Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

1.Esimesed
kirjalikud mälestised Baltimaadelt ( kroonikad , keskaegne luule,
esimesed teated teatrietendustest)
Kroonikad
– edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest,
uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm.
Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik
(Läti Henrik) jutustab oma Liivimaa kroonikas eestlaste alistamisest ja
ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm.
Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud
isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt)
ning laused (Maga magamas; Laula , laula,
pappi
). Kroonika on ladinakeelne,
trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke
keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi-
Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de
Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja
eestlaste ristimisest. Kohalike keelte mõistjana on kroonikut
kasutatud tõlgina. Teda on peetud sakslaseks või lätlaseks, aga ka
eestlaseks või liivlaseks. Viimastel arvamustel küll alus puudub.
Kõige kaalukamaid argumente on toodud krooniku saksa päritolu
kasuks. Kroonika tegelased jagab ta jumala- ja kuradiriigi
esindajateks, kusjuures esimesse kuuluvad kõik need, kes mõõga ja ristiga tungisid Liivimaale, teise aga kohalikud põlisrahvad, eriti
kangekaelsed eestlased, kes ei taha kuidagi vastu võtta ristimise
sakramenti. Piibli kujud – jumal, Neitsi Maarja ja Jeesus Kristus
esinevad kroonikas lausa otseste tegelastena ja võtavad osa

Vasakule Paremale
Eesti kirjanduse ajalugu I-vanem eesti kirjandus- vaheeksami vastused #1 Eesti kirjanduse ajalugu I-vanem eesti kirjandus- vaheeksami vastused #2 Eesti kirjanduse ajalugu I-vanem eesti kirjandus- vaheeksami vastused #3 Eesti kirjanduse ajalugu I-vanem eesti kirjandus- vaheeksami vastused #4 Eesti kirjanduse ajalugu I-vanem eesti kirjandus- vaheeksami vastused #5 Eesti kirjanduse ajalugu I-vanem eesti kirjandus- vaheeksami vastused #6 Eesti kirjanduse ajalugu I-vanem eesti kirjandus- vaheeksami vastused #7 Eesti kirjanduse ajalugu I-vanem eesti kirjandus- vaheeksami vastused #8 Eesti kirjanduse ajalugu I-vanem eesti kirjandus- vaheeksami vastused #9 Eesti kirjanduse ajalugu I-vanem eesti kirjandus- vaheeksami vastused #10 Eesti kirjanduse ajalugu I-vanem eesti kirjandus- vaheeksami vastused #11 Eesti kirjanduse ajalugu I-vanem eesti kirjandus- vaheeksami vastused #12 Eesti kirjanduse ajalugu I-vanem eesti kirjandus- vaheeksami vastused #13 Eesti kirjanduse ajalugu I-vanem eesti kirjandus- vaheeksami vastused #14 Eesti kirjanduse ajalugu I-vanem eesti kirjandus- vaheeksami vastused #15 Eesti kirjanduse ajalugu I-vanem eesti kirjandus- vaheeksami vastused #16 Eesti kirjanduse ajalugu I-vanem eesti kirjandus- vaheeksami vastused #17 Eesti kirjanduse ajalugu I-vanem eesti kirjandus- vaheeksami vastused #18 Eesti kirjanduse ajalugu I-vanem eesti kirjandus- vaheeksami vastused #19 Eesti kirjanduse ajalugu I-vanem eesti kirjandus- vaheeksami vastused #20 Eesti kirjanduse ajalugu I-vanem eesti kirjandus- vaheeksami vastused #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 253 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor naxzi Õppematerjali autor
Vastused eksamiks eesti vanema kirjanduse kohta. Sisaldab vastuseid kõikidele küsimustele (1-20) kroonikad, esimesed eestikeelsed raamatud, Georg Mülleri jutlused, rootsiaegne kirjandus, Bengt Gottfried Forselius, saksakeelne luule eestimaal, eestikeelne juhuluule, eestikeelne vaimulik luule 17. sajandil, esimesed eestikeelsed grammatikad, tee eestikeelse piiblini, eestikeelse ilmaliku kirjanduse tekkimine, vennastekogudus ja hernhuutlus, baltimaade valgustus jne.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa

Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa Kordamisküsimuste vastused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime.

Kirjandus
thumbnail
7
docx

Eesti kirjandus enne ärkamist

Eesti kirjandus enne ärkamist 1. Heinrici Chronicon Livoniae. Ajavahemik 1180-1227, kirjeldatud on eestlaste kombeid, usundit, keelt, rahvalaulu, isiku- ja kohanimesid, põlluharimist jm. Sõnad maleva, kylekunda, vanem, Odenpe, Sackala, Tarbata, Viliende, Sontagana, Lembitus, Maniwalde; Laula, laula, pappi! Maga magamas! 2. 1525 Lübeckis trükitud katekismus ja 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Säilinud 11 lk leiti1929. a, sisaldas tõenäoliselt kümme käsku, usutunnistuse, Meieisa palve, ristimissakramendi ja altarisakramendi tekstiosa ning pihtimisõpetuse. Mõeldud preestritele. 3. Georg Mülleri jutlused levisid käsikirjalistena, trükiti 1891

Kirjandus
thumbnail
1
doc

Eesti kirjanduse ajalugu

1535. a Wittenbergis trükiti Wandradti ja Koelli katekismus. 16.-17. saj Saksamaa reformatsiooniliikumise ajal ilmus palju eestikeelseid raamatuid. 17. saj hakati mõtlema talupoja harimise peale ning anti välja aabitsaid. 1632.-1638. a Heinrich Stahli ´´Käsi- ja koduraamat...``, mis sisaldas saksa- ja eestikeelset teksti Lut- heri väikee katekismuse osi. 1632. a Joachim Rossihnius andis välja oma katekismuse ja kirikukäsiraamatu. 1637. a ilmus Heinrich Stahli ´´Juhatus eesti keele juurde`` - esimene eesti keele õpik sõnastikuga. 1637. a ilmus Reiner Brockmanni esimene eestikeelne luuletus. 1708. a ilmus esimene eestlase poolt kirjutatud luule: Käsu Hansu kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin!``. 19. saj sündis Eesti rahvuskirjandus koos Petersoni luule ja Kreutzwaldi rahvuseeposega. 1.Estofiilid olid Eesti ja eestlaste sõbralkud ning nad aitasid eestlasi kirjutades eesti keelde üm-ber jutustusi. Nad harisid talupoegi. 2

Kirjandus
thumbnail
32
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline

Kirjandus
thumbnail
23
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad ­ edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv

Kirjandus
thumbnail
12
docx

KT 3 kirjakeele ajalugu

Kontrolltöö kordamisteemad 1. Eesti keele arenguperioodid ja nende jooksul toimunud muutused (õp lk 67-70, konsp, tööleht) Eesti keele kujunemine algas kuni 500 aastat enne meie ajaarvamise algust. Eesti keele areng u esimene periood kestis kuni aastani 1200, kokku umbes 1700 aastat ja langes ajaliselt kokku muinasaja sotsioperioodiga. Sellel perioodil tekkis õ häälik ning kujunes välja kaks eesti keele kuju: lõunaeesti ja põhjaeesti keel. Kõige rohkem keelemuutusi toimus ajavahemikul 1200 kuni 1700. Seda aega eesti keele arengus nimetatakse murranguperioodiks ja see kestis kaks sotsioperioodi: orduaja ja Rootsi aja, kokku 500 aastat. Sel perioodil laenas eesti keel üle 1000 sõna alam-saksa keelest. Mitmete häälikumuutuste tagajärjel tekkis sel perioodil eesti keele grammatikasse ainuomane nähtus: vältevaheldus. Uuseesti keele perioodi alguseks peetakse täispiibli ilmumist 1739

Eesti keel
thumbnail
8
doc

Esimesed kirjapanekud

Sissejuhatus Eesti keel kujunes välja ja seda hakati kõnelema ligikaudu muinasaja lõpul. Täpsemalt tekkis see kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Teada olevalt sai eesti keelt esimest korda paberil näha alles 13. sajandi esimesel poolel. Millised aga olid täpsemalt esimesed eestikeelsed kirjapanekud ja teosed? 1 Esimene ajalukku jäädvustatud eestikeelne lause Esimeseks eesti keeles jäädvustatud lauseks on ,,Laula, laula, pappi!" 1. Need on sõnad, millega Saaremaa paganlikud eestlased pilkasid vangivõetud kristlikku misjonäri Frederici

Kirjandus
thumbnail
7
docx

Brockmann ja fleming ajajoon

,,CARMEN ALEXANDRINUM" AJAJOONEL 13. sajand Esimene teadaolev eestikeelne luuletus on olemas juba Läti Henriku Liivimaa kroonikas: ,,Jörru-jörru, jooks, ma tulen" (väidetavalt armastusluuletus) 1560 ­ 1721 on Eestimaa Rootsi kuningriigi alluvuses 1600 Tallinnas sureb Püha Vaimu kiriku eeldamisi eestlasest õpetaja, kroonik Balthasar Russow. Loe Jaan Krossi romaani Kolme katku vahel. 1600 (ligikaudu) Tallinnas sünnib eesti kirjakeele looja Heinrich Stahl. 1600 Arhitekt ja kujur Arent Passer ning ehitusmeister Hans Luttigk lõpetavad Tallinna Mustpeade hoone fassaadi uuendamise. Sellest saab tuntuim renessanssstiili näide Eestis. 1600­1608 Tallinna Püha Vaimu kiriku uus õpetaja Georg Müller (Uku Masingu arvamisi jällegi eestlane) peab eestikeelseid jutlusi. Säilinud on 39 jutluse tekstid a-ist 1600­1606 (vt õpikust ,,Mülleri jutlused") 1600­1629 Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast

Kirjandus




Kommentaarid (4)

bulletforme profiilipilt
bulletforme: Väga põhjalik Eesti vanema kirjanduse lugu, oli eksamil abiks.
13:58 17-05-2012
reemannmarie profiilipilt
reemannmarie: Adekvaatne ja suhteliselt põhjalik.
22:56 15-01-2012
dzois profiilipilt
dzois: Oleks hea ka lisada õppejõu nime
15:45 03-01-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun