1739 Mida tead esimesest eestikeelsest piiblist? Tõlk. Anton Tworelle, põhja-eesti keeles Eesti ilmalik kirjandus? 17 saj. Mis oli esimese eestl.........? ,,Oh ma vaene Tartu linn" Käsu Hans Esimene eestlase poolt kirjutatud luuletus? 1708, kirjeldas vene vägede sissetungi Tartu Esimeste juturaamatute autorid? Pastorid, koolmeistrid, kirikuõpetajad Estofiilid? Ise teisest rahvusest, aga tunnevad huvi eesti keele vastu Valgustus ja romantism? 18, 19 saj. Tidaktiline? Õpetlik Rahvaraamat? Põneva süzeega Esimene eesti ajaleht? 19 saj esimene pool Eesti ajalehe toimetaja? Otto Wilhelm Masing ,,Maarahva Nädalaleht" O.W.Masingu 3 teenet? Õ-täht, ajaleht, õpikud Rosemplänte? Tegutses pärnus, pastor, esimese eesti teadusliku ajakirja toimetaja K.J.Peterson: 1801-1822, Sündis Riias, luuletaja, andis Riias keeletunde ja kirjutas artikleid. 21 eestikeelset luuletust 10 oodi ja 5 pastoraali, ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene" Fr.R
· 1857 Perno Postimees · 1864Eesti Postimees · Eesti hümni sõnade autor J.Hurt · Kirikuõpetaja, pooldas saksa haridust · Pani aluse laulude, juttude ja luule kogumisele Friedrich Reinhold Kreutzwald · Sai arsti diplomi, töötas arstina 30.aastat võrus · Tegeles eesti rahva harimisega · Tõlkis eesti keelde ja andis välja ,,KALEVIPOEG" · Looming: · ,,kilplased" õpetlik rahvaraamat. · ,, teinuvades rebne". · ,,mihkel põllupapp"I romaan · ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud"muinasjutud Lydia Koidula · Kirjutanud u 300 Luuletust · Luulekogud ,,Wainolilled" ja ,,emajöe öpik" · Tähtsamad luuletused ,, Sind Surmani" ja ,,mu isamaa on minu arm!" · Luulekogud räägivad tema isiksusest ja tema ajast.
∙ ”Rebaseromaan” 13. sajandi keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart’i kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest. ∙ ”Rebaseromaan” sai tôlgete ja muganduste kaudu tuntuks pea kôigis Euroopa maades. Näiteks on saksakeelsele tôlkele tagasiviidav 1498. aastal Lübeckis ilmunud värssides rahvaraamat ”Rebane Reineke”, sellest ja mônedest muudest mugandustest lähtub omakorda Goethe samanimeline eepos (1793), mida mugandas Kreutzwald oma ”Reinuvader Rebases” (1850).
Hämarik, ,, Endla järv ja Juta, ,, Vanemuise lahkumine" 12. Kreutzwald. Eluaastad. Võrus elamise aastad. Mida kirjutas? Tähtsamad teosed. Kreutzwald oli rahvuseepose looja, lauluisa, folklorist, etnoloog. Sündis 26.12.1803 Jõepere mõisas Virumaal. Suri 25.08.1882 Tartus ja on ametud Raadi kalmistule. Võrus elas 1833-1877. Kirjutas Eepose Kalevipoeg, ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", rahvaraamat ,,Kilplased" Kirjutas eeposeid ja rahvajutte. Kreutzwald sai 1835. a Võrru linnaarsti koha. Võrus elas 44 aastat 13. Koidula. Eluaastad. Mida kirjutas? Luulekogude pealkirjad. Seos esimese üldlaulupeo ja esimese teatrietendusega nende aastaarvud. Koidula24.12.1843- 11.08.1886) Oli jannseni vanim tütar. Oli Perno Postimehe juures isa abiline. Oli 19. Sajandi andekamaid, haritumaid ja erudeerituimaid eestlasi
kirjanduspalasid, õpetusi, nõuandeid, nalju, populaarteaduslikke kirjutisi. Esimesed kalendrid olid ajalehe asemel, seal kirjutati ka sündmustest mujal maailmas. S 2 Eal oli ka palju õpetlikku. Kirjeldati võõramaa taimi, loomi, rahvaid, veidi ka ajaloolise sisuga kirjatükke. Üheks ajakirjanduse eelkäijaks oli ka rahvaraamat. Esimene eestikeelne raamat ilmus 1525. aastal. Piibli ilmumine lükkus Põhjasõja tõttu aastasse 1739. Sellest ajast alates hakkas eesti kirjakeele kujunemist juhtima Põhja-Eesti keelepruuk. Kogu eelnev avaldatud kirjandus valdavalt vaimuliku sisuga. Ilmalik kirjandus hakkas ilmuma alles 18. sajandi lõpul. Ajakirjanduse tekkimise eelduseks on loomulikult lugeda oskav lugejaskond. · Alates 17. sajandist on teabelevivahendite hulk märgatavalt suurenenud, kuna
EESTI LASTEKIRJANDUSE AJALOO LÜHIKONSPEKT Ettevalmistav järk: kuni 19. saj keskpaigani Rahvaluule: rahvalaulud, muinasjutud. Vaimulik ja õpetuslik kirjandus: katekismused, aabitsad, nn aabits-katekismused, muud kooliraamatud. Näiteid: Wanradt-Koelli katekismus 1535, Jheringi aabits 1641, Forseliuse aabits 1684; Marpurgi lugemik 1805 (Georg G. Marpurg Väikene õpetuse ning lugemise raamat). Varasem jutukirjandus: valgustuslik proosa ja 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamat, sh robinsonaadid, Jenoveeva-lood jm). Näiteid: Friedrich Gustav Arvelius Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat 1782; Johann Thomasson Väikese Hansu lugu tühja saare peal 1739; Joachim H. Campe /Heinrich G. Lorenzsonn Noorema Robinsoni elu ja juhtumised 1842. Tekkimine ja varasem areng 19. sajandil. Euroopa (maailma) lastekirjanduse algust tähistatakse enamasti 18. sajandiga, ent 19. sajand on murranguline ja algatuslik, luuakse lastekirjanduse eri liikide klassikalised
Eluajal oli ta Venemaal, Soomes ja Saksamaal vaieldamatult tuntuim eesti literaat. Aimeteosed K populaarteaduslik almanahh ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" jätkas Masingu alustatud aimekirjanduse traditsiooni. Rahvavalgustuslikud väljaanded olid ka ristisõdade ajalugu tutvustanud ,,Risti-sõitjad", tõlketeos ,,Ma- ja Merre- piltid"jmt. Jutulooming K jutud olid kirjutatud tema kaasaegsetele eesti lugejatele. Lugudes oli palju õpetlikkust ja kasvatuslikkust(,,Winakatk"). Rahvaraamat ,,Kilplased". K ,,Reinowadder Rebbane" esindab saksa rahvaraamatutes ja teiste Euroopa rahvaste traditsioonis levinud jututüüpi. K võttis eestikeelsete Rebase-lugude eeskujuks saksa kirjanik Goethe ja Hoffmanni vastavad teosed. Võrus elades toimetas K aastakümneid ,,Kasulise Kalendri" lisa ja avaldas oma jutte seal.(,,Reinuvader Rebane" ja ,,Mihkel Põllulapp") ,,Eestirahva Ennemuistesed jutud"(1866) muinasjutud. Need muinasjutud on kirjutatud
Ministeerium, Tallinna Polütehniline Instituut, põlevkivikeemia ja sünteesi probleemlaboratoorium Tallinna Polütehniline Instituut, 1973. Gunzerath L, Hewitt BG, Li TK, Warren KR. Alcohol research: past, present, and future. Ann N Y Acad Sci 2011; 1216: 1–23. Mukherjee & Sosa. Special report. Alcohol Addiction, Decision Resources, 2010 Puusild, Ants Alkohoolne abstinentsisündroom : (referatiivne võistlustöö) / Ants Puusild ; Tartu Riiklik Ülikool, psühhiaatria kateeder 1977. Rahvaraamat. http://www.rahvaraamat.ee/p/alkoholis%C3%B5ltuvus/41563/et? isbn=9789949919444 10
Book ja Librius.com'i Milleniume Book. Tänapäeva e-lugerid ei ole kindlasti mõeldud ainult e-raamatute lugemiseks. Suurem osa lugereid võimaldab kuulata muusikat, kasutada Wi-Fi't, neis on märkmiku- ja kalendrifunktsioonid. E-lugerites enimkasutatav operatsioonisüsteem on Linux ning enimtoetatavad faili formaadid .pdf, .html ja .epub. Eestisse tuli esimene e-luger, Intereadi Cool-Er, müügile 2010. aasta veebruaris. Seda müüakse Rahva Raamatu kauplustes ning see maksis 250eurot. (Rahvaraamat 2013) 5. E-RAAMATUTE PLUSSID JA MIINUSED E-raamatute plussideks loetakse alljärgnevat: *e-raamatute ja lugerite mobiilsus; *võimalus kanda endaga elektrooniliselt kaasas korraga sadu raamatuid; *võimalus säästa paberit; *inimesed veedavad niigi palju aega arvuti ees, nii et miks mitte sisustada seda aega raamatut lugedes; *olenevalt müüjast saab kogemata kustutatud või muul moel kaotatud e-raamatuid tasuta taastada; *autoritel on lihtsam ja odavam avaldada e-raamatuid
Ülevaade 16.sajandi salongielust. Francois Rabelais (1494-1553) arst ja teadlane 1532 "Väga kuulsa Pantagrueli, dipsoodide kuninga ja suure hiiglase Gargantua ppoja hirmsad ning kohutavad teod ja vägitükid"; 1534 "Suure Gargantua, Pantagueli isa hindamatult väärikas elu"; 1546 "Kolmas raamat õilsa Pantagrueli vägitegudest ja sõnadest"; 1548 "Neljas raamat hea Pantagrueli vägitegudest ja sõnadest", 1562 "Helisev saar". Allikateks itaalia luule, prantsuse rahvaluule ja rahvaraamat hiiglasest Pantagruelist. Keel on omapärane: kordused, idiomaatilised väljendid, kõnekäänud jne Narrirüü võimaldas avaldada vägagi julgeid mõtteid. Esile kerkib kolm tegelaste tüüpi: I Grandgousier, Gargantua, Pantagruel hea ja targa valitseja ideaal, II Panurg seikleja, vestluskaaslane, joomavend, kelkija, II kloostrivend Jean harimatu, taltsutamatu kuid heasüdamlik talupoeg terve mõistuse ja moraalse tõe kehastus "Plejaad" 16
,,Äripäev" kannavad eelkõige süvenematuse ja ruttamise pitserit, mis nende kunstilist väärtust suuresti kahandab. Tootsi-lood, eriti ,,Kevade" I ja II, põhinevad kirjaniku isiklikel mälestusil Palamuse kihelkonnakoolist ja selle lähemast ümbrusest. Võib eksimatult väita, et Tootsi-lugude kunstiküpsema osa moodustavad need teosed, mis sisaldavad rohkem tõsielulisi elemente ja reaalseid inimtüüpe. Elulähedus ja kunstilähedus käivad siin käsikäes. Lutsu ,,Kevade" on eesti rahvaraamat selle sõna kõige otsesemas tähenduses. See voolavas stiilis loodud meistriteos on kümneid tuhandeid eesti noori ja täiskasvanuid lõbustanud, kunstiliselt arendanud ja neid juhatanud meie kirjandussalvede juurde. ,,Kevade" karakteersed kujud Arno Tali ja Joosep Toots võistlevad oma tuntuselt ,,Tõe ja õiguse" Andrese ja Pearuga.
11. "Rebaseromaan" 13. sajandi keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest. "Rebaseromaan" sai tôlgete ja muganduste kaudu tuntuks pea kôigis Euroopa maades. Näiteks on saksakeelsele tôlkele tagasiviidav 1498. aastal Lübeckis ilmunud värssides rahvaraamat "Rebane Reineke", sellest ja mônedest muudest mugandustest lähtub omakorda Goethe samanimeline eepos (1793), mida mugandas Kreutzwald oma "Reinuvader Rebases" (1850). 10 12. Roosiromaan (prantsuseLe Roman de la Rose) on allegooriline prantsuse poeem. Teos on kirjutatud kahes osas. Esimese osa kirjutas 1230. aasta paiku Guillaume de Lorris, teise osa lisas 1279. aastal Jean de Meung. Autorid ründavad usupimedust ja
Mõlemate objektide külastused on realiseerunud kolme külastuse, ühe mailisuhtusle ja ühe telefonikõne teel. Külastus ning analüüsi objektideks sai valitud Apollo raamatukauplus ning Rahva Raamatu raamatukauplus. 1. VALITUD ORGANISATSIOONID 2.1. Apollo raamatukauplus Sisenesin päeval poole kolme aegu Apollo raamatukauplusesse mis asub Pärnu kaubamajakas. Tegemist on suure ja avara kauplusega mis peaks suutma pakkuda vägagi varieeruvat kirjandust igale maitsele. Apollo ja Rahvaraamat on poe struktuuri poolest vägagi sarnased mis teeb nendes kauplustes orienteerumise suhteliselt lihtsaks. Raamatud on klassifitseeritud vastavalt valdkonnale: ajalugu, keeled, majandus, eneseabi, klassikaline kirjandus, võõrkeelne kirjandus jne. Apollo raamatukaupluses on raamatuid veel lisaks lahterdatud vanusegruppide järgi, mis on positiivne, lihtsustab otsinguid ning mugavam ka teenindajatele. Märkasin ka, et mõlemad uuritavad objektid
kirjanduse üle, 3sokraatilist dialoogi, filosoofilised arutlused, küsimused jne). 4. Esseistika ka riietusega väljendas rahvusmeelsust ja eraldumist saksast. Pikad juuksed väljakutse märk, ebatavaline. Arutlus, kas oli tahtlik valik mulgi kuub, vb laenatud vaesuse tõttu sõbralt. Kasutab tekstis palju mina-kuju (kergelt enesekeskne ja nartsissistlik loomus), tugev isiksus. Fr. R. Faehlmann 1798-1850 ennekõike arst Pseudomütoloogia, müütiliste muistendite tsükkel. Rahvaraamat-populaarkirjandus 18-19 saj (karskusteema, kõlbelised ideed, kannatava naise narratiiv Jenowewa lood 19. Saj eestis loetuim (ka Kreutzwald kirjutas, oli populaarsem, kui Kalevipoeg). 1 aadlik keskajal läheb sõtta, jätab naise koju, Jenowewat püütakse võrgutada, ei nõustu. Mees mõtleb välja vale et naine pettis kokaga. Mõistetakse surma, viiakse metsa. Tapjatel pole südand tappa, jätavad metsa elama lapsega, nende tervis halveneb kannatavad, kitseke aitab last imetada, 7
Vaatamata ebaregulaarsele ilmumisele süvendasid rahva infovajadust. Kalender: Eestis alates 1720. Kustutasid talurahva infonälga, sisaldasid populaarteaduslikke kirjutisi, ilukirjandust, huumorit jne. Kuna ajalehed ilmusid üsnagi episoodiliselt, oli K. enne 19. saj II poolt nende aseaineks. Levis massiliselt, ilmus perioodiliselt. Sisaldas ka sündmusinformatsiooni (st mujal varemalt toimunud sündmused). Rikastas keelt. Rahvaraamat: Eesti esimene 1525. Sarnaselt varasema ajakirjandusega samuti ühemehetöö. Ka algsel perioodikal polnud autoriga tagasisidet. Kirjeldas vahel ka lähimineviku sündmusi. Rahva hulgas levisid ka ärevate päevasündmuste teemalised käsikirjad (kirjandusliku taotlusega). Keskaegsed lihtrahva kommunikatsiooni võimalused ja kanalid. Ülemkiht kasutas sageli virgatseid (käskjalgu). Lihtrahvale loeti tähtsamaid teateid ette linnaväljakutel.
See käib ka Rosenplänteri kohta, keda on nimetatud enam materjalide kogujaks kui uurijaks. Masing Tema poolt koostatud "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ... " (1795) on esimene eestikeelne aabits, kus leidub juba eestikeelseid tekste. Lugemispalade põhjal pidid lapsed veenduma valetamise, varastamise, loodame piinamise pahelisuses. Koolide jaoks koostas veel "Luggemise lehhed" ja matemaatikaraamatu, koolimeistritele usuõpetuslikke käsiraamatuid. Omas ajas oli kaalukas didaktiline rahvaraamat "Pühhapäwa Wahhe-luggemissed (1818), sisaldas populaarteaduslikke kirjeldusi erinevatest maadest, rahvastest, loodusnähtustest, loomadest jm, eestikeelse aimekirjanduse rajaja. Vähesed värsikatsetused jäävad vemmalvärsside tasemele, tuntuim "Päts". Tegi kaastööd saksakeelsetele ajalehtedele ning avaldas Rosenplänteri "Beiträges" arvustusi, keelenäiteid jm. Eesti kultuuriloos on tähtis koht ajalehel "Marahwa Näddala-Leht" (1821-1823, 1825)
loomist, tõi kasutusse õ-tähe, rikastas keelt laen- ja uudissõnadega. 1795. aastal koostas esimese eestikeelse aabitsa ,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele", leidub ka ilmalikke jutte. Koolide jaoks koostas veel 1821. aastal ,,Luggemisse lehhed" ja matemaatikaraamatu 1823. aastal, koolmeistritele usuõpetuslikke käsiraamatuid ning sakslastele eestikeelsete esseede kogumiku. Omas ajas oli kaalukas Masingu rahvaraamat ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" (1818) - eestikeelse aimekirjanduse rajaja. Kultuurilooliselt on oluline Masingu ajaleht ,,Marahwa Näddala-Leht" (1821-1823, 1825), vähese leviku ja kahjumiga leht, kuid omas ajas tõuseb hea keele ja sõnastusoskusega esile, ajalehte on hiljem nimetatud talupojaentsüklopeediaks, milles leidub sisukaid käsitlusi etnograafia, ajaloo, geograafia, loodusteaduste, kirjanduse, keele, olme, rahvahariduse, tervishoiu probleemidest.
Nende tegevusest võttis osa rohkesti naisi. Seltside sissetulekud hangiti pidude korraldamisega, kus esitati koorilaule ja orkestrimuusikat, peeti kõnesid ja ettekandeid ning lõpuks tantsiti, hiljem lisandus näitemäng. Vallakirjutaja Koos vallavalitsusega ilmus eesti kirikukülla ka uus haritlane vallakirjutaja. Vallakirjutajad moodustasid uue sotsiaalse rühma. Aastal 1881 oli neid kogu Eestis umbes 420, neist vaid seitsmendik Põhja-Eestis. Rahvaraamat Ärkamisajal saavutasid proosa kõrval laia leviku rahvaraamatud, peamiselt tõlked ja mugandused: odavad, põnevad ja rahuldasid rahva lugemisnälga. Alaliikideks olid laulik, sentimentaalne jutustus (Jenoveeva ning Hirlanda lood), seiklus- ja põnevusjutt (tegelasteks krahvid ja röövlid), sõjakirjeldused (Napoleoni sõjad), idamaised muinasjutud (Ali-Baba ja 40 röövlit, Anderseni muinasjutud) ning rahvajutud (Eisen ,,Esivanemate varandus").
Tõi kasutusse õ-tähe ning rikastas keelt laen- ja uudissõnadega (termomeeter, aurulaev, pikksilm jpt). Tema poolt koostatud "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ... " (1795) on esimene eestikeelne aabits, kus leidub juba eestikeelseid tekste. Lugemispalade põhjal pidid lapsed veenduma valetamise, varastamise, loodame piinamise pahelisuses. Koolide jaoks koostas veel "Luggemise lehhed" ja matemaatikaraamatu, koolimeistritele usuõpetuslikke käsiraamatuid. Omas ajas oli kaalukas didaktiline rahvaraamat "Pühhapäwa Wahhe- luggemissed (1818), sisaldas populaarteaduslikke kirjeldusi erinevatest maadest, rahvastest, loodusnähtustest, loomadest jm, eestikeelse aimekirjanduse rajaja. Vähesed värsikatsetused jäävad vemmalvärsside tasemele, tuntuim "Päts". Tegi kaastööd saksakeelsetele ajalehtedele ning avaldas Rosenplänteri "Beiträges" arvustusi, keelenäiteid jm. Eesti kultuuriloos on tähtis koht ajalehel "Marahwa Näddala-Leht" (1821-1823, 1825)
Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autoriloomingu vahe pole ajaloolises plaanis kaugeltki alati selge. Nagu üldiselt, nii ka huumori plaanis, on see väga tinglik nt. Ida kirjanduste ja folkloori vahel. Ka Giovanni Boccaccio "Decameron" (1351), suur osa Saksa 15.16. saj. nn. linnakirjanduse ainetest, nt. Hans Sachsi (1494-1576) loomingust, Rudolf Erich Raspe (1786) ja Gottfried August Bürgeri (178688) Münchhauseni-raamatud, G. O. Marbachi rahvaraamat kilplastest (1838) ja sellele toetuv Fr. R. Kreutzwaldi teos "Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad, maailmas kuulmata ja tänini veel üleskirjutamata jutud ja teod" (1857), Charles de Costeri "Legend Ulenspiegelist" (1868) jpt. -- kõik kasutavad folkloorseid naljamotiive ja on teisalt omalt poolt võimendanud vastavat folkloorset traditsiooni. Mitme viimase sajandi jooksul on ka paljude rahvaste ajalehed ja
See käib ka Rosenplänteri kohta, keda on nimetatud enam materjalide kogujaks kui uurijaks. Masing Tema poolt koostatud "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ... " (1795) on esimene eestikeelne aabits, kus leidub juba eestikeelseid tekste. Lugemispalade põhjal pidid lapsed veenduma valetamise, varastamise, loodame piinamise pahelisuses. Koolide jaoks koostas veel "Luggemise lehhed" ja matemaatikaraamatu, koolimeistritele usuõpetuslikke käsiraamatuid. Omas ajas oli kaalukas didaktiline rahvaraamat "Pühhapäwa Wahhe-luggemissed (1818), sisaldas populaarteaduslikke kirjeldusi erinevatest maadest, rahvastest, loodusnähtustest, loomadest jm, eestikeelse aimekirjanduse rajaja. Vähesed värsikatsetused jäävad vemmalvärsside tasemele, tuntuim "Päts". Tegi kaastööd saksakeelsetele ajalehtedele ning avaldas Rosenplänteri "Beiträges" arvustusi, keelenäiteid jm. Eesti kultuuriloos on tähtis koht ajalehel "Marahwa Näddala-Leht" (1821-1823, 1825). Ajaleht oli vähese levikuga ja tõi
Vikerkaar oli maiade arust ebameeldiv, selle otsad viisid allilma (vikerakaar kasvas välja allilm pärakust ning oli nö allilma peeretus). Samas oli ta ka viljakusjumalanna. Maisijumal taas on kaks aspekti: lehismaisi jumal (kehastab noort võrsuvat maisi) ja tonsuurmaisijumal (kujutati maisitõlviku sarnase peaga). Maisijumal samstub osaliselt ka Hun Punahpuga (aga mitte täielikult). Kisin surmajumal, kujutati luukere aga ka kõduneva surnuna. Pot Pol Puhh (rahvaraamat) Maiade maailmaloomise eepos, pandus kirja hispaania keeles ümberjutustusena. Kaks jumalikku tegelast lõid maailma oma dialoogi käigus (nimetades asju). Lõpuks sündisid nn kangelaskaksikud: Hun Hunaphu ja Vugab Hunapu, kes mängisid palli ja häirisid sellega allilma valitsejaid. Allilma valitsejad kutsusid nad allilma ja tapsid. Hun Hunaphu maeti allilmse palliväljaku alla. Tema pea aga riputati maailmpuu otsa ja see omandas viljastavad võimed. Ühe
). Lope de vega "Dorotea", dialoogivormis, oma armastusest. Realismi algus hispaania kirjanduses. Väga lähendane kelmiromaanile (ühiskonna madalamasse ossa kuuluvad inimesed kelmid, petised). Esimene hispaania kelmiromaan "Tormese Lazarillo elukäik" (le Tormes)(1554) (Jüri on ise tõlkinud eesti keelde 1980ndatel). Autor ei ole teada, ilmus erinevate autori nimede all. Oletatakse, et see võis olla mingi varasem variant, aga oli läinud kaduma. Kogus palju kuulsust, rahvaraamat. Arvati, et autor oli humanistlike vaadetega. Seda hakati tsenseerima ja teatavad episoodid keelati ära, kuid siiski see levis ka välismaale, 1559 inglismaa kuningas keelustas selle teose. 16.saj lõpus ilmus see tsenseeritud kujul, seda pikka aega. Alles 19.saj alguses ilmus see hispaanias täielikul kujul. Jutustaja on saatuse tahtel pidanud kannatama. On saanud endale peremeheks ülempreestri, kelle juurde on ta saanud teenriks, ning loodab, et nüüd on tal pearem elu
piiblitõdedest. Kangelaseeposed põhinevad muistsetel rahvapärimustel (,,Vanem Edda", ,,Rolandi laul", ,,Laul minu Cidist", ,,Niebelungide laul") nii rahvapärimus kui ka ajaloolised sündmused. 13.-14.sajandi Rüütliromaanid aines tulenes sageli antiikajast Kuningas Arthuri romaanid muistsed kelti müüdid ja pärimused, sh rüha graali otsingud. 16.sajandi Saksa rahvaraamat ,,Doktor Faustus" mees, kes oma hinge kuradile müüs Goethe ,,Faust", Thomas Mann ,,Doktor Faustus". J.R.R.Tolkien ,,Sõrmuste isand" anglosaksi mütoloogia põhjal loodud fantaasiamaailm. 22 18.sajandi kunstnikumüüt: kunstniku eluloo ja olemuse heroiseerimine, kunstnik kui võlur, kunstnik kui looja, kes lähtub jumalikust inspiratsioonist.
Tegelikkuse kujutamine ei ole eesmärk, vaid filosoofiliste ideede väljendus. Oli kloostris mungana. Seal luges antiigi teoseid ja õigusalaseid teoseid. Tema vaimule see kloostrielu ei vastanud. Pääses sealt. Hakkkas tegelema ilmalikuma teadusega. Õppis arstiteadust. Tegutses arstina Lyonis. Rabelais teosena ilmus kõige pealt Pantagruelli lugu. See sai ka menukaks. Otsustas kirjutada oma alguse sellele romaanile. Oma Gargantua loo. Eelmine oli olnud rahvaraamat. Pärast veel kaks osa sellele. Kokku need neli osa on ilmunud 1532-1552. Pärast surma ilmus veel viies osa 1564. Ei ole kindel kas ta ikka ise seda kirjutas. Ilmselt mitte. Tõlkida väga raske. Keel ja keelemängud, sõnamängud tema teostes tähtsal kohal. Väga vabameelne vaim raamatul. Miski ei ole talle püha. Tuuseldab kõiki ametlikke õpetusi ja tõdesid. Filosoofia on rõhutatult maine ja ilmalik. Talle tekkis väga palju vastuseisu. Kuninga soosing tal siiski oli.
ringi rahvaluulet kogudes. 1851 lõpetas ülikooli ja tuli tööle Tallinna kubermanguvalitsusse. Töötas mitmetes riigiametites, 1863 läks elama ja tööle Peterburi. Oli kirjavahetuses Kreutzwaldiga. Russow suri 22. juulil 1906 Peterburis. Olles kubermanguvalitsuses eesti keele tõlk, toimetas ta alates 1856 ametlikku Ma Walla Kulutajat. Russow koostas enamiku Lindforsi pärijate trükikojas trükitud Tallinna koddaniko Ramat oma sõbrale male 1854-1857 oma laadilt oli see rahvaraamat peamiselt Krimmi sõjast, kokku ilmus 12 vihikut. Selle väljaandega astus Tallinn eestikeelse ajakirjanduse ajalukku. Ühtlasi oli see pidevalt ilmuva eestikeelse ajalehe vahetu eelkäija. Revalsche Zeitung 1860-62 (toimetaja), toimetas ka siseuudiste osa, astudes välja talurahva huvide kaitseks. Tõlkis peamiselt vene lehtedest. 1862 a läks ajaleht Eestimaa Rüütelkonna eeltsensuuri ja kontrolli alla ning Russow lahkus toimetusest. Eesti rahvuslik ärkamisaeg ja ajakirjandus
annaabi.ee 
