Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti kirjanduse ajalugu I". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirik, luts, rahvaluule, luuletus, kirjanduslik, romantilis, kogud, pastor, realistlik, laad, luulekogu, lutsu, enno, haridus, käsitlus, kuma, talupoeg, vennaste, poega, keelset, vilde, vennastekogudus, juttu, luuletuse, laadi, jakobson, kirjandusliku, kriitilise, kultuuriloo, juttud, draama, orjus, trükk, lüürika, kreutzwald, valgustus, revolutsioonH-i näitekirjanduses. Koidula oli väga haritud naine. koorilauludest on seni populaarsed «Isamaa Tema talent, ühiskondlik aktiivsus, töökus mälestus» («Isamaa ilu hoieldes&dots;»), «Kungla aitasid tal oma loomingus saavutada selliseid rahvas» ja «Munamäel». Väga viljakas kirjamees rajajooni, mis olid seni ja pikka aega hiljemgi oli Matthias Johann Eisen Vigalast (1857-1934) - kättesaamatud teistele. Koidula rahvaluule suurkogumise organiseerija, paljude luuleloomingu paremik on eestlasi populaarsete rahvaraamatute publitseerija - lapsepõlvest peale sütitanud ja olnud ,,Esivanemate varandus" , ,,Rahva-raamat" , ülendavaks ning ühendavaks jõuks. ,,Vanapagana jutud" , ,,Rahva-nali" ja ,,Kratiraamat" . Eisen lüürikuna on kadunud oma 5. Ärkamisaja luule
3 värsimõõdus. Nii on 241 laulutõlget sisaldav "Neu Ehstnisches Gesangbuch" esimeseks (kiriku)laulude koguks. Lõunaeestikeelne lauluraamat "Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat" ilmus Adrian Virginiuse toimetamisel. Sellegi täiendatud ja redigeeritud teine trükk "Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat" oli värsimõõtu arvestavam ning keelelt ühtlasem. Antud etapil olid olulisemad tegijad Kullamaa pastor Heinrich Göseken ja Urvaste pastor Johann Gutslaff. Göseken tundis hästi eesti keelt ja piisavalt ka värsitehnilisi võimalusi. Vene-Rootsi sõja ajal Tallinna põgenenud Göseken ja Gutslaff töötasid koos Uue Testamendi tõlke kallal. Selle viis lõpuni katkust pääsenud Göseken. Kirikukirjanduse tõlkimise- avaldamise järgmine etapp algas Liivimaal kindralsuperintendendi Johann Fischeri tegevusega. Ta oli saanud loa trükikoja asutamiseks, eelkõige Piibli avaldamiseks. Ta kutsus
See sisaldas rohkelt õpetusi igapäevaeluga toimetulekuks. Et aga maarahvas pühapäeviti oma aega mõistlikumalt kasutaks, kirjutas ta ka teose ,,Pühhapäwa Wahhe-lugemissed", mis kirjeldab elu-olu välismaailmas. ,,Vahelugemisi" on nimetatud ka talurahva entsüklopeediaks, sest teos sisaldas endas palju huvitavaid andmeid. Kuid Masing tõi uut ka kalendrikirjandusse tema ,,Marahwa Kalender" on varasematega võrreldes palju sisukam ja laiahaardelisem. Pastor Masing oli lisaks kõigele ka hea keeletundja, ta valdas saksa, eesti, prantsuse, ladina, kreeka ja itaalia keelt ning mõistis veel umbes 4-5 keelt. Tema huvi eesti keele vastu väljendus aga võitluses põhjaeestilise kirjakeele eest ning püüdluses täiustada vana kirjaviisi. Just tema tõi eesti tähestikku Õ-tähe. 5. Vanim eestikeelne raamat Vanim eestikeelne raamat pärineb aastast 1525, kuid ei ole kahjuks säilinud, kuna põletati.
Läti Hendrik kirjeldab elu ristirüütlite vaatenurgast, rõõmsal toonil.Tubli töö! Seevastu paganaid kirjeldab stiilis vaata, kui inetu lugu. Läti Hendrik (1188-1259) - tegi kogu ristisõja kaasa ja hiljem pani sündmused kroonikasse. Kirjutatud 1224-1227 sõja lõpufaasis. Oluline keeleajaloolises mõttes. Vanade keelevormide kaudu saab rekonstrueerida keele muutumist ajaloo jooksul. Kirjanduslikust tähtsuses peame vaatlema teda muu tollase euroopa kontekstis. Tol ajal oli kroonikatel kirjanduslik funktsioon. Dokumenteerisid sündmusi, aga teisest küljest kasutati kroonikaid sageli ordu lauaraamatutena, ühistel rüütlite söömaaegadel loeti ette. Tollane rüütlikultuur oli tegude kultuur. Kirjaoskus rüütlite hulgas oli võrdlemisi madal. Paljud kroonikad olid sageli kirjutatud riimivormis. Teatav esteetiline funktsioon. Kroonika on andnud inspiratsiooni ka kirjanikele ajalooliste romaanide tarvis. Näiteks E. Kippel ,,Meelis", M.Metsanurk ,,Ümera jõel". 30ndatel
Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia)
paremaks saavutuseks. Tegu juhuluuletusega. Kujutab Põhjasõjas palju kannatada saanud Tartu linna saatuslugu. Vene vägede poolt hävitatud Tartu lugu kujutades on autor ilmselt arvestanud Jeruusalemma hävituslooga, mis oli avaldatud lõunaeestikeelses kirikukäsiraamatus. Rahvusvahelise kultuuriloo kontekstis on Käsu Hansu kaebelaul erakordselt mahukas eriomase kompositsiooniga luulekogu. Autor tundis korralikult rahvakeelt, toetus rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormidele. Käsu Hansu kaebelaul levis üsna laialdaselt rahvasuus 18. ja veel 19. sajandil ning sellest on üles kirjutatud mitmeid koopiaid. 7. Valgustuslik kirjandus a) Mis on valgustus ja valgustuskirjandus? b) Millal tekib eesti valgustuslik kirjandus? c) Nimetage olulisemaid eesti valgustusliku kirjanduse esindajaid ja nende teoseid.
Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet, Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui zanri arengut on kõge enam mõjutanud 18. sajandi oti rahvaballaadid. Tuntud ballaadimeistrid on, Johann Wolfgang
a Pärsia saatkonna koosseisus (reisist Adam Oleariuse "Uus Pärsia reisikiri"). Ta moodustas Saksamaa moe järgi oma lamburiringi harrastusluuletajatest, kuhu kuulus gümnaasiumiprofessoreid, pastoreid jt. Seltsi liikmed tutvusid Opitzi seisukohtadega ja arvestasid neid oma värsistustes. Juhuluuletustest mainekamad pulmalaulud. Kaalukamaks eesti keeles luuletajaks oli Reiner Brockmann, kes kirjutas esimese eestikeelse luuletuse " Carmen Alexandrinum Esthonicum". Lamburringi kuulus ka pastor Georg Salemann, kes oma pulmalaulus "Laddina- ninck Saxa-Keelet..." ülistab eesti keelt ja leiab, et eesti keeles tuleb samuti laulda. Kirjanduslikult tagasihoidlikumad on juhuluule hulka kuuluvad vähesed matuse-, leina- ja pühendusluuletused. Esimene eesti soost luuletaja oli Puhja köster Käsu Hans, kelle lõunaeestikeelne kaebelaul "Oh! ma waene Tardo liin" jutustab Põhjasõjas palju kannatada saanud Tartu linna saatusloo. 5.Bengt Gottfried Forselius (1660? 1688)
kirikulaulu taustal Teie arvates erandlikud või mitte? Aga baltisaksa mitmekeelse juhuluule traditsioonis? Käsu Hansu luuletusel ei ole midagi ühist ei kenitlevate või frivoorsete pulmasalmikutega, koraaliliste matuselauludega ega õpetatud luule traditsioonide järgi loodud dedikatsioonilauludega. Nii ei ole ka alust käsitleda seda teost koos muulastest autorite juhuluulega (JL) Laulu autor on tundnud rahvakeelt, toetunud rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormile. Laul levis laialdaselt ka rahvasuus (variandid). Käsu Hansu ,,nutulaulu" teemad ja moraal · Tema laul käsitleb Põhjasõja sündmusi 17041708 Tartu linnas. Autori hoiak on Rootsi poolt toetav ja Vene vägede rüüstetegevust tauniv. · Vene väed on karistus Jumala käest. Vrdl BR suhtumist, mis oli suht sama. 18. sajandi jutukirjanduse poeetika ja teemad F. W. von Willmanni ,,Juttud ja Teggud" näitel.
Talupoegadele anti võimalus maad osta ja olla iseenda peremees. Talupojad hakkasid vähehaaval moodustama ise seisust. Loodi vallakogusid ja vallakohtuid et olla kindel et talupoegi vääralt ei kasutataks ning et talupojad ise ei täidaks alla koormise normi. Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar Jannsen. Loodi Eesti Kirjameeste Selts mis tegeles eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsaks peeti õpikuid ning eesti rahvaluule kogumise ja avaldamisega. 2. Sisu Balti kubermangude elanikkonna enamiku moodustasid eestlased ja lätlased. Valitsev elanikkonnagrupp oli baltisakslased ligi 5% rahvastikust. Lisaks neile veel juute, venelasi, rootslasi jt. Enamik elas maal, linnades oli ülekaalus saksakeelne elanikkond. Balti suuremad linnad olid kubermangukeskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused
anekdoot). PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompositsioonid, mis kasutavad ranget ja korrapärastatud struktuuri: rütmistatud kõnet, teksti liigendamist ridadeks ja salmideks ning häälikulist instrumentatsiooni (riim) LÜÜRIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürikas kujutatakse luuletaja siseilma elamusi. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn, pastoraal, regivärss jt. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. (RIIM vormivõte luules: häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus. Tavaliselt paiknevad riimid värsi (rea) lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. VÄRSS luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värss ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe
Eesti kirjandus 1905 1922 20. sajandi algus oli uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890datel aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algus aastail. Teostele annavad värvi üheltpoolt naturalistlikkud kujutus elemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 alustas oma tegevust Noor-Eestirühmitus. 1906 Hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus 1906 Avati Tartus esimene eesti õppekeelega keskkool nimega Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium. Tasuti ka õppemaksu. 1906 - Rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid Vanemuine ja Estonia.
maa-asulates tekkisid laulu- ja mänguseltsid. Neist tähtsaim oli Tartus 1865. a asutatud Vanemuine, millest hiljem sai alguse samanimeline teater. Paljude lauluseltside ühisüritusena peeti 1869. a Tartus esimene üldlaulupidu. Sellest võttis osa 46 koori 800 lauljaga. See oli RL aja üks kultuurielu kõrgpunkte. Tähtsaim kultuuriorganisatsioon RL ajal oli Eesti Kirjameeste Selts, mis tegutses aastail 1872 1893 ja oli eesti kultuurielu juhtiv keskus. Seltsi põhiülesandeks oli rahvaluule kogumine, eestikeelsete õpikute soetamine ja rahvuslike teaduste alal esimeste sammude astumine. Seltsi tööst võtsid osa kõik nimekamad ühiskonnategelased ja kirjanikud nagu C. R. Jakobson, J. Hurt, M. Veske, J. Köler, J. Kunder jt. Palju energiat kulutati eestikeelse kõrgema astme kooli asutamiseks, mida Vene tsaari heakskiidu saamiseks nimetati Aleksandrikooliks. 1870. a loodi Aleksandrikooli peakomitee. Kooli rajamiseks annetas eesti rahvas suuri summasid.
suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust. Kaheksa saksakeelset kunstmuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik" jt.; eesti keeles 1866, 3. trükk 1986). Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust (Asklepiadese stroofis ood "Suur on Jummal so ram", ilmunud 1852, eleegilises distihhonis epigrammid "Järva-ma vanna-mehhe õppetussed", ilmunud 1840, ja dialoogiline luuletus "Piibo jut", ilmunud 1846). ÕES-i kalendrites ilmunud juttudes (talurahva rasket elu kujutav "Tühhi jut, tühhi lorri, tühhi assi, tühhi kõik", 1842, populaarne "Kalendritegija kimbus", 1846 jt.) avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid. 1848 avaldas ta düsenteeriauurimuse "Die Ruhr-Epidemie in Dorpat im Herbst 1845".
1872 sai Hurt kirikuõpetaja koha Otepääle, see tugevdas oluliselt tema seisundit, siitpeale oli Hurt praktiliselt kõigi tähtsamate rahvusliku liikumise ürituste eesotsas. Eesti Kirjameeste Selts Eesti Kirjameeste Selts asutati Tartus 1872. aastal, tegutses kuni 1893. aastani. Idee autoriteks võib pidada F. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoni. Enamus liikmeid olid kooliõpetajad. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega Seltsi esimeseks presidendiks valiti Jakob Hurt. Jakob Hurda juhtimise all tegeldi peamiselt kavakindla Eesti rahvaluule ja kultuuripärandi kogumisega. Teiseks presidendiks sai C. R. Jakobson, kelle ajal pandi põhiline rõhk eesti keele uurimisele ja uue kirjaviisi juurutamisele. Seltsi üldkoosolekuid peeti mitu korda aastas, kus kuulati ettekandeid keele, kirjanduse, kultuuri, rahvaluule, pedagoogika jms. alalt
,,Emmajöe Öpik". ,,Vainulilled"(1866) ,,Kodu", ,,Sügismõtted" ja ,,Kaugelt koju tulles". Peamiselt saksa keelest tõlgitud või mugandatud luuletused looduest, Jumalast ja kodust. ,,Emajõe ööbik I"(1867) See kogu pani aluse K tuntusele. Hiljem koostas ka II osa, kuid see jäi ilmumata. K mõlema luulekogu pealkirjad räägivad nii tema isikust kui ka tema ajast. Isamaaluule K varasemaid luuletusi, kus esineb isamaamotiiv on ,,Miks sa nutad?" Hoopis teistsugus meeleolu väljendab hilisem luuletus ,,Jutt". Erinevalt K patriootiliste luuletuste enamikust ei vahenda see hulkades vastu kajavaid tundeid, vaid autori kõige isiklikumaid hingeliigutusi. ,,Kodu" ja ,,kodumaa" on mõisted, mis saavad inimlikult mõistetavaks just eemalolijatele, sisendab Koidula. ,,Jutt" on igatsusluuletus, milles moodustub tervikkujund. Mõjuvuse saavutamiseks kasutab värssides nii alg-, lõpp- kui ka siseriimi. ,,Enne surma- Eestimaale!" See luuletus on K testament, mida kannab kõrgeim tunne- patriotism.
Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis vene ühiskondliku tõusu aeg. 1880-tel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt pool naturalistlikud kujutus elemendid teisalt romantilised meeleolu paisutused. 1905 alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus 1906 hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. 1906 rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.
ühissöömaaegadel, et innustada neid sõjaretkedel. Autor seab eesmärgiks jutustada, kuidas ristiusk toodi Liivimaale, valgustades ajaloosündmusi eeskätt sõjapoolelt. Autor teadmata, aga ilmselt Saksa ordust, sest hoiak on ordupoolne. Keskne tegelane on ordumeister. Ristiusku toodi tule ja mõõgaga. Maarjakultus, misjonikroonika. Algul jumalasõna kuulutamine, siis järgneb põhilugu. Faktidel pole kohta (kõigest 3 aastaarvu). Läti Henriku stiilist erinev kirjutise laad, Henrik ja see autor ei tundnud teineteist. „Liivimaa noorem riimkroonika“ (1348) autor on Bartholomäus Hoeneke. Teos käsitleb 14.saj alguse sündmusi. Eriti oluline on Jüriöö ülestõusu kirjeldus 1343. Kroonika on alamsaksa k. Autor kirjutab erapoolikult: saksa feodaalide (eriti Liivi ordu) seisukohalt ja õigustatakse nende seisukohti, samas lisab autor palju detailsed faktoloogiat. Originaal pole säilinud, säilinud teos on proosavormis, taastatud J. Renneri 16
,,Mu isamaa, ____________ ja _________" Eesti hümn (_____________ sõnad, _______________ viis) _____ a Lydia Koidula näidendi ___________________________ etendamisega (mängisid vaid (kes?) ____________) Vanemuise seltsis algab __________________________________ . _____ a toimus sinimustvalge (mis seltsi?)______________________________ lipu sisseõnnistamine (kus?) ____________________ . 1888 kutsub (kes?) _____________________ üles rahvaluule kogumisele (,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele") FRIEDRICH REINHOLD _________________________ (1803-1882) Eepos _________________________ 1862 Kangelase 2 heategu (täpne pikk lause): · ____________________________________________________________________________ ; · ____________________________________________________________________________ . Kangelase 2 taunitavat tegu (täpne pikk lause):
,,Vahelugemisi" on nimetatud ka talurahva entsüklopeediaks, sest ta sisaldas palju huvitavaid andmeid. Masing tõi uut eesti kalendrikirjandusse. Tema ,,Marahwa Kalender" on varasematega võrreldes palju tuumakam ja laiahaardelisem. See sisaldas ilmaennustusi talurahvale, kirjutisi Euroopa maadest ja rahvastest , Eestist ja Venemaast huntide hävitamisest, tulekahjude ärahoidmisest ja paljust muust, mida Masing pidas talupoegadele tarvilikuks. Pastor Masing oli hea keeltetundja. Masingu huvi eesti keele vastu väljendus võitluses põhjaeestilise kirjakeele eest ja püüdu täiustada vana kirjaviisi. Ta tõi eesti tähestikku õ-tähe. O.W. Masing proovis oma võimeid ka värsisepana: valm ,,Päts" Valm - õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi. Valmides naeruvääristatakse inimeste ning ühiskonna pahesid. Valm koosneb tavaliselt kahest osast
näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel seltsielu. Liikumise Peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Hurt president. 1874 aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje alla. Eesti Kirjameeste Selts 1872 - loodi Eesti kirjameeste Selts, koondamaks kõiki eesti soost haritlasi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimene president oli Hurt, kes osales aktiivselt seltsi kõigis ettevõtmistes, eriti rahvaluule kogumisel ja valdamisel. Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mindi 1872 üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on käibel tänapäevani. Carl Robert Jakobson (1841 - 1882) Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna juht. Isa oli suur Jannseni sõber ja agar seltskonnategelane, aga tänu emale
aastani. Pagulasena elas ta Sveitsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kopenhaagenis. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 1919-1920 oli ta diplomaatilises teenistuses. ("Raudsed käed" "Mahtra sõda" "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" "Prohvet Maltsvet"). Juhan Liiv - eesti luuletaja ja proosakirjanik. Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses. "Olevkikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja"Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. August Kitzberg - eesti kirjanik
venestamise vastu. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Rahvusliku ärkamise kõrgajal, 18601880, valitses liikumises poliitiliselt mõõdukas, etnilis- lingvistilisi eesmärke püüdlev suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (18391907) kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (18411882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala (ilmus aastatel 18781882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele
aastal Valkena ehk Kärkna, Lihula kloostri 13. sajandi viimasel veerandil ja 1317. aastal Padise kloostri. ·Romaani kunst: valjala kirik-Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Valjala Martini kirik on kirik Valjala vallas Saare maakonnas. on ehitatud romaani ja gooti stiilis. Valjala kirik oli ühtlasi ka kaitserajatiseks. Valjala kirikut peetakse vanimaks säilinud kivikirikuks Eestis. ·Gooti kunst: kirikud, Tallinna raekoda, kaupmehe elamu, Bernt Notke, Michel Sittow- Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti
Sellised tüübid on nt Jaanus ,,Tasujast" ning Saali ,,Vambola". Romantilises kirjanduses eksisteerib keegi teine, kes vastandub minale. Võib võtta ka vaenlase kuju. Kannatava rahva idee märterlus. Reeturi v äraandja kuju. Teema on ka ajalugu ise (ajaloolised jutustused), osutatud on kunagistele sangaritele, võidukatele sõdadele kui võite pole siis väiksematele kaotustele. Gootilisi jooni eriti pole v.a. See kui Jaanus leiab keldrist mädanenud isa. 14. Realistlik ajalookäsitlus Vilde ajaloolise triloogia näitel Vilde oli 19. sajandil kõige kesksem autor: erinevate zanride algataja. Kriitiline realis. 20. sajandi alguses loob ajaloolis-poliitilise realistliku romaani. Üldiselt liigub ta oma loomingus psühholoogilise kujutlusviisi poole. 1902-1908 ilmus tema ajalooline kolmeosaline triloogia: ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid", ,,Prohvet Maltsvet". Oma triloogiaga loob tsüklilisuse romaanis
VANEM EESTI KIRJANDUS Vanim eesti kirjandus: tunnusediseloomustus, mõjutajad, tolleaegne ajalooline taust jne Rahvaluule ehk folkloor jutustab meie esivanemate elu väga ilmekalt(rahvalaulud, luule ehk poeesia, müüdid, mõistatused, kõnekäänud, vanasõnad). Rahvaluule tõesus väljendub meie kommetes ja tavades. Tegemist on suure, hõlmamatu varandusega, mida tuleb koguda ja säilitada. 1. 19.saj keskel hakkasid eestalsed ise kirja panema 2. innukad eestvedajad Faehlmann ja Kreutzwald( hiljem Hurt) Rahvuskirjandus kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat, s.o kirjutatud sõnakunsti. Selle ajaloolise eksisteerimise
vaene Tarto liin". 7. Valgustusaja alguses 18. s Tartu ülikool ei töötanud ning õpetlasedki olid Eestist lahkunud. Alles 1802. a kutsutakse uued õppejõud (enamasti Euroopast) ning eesrindlikud ideed jõuavad jälle otse siia, ilma saksa emamaa vahenduseta. Seepärast on 18.s üsna kirjandusvaene, kirjutavad endiselt mõisahärrad: Roth, Tiesenhausen, silmapaistvaim luuletajaist on Põlva pastor Oldekop, kelle erinevatel teemadel kirjutatud laulutekstidest osa on ilmalikke. 8. 1766-67 andsid Põltsamaa pastor A. W. Hupel ja arst P. E. Wilde välja 41 vihikut ajakirja ,,Lühhike öppetus...", mis ongi eestikeelse ajakirjanduse algus. 9. Friedrich Gustav Arveliuse ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat" I ja II on lastelugemik, mis sisaldab lookesi moraaliõpetuslike ja tervishoiualaste näpunäidetega. Analoogiline ,,Ramma Josepi Hädda- ja
maarahva seast võrsunud haritlased. Erilist rolli omab siin K. J. Petersoni tegevus, kelle laulud, eriti ,,Kas siis selle maa keel", olid varaseks, kuid täiesti selgeks rahvusteadvuse väljendamiseks. Estofiilse seltskonna (Rosenplänter, Masing) mõjutajaks olid tollal Euroopas laialt levinud J. Herdeni ideed, mis väärtustasid väikseid rahvusi, nende keelt ja kultuuri uuel tasemel. Tähtsat osa eesti ajaloo, rahvaluule uurimisel ja hindamisel etendas järgmine estofiilide põlvkond, kes koondusid 1838. aastal asutatud Õpetatud Eesti Seltsi. Esile tõusid Fr. R. Faehlmann, J. Nocks, H. Jürgenson, Fr. R. Kreutswald. Julgemata alati isegi uskuda oma rahva tulevikku, tehti ometi ära tohutu töö tema harimisel ja silmaringi laiendamisel, rahvuse väärtustamisel rahva enda jaoks. Ning kuigi tegemist oli ajaga, mil ärganud olid vaid vähesed, ei jäänud tollaste tegelaste püüdlused ometi asjatuiks.
EESTI KIRJANDUSE LÄTTEIL Kirjandus avaramas tähenduses: rahvaluule ja kõik kirjapandu (teaduslik, teatme- ning õppekirjandus) jm., Kitsamas tähenduses ilukirjandus ehk belletristika, s.o. kirjutatud sõnakunsti. Põhiline vorm on rahvuskirjandus, mis ei välista kontakte teiste rahvuskirjandustega (nt kreeka motiivid rooma kirjanduses) Maailmakirjandus- universaalsema tähendusega teosed, mille levik ühe rahva juures teise juurde toimub tõlgete vahendusel. Maailmakirjandus on kõigi rahvuskirjanduste
pahelised, ning nad elavad suuresti kirjaniku soovidele allutatult, nende psühholoogiline motiveeritus on nõrk. Saali kaalukamateks teosteks olid „Vambola“, „Aita“ ja „Leili“, milles käsitletakse eestlaste ja liivlaste muistset vabadusvõitlust. Tegemist on triloogiaga. Saal tõi oma seiklusjuttude vahendusel lugejatele lähemale muistse vabadusvõitluse, teadvustas selle olemasolu, kujundas orjusevastaseid hoiakuid ja kasvatas rahvuslikku meelsust. 13. Realistlik ajalookujutus E. Vilde ajaloolise triloogia näitel Realistliku kirjanduse loojaks Ed. Vilde. 20nda saj algul ilmunud ajalooline triloogia paneb aluse teistsugusele lähenemisele, eksperimentaalsele lähenemisele. Eksperimentaalsus seisneb selles, et autor üritab võimalikult täpselt kopeerida tõelisust, kasutatakse palju lisamaterjale. Mineviku tegelikkuse kujutamine muutub palju täpsemaks. Nendes tekstides pole enam ruumi oletustele rajatud sündmuste kajastamisele
asulates tekkisid laulu- ja mänguseltsid. Neist tähtsaim oli Tartus 1865. a asutatud Vanemuine, millest hiljem sai alguse samanimeline teater. Paljude lauluseltside ühisüritusena peeti 1869. a Tartus esimene üldlaulupidu. Sellest võttis osa 46 koori 800 lauljaga. See oli RL aja üks kultuurielu kõrgpunkte. Tähtsaim kultuuriorganisatsioon RL ajal oli Eesti Kirjameeste Selts, mis tegutses aastail 1872 1893 ja oli eesti kultuurielu juhtiv keskus. Seltsi põhiülesandeks oli rahvaluule kogumine, eestikeelsete õpikute soetamine ja rahvuslike teaduste alal esimeste sammude astumine. Seltsi tööst võtsid osa kõik nimekamad ühiskonnategelased ja kirjanikud nagu C. R. Jakobson, J. Hurt, M. Veske, J. Köler, J. Kunder jt. Palju energiat kulutati eestikeelse kõrgema astme kooli asutamiseks, mida Vene tsaari heakskiidu saamiseks nimetati Aleksandrikooliks. 1870. a loodi Aleksandrikooli peakomitee. Kooli rajamiseks annetas eesti rahvas suuri summasid.
· Kogus rahvaluulet · Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist · On kirjutanud 8 saksa müüti: Koit ja Hämarik, loomine, emajõe sünd, keelte keetmine, endla järv ja juta, vanemuise laul, vanemuise lahkumine, vanemuise kosjaskäik · On kirjutanud mõttesalme · Tema looming on väike kuid kultuuriloole väga suur Fredrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) · Päris nimi Vidrik Rein Ristmets · Eepose ,,Kalevipoeg" autor · Rahvaluule koguja · ÕES'i tegemine · Õppis TÜ-s arstiks · Kirjavahetus Faehlmanni, Koidula ja teistega · Oluline eesti keele arendaja · Andis välja ajakirju: ,,Maailm ja mõnda mis seal sees leida on", ,,Sipelgas", ,,Maa ja mere pildid", ,,Kodutohter" · Pikem jutustus ,,Viinakatk" · Romaan ,,Kilplased" · ,,Reinuvader Rebane" · ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" · ,,Paar sammukest rändamise teed"
1917 alustas tegevust. Mait Metsanurk kutsus kirjandushuvilised kokku Teataja toimetusse, et midagi ette võtta ajal kui kirjanduselu on soikunud. Ta plaanis välja anda koguteose, et kirjanduselu elavdada. Teataja toimetuses töötas sel ajal Gailit, kes oli sõbrunenud Visnapuuga. Metsanurga idee jäi soiku. Noor grupp kirjanikke sai kokku Adsoni juures (Adson, Gailit, Visnapuu, Tuglas, Under; Semper liitus Siuruga hiljem). Kõik peale Tuglase olid algajad sel hetkel. Otsustati luua kirjanduslik rühmitus, mille eesmärgiks oli sumbunud kirjanduselu elavdada ja endi teoste väljaandmine. Gailit- 1910 oli Gailitilt ilmunud üks jutustus ,,Kui päike läheb looja", ta oli siis 19-aastane. Teda oli mõjutanud populaarsed sümbolistid. Peale seda tegutses rohkem ajakirjanikuna. Hüüdnimi on Ge. Semper- oli üks esimesi, kes tutvustas eestlastele futurismi. Oli noor erudeeritud luuletaja. Visnapuu- hüüdnimega Vürst. Varasematel aastatel oli avaldanud paar koguteost.
annaabi.ee 
