Sageli maeti tarandkalmetesse mis olid vanad, uusi enam juurde ei ehitatud 2. Uued kivikalmed kujutasid endast aga ilma selge sisekonstruktsioonita kivivaresid 3. Esmajoones Kagu-Eesti idaosas levisid aga hoopis liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega Aarded ja ohvriannid 1. Peideti väga palju ehteid ja tööriistu k.a ka hõbeaarded 2. Arvatakse et peitis põhjuseks oli sõjaoht Suhted idanaabritega 1. Vene kroonikates nimetatid eestlasi tsuuditeks Suhted naabritega 1. Naabritega suhted olid head. Tugevamad vastased olid leedulased. 1187. Aastal vallutasid ja põletasid idamere paganad rootsi tähtsaima linna sigtuna, mis jäigi mõneks ajaks varemetesse. Sigtuna hävitajaks oli peetud eestlase, kurelasi, karjalasi ja mitme läänemere idakalda ühendvägesid.kindlasti oli selleks mingi põhjus.
mõõku. Skandinaavia saagad ja ruunikivid osutavad aga viikingite sõjaretkedele Eestisse. Kagu-Eesti idapoolsel alal levivad 5-6. saj. liivast kuhjatud põletusmatused kääpad. Kääpaid seostatakse eestlastele lähedase läänemeresoome hõimurühmituse setude eelkäijatega. Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid 9.-10 sajandil üldiselt rahumeelsed. Eestlasi ja läänemeresoomlasi nimetatakse Vene kroonikates tsuudideks. Aastal 1030 toimus Jaroslav Targa sõjaretk eestlaste vastu, mille käigus ta rajas Tartu kohale tugipunkti, mida nimetati Jurjeviks. 1054.a. sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. 1060.a. maksustati sossoliteks nimetatud eesti hõimud. Sossolid aga kihutasid maksukogujad minema, vallutasid 1061.a. kevadel Tartu ja tungisid kuni Pihkvani.
· korilus matrianhaat on emajärgne sugukond Metalliaeg vask, pronks, raud 2 a. tuhat eKr 1 a. tuhat eKr Tegevusalad (uued): karjakasvatus (lammas, kitsed, veised), käsitöö, põlluharimine (ader, vikat)(nisu, oder), kaubandus. Kalmete liigid: · kiviristkalmed · laevkalmed Asulate liigid: · kindlustatud asulad (Asva) · avaasulad patriarhaat on isajärgne sugukond tuudid nii nimetati eestlaseid vene kroonikates (9.saj) Jaroslav Tark 11.saj vallutas Tartu piirkonna (Jurjev) Linnus kaitseehitis, hakati ehitama 8.saj, Eestis u 120. Halduskorraldus muinasajal: · maakond (8) · kihelkond (45) · külad Eestlased muinasaja lõpul 13.saj Adramaa on maa mida jõuti üles harida ühe adraga (8-10 ha) Käsitöö oli väga tähtis elatusala Kolmeviljasüsteem (suvivili, talivili, kesavili) Vahetuskaubandus kaup vahetati kauba vastu
linnakohtutes Ainult nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega Nad olid vabastatud tollimaksust Võisid vabalt kasutada linna metsasid, heina- ja karjamaid Viru eelväravatornid Tallinnas. Tallinna raekoda, 1402-1404. Tallinna raekoja kodanikesaal. Toompea konvendihoone. Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale linnuse arvatavasti 11. sajandil või 10. sajandi lõpul. Tallinnale on omistatud paljudes Vene kroonikates mitmete tugevalt kindlustatud linnuste nimetamiseks kasutatud nimetust Kolõvan. 1219 vallutasid linnuse taanlased. Linnavalitsus Linna valitses raad (st linnavalitsus) Raadi suurus sõltus linna suurusest Raehärra pidi Olema sündinud seaduslikust abielust Omama kinnisvara linna piires Kuuluma kaupmeeste hulka Linnajuhtimise eest tasu ei makstud, seetõttu töötati kahes vahetuses Linnade rahvastik Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes
Sõjaline tase 11. sajandi keskkpaiku rajati ringvall- linnuseid Malev = ratsamehed + jalamehed Põhiline väeüksus oli malev Relvastus Odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid Muinasaja haldusjaotus. Märkige kaardile muinasaegsed maakonnad. Suhted naabritega.Kes olid Ingvar, Jaroslav Tark, tsuudid, sossolid Ingvar- Rootslaste kuningas Jaroslav Tark- Vana-Vene suurvürst Tsuudid- vanavene kroonikates eestlaste ja vadjalaste kohta tarvitatud nimetus Sossolid- eestlaste nimetus Vene kroonikais Kiviaeg Eestis 1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest jää alles taandus Eesti aladelt ja inimasutus puudus 2.Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest?' Neoliitilised tööriistad olid paremini töödeldud Pronksiaeg ja rauaaeg Eestis 1.Missugused muistised iseloomustavad pronksiaega? Pronksist tööriistad,ehted 2.Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid
masin (machina). Viimaste juures on üheksal korral täpsustanud omadussõnaga: üks kord väike masin (machina parva), neli korda väiksem masin (machina minor). Kaks korda suur masin (machina magna) ja kahel korral suurem masin (machina maior). Esialgu tundub, nagu Henrik eristaks patrelle ja kolme tüüpi masinaid väike, suur ja lihtsalt masin. Kuna viimaste põhisõna on sama, võib oletada, et tegu on samatüübiliste masinatega. Samas, tolleaegsetes kroonikates kasutatakse tihtipeale erinevaid sõnu erinevate masinate kohta ja tekib probleeme tõlgendamisel, kuna teistes kroonikates tihtipeale eristatakse asju teisiti. Siiski tõenäoliselt olid Henriku kõik masinad ilmselt blided, ehk siis raskusjõul töötavad heitemasinad, lihtsalt erinevates suurustes. 7. Heitemoon Heitemoonaks olid tavaliselt sobivas suuruses kivid. Kivide suurus sõltus mõistagi masina suurusest, suurimad, mis olla ehitatud 1421. Touraine'is 300 ja isegi 400 naelaste
Linnamägi- enim levinud linnusetüübid mägi-ja neemiklinnused, mida kohtab peaaegu kogu Eesti mandril Maalinn- ringvall-linnuste rahvapärane nimetus Saaremaal, Muhus ja mujal Lääne-Eestis. Nimi tuleneb seosest antud piirkonna maaga, olles ühtlasi piirkonna keskuseks. Maalinnad ehitati tavaliselt madalale kühmule või ka tasasele maale kokkukuhjatud ringvallile. Tsuudid- nimetus, mida on algul läänemeresoomlaste ja seejärel ainult eestlaste kohta tarvitatud vanavene kroonikates Malev- Muinas- Eestis põhiline väeüksus maakonnas, mis koosnes nii ratsa- kui jalameestest Vägi- muinasusundi põhimõiste ja element. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu, väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Mõõgavendade ordu- kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 12021237. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega.
Läänemerel). 7) Mõisted (2 lausega): Ajalooline aeg keskaja algusest kuni tänapäevani. Seda uuritakse põhiliselt kirjalike allikate toel. Kunda kultuur levninud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani. Muistised, mis peegeldavad elustiili jnejne, on kultuuri all vms.Kammkeraamika. Kammkeraamika Vooliti välja mingi kauss vms ja sis tehti kammi meenutava hambulise templiga täkked peale. Tsuudid nii nimetati eestlasi Vene kroonikates. See oli 9.saj. Adramaa maa, mida jõuti üles künda aind 1e adraga. Tavaliselt oli 1 adramaa talunikel. Vahenduskaubandus osteti kaupa teistele edasi müümiseks/vahetamiseks. Ntks Lääne- Eur. > vein, maitseained,ehted, riided > Venemaa. Ohverdamine taheti jumalaga hästi läbi saada. Ohverdati verd, vilja, piima, liha jne. Lään Maavaldus koos talupoegadega, mille eest tuli sõjaväes teenida. Maa saaja oli läänimees e. feodaal. Sunnimaine e
1) Missugustest allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? Üksikud teated vanades kroonikates või harvades säilinud dokumentides. Peamised allikad on oletused ja võrdlused *Saxo Grammaticuse kroonika "Gesta Danorum" 1172 taani ajaloolase ajalooline kroonika Pärineb kirjeldus eestlastest, kes teineteist lauluga võitluseks julgustasid. *Läti Henriku "Liivimaa Kroonika", see käsitleb sündmusi ajavahemikus 1184-1227 *Balthasar Russowi kroonika 2) Mis on kirmes? ilmalikud pidustused, mis peeti jumalateenistuste järel suuremate kloostrite ja kirikute juures.
· Kolmeväljasüsteem- põlluharimise viis, kus põld on jaotatud kolme osasse- ühel kasvatatakse suvivilja, teisel kasvatatakse talivilja ja kolmas osa on jätud sööti. Kolmeväljasüsteem hakkas levima nooremal rauaajal. · Tacitus- Vana-Rooma ajaloolane ja geograaf, kes oma 98.a.pKr. valminud teoses "Germania" kirjeldas aeste ja fenne. Tacitust loetakse eestlaste esmamainijaks. · Tsuudid- Vana-Vene kroonikates kasutatud termin läänemeresoomlaste kohta. Hiljem kasutati mõistet ainult eestlaste kohta. · Adramaa- maa suuruse ühik. Põllumaa, mida hariti ühe adraga. Tavaliselt oli ühe talupere valduses üks adramaa. Suurimate muinasaja maakondade (Viru, Ugandi, Sakala, Saaremaa) suurus oli ~3000 adramaad. · Aolinn- varalinnaline asula muinasajal; tähtsamate kaubateede ristumiskohtadesse rajatud suuremad asulad, kuhu oli koondunud palju
kindluslinnana. Tartu omandab suure aastatuhandel m. a. j. 1030. aastal Liivi sõda. tähenduse sõlmpunktina Peterburi- vallutasid linna Kiievi vürsti Jaroslav Targa Liivi sõja alguses, 1558. aastal Königsbergi postimaanteel. 1770.-1780. väed. See sündmus on kajastatud vanades vallutavad Tartu Vene väed. Elanikud aastatel ehitatakse Raekoda ja imposantne Vene kroonikates ja seetõttu loetakse 1030. küüditatakse Venemaale, Tartu jääb Kivisild. aastat ka Tartu esmamainimise aastaks Vene võimu alla kuni 1582. aastani, kui Tartu Ülikool kirjalike allikates. 1061. aastal vallutasid vastavalt Jam Zapolski rahulepingule 1802. aastal taasavatakse Tartu Ülikool eestlased Tartu tagasi. läheb Lõuna-Eesti Poola võimu alla. saksakeelse keiserliku ülikoolina. Tartu
MANSI KEEL Mansid elavad Venemaal, põhiliselt Tjumeni oblastis Handi-Mansi autonoomses ringkonnas ning vähesel määral Sverdlovski oblastis 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 11 432 mansit. Hante ja mansisid koos nimetatakse obiugrilasteks Mansi sõna tähendas algselt 'inimene, mees'. Samast tüvest arvatakse pärinevat ka ungarlaste endanimetus magyar. Varasemaid mansikeelseid kirjapanekuid (sõnaloendeid ja isikunimesid) leidub Vene 15. 17. sajandi kroonikates. Esimesi usaldusväärseid mansikeelseid ülestähendusi tegi ungari keeleteadlane Antal Reguly (18191858) oma reisil manside ja hantide juurde 18431844, veendudes ühtlasi nende keelte lähisuguluses ungari keelega. 1930. aastatel töötati välja mansi kirjakeel. Kirjakeeles kasutati algul ladina, alates 1938. aastast aga vene tähestikku. HANDI KEEL Handid elavad Lääne-Siberis Obi, Irtõsi ja teiste sealsete suurte jõgede ääres hajali laial territooriumil. 2002
olu söödi all e puhkas ja teine osa vilja all, kolmeviljasüsteem põlluharimissüsteem, kus osa põllust oli talivilja, osa suvevilja ja osa kesa all, kivikirstkalme ringikujuliste müüridega piiratud eriline maapealne hauarajatis, tarandkalme nelinurksete müüridega piiratud maapealne hauatisaraj, linnus järskudele nõlvadele ja suurtele küngastele rajatud kaitseehitis, tsuudid eestlaste ja mõningate teiste idapool elanud läänemere soomlaste nimetus vene kroonikates, adramaa ühe adraga haritav maa, malev maakonna väeüksus, mis koosnes ratsa- ja jalameestest, animism elusa ja eluta looduse hingestamine, rehielamu, sutsutuba eestlaste väike palgist hoone, kus elati ja kuivatati vilja, sumbküla talud paiknesid keset põlde tihedalt koos (põhja eesti), ridaküla talude paiknemine ridastikku (ida eesti voored), hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugel (lõuna eesti künklik maastik).
TALLINN MARKUS TOOMSALU TALLINNA ASUKOHT JA TERITOORIUM Tallinn on linn Eesti põhjarannikul Põhja-Eesti pangal, Kopli ja Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ning Harju maakonna halduskeskus. 2011. aastal on Tallinn koos Turuga Euroopa kultuuripealinn. Tallinn hõlmab 156,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. 1. jaanuari 2011. aasta seisuga oli Tallinnas 411 980 registreeritud elanikku TALLINNA LINN Tallinna linnasüdameks on Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast ning all- linnast. Vanalinna ümbritseb keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatised ja mööda kunagist esplanaadi kulgev haljasvöönd. Tallinna vanalinn oma praegustes piirides kujunes välja 1355. aastaks. Tallinna linnaosad Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja K...
Seetõttu on viimastel aastatel suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga linnaosadeks Tallinnas muutumas Pirita ja Nõmme. Pilt.1 vaade Toompealt Tallinna ajalugu Eestlased, keda kutsuti ka rävalasteks rajasid Toompeale 10. sajandi lõpul Väikese linnuse, mille ümber oli eesti kaubitsejate turuga, Oleviste kiriku kohal oli skndinaavia kaubahoov kirikuga, sellest ida pool vene kaubahoov kirikuga.Vene kroonikates on Tallinnat nimetatud ka Kolõvaniks. 13. sajandi alguses hõivasid linnuse taanlased. Henriku Liivimaa kroonikas kasutatakse nimetust Lindamise, mis tähendab Taani linna või linnust ning sellest on tulnud ka eesti keelne nimetus Tallinn (Talyna) mida on esmakordselt mainitud 1536. aastal. Nimetus Reval tuleb ilmselt asulat ümbritsenud Rävala maakonna nimest. Soome põgenenud maarahvas võttis endaga kaasa ka vallutuseelse nime Kesoniemi. Toompea jalamile ehitatud
Esimesed inimtegevuse jäljed pärinevad Otepää mailt VI sajandist eKr. Sellest ajast on saadud ka vanimad arheoloogilised leiud Otepää Linnamäelt. Pidevalt on siin elatud VI-VII sajandist alates. Kirjasõnas (Novgorodi kroonikates) on Otepääd mainitud juba 1116. aastal, mil siia oli rajatud karupea kujuline linnus. Otepää kujunes muistse Ugandi maakonna teiseks kindlustatud keskuseks Tartu kõrval. Otepää rüüstamise ning kindluse põletamisega 1208. aastal algas muistsete eestlaste vabadusvõitlus välisvallutajate (Saksa, Taani, Rootsi) vastu. Otepää linnus alistati lõplikult 1224. aastal, mille järel rajati siia piiskopiloss, mis oli esimeseks kivikindluseks kogu Eestis. Selle jäänused on säilinud tänapäevani. Otepää ja selle ümbruskond on aegade voolus kõvasti kannatanud vaenuvägede tegevuse läbi. Algas see muistse vabadusvõitluse aegadest, siis piiskopkonna ja Saksa ordu omavahelistest arveteõiendamisest XIV sajandi lõpul, mil põletati...
kus maad olid väheviljakad. Viikingid olid osavad laevaehitajad: nende pikklaevade drakkarite plangutus ja suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingid Islandile, Gröönimaale ja isegi Põhja-Ameerika rannikule. Euroopas rajasid nad mitmele poole oma asulaid ning sulandusid kohaliku elanikkonnaga. Ida suunas mööda jõgesid seilanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nii kutsutakse viikingeid vanavene kroonikates. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist osa Kiievi-Vene riigi tekkimisel. Viikingite osatähtsus vähenes 11. 12. sajandil. Põhjused: 1. ristiusu levik 2. viikingite ühiskonna nõrk poliitiline organiseeritus 3. uute sõdimismeetodite ja uue sõjatehnika levik, millega viikingid kaasa ei läinud. Viikingiretkedega tegelesid ka eestlased, eelkõige saarlaed. Aastatel 2008 ja 2010 leiti Salme alevikus kahe laevavraki jäänused. Kindel on, et tegemist
ühiskonna minevikku etnogenees mingi rahva kujunemise protsess vägi muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat Billingeni katastroof - Balti jääpaisjärve ühinemine Atlandi ookeaniga, mis tõi kaasa suure ja väga kiire veetaseme languse Läänemere nõos, mis omakorda tähendas suure osa Lääne- ja Põhja-Eesti vabanemist vee alt tsuudid vanavene kroonikates nimetati läänemeresoomlasi nii, hiljem eestlasi rehielamu - eestlaste vana traditsiooniline elamu, täitis elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid. irdmuistis - sellised tarberiistad ja ehted ning muud vanad asjad, mis välja kaevatakse liikumatutest mälestusmärkidest või leitakse juhtumisi nii maast kui ka veest alepõllundus - maaharimise viis, kus põldude rajamiseks raiutakse mets maha ning põletatakse
olemisviis oli midagi igipõlist ning Väinal maabunud ristisõdijatest sõltumatu” (lk66) Ühalt nõuab autor kriitlist meelt ja allikakäistlust, kuid teisalt jääb tema kirjututisest mulje nagu oleks Läti Hendrik täiesti usaldusväärne. Ainus põhjus, miks Henrikut mitte uskuda näib tema meelest olevat uusaja rahvuste vajadus iseennast ajaloo kaudu määratleda. Tsiteerides: “Siit kerkiv probleem on järgmine – hakates uskuma seda, mis keskaegsetes kroonikates meie esivanemate kohta mustvalgel seisab, satume me iseendaga vastuollu. Kas me tahame end samastada esivanematega, nagu neid kroonikas kirjeldatakse. Miks me ei võiks sellest vabaneda, tõestades loogiliselt, et kroonik suhtub paganatesse eelarvamuslikult. Et ta lausa valetab ja sellest tulenevalt pole meil vaja teda uskuda" (lk55) Tõsi, mullegi ei meeldi mõelda oma esivanematest kui varastest rüüstajatest ja vägistajatest, kuid
Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Põhja eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. Vene kroonikates on seda linnust nimetatud Kolõvaniks, Henriku Liivimaa kroonikas Lindaniseks. Linnus paiknes mereäärsel kõrgemal osal ja linnuse ja sadama vahele tekkis turg ja linn mis paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas. Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ning pole üldiselt meie päevini säilinud. 11-12
tänapäeval välja surema. Vepsa keel on segunenud läbi aegade mitme eri keelega ja saanud sealt mõjutusi. Samuti on vepsalased vahetanud oma asualasid olude sunnil ja rännanud ühest kohast teise. Ajalugu Esma kordselt mainiti vepsalasi 6. sajandil, neid mainis idagooti ajaloolane Jordanis, nimetades neid Vasiks või Vasinaks. Vene kroonikates on mainitud vepsalasi teadaolevalt esimest korda 9. sajandil. Peale 13. sajandit vepsalasi enam ajalooallikates ei mainita. 1929. aastal tutvustas uuesti A. J. Sjörgen vepsalasi teadusmaailmale, kui ühe soome-ugri rahvana.
Kadrina Keskkool Vadja keel ja Vadjalased Referaat Kristjan Pärna Juhendaja: Liivi Heinla Kadrina 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................... .....3 1. ÜLDANDMED................................................ ..........................4 1.1 Nimetused........................................................................... ...........................4 1.2 Asuala................................................................................. ............................4 1.3 Arvukus.........................................................................
KORDAMINE MUUSIKA KT-ks 1. Missugustest allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? Üksikud teated vanades kroonikates või harvades säilinud dokumentides. Peamised allikad on oletused ja võrdlused *Saxo Grammaticuse kroonika "Gesta Danorum" taani ajaloolase ajalooline kroonika *Läti Henriku "Liivimaa Kroonika" *Balthasar Russowi kroonika 2. Mida uut tõid 13. sajandi sündmused Eesti alade muusikasse ? Jumalateenistustel hakkas kõlama laul. Kloostrite juurde rajatud koolid aitasid kaasa kirikulaulu edendamisele õppekavas oli ka kirikulalul. Vaimulikke õpetati laulma,
UGRI KEELED Referaat Juhendaja: Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. UURALI KEELKOND...........................................................................................................4 2. UGRI KEELED...................................................................................................................... 5 2.1 Ungari................................................................................................................................5 2.2 Handid...............................................................................................................................5 2.3 Mansid..........................................................................................................................
Aastal 1030 korraldas Kiievi vürst Jaroslav(Tark) sõjakäigu Ida-Eestisse ja vallutas Tarbatu linnuse. Ta nimetas Tartu Jurjeviks e Juri linnaks ( Juri oli Jaroslavi ristinimi). Venelased hoidsid Tartut 30 a ja valitsesid neid samuti, pärast mida ajasid eesti hõimud nad uuesti välja. U 600 aasta paiku olevat rootslaste kuningas Ingvar teinud rüüsteretke eestimaale. Eestlastega peetud lahingus saadi lüüa, langes ka kuningas ise. Tsuudid- Vene kroonikates nim eestlasi ja mõningaid teisi isa pool elanuid läänemeresoomlasi tsuutideks.
Lõuna-Eesti rehtedes töödeldi ka lina. Hiied – looduslik püha, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Tacitus - oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees. tšuudid - on nimetus, mida on 9.–10. sajandil algselt kõigi Kirde-Euroopa mitteslaavlaste ja hiljem Loode-Vene läänemeresoomlaste, alates 11. sajandist aga enamasti eestlaste kohta tarvitatud vana-vene kroonikates. veneedid - olid germaanlaste lääneslaavlastest naaberrahvas, kes elas Vislaääres ja sellest ida pool. Igaunija - Jaroslav Tark - Vana-Vene valitseja adramaa - oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga Al-Idrisi – Araabia gartograaf Tarapita - Jumal Perun - kolmeväljasüsteem - ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enamvähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja
kaitsemüürid. Kääbas- matmispaik, mis on liivast kuhjatud. Nende alla või sisse maeti surnud. Ribapõld- põllutüüp, mis on jagatud pikkadeks ribadeks, nii et iga talu sai võrdselt nii paremat kui ka kehvemat mulda. Latgalid- rahvus, kes elas Eestist lõunas, tänapäeva lätlaste esivanemad. Ruunikivid- mälestuskivi Skandinaavias 11.sajandil. Neil on peal märgid sõjaretkedest. Tsuudid- eestlaste ja teiste läänemeresoomlaste nimetus Vene kroonikates 9.- 10.sajandil. Adramaa- maa, mida üks talu suutis ühe adraga harida. Vahetuskaubandus- kaubanduseliik, mille käigus kaup vahetati kauba vastu. Vahenduskaubandus- kaubandusliik, mille kaup vahetati kauba vastu ning seejärel seesama saadud kaup vahetati omakorda mingi uue kauba vastu. Vägi- muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendites kui ka sõnas peituvat erilist jõudu või energiat.
eKr (kammkeraamika kultuur). Soome-ugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.Pronksiajal (1500 - 500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahvas ungarlaste järel. Soomlasi elab põliselt Soomes, Rootsis, Norras ja Ingerimaal (Venemaa, Leningradi oblast). Soomlasi on maailmas hinnanguliselt 5 miljonit. Soome keelt kõneleb umbes 6 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides. Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%)
"Gloria Scott" (tegevuse aeg juuliseptember 1874. aasta) ning "Musgrave'i rituaal" (oktoober 1879). Tegevus aastatel 18811891 Kohtudes doktor Watsoniga 1881. aastal, üüritakse kahe peale poissmeestekorter Baker Street 221B. Oma märkmetesse talletas Watson sellest perioodist kolm juhtumit "Etüüd punases" (märts 1881), "Kodune patsient" (oktoober 1881) ja "Tähnilise lindi mõistatus" (aprill 1883). Seepeale tuleb Holmesi kroonikates paus, kuigi aeg-ajalt Watson jälgib tema tegemisi. Aastatel 18841886 elab doktor Watson Ameerika Ühendriikides, abielludes seal Constance Adamsiga. Tagasi Londonis, alustab doktor Watson uuesti Sherlock Holmesi juhtumiste ülestähendamist, tegutsedes samal ajal arstipraksisega Paddingtonis ja Kensingtonis[20][21]. 1886. aastal lahendas Sherlock Holmes juhtumi "Berülldiadeemi mõistatus".
Tegeldi algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Elanikud olid europiidset rassi (indoeurooplased). Olid arvatavasti balti hõimude eelkäijad. Aestid- Rooma geograafide ja ajaloolaste poolt kirjeldatud Läänemere rannikul elavad rahvad- arvatavasti balti hõimud (võibolla loeti nende hulka ka eestlaste esivanemad). Fennid- Rooma geograafid ja ajaloolased nimetasid nii soomlasi. (võibolla loeti nende hulka ka eestlaste esivanemad). Tuudid- Nii nimetati Vene kroonikates eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi. Aletamine- algeline maaharimisviis, mille käigus kasutatakse maad mõnda aega, kuni see muutub viljatuks, siis lastakse maa-ala võssa kasvada. Paari aasta pärast kasvanud võsa raiutakse ning põletatakse ja maad saab jälle kasutada. Alepõllundus- põlluharimisviis, kus kasutatakse aletamist. Söödiviljelus- maaharimisviis, mille käigus kasutatud maa jäeti sööti, kasutades seda vahepeal karjamaana
Veidi hiljem tõusid üles Läänemaa talupojad ning piirasid ümber Haapsalu. Jüriöö ülestõus algas väga edukalt. See sai võimalik olla tänud heale ettevalmistusele. Tegutseti otsusekindlalt, üksmeelselt ja kaasa lõi sõna otseses mõttes kogu rahvas. 2 Võitluste laienemine 1343 aasta mai alguses puhkes eestlaste vastuhakk ka Läänemaal. Ülestõusust pole paraku küll kuigi palju teada ning kroonikates on mainitud vaid seda, et eestlased piirasid piiskoppi ja kapiitlit Haapsalus, kuid linna vallutada ei suudetud. Maikuu teisel poolel, kui Harjumaal oli ülestõus esialgu maha surutud, saabusid ka Läänemaale orduväed ning surusid eestlaste vastuhaku maha. 1343. aasta jaagupipäeva eel puhkes Saaremaal ülestõus. Saarel löödi maha sakslased ning vallutati nende tugipunktid, kaasa arvatud Pöide linnus. Viimane alistus küll alles pärast 8-päevast piiramist, kui saarlased lubasid
Tsuudid olevat osalenud vene vürstide korraldatud sõjaretketel ja kaitsnud piiriäärseid kindlusi rändrahvaste kallaletungide eest · Alates 11. sajandi algusest eestlaste suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. 1030.a tuli suurvürst Jaroslav Tark ja vallutas ära Tartu ning rajas sinna tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks. Venelaste katsed järgmistel aastakümnetel mõjualuseid territooriume laiendada ebaõnnestusid ja 1061.a vabastasid eestlased (vene kroonikates sossolid) Tartu · Vana- Vene riigi lagunedes 11. sajandi lõpul kergenes eestlaste olukord märgatavalt, sest edaspidi tuli sõdida väiksemate Vene vürstiriikide vastu (Novgorod, Pihkva). Vastastikkustes rüüsteretketes 12. sajandil keegi püsivat edu ei saavutanud. Suhted balti hõimudega: · suhteid balti hõimudega teravdas oluliselt idaslaavlaste liikumine põhja poole. Osa balti hõimudest segunes slaavlastega, osad üritasid omakorda liikuda slaavlaste eest ära.
Tähtvere-, Vaksali-, Karlova-linnajagu ja Emajõe vastaskaldal paiknevad Annelinna ja Ülejõe linnajagu (Tartu linna koduleht). Joonisel 2 on näha: A) Tartu linnaosade plaan B) Ametlikud Kesklinna linnaosa piirid, üle joonitud sinise värviga (Tartu Linna koduleht). 4 Joonis 2. Kaardid Tartu linnaosade kohta. A) Tartu linnaosad, B) Kesklinna linnaosa paiknemine(märgitud sinisega) (Tartu kaart, 2007). Tartut on Vene kroonikates märgitud linnana 1030 aastal, esimese Eesti asustatud kohana. Kroonika pidas tähtsaks seda, et Kiievi suurvürst Jaroslav Tark „võitis tšuude“ sõjakäigul ja „ehitas Jurjevi linna“. „Võitis tšuude ja ehitas Jurjevi linna“ tähendab tõenäoliselt seda, et suurvürst põletas vana eestlaste linnuse ja ehitas enda linnuse asemele, nimetades selle enda ristinime Juri järgi Jurjeviks. Venelaste vallutuskäik näitab seda, et Tartust oli selleks ajaks
Fennid- Fennideks nimetati rooma allikates põhiliselt soomlasi. Linnamägi- Rahvasuus tuntakse mägi- ja neemiklinnuseid linnamägedena ja neid kohtab kogu Eesti mandril (va. Lääne- Eestis). Maalinn- Rahvasuus tuntakse maalinnadena ringvall-linnuseid, neid iseloomustab umber kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamate vallidega ringvall- linnuseid rajati enim saaremaale ja lääne- eestisse. Nt. muhu linnus Tsuudid- Vene kroonikates nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi tsuudideks. Malev, maleva- Põhiliseks väeüksuseks oli maakonnas mood. malev, mis koosnes nii ratsa kui ka jalameestest. Vägi- oli üheks muinasusu põhimõisteks ja elemendiks. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge ja jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Viimsases ilmnes see eriti selgelt äikese ajal. Ent väge võis
kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. 22. Tacitus - ; Tsuudid - ; Veneedid - ; Igaunija - ; Tacitus oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees. Tsuudid on nimetus, mida on 9.10. sajandil algselt kõigi Kirde- Euroopa mitteslaavlaste ja hiljem Loode-Vene läänemeresoomlaste, alates 11. sajandist aga enamasti eestlaste kohta tarvitatud vana-vene kroonikates. Veneedid olid germaanlaste lääneslaavlastest naaberrahvas, kes elas Vislaääres ja sellest ida pool. Igaunija Eesti nimetus läti keeles. 23. Jaroslav Tark - ; Adramaa - ; Al-Idrisi - ; Tarapita - ; Perun - ; Jaroslav Tark Vana-Vene valitseja, vürst. Adramaa 8-12 ha, maamõõtmise ühik, maatükk, mille põldu sai harida ühe adrarakendiga. Al-Idrisi Araabia gartograaf ja egüptoloog.
Võib arvata et tase oli küllaltki hea, tehti palju rüüsteretki. 5. Mida võib viikingiaja leidaude põhjal väita kaubanduse kohta Eestis? Eestis oli kaubanduses väga heal tasemel võib öelda. 6. Selgita mõisted: ruunikivi. tsuudid, sosselid, Jurjev. 1.Ruunkivi:On mälestuskivi, mis püstitati tähtsamate Eestimaal langenud viikingute mälestuseks. 2.tsuudid: Eestlaste ja teiste läänemeresoomlaste nimetus venemaal. 3.sosselid: Nii on kutsutud eestlasi vene kroonikates. 4.Jurjev:Baltimaade esimene linn(ehk tartu linn oli Jurjev) EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 1.Loetle muinasmaakonnad. 1.Rävala 2.Harjumaa 3.Järvamaa 4.Virumaa 5.Saaremaa 6.Sakala 7.Ugandi 8.Läänemaa Täida lüngad 2. Eesti elanike arv oli umbes u 9 .korda väiksem kui praegu. Põhiliseks elatusalaks oli karjakasvatus ., ent toidu hankimiseks tegeldi veel küttimise ja kalapüügiga.Käsitööaladest olid tähtsamad sepandus ja hõbesepandus.Tänu soodsale
Võib arvata et tase oli küllaltki hea, tehti palju rüüsteretki. 5. Mida võib viikingiaja leidaude põhjal väita kaubanduse kohta Eestis? Eestis oli kaubanduses väga heal tasemel võib öelda. 6. Selgita mõisted: ruunikivi. tsuudid, sosselid, Jurjev. 1.Ruunkivi:On mälestuskivi, mis püstitati tähtsamate Eestimaal langenud viikingute mälestuseks. 2.tsuudid: Eestlaste ja teiste läänemeresoomlaste nimetus venemaal. 3.sosselid: Nii on kutsutud eestlasi vene kroonikates. 4.Jurjev:Baltimaade esimene linn(ehk tartu linn oli Jurjev) EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 1.Loetle muinasmaakonnad. 1.Rävala 2.Harjumaa 3.Järvamaa 4.Virumaa 5.Saaremaa 6.Sakala 7.Ugandi 8.Läänemaa Täida lüngad 2. Eesti elanike arv oli umbes u 9 .korda väiksem kui praegu. Põhiliseks elatusalaks oli avaasula ., ent toidu hankimiseks tegeldi veel küttimise ja kalapüügiga.Käsitööaladest olid tähtsamad sepandus ja hõbesepandus.Tänu soodsale
VANAAJA MUUSIKA Muusika on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii kaua, kui on Maal elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud ka muusikas – lauldes ja tantsides Muusika vanadel kultuurrahvastel. Missugune oli kaugete aegade muusika, seda võime vaid oletada. Vihjeid annavad vanad kaljujoonistused, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillid, üksikud tekstikatked vanades kroonikates. Muusikakultuur saavutas võrdlemisi kõrge arengutaseme juba muistsetes kõrgkultuurides - Egiptuses, Lähis-Idas (Mesopotaamias - Babüloonias, Assüürias), Hiinas, Indias ja mujal. On teada, et Assüürias toimusid 3000 aastat tagasi isegi avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Muusika koht ühiskonnas. Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu, mis suudab loodusjõude juhtida. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast m...
VANAAJA MUUSIKA Muusika on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii kaua, kui on Maal elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud ka muusikas lauldes ja tantsides Muusika vanadel kultuurrahvastel. Missugune oli kaugete aegade muusika, seda võime vaid oletada. Vihjeid annavad vanad kaljujoonistused, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillid, üksikud tekstikatked vanades kroonikates. Muusikakultuur saavutas võrdlemisi kõrge arengutaseme juba muistsetes kõrgkultuurides - Egiptuses, Lähis-Idas (Mesopotaamias - Babüloonias, Assüürias), Hiinas, Indias ja mujal. On teada, et Assüürias toimusid 3000 aastat tagasi isegi avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Muusika koht ühiskonnas. Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu, mis suudab loodusjõude juhtida. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast m...
Ringvalli-linnuseid-iseloomustab ümber kogu linnuseõue rajatud kõrge kinstlik vall. Maalinnad-kõige võimsamate vallidega ringvall-linnuseid püstitati Saaremaal ja Lääne-eestis,kus neid tuntakse rahvasuus maalinnadena. Ingvar-rootslaste kuningas tuli umbes 600. aastal väega Eestimaale. Ruunikivid-XI sajandi esimesel poolel püstitati neid Rootsis,Eestis langenud tähtsamate viikingite auks. Kääpad-liivast kuhjatud põletusmatused Tsuudid-Vene kroonikates nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi tsuutdideks. 1030.aastal-Kroonika põhjal tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu,võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti,mille nimtas Jurjeviks Sossolid-Izjaslavi kroonikas nimetatud eesti hõimud 5 konksader-ühesahaline adratüüp,kasutati õhemate muldadega Põhja-ja Lääne-Eestis. Harkader-kahesahaline adratüüp,kasutati paksemate muldadega Kesk-ja Lõuna-Eestis.
läbimõõduga ring. Keskele pandi kirst surnuga. (Nooremast pronksiajast) 10. tarandkalme Nelinurksed, 1-2 m laiused ja 2-3 m pikkused kivimüüridest kalmed. (Eelrooma rauuaajast) 11. väikeselohulised kultusekivid seostatakse ohverdamisega, tähistaeva vaatlustega, esivanemate austamisega, viljakusmaagiaga. 12. saaga Viikingite jutustused sõjakäikudest, kaotustest, võitudest. 13. ruunikivi langenud viikingite mälestusmärk ? 14. tsuud eestlaste nimetus vene kroonikates 9-10 saj 15. adramaa maa suuruse arvestamise mõõt. Adramaa on põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. 16. alepõllundus maaharimise viis, kus põldude rajamiseks raiutakse mets maha ning põletatakse. Järelejäänud tuhk on külvatavatele taimedele rammus väetis. 17. kaheväljasüsteem - üks põlluosa vilja all, teine osa (kesa) puhkab 18. kolmeväljasüsteem Ühel põllul talivili, teisel suvivili, kolmas kesaks 19. vahetuskaubandus kaup kauba vastu
Soome presidendiks on Sauli Niinistö. Soomes kasutatakse eurot ja Ida-Euroopa aega. Soome riigihümn on „Maamme“. . 3 2. SOOME AJALUGU Soome ala asutati arheoloogiliste allikate järgi kiviajal 8500 eKr. Esimesed inimesed olid korilased kes elasid mereandidest. Keraamikat on leitud 5300 eKr. Nöörkeraamika kultuuri saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Soome elanikke, näiteks kveene mainitakse kroonikates ja teistes kirjutistes. Kirjalikke allikaid on leitud juba 13. sajandist. 2.1. Soome ristiretked 700-aastane seostus Soome ja Rootsiga algas Rootsi valitseja Erik Püha esimese ristiretkega, mis toimus aastal 1155. Teine ristiretk toimus 13. sajandi teisel veerandil. 9. Jaanuaril 1275 kuulutas Rooma paavst välja ristisõja Soome paganate vastu. Kolmas ristiretk sooritati Rootsist Soome 1293. aastal, vallutati Äyräpää, Jääski ja Savo ja rajati
kulusid veel mõned aastad ning osa viikingeid, nagu näiteks need, kes olid jäänud pidama Normandiasse ja Põhja-Inglismaale, sulasid kohaliku rahva sekka ning võtsid omaks kohaliku keele. VIIKINGIAEGNE EESTI Kuigi viikingid rajasid oma kolooniad praegusele Venemaale ja ka Soome lääne- ja idarannikule, ei suutnud nad kanda kinnitada Baltimaades. Ometigi pidi enamik tähtsatest kaubateedest kulgema piki siinset rannikut või jõgesid. Küllap oli siin põhjuseks skandinaavia kroonikates kirjeldatud "idatee meeste" aktiivsus, mis ei lasknud Rootsi viikingeil siia omi kaubakeskusi rajada. Ohtlikuks muutusid eriti Saare- ja Kuramaa meresõitjad Skandinaavias tekkinud riigikestele 11. ja 12. sajandil, mida vahest romantiliselt nimetataksegi Eesti (resp. Läti) viikingiajaks. Selgeimat tunnistust läbi Eesti voolanud rikkustest annavad maapõue peidetud hõbeaarded, mille rohkuse poolest suudab Eestiga Läänemere ümbruses võistelda üksnes Gotlandi saar. Ka kogu
Ühtlasi moodusteas teksti mõisvate inimeste hulk väikese osa kõigist keskaegsetest inimestest. Peamiselt on keskaegsed allikad vaimulike poolt loodud. Literaat = kirjaoskaja. Autorid eelasid tol ajal ka seda, et lugeja mõistab piiblitsitaate ja konteksti. Tavaliselt jagati allikad kaheks: Jutustavad allikad Historigraafilised allikad (kroonikud, annaalid sündmused, mida peeti keskajal olulisteks) Kroonikates oluline just autorile lähem ajalugu, mitte antiikaeg Annaalid räägivad ühe aasta sündmustest. Alguse on need saanud lihavõttepühade liikumise kandmisest aastatsüklitesse hiljem on sinna juurde hakatud märkima ka sündmusi Hagiograafilised allikad (pühakute elulood) Varesema keskaja kohta infot andvad allikad (nt Püha Patrick) Dokumentaalsed allikad
Ida-Euroopas avaldasid mõju idaslaavlased, Põhja-Läti jõudsid ka balti hõimude esindajad ja Läti lääneosa jäi liivlaste valdusesse. Umbes 600. aasta paiku olevat rootslaste kuningas Ingvar teinud rüüsteretke Eestisse, kuid kaotas ja jäi ise kadunuks. Samuti räägitakse viikingite sõjaretkedest Eestisse. Selleks pühendati isegi mitmeid ruunikive Rootsis Eestimaal langenud tähtsamate viikingite mälestuseks. Vana-Vene riigi alguseks loetakse aga aastat 882, kusjuures vene kroonikates nimetati eestlasi tsuudideks. Kuid aastal 1030 kui suhted olid halvenenud tehti Jaroslav Tark poolt sõjaretk Eestisse, ta rajas Tartusse tugipunkti mida hakkas nimetama Jurjeviks. Aastad 1030-1061 olid eestlastele olulised, kuna me muutusime tugevamaks ja suutsime mitemid tõsiseid vallutusi ära hoida. Eestlased muinasaja lõpul Muinasaja lõpusajandil oli eestlaste jaoks tõusuajaks,rahvaarv kasvas jõudsasti ja asutus tihenes.Eesttlased olid maaviljelusest elatav rahvas
5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas. Pronksiajal (1500-500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Rahvasterände ajal liikusid soome-ugri hõimude esindajad tänapäeva Soome territooriumile, tõrjudes kaugemale põhja varasemad elanikud saamid. Soome territooriumile jõudes jagunesid hõimud: Edela-Soomes suomi, kesk-Soomes - hämelased ja ida-Soomes karjalased. Edaspidise arengu käigus laienes nimetus Soome kogu teritooriumile. 18
Eesti rahvakalender · Eesti rahvakalender eestlaste pärimuslik ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteem. Aja jooksul muutunud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud (ristiusust, slaavi kultuurist). · Muistsest kalendrist on üsna vähe teada, sest kalendri teateid hakati kirja panema alles 19. sajandist. · Rahvakalendri kohta on vanemaid kirjapanekuid kroonikates ja reisikirjades. Väga paljud seisukohad on oletuslikud. Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade ja loodusnähtuste rütmilisus. · Uuema kihistusena kirikukalendri pühad. Paljud neist andrid muistsetele tähtpäevadele uue nime, aga on säilinud rahvapärimusest ristiusu eelne kombestik. RAHVAKALENDRI VANIM KIHISTUS on oletatud, et põhines peamiselt kuukalendril. Aega arvestati kuu loomisest kuni järgmise kuu loomiseni.
nimetus? Teooria: algselt Russide suguvõsast valitsejad Venemaale. Algul üksnes valitsejad. Aga sõpruskond ja sugulased olid kaasas. Naised kohapealt, lapsed rääkisid ilmselt mõlemat keelt ka lapselapsed ilmselt skandinaavia keeli enam ei mõistnud. Et paremini valitseda, oma kaaskonda ka kohalikke. Hiljem russ ei olnud etniline märk, vaid omandas kõrgklassi tähenduse. Ülikkond koondus pärast Kiievisse. Kiiev ja tema ümbrus pärast kirjalikes kroonikates russide maa. 6.-7. sajandi paiku jõudsid Assoovi mere äärde bolgarite rahvas (bulgaarlased). Olid rändrahvad, turgi keelsed. Umbes 670 tuli sinna uus rändrahvas kassaarid, nad purustasid bolgarite hõimud ja olid sunnitud lahkuma. Üks osa liikus Volgat pidi üles, tulid Kesk-Volga aladele ja võtsid võimu enda kätte. Tekkis bolgarite riik (Volga-Bulgaaria riik). Enamus soomeugrilased, valitsejad bolgarid. Teine rühm
jõgesid, Mustalt merelt Läänemerele. Tööriistade levik ja puutöö oskused olid Läänemere randadel jõudnud tasmele, mis võimaldasid ehitada madala süvisega merekindlaid paate. Selline pikk paat võimaldas liigelda madalatel jõgedel, ning purjetada Läänemerel. Skandinaavia saagades mainitakse eestlasi kui mereröövleid ja kaupmehi ning loendatakse vastastikkuseid sõjaretki. Lääne- Euroopa kroonikates tuntakse neid viikingitena, Ida-Euroopas varjaagidena. Viikingiajal eraldusid üksikud külad, mis asusid kaubateede ristumiskohal ja said hiljem linnadeks. Kesk-Eestis oli selleks Viljandi, mis asus lõunast põhja suunduva maantee ja läänest itta suunduva veetee ristumiskohal. 1154. aastal Araabia rännumees ja geograaf Abu-Abdallah-Muhammadal-Idrisi nimetas Viljandi muinaslinnust esmakordselt kirjalikes allikates Falamuse nime all
Seepärast nimetavad ka soomlased eestlasi virolainen ja meie riiki Viro. Lätlaste jaoks on eestlased igaunisteks ja Eesti Igaunijaks. Lätlaste piirile oli lähim ugandi hõimlased ja nende maakond Ugandi. Rätsep ütleb, et Võrumaal tähistab sõna ugalane kui last kes kõneleb puudulikult, või sõnakehva ja taipamatut inimest. Idanaabrid nimetavaid meid эстонцы ja meie maad эстония. Autor nendib, et vanades Vene kroonikates on eestlasi koos teiste läänemeresoomlastega nimetatud sõnaga чубъ, kuid nüüdseks on sellel pigem halvustav tähendus. (Rätsep 2007: 12 – 14) 6 2. Leivast ja saiast, pisut ka lordist ja leedist Maarahvale kui meie eestlastest esivanematele oli üks olulisemaid laensõnu leib, kuna see oli nende igapäevasel toidulaual. Udo Uibo arust võimaldab selle sõna vanust hinnata see, et tal on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
