestikeelset rahvalaulu tema rahvalaulude kogumikus. Teine tegelane on Klinger, kultuuritegelane ja kirjamees, Tartu Ülikooli raamatukogu kuraator, seotud Tartu Ülikooliga. Herder oli kogu selle liikumise juht, tema õpilaseks omakorda oli Goethe, kes 70ndatel paljuski järgis tema õpetusi, 90ndatel aga oli osaline Weimari klassitsismi loomises
· Võrdlusmoment Rootsi aja lõpus kroonutp-le tagatud õigustega · Ei muutunud täiesti valitsevat olukorda ja mitmed punktid kehtisid reaalelus juba varem · Tähendus: andsid juriidilise kinnituse õigustele ja tunnustasid vallasvara omandiõiguse · Kuna Moskvas kogunenud suur reformikomisjon(1767) ei andnud K II-le toetust pärisorjuse kaotamiseks Venemaal, reformid peatusid *I eestikeelne piibel 1739(6000): pietistlik pastor Anton Thor Helle ja Eestimaa konsistoorium Usu- ja haridus- ja kultuurielu 18 saj valgustusajastul A. Pietism · Rootsi aja luteri purism rõhutas ametlikke kollektiivseid ühisriitusi: rõhk välisel küljel · Saksamaalt(Halle ülikoolist) levis protestantismi sees isikliku usuelu vajadust rõhutanud uus vool 17 saj lõpus - Pietism isikliku usuelu süvendamiseks
sajandil) Usuliste ,,äratusliikumiste" võidukäik. Põhjamaades talurahva rahvuslikule ja poliitilisele ärkamisele eelnes usuline ärkamine. Suund väliselt kontrollilt sisemise omaalgatusliku usuelu süvendamise poole. Uued usuvoolud võrsusid luterlusest ja uuendasid kirikut seestpoolt (nende liikmed kuuluvad ka tänasel päeval evangeelse luterliku kirikusse). Taust: rangele väliskontrollile keskendusid luteri ortodoksia 17.sajandil,sellele vastureaktsioonina tekkis Saksamaal pietistlik usuliikumine, mis levis Põhjamaadesse 18.sajandil. 19.sajandi usuline ärkamine Sisemise vagaduse rõhutamine. Taanis ja Rootsis võitles riik 18.sajandil pietismi vastu. Esialgu Taanis ja Norras pooldajad aadli ja kirikuõpetajate hulgas. 18-19. sajandi vahetuses algasid talurahva hulgas mitmed lokaalse iseloomuga usulised äratusliikumised. 19.sajandil ,,ärganud" lahkusulised on enamasti talupojad ja kirikuõpetajad (ülejäänud ,,muretud" kombekristlased). Norra
tasakaalustav alge on aimatav, ent ei saavuta vajalikku haaret. Loomingupaus enne uut ajajärku oli haarde kogumiseks väga soosiv. Tuglase tähelepanu pöördus autoritele, kes kasutavad fantastilist ja müüdilist ainest, valitsedes seda siiski suure teadlikkuse ja kindla stiilitaotlusega. 35. Gustav Suitsu elu ja looming. Luulekogu ,,Tuulemaa" jm. (1883-1956) - sündis Tartumaal Võnnu kihelkonnas, vanemad olid hernhuutlased, lapsepõlves Suitsu ümber pietistlik meeleolu, lapsepõlves tärkas ka kirglik lugemishuvi. Algset õppis kodukoolis, seejärel 1895. aastal Tartusse, juba 15 aastasena andis lisaks vene keele tunde ja tegeles tõlkimisega. Tegeles ka värsiloominguga tasapisi, esimene näide jõudis 1899. aastal avalikkuseni - luuletus "Vesiroosid". Alates 1901. aastast (gümn.õpilasena) hakkas suviti käima Soomes saksa keelt õpetamas, sääl tutvus kultuuri- ja poliitikategelastega, võttis omaks radikaalsema ellusuhtumise. Loobus
Esimestele ümberasujatele hilisel keskajal järgnes Skandinaavia aladel kiriku misjonitegevus. Saamimaal leidus juba hilisel keskajal skandinaavlastest ning soomlastest ja venelastest ümberasujaid. Ümberasumisele järgnes kiriku misjonitegevus, kloostrite ja kirikute asutamine ning terav võitlus vene õigeusu ja luteri kiriku vahel. Vastukaaluks mitmete õigeusu kloostrite asutamisele algatati reformatsiooniliikumise käigus Rootsis 17. sajandil ja Taani-Norra alal 18. sajandi alguses pietistlik võitlus paganlusega. Riiklikku ekspansiooni toetav kiriklik tegevus surus alla põlisrahva vaimse iseseisvuse ja iidsed tavad ning uskumused. Koola poolsaarel oli kloostrite asutamine soodustavaks teguriks vene (pomoori) asustuse tekkele Valge mere ja Kantalahe ääres ning 15. sajandi teisel poolel Koola poolsaare lõunaosas Varsuga jõe ääres ning Umba asulas. Vene asulad hakkasid saami asulaid välja tõrjuma ning muutusid saamide ümberrahvustamise keskusteks
28)V. Märka,, Töö kui eesti kirjanduse püha lehm''(,,Vikerkaar'' 6/2004) 1. Mida rohkem rahvas tööd rabab, seda vähem on tal mahti mässata. 2. Maaelu väärtustamine on sügaval eesti kultuuri traditsioonides. 3. Maaelanikest elasid paremini just need, kes ise põllutööd ei teinud. 4. Eeesti põllumees oli põline vaene. 5. Esivanematel oli komme ennast ja teisi lohutada, mitte tõde välja öelda. 6. Loomideaal-hobune. 7. Mi soli saksa kirjanduse jaoks pietistlik, oli eestlase jaoks absoluutne. 8. Oli ju nimelt kommunistlikule rahvale omane rahva suhteliselt ühtlases vaesuses hoidmine. 9. Rikkus ajab eestlased peast segi. 10. Rikas talupoeg võib hakata endale suuremaid õiguseid nõudma. 11. Raske põllutöö ja vaesuse ületamisega kaasneb leiva, kui kõige odavama ja labasema kodumaise toiduaine üldistamine. 12. Maainimesed ei ole targad. 13. ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus,, on vale. 14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
