Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint vana talunik Anne tema naine Maie tema tütar Jüts tema poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu vallavalitsuse kasak Altoja Hans Maie kosilane Viiraku Viidu Maie kosilane ESIMENE VAATUS 1. Enn avaldab Maiele armastust, kuid neiu tõrjub ta eemale. Kuid Enn ei jäta Maiet rahule ja üritab teda ikka veenda oma armastuses ja headuses. Ennu miinuseks on aga see, et tal puudub pöial, mille Enn puid raiudes õnnetuse kombel otsast oli raiund. See puuduv pöial aga muudab Ennu Maie silmis täielikuks tühjuseks ja Maie keeldub Ennuga isegi sõpradeks jäämisest. 2
Lydia Koidula Raamatu peategelased olid: Mäeotsa Peeter Pint, tema naine Anne, tütar Maie, poeg Jüts, Maie kosilased Erastu Enn ja Männiku Märt ning vallavalitsuse kasak Kure Aadu. Raamat rääkis Maiest, keda külastasid mitmed kosilased. Potensiaalseim kosilane Maie ja tema ema Anne arvates oli Märt. Märt oli noor mulk. Peeter müüs kunagi oma Aluste renditalu rikkale mulgi härrale sellepärast Peetrile Märt ei meeldinud. Seega teine kosilane Erastu Enn oli potensiaalseim isa silmis Maiele. Maie aga ei võinud silmaotsas Ennu kannatada. Enn oli küll jõukas mees ja ta isa oli valla-ametis. Külajuttude järgi oli ta oma sõrme kaotanud liisuvõtmise ajal, mida Maie valeks pidas. Peale selle oli Enn üks suur uhkeldis ja kavalpea. See aga tekitas Maies pahameelt. Enn sai teada Maie ja Märdi abiellumisplaanidest ning hakkas seepeale kõpitsema kavalat kättemaksu plaani.
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, vana talunik Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda
L. Koidula Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, vana talunik Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu.
Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola Kokkuvõte Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint - vana talunik Anne Peetri naine Maie Peetri ja Maie tütar Jüts Peetri ja Maie poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu vallavalitsuse kasak Valla kirjutaja Maie ja Enn tulid õuest tuppa. Enn ainult rääkis Maiega ega jätnud teda kosimise jutuga rahule. Enn ainult rääkis ,, Tule mulle naiseks". Maie aga selle peale: ,, Enne hüppan ojja kui sinule naiseks tulen ,,. Enn ei saanud üldse Maie aru miks ta niimoodi temaga räägib ,varem oli ta poole normaalsem. Enn aga oli jõukas mees. Te sai mis tema tahtis. Et Enn jätaks Maie rahule, sõimas
Teeba rajamine tänapäevastatud varjant. Kord ammu ammu oli Tallinna linnapeaks mees nimega Agenor. Tal oli poeg nimega Kadmos ja tütar nimega Europe. Europe oli laialt tuntud oma ilu poolest ja ta oli ka väga tark naine. Leidus palju kosilasi, kes oleks soovinud teda oma naiseks, aga Europe arvas, et ta ei ole veel selleks valmis ja lükkas kõik kosilased tagasi. Üks kosilane oli temasse väga armunud ja ta oleks teinud kõik selle naise nimel. Ühel päeval oli Europe koos oma sõbrannadega õues neil oli tüdrukute õhtu, mis sisaldas erinevates Tallinna klubides käimist, mis aitavad unustada argipäeva mured. Tüdrukud tantsisid terve õhtu kuni lõpuks otsustasid minna ühte lähimasse parki jalgu puhkama. Parki jõudes võtsid nad pingil istet ja rääkisid veidi juttu. Äkki ilmus ei kuskilt välja üks uhke, valge mersu, selle juht oligi see väga
Peeter Süda 30.01.1883 Lümanda, Saaremaa – 3.08.1920 Tallinn Anneli Rego 11a Ema Viiu Süda Elulugu • 4-5 aastaselt proovis mängida orelil • Algharidus Kihelkonna köstri juures • 1902-1912 õppis Peterburi konservatooriumis • 1905-1911 rahvaviiside kogumise matkad • 1912 asus elama Tallinna • 1919 kuni surmani Tallinnas Kõrges Muusikakoolis Peeter Süda suri 3.augustil 1920(maetud Tallinnas siselinna kalmistul) Looming • Orelimuusika: • Koorimuusika: • • Segakoorilaul “ Linakatkuja” Fuuga f-moll (rhvl.) • “Ave Maria” • Instrumentaalkammer • Basso ostinato muusika: • Scherzino • Scherzo • Gigue • Fuuga ja prelüüde klaverile • “Pastoraal” ...
Atalanta ehk Atalante Kaisa Pilnik Atalantast Tasakaalus (Kreeka keeles) VanaKreeka mütoloogia tegelane Naiskütt Kaks samanimelist tegelast Schoineuse ja tema naise Klymene tütar Isa soovis omal ajal saada poega, kuid sündis Atalanta Poolhobused kentauri Hylaeus ja Rhaecus Argonautide retk Soo tõttu ei tahetud Atalantat kaasa võtta Oineuse poeg Meleagros armus tüdrukusse esimesest silmapilgust Tänu Meleagrosile võeti neiu jahile kaasa Paljud surid retkel läbi metssea rünnaku, enne kui keegi midagi teha jõudis Eurytion sai surma Peleuse halvasti sihitud odast Atalanta nool tabas looma esimesena Meleagros läbistas tolle südame Atalanta sai kuldi naha ja Meleagros ülejäänud looma Reljeef Kalydoni metsseajahiga Meleagrose surm Tema onud polnud trofee jagamisega päri Onud (Eurypylos ja Plexippos) ...
Ta on auväärt pürjel, kellel on tütar Madelon ja vennatütar Cathos. Komöödia algas sellega, et Madeloni ja Cathose juurde tulid kosilased: La Grange ja Du Croisy. Tütarlapsed aga käitusid nendega ülbelt ning põlgasid kosilased ära. Gorgibusele tüdrukute käitumine ei meeldinud, andis neile valiku kas lähevad kloostrisse või on järgmiste kosilastega nõus naituma. Madelonile ja Cathosele ei olnud meelt mööda kumbi variant, sest nende arvates pidi kosilane olema selline nagu mademoiselle de Scudéry raamatus. La Grange ja Du Croisy olid sellise käitumise tõttu väga solvunud ning soovisid tüdrukutele kätte maksta. La Grange tegi plaani, milles oma ja Du Croisy teenrid saatis tüdrukutele kosilasteks, kuid maskeeritutena. Kõik sujus väga hästi, kuna teenrid markii De Mascarille ja vikont De Jodelet olid suurepärased näitlejad ning nende endi karakter haakus etendavate omadega. Nad esinesid täpselt vastanditena
Alustas juttude kirjutamist 12-aastaselt Ei abiellunud Suri tuberkuloosi Lühikokkuvõte Mr. Bingley asub Bennetite naabrusesse elama Peagi saabub talle külla Mr. Darcy Merytonis toimub ball, millest võtavad osa ka noormehed Mr. Bingleyle jääb silma Jane Bennet, nad kohtuvad veel ja arvatakse juba, et varsti noored kihluvad Uued elanikud kolivad tagasi linna ning Jane'i süda murdub Elizabeth Bennetile tuleb kosilane Mr. Collins, kuid neiu ei nõustu temaga abielluma Elizabethile jääb silma kindral Wickham Mr. Collins abiellub Elizabethi südamesõbranna Charlottega Elizabeth sõidab neile külla ning kohtub Mr. Darcyga, kes palub teda naiseks, kuid Elizabeth lükkab pakkumise tagasti Elizabeth läheb sugulastega reisile ja kohtub uuesti Mr. Darcyga Elizabeth saab kirja, milles seisab, et noorem õde Lydia on põgenenud koos Wickhamiga, kes osutub petturiks Mr
tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast kasvas aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased. Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevsilmne päike, kuid Salme saatis nad koju tagasi. Siis tuli kosja täht ning Salme võttis kosjad vastu. Mõne aja pärast pidasid Salme ja täht pulmi. Peotralli peale tulid päike ja kuu teist korda Lääne talusse tagasi, seekord Lindale kosja. Neiu ei võtnud neid vastu ning nad läksid nukralt koju tagasi. Sealt tuli ka kolmas kosilane vesi, kes Lindale ei sobinud. Polnud paremat õnne ka tuulel ja Kungla kuningapojal. Kui aga Linda Kalevit nägi, tundis ta, et see on just see õige. Mõne aja pärast hakkasid Linda ja Kalev pulmi pidama. Kaua kestis tants ja trall. Hakkas kätte jõudma aeg, kui Salmel ja Lindal tuli kodust lahkuda. Täht võttis Salme endaga kaasa- sinna, kus ainult tuulehoog tõi tervisi ja vihmapisar vihmavett, Kalev ja Linda aga sõitsid Virumaale.
toetuvad (Loomise laul) Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) Kiige-, mängu- ja tantsulaulud Kus lauldi? Laulmiseks olid oma kindlad olukorrad, aga laulda võidi kõikjal ja igal ajal, kus oli inimesi koos ja töö laulmist võimaldas. Pulmades Talgutel Kiigel Üksiklaulud Hällilaulud Itke laulud Regilaul Arg kosilane Kündsin mäed, kasvid männid, Kündsin põllud, kasvid pohlad, Kündsin sood, kasvid sinikad .Läksin metsa kõndimaie, Leidsin neiud noppimasta, Sini lilled leinamasta. Eit oli vastas, taat oli vastas: Mis sina nuttad peigu noori? Eks sina püidnud püssilani, Ajanud neid hangulani. Kas sind, kas sind, eidekene, Kas sind püiti püssilani Ja sind aeti hangulani Eks sind rahal kositud, Eks sind kullal kuulutatud Raha alla laulatatud. Pildid
Aleksander Saebelmann-Kunileid (22.11.1845-27.07.1875) Elulugu Aleksander Saebelmann-Kunileid sündis 22. novembril.1845 aastal Pärnumaal Audrus kohaliku köstrikooli õpetaja peres. Esimese muusikalise hariduse sai ta oma isalt, kes mängis orelit ja klaverit. 16.aastasena asus ta õppima Valgas asuvasse Janis Cimze seminari, mille lõpetas 1865.aastal. Seejärel töötas ta 3 aastat Paistus koolimeistrina. Sel perioodil uuenesid tema suhted Carl Robert Jakobsoniga, samuti tutvus ta ka Johann Voldemar Jannseni ja Lydia Koidulaga. Viimane lummas teda oma kauniduse, vitaalsuse ja luuleanniga. Kunileid oli andekas koolmeister, kel tärkasid ka hariduselu uuendamisega seotud ideed. Ta tegeles Eesti koolielu teoreetiliste küsimustega ja oli üldiselt erksa suhtumisega ühiskonnaelus toimuva vastu. Heliloojanime Kunileid sai ta Carl Robert Jakobsoni käest. Kunileidi loomingust o...
NAERUVÄÄRSED EPUTISED Komöödia ühes vaatuses TEGELASED: LA GRANGE, põlatud kosilane. DU CROISY, põlatud kosilane GORGIBUS, auväärt pürjel. MADELON, Gorgibusi tütar, naeruväärne eputis. CATHOS, Gorgibusi vennatütar, naeruväärne eputis. MAROTTE, naeruvääärsete eputiste toatüdruk. MAROTTE, naeruväärsete eputiste toapoiss. MARKII DE MASCARILLE, La Grange´i teener. VIKONT DE JODELET, Du Croisy teener. KAKS MEEST KANDETOOLIGA, NAABRID, VIIULDAJAD. Tegevus toimub Pariisis, Gorgibusi majas. ESIMENE STSEEN
Loodus · Mets katab Norrat peaaegu mandriosa lõpuni ning 90% sellest on okasmets · Suure osa territooriumist hõlmavad paljad kaljud ja tundra · Looduses leidub raua-, titaani-, nikli-, vase- ja tinamaaki · Norra on järvederikas maa 4,7% kogu pindalast · Sügavale mägisesse loodusesse tungiv meri moodustab maailmakuulsad Norra fjordid · Fjordi kallastel asuvad joad, tuntumad neist Seitse Õde ja Kosilane Seitse õde Trollsveggen · Pikim püstloodis kaljusein Euroopas · Kõrgus orust kaljuseinani on 1700 meetrit · Mööda mäge läheb kuulus trollitee Trollstigen(1788 meetrit merepinnast) Trollitee Majandus · Norra on kõrgelt arenenud tööstusmaa, kus on tugev riiklik sektor ja suur väliskapitali osatähtsus · Suurt rõhku pannakse uurimustöödele ja arendusprogrammidele
Kalevipoeg pidi ise hakkama saama, sest isa oli surnud. Kalevipoeg käis isa jälgedes ja oli isa sarnane. Ta kasvas kõigist vendadest kõige tugevamaks, targemaks, võimsamaks. Kosilaste käik aktiveerus suuremalt peale Kalevipoja suureks kasvamist. Kosilased luurasid pidevalt ümber õue, kuna Linda oli rikas, töökas ja asjalik Põhjus, miks Lindal nii palju kosilasi käis oli see, et Linda oli rikas lesk ehk kõik kosilased olid ta raha peal väljas. Kõige visam kosilane oli Soome tuuslar, kes oli nõid ja tundseldaja. Kõik ülejäänud kosilased, kelle Linda on ära põlanud, hoiatavad teisi kosilasi, et ei maksa kosida leske, sest see lesk nutab taga oma kadunud meest. Soome tuuslar lubas Lindale kättemaksta, sest Linda ta ära põlgas.
ruunid etendasid argielus. Islandi saagades kasutatakse neid sünnitusabis, tervise või tõbede toomiseks, sõdalaste võidu andmiseks, tormide vaigistamiseks ja koguni surnute kõnelema panemiseks. Ühes kolmeteistkümnendast sajandist pärineva ,,Egili saaga" loos kirjeldatakse, kuidas kangelan selgitas välja, et neiu ootamatu haigestumise põhjus on tema asemesse peidetud ruunikirjaga vaalakiuses. Saanud teada, et tüdrukul on äpardunud kosilane, pinnib kangelane noormeest nõiakunsti abil ja teeb kindlaks, et tollel polnud tegelikult mõttes midagi halba. Kosilane oli tahtnud kirjutada armuiha äratavaid ruune, kui tegi kirjakunstis algajana ühe lihtsa vea. Saagas jõutakse arukale järeldusele: ,,Ärgu keegi nõidumiseks ruune vestku, kui ta ei ole õppinud neid korralikult kirja panema." Kokkuvõte Kogu uurimustöö on olnud väga kokkuvõttev ja üldistav. Viikingid on väga
prints intrigeeriv saada Aglaya kolmap Prince. (No selline kava on mõelnud üldse.) Pöördudes prints, ta ütleb talle, et ta ei abielluks temaga midagi, et ükskõik kui palju nad kõik tease teda, ta pole iial nõus oma käe. Selleks, prints äkki vastab: "Ma ei ole palunud sind, Aglaya Ivanovna." Sel, Aglaya tundub rahuneda ja isegi hakkab naerma. Osapool otsustab minna jalutama, et park, ja kui nad lahkuvad, Aglaya ütleb prints: "prints, siis eskort mind. May ta, maman? Kosilane, kes on keeldunud mind? Te olete tagasi mu hea varjupaik sa nüüd, prints. " Nad kõik vaatama minna bände rõõm aed. Aglaya, jalutas prints käsikäes, märgib roheline pink park, kus ta läheb igal hommikul. Prints ei mõista, et ta on vihjates kogunemiskoht ta silmas pidades. Hiljem, kui Prince läheb märkus Aglaya mis palub tal katta tema juures, et pink Järgmisel hommikul Aglaya on vihane selles, et ta oli talle öelda kõike, et prints ei suutnud aru saada, mida ta oli kuni ise
Teisel kohal oli neiu perekonna rikkus ja viimasel alles ilu. Tihti juhtus ka nii, et abielu sõlmiti noorte vanemate poolt tulevane paar ei pruukinud üksteist varasemalt isegi teada. Kui mindi kosima, siis kindla peale. Peigmehed saatsid pruudi perekonda mõne vanema naise ümbernurgajuttu ajama. Tolle ülesanne oli teada saada, kas oodatakse kosilast ja kas just seda konkreetset kosilast. Kaasa viidi viinapudel kui näitsiku perekond selle vastu võttis ja see tühjaks joodi, võis kosilane julgelt kosja minna. Kui mitte... siis kaup sinnamaale jäigi. Veel üks viis oma võimaluste teadasaamiseks oli neiule kosjakase akna taha viimine. Kui neiu selle tuppa võttis, tähendas see jah-sõna, kui mitte, tähendas see jällegi keeldumist. Vahel olid aktiivsemaks pooleks ka neiud ise nemad võisid käia kolm korda aastas tupele kutsumas. Sellisel juhul sidusid nad endale tühja noatupe vööle ja läksid linna peale poissi otsima
Puura ja Hanna-Liina Võsa. Lavastuse koreograafiks oli Marina Kesler. Marina Kesler töötab RO Estonia balletiartisti ja koreograafina ning Tallinna Balletikoolis õppejõu ja koreograafina. Ennast on Marina iseloomustanud mitmete märksõnadega: ahne loomingu järele, nõudlik, aus, enesekriitiline, egoistlik ning valmis eluaeg õppima. Operetti keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mister X on kadunud vürsti pärandusest ilma jäetud vennapoeg ja operett saab teenitud õnneliku lõpu. Mister X ja Fedora jäävad kokku ning Mabel Gibson ja Toni Schlumbergerg jäävad kokku. Etenduse muusika oli väga erinev, vastavalt emotsioonidele. Üldjuhul oli muusika lugupeetud, väärikas ja võimas
ja nägi et kanast oli kasvanud ilus naine Salme ja tedremunast teine tütar Linda.Varesepojast aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased.Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevasilmne päike ,kuid Salmesaatis nad koju tagasi.Siis tuli kosja täht ja Salme võttis kosjad vastu.Mõrsja pandi piduriidessse ja rahvas tuli lustima.Peotralli peale tulid päike ja kuu teist korda,kuid ka Lindagi ütles neile ära..Kuu läks koju nukralt ja päike vihast puhkides.Sealt tuli ka kolmas kosilane vesi.Salme lausus ,et vood on kurjad ja lained teinekord pahad ning nii pidi vesi kurvalt koju minema.Polnud paremat õnne ka tuulel ja Kungla kuningal.Kui aga Linda Kalevit nägi teadis ta ,et see mees on talle meele pärast.Kalev kutsuti sisse ja pandi laua taha istuma .Linda aga läks peoriideid selga panema .Kui ta tagasi tuli ,oli ta nii ilus ,et isegi lesk ei tundnud teda ära. Siis hakkasid Linda ja Kalev pulma-ilu pidama. Kaua kestis tants ja trall. Siis hakkas täht koju minema
Sport 1. Paul Keres oli tuntud Eesti maletaja, kes saavutas mitmeid häid tulemusid males, aga tal on ka Eesti meistrivõistlustelt medal ühelt teiselt alalt. Mis alal? (2p) 2. Kes on see Ameerika korvpallitäht, kes jõudis noorima mängijana 26 000 punktini? Tema praeguseks koduklubiks on Cleveland Cavaliers ennem mängis Miami Heatis? (2p) 3. Kes võitsid selle aasta Austraalia lahtised (Australian Open) tennises nii meestest kui naistest? Mehest sai kuuekordne Australian Openi võitja, naine pälvis tiitli esimest korda. (2p) 4. Mis klubi võitis 50. Super Bowli (Ameerika jalgpalliliiga NFL)? (2p) 5. Kes on see pildil olev jalgpallur? Tema koduklubiks on Leicester City. (2p) Eesti riik 6. Millal ja kus loeti esmakordselt avalikult ette Eesti iseseisvusmanifest? (2p) 7. Nimetage kõik viis teenetemärki, mille president Eesti Vabar...
Mis ma kukun, kurba lindu, Mis ma laulan; närtsind nokka? Noorus närtsinud nõmessa, Kolletanud kanarbikku, Leinakese lehtedella.... Seega lugu algab Kalevi ja tema vendade välja rändega oma isa kodust, üks vendadest läheb venemaale kaupmeheks ja Kalev ise tuleb siia Maarjamaale. Siis edasi jutustab, et kusagil ela üks Lesk kellele sünnitatakse kaks võõras tütart. Nendeks on Salme ja Tedre Linda. Ja jutt veereb edasi kus juba Salmele tulevad kosilased: Siis tuli kolmas kosilane, Tuli tähtipoisikene, Põhjanaela vanem poega, Viiekümmenel hobusel, Kuuekümmenel kutsarilla; Tahtis Salmet kaasaks saada, Neidu kihul kinnitada. Salme hüüdis aidastana, "talli viige tähe hobune..... Siiski peale pikka kosilaste rada võtab Selma endale tähe meheks ja nad hakkavad pikka pulma pidu pidama, mis kestab kaua, kaua. Lõpuks jõuavad ka kosilased Lindale. Viimaks tuleb ka Kalev, aga Lesk ja Salme pakuvad Kalevile süüa ja juua magusat. Kuid Kalev keeldub ja tahab Linda
Tütar Danae. Alkestis kuninganna, kelle Herakles allilmast päästis. Alkiinos faiaakide kuningas, kes võõrustas Odysseust. Alkmene Heraklese ema Althaia Melagrose ema amatsoonid sõjakate naiste hõim Amphion Teeba kuingas, Niobe mees. Andromeda kuingatütar, kelle Perseus kosis. Antaios Aafrikas elav hiiglane, kellega Herakles võitles. Tema ema oli Gaia (maa). Antigone Antinoos Penelope kosilane, kosilaste eestvedaja Aphrodite iludus- ja armastusjumalanna, Zeusi tütar Apollon valguse, ettekuulutamise ja luulekunsti jumal, muusade juht Ares sõjajumal argonaudid kreeklastest sõudjad Ariadne kuningatütar, kes aitasTheseusesel tappa Minotaurost Artemis jahijumalanna Asopos jõejumal Atalanta vapper naiskütt Atlas hiiglane Aafrikas, Perseus muutis ta Atlase mäestikuks Atropos saatusejumalanna, kes lõikas elulõnga
Et hauapaik tundmata ei jääks, kannab lesk igalt poolt leiva kokku, tänapäeval kõrge kaljuküngas Tallinna Toompea-mäe nimelisena. Ühel päeval libiseb raske kivipakk juukselingust, väsinuna ei jaksa rasket kivi üles tõsta, istub kivile ja nutab. Tema pisaratest tekib Ülemiste järv. Mõne aja pärast toob ta oma viimase poja raske vaevaga ilmale, kes juba kangust näitab. Tal käib palju kosilasi, keda vastu ei võeta. Viimane kosilane Soome tuuletark läheb ähvardades koju ja tõotab põlgamise eest naisele kätte maksta.
Tagaukse tagant kostus vokikese ratta vurin, ketraja kena helin, piigakese lustilaul. Neiu kõneles ilusast elus, mis enne valitsenud oli. Ta ootas kosilast, kes ta sealt päästaks. Neiu lugu kuulnud, püüdis Kalevipoeg ukse maha murda, kuid uks seisis vankumatult paigal. Otsustanud teise plaani kasuks, madaldas Kalevipoeg oma häält ning jutustas neiule, kuidas oli kaugelt tema õnnetut häält kuulnud ja teda siia otsima tulnud. Neiu kõnelenud suurest õnnest, et kosilane just õigel ajal jõudnud. Peremees oli kodunt läinud, eit oli kooki küpsetamas ning õedki olid oma asju ajamas. Neiu palunud tema päästmiseks mehel kõigepealt käe tõmmukarva vedelikku kasta, mis annab Kalevipojale rammu. Kui vaja rammu kahandada, kasta käsi piimakarva vedelikku. Kalevipoeg kastis käe tõmmukarva vedelikku, tundes kuidas ramm kätte tuli, ning tõmbas ukse eest. Kalevipoeg astus tuppa, kus neiu hirmunult meest vaatas. Vastasseinas silmas mees mõõka,
Olümpiamängud Aljona Filippova ja Jelizaveta Sinagina 11B Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Olümpiamängud olid kõige suuremad ja tähtsamad spordivõistlused Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Päritolu Olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad oma tubli töö tähistamiseks korraldasid iga ...
tagant varastada, tahtsid rehepapilt puid varastada, mis ebaõnnestus ja peale kauba jäid nad oma mardisaagist ilma. Hans armub mõisapreilisse ja peagi läheb öösel tema tuppa vaatama, kuidas preili magab. Imbi ja Ärni lähevad merilehmi püüdma. Hiljem pettis Oskar aga lehma endale. Liina, kes libahundina läks mõisa juurde, nägi kuidas Hans preilile armastust avaldab. Kuigi Jaan on Luisesse ära armunud, on Luise veendunud, et Jaan on täiesti rumal. Liinal käis kosilane Õuna Endel, kes Liinale ei meeldinud. Rehepapp saab teisest külast uudiseid, et liikvel on katk. Rehepapp kutsub külast kõik inimesed kokku ja nad üritavad katku petta. Katk tappis Timofei, moondades end hõbetaalriks. Rehepapp viskab katku, kes oli end valgeks seaks moonutanud, tulle tänu erilisele noale. Samal ajal olid Imbi ja Ärni kõik sahvri tühjaks varastanud. Hans tahtis preilit näha ning Ints soovitas tal endale kratt teha.
Estofiilide ideede ja algatuste tähtsusest Referaat Koostas: X Juhendas: õp X Tallinn 2010 Sissejuhatus 1730. aastail jõudis Eestisse vennastekoguduse liikumine. Nende toel levis kirjaoskus, mis võimaldas esile tõuste ka eestlastel, põhiliselt eesti kõster-koolmeistritel. Nad tegelesid elulugude,päevikute, kõnede, aruannete ja muude tekstide koostamise, levitamise trükkiandmisega. Kirjasõna polnud eestlastele seinini niisuguses ulatuses kättesaadav olnud. Kõik see lõi soodsa vaimse õhkkonna huvi tekitamiseks eesti keele ja kirjanduse, rahvaluule ja kultuurilise omapära vastu ka baltisakslaste seas. Kerkis esile hulk estofiile, peamiselt kirikuõpetajaid, kelle arvates talupoegade vaimsel ja kõlbelisel arendamisel, nende maailmapildi avardamisel on eluline tähtsus. Kehtiva ...
Eduard Vilde (18651933) 1880. aastat alguses alustas oma loomingulist tegevust Eduard Vilde, kellest peagi kujunes eesti kirjanduse juhtiv prosaist. Vilde varasemas loomingus domineerib seikluslik element, erakordne fabuleerimisanne ja huumoritaju, mistõttu ta looming oli rahva hulgas populaarne. Vilde ei jäänud kunagi loorberitele puhkama, ta arendas end pidevalt, oli kursis ühiskonnas valitevate meeleoludega, teadis palju valitevast sotsiaalsest ja esteetilisest mõttelaadist. 90. ndail sai Vildest eesti kirjanduse juhtiv kriitiline realist. Emigratsiooniajal süvenes Vilde teostes psühholoogiline sisu. Lisaks kirjutas Vilde paguluses draamat, pannes sellega aluse eesti draama sünnile. Tagasihoidlik, kohusetundlik, aus, pehme iselga, tõsine. Vilde isa Jüri Vilde sai 1862. aastal Pudivere mõisa moonakaks edutati moonakaks. Kahe aasta pärast abiellus noor kubjas mõisa te...
E. mus: vanem rahvalaul-regilaul(7,8 saj)Esitati naiste poolt,mehed samalajal tool,ühehäälne. Uuem rahvalaul 18.saj-puudus refrain.Fonograaf-helisalvestusseade. I laulupidu-1869,tähistati orjuse kaotamise 50ndat aastat, esinesid mehed. Tartus,18-19 juuni. esitati 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Ilmalikud :Aleksander Kunilaid Sind surmani," "mu isamaa on minu arm". lauljaid üle 800. Hakati looma eestimaiseid laule. Jakobson-Vanemuise kandle hääled. Võtsid osa esimesed puhkpilliorkestrid (väägvere, torma) Puudusid eestl. heliloojad. Oli Cimze seminar, koolitati õpetajaid. 19. saj. lõpul tekkisid esimesed heliloojad,. Aleksander Kunileid 1845-1875. Kooliõpetaja, helilooja, organist. Heliloojana kirj. koorilaule "sind surmani", "Mu isamaa nad olid matnud"; "Mu isamaa on minu arm.", "Arg kosilane", "süda tuksub". Kaks laulupeo laulu tegi soome rahvaviisidele. Miina Härma: 1862-1941. Viisistas A. Haava tekste, pärit Kõrvekülast, kirjutas...
hakkama ning Maie läks eide juurde. Enn hakkab parsilt alla tulema, kui keegi jälle tuleb nii, et ta peab tagasi ülesse ronima. Sisse tulevad Jüts ja Kure Aadu. Kure Aadu vana ja väetike, Jüts jalutab ta toolile istuma. Jüts kutsumas isa, et Kure Aadu ei peaks siin üksi olema, kuid Kure Aadu ei taha kedagi, vaid läheb rehe alla Anne juurde. Enn hakkab parsilt alla tulema, kuid taas peab ta tagasi ülesse minema, sest Jüts pöörab ukselt ringi. Jütsil on mõtetes, kes on Maie kosilane, kui seda on Enn "Pöidlapurustaja", siis seda ta kindlasti teha ei luba. Maie vaatab poolsalaja uksest sisse ja hõikab Jütsi. Jüts uuris, mis tal vaja. Maite tahtis Kure Aadut näha, kuid Jüts öelnud, et pole veel tulnud. Maie küsis ka Jütsilt Männiku Märdi kohta, nüüd teadis Jüts kohe, kes kosib Maiet, see oligi Märt. Kui Jüts seda küsis, sai Maie väga pahaseks ning läks õue. Jüts läks see vastu rehe alla. Enn tuleb parsilt alla. Ta on
kuningas Augeiase üle. Ta võitis need võistlused ning määras need siis iga nelja aasta tagant korduma. Kolmanda versiooni järgi asutas olümpiamängud Zeus pärast võitu titaan Kronose üle. Veel ühe versiooni järgi rajas olümpiamängud Olümpia kuningas Pelops, kellelt on saanud nime Peloponnesos. Kuningas Oinomaos kutsus oma tütre Hippodameia kosilased välja võiduajamisele, tingimusel, et kaotaja tapetakse. Kolmeteistkümnes kosilane Pelops kutsus appi oma vana soosija Poseidoni, kes andis talle jumalikud hobused ja kaariku. Pelops andis altkäemaksu Oinomaose kaarikujuhile Myrtilosele, kes korraldas Oinomaose surmasaamise. Pelops abiellus printsessiga, kuid enne mõrvas ta Myrtilose, kelle needus tõi hiljem kaasa Atreuse dünastia languse ja Oidipuse kannatused. Zeusi templi viilul Olümpias on kujutatud kaarikute võiduajamine, millel Pelops Oinomaost pettusega võitis. Pelops olevat mängud
Komme, mis minu arvates tänapäevaühiskonnast täiesti kadunud on, on kosjaskäimine. Kui noormees jõudis täiskasvanuikka, peeti pereringis nõu, kes oleks mehele sobiv mõrsja. Üheskoos pandi paika nõuded pruudile ja mis omadused temas peaksid olema. Arvan, et tänapäeval pole partnerit silmas pidades säärane perekonnaga konsulteerimine eriti levinud. Kui sobiv mõrsja oli leitud, mindi kosjaviinaga tütarlapse juurde. Viin võeti vastu, prooviti ära ja kosilane koos perega kutsuti tütarlapse pere juurde lähemalt tutvuma ja õhtust sööma. Juhul, kui kosjad võeti vastu, sai peigmees koduteele kaasa sellesama kosjaviina pudeli. Seekord aga tühja ja vöötatuna. Mõni päev hiljem said mõrsja pool kokku mõlema perekonna liikmed. Tähistati kihlust ning lepiti kokku abielus ja selle tingimustes. Üldjuhul järgnesid paari nädala pärast pulmad. Selliseid isepäraseid talitlusi ja kombeid oli Vana Eesti pulmas veel ja veel, mainitud said
Talu teine oluline ruum oli rehealune, mis paiknes rehetoa otsas. Rehealuses peksti ja puhastati sügiseti vilja. 19. sajandi keskpaigani hoiti seal talviti loomi, suviti aga vankreid ja põllutööriistu. Rehealust lahutas rehetoast uks, mille kaudu ka suits ahjukütmise ajal välja lasti. 6 TEGELASED Mäeotsa Peeter Pint – vana talunik Anne – tema naine Maie – tema tütar Jüts – tema poeg Erastu Enn – Maie kosilane Männiku Märt, noor mulk – Maie kosilane Kure Aadu – vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Ees paremat kätt PARS, mille kõrval KARTSAS. Veel enam ettepoole paar uusi pastlaid varna otsas. Pahemal pool põrandal laud-pingid või toolid toas. Muidu talutoa riistad ja ruum. 7 ESIMENE VAATUS -1- Maie. Enn (õuest tulles) MAIE: Jäta mind rahule, Enn, mul pole aega! Kui
Mees suri. Raskolnikov läks Razumihhini juurde. Ta oli nii nõrk, et Razumihhin saatis ta koju. Talle olid külla tulnud ema ja õde. KOLMAS OSA Razumihhin viib Raskolnikovi ema ja õe koju. Ta lubas teatada Raskolnikovi seisundist ning nii ta ka tegi. Talle hakkab Raskolnikovi õde meeldima. Razumihhjin ärkas hommikul imeliku tundega. Ta pesi erilise hoolega oma käsi, kaela ja nägu. Samuti rääkis ta Raskolnikovi ema ja õega Raskolnikovist. Naistele tuli kiri, milles Dunja kosilane nõudis, et Raskolnikov õhtusele koosviibimisele ei ilmuks. Nad läksid Raskolnikovi vaatama. Raskolnikov vabandas, et ta eelmisel õhtul ema ja õe Dunja vastu nii ükskõikne ja isegi pahane oli. Alle näidatakse kirja. Dunja soovib, et vend kohaloleks ning seda ka Raskolnikov lubab. Kutsuti Razumihhin. Sonja(Marmeladovi tütar) tuli Raskolnikovile teadet tooma, et ta matusele läheks. Noormees lubas seda teha. Raskolnikov aimas, mis Razumihhini peas toimub, sest ta oli end kasinud.
I Kalev ja Linda Kalev oli Kalevite talu kolmas poeg, kes lendas kotka seljas, sattus Viru randa, rajas riigi ja sai esimeseks valitsejaks. Linda koorus tedremunast, kellel käis palju kosilasi. Lõpuks tuk Kalev, kuues kosilane tuli viiekümnel hobusel, kuuekümnel kutsarilla, Kalev ise oli uhke täku seljas. Nii kui Linda Kalevit märkas, hüüdis ta : "See mul meesi meele pärast, sellel kihlad kinnitame!". Peeti pulmad ja mõne aja pärast sündis neil kolm poega. Poegade nimed olid Olevipoeg, Sulevipoeg ja kolmas poeg, kes oli tõeline vägilane sai nimeks sai Kalevipoeg. Pärast seda käis Lindal palju kosilasi, kuid ta ei võtnud ühtegi vastu. II poegade jahilkäik. Linda röövimine
Mees suri. Raskolnikov läks Razumihhini juurde. Ta oli nii nõrk, et Razumihhin saatis ta koju. Talle olid külla tulnud ema ja õde. KOLMAS OSA Razumihhin viib Raskolnikovi ema ja õe koju. Ta lubas teatada Raskolnikovi seisundist ning nii ta ka tegi. Talle hakkab Raskolnikovi õde meeldima. Razumihhjin ärkas hommikul imeliku tundega. Ta pesi erilise hoolega oma käsi, kaela ja nägu. Samuti rääkis ta Raskolnikovi ema ja õega Raskolnikovist. Naistele tuli kiri, milles Dunja kosilane nõudis, et Raskolnikov õhtusele koosviibimisele ei ilmuks. Nad läksid Raskolnikovi vaatama. Raskolnikov vabandas, et ta eelmisel õhtul ema ja õe Dunja vastu nii ükskõikne ja isegi pahane oli. Alle näidatakse kirja. Dunja soovib, et vend kohaloleks ning seda ka Raskolnikov lubab. Kutsuti Razumihhin. Sonja(Marmeladovi tütar) tuli Raskolnikovile teadet tooma, et ta matusele läheks. Noormees lubas seda teha. Raskolnikov aimas, mis Razumihhini peas toimub, sest ta oli end kasinud.
kurat ka kosja. Eelkosjad ehk kuulamine. Kosja tuli minna kindla peale, sest kus selle häbi ots , kui kosjad tagasi lükatakse. Kogu küls oleks teada saanud ja naernud põlatud peigmeeest. Kuulamiseks saadeti tulevase pruudi koju kuulueit, kelleks oli tavaliselt keegi vanem naisterahvas, harva ka peigmehe ema. Kõige tähtsam kuulueide omadus oli kõneosavus: ta pidi ümbernurgajutuga teada saama, kas tulevane kosilane on ikka oodatud ja igati tema häid omadusi kiitma. Kindlasti pidi tal viinapudel ehk kuulupudel kaasas olema. Võesti pudel vastu ja joodi sellest, siis olid lootused kordaminekuks kõige paremad; pandi kuulupudel aga avamata kõrvale, tähendas see järelemõtlemist ja tagasiandmine muidugi seda, et kaup jääb katki. Kosjaskäimiseks oli vanasti kindel aeg, kuigi see paikkonntiti erines. Audrus peeti sobivaks talve. Tori rahvas leidis, et paras aeg on just hilissügisel
jooksuvõistlused, millega ta tähistas oma võitu kuningas Augeiase üle. Ta võitis need võistlused ning määras need siis iga nelja aasta tagant korduma.Kolmanda versiooni järgi asutas olümpiamängud Zeus pärast võitu titaan Kronose üle.Veel ühe versiooni järgi rajas olümpiamängud Olümpia kuningas Pelops, kellelt on saanud nime Peloponnesos. Kuningas Oinomaos kutsus oma tütre Hippodameia kosilased välja võiduajamisele, tingimusel, et kaotaja tapetakse. Kolmeteistkümnes kosilane Pelops kutsus appi oma vana soosija Poseidoni, kes andis talle jumalikud hobused ja kaariku. Pelops andis altkäemaksu Oinomaose kaarikujuhile Myrtilosele, kes korraldas Oinomaose surmasaamise. Pelops abiellus printsessiga, kuid enne mõrvas ta Myrtilose, kelle needus tõi hiljem kaasa Atreuse dünastia languse ja Oidipuse kannatused. Zeusi templi viilul Olümpias on kujutatud kaarikute võiduajamine, millel Pelops Oinomaost pettusega võitis. Pelops olevat mängud
Otepää Gümnaasium Olümpiamängud Referaat Koostaja: Teele Kants 11a Märdi 2009 Sisukord 1. Päritolu 2.Müüdid olümpiamängude päritolu kohta 3.Ajalugu 4.Esimesed olümpiamängud 5.Olümpiamängude kava 6. Mängudeks valmistumine 7.Võistlejad 8.Olümpiavõitjad 9.Korraldajad 10.Pealtvaatajad 11.Olme 12.Hilisperiood 13.XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City 8. - 24.02.2002 Olümpia treeninguväljakute varemed Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasa...
sellel teemal oma referaadi. 3 1. ENNE PULMI Eelkosjad Varasemalt algasid suured pulmapidustused alati kosjas käimisega. Kuid kuna kosjas käimine oli avalik ja pidulik ettevõtmine, siis oli oluline mitte sattuda külarahva naerualuseks, kui kosjad peadaks tagasi lükatama. Kindla nõusoleku tagamiseks tuli teha pisut eeltööd, korraldada eelkosjad. 1.1.1. Eelkosjad Mulgimaal Mulgimaal oli tuntum kosjakase tava: tulevane kosilane viis ihaldatud neiule kase akna taha. Kui kask tarre viidi, siis võeti peigmees vastu. ,,Aga ku sii kask sissi es viiä mitte, sõs tääsit ärä, et ei massa minnä, et vastu es võeta."1 1.1.2. Eelkosjad Raplamaal Raplamaal Järvakandis oli tuntud aga selline tava, kus peigmehe ema läks mõrsja koju ning viskas põrandale ühe sileda pulga kosjapulga. Ema ise jäi aga ootama, kas pulk kolme tunni jooksul välja visatakse või mitte
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Martin Lutheri panus kooli ajalukku Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2012 Sissejuhatus Valisin antud teema, kuna varasemalt olen õppinud teoloogiat ning Martin Luther on tuntud teoloog, kuid tundus väga huvipakkuv teema, milles saan uurida Martin Lutherit koolikorralduslikust vaatepunktist. Soovin teada saada, kuidas on Luther mõjutanud koolikorraldust ning kas tema mõjusid on ka eesti kultuuris. Loomulikult mõistmaks tema ideoloogia põhijooni tuleb uurida tema enese elu. Lutheril on teatav arusaam elust ning tänu sellele võib teda pidada uusaegse maailma ja vaimu isaks. Ta külvas ideid ning tema reformatsioon polnudki ehk nii suurejooneline ega kiire, kuid see sütitas ja levitas ideid. Usun, et tema enda kooliaeg ja eluolu on tähtsal kohal mõistmaks tema reformeerimispüüdeid ja tema alustatud ideesid. 1....
Kosilased jooksevad sõjariistasid haarama aga neid nad ei leia. neljakesi nad ründavad kosilasi kuni üks karjus Melantheus, kes tunneb väga hästi maja põgeneb ruumist ja toob kosilastele sõjariistu. Tekkis ebaaus vastasseis. Athena tuletab ODle meelde tema võitlushinu ning juhib märkamatult kõik kosilaste löögid nelikust eemale. kellelgi ei olnud pääsu. Andsid armu ainult kahele. Nad saadeti välja. OD ja poeg käisid ruumiläbi, et kontrollida, ega ükski kosilane karistuseta ei ole pääsenud. OD palun pojal kutsuda kohale vana teenindajanna Eurykleia. OD palun teenindajannalt materjale, et laibad ära põletada. 23. laul Eurykleia jookseb Penelope juurde, et teatada, et OD on tagasi. Penelope ei taha uskuda kui siiski ta jookseb kiiruga saalli. OD ja penelope ei ütle algul ühtegi sõna kuni poeg kommenteerib. OD käseb pojal saalist lahkuda ja palub tal kuulutada, et kõik paneksid piduriided selga ja et laulik võtaks laulu üles
Olümpiamängud on midagi, milleta pole sportlastel võimalik oma karjääri edendada ja areneda. Ent olümpiamängudel on väga huvitav ajalugu. Alustaksin olümpiarõngastest, siis olümpiatuli, seejärel antiikolümpia ja siis kaasaegsed olümpiamängud. Olümpiarõngad ehk olümpiasümbol Koosneb viiest omavahel põimunud olümpiarõngast. Kõik rõngad on erinevat värvi. Alates ülalt vasakult on rõngaste värvid sinine, must ja punane. Alt vasakult kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta rõngast, roheline rõngas aga musta ja punast. Kogu see kujund, mille rõngad moodustavad on korrapärane trapets, mis sümboliseerib viie maailmajao liitu ja kogu maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel, sealjuures ausas ja sõbralikus võistluses. Pierre de Coubertin oli mees, kes mõtles välja need olümpiarõngad, see mõte tuli talle 1913. aastal. Kuuest värvusest , kaasaarvatud ka olümpialipu valge põhi, kuulub iga riigi lipuvärv...
EBAHAIGE Komöödia kolmes vaatuses muusika ja tantsuga KOMÖÖDIA TEGELASED: ARGAN, ebahaige. BÉLINE, Argani teine naine. ANGÉLIQUE, Argani tütar ning Cléante´i armsam. LOUISON, Argani väike tütar ning Angélique´i õde. BÉRALDE, Argani vend. CLÉANTE, Angélique´i armsam. HÄRRA DIAFOIRUS, arsti. THOMAS DIAFOIRUS, eelmise poeg ning Angélique´i kosilane. HÄRRA PURGON, Argani arst. HÄRRA FLEURANT, apteeker. HÄRRA BONNEFOY, notar. TOINETTE, teenija. Tegevuskoht Pariisis PROLOOGI TEGELASED: FLORA. KAKS ZEPHYROST, tantsivad. CLYMENE DAPHNE. THYRSIS, Clymene armsam, ühe karjasterühma pealik. DORILAS, Daphne armsam, teise karjasterühma pealik. MEES- JA NAISKARJASED Thyrsise ja Dorilase saatjaskonnast, laulavad ja tantsivad. PAAN. FAUNID, tantsivad. ESIMENE VAATUS ESIMENE ETTEASTE
Mis ma kukun, kurba lindu, Mis ma laulan; närtsind nokka? Noorus närtsinud nõmessa, Kolletanud kanarbikku, Leinakese lehtedella.... Seega lugu algab Kalevi ja tema vendade välja rändega oma isa kodust, üks vendadest läheb venemaale kaupmeheks ja Kalev ise tuleb siia Maarjamaale. Siis edasi jutustab, et kusagil ela üks Lesk kellele sünnitatakse kaks võõras tütart. Nendeks on Salme ja Tedre Linda. Ja jutt veereb edasi kus juba Salmele tulevad kosilased: Siis tuli kolmas kosilane, Tuli tähtipoisikene, Põhjanaela vanem poega, Viiekümmenel hobusel, Kuuekümmenel kutsarilla; Tahtis Salmet kaasaks saada, Neidu kihul kinnitada. Salme hüüdis aidastana, "talli viige tähe hobune..... Siiski peale pikka kosilaste rada võtab Selma endale tähe meheks ja nad hakkavad pikka pulma pidu pidama, mis kestab kaua, kaua. Lõpuks jõuavad ka kosilased Lindale. Viimaks tuleb ka Kalev, aga Lesk ja Salme pakuvad Kalevile süüa ja juua magusat. Kuid Kalev keeldub ja tahab Linda
ebasobivust tajumata abieluettepaneku! Nördinud Cornelia mõtleb üksnes oma surmale. Sextus vannub kättemaksu. Kuningapalee. Cleopatra kuuleb äsjastest sündmustest Nirenuse kaudu. Ta otsustab kasutada tekkinud olukorda enda kasuks ja venna kahjuks - mõlemad ihaldavad ju olla ainuvalitsejad. Achillasel on ettepanek Ptolemaiosele: ta tooks Ptolemaiosele Caesari pea, kui saaaks vastutasuks Corneliaga naituda! (Niisiis, veel üks kosilane Corneliat piiramas.) Ptolemaiosel ei ole midagi selle vastu. Roomlaste laager. Caesar mõtiskleb Pompeiuse tuhaga täidetud urni ees. Saabuvad Cleopatra ja Nirenus. Cleopatra esineb "Cleopatra teenijanna Lydiana", kes palub Caesarilt abi: Ptolemaios olevat omastanud ta varanduse. Caesar on kaunitarist ülimalt vaimustatud ja lubab teda kaitsta. Cleopatra ja Nirenus poevad peitu, kui näevad tulemas Corneliat. Cornelia tõotab Ptolemaiosele kätte maksta
tõmbamisest. Naine võeti väevõimuga, rööviti ehk tõmmati. Põhjused olid erinevad: peigmees ei pruukinud tüdruku vanematega kaubale saada, kuid tuli ka lihtsalt tõmbamine odavam. Eelkosjad ehk kuulamine. Kosja tuli minna kindla peale, sest kus selle häbi ots, kui kosjad tagasi lükatakse. Kuulamiseks saadeti tulevase pruudi koju kuulueit, kelleks oli tavaliselt keegi vanem naisterahvas, harva ka peigmehe ema. Kuulueit pidi ümbernurgajutuga teada saama, kas tulevane kosilane ikka oodatud on ja igati tema häid omadusi kiitma. Kindlasti pidi tal viinapudel ehk kuulupudel kaasas olema. Võeti pudel vastu ja joodi sellest, siis olid lootused kordaminekuks kõige paremad; pandi aga pudel avamata kõrvale, tähendas see järelemõtlemist ja tagasiandmine muidugi seda, et kaup jääb katki. Mulgimaal aga oli kosjakase tava. Noormees viis kase neiu akna taha ja kui see sisse võeti, oli mõtet kosja minna.
selge, et kes see õnnelik on. Sosistab ühele ning ss teisele, et just tema on see. Lubab veerand tunni pärast tagasi olla. KUUES STSEEN Naised vaidlevad endiselt. Sganarelle üritab neile rääkida auku pähe, et nad ei lahkuks oma kodukülast ning et nad tormavad õnnetusse. SEITSMES STSEEN Don Juan tahab teada, et miks Sganarelle talle ei järgne. Sganarelle räägib samal ajal, et tema isand on petis ning enne neid on ta paljusid neide võrgutanud, et ta on maailma suurim kosilane. Samal hetkel märkab ta Don Juani ning muudab oma juttu, et see on vale ning et tema isand pole sugugi maailma suurim kosilnae, tal on head kavatsused ning palju muud kõike paremat jne. Don Juan vaatab teda kahtlustava pilguga justkui saades aru, et mida mees seal tegi. Sganarelle mängib oma ustava teenri rolli ilusasti lõpuni, paludes tüdrukutel mitte uskuda neid, kes seda juttu räägivad. KAHEKSAS STSEEN La Ramée tuleb Don Juani hoiatama, et teda otsivad taga 12 ratsameest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
