Hoopis teises ühiskonnas kasvanud ja koolis käinud teatriinimestel tuli uudse koolitaja rolliga kohaneda ja ise kõigepealt välkkiirelt ümber õppima asuda. Vabariigi kunstialaste töötajate nõupidamisel leiti: „Selleks, et kasvatada kunstivormidega teisi, peab ise olema ideeliselt veendunud, peab põhjalikult tundma marksistlikku teadust ühiskonnast.” (ERA, f R-1205, n 2, s 475, l 35). Kogu teatrielu iseloomustas küllaltki jäik reglementeeritus: näiteks 1946. aasta ÜK(b)P KK, s.t. üleliidulise otsusega „Draamateatrite repertuaarist ja selle parandamise abinõudest” tõrjuti mängukavast välja Lääne näidendid. Ideoloogiline surve kultuurielule tugevnes veelgi seoses külma sõja kujunemisega. 1949. aastal avaldati „Pravdas” artikkel „Ühest antipatriootlikust teatrikriitikute rühmast”. Ainuõigeks kunstiliseks laadiks tunnistati ametlikult nn
Eesti teatrielu areng 1920-1940 1920. ja 1930. aastail teatrielu mitmekesistus. Eesti iseseisvumine 1918 kaotas senised tsensuuripiirangud ning andis teatritele siiamaani puudunud riigi- ja omavalitsustepoolse ainelise toetuse. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Järgneva kahekümne aasta peamiseks saavutuseks oli kutselise teatri arvuline ja geograafiline laienemine. Umbes kümnekonnast teatrist koosnev võrk kattis kogu maa, jõudes ka mõnede
Tartu Ülikool Teater ja ühiskond: ühiskondlikud protsessid teatrielu mõjutajana Essee Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Kultuur on üks osa iga rahvuse ning ka üksikisiku identiteedist. Läbi kultuuri saab indiviid määratleda enda ühtekuuluvust teatud sotsiaalsesse gruppi ning riigi tasandil annab see võimaluse ennast eristada teistest
Teater Eestis 19201940 Teatrielu algus Eestis K.Jungholzi pani aluse ühiskonna teatrile (1901 1905,"Taara"seltsi juures). 1906.aastal muudeti kutseliseks Tartu "Vanemuine" ja Tallinna "Estonia". Esimene algupärane operet 1908. aastal. Kolmas kutseline teater Pärnus "Endla" Teatrielu areng Ilmus teatri,kunsti ja kirjandusajakiri Tallinnas. 1917.aastal peeti esimene näitlejate ja teatritegelasete kongress. 1921. aastal asutati Petrogradis. Kutselised teatrid asutati ka Viljandisse ja Narvasse. 1920.1930. aastail täiustati teatrielu. "Estonia" draamatrupp viidi Draamateatrisse. Tähtsamad tegelinskid "Vanemuise" juht K.Menning A.Lauter võimekas teatrijuht. Tänan tähelepanu eest
Tegemist on monoetendusega, kus elukogenud rekvisiitori rollis on Lauri Saatpalu. Algse Eberhard Streul´i teksti on eesti keelde tõlkinud Hannes Villemson ja lavastajaks on Margo Teder. Loo alguses tuleb publik teatrisse, teadmata, et tegelikult jääb etendus ära. Nii võtab ohjad enda kätte teatri kauaaegne rekvisiitor, inimene, kes on üks teatri alustalasid, kuid kes iialgi püünele ei satu. Üheks õhtuks saab temast draamanäitleja, balletitantsija ja ooperilaulja, kes seletab teatrielu telgitaguseid, etendab mitmeid lõike kuulsatest tükkidest ning kirub ülemusi. Lõpus loeb ta ette äsja kätte saadud käskkirja tema vallandamise kohta. Kogu tükki saatis näitleja tihe suhtlemine publikuga. Saatpalu oma muheda ja natuke onkelliku olemusega suutis väga hästi pealtvaatajatega kontakti luua. Näiteks küsis ta vahel retoorilisi küsimusi, mängides inimeste reaktsioonidega. Oma lavaelu kirjeldamise suutis ta muuta vapustavalt humoorikaks
Ants Lauter, kellest hiljem arenes ka võimekas teatrijuht. 1908. aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette. 1916. aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. 1920. aastail asutati veel rahvaliku mängukavaga ja ühiskonnakriitilise meelsusega Tallinna Töölisteater ning otsinguline, ekspressionistliku suunaga Hommikteater. Kutselised teatrid asutati ka Viljandis ja Narvas. 1920.-30. aastail teatrielu mitmekesistus. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Võimekad lavastajad olid Priit Põldroos ja Andres Särev, Ants Lauter ja Hilda Gleser, Paul Sepp ning hiljem Leo Kalmet. Nende loomingu ja pedagoogitöö tulemusena sugenesid eriilmelised trupid, milles oli palju isikupäraseid näitlejaandeid. Nõukogude ajal on asutatud Rakvere Teater, Vene Draamateater, Nukuteater ja Noorsooteater
TEATER LÄBI OMA AJALOO Referaat Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................3 1. Näitemäng rahvusliku ärkamise ajal ................................................................4 2. Kutseliste teatrite rajamine ...............................................................................5 3. Teatrielu areng aastatel 1918-1940...................................................................6 4. Eesti teater pärast II maailmasõda....................................................................7 5. 1950-1970. aastad.............................................................................................8 6. 1980. Aastad....................................................................................................10 7. Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud arengud...............
VAIKIV AJASTU ELUOLU 1934 1940 (Eesti ajalooperiood) VAIKIVA AJASTU KUJUNEMINE Periood Eesti ajaloos 12. märts 1934 kuni 21. juuni 1940 Seda perioodi on kutsutud ka Põhiseaduse kriisiks, riigipöördeks ja kojarevolutsiooniks. Nimetuse "Vaikiv ajastu" võttis kasutusele vabadus- sõjalane William Tomingas oma mälestusteraamatus "Vaikiv ajastu Eestis" Kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. MAJANDUS 1934.a. algas Eesti majanduses uuesti kasvuperiood. Peamiseks faktoriks kriisi ületamisel oli 1933 suvel Jaan Tõnissoni valitsuse poolt teostatud krooni devalveerimine 35% võrra Krooni devalveerimine aitas oluliselt suurendada Eesti kaupade konkurentsivõimet välisturgudel. Väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Eksporditi põllumajandussa...
vaieldamatuks saavutuseks oli kutselise teatri arvuline ja geograafiline laienemine, nii et umbes kümnekonnast teatrist koosnev võrk kattis ühtlaselt kogu maa, jõudes ka mõnede vähem kui 5000 elanikuga keskusteni. Väljaspool Tallinna lisandusid täiskutselistena Viljandi "Ugala" (1926) ja Narva Teater (1931), poolkutselistena Võru 4 "Kannel" (1927), Valga "Säde" (1933), Kuressaare Teater (1935) ja Rakvere Teater (1940). Tallinnas endas, mis perioodi teatrielu kindlalt valitses, tõusis sõnalis-muusikaliseks esinduslavaks "Estonia" Ants Lauteri juhtimisel . F.Dostojevski, "Kuritegu ja karistus", Eesti Draamateater, 1921, lavastaja Paul Sepp Kuid olulise panuse andsid ka lühikese tähelennu teinud Tallinna Draamateater (1917-24) Paul Sepa eestvedamisel ning seejärel püsivamalt kestma jäänud Draamastuudio Teater (asutatud 1924, hilisema nimega Eesti Draamateater), kus Leo Kalmet ja Kaarli
kultuuriautonoomia. 1925.a võeti vastu rahvusvähemuste kultuuriautonoomia s.o. sakslased, venelased, rootslased jt. kultuuri proffesionaliseermine-eesti talurahva kultuuri arenemine euroopalikuks kõrgkultuuriks. eesti kultuur vabanes saksa, vene mõjudest.domineerima hakkas põhjamaade ja inglise- prantsuse kultuuriorientatsioon. kirjandus-1920 valitses luule, 20ndate keskel proosa, romaanid, A.H.Tammsaare(Tõde ja Õigus) muusikaelu-(wikerlased), kammerlaulud, orkestrid, Raimond Valgre, teatrielu aktiivne : Estonia, Draamateater, Vene teater, Tartu-Vanemuine, Pärnu-Endla, Viljand-Ugala. · kunstielu- K.Mägi, N.Triik, Eesti kunstimuuseum, Kunstihoone, tartus ühing Pallas. tekkis uus põlvkond-graafika(Eduard Viiralt) · Hariduselu- üleminek emakeelsele õppele, 6 klassi kohustuslik, 5 klassi Gümnaasiumi 1930.a liiga palju õpetajaid.1934-37 haridusreformid kutsehariduse populaarsuse jaoks tuntud teadlased:Paul Kogerman, Oskas Öpik,
Artur Kappi oratoorium „Hiiob“ Cyrillus Kreegi „Reekviem“ Kunst 1918 Tartus ühingu Pallas asutamine Kunsti edendamine ja tutvustamine Näituste korraldamine Kunsti üle arutlemine Kunsti tutvustajad Eesti Kunstimuuseum Tallinnas 1934 valminud Kunstihoone Kunstinäitused – Läti, Soome, Itaalia, Prantsusmaa Tuntud inimesed Eduard Viiralt Jaan Koort Anton Starkopf Eduard Viiralti „Põrgu“ Teatrikunst Teatrielu keskus Tallinn Silmapaistev rahvusteater Estonia Kutselised teatrid - Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid - Kuressaares, Valgas, Võrus Eesti Näitlejate Liit - kutseliste näitlejate, lavastajate, dekoraatorite koondamine Filmikunst Esimene täispikk mängufilm „Mineviku varjud“ 1924 Esimene helifilm „Kuldämblik“ 1930 Filmioperaatorite kõrge tase dokumentalistika vallas Sport Loodi Eesti Spordi Keskliit 1940
Nagu on öelnud Mati Unt: ,,Teater on tegu, juhtum, valik, situatsioon, lugu, meeleolu rütm, jne." Sain palju huvitavat teada just Mati Undi kohta. Tema on hea näide sellest, et alati ei pea olema erialast oskust selleks, et mingil alal hakkama saada. Materjali läbi vaadates oli huvitav lugeda, kust on alguse saanud kõik need traditsioonid, kuidas need tekkisid ning mis on nende eesmärgid. See, kuidas paljud lavastajad ja kirjanikud on andnud oma panuse teatrielu arendamiseks on imetlusväärne. Arvan, et referaadi koostamine annab palju parema ülevaate materjalist kui lihtsalt tavalise kokkuvõtte tegemine. Selle käigus tuleb teksti rohkem läbi töödelda ning ollakse mõttega asja juures. KASUTATUD KIRJANDUS Mati Unt. http://et.wikipedia.org/wiki/Mati_Unt
alles hilisemas eluperioodis. Osadele inimestele lihtsalt meeldib veeta oma vaba aega ühte mõnusat teatritükki vaadates, teisele jällegi meeldib oma vabaaega veeta raamatuid lugedes. Kõik me oleme erinevad. Kuigi tänapäeval on meie rahva sekka tekkinud rohkem ka ebakultuurseid inimesi, kes ei hooli meie ühiskonnast vaid pööravad oma enamiku tähelepanu arvutitele ja telekale. Nad ei väärtusta tänapäeva kirjandust või teatrielu. Seettõttu on ka nende silmaring kitsam, sõnavara ei ole nii rikkalik kui osadel ja nad osalevad vähem kultuursetel üritustel. See kõik mõjub ka üldisemas plaanis Eesti kultuurile, mis ükspäev võib viia selle hääbumisele. Kuid mis siis on nende kahe isikuomaduse vahe? Kultuurse ja ebakultuurse inimese suurim vahe seisneb minu meelest selles, et osadel inimestel on soov olla kultuurne ning mõni teeb seda vaid kohustusest
Estonia teatri ja Draamateatri asutamine Maarjo Põder 10a 2014 Estonia teatri ajalugu Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. 1944. aasta Tallina pommitamisel hävines Estonia teater. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Alles 1991. aastal valmis hoone keskosa, mida täna Talveaiana väiksemate pidude tarbeks kasutatakse. 2006. aastal avati ka Kammermuusikasaal. õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Estonia teatri hoone Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis Soome arhidektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana. II maailmasõjas s...
Riiklik kultuuripoliitika Rahvuskultuuri väljaarendamine, eesti kultuur sai riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks. 1925. jõuti Kultuurkapitali loomiseni, millest kujunes välja peamine kultuuri finantseeriv asutus. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine. Emakeelne haridus oli algkoolist kõrgkoolini. Loodi kutseühinguid, mis aitasid kaasa professionaliseerumisele, nagu näiteks Eesti Kirjanike Liit. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest ning valitsevaks said inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Välismaal toimusid eesti kunstnike kunstinäitused. Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus. 1930. aastatel kaasnes kultuuri finantseerimisega loomevabaduse piiramine, vaikiv ajastu häiris kultuuri arengut. Haridus Ühtluskooli põhimõte. Kooliharidus oli emakeelne, põhikool tasuta. Gümnaasiumid maksulised ja seal loodi eriharud (reaal, humanitaar, aiandusklassid jm). Majanduslik...
Kuidas püsida laste silmis konkurentsis? Üks peamisi eesmärke, millest Eesti Riiklik Nukuteater juhindub, on vältida n-ö paberist ja papist nukuteatrit. Püüame tõestada, et see, mis paelub tänapäeva lapsi arvutimaailmas, on olemas ka nukuteatris. Ja rohkemgi veel. Püüdleme nii tehniliselt kui kunstiliselt täiusliku nukuteatri poole. Me alles otsime, katsetame ja avastame nukuteatriimesid siin Eestis. Teatrielu käib tõusude ja mõõnadega. Kindlasti oli aegu, mil nukuteatriimele oldi lähedal seda Ferdinand Veike ja Rein Aguri hiilgeaegadel. Tunnen, et täna on Eesti Riiklik Nukuteater taas laineharjale jõudmas, mida tõestasid ilmekalt eelmisel aastal võidetud grand prix'd rahvusvahelistel nukuteatrifestivalidel. Näen meid liikuvat selles suunas, et nukuga tehtav teater võib ka Eestis olla maailmatasemel professionaalne ja elus. Nukuteatri "ime" ja "maagia"!
EESTI KULTUUR KAHE MAAILMASÕJA VAHELISEL AJAL. Nii Eestis kui ka mujal maailmas arenes kultuur kiiresti. Sellele aitasid kaasa ka riigid ise. Kahe maailmasõja vahelisel ajal asendusid Eestis vene ja saksa kultuurimõjud inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõjudega. Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv ning tekkisid uued proffesionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. Hakati jagama ka preemiaid kirjanikele, kunsnikutele, näitlejatele, heliloojatele, sportlastele jne. Ka haridusele ja teadusele hakati rohkem tähelepanu pöörama. Hariduselu muutus palju eestipärasemaks. Venekeelne õppekava asendati eestikeelsega. Haridustaseme tõstmiseks kehtestati 6-klassiline koolikohustus ja ehitati hulk moodsaid koolimaju. Peale 6 klassi lõpetamist oli võimalik minna kutsekooli, kuna kutseharidusele hakati üha rohkem tähelepanu pöörama. Trükkima hakati ka eestikeelseid kooliõpikuid. Suur...
eksplodeerimiseks ja uurimiseks - 1923. a avati endise Raadi mõisa peahoones ERM-i esimene püsinäitus Hariduse reformid: - Mindi üle emakeelsele õppele - Kehtestati 6-klassiline koolikohustus - Kaasajastati õppekavad ja õpikud - Avati koole ja parandati õpitingimusi - Paranes kutsekoolide maine - Tartu Ülikool kujunes välja teadustöö keskuseks Kõrgkultuur: - Asutati kutselisi orkestreid, koore ja teatreid - Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, seal tegutses korraga kolm teatrit - Eesti muusikat rikastasid ooperid, oratooriumid ning koori- ja soololaulud - Kunstielu mõjukamad edendajad: Tartus kunstiühing Pallas, Tallinnas asutatud Kunstihoone - Ilukirjanduses valitse 1920. Algul luule, mida kujundas jõuliselt kirjanike ühendus Siuru - Haridusjanu, lugemishuvi, käidi kinos, harrastati sporti - Arhitektuur: nikerdused, nipsasjakesed
käskjanna”(1733) ● Saksamaa laulumäng - singspiel (sündis inglise ja prantsuse laulumängude eeskujul) ● Saksamaal- rahvalik meelelahutus ● Austria- kõrge muusikaline tase ● Üks kuulsamaid singspiel’e - Wolfgang Amadeus Mozarti -“Võluflööt” Ooperi reformaator Christoph Willibald Gluck ● 1750. aastate tunnustatuim ooperihelilooja Euroopas ● Viini õukonna teatrielu juht ja helilooja ● Tuntumad ooperid: ”Orpheus ja Eurydike”(Orfeo e Euridice), ”Alkestis”, ”Paris ja Helena” Tõsise ooperi reform ● Glucki idee oli seada lavamuusika draama teenistusse (Eelnev barokkooper koosnes peamiselt vaid erinevatest numbritest (aariatest) - Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene - Ühendas aaria ja retsitatiivi dramaatiliseks kõnelauluks - Lisas koori ja balleti aktiivselt ooperi tegevustikku
arenes ka võimekas teatrijuht. 1908. aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette. 1916. aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. 1920. aastail asutati veel rahvaliku mängukavaga ja ühiskonnakriitilise meelsusega Tallinna Töölisteater ning otsinguline, ekspressionistliku suunaga Hommikteater (töötas 1921-1924, trupp koosnes asjaarmastajaist, juht oli August Bachmann). Kutselised teatrid asutati ka Viljandis ja Narvas. 1920.-30. aastail teatrielu mitmekesistus. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Võimekad lavastajad olid Priit Põldroos ja Andres Särev (Töölisteatris), Ants Lauter ja Hilda Gleser ("Estonias", viimane ka Töölisteatris), Paul Sepp ("Estonias" ja Draamateatris) ning hiljem Leo Kalmet (Draamateatris). Nende loomingu ja pedagoogitöö tulemusena sugenesid eriilmelised trupid, milles oli palju isikupäraseid näitlejaandeid.
aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 1906. aastal muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911. aastal Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. 1908. aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette. 1916. aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. Kutselised teatrid asutati ka Viljandis ja Narvas. 1920. ja 1930. aastail teatrielu mitmekesistus. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Nõukogude ajal on asutatud Rakvere Teater, Vene Draamateater, Nukuteater ja Noorsooteater (nüüdne Linnateater). "Estonia" draamatrupp viidi 1949. aastal Draamateatrisse, millega liideti ka Töölisteatri tugevamad näitlejad. Süvenenum ja teadlikum meisterlikkus saavutati sõnalavastusteatris 1950. aastate teisel poolel. Näitemängu arvustus
Tallinn: Ilo. Hartnoll, Phyllis. (1989). Lühike teatriajalugu. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Hirsijärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Kirjastus Medicina. Kabrits, Enn (tekst). Rakvere Teater 1974. Rakvere Teater: [ajalugu ja tänapäev]/Eesti NSV Teatriühing. 1974. Tallinn: Eesti Raamat. Karulin, O. (2013). Rakvere Teater täismängu ,,täismängude" otsinguil aastail 1985 2009. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Karulin, O., Pappel, K. (2015). Teatrielu 2014. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Karulin, O., Nigu, L. (2016). Teatrielu 2015. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Kaugema, T., Pesti, M. (2017). Teatrielu 2016. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Kask, Karin (1987). Eesti Nõukogude teater 19401965. Sõnalavastus. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Tallinn: Eesti Raamat. Neuman, W. L. (20032). Social Research Methods: Qualitative and Quantitative Approaches. Boston: Allyn and Bacon. AJAKIRJANDUS
Kultuurielu üldisi arengujooni Talurahvakultuurist arenes välja kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Iseseisvusaastatel laienesid märgatavalt kultuurikontaktid. 1920.a. oli Eesti kultuurielu kirev, seda iseloomustas suundade paljusus, lahtiütlemine vananenud tõekspidamistest ja põhimõtetest ning julge eksperimenteerimine. Eesti kirjanduselus valitses 1920.a. luule. Muusikaelu rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. Teatrielu vaieldamatuks keskuseks kujunes Tallinn oma kolme suure teatriga. Hariduselus mindi üle emakeelsele õppele, kehtestati kuuleklassiline koolikohustus, ning võimaldati kõikidel soovijatel minna edasi gümnaasiumisse mis oli 5-e klassiline. Kõrgkoolid, eriti aga Tartu Ülikool kujunesid juhtivateks teaduskeskusteks. Ptk. 34 Elulaad ja olme Elulaad Paralleelselt haridustaseme tõusuga kasvas rahva lugemishuvi. Aastatel 1918-1940 anti välja
Paljud eestlased oskaksid nimetada ühe Johann Voldemar Jannseni teenena seda, et ta on meie hümni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade autor. Kui mitte just seda, siis mõni muu fakt Jannsenist on kindlasti ühele õigele Maarjamaa elanikule teada. Kes vähegi eesti ajalugu õppinud ja uurinud on, sellele Jannseni nimi võõras kohe kindlasti olla ei saa. Tegelikult on hümnile sõnade kirjutamine vaid üks väga väike killuke kogu tema suurest tööst eesti rahva hariduse, kirjanduse, teatrielu ning rahvustunde edendamisel. Johann Voldemar Jannsen on pärit Vändrast ning läbinud seal kihelkonnakooli. Hiljem koolitas end Vändra pastori Carl Köberi juures ning 1838.aastal asus ta tööle Vändra köstrina. Seejuures õppis ta kirjakeelt, et tõlkida esmajoones saksakeelseid raamatuid. Jannsen oli teinud kaks katset, et saada tsaarivõimudelt luba ajalehe väljaandmiseks. Kuna eelnevad äraütlemised olid teda ettevaatlikuks teinud, siis ei teinud ta uut taotlust enda, vaid kahe
Õigusliku aluse rajamiseks eesti riigile tuli kootada põhiseadus. Selleks astus 23.apr. 1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud asutav kogu. See võttis vastu 15 juunil 1920 Eesti vabariigi esimese põhiseaduse. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu toetas riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid.Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad. Majanduselu-Kuna enne iseseisvumist oli eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 19...
tegevuse kestel saadud kogemuste abil on Pinna töötamise tempo teistega võr- reldes palju kiirem. Ta süttib kergesti ning kannab oma isiklikku temperamenti ja ekstaasi igasse kujju. Temal on tõeline teatriinstinkt ja intuitsioon nagu suurel andel peabki olema. Sageli voolab tema temperament üle antud piiridest ja siis Pinna viskab "üleaisa", "teeb silmi publikumile"." Nii rääkis Paul Pinnast Paul Sepp. (Raamatust "Paul Pinna: Minu eluteater ja teatrielu 1884-1944" , lk.193) Endel Pärn räägib, et Pinna olevat ta isegi karskuse ja teatri juurde tagasi too- nud. Surnud Pinna muidugi. Nimelt käinud nad Metsakalmistul Pinna haual ta sünnipäeva pidamas. Istunud ringis, joonud Pinna terviseks ja siis ikka nii, et kui Pinna kord, siis valanud Pärn sortsu Pinna hauale. Aga hommikupoole ööd tul- nud Pinna hauast välja, seisnud hauakivil umbes 40 sentimeetrit pikk ja öel- nud: "Pärn, miks sa minu vahele jätsid!"
suunatud etendusi on järjest rohkem lisandunud teatrite mängukavadesse. Rahul ei ole sellega, et teater on muutunud liiga modernseks, püütakse olla väga kaasaegsed. Negatiivseks pean ka teatripiletite liiga kõrget hinda. Tulevikuteatri kohta on väga raske ennustada, kuid usun, et üldpildis on teater samasugune nagu tänagi. Seminar 7. märts Seminar 9. märts Seminar + loeng 13. märts Essee teemad: · Teater ja ühiskond: ühiskondlikud protsessid teatrielu mõjutajana · Teater ja kirjandus: eesti kirjanduse lavatõlgendusi · Teater ja isiksus: silmapaistvad loovisiksused teatrielu üldpildi kujundajatena. (5-6 inimest). + Referaat esitatud 23. märts Näidendid läbi lugeda, e-mailile tuleb kiri, et saab testi teha! Suuline eksam: R: 30. märts. Aastaarve ei pea teadma. Kirjuta välja nt perioodid 40, 50, 60 ... + selle perioodi olulised tegijad, mõni näidend jne. Sirvi elulooraamatuid.
AASTAARVUD 2.02.1920-kirjutati alla Tartu rahu 1920-kuulutati välja EV 1920-anti välja Eesti esimene põhiseadus, mille järgi teostas seadusandliku võimu 1kojaline parlament, täidesaatvat võimu valitsus, mille tegevust juhtis riigivanem. Presidendi ametikohta ei loodud 1920-püüti luua Balti Liitu(Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu vaheline leping, milles alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral) 1923-kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930a. algul-rahvusvaheline olukord teravnes, Venemaa ja Saksamaa muutusid sõjakamaks, Rahvasteliit ja demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada rahvusvahelisi probleeme okt.1933-rahvahääletusel kiideti heaks põhiseaduse parandused, mille koostasid vabadussõjalised 12.03.1934-Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid sõja väelise riigiöörde 1934-1940-vaikiv ajastu, autoritaarne Eesti 1937-uus põhiseadus, millega loodi presidendi ametikoht 1938-Päts valiti presi...
teatrijuht. 1908. aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette. 1916. aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. 1920. aastail asutati veel rahvaliku mängukavaga ja ühiskonnakriitilise meelsusega Tallinna Töölisteater ning otsinguline, ekspressionistliku suunaga Hommikteater (töötas 1921-1924, trupp koosnes asjaarmastajaist, juht oli August Bachmann). Kutselised teatrid asutati ka Viljandis ja Narvas. 1920.-30. aastail teatrielu mitmekesistus. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Võimekad lavastajad olid Priit Põldroos ja Andres Särev (Töölisteatris), Ants Lauter ja Hilda Gleser ("Estonias", viimane ka Töölisteatris), Paul Sepp ("Estonias" ja Draamateatris) ning hiljem Leo Kalmet (Draamateatris). Nende loomingu ja pedagoogitöö tulemusena sugenesid eriilmelised trupid, milles oli palju isikupäraseid näitlejaandeid.
Enne etendust kõnniti muusika ja kahurimüra saatel pidulikus rongkäigus läbi linna. Analoogilist etendust Kristuse apostlite elust olevat aasta hiljem linnakodanike seas saatnud tohutu menu. Jesuiitide lavastused püüdsid mõjutada vaatajate kõiki meeli: kasutati keerulist lavatehnikat, uhkeid dekoratsioone, tulevärki, muusikat ja laulu. Euroopa rändtruppide külalisesinemised 17. ja 18. sajandil 17. sajandil tulid esimesed välismaised rändtrupid . Eriti aktiivsek muutus teatrielu sajandi lõpul, kui siin esinesid korduvalt Ülemsaksa Komödiandid, Hollandi komodiandid ja Itaalia marionetinäitlejad. Sellest ajast pärineb Tallinnas ka esimene spetsiaalselt kohandatud barakitaoline hoone, mida nimetati ,,Theatrumiks". Seda üüriti erinevatele truppidele, kes pidid osa etendustest saadud sissetulekust annetama linna vaestele. Kohalikku elanikkonna vastakat suhtumist teatrisse illustreerib aga järgmine juhtum. Kui
ajaloolised romaanid ja novellid nagu Albert Kivikase ,,Nimed marmortahvlil" ja Mait Metsanurga ,,Ümera jõel". Eestis kujunes ka täiesti uus kunstnikkond. Moodsad kunstivoolud kajastusid ka eesti maalikunstinke loomingus. Kunsti õpiti aga 1919. aastal Tartus avatud kunstikooli nimega ,,Pallas", mille asutajaks oli maalikunstnik Konrad Mägi ja Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis. Tuntumateks kunstnikeks said Nikolai Triin, Ado Vabbe,Kristjan Raud ja Kondrad Mägi. Ka teatrielu edevnes Eesti Vabariigi ajal. Eestis oli 7 kutselist ja kolm poolkutselist teatrit. Kuulsamad teatritükid on sellest ajast Eesti Draamateatri Hugo Raudsepa ,,Mikumärdit" ja Oskar Lutsu - Andres Särevi ,,Kevade". Kuigi Tallinn oli teatrielu keskuseks, siis kutselised teatrid tegutsesid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas. Sportki kujunes Eestis populaarsemaks kui varem. Kahekümne iseseisvusaasta jooksul teeniti olümpimängudelt 8 kuld-, 5 hõbe- ja 11 pronksmedalit
Davy de la Pailleterie nimi pärines vanaisalt, kes põlvnes normanni aadlisuguvõsast. Kirjaniku isa läks oma isaga riidu ja hakkas kasutama ema nime Dumas. Umbes 1815. aastast hakkas kirjanik kasutama üksnes nimekuju "Alexandre Dumas". Nagu paljud, nii alustas Dumas'gi luuletajana, seejärel jätkas näitekirjanikuna, kirjutades ühe esimestest modernsetest romantilistest draamadest Prantsusmaal "Henri III ja tema õukond" (Henri III et sa cour, 1829), mille edukus aitas suuresti kaasa teatrielu suurtele ümberkorraldustele XIX sajandil. Ka mitmed teised näidendid: "Antony" (1831, lugu sohipojast, tema kirest ja võitlusest ühiskonna mittemõistmisega) ning "Kean" (1836, kunstniku ja võimu vaheline konflikt) vapustasid tervet Pariisi. (Olgu lisatud, et "Kean" jättis rohkem kui sada aastat hiljem sügava mulje ka Sartre'ile, kes kirjutas selle põhjal samanimelise näidendi 1953. aastal.) Dumas'
sulest sündisid esimesed kunstiküpsed draamateosed. "Saaremaa onupoeg" oli sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus. Lydia Koidula :kohandas näidendi eesti oludele ja sidus ärkamisaja ideedega. kirjutas juurde laulud ja viisid. saatis etendust ise klaveril. hoolitses kostüümide, jumestuse ja parukate eest. Renessansi teater Renessanss tähendab taassündi. Sel ajal püüti ka teatrielu mitmekesistada ning sellega seoses taaselustada antiikaja teatri traditsioone. 17. sajandil piirdus Eestis teatritegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega ja kohaliku taidlusega. Baltisaksa teatri peamiseks keskuseks jäi Riia. Hakati ehitama teatreid, millel oli hobuserauakujuline saal ning eesriidega lava. Kasutati maalitud dekoratsioone. Lava oli nagu karp, lahtine külg vaatajate poole. Valgust andsid küünlad või õlilambid. 19
Rakke Gümnaasium Ballett Referaat Koostaja: Siim Kruustok Rakke 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Balletti ajalugu 4 3. Tuntud Balletitantsijad 5 4. Tuntud Ballettmeistrid 7 Sissejuhatus Ballett on muusikaline lavateos. Balletis on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Balletis antakse teose sisu edasi tantsuga. Balletis avatakse tantsu ja pantomiimi abil tegelaste tundeid ja mõtteid. Balleti aluseks olev kirjanduslik süzee on muusikaga lahutamatus seoses. Muusika kajastab etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi. Balletietenduste ja tantsude loomis...
aga Eesti NSV Riiklikesse Kunstiansamblitesse Jaroslavlis. 1942-44 sõitis PP koos dässorkestri ja draamatrupiga mööda Nõukogude Liitu, esinedes evakueeritutele ja Eesti laskurkorpuse sõjameestele. 1942 omistati talle ja A. Lauterile esimestena Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus. Sügisest 1944 kuni surmani jätkas Pinna näitlejatööd "Estonias". Kasutatud kirjandus: Paul Pinna ,,Minu eluteater ja teatrielu 1884-1994" Internet: http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=150&ItemID=302
Demokraatlik Eesti 1920.aasta põhiseadus: *kõrgemaiks võimukandjaks rahvas: valimised rahvaalgatuse rahvahääletuse *100 liikmeline riigikogu,mis valiti 3ks aastaks *valimisõigus kõigil vähemalt 20aastastel *valitsus eesotsas riigivanemaga *laialdased kodanikuõigused *puudus valimiskünnis,tulemuseks väga kirju riigikogu,p alju erakondi,koalitsiooni oli raske kokku panna. Probleemid: *kuna puudus valimiskünnis oli Riigikogu koosseis üsna kirju *Valitsesid koalitsioonivalitsused(1921-1931 keskmine valitsuse eluiga 11 kuud) *palju valitsuskriise *Puudus riigipea(tasakaalustaja) Majandus: *1919 maaseadus-maareform: -riigistati mõisate maa -Loodi 35000 asendustalu *1923.aastani majandustõus: -uued tehased -põlevkivitööstus -Venemaa tellimused *1923 majanduskriis: -Hiigellaenud-inflatsioon -Väliskaubanduse negatiivne bilanss -Venemaa turu kadumine *1924 uus majanduspoliitika: 'Orienteeruti Euroopa turule -Esikohale seati põllumajandus...
Vanameistrid: K.Raud, K.Mägi. Nooremad: N.Triik, P.Aren, A.Jansen, A.Vabbe. Skulpotristest paisitis silma J.Koort. Muusikaelu: 1921. a. Eesti Laulajte Liit. Tugevnes kohalike muusikapäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Tegevust jätkasid tuntuks saanud heliloojad: J.Aavik, H.Eller, A.Kapp, M.Dsaar jt. Seoses filmikunsti arenguga levis 1930. aastatel kerge ajaviitemuusika. Teatrikunst: Lahtiütlemine senistest lavastuslikest põhimõtetest, suudade paljusus, julge eksperimenteerimine. Teatrielu keskus Tallinn. ,,Estonia"(ooperid, balletid, operettid), Draamateater(tähelepanu algupärandite lavastamisel) ja Töölisteater.(lihtsakoelised rahvuslikud tükid) ,,Vanemuine"(ei suutnud tõusta Tallinna teatrite tasemele). Kehakultuur ja Sport: 1922. loodi Eesti Sprodi Keskliit. Tallinna spordiklubid: ,,Kalev" ja ,,Sport" ning Tartu Akadeemiline Spordi Klubi. Tehti suuremaid sprodiüritusi. 1920. aastast osalesid Eesti sportlased olümpiamängudel. Suurimat edu saavutati maaldemises.
1882. aastal Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. 1918 aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette 1916 aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. 1920.-30. aastail teatrielu mitmekesistus. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Võimekad lavastajad olid Priit Põldroos ja Andres Särev (Töölisteatris), Ants Lauter ja Hilda Gleser ("Estonias", viimane ka Töölisteatris), Paul Sepp ("Estonias" ja ,,Draamateatsid") ning hiljem Leo Kalmet (Draamateatris). Nende loomingu ja pedagoogikatöö tulemusena sugenesid eriilmelised trupid, milles oli palju isikupäraseid näitlejaandeid.
Sirk. Iseloomulik oli juhikultus, rahvaühtsuse propageerimine, kutsekodade · Emakeelse hariduse laienemine eelistamine poliitilistele erakondadele, demagoogilised süüdistused ja · Tippintelligentsi teke lubadused. Saavutasid suure populaarsuse. 1931 aastast sekkuvad poliitikasse. · Kultuurikohtade laienemine Asuti koostama põhiseaduse projekti. Teatrielu keskuseks kuj. Tallinn kolme kutselise teatriga. Estonial oli Põhiseaduse kriis- Sisepoliitilisele ja majanduskriisile lisandus veel silmapaistval roll, muutus rahvusteatriks ning lisaks sõnalavastustele ja põhiseaduse kriis. Päts kritiseeris põhiseadust, öeldes, et sellel on liialt võimu. operettidele ka oopereid ja ballette. Väljapääs oleks uues konstitutsioonis ja presidendi ametis
väljapanekuid ning hulgaliselt vaidlusõhtuid, kus diskuteeriti nii kunsti kui ka teiste kultuurivaldkondade õle. Väljaspool Tartut olid peamisteks kunsti tutvustajateks Tallinnas asuvad Eesti Kustimuuseum ja 1934. aastal valminud Kunstihoone. Eesti kunstinäitusi korraldati ka paljudes välisriikides alates Lätist ja Soomest kuni Itaalia ja Prantsusmaani. Graafikuid saavutas suure tuntuse Eduard Viiralt, skulptoritest paistsid silma Jaan Koort ja Anton Starkopf. Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus asus kolm kutselist teatrit. Eriti silmapaistev koht oli rahvusteater Estonia, kus sõnalavastuste ja operettide kõrval toodi lavale ka oopereid ja ballette. Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Valgas ja Võrus. Väikelinnades ja maal asutati hulgaliselt asjaarmastajate näitering, mis katsusid jõudu üsna nõudliku repertuaariga. Kutselisi näitlejaid,
Väljaande nimetus peab olema kaldkirjas. Artikli pealkirja (püstkirjas) lõpus on punkt. Seejärel pärast tühikut on vajalik mõttekriips, et paremini eristada artikli pealkirja väljaande pealkirjast, ning tühik. Väljaande pealkiri on, nagu juba öeldud, kaldkirjas (olenemata keelest). Kogumiku puhul on vaja näidata koostajat või toimetajat. Kirjanduse nimestikus: Kaus, Jan 2007. Vormilt ülekeev, sisult universaalne. Teatrielu 2006. Toim Madis Kolk. Tallinn: Eesti Teatriliit, lk 94-107. 7 Kui viitate konkreetse autori artiklile kavalehes, on see nagu kogumiku artikkel. Igal juhul tuleb mainida kirjes, et tegemist on kavalehega. Kui uurite kavalehte ajaloolistel vms eesmärkidel (repertuaari ülevaade kavalehtede põhjal vms), on see allika rollis ja läheb allikate nimekirja.
1940. a. sügisel juba okupatsioonioludes. Meenutagem, et Viljandis, Valgas ja Rakveres oli tollal veidi üle 10 000 elaniku, Võrus ja Kuressaares kõigest 5000 ümber. Üksnes Narva oma rohkem kui 20 000 elanikuga kuulus samasse suurusjärku Pärnuga, mis oli saanud teatri juba kaks aastakümmet varem. Euroopa üldises pildis oli nii tihe võrk nii väikeste teatrilinnadega suhteliselt haruldane. Organisatsiooniliselt jätkus teatrielu alusseltside toel. Ka uued teatrid, eriti väikelinnades, arenesid välja mõnest vanemast seltsist või liitusid sellega. Sageli valdas selline selts linna ainsat kõlbulikku esinemispaika. Tuttavad pinged seltsi ja näitetrupi vahel kordusid aeg-ajalt, sest ikka kippus seltside maitse olema väikekodanlikum, kommertslikum, lõbujanulisem kui teatritegijatel. 26. Teatrielu nn vaikiva oleku ajal (1934-1940). Teater ja rahvuslik ideoloogia.
TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Paula Palmiste Niccolò Machiavelli “MANDRAGORA” referaat Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Autorist 4 1.1. Looming 5 2. Itaalia renessansiteater 7 2.1. Commedia erudita 7 3. „Mandragora“ 9 3.1. Sisu 9 3.2. Analüüs 10 4. Kokkuvõte 11 5. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Referaadis annan ülevaate 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse Itaalias elanud näitekirjanikust ja ühiskonnategelasest Niccolò Machiavellist ning tema kirjutatud näidendist „Mandragora“. Machiavelli tegevus, just commedia ...
TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Paula Palmiste Niccolò Machiavelli "MANDRAGORA" referaat Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Autorist 4 1.1. Looming 5 2. Itaalia renessansiteater 7 2.1. Commedia erudita 7 3. ,,Mandragora" 9 3.1. Sisu 9 3.2. Analüüs 10 4. Kokkuvõte 11 5. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Referaadis annan ülevaate 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse Itaalias elanud näitekirjanikust ja ühiskonnategelasest Niccolò Machiavellist ning tema kirjutatud näidendist ,,Mandragora". Machiavelli tegevus, ju...
tantsjatari Izumost pärit Okunit, kes mitte üksnes ei saanud ise tuntuks oma tavapärasest erinevate kabuki-tantsudega, vaid rajas ka tantsutrupi, mis eksiteeris 26.aastat. Kabuki teatri laval etendati põhiliselt draamasid nii feodaalse ladviku kui ka lihtrahva elust. Tänapäeval on Jaapanis üle 300 kabuki näitleja. Tuntumad ja armastatmad näitlejad on kuulutatud elavaks kultuurivaraks. ( Sealsamas 2008: 155) Teise maailmasõja järel on Jaapani teatrielu märgatavalt muutunud. Vana, klassikalise kabuki teatri kõrvale on tulnud uued, Euroopa näitekunstil baseeruvad nnuute näidentite teatrid (shingeki). Selliseid teatreid on juba üle 100 ja nende arv kasvab. Tuntumad neist asuvad Tokyos. Jaapani teatripublik on uuenendu, moderniseerunud, sellesse on tunginud palju läänelikku. See aga ei tähenda, et vanad rahvuslikud teatrid oleks välja surnud. Vana ja uus üheskoos see iseloomustab tänapäeva Jaapani teatrielu. ( Sealsamas 2008: 155)
kuid ei suuda kaasa haarata vähese kultuurilise haridusega publikut. olulisemad lavastused 1914. B. Bjornson "Kui noored viinapuud õitsevad", lavastaja K. Jungholz 1914. H. Ibsen "Nora", lavastaja K. Jungholz 1915. H. Sudermann "Kodu", lavastaja K. Jungholz 1915. E. Vilde "Tabamata ime", lavastaja K. Jungholz 1915. A. Kitzberg / J. Simm "Kosjasõit", lavastaja K. Jungholz 1915. H. Ibsen "Seltskonnatoed", lavastaja K. Jungholz 1915. Pärnu kutseline teatrielu katkeb, teatri ruumid võtab üle sõjaväehaigla. Pärast sõjaväe lahkumist antakse Endlas mitmeid isetegevuslikke etendusi. 1918. 23. veebruaril kuulutatakse Endla teatri rõdult välja Eesti Vabariik. 1920. Pärnu Näitlejate Ühing võtab teatri ülalpidamise enda hooleks. Teatri juhtideks August Reiman (1918-20) ja Johann Kull (1920-22). olulisemad lavastused 1920. A. Kitzberg "Kauka jumal" 1921. H. Heijermans "Lootus õnnistuse peale" 1921. L. Fall "Lõbus talupoeg" (operett) 1922.
kadunud hiilgust, või Strattford-upon-Avonisse, vaatama Shakespeare'i teatrit, või keskaegsesse Yorki või Soti mägismaale. Suurbritannia peamised külastajad on ameeriklased, kuigi 1990. aastate terrorismioht ja USA majanduse langus on sundinud nii mõnegi reisist loobuma. Eesti reisifirmad pakuvad 3 päevast reisi Londonisse, kus on võimalik näha Big Beni, Westminster Abbey't, London Towerit , Buckinghami paleed jpm. Londoni muuseumid ja galeriid on maailmakuulsad, muusikali- ja teatrielu ning ööelu legendaarsed. Väga suur valik erinevaid restorane ning kauplusi. Sellise reisi hind jääb 5000 kuni 6000 krooni piiresse. 12 Kokkuvõte Suurbritannia on väga huvitav maa, kus on erinevaid maastikke, mägesid, orgusid ning soid. Tema energiatootmine on omapärane, ta ei sõltu eriti kellegist, kuna toodab ise energiat oma toorainest. Ühendkuningriigi valisingi tema eripärade tõttu majanduses, valitsemises ja eluolus.
sunnib veel tänagi olema ise looja ja andja. Rahvakunstiüritustele jagub nii osalejaid kui vaatajaid. 1995.a. kasvas omakultuurifestivalist Võru Kevad välja rahvusvaheline folkloorifestival, mis kogub korraldajate rõõmuks üha enam populaarsust ja on saanud Võru linna visiitkaardiks. Euroopalik pool sunnib olema kursis maailmas toimuvaga, korraldama mitmesuguseid kontserte, ka tõsisest klassikalisest muusikast; akordioni ja puhkpillipäevi. Võrus käib ka vilgas teatrielu Võru Linnateater, Võru Draamastuudio, MTÜ Papa Kreutzwaldi Õueteater, koolide näiteringide ja teiste Eesti teatrite etendused; kunstielu - näitused Võru Linnagaleriis, Võru Kunstnike Ühenduse ettevõtmised, kunsti õpetamine; noorte ja vanade vahva seltsiline tegevus; spordielu - klubid ja arvukad spordiüritused. Ikka segamini, kõrvuti, vastakuti, rinnati talupoeglik ja euroopalik. Las Võrus nii ollagi! Sport Spordi poole pealt seostub Võru eelkõige võrkpalli- ja suusalinnana
Eesti Vabariik Sisepoliitika Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament) · Täitesaatevvõim Valitsus- ametisse nimetas Riigikogu, vastutas Riigikogu ees, Riigikogu võis avaldada umbusaldust · Valitsuse tegevust juhtis riigivanem- täitis peaministri kohustustele lisaks riigipea esindusülesandeid Seadus ei hakanud tegelikult täielikult tööle, eriti rahvaalgatuse ja hääletuse koha pealt. Teiseks vajakajäämiseks oli riigipea puudumine- SA hakkab domineerima TS üle, riig...
Bella soovitas mehel sellest pakkumisest ära õelda,sest poliitika on ikkagi niivõrd kõikuv pind. Bella tegi Chagallile taas selgeks, et ainus tähtis asi Chagallil tööalaselt on maalikunst. Chagall ja Bella otsustasid Möllust eemale tõmbuda. 1918 sai Chagall teate, et on valitud Vitebski piirkonna kunstikomissariks. Talle sai ülesandeks rajada mitte ainult kunstikool, vaid ka muuseum. Koolis pidi ta juhendama joonistusõpetust, korraldama näitusi, loenguid ning lisaks valvama ka teatrielu järele. Sellel ajal kui Chagall Moskvas käis täitsi ta ametit Bella. Teine Pariisi periood Pärast Moskvast lahkumist oli Chagalli peamine eesmärk Pariis. Ta oli alati lootnud sinna tagasi pöörduda pärast sõjategevuse lõppu ja see lootus hoidis teda ka ülal kodusõja kõige karmimatel aastatel. 1 septembril 1923, hilissuvisel päeval jõudisid Marc ja Bella Gare de I'Esti. Pärast revolutsioonijärgseid hirmusid, pisaraid ja õudusi tundus Pariis Chagallile juba teist korda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
