1. regivärsiline 2. lõppriimiline Rahvajutt 1. muistend 2. muinasjutt 3. naljand 4. pajatus rahvaluule väikeliigid 1. mõistatus 2. kõnekäänd 3. vanasõna regivärsiline - regilaulule omane värsivorm lõppriimiline - uuem rahvalaul (salmiline) muistend rahvajutt mille sündmustik on seotud mingi koha, aja või inimesega muinasjutt rahvajutt, mis pajatab väljamõeldud sündmust, tegelase elust ja saatusest naljand rahvajutt mis märgib lühikest, humoristliku või satiirilise sisuga pajatus aluspõhjata humoristlik, mütoloogiline rahvajutt, mis on tekkinud tõelise ütluse põhjal mõistatus rahvaluule lühivorm mis koosneb, ülesandest(küsimusest) ja vastusest (lahendusest) kõnekäänd rahvaluule lühivorm, mis annab piltliku väljendi vanasõna - Vanasõna on rahvasuus käibiv üldistav lause, mille tunnusteks on lühidus ja õpetlikkus.
ükskord ka ükskõikne Kõik siin on jäik käik jäljeridagi Las siinsed usuvad et teavad kõike Nad teavad et ei usu mitte midagi Kokkuvõte v Valisin Leelo Tungla just sellepärast, et olen ta luuletusi lugenud ja need on alati tundunud sõbralikud ja südamlikud. v Mulle meeldib tema loomingu juures see et, luuletused on elujulged ja humoristliku alatooniga. v Soovitan tema luulet lugeda kõigil luule huvilistel, sest Leelo Tungal oskab oma värssides lugejatega saavutada sooja ja loomuliku kontakti. Tänan kuulamast
Puudub kindel autor. Jutu sisu võib paikkonniti erineda. Peegeldavad vanarahva uskumisi ja tarkust. Tegelasteks on müütilised olendid, tegevuspaigaks müütilise tähtsusega kohad. Rahvajutt on rahvaloominguline jutustus, see on üks rahvaluule põhiliikidest. Rahvajutt on üldmõiste muistendi, muinasjutu, pajatuse, naljandi ja anekdoodi 3/ kohta. Naljand Naljand on rahvaluule lühizanr, mis märgib lühikest, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajuttu, rahvalikku naljalookest. Näide: Tauri ja Carolyn jalutasid mööda tänavat. Järsku nägi Carolyn lille ja ütles Taurile: ''Vaata kui ilusad õied!'' Tauri vastu:'' Minu arust on meie tänaval ainult üks Õie.'' (Carolyn rääkis lilleõitest, aga Tauri mõtles inimest nimega Õie) 4/ Pajatus Pajatus on lühike, mütoloogilise sisu tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik
Kirjanduse kodune kontrolltöö 1. Mis on muinasjutt? Liigid ja tunnused. Muinasjutt on väljamõeldud jutt,milles väljendatakse inimeste unelmaid ja lootusi. Põhilisteks tunnusteks on paigad mitme maa ja mere taga,võlujõudu omavad esemed,kindlad arvud (tavaliselt 3 või 7),rääkivad loomad ja linnud,hea ja kurja võitlus,hea võitab alati ning kõik elavad õnnelikult siiani. Liigid : Imemuinasjutud, loomamuinasjutud, tõsielulised muinasjutud, kunstmuinasjutud. 2. Mille poolest erineb muistend muinasjutust? Muistend erineb muinasjutust,kuna muistenditel on seotud kindla aja,koha,eseme,sündmuse või uskumusega,muinasjutud aga mitte. Muistenditel pole autor teada. 3. Muistendi liigid ja selgitused. Muisteneid on kaheksat liiki. 1)Tekkemuistendidräägivad maailma ja inimeste tekkest. 2)Vägilasmuistendidräägivad suurtest vägilastes...
195692 toimetas poliitikaajakirja "Side". Võru murre R. Kolga esimene luulekogu "Ütsik täht" kirjutatud võru murdes domineerib ka kogus "Kõiv akna all" R. Kolk arendab edasi eesti murdeluule traditsioone Murdekeel on taandunud hilisemates kogudes "Müüdud sõrmus" ja "Kiri". Debüütromaan "Küla põleb kahest otsast" näitab eesti üliõpilase kohanemist Rootsi oludega kõrgelt hinnatud humoristliku jutustamise pärast R. Kolga parim proosateos on romaan "Sulajää" Triloogiad Stockholmi triloogia: "Et mitte kunagi võita", "Mõned päevad septembris", "Truudus elu vastu" kujutavad pagulassaatusi. Triloogia "Vallavanema pärandustomp", "Elu edeneb", "Ajad muutuvad" kujutab reportaazlikult vapside liikumist ja Isamaaliidu moodustumist Eesti Vabariigis. Triloogia lõpuosa vaatleb 1940. 41. a
üleloomulikud olendid või asjad (nõiad, võlukepike, haldjad jne) Muistend rahvaluule liik, mis seletab millegi tekkimist või loomist Mõistatus rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest või nähtusest varjatud kujul rea tundemärke. Koosneb kahest osast: küsimusest ja vastusest Müüt usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest Naljand rahvaluule liik: lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt Novell tiheda sündmustiku ja vähese tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ja lõpeb puändiga Puänt üllatuslik lõpplahendus Realism kirjandussuund, mis taotleb tegelikkuse võimalikult täpset kujutamist Remark autori selgitav märkus lavastajale või näitlejale, tavaliselt sulgudes või kaldkirjas Robinsonaad kirjandusteos, milles räägitakse üksikule saarele sattunud inimese võitlusest
lFOLKLOORSE LASTELAULU TÜÜPE lÄiutus-ja hällilaulud lMängituslaulud: 1)Liikumist/tegevust imiteerivad 2) Laulud, mis aitavad unustada valu Mängulaulud: 1)Liisklugemised e liisusalmid 2) Ootamatute sõnaseostega salmid 3)Algustähe kordusele rajatud tekstid 4)Lindude/loomade häälitsusi imiteerivad laulud 5) tähtpäevadega seotud laulud 6) Humoristliku põhitooniga laulud 7)Hoiatava funktsiooniga laulud 8) Dialoogile rajatud julguse/kindluse proovimise mängud 9) Nimesõimule rajatud laulud Ahellaulud 1)Küsimus-vastus-küsimus 2)Nn. Lõputa laulud (moodustub ring) Karjaselaulud EESTI LASTEKIRJANDUSE TEOREETILISE MÕTTE ARENGUST (UNDRITZ, LIIV, KUNDER, PARIJÕGI) Paul Undritzi kõne ,,Laste kirjadest" avaldati Eesti Postimehes. (kirjad tähendavad
sündmustega ja inimestega. 9. Mõistatus lühivorm, annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal tuleb arvata. Ta koosneb kahest osast: küsimusest ja vastusest. Esitati ajaviiteks või taibukese prooviks. 10. Mõtteriim parallelism. 11. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad. Räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtudest jms. 12. Naljand lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Tema sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja -koomika. 13. Parallelism - regivärsilisele rahvalaule iseloomulik võte. Värsirühmade grupeerimise sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. 14. Rahvalaul seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneldes. Jaguneb regivärsiliseks ja lõppriimiliseks rahvalauluks. 15
Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) Kristjan Jaak Petersoni isa oli Riia Jakobi kiriku kellalööja ja kirikuteener. Ema kohta on teada, et ta oli teisest rahvusest. Petersoni koduseks keeleks oli eesti keel ja lap- ed ristitud luteri kirikus. Käinud läbi madalamate astmete koolid, lõpetas ta Riia kubermangugümnaasiumi nelja-aastase kursuse kolme aastaga. Tänu koolikaaslase sugulasele Rosen- plänterile sai Peterson juba koolipäeval avaldada oma keeleteaduslikke kirjutisi aja- kirjas ´´Beiträge``. Ta oskas kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. 1819. aasta jaanuaris alustas Peterson õppimist Tartu ülikooli usuteaduskonnas, kuid kat- kestas õpingud juba 1820. aasta kevadel. Ta ei sooritanud ühtegi eksamit. Peterson käis mitu korda jalgsi Tartust Riiga, et külastada oma vanemaid. Ta elatas ennast kirjutamisega ''Beiträgele`` ja ´´Soome mütoloogia`` tõlkimisega saksa keelde. Ta pani aluse ka eesti mütoloogia kirja panemisele, mida hil...
Suri Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. Adson valis oma loominguliseks ülesandeks kasvukoha Võru keele viimise kirjandusse, olles üks esimesi murdeluule viljelejaid (luulekogud "Henge palango" 1917, "Vana laterna" 1919, "Roosikrants" 1920, "Kaduvik" 1927, "Katai, kibuvits nink kivi" 1928, "Pärlijõgi" 1931 ja "Lehekülg ajaraamatust" 1937). Oma parima on Adson saavutanud kahes esimeses kogus, kus Sännat meenutavad idüllilised lapsepõlvepildid saavad murdekeele kaudu humoristliku värvingu. Järgmistes raamatutes laieneb teemade ja motiivide ring, viimastes kogudes domineerivad surmamõtted ja pessimistlikud toonid. Viimaseid, sh ka Eestis kirjutatud luuletusi, esitab Rootsis ilmunud eleegilise meeleoluga kogu "Rahumäe kannel" (1973).
ESITÄHTEDE KOKKUKÕLA ALGRIIM NT: MÖLDERID MÖLISAMAIE VASTAND TÄHENDUSLIKUD SÕNAD ANTONÜÜM NT: ILUS-KOLE VOKAALIDE KORDUS SÕNADE ALGUL ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMI...
kohta; vägilasmuistendid-seotud Kalevipojaga, Vanapaganaga; kohamuistendid- jutustavad järvede, rändrahnude jne tekkimisest; ajaloolised muistendid- seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega Mõistatus-annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal tuleb see ära arvata Müüt-tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jms Naljand- lühike, humoristliku sisuga rahvajutt. Sündmustik valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal liialdused, sõnamäng ja koomika. Novell-tiheda sündmustikuga, vähe tegelasi, lõpeb puändiga, piirdub harilikult ühe teemaga, jälgitakse tegelaste siseelu või omavahelisi suhteid. Parallelism-mõttekordus Poeem-pikk jutustav värssteos Publitsistika-vahendab arvamusi, vaateid, ideoloogiaid. Kajastab inimühiskonna arengut. Arutletakse inimeste ja ühiskonna probleeme. Puänt- üllatav kuid loogiline lõpplahendus.
14.-16. sajand Sõna ,,renessanss" tuli prantsuskeelest. Tähendab taassündi. Võeti kasutusele Itaalias 16. Sajandil, tähistamaks tagasipöördumist vanakreeka kultuuri ideaalide juurde. Vaimulike sanrite kõrvale ilmuvad ilmalikud. Uued laululiigid · Motett a capella koorile. Iseloomulik on erinevate tekstide kasutamine samas teoses. Ladinakeelne, polüfööniline. · Villanella Satiirilise või humoristliku sisuga talupojalauluke. · Madrigal Laul karjuse idüllist või armastusest. · Sansoon prantsuskeelne ilmalik, polüfooniline laul. · Frottola Õukondlik laulutüüp, tantsulaul. · Balletto Tantsulaul, rütmikad tekstid ja refräänid (Trillatrulla). Esimesed muusika õppeasutused Avati 16. sajandil Itaalias. Neid nimetati hospidalideks ehk konservatooriumiteks. Algselt kujutasid nad vaeslaste kodusid, kuhu koondusid, vanemateta, väljas abielu sündinud või
Lastele on Hando Runnel avaldanud neli luuleraamatut: "Miks ja miks" (1973), "Mere ääres, metsa taga" (1977), "Mõtelda on mõnus" (1982), "Taadi tütar" (1989) ja ,,Juturaamatu" (1986), milles ka mõned värsid. Enamus lasteluulest on pärit ajast, mil autori kuus last olid väikesed. Hulk Runneli luuletusi on viisistatuna saanud tuntuks rahvalike lauludena. LOOMING Runneli varasemas luules on valdav maaelupildistik, hilisemas humoristliku või raskemeelse mõtiskluse kaudu väljendatud ergas kodanikutunne. Kõike, mida pakub elu, on luuletaja jaoks värsiväärne. Luule on aja- ja ühiskonnakriitiline ning see kriitika lähtub irooniast. Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus.
kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Koosneb kahest osast : küsimusest ja vastusest. Mõtteriim- regivärsilisele rahvalaulule iseloomulik võte, värsirühmade grupeerimine sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Müüt- usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad vüi pooljumalad ning räägib maailma ja elu tekkimisesst, loodusnähtustest jms. Naljand- lühike, humoristliku ja satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on valdavalt sõsielune. Olulisel kohale on liialdused, sõnamäng ja kiimoika mäng. Novell- tiheda sõndmustiku ja väheste teelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Parallelism- regivärsilisele rahvalaulule iseloomulik võte, värsirühmade grupeerimine sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Populaarteaduslik kirjandus- aimekirjandus, krijandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja
Lastele on Hando Runnel avaldanud neli luuleraamatut: "Miks ja miks" (1973), "Mere ääres, metsa taga" (1977), "Mõtelda on mõnus" (1982), "Taadi tütar" (1989) ja ,,Juturaamatu" (1986), milles ka mõned värsid. Enamus lasteluulest on pärit ajast, mil autori kuus last olid väikesed. Hulk Runneli luuletusi on viisistatuna saanud tuntuks rahvalike lauludena. LOOMING Runneli varasemas luules on valdav maaelupildistik, hilisemas humoristliku või raskemeelse mõtiskluse kaudu väljendatud ergas kodanikutunne. Kõike, mida pakub elu, on luuletaja jaoks värsiväärne. Luule on aja- ja ühiskonnakriitiline ning see kriitika lähtub irooniast. Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus.
Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. a. Alatskivi vallas. Õppis vaheaegadega Kodavere kihelkonnakoolis, oli 1882-83 Jakob Liivi juures Väike-Maarjas õpetaja abiline. Töötas 1885. a. ajalehe "Virulane", 1888-89 Viljandis ajalehe "Sakala" ja 1890-92 Tartus ajalehe "Olevik" toimetuses. Haigestunud skisofreeniasse, elas aastast 1893 sugulaste ja tuttavate juures peamiselt Alatskivil. Alustas loometeed prosaisitina. Pildistanud varaseis, kohati humoristliku tooniga juttudes iseloomulikke talupojatüüpe ja külaelusündmusi. Kujutanud omaelulooliste sugemetega jutustuses "Vari" (1894) vaestekülast põlvneva luuleandelise noormehe traagiliselt lõppenud haridus- ja eneseteostuspüüdlust. Jutustuse "Nõia tütar" (1895) peategelane on külakeskkonnas tagakiusatav kasulaps. Ilmeka tõepärase elukujutajana oli Liiv sajandivahetuse eesti kriitilise realismi eelkäija. Hilisproosat koondab miniatuurikogu "Elu sügavusest" (1909). 1885. a
“Kirjad sõgedate külast” 1955 “Meremees Murka” 1958 “Jäine raamat” 1959 1.1.5. August Gailit 7 August Georg Gailit oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone7. "Üle rahutu vee" (romaan), 1951 "Kas mäletad, mu arm?" (ühendab mitut proosažanri), 1951–1959 *7.Följeton- tegelikkuse väärnähtusi naeruvääristav satiirilise v. humoristliku käsitluslaadiga kirjutis 1.1.6. Jaan Kross Jaan Kross oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist8 ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. „Söerikastaja” (1958) *8. esseist- esseede kirjutaja 8 1960. aastad Kuuekümnendaid aastaid on piltlikult nimetatud eesti kirjanduse renessansiajastuks9, eesti kirjanduse uueks klassikaajastuks
sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamu loodusnähtustest ja ühiskonnast, nende sisu peeti tõeseks 28. Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata 29. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jmt 30. Naljand - rahvaluule liik; lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja koomika 31. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse, teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. 32. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja
Jõulukroon õlgedest, riputati lakke. Sõna ,,jõulud" on skandinaavia päritoluga. · Suvisted - maarahva pööripäev, jaanipäeva üks komme purjus peaga üle lõkke hüpata, tulnud venelastelt. · Vastlad, lihavõtted, jüripäev RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVADE MUUTUMINE TÄNAPÄEVAL · Talupoja uskumuste ja kombestiku taandumine. · Tänapäeval eelkõige meelelahutusliku ja ajaviitelise eesmärgiga. · Minevikupärandi meenutamine humoristliku varjundiga. · Tähtpäevade ühtlustumine Lääne-Euroopa kombestikuga. (N: valentinipäev, halloween) RAHVAKALENDRI OLULISEMAD TÄHTPÄEVAD · Kombestik enam vähem välja kujunenud, kuid võivad erinevad regiooniti. · Jaanuar (näärikuu, südakuu): 1. jaanuar uus aasta, nääripäev - uusaastaööl käidi vaatamas kalakoidu: seal kus lõi enne taevas heledaks arvati olevat suvel kalaparvi. 6. jaanuar kolmekuningapäev tähistab jõulu lõppu
Karl August Hindrey (1875-1947) Karl August Hermann Hindrey (pseudonüüm Hoia Ronk; 15. august 1875 Abja 9. jaanuar 1947 Tallinn) oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik. Õppis aastatel 18941904 Peterburi, Müncheni ja Pariisi erakunstikoolides. Töötas ajavahemikul 1904 1928 Postimehe ja Päevalehe toimetuses. Asutas pilkelehed Sädemed ja Kratt ning sai nende kaudu tuntuks karikaturistina. Tegevus karikaturistina Karikatuurilooming arvustab tsarismi, baltlust ja tõusiklust ning joonistuslaad kõneleb "Simplicissimuse" koolkonna juugendlikust mõjust. Algatas eesti lasteraamatute illustreerimise ("Pambu-Peedu", "Lõhkiläinud Kolumats"). Tegevus kirjanikuna Kirjutanud lasteraamatuid, mälestustesarja, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid, teatri-, kirjandus- ja kunstikriitikat jm. Loomingu väärtuslikum osa on psühholoogilised novellid. Lisaks kirjutas ka ajaloolisi ja kaasajaainelisi romaane. http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Augu...
kuidas koduperenaised ja teenijad mantelahjuga köökides süüa tegid. 6 läbimõõt on 25 m, seinte paksus ulatub 4,7 - 5,1 meetrini. Alates 18. sajandi teisest poolest oli tornis laskemoona- ja relvaladu. Humoristliku nime Paks Margareeta on suurtükitorn saanud arvatavasti meremeestelt. Paks Margareta Paks Margareeta rajati Suure Rannavärava eesväravate rekonstrueerimisel 1518-1529 a. See oli kolmekorruseline suurtükitorn, milles oli kokku üle 155 laskeava. Põhjasõja Foto nr 3. Paks Margareeta
15. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukas. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), August Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. 16. Haiku - jaapani väike looduluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talv). Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit
15. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukas. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), August Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. 16. Haiku - jaapani väike looduluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talv). Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit
Kunstnikuna väga andekas, kuid inimesena talumatu iseloomuga: tundeline, keevaline, kartis üksindust. Verlaine 19. saj lõpu suurim luuletaja, muutus parnaslaste pooldajast sümbolismi pooldajaks, Euroopa sümbolistidest luuletajate iidol; tema luule lüüriline peenekoeline, varjundirikas, rõhk kõla- ja helivarjunditele (,,Sügiselaul", ,,Romanss sõnadeta" MKL). Muutis luule subjektiivsemaks, tõi sisse inimese tunded. Lüürilis-melanhoolse loomingu hulgas ka iroonilisi, humoristliku varjundiga ja oskuslikult kõnekeelseid tsitaate põimivaid luuletusi Püüdis luua selgeid kujundeid, skulptuurset keelt, vabavärssi ei viljelnud. Olulisim luulekogu ,, SÕNADETA ROMANSID" ( 1874) , manifestlik luuletus ,,Luulekunst", millest sai sümbolistide noorema põlvkonna lipukiri. Sisaldas lembelüürikat, lisaks looduslikud ja urbanistlikud motiivid. Loomingus saavutanud kõrge musikaalsuse ,,Muusikat, muusikat enne muud!"
See keelati algul ära, sest selles kirjutati politseilise järelevalve tugevdamisest juhtuvaid liialdusi. · 1884. Aastal lõpetas Tsehhov ülikooli maakonnaarsti kutsega. Kuid arstiamet segas tema kirjanikutööd. · Ainuüksi 1885. Aasta jooks kirjutas Tsehhov 113 teost. · Tsehhovi kirjanduslik kuulsus kasvas kiirest ning ainuüksi kogumik ,,Kirjud jutud" (1886) põhjustas arvukat vastukaja. Seega tõstis ta humoristliku lühijutu väärikasse kirjandusse. · Tsehhovi elu ei olnud aga kerge. Tema ülalpidamisel ole perekond ning tal avastati esimesed tuberkuloosi sümptomid. · Üha enam hakkas ta kirjutama sotsiaalpsühholoogilisi ja kurva põhitooniga teoseid. · Koomilise ja traagilise põimumine toimub novellis ,,Mure" (1885), kus ta näitab inimese õnnetust ja tema süüd sellest. · ,,Kurbus" (1886) on novell, mille Tolstoi arvas esmajärguliste klassi. Selles näitab ta, kuidas
Koosneb 2 osast : Küsimusest ja vastusest. Nende sisuks on talupoegadele lähedaste mõistete ring - põlutöö, tööriistad, koduloomad, majapidamine, riietus, elamud, loodusnähtused, loomad jms. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jms. [Friedrich Robert Faehlmanni "Koit ja Hämarik" ja "Emajõe sünd" Naljand - rahvaluule liik : lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja -koomika. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. Juhtumused esitatakse ajalises järjekorras. Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ning lõpeb puändiga. Sündmustikuga kõrvuti jälgitakse tegelaste siseelu või omavahelisi suhteid
Temast oli kujunemas filmistaar ja järgnes rida väljapaisvaid rolle. Järgnevad aastad olid tema jaoks läbimurdelised. Ta astus üles paljudes kuulsates rollides, kus ta kehastas väga erinevaid isiksusi ja näitas oma mitmekülgsust näitlejana. 1953. aastal mängis ta senisest kaalukamat osa ühes Monroe kuulsamas filmis ,,Härrasmehed eelistavad blonde", mis tegi temast superstaari ja määratles Marilyni persona kui pärani silmadega alateadlikult humoristliku sekspommi. Tema lustakas ja isikupärased kehastused tõid esile sosistava hääletooni, mida hakati pidama talle omaseks ja puusihööritava kõnnaku, millest hiljem kujunes tema näitleja isikupära. Järgnes totaka blondiini roll filmis ,,Kuidas abielluda miljonäriga?", mis lasi Monroe koomikutalendil eredalt särada ja sillutasid teed paljude hinnangul tema parima filmini ,,Dzässis ainult tüdrukud". Nende filmide vahele jäi veel mitmeid
Nii ei saanudki Luts sellekohast kihelkonnakooli lõpudiplomit. Isa nõuandel hakkas Luts Palamuse veskiomaniku Goldbergi (= Grossbergi) poja juures valmistuma Tartu reaalkooli sisseastumise eksameile. Sügisel 1899 oli Luts aegsasti Tartus. Tädi Striegeli ja härra Rastorgujevi vahendusel pääses ta eksameile ja nende sooritamisega Tartu reaalkooli teise põhiklassi. Reaalkoolis ei võitnud vaikseloomuline Luts millegi muuga kaaslaste tähelepanu kui oma kirjanditega. Tema humoristliku klassitöö ettelugemisel sattus klassirahvas kohati väga lõbusasse meeleollu, mis viitab juba tookordse Lutsu huumorimeelele. Vahetunnis sooviti talle kirjandusliku tegevuse alguse puhul õnne. Reaalkoolis üha avardus Lutsu kirjanduslik huvipiirkond. Õpetajaskonnas leidus innustunud kirjandusinimesi, kes õpilasi juhtisid saksa ja vene klassikute juurde. Noor Luts ei piirdunud kohustusliku lektüüriga, vaid ahmis kodus kõiki silmahakkavaid teoseid lugeda
tegelaskujud, sündmustik. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukias. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), august Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. Haiku - jaapani väike loodusluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Huumor- Heatahtlik nali Hümn- Kiituslaul, milles ülistatakse mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid.
määral kujude individualiseerimine: enamasti on ta inimesed kõik ohus muutuda koomilisiks lobisejaiks, peamiselt mis puutub linnarahvasse; maainimesed cn sõnakehvemad, kuid ka huumorivaesemad, see-eest aga palju ilmekamalt iseloomustatud. Sellest mitmekeelselt käratsevast hulgast kerkivad paar üksikut, nagu öeldud, eriti suurejooneliselt välja. Pearu, Maurus ja Karin võiksid olla need, kelle najal Tammsaare koomikavõimeid lõplikult hinnata. Pearu kuju tahaks tunnustada humoristliku kunsti üheks mustersaaduseks. Säärasena see kehastab üht teatud kirge. Peab leiduma, nagu väidab Bergson, inimese väliskujus või hingelises hoiangus mingi ebanormaalne, nagu tardunud, groteskselt suureks paisunud vesikasv, mis ei võimalda tal olla ega käituda loomuliku painduvusega, vaid ikka jälle tungib esile või torkab silma mehaanilise paratamatusega, äratades oma mittekavatsetud veidrusega üldist heatuju
(lastele lauldud ja laste endi poolt lauldud) · äiutus- ehk hällilaulud (turvalisus) · mängituslaulud (kui keegi teine teeb) - liikumist/tegevust imiteerivad (ootamatu püant) - laulud, mis aitavad unustada valu · mängulaulud - liisklugemised ehk liisusalmid - ootamatute sõnaseostega salmid - algustähe kordusele rajatud salmid - lindude/loomade häälitsusi imiteerivad laulud - tähtpäevadega seotud laulud - humoristliku põhitooniga laulud - hoiatava funktsiooniga laulud - dialoogile rajatud julguse/kindluse proovimise mängud - nimesõimlusele rajatud laulud · ahellaulud - küsimus vastus- küsimus (kus sa käisid, kus sa käisid sokukene) - nn lõpta laulud · karjaselaulud ( tinglikult lastelaulud) 7. Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust 19. sajandi II poolest põhjust rääkida eesmärgiteadlikkust eesti lastekirjandusest ning
Ungari järglasriigi Ungari vahel. Lepinguga määrati kindlaks Ungari piirid ja võeti talt ära üle 72% territooriumist. 64% varasemast elanikkonnast, sealhulgas 3,3 miljonit ungarlast (31% ungarlaste koguarvust) jäi elama Ungari piiridest väljapoole. Ungari jäi ilma pääsust merele. Tema armee suurus kärbiti 35 tuhandele ja riik pidi maksma naabritele reparatsioone. Frigyes Karinthy (1887-1938) kirjanik, luuletaja, ilukirjanduse tõlkija, kriitik, XX sajandi humoristliku kirjanduse rajaja · Eesti keeles ilmunud: Palun, härra õpetaja! · aastast 1908 publitseerib Nyugatis , valmistus õpetajakutseks, aga tema huvid jagunesid juba noorpõlves kirjanduse ja loodusteaduse vahel · erakordselt mitmekülgne ja omapärane kirjanik, kõige parema huumoritajuga kirjanik · satiirilised romaanid, jutustused ja artiklid: kodanliku ühiskonna silmakirjalikkuse, tüüpide ja tavade naeruvääristamine Tuntud teosed
kirjandusse - tõsi, mitte niisuguse plahvatusena nagu oli tulnud luule. Nüüd tohtis irduda senistest kohustuslikest mallidest nagu klassivõitlus ja positiivne kangelane ja minna üle ehedale realismile. Üks esimesi pääsukesi oli Rudolf Sirge, kes oma teoses "Maaja rahvas" (1956) kujutas maa ja võimu uut jagamist eesti külas ning esimesena käsitles 1941. aasta juunikuu küüditamist. Juhan Smuul vahetas Stalini ülistamise teema oma kodusaare Muhu kalurite ja meremeeste elu humoristliku kujutamise vastu. Eriti populaarseks ja sorsialisdikes riikides miljonitesse tiraadidesse ulatuvaks sai tema kirjutatud polaaruurijate reisipäevik "jäine raamat" (1959). Noorema põlvkonna olulisemad prosaistid olid Jüri Tuulik ("Tund enne väljasõitu", 1966), Ülo Tuulik ("Sõja jalus", 1974), Mati Unt ("Võ!g", 1964), Arvo Valton ("Veider soov", 1963), Enn Vetemaa ("Monument", 1965) ja Mats Traat ("Koputa kollasele aknale". 1966). Undi koolinoorte elu kujutavat
Vihmavarjude vahelt oli ainult üpris raske dirigenti jälgida. Siiski püsis meeleolu reibas ja seda olevat aidanud üleval hoida J.V. Jannseni optimistlik olek, mis teistele eeskujuks oli (Palamets,Hillar 1994:16-17). Laulupeo teise päeva kontserdil lauldi ilmalikke laule ja selle tarvis ettevalmistatud kõnesid sundis vihm küll lühendama, kuid siiski oli nende mõju väga suur. Ainuke, kes oma kõne ära jättis oli Jannsen. Viljandi pastor Fr. Hörschelmann pidas humoristliku kõne, kus ta kiitis Jannsenit tema suure osa eest eestlaste laulupeo ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning lõpetas sellega, et laskis hüüda ,,elagu" meie ,, laulupeo isale". (Palamets,Hillar 1994:17) Õhtuks kogunes enam kui tuhat inimest Vanemuise seltsi aeda suurele õhtusöögile, mida pakuti vihmasajus, kuid see ei mõjutanud mitte kuidagi peorahvast. Ette oli valmistatud palju lauakõnesid ning tooste tähtsamate tegelaste auks
luulelaadi matkisid paljud. Verlaine'i lüürika ,,Sõnadeta romanssides" on kooniline ja meloodiline, tundlik ja täpne rütm ning intonatsioon lubavad edasi anda inimtunnete keerulist mitmekesisust. Lüürikas asetab rõhu kõla- ja helivarjunditele, mis kas saavutavad ise sümboli tähenduse või võimendavad visuaalse sümboli mõju. Kuigi tema luule oli enemasti lüürilis-melanhoolne (eemaldumine parnassi põhimõtetest), leidus ka temal iroonilisi, humoristliku varjundiga ja oskuslikult kõnekeelseid tsitaate põimivaid luuletusi. Üheaegselt ,,Sõnadeta romanssidega" kirjutas manifestliku luuletuse ,,Luulekunst", mis ilmus tunduvalt hiljem. Sümbolistidest luuletajate noorem põlvkond võttis selle oma lipukirjaks. Rimbaud kirjutas mõned enda varajased luuletused traditsioonilises vormis. Neiski oli kujundipeenust, mis lubas aimata luuletajaannet. 1871. aasta luuletustes ,,Jeanne-Marie käed" ja ,,Taas tuleb rahvas Pariisi"
varjundeid tabavat luulelaadi matkisid paljud. Verlaine'i lüürika ,,Sõnadeta romanssides" on kooniline ja meloodiline, tundlik ja täpne rütm ning intonatsioon lubavad edasi anda inimtunnete keerulist mitmekesisust. Lüürikas asetab rõhu kõla- ja helivarjunditele, mis kas saavutavad ise sümboli tähenduse või võimendavad visuaalse sümboli mõju. Kuigi tema luule oli enemasti lüürilis- melanhoolne (eemaldumine parnassi põhimõtetest), leidus ka temal iroonilisi, humoristliku varjundiga ja oskuslikult kõnekeelseid tsitaate põimivaid luuletusi. Üheaegselt ,,Sõnadeta romanssidega" kirjutas manifestliku luuletuse ,,Luulekunst", mis ilmus tunduvalt hiljem. Sümbolistidest luuletajate noorem põlvkond võttis selle oma lipukirjaks. Rimbaud kirjutas mõned enda varajased luuletused traditsioonilises vormis. Neiski oli kujundipeenust, mis lubas aimata luuletajaannet. 1871. aasta luuletustes ,,Jeanne-Marie käed" ja
ning lõpus naasetakse jällegi 3)reaalsusesse. Nt: L.Carroll "Alice imedemaal"; A.Lindgreni " Mio, mu Mio" ; A. A.Milne "Karupoeg Puhh"; J.Barrie "Peeter Paan". 28. Huumor lastekirjanduses (mõiste tähendus, liigid füüsiline huumor, tegelaskuju huumor, keelehuumor + näited) Ühtegi aspekti pole lastekirjanduses käsitletud hoolimatumalt kui temas leiduvat huumorit: vohavad mitmesugused kahtlase väärtusega oletused laste huumori ja humoristliku lastekirjanduse kohta. Füüsiline huumor lastekirjanduses füüsilised äpardused (libastumine, komistamine, koperdamine, veega pritsimine, peadpidi kokkujooksmine jne). Väikelaste huumor koosnebki kõikvõimalikest kokkupõrgetest ja äpardustest. Ka folkloorses lastekirjanduses esineb lärmakat, füüsilist tüüpi huumorit (nõia veider väljanägemine ja ebapraktilisus; hiiglase kohmakus jms). Keelehuumor Seda liiki huumorit mõistavad täiskasvanud enam kui lapsed
• Teine tähtsaim püha on suviste püha- maarahva pööripäev • jaanipäeval üle lõkke hüppamine (venelastelt) • Uued kirikupühad mis lisandusid olid vastlapüha, jüripäev, lihavõttepühad. Rahvakalendri tähtpäevade aktuaalsus tänapäeval • Oluliseks muutuseks on talupoja kultuurist pärit uskumuste ja kombestiku taandumine. • Tänapäeval on tähtpäevad meelelahustusliku ja ajaviite eesmärgiga. Mineviku päeva meenutamine humoristliku varjundiga. • Arhailiste tavandite kalendri kombestiku jäämine äärealadele( saaremaale, kihnu, setumaale jne). • Tähtpäevade ühtlustumine Lääne-Euroopa kombestikuga. • Valentinipäev(Ameerika), Halloween, Patricu päev. Eesti kalendri tähtsamad tähtpäevad • Kujunenud kombestik, mida ühel või teisel tähtpäeval tehakse aga need võivad ka erineda regiooniti.
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Tän...
(samuti nii rahvusromantikat kui üle- euroopalik sümbolism) Lemminkäinen (ornamentaalne komp. Millest inimene välja astub) Lemminkäise ema (siluetilik üldkomp, rahvusromantiline teema) Sampo kaitsmine Kullervo needmine (tugeva venestamise protest?) vaiba kavand (rahvakunstist tuletatud ornamendid) Hugo Simberg. Haavatud Ingel (soome) Surma aed.(läbi humoristliku prisma veidi veider, naeruväärne sümbolismi temaatika transformeerumine rahvuslikku) Nikolai Roerich. (Rahvuse enese ehitamine toimub isegi rohkem opositsioonis, vene rahvuslik enesemääratlus tugevnes NSVLi ajal) Roerich.Iidolid Roerich
; A. A. Milne “Karupoeg Puhh”; J. Barrie “Peeter Paan” jm. 15 28. Huumor lastekirjanduse (mõiste tähendus, liigid- füüsiline huumor, tegelaskuju huumor, keele huumor, näiteid). Huumor: Ühtegi aspekti pole lastekirjanduses käsitletud hoolimatumalt kui temas leiduvat huumorit: vohavad mitmesuguse kahtlase väärtusega oletused laste huumori ja humoristliku LK kohta.(„On üks ninasarvik Otto”) Väärkäsitlusi: Lapsed armastavad naerda, seega samastub Lk naljakirjandusega. Huumor on mingi absoluutne omadus, mis lasteraamatus kas on või ei ole. Eeldame, et pole olulist erinevust, mille üle naeravad erinevad lapsed. Naermine kuulub eelkõige ja peaaegu tervenisti lapsepõlve juurde. NB! Huumor ei ole üheselt mõistetav. Miks on huumor jänud kõrgesti hinnatud, kuid vähe uuritud nähtuseks?
Ülekantud tähenduses tähendab fuuria õelat naist. följeton pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukas. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (18911960) ja August Alle (18901952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste. Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (18651933), August Kitzberg (18551927), Oskar Luts (18871953) jt. fööniks mütoloogias punaste ja kuldsete sulgedega lind, kes vanana enda põletab, et tuhast uuesti elustuda. Fööniks on igavese uuestisünni sümbol. G grafiito plangujoonistused ja -kirjad. Grafiitod on nüüdisaegne rahvaluule, mis sünnib soovist end väljendada. Seda iseloomustab ehe rahvakeel ja vahetu väljenduslaad
eepika, algas realistliku proosa esilekerkimine, kuigi 1880. teisel poolel oli ka rahvusromantilise ajaloolise proosa kõrgaeg. Luuletajate hulka tuli palju epigoone, kelle värsid ei omandanud sisulist, kunstilist kaalu ega tähendust. Märkimisväärne protsess hakkas kujunema kirjandusliku mõtte ja kriitika arengus. Rahvusliku liikumise sügavast kriisist, ühiskondlike olude muutusest, tsensuurist olenevalt hakkas proosas ühelpoolt domineerima ajaviiteline, humoristliku kallakuga või teisalt olustikulis-realistlik jutustus.käsitluse ulatuse, kindlama kompositsiooni, karakterite psühholoogia näol hakkab mahukamates jutustustes avalduma romaanile omaseid tunnusjooni. Maximillian Põdder (1852-1905) - oma algupärastes juttudes käsitleb rahvusliku liikumise aja probleeme ja suhtumisi, loomingu tipuks ja tolleaegse proosa tuumakamaks teoseks on "Bob Ellerhein" (1884).
jumaliku algkodu poole; vabavärsiline rütm; teosoofia+loodus; ballaadid liituvad luulekogu kannatuste ja igatsuse teemaga. Meeleolu on “kuldvidevikuline”. Tume fataalsus, usk inimesse. Taassünni filosoofia. „Kadunud kodu” ja „Valge öö” (1920): stagnatsioon, kinnisideed, sugestiivsus; detailid; rõhk riimil, stroofi mitmekesisusel; sonetivorm. Lastelauludega alustas “Lastelehes”. Rahvalaulud juhatasid tee humoristliku ja südamliku luule juurde. Ilusad kujundid, lihtsad teemad: marjuleminek, tibukese unenägu. Samas ka sotsiaalne viletsus: külm tuba, isa haokelguga; kõlakujundite rikkus, kaotamata sidet kõla ja sisu vahel; Enno kaldus liigselt rõhutama endasse süübimist. Ta luule on abstraktne. Loomingus lähtub lapsepõlvemälestustest ja loodusest. Kirjutab kodu- ja loodusluulet, igatsuslaule, ballaade. 27. Fr. Tuglase müüt-novellide poeetika (filosoofiline alus, teemad, põhikujundid jms)
Ilukirjanduse autorid tihtipeale kõhklevad ja ei julge nimetatada oma teoseid ilukirjanduslikeks. Osalt on see seotud poliitiliste põhjustega. Väga paljud valgustusteosed olid kriitilised. Kritiseeriti üldiselt ja ka konkreetseid isikuid. Valgustuskirjanik väga sageli kõnetab publikut/lugejat otse. Reisikiri oli väga oluline toetusmaterjal valgustuskirjandusele. Kirja kõrval olid väga olulisel kohal ka päevikud. Romaan on 18.-20.sajandi suurvorm. Kirjandus on enamasti humoristliku alatooniga. Huumor on jäme, eriti Inglismaal. Inglismaal on hästi oluline humoristlik kujutlusviis või satiir. Valgustuse sajandi lõpupoole see huumor kaob ära. 29.09.2011 Ajaliselt on inglise valgustus kõige varasem. Kui inimese mõttemaailm muutub, muutuvad ka mitmed asjad kirjanduses, kunstis jne. Enamasti on ka filosoof sellel sajandil selline, kes püüab hoomata ja teha järeldusi. Üsna loomulik on see, et Inglise valgustus oli kõige eesotsas, sest Inglise ühiskonnas
kajastuvad ka teistes tema varem kirjutatud näidentites. Neist populaarseim on ,,Rätsep õhk,,. Loomingu kõrgperioodi jõudis Kitzberg sügavas keskeas. Riias töödates tutvus ta sealse tearieluga. Eriti oluliseks kujunes tema hilisem koostöö ,,Vanemuise,, lavastaja Karl Menninguga. Autori loomingulisse pärandisse kuulub 13 näidendit, paarkümmend külajuttu, arvukalt följetone(lühike naljajutt) ja atikleid. Ta ei olnud ühiskonnakriitik, pigem humoristliku ja leebe põhitooniga elukujutaja. Tuntumad näidendid: · ,,Tuulte pöörises,,(1906) · ,,Libahunt,, (1912) · ,,Kauka Jumal,, (1915) · ,,Enne kukke ja koitu,, (1919) Külaainelised komöödiad: 8 · ,,Püve talus,, · ,,Kosjasõit,, · ,,Neetud talu,, 10)B.Alveri elu ja looming. 1906-1989 Elulugu- Betti Alver kodanikunimega Elisabet lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval.
Jaak Jõerüüt - üks esimesi eesti hipisid 60ndatel. Kohtus karvastes ringkondades Viivi Luigega. Partei sekretär. Temast saab hiljem diplomaat. 70ndate luules paistab slma üdiliku linnaluule laiendusega. Kui Üdi teisikuid mõelda, siis Jõerüüt sobiks siia pilti. Tal oli luuletamises pikk paus ka diplomaadiks olekuaegadel. Järjepidevust järkub. Villu Kangur - Koos Trulliga laulutekstide autoriks. Kangur eriti, "Eesti pastoraal" Ilmar Trull - debüteerib 80ndatel, võetakse teda humoristliku ja äraspidise autorina, tundub, et teistpidisus on leidnud väljuni lasteluules. Peeter Volkonski - kirjanduses osalus väike, lasteluulet temalgi. Ott Arder - Viidingu kaasvõitleja 70-80ndatel oli, mingi mõtteline järjepidevus laulutekstiautorina. Kui Ruja muudab stiili poppRujaks, tuleb mängu Ott Arder. Hea koostöö lasteluule vallas. Debüütraamatuteni jõudmine. Tugeva modernismikogemusega luuletajad. Ei saa ühegi puhul öelda, et läheks vastuollu traditsiooniga.
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirj...
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
