2. EUROOPA LIIDU KASU EESTI MAJANDUSELE 4 Majanduslikult on Euroopa Liidu laienemine aidanud uuemates liikmesriikides oluliselt tõsta elatustaset, vanadele aga loonud ekspordi- ja investeerimisvõimalusi. Euroopa Liidult saadud toetused on parandanud Eesti konkurentsivõimet maailmaturul ning võimaldanud teha suurel hulgal riigile vajalikke investeeringuid. Euroopa Liidu maaelu arengu toetustel ja otsetoetustel on olnud oluline roll maaelu arengus, põllumajandusega seotud elanikkonna sissetulekutes ning keskkonna säästva kasutamise soodustamisel. Tavakodanikule avas Eesti ühinemine Euroopa Liiduga soodsamaid töö-, õppimis- ja reisimisvõimalusi teistes liidu riikides. Eestlaste jätkuvalt suur toetus Euroopa Liidule tõestab, et ühinemisega seotud ootused on täitunud. Eesti on saanud majanduse elavdamiseks ning arenguerinevuste vähendamiseks Euroopa Liidult
Üheks probleemi lahendmaiseks oleks tervishoiusüsteemi muutmine tõsta makse või omal vabal valikul tervisekindlustuse tegemine. Siis saaks riik arstide palka tõsta. Minu arvates oli kunagi maailmas sõnal "heaoluühiskond" suurem väärtus kui praegu. Inimesed teadsid siis, et riik hoolitseb nende eest ja aitab neid kui vaja. Tänu sellele ongi Põhjamaades inimesed heal järjel, et riigis on kindlad seadused maksudel ja toetustel. Kui mõelda praeguse Eesti peale, siis ma arvan, et meil on piisavalt suur arenguruum, et jõuda heaoluühiskonnani. Meie riik ei suuda kindlsutada inimeste heaolu. Katariina Linde 12
Erandiks Lähis-Ida naftariigid(raha palju, aristiabi hea, kõik 5-6 laste jäävad ellu) Dem kriis ja selle prioodid. Algab kui sündimus ja suremus võrdsustuvad. Edaspidi vahe järjest läheb suuremaks. Nii kaua kui kestab kriisi etapp. 1. Probleem sündimus on väga väike. 2.probleem: tööjõulist elanikkonada jääb katastroofiliselt väheseks oma rahva seast. Maksumaksjaid jääb järjest vähemaks.3.probleem:vaemaid aatakäike järjest rohkem rohkem läheb resursse pensionitele ja toetustel. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine: areng põhineb traditsioonidel, püramiid on kitsas ja kõhna, lõpeb +60-ga. Keskmine eluiga 30-40 vahel. Sündimus suur 45-70, naised füseoloogilise maksimumi piirl. Suremus kohati sama suur või suuremgi (sõjad, epideemiad). Kestis 15-16 sajandini. Praegu ürgmetsade alal. Algeline tootmisviis,ikka esiisade moodi s.t trad. Põhinev. Agraarühisk, enamus inimesi teg, põlluharimisega.
2 Eurotoetustega on arendatud Eestis mitmeid erinevaid valdkondi kõigis omavalitsustes. Eelnevalt kirjutati, et strateegia "Euroopa 2020" eesmärk toetada majanduse arengut kõigis liikmesriikides, kuid lisaks sellele on eraldatakse toetusi, et ühtlustada Euroopa liidu riikide arengut ning suurendada konkurentsivõimet maailmas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2014). Eestis on olnud toetustel suur roll majanduse arengul ja inimeste elatustaseme tõstmisel, tänu toetustele suureneb ka inimeste heaolu, töö- ning elukvaliteet. Põhilisemad valdkonnad, mida Rahandusministeeriumi andmetel Eestis arendatakse on ettevõtlus-, haridus-, keskkonna-, regionaal- ja sotsiaalvaldkond (Kikas 2016). Aastatel 2014- 2020 on Eestile makstavad eurotoetused 4,4 miljardit eurot, arvestamata põllumajandustoetusi on eraldatud ja eraldatakse Eestile kokku 3,5 miljardit eurot. Alates 2021
kalendriaastaga. Prantsusmaal loob makse riik, kuid seda koguvad erinevad halduse institutsioonid: keskvalitsus, mis on peamine maksukoguja ning millel on eraldi eelarve, kohalikud omavalitsused, mis kogub küll palju, kuid mille võim on keskvalitsusega võrreldes piiratum ning sotsiaalkindlustuse ühendus (ASSO), mis koosneb eraorganisatsioonidest, mille eesmärk on kasutada seda raha otseselt sotsiaaltoetuste jaoks. Tuleb vahet teha maksudel ning sotsiaalsetel toetustel, millest esimese alla kuuluvad tootmise, impordi, rikkuse ja sissetulekutega seotud maksud ning teine on otseselt seotud ettevõtlusega. Makse ja toetuseid kokku nimetatakse kohustuslikuks kinnipidamiseks. KAUDSED MAKSUD Käibemaks Käibemaksu (VAT) rakendatakse nii toodetele kui teenustele, mis äritegevusega Prantsusmaal kaasnevad. Maksmine toimub kord kuus või kolme kuu tagant, vastavalt ettevõtte maksusüsteemile. VAT standardmäär on 19,6%, alandatud VAT 5,5% (toiduained, raamatud)
religioosse lahknevuse probleemi. Sotimaad lõhestasid protestantism ja katoliiklus, ent Maria Stuart ei läinud protestantismi usku üle, ehkki see oleks teda säästnud paljudest lahknevustest rahvaga. Ta oli ju ometi Guise' ide soost, see tähendab, tuliste katoliikluse eest võitlejate soost. Tema poolvend James tahtis Sotimaal läbi viia reformatsiooni, tema aga mitte. Kusjuures, James on rohkem tuntud kui krahv Moray ning ta oli tänu Elisabethi laiaulatuslikele toetustel maa rikkaim mees. Rikkuselt teine mees Maria õukonnas oli Maitland of Lethington, kes aga teenis vaid valitsejanna õnne, mitte teda ennast. Maria Stuarti kõrvale ilmus veel ka ägedaloomuline protestant John Knox. Eksitamatu ja äraostmatu mees oli talle otsene oht, harjutades isegi vangistuses olles oma kõneosavust, et veelgi enam pooldajaid omale rahva seas leida. Sel hetkel mõistis see noor, kõigest 19-aastane,
,,Olevikus" 1890-92. Tartu-aastad moodustavad Liivi lootusrikkama, loomeerksama, murdelisema ja traagilisema etapi. Enne ,,Olevikus" töötamist oli Liiv avaldanud luueltusi, koostanud luulekogu käsikirja, kirjutanud jutte, tõlkinud, huvitunud kirjanduskriitilistest probleemidest, väidelnud nii Vilde kui teisteega realismi üle. Üleliigsed pinged siiski kurnasid Juhan Liivi ning 1894. aastal paigutati ta Tartu närvikliinikusse, skisofreeniast ei paranenud. Tegutses veel mõni kord teiste toetustel kultuurielus, viimased aastad elas Kavastu Koosal. Liivi tõekspidamisi mõjustasid rahvusliku liikumise radikaalse suuna seisukohad, vend Jakob ja Väike-Maarja luuleringi liikmed. Tajus olemuslikku konflikti elukauge kirjanduse ja elutegelikkuse arengu vahel, epigoonliku ja kunstimeisterliku vahel. Kirjandusse tuli romantiliste tundeluuletustega, sekkus 1887. aastal kirjanduslikku poleemikasse rahvusliku liikumise aadete ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
