järgmisel aastal Anton Thor Helle suri. Esimene eestikeelne Piibel 1715. aastal ilmus Johann Gutsleffi tõlkes põhjaeestikeelne Uus Testament, mille põhjalikult toimetatud teine trükk nägi ilmavalgust 1729. aastal. See saigi täispiibli tõlkimise üheks aluseks. Vana Testamendi tõlkisid PõhjaEesti kirikuõpetajad üldiselt 1720. aastatel. Piibel sai lõpuks ilmuda ilmselt tänu sellele, et 18. sajandi alguses võitis Liivimaa pastorite seas pietistlik usuvool. 1736. aastaks sai piiblitõlge üldiselt valmis, kuid selle väljaandmist takistas rahapuudus. 1739. aastal lahendati see probleem tänu hernhuutlasest krahvi Nikolai Ludwig von Zinzendorfi toetusele ning esimene eestikeelne Piibel ilmus 6015 eksemplaris. Tänu sellele, et Piibel ilmus põhjaeesti keeles, kujunes sellest ka kirjakeele alusnorm ning lõunaeesti keel, mis oli seni olnud põhjaeesti omaga peaaegu võrdses seisundis.
.............................................................................................................4 1.1. Religiooni roll rootsiaegse hariduse kujunemisel.................................................5 1.2. Rahvakoolide võrgustiku loomine........................................................................6 2. Veneaeg- 18 saj................................................................................................................7 2.1. Pietistlik õpetus ja kasvatus..................................................................................8 2.2. Browne’i koolipatent............................................................................................9 2.3. Talurahvakoolide võrgustiku häving...................................................................10 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................12 Lisad................
takistas feodaalne traditsioon ning talupoegade võimalik pagemine, mis saigi peamiseks vastupanuvormiks. Usuelu Vene aja alguses Vahetult peale Põhjasõda hakkas kirikuõpetajate hulgas levima pietism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri usu süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise teel. Nad suutsid edukalt lähendada luteri usku rahvale ning kirikul üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust. Rahva sekka jõudis pietistlik ideoloogia hernhuutlaste liikumise kaudu. Luteri kirikut tunnustades moodustasid nad omaette kogudusi, pidades tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, võrdsust ning vendlust. Vennasteliikumine oli ülimalt tähtis talurahva eneseteadvuse kasvamisel, pakkudes kaasarääkimise teel neile eneseteostusvõimalusi. 18. sajandi keskpaigas hakkas Baltikumis levima Saksamaalt pärit teoloogiline ratsionalism, mis muutis jutlused õpetlikuks, andes
• rajas Tallinna esimese teatritrupi Eestis; • mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid • näidendid saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas. 6.slaid:positiivsed mõjud 7.slaid:negatiivsed mõjud Teoloogiline ratsionalism ja valgustus 18.sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid nüüd õpetlikuks. Hea pietistlik pastor pani kirikutäie rahvast nutma või õhkama, ratsionalistliku õpetaja jutlus andis aga kuulajale nii mõnegi kasuliku näpunäite või tegi ta rikkamaks mõne praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, ratsionalistid aga kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust.
võrdsust ja vendlust. Võrdsus ja vendlus tähendas siis seda, et kõik on võrdsed. See liikumine toimus luteri kiriku siseselt. Positiivne külg : kadus ära selline sotsiaalne pahe nagu vargus, eneseteostuse võimalused, lugemise- ja kirjaoskuse tähtsustamine. Negatiivne külg : hakati hävitama vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkuseasju teatud vastandumine ühiskonnale (suleti baare, kuna keegi seal ei käinud) Ratsionalism - Kui pietistlik jutlus pani rahva nutma või naerma, siis ratsionalism õpetas kasulikke näpunäiteid või tegi inimene rikkamaks mõne praktilise elutarkuse poolest, kuna nad pidasid tähtsaks mõistust. Nad nägis et ühiskonna probleemide allikaks on sotsiaalne ebavõrdsus. 2. Piibli tõlkimine. 1739 aastal lõpetab A. T. Helle tõlketöö ja ilmub kogu Piibel põhjaeesti keeles 3. Talurahva seadused ja õiguslik olukord. Talurahva seadused olid kubermanglikud.
t et kõik on võrdsed 5) Eneseteostuse võimalused · Negatiivne mõju: 1) Rahvakultuuri vaenulikkus (hakati hävitama vanu ohvrikohti) 2) Usulised äärmused (Hävitati ehteid, uhkuseasju ja pille) 3) Teatud vastandumine ühiskonnale (kõrtsid suleti kuna seal ei käidud) Ratsionalism · 1750-te aastate paiku jõudis Eestisse ratsionalism · Ratsionalism rõhutas asjalikkust, õpetust, praktilisust · Kui pietistlik jutlus pani rahva nutma või naerma, siis ratsionalism õpetas praktilisi näpunäiteid · Pietistid nägid ühiskonna probleemide allikana puudulikku moraali, ratsionalistid aga sotsiaalset ebavõrdsust · Tuntumaid esindajaid: A. W. Hupel, J. G. Herder 2. Minek keisriusku ehk õigeusku. Peale Põhjasõda tabas Eesti ja Liivimaad nälg ning viljakus. Talupoegade kõrvu kostus kuuldus, et Venemaal lubatakse kõikidele soovijatele
Vennastekoguduse liikumine- saksamaalt herrnhutist alguse saanud pietistlik usuühendus. Iseloomulik on vendluse vaim ja tõeline, sisemine usklikus. Uus kirjaviis- õigekirja reeglid, mille koostas 1843a eduard ahren. Üldine kirjaoskus- 19. saj keskpaigaks oli eesti saavutamas üldist kirjaoskust. Täiskasvanutest oskas lugeda ~80%. Kirjutamisoskus levis jõudsalt. Janis cimze seminar- asus valgas, koolitati kihelkonnaõpetajaid. Saksakeelne üatriootlik haridus. Sealt omandasid hariduse nt jakobson, valdemars.
· Valgustatud ratsionalist · 1773 ilmus tema kirjutatud ,,Üldine taimede ja juurikate kuivatamise õpetus" Anton Thor Helle · Jüri kirikuõpetaja 1683-1748 · Tõlkis piibli tervikuna ära ja ilmutas aastal 1739 · Kirjutas ka eestikeele õpikuid, kuid piiblis nähtud keelekasutus on ära solgitud korrespondentide poolt · Pietistlik kirjutamisstiil Peeter I · Vene tsaar 1672- 1725 · Aken euroopasse, viibinud Eestis 9 korda · Vene tsaar põhja sõja ajal, õppid kiirelt oma vigadest · Lasi rajada eestisse kadriorgu omale lossi, mille nimetas oma naise järgi · Alustas ülesehitustega peale kurnavat sõda · Nõustus Balti eriolukorraga, mis jäi püsima mitmekümneks aastaks · Rajas Paldiski (utoopilistel kaalutlustel), Riia ja ehitas Tallinna sadama üles
Pietism kirikuõpetajate usuvool, mis oli vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning nad püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sgavama sisemise tunnetamise suunas. Pietistid aitasid kirikul saada kiiremini üle Põhjasõja-järgsest madalseisust. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises. Hernhuutlased vennastekogudus, kes viisid rahva sekka pietistlikud ideed. Ratsionalism pietistlik pastor vs. ratsionalistlik õpetaja. Jõudis 18. saj. keskel Saksamaalt. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Nekrut - tavaliselt talupoeg, kes pidi Vene sõjaväes teenima.
teoseid, millest on kahjuks väga vähe säilinud. Mederi siinse tegevuse kõrgpunktiks ja ühtlasi linna muusikaelu suursündmuseks oli 1680. aastal tema ooperi "Kindlameelne Argenia" ettekandmine, milles osalesid ka gümnaasiumi õpilased. See viie vaatusega teos on üks varaseim säilinud saksakeelne ooper üldse. 18. sajandi esimesel poolel pärast Põhjasõda ning katkutaudi muutus siinne olukord väga viletsaks. Selles olukorras hakkas Eesti- ja Liivimaa kirikuis levima pietistlik õpetus - seda esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus, kelle tegevus mängis muusikaelus suurt rolli. Vennastekoguduse palvemajades lauldi palju. Hernhuutlaste laul oli luterliku koraaliga võrreldes palju elavam ja liikuvam, rahvalikku laadi, samas väga tundeline ja kohati härdameelne
1715 – põhjaeestikeelne UT - Eberhard ja Heinrich Gutsleff 1739 – piibel – A. Thor Helle ● A. Thor Helle piiblitõlke eestvedajana ja grammatikuna - Anton Thor Helle oli üks nendest 18. sajandi alguses tegutsevatest Eestimaa pastoritest, kes tundsid elavat huvi eesti kirjakeele arendamise vastu. Sellele lisandus ka pietistlik soov maarahvast kiriklikult harida ja nende silmaringi laiendada. 1721. aastal andis Helle välja oma esimese olulisema töö eesti keele alal: „Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat", mis oli rootsiaegse kirikukäsiraamatu pietistlikus vaimus kohandatud teos ja mida ilmus kuni 1850. aastani 46 kordustrükki. Peagi asus Helle tõlkima ja toimetama ka mitmeid teisi vaimulikke tekste
(kasut Vestringi sõnaraamatu materjale) § esmane keel eesti keel (esmakordselt) § tähestikulises järjekorras § lõpus: erinevaid nimetusi (kuud, nädalapäevad, pühad, taimed, puud jne), § saksa ja vene laensõnade loend, § vanasõnad, mõistatused, § õpetlikud ja moraliseerivad rahvapärased dialoogid. Rahvavalgustuslik kirjasõna, eestikeelse perioodika algus Saksa keelest hakati tõlkima tundelist jutukirjandust (pietistlik kirjandus) o parandas lugemisoskust, rõhus emotsioonidele, kus vaimulik sõnum lihtsas tundelises süzees o 18. saj algul (1819) hakkas ilmuma eestikeelne kalender, milles info maailma asjade kohta ja praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja o majandamiseks. o 1766-1767 ilm Põltsamaal 41 numbrit nädalakirja ,,Lühhike öppetus" (tõlkija ja avaldaja August Wilhelm Hupel) §
19. Mil moel mõjutas vennasteliikumine eestlaste igapäevaelu? · Moodustas omaette kogudusi, valisid ise endale jutlustaja, ehitasid palvemajad · Hävitati vanu ohvrikohti, ehteid, torupille ja viiuleid, lõpetati peod ja alkoholi tarbimine · Päevikute ja kirjavahetuse pidamine innustas kirjutamisoskust arendama · Andis tõuke koorilaulu, hiljem puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas 20. Mille poolest erines ratsionalism pietismist? · Pietistlik jutlus pidi mõjutama usu sügavamat tundmist, panema nutma või õhkama · Ratsionalistlik jutlus oli õpetlik, jagas kasulikke nõuandeid või praktilist elutarkust · Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, väljapääs usuvagaduses · Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, talupoegade pärisorjust
6. Miks oli luteri kirik huvitatud rahvahariduse korraldamisest Rootsi ajal? Et levitada/ kasvatada inimesi usku 7. Mis oli Forseliuse tähtsus Eesti kultuuriloos? Tähtsus kõrge, tal oli õpetajate seminari juht.. 8. Miks rajati Rootsi ajal Tartu ülikool? Rootsil oli vaja kindlustada enda võimu Liivimaal ja harida sakslasi, puudu oli riigiametnikest, pastoritest, arstidest, õpetajatest. 9. Mida kujutas endast pietistlik liikumine? Püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas ( konservatismi vastu), lähendsaid luteri usku rahvale. 10. Mida kujutas endast vennastekogude liikumine? Protestantlik liikumine, nende kaudu jõudsid pietsitlikud ideed rahvani. Aitas kaasa ristusustamise lõpetamisele. 11. Kes olid: G..Merkel- kirjutas raamatu talurahva armetust olukorrast Liivimaal A.T
Kirjanik suri 28.augustil 1923. aastal ja on maetud Viljandi kalmistule. Fr. Kuhlbars on eesti kirjanduse ajalukku jäänud lüürikuna. Ta tuli kirjandusse pärisorjusliku igandite vastu suunatud võimsa ühiskondliku liikumise tõusu ajal, mis toimus rahvuslike loosungite all. Tema loomingut on suuresti mõjutanud Faehlmanni muistendid, "Kalevipoeg", Jakobsoni isamaakõned, Koidula patriootiline lüürika, kuid kahtlemata ka kodunt kaasa saadud pietistlik-klerikaalne vaim. Kirjanik kuulub oma värssloomingu ulatuse poolest viljakamate eesti luuletajate hulka, kes on avaldanud üle kolmesaja luuletuse, vähemalt sadakond lastelaulu, paarsada mõttesalmi, arvukalt värssmõistatusi. Kõige arvukama liigi ta loomingust moodustavad isamaale pühendatud luuletused. Tema 1870.aastal ilmunud "Vanemuine ehk Neljakordne laululõng" sisaldab luuletaja isamaalaulude paremiku, nagu seda on "Kui Kungla rahvas kuldsel a'al", "Vanemuise laul", "Linda laul" jt
Teine tunnus, mis hakkab tähelepanu koguma iseolemise probleem. I perioodil taotleti ainult samu õigusi, mis valitsevatel sakslastel. II perioodil aga juba iseolemise ideed. Aktsioonid, mängu- ja lauluseltsid. Laulukoorid, pasunakoorid. Esimene pasunakoor Väägveres. Algselt kirikukoorid, suured mõjutused sealt. Vennaste koguduste mõju seltsiliikumise kultuurile? Tegu väga kaudse mõjuga. Tekkib 18. saj, alguse saab Saksamaalt. Meile tuleb nimega 'pietistlik liikumine' peale 30aastast sõda olukord meeleheitlik, pöördutakse usu poole. Nimetatakse ka hernuhuutlasteks, vennakesed kuna käsitlesid kõik inimesi vennakestena. Meeldisid talurahvale kuna pidasid kõiki võrdseks. Avasid koole, andsid välja koolikirjandust ja tõlkisid Piibli eesti keelde. Tegid lõpu eesti viimsetele paganlikele riismetele. Kuid mõju siiski küllatki nõrk, on ka palju suuremad ja tähtsamad mõjutused.
dets. 1855. aastal Abja vallas Laatre külas Puldre talus. Tema esivanemad põlvnevad Abja vallast Laatrest. 1863. aastal muudeti tema perekonnanimi Kits, Kitzbergiks. Pudrel elas nende perekond 1858. aasta kevadeni. Siis sai kirjaniku vend Jaan Penuja valga Niitsaadule koolmeistrikoha, kuhu asus kogu perekond. Koolmeistri kodu oli kehvapoolne, sest Jaan ei osanud kanda majanduslikku hoolt. Üldiselt oli kodune miljöö tema vaimsele kujunemisele soodus. Koolmeistri peres valitses küll pietistlik vaim, kuid ühtlasi ka teadlik rahvuslik meelsus. Kuna Augusti vend Jaan oli raamatuhuviline ja tal oli mahukas raamatukogu kujunes välja ka Augustil lugemishuvi ja sel teel omandas ta endale vajaliku hariduse, tema ametlik haridustee piirdus vallakooliga venna juures. 1871. aastal hakkas August abistama oma venda tema vallakirjutaja- ja kooliametis. Aasta hiljem võttis kihelkonnakohtu notar Augusti endale ajutiseks abiliseks ja sellesse
(1700-1721). Selle tagajärjel läks Eesti Vene impeeriumi koosseisu. Sõjas ja sellele järgnenud 4 katkutaudis hukkus enam kui pool Eestimaa elanikkonnast. 18. sajandi I poolel muutusid siin tingimused väga viletsaks - kuna vaimulikke ei jätkunud, jäid paljud kirikud tühjaks, õpetajate puuduse tõttu kannatas aga ka koolikorraldus. Selles olukorras hakkas Eesti- ja Liivimaa kirikuis levima pietistlik õpetus - seda esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus. Hernhuutlased olid käsitöölised-jutlustajad, kes levitasid väga tundelist ja müstikasse kalduvat usku. Nende organisatsiooni omapäraks oli väga demokraatlik, liikmete võrdõiguslikkust rõhutav ülesehitus. Vennastekoguduse liikmed kuulusid tavaliselt ka luteri
leidvaist muutustest, mis küllaltki jõuliselt esile tõusid 1730.-1740. aastail vennastekoguduse liikumises. Küllaltki kesksel kohal oli veel suure autoriteediga vanade uskumuste esindaja- talupoegade silmis ,,tark", võimudele ,,nõid". On aga tähelepanuväärne, kuidas ,,tark" rõhutas sügavat hingelist elamust, kuigi sellega kaasnevad palved olid ristiusust. 7 Hernhuutlane Christoph Michael Königseer ja tema kohtuprotsess 1767. aastal Luteri kiriku äärmiselt pietistlik suund- hernhuutlus- sai alguse 1720. aastatel Saksamaal ja jõudis Baltimaile juba sama kümnendi lõpul. Uue usuvoolu populaarsus osutus nii suureks, et kogu provints ähvardas muutuda hernhuutlikuks. Ohtu märganud ametivõimud hakkasid vastuabinõusid otsima ja keisrinna 1743. a. ukaasiga keelati vennastekogudused Baltimail. Sajandi 50. aastail hakate jälle tasapisi uusi misjonäre Baltimaile saatma. Nende hulgas oli ka Christoph Michael Königseer.
siin esitatakse piiblitõlkes praktiliselt kasutatud keele teoreetiline kirjeldus. Siiski tuleb arvestada, et grammatika ei kajasta piiblitõlke lõpliku trükivariandi keelt. Nagu Eberhard Gutsleffi eessõnast võib välja lugeda, tegeles Thor Helle grammatika koostamisega juba sellest ajast peale, kui ta 1713 Jüri koguduse õpetajaks sai. Grammatika ilmus 1732, mil piiblitõlke Vana Testamendi keeleline toimetamine oli alles käimas. • Pietistlik usuvool (18.saj, Helle selle järgijaid), mis tähendas senisest tunduvalt suurema tähelepanu pööramist piiblitekstidele ja üritusi viia vagadusele koguduseliikmeid. Piibli ilmumise juures oluline ülestähendus. • Eestikeelse piibli ilmumine rahvale Põhja- ja Lõuna-Eestis: Uue Testamendi aluseks on 1715. aastal ilmunud põhjaeestikeelne tõlge, millel oli omakorda pikk ajalugu. 1720-ndate
Tegelikult ei läinud Hugona sündinud ja hiljem end ise Ukuks ümber ristinud poeg pöörama paganaid Aafrikas või Aasias, vaid Eestis. Ta jäi kristlaseks elu lõpuni, tema kristlus oli aga midagi, millega ta ametivendadel oli raske leppida ja harjuda. Oli küllalt neid, kes teda juba viiekümnendatel-kuuekümnendatel aastatel ei tahtnud kristlaseks tunnistada. Nüüd, kui Eesti luteri kirikus on tugevnenud pietistlik ja isegi fundamentalistlik suund, on Masing seal ilmselt veel halvemas kirjas. Masingu kristluses, nagu tema elus ja luules, on samuti koos väga erinevad asjad. Nagu Paulus ja Luther usub ka tema usu väesse, sellesse, et "usklikule on kõik võimalik". Ühes arutluses budismist leiab ta, et Buddha õpetuse põhituum on lihtne: olemine on oletus ja kannatus on selle väljakannatamine. Niisugusest luterlikust budismi-tõlgendusest tuleb
kultuuriloole. Siinjuures on eesmärgiks uurida, millise panuse on andnud vennastekoguduse liikumised Eesti kirjandusse ja muusikalukku aga ka eesti rahva isetegevusse. 1 Rudolf Põldmäe. Vennastekoguduse kirjandus. Tartu 2011, 33. 2 Eesti Evangeelne Vennastekogudus. Ülevaade vennastekoguduste ajaloost. Vaimulikud loosungid 2014, Tallinn 2014, 4-5. Hernhutismi ajalugu Hernhuutlus kui vennastekogudus Hernhuutlus, kui luteri kiriku äärmiselt pietistlik suund sai alguse 1720ndatel aastatel, kui rühm luterlasi liikus katoliiklaste tagakiusamise tagajärjel Saksmaale. Hernhuutluse rajajaks võib pidada krahv Nicolaus Ludwig von Zinzendorfi. 3 Zinzendorfi oli kasvatatud pietismi vaimus, ta pidas luterlikku kirikut liiga tundekülmaks ja jäigaks. 1722. aastal andis krahv oma Bertheldorfi mõisas katoliku kiriku poolt vaenatud böömi-määri vendadele maad kristliku kogukonna asula rajamiseks, nii asutasidki põgenikud Hernhuti küla
draamateoste keeleuuendus (Voltaire'i eeskuju). Elavdati keelt, rahvakeele ja kõnekeele elemendid. Nõuti ka heroiliste asjade kujutamist, see ei tähendanud ilmtingimata antiikheeroste kujutamist. Ülevus on sajandivahetuse mõiste. Ülev on loodus, suurkujud jt. Tekstidesse ilmub andekas kangelane, üksik võitleja (Goethe on selle võitluse lootusetust ka väljendanud). Tormil ja tungil oli lisaks veel usulis-müstiline ja pietistlik suund. Liikmeid oli palju. Johann Gottfried Herder (1744-1803) aktuaalne tänapäevani, tähtis ka Eestile, 7 eestikeelset rahvalaulu tema rahvalaulude kogumikus. Teine tegelane on Klinger, kultuuritegelane ja kirjamees, Tartu Ülikooli raamatukogu kuraator, seotud Tartu Ülikooliga. Herder oli kogu selle liikumise juht, tema õpilaseks omakorda oli Goethe, kes 70ndatel paljuski järgis tema õpetusi, 90ndatel aga oli osaline Weimari klassitsismi loomises.
Rahvahariduse edendamisel oli suur tähtsus esimesel rahvakoolide õpetajate seminaril Tartu lähedal (nn Forseliuse seminas, 1684-1688), juhatas Bengt G. Forselius. Muusika 17.saj eesti linnades Kantor tähtsaim kooli muusikaõpetaja, sageli ka kogu linna muusikajuht. Kantoril oli ka oma valikkoor e Kantorei. Johann Valentin Meder motetid jm teosed, vähe säilinud. Mederi 1680. ,,Kindlameelne Argenia" (,,Die beständige Argenia"), osalesid gümn.õpilased. Muusika 18saj Eestis Pietistlik õpetus seda esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. Hernhuutlased olid käsitlöölised-jutlustajad kes levitasid väga tundelist, müstikasse kalduvat usku. Üldlaulupeod 1869 I laulupidu. Zanr oratoorium pärit 17.saj E. De 'Cavalieri ,,Hinge ja keha etendus." Lavastamata ooper. Pärit Itaaliast. Passion oratooriumi erikuju, räägib Kristuse kannatustest (Bach ja Händel). Valga Cimze seminar.
2) Weimar (1708-17) 3) Köthen (1717-23) 4) Leipzig (1723-50) 1. Arnstadt ja Müllhausen (1703-08) D.Buxtehude mõjutused. Töötas Arnstadtis organistina, selt tegi õppereisi Lübeckisse D.Buxtehude juurde. Fantaasiarikas orelimäng(koraalidest variatsoonide tegemine, neisse võõraste helide segamine) pani kogudus pahaks ning väikelinnakirikut ka see köitis üha vähem. Seejärel kolis Müllhauseni kus B-le ikkagi polnud vastuvõetav kiriku uks(pietistlik-pandi rõhk isiklikule kogemusele, moraalile ja vagadusele) ja tauniti kunstmuusikat(kindla autorsusega muusika). Tulekahjus hävis parem osa Müllhausenist enne B ametissenimetamist. Linna majandus langes. Aasta hiljem B linnaorgamisti karjäär lõppes, edasi teenis pikalt õukonnamuusikuna. 2) Weimar (1708-17) Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik. Hertsogil oli suur kapell. Raamatukokku telliti noote itaalia ja prantsuse uusima muusikaga
Locke Inglise filosoof, inimese meel on tabula rasa ehk puhas leht. Kõik, mida inimene õpib tuleb välisest, inimese omadused ei ole kaasa sündinud. Ideed jõuavad meieni läbi kogemuse või vaatluse. Õpetada tuleb eluks vajalikku, kõik ei pea teadlaseks saama. Tähtis on käitumise allutamine mõistuse kontrollile käitumist saab allutada mõistuse kontrollile. Võrdsuse printsiip kõik inimesed on võimelised õppima, tõe otsinguiks. A.H.Francke (ei pea teadma) pietistlik pedagoogika: rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi. Valgustusperiood (18.saj Euroopa) muutis ühiskonnakäsitlust, hakkas rõhutama, et iga inimene saab oma saatust ise kujundada nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. On seotud tugevalt sotsiaalpedagoogilise mõtteviisiga. Võime teaduse ja mõistuse abil lahendada igapäevaelu probleeme, ühiskonnaprobleeme, et aidata kaasa heaolu ja õnne saavutamisele.
Põhja-Eesti talupoegade lugemisoskuse tase jäi madalaks juba enne Põhjasõja algust. 1715. aasta kirikuvisitatsioon näitas, et enne sõda asutatud koolid enam kusagil ei töötanud. Osad koolimajad olid sõjatules hävinud, mujal puudusid õpetajad. Lääne-Euroopas hakkas levima pietism, mille keskuseks kujunes Halle ülikool. Kogu euroopas sai tuntuks sealne professor A. Hermann Francke ja tema rajatud pietistlik pedagoogika. Eestisse jõudis pietistide levitatud põhimõte: rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajalikke teadmisi. Francke esitas oma pedagoogilised seisukohad 1713. aastal. Eesmärgiks seati tõearmastuse, sisemise vagaduse ja usinuse kasvatamine. Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust ja meelelahutust. Pietestlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Francke loodud Halle nn. vaestekoolid võeti eeskujuks ka Eestis. Kogu
Masing on ise seda kirjas Rosenplänterile nimetanud talurahvaentsüklopeediaks. ,,Marahwa Näddala-Leht" oli mahult kõiki varasemaid omataolisi kaugelt ületav väljaanne (416 pluss 414 pluss 416 pluss 422 ehk 1668 lk.) Masingu nädalelehte trükiti algul Tartus Schünmanni trükikojas, seejärel Pärnus Marquardti juures, ja viimaseid numbreid Riias. Trükiarv ning levik olid tagasihoidlikud, tellimishind 6 paberrubla. Vähese leviku üheks põhjuseks oli Masingu vastuolu pietistlik-hernhuutlike pastoritega ja vennastekoguduse liikumisega, millised olid boikoteerinud juba ,,Vahelugemisi" ja masingu lugemikke. Nädalalehe sisu oli mitmekesine. Selles oli sõnumeid, kirjeldusi võõraste maade ja kodumaa ajaloo kohta (ms. Mõrvalood Porkuni preilist ja Barbara von Tiesenhauseni tapmisest Rõngus), teaduse- ja kultuurisaavutuste esitlusi, kirjanduse ja hariduse käsitlusi, praktilisi nõuandeid ja ilukirjanduslikke palasid. Masingu taotluseks oli
suurenemine, draamateoste keeleuuendus (Voltaire'i eeskuju). Elavdati loodava keelt, rahvakeele ja kõnekeele elemendid. Nõuti ka heroiliste asjade kujutamist, see ei tähendanud ilmtingimata antiikheeroste kujutamist. Ülevus on sajandivahetuse mõiste. Ülev on loodus, suurkujud jt. Nt Wilhelm Tell. Tekstidesse ilmub andekas kangelane, üksik võitleja (Goethe on selle võitluse lootusetust ka väljendanud). Tormil ja tungil oli lisaks veel usulis-müstiline ja pietistlik suund. Liikmeid oli palju. Ennekõike Johann Gottfried Herder (1744-1803), ta on mõnevõrra aktuaalne tänapäevani, tähtis ka Eestile, 7 eestikeelset rahvalaulu tema rahvalaulude kogumikus. Teine tegelane on Klinger, kultuuritegelane ja kirjamees, Tartu Ülikooli raamatukogu kuraator, seotud Tartu Ülikooliga. Herder oli kogu selle liikumise juht, tema õpilaseks omakorda oli Goethe, kes 70ndatel paljuski järgis tema õpetusi, 90ndatel aga oli osaline Weimari klassitsismi loomises
· Võrdlusmoment Rootsi aja lõpus kroonutp-le tagatud õigustega · Ei muutunud täiesti valitsevat olukorda ja mitmed punktid kehtisid reaalelus juba varem · Tähendus: andsid juriidilise kinnituse õigustele ja tunnustasid vallasvara omandiõiguse · Kuna Moskvas kogunenud suur reformikomisjon(1767) ei andnud K II-le toetust pärisorjuse kaotamiseks Venemaal, reformid peatusid *I eestikeelne piibel 1739(6000): pietistlik pastor Anton Thor Helle ja Eestimaa konsistoorium Usu- ja haridus- ja kultuurielu 18 saj valgustusajastul A. Pietism · Rootsi aja luteri purism rõhutas ametlikke kollektiivseid ühisriitusi: rõhk välisel küljel · Saksamaalt(Halle ülikoolist) levis protestantismi sees isikliku usuelu vajadust rõhutanud uus vool 17 saj lõpus - Pietism isikliku usuelu süvendamiseks
sajandil) Usuliste ,,äratusliikumiste" võidukäik. Põhjamaades talurahva rahvuslikule ja poliitilisele ärkamisele eelnes usuline ärkamine. Suund väliselt kontrollilt sisemise omaalgatusliku usuelu süvendamise poole. Uued usuvoolud võrsusid luterlusest ja uuendasid kirikut seestpoolt (nende liikmed kuuluvad ka tänasel päeval evangeelse luterliku kirikusse). Taust: rangele väliskontrollile keskendusid luteri ortodoksia 17.sajandil,sellele vastureaktsioonina tekkis Saksamaal pietistlik usuliikumine, mis levis Põhjamaadesse 18.sajandil. 19.sajandi usuline ärkamine Sisemise vagaduse rõhutamine. Taanis ja Rootsis võitles riik 18.sajandil pietismi vastu. Esialgu Taanis ja Norras pooldajad aadli ja kirikuõpetajate hulgas. 18-19. sajandi vahetuses algasid talurahva hulgas mitmed lokaalse iseloomuga usulised äratusliikumised. 19.sajandil ,,ärganud" lahkusulised on enamasti talupojad ja kirikuõpetajad (ülejäänud ,,muretud" kombekristlased). Norra
tasakaalustav alge on aimatav, ent ei saavuta vajalikku haaret. Loomingupaus enne uut ajajärku oli haarde kogumiseks väga soosiv. Tuglase tähelepanu pöördus autoritele, kes kasutavad fantastilist ja müüdilist ainest, valitsedes seda siiski suure teadlikkuse ja kindla stiilitaotlusega. 35. Gustav Suitsu elu ja looming. Luulekogu ,,Tuulemaa" jm. (1883-1956) - sündis Tartumaal Võnnu kihelkonnas, vanemad olid hernhuutlased, lapsepõlves Suitsu ümber pietistlik meeleolu, lapsepõlves tärkas ka kirglik lugemishuvi. Algset õppis kodukoolis, seejärel 1895. aastal Tartusse, juba 15 aastasena andis lisaks vene keele tunde ja tegeles tõlkimisega. Tegeles ka värsiloominguga tasapisi, esimene näide jõudis 1899. aastal avalikkuseni - luuletus "Vesiroosid". Alates 1901. aastast (gümn.õpilasena) hakkas suviti käima Soomes saksa keelt õpetamas, sääl tutvus kultuuri- ja poliitikategelastega, võttis omaks radikaalsema ellusuhtumise. Loobus
Esimestele ümberasujatele hilisel keskajal järgnes Skandinaavia aladel kiriku misjonitegevus. Saamimaal leidus juba hilisel keskajal skandinaavlastest ning soomlastest ja venelastest ümberasujaid. Ümberasumisele järgnes kiriku misjonitegevus, kloostrite ja kirikute asutamine ning terav võitlus vene õigeusu ja luteri kiriku vahel. Vastukaaluks mitmete õigeusu kloostrite asutamisele algatati reformatsiooniliikumise käigus Rootsis 17. sajandil ja Taani-Norra alal 18. sajandi alguses pietistlik võitlus paganlusega. Riiklikku ekspansiooni toetav kiriklik tegevus surus alla põlisrahva vaimse iseseisvuse ja iidsed tavad ning uskumused. Koola poolsaarel oli kloostrite asutamine soodustavaks teguriks vene (pomoori) asustuse tekkele Valge mere ja Kantalahe ääres ning 15. sajandi teisel poolel Koola poolsaare lõunaosas Varsuga jõe ääres ning Umba asulas. Vene asulad hakkasid saami asulaid välja tõrjuma ning muutusid saamide ümberrahvustamise keskusteks
28)V. Märka,, Töö kui eesti kirjanduse püha lehm''(,,Vikerkaar'' 6/2004) 1. Mida rohkem rahvas tööd rabab, seda vähem on tal mahti mässata. 2. Maaelu väärtustamine on sügaval eesti kultuuri traditsioonides. 3. Maaelanikest elasid paremini just need, kes ise põllutööd ei teinud. 4. Eeesti põllumees oli põline vaene. 5. Esivanematel oli komme ennast ja teisi lohutada, mitte tõde välja öelda. 6. Loomideaal-hobune. 7. Mi soli saksa kirjanduse jaoks pietistlik, oli eestlase jaoks absoluutne. 8. Oli ju nimelt kommunistlikule rahvale omane rahva suhteliselt ühtlases vaesuses hoidmine. 9. Rikkus ajab eestlased peast segi. 10. Rikas talupoeg võib hakata endale suuremaid õiguseid nõudma. 11. Raske põllutöö ja vaesuse ületamisega kaasneb leiva, kui kõige odavama ja labasema kodumaise toiduaine üldistamine. 12. Maainimesed ei ole targad. 13. ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus,, on vale. 14
annaabi.ee 
