Eesti 18. sajandil Eesti Linnad pärast Põhjasõda Pärast põhjasõda oli Eesti talud ära rüüstatud, põllud olid söötis ja koduloomad hävinud. Tallinnas ja Tartus elanikud küüditati enne sõja lõppu Venemaale. Väiksed linnad/külad olid täiesti inimtühjad. Liikvele tuli ka katk. Enamus arstid, kirikuõpetajad ja suur osa kaupmehi surid sellesse. Rootsi aegne rahvaarv saavutati 1750.aastatel. Põllumajandus Selline tase mis oli Rootsi ajal saavutati alles 18. sajandi keskpaigaks. Euroopas kasvas aktiivselt viljahind seega see aitas kaasa taastamisele ja arengule. Paljud talud samalajal suurendasid oma põlde. Peeti ka palju rohkem kariloomi see andis vöimaluse väetada põlde sönnikuga mis tähendas, et saaki on rohkem. Teraviljadest hakkati põletama viina see müüdi peamiselt Euroopasse kuid hiljem Peterburi turule. Vaimuelu pärast Põhjasöda Eestimaa ja Saksamaa vahel tihenesid sidemed. 18.sajandil jäi Tartu Ülikool suletuks, sai Baltisaks...
VALGUSTUS · Valgustus - oli suurim vaimne liikumine pärast reformatsiooni Euroopas. See tähistas demokraatlike ideede levikut. Kujunes kõike hõlmavaks maailmavaateks, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Ülimaks väärtuseks kuulutati inimene. Mis toimus Euroopas valgustusajastul - · Prantsuse valgustusliikumine 1)oli kõige võitluslikum, usuti optimistlikult, et uut ühiskonda on võimalik ehitada mõistuse toel. 2)absolutism pidas vastu peaaegu terve sajandi lõpuni. 3)Suur Prantsuse revolutsioon 1789.a. 4)Prantuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kujundasid tollase ja järgneva Euroopa vaimse palge. · Inglise valgustusliikumine 1)Kodanlik pööre toimus kõige varem. 2)Kirjanduses sentimentaalse, demokraatliku suunitlusega romaan. 3)Kuulsaimad valgustajad: D.
· õigus mõisnikku kohtusse kaevata · (Eestimaa kubermangule need ei laienenud!) Kultuurielu · Kultuuriliselt oli Venemaa veel Euroopast maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile erilist mõju avaldada. · Tihenesid sidemed Saksamaaga. (Tartu ülikool oli suletud, baltisakslased said hariduse Saksamaa ülikoolides, Baltikumis leidsid tööd paljud Saksamaalt pärit haritlased.) · 1739.a. ilmus piibli täielik tõlge. Tõlkis Anton-Thor Helle Valgustusliikumine · Kirikuõpetajad jagasid jutlustes nõuandeid ja kasulikke teadmisi. · Hakati välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid. Eriti populaarsed olid kalendrid (need sisaldasid näpunäiteid põllupidamise, arstimise jne. kohta) · August Wilhelm Hupel, Põltsamaa kirikuõpetaja hakkas välja andma talurahvale mõeldud eestikeelset ajalehte Asehaldusaeg 1783-1796 · Katariina II kehtestatud uus halduskorraldus, mis muutis Balti provintside valitsemiskorralduse
tunnetamise peamine allikas. Läheneti Jumalale teistmoodi, teda vaadeldi nüüd kui maailma loojat, kes selle edasisse korraldamisesse enam ei sekku. Prantsusmaal tõi see kaasa ratsionalismi, mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, Inglismaal oli empirism mis vaatles teadmiste allikana kogemust. Inglismaale sõideti tutvuma vabama ühiskonnakorralduse ja uute ideedega, et need kogu Euroopale tuttavaks teha. 2. Millistele ideedele ja õpetustele tugines valgustusliikumine? Iseloomulikud jooned: usk mõistusesse, ratsionalism, ideede jõud, ideid on vaja levitada, võitlus eelarvamustega, filosoofia, võrdlemine. 3. Millised olid Thomas Hobbesi ja John Locke'i vaated riigieelsele ühiskonnale, riigi eesmärgile ning parlamendi ja monarhi võimu vahekorrale? Mille poolest need sarnanesid ja mille poolest erinesid? Kuningavõim ei lähtu Jumalast vaid rahvast, monarhia käes peab olema koondunud seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim, ta peab suutma rahva
maksureform Euroopalikum elu 1703.a alustas Sankt-Peterburi linna rajamist Talupoeg: riigitalupoeg Sunnismaine pärisori eratalupoeg Linnakodanik: pärisorja seisuses Vaba kodanik Poliitika: absolutism- valitses tsaar Balti erikord: kubermangud, kubernerid, saksa keel, luteri usk, mõisate tagastamine Valgustusliikumine: Kooliharidus 1739- eestikeelne piibel A.-T. Helle August Wilhelm Hupel-ajaleht Johann Gottfried Herder- rahvaluule Garlieb Merkel- raamat talupoegade raskest elust Katariina II (valitses 1762-1796) 1765.a Liivimaa kubermangus
8.3.5. Liivimaal esimene tõsisem väljaastumislaine. Linda Lapp Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal 01.12.2010 8.3.6. Mõisatesse sõjaväeosad. 8.3.7. Kähmlused talupoegade ja Vene sõdurite vahel. 8.3.8. 1784 Räpina puuaiasõda. 8.3.9. Pearaharahutusest oli kaasatud Eestimaal üle 60 mõisa. 8.4. Talurahva olukord 18. sajandi lõpul. 8.4.1. Valgustusliikumine 8.4.2. Prantsuse revolutsiooni mõjud. 8.4.3. Vastuseis pärisorjusele suurenes. 8.4.4. 1802-1804 lõpetavad Eesti- ja Liivimaa talurahvaregulatiivid aja agraarkorralduste ajaloos. 8.4.5.
Tööleht 24 Talupojad Rootsi ajal. Õpik § 16 Kordamine. Mis on mõis? Mõis on suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuuluvad väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. Millised talupoegade kategooriad te teate? Talupoegade kategooriad Adratalupojad – kõige arvukam kiht, töövõimet arvutati adramaa harimisvõimsuses Üksjalad - Peamiselt adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Teonorm oli väiksem. Hiljem sulasid adratalupoegadega kokku Maavabad talupojad – Üksikud muistsete eestlaste järeltulijad, kelle kohustus oli teenimine feodaali ratsaväes Mis on adramaa? Adramaa oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. 13. sajandi teisel poolel hakati adramaa all mõistma pinnamõõtühikut: adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi. Alates 15. sajandist on kasutatud ka ruutmõõdus adra...
VENEMAA 17. sajandi lõpus sai tsaariks Peeter 1.(1682-1725). Kasvas Kremlis, teda paelusid sõjamängud ja võõramaine tehnika. Talle meeldis sakslaste alev, ja peale selle nägemist tahtis teha riigis ümberkorraldusi. 1697. Suundus välisreisile. Peatuti Madalmaades, Inglismaal. Töötas nädala laevaehitustöökojas puusepana. Euroopa riigid polnud huvitatud sõjast Türgi vastu, Poola kuningas August 2. Pakkus Venemaale liitu Rootsi vastu. Algas Põhjasõda. 1700. Venemaa kaotas Narva all. Peeter hakkas uuendama sõjaväge, maksusüsteemi ja valitsemiskorda. Sõjavägi: nekrutitest, rajati uusi sõjakoole, võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud, rajati riidemanufaktuure(et valmistada mundreid ja purjeriideid). Maksusüsteem: kehtestati pearahamaks, korraldati hingeloendusi. Valitsemiskorraldus: tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter 1. oma sõpradest koosneva senatiga. Valitsemisega tegelesid ka kolleegiumid. Peetri reformid võimaldasid Põhjasõ...
kasutades ,,loov hävitus'' turul, vapustuse ka ühiskndlike suhete maailmas. · Ettekujutus, et ühiskondlik kord tuleneb tsentraliseeritud mõistuspärasest bürokraatlikust hierarhiast, oli väga iseloomulik tööstusajastule. · Ehkki üleminek infoühiskonda oli ühiskondlikud normid lammutanud, ei saa nüüdisaegne kõrgtehnoloogiline ühiskond hakkama normideta ja hakkab tundma olulist motivatsiooni nende loomiseks. · Valgustusliikumine eesmärk oli traditsioonide ja usundi asendamine mõistusega. · Suur vapustus leidis aset 1960 1990. · Gemeinschaft (kogukond) ja Gesellschaft(ühiskond). · Inimesed ei sõltunud niipalju enam üksteise toetusest (gesellschaft). · Lepinguline vahekord on erinevalt staatusevahekorrast kõlbeliselt vaba: kumbki osapool võib selle igal ajal katkestada, eeldusel et lepingu tingimused on täidetud.
Väärtusõpetus ja eetika Aksioloogia ehk väärtusõpetus on filosoofia valdkond, mille raames uuritakse väärtusi. Enamasti peetakse aksioloogia alla kuuluvateks eetikat ja esteetikat. Laiemas mõttes mahub aksioloogia alla kõik, mis on seotud inimeste või inimgruppide ning nende poolt pooldatavate või taunitavate väärtustega, nt kultuuriväärtused, kunstiväärtused, ühiskondlikud väärtused, rahvuslikud väärtused, kristlikud väärtused, põhiseaduslikud väärtused jne. Aksioloogia on filosoofia valdkondadest kõige praktilisem ning vahetumalt inimese tegevusse puutuvam. Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofi...
reformatsiooni. [1] Usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse, oli valgustuse juhtmõtteks. Valgustusliikumine leidis tuge nii Prantsuse ratsionalismist (René Descartes), mis rõhutas mõistuse ja kriitlise mõtlemise tähtsust ning ka Inglise empirismist(Francis Bacon), mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist, eksperimenti. Kuigi valgustus on seostatud enamati just prantslastega, on valgustusliikumine tegelik kodumaa siiski Inglismaa. Prantsuse valgustajatele andis tõuke vahetu kokkupuude Inglismaaga. Jean Baptiste d´Alembert ja Denis Diderot avaldasid 35-köitelise ,,Entsüklopeedia ehk teadusi, kunste ja ametioskusi seletava sõnaraamatu". [1] Uus käistus riigivõimust ja selle kujunemisest kujunes koos valgustusega. Thomas Hobbes, kes oli inglane, väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Hobbesi käsitus monarhi võimust ei erinenud väga Jean Bodini omast. [1]
Vene aeg Balti erikord sai valitsemiskorraks Venemaa Keisririigi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu. Selles olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahu. Balti erikord kehtis ainult Balti kubermangudele. *säilis saksa keel asjaajamis keelena *säilis luteri usk *säilis Rootsi aegne maksusüsteem *kehtestati tollipiir Balti kubermangude ja Vene kubermangude vahel *mõisnike võim talupoegade üle oli piiramatu *viidi läbi restitutsioon (varem riigistatud vara anti tagasi endistele omanikele) Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased. Linnades säilis omavalitsus, kuid vä...
Valgustuse mõiste: Kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni peetakse valgustust. 18. sajand kannab nime valgustussajand. Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus innistas mõtlema iseseisvalt ja kritiseeris kirikule tuginevat mõtteviisi. Valgustuse põhimõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise põhilisse allikasse. Valgustusliikumine sai tuge nii Prantsuse ratsionalismist, mis rõhutas kriitilise ja mõistuse mõtlemise tähtsust, kui ka Inglise empirismist, mis vaatles kõikide teadmiste allikana kogemust: eksperimenti, vaatlust, mõõtmist. Traditsiooni, kirikliku ja ilmaliku autoriteedi kummardamise asendas mõistus, kritiseerimisjulgus, vaimne vabadus ja religioosne tolerants. Jumalat vaadeli nüüd kui maailma loojat, kes enam selle edasisse korraldamisse ei sekku. Valgustusliikumine on alguse saanud Inlismaalt
Ameerikas hambutute patsientide hulk on prognoositud väga üle 30 miljoni, See viitab sellele, et Hambutute patsientide taastamise nõudlus jääb nähtavas tulevikus suhteliselt suureks. Ravimis väljakutsed taolistele patsientidele on traditsiooniliselt kirjeldatud kui kombinatsiooni funktsioonist,mugavusest ja esteetikast. Täielikult välja mõeldud tehnikad mis pole universaalselt standariseeritud on saavutanud väga suure õnnestumis protsendi. Pikaajaline hamba proteesi õnnestumine on andud arstidele võimaluse et ravida paljusid probleeme mis eelnevalt on lõppenud täielike hammaste lagunemisega. Patsientide rahuloli,funktsioon ja mugavus on parenenud isegi limiteeritud hulga proteesidega. Mugavus ja funktsioon ei ole enam üle hambaarstide võimete ja see võimaldab neil võtta rohkem hambutuid patsiente vastu. Mõned uuringud kaasaarvatud ennustustega ei suutnud näidata eesikat tähtsamana kui funktsioon või mugavus. Need uuringud näitavad, et i...
järeleandmisi. MONARHIAD MUUTUVAD KONSITUTSIOONILISTEKS. Kodanike pol organiseerumine, keskklassi tugevnemine toimub lõppes vana reziim Austria impeerium Saksa Liidu taastamine, Preisi taandumine Vene survel. Otto von Bismarck raua ja vere aeg. Itaaaaaaaaaaalia killustatud olnud. Palju muutsid Napoleoni sõjakäigud. Monarhiad varisevad kokku. Muutusid peatselt rahva vallutussõdadeks. Suurt osa hakkas kontrollima Austria. Itaalia rahvuse kujunemine 19. saj - valgustusliikumine. Patriotism - võitlus austerlastega, võitlus vana aristokraatia vastu. Võõrvõimude alt vabanemine. 19 saj tekkisid salaühingud karbonaarid (söepõletajad). Üks itaalia väikeriikideks hakkas iseseisvuma Piemonte e Sardiinia. <- esimene tulemus. Sellest sai Itaalia ühendamise liider (Piemontest siis). Suured liikumised ei jää kunagi ühtseteks (nagu Eestiski). Itaalias kujunes kaks suunda: mõõdukas, liberaalne suund- eesvedaja C
sajandil eKr. Nad elasid maailmast eraldatuna kõrbe rajatud kloostrites. Esseenide vaated on tugevasti mõjutanud varast kristlust. armulaud Väeline ese palverännak Mekasse Judaistlik ususeadus (Toora, Talmud) islami toidureeglid islamis keelatud toit (sealiha, teadmata viisil surnud/tapetud loom, veri, alkohol kõige konservatiivsem kogukond ortodoksseid juute vt. JHWH valgustus; on 18. sajandi lõpul tekkinud juudi religioosne valgustusliikumine, ilmaliku hariduse pooldajad, pooldasid juutide kultuurilist lähenemist teistele rahvastele. Page 5 Sheet1 religioosse segunemise vastu, pöördusid Toora seaduse range täitmise poole. Hassiidide järeltulijad on variserid ja Qumrani esseenid vigane sõiduk, mahajäetud sõiduk, väike sõiduk; vanemad budismi koolkonnad abielu juudi traditsioonis Hinduism, Dzainism, Budism, Sikh
aga see ei muutnud probleemi sisuliselt. Nüüd sõnastati vaid küsimus teisiti: kui palju on inimese elus looduse poolt kaasa antud ja kui palju saab inimene oma elu ise kujundada? Juba vanad kreeklased teadsid, kui palju kujundab inimese iseloomu kasvatus ja haridus. Varase uusaja mõtlejad võtsid selle teadmise üle antiikkultuurist koos usuga mõistusesse kui inimese elu kujundavasse loovasse algesse ning selle tulemuseks oli arusaam, mida esindas eriti jõuliselt valgustusliikumine: kui inimene kasvab üles nii, et ta õpib maksimaalselt kasutama oma mõistust, siis on ta ka võimeline tegema õigeid valikuid ning looma endale selle kaudu õnnelikku elu. Kasvatuse ja hariduse mõju isiksuse kujunemisele (ja selle kaudu ka inimese valikute langetamisele) on endastmõistetav ka tänapäeva Euroopa kultuuris. Et see on nii, seda näitavad ka meil ikka ja jälle lõkkele lahvatavad vaidlused kooliprogrammide muutmise üle. Jättes kõrvale arutelud, millist haridust vajab
Tallinna Nõmme Gümnaasium Thomas Hobbes Referaat Anete Palmik 12a klass Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................3 Elulugu.................................................................4 Looming...............................................................5 Looduslik seisund ja ühiskondlik seisund............7 Loomulik seadus .................................................8 Suverään ja riigialamad........................................9 Kokkuvõte..........................................................10 Kasuatud materjal..............................................11 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada Inglismaalt pärit ajaloolast, filosoofi ja matemaatikut Tomas Hobbes'it. Ta oli üks peamisi absolu...
kultuurisillaks Õhtumaa ja uueneva Venemaa vahel. Ajalookirjanduses on 18. sajandit tavakohaselt käsitletud kui seisakuaega, eesti talurahva seisukohalt aga kui kõige tumedamat ja raksemat ajajärku. Niisugustel otsustel ei puudu oma alus, kuid on ühekülgne pärisorjuse kaotamisele eelnenud aastasaja kirjeldamisel kasutada ainult musta värvi. Õigusetust ja ülekohut on meie rahvas pidanud kannatama nii enne kui pärast seda. Vaadeldaval ajal jõudis Läänest Baltikumi valgustusliikumine, mis lõi soodsa pinnase pärisorjuse kaotamiseks ligi pool sajandit varem, kui see teostus Vene riigi ülejäänud aladel. Kirjaoskuse süvenemine, eestikeelsete raamatute levik ja esimeste ajalehtede ilmumine tõstis märgatavalt eestlaste kultuurilist taset. Rahvastiku arvuliselt valdava ja määrava osa moodustasid endistviisi eestlased, kes oma enamuses talupoegadena olid ühiskonna põhiliseks ülalpidajaks ja kandjaks. Kõigile 25
Alguse said valgustusideed Inglismaalt, kuid kuulsamad nimed on ajalukku jäänud Prantsusmaalt (Montesquieu, Voltaire, Rousseau). Prantslased olid paremad sõnameistrid ja kogu euroopa kõrgem seltskond valdas Louis XIV ajast saadik prantsuse keelt. Valgustajad kutsusid inimesi üles ise mõtlema ning tunnistama tõdesid, mida kinnitavad teaduslikud vaatlused ja katsed. Kunstiajalugu uurides jõudsid nad järeldusele, et kunst peab olema range, loogiline ja selge. Valgustusliikumine viis Suure Prantsuse revolutsioonini. Võimule pääses asjaliku meelelaadiga kodanlus. Kuninglik barokk ja rokokoo kaotasid oma tähtsuse. Klassitsism jäljendas antiik-kunsti, rõ Ühiskondliku lepingu teooria- oletatavast lepingust riigi kodanike vahel riigi moodustamiseks. Eeldatakse, et sellega, et nad riigi territooriumil elavad, on kõik riigi kodanikud lepinguga nõustunud. Ühiskondliku lepingu olulisemad teoreetikud olid Jean-Jacques Rousseau, Thomas Hobbes ja John Locke.
Ajalooline kvintessents uusajast 1. Absolutism Euroopas Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule , keda Euroopas nimetati enamasti kuningaks ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik tema alamad seisusest või ametikohast sõltumata . Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast , sest kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi , kelle truuduses võis kindel olla . 17 . sajandil loodi alalised sõjaväed mis koosnesid esialgu palgasõduritest kuid hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele ning kehtestati kindel kord, mille alusel kohustati maksualust elanikkonda (eelkõige talupoegi) saatma sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust : vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus p...
Vennastekogudused ehitasid endale ise palvemaju ja valisid jutlustajaid. Vennastekogudustes valitsesid kõrged moraali nõuded. Kohtades ,kus olid vennastekogudused vähenesid vargused, rahvas ei käinud enam kõrtsis, mõisapõllul töödati usinamalt. Teiselt poolt tõi liikumine kaasa usulise fanatismi, loobuti ehete kandmises, kirevaist rahvarõivaist ning riietuti musta. Igasugused maised lõbustused, nt pulmas tantsimine, kuulutati patuks . 18.saj teisel poolel jõidis Baltikumi valgustusliikumine. Populaarsust kogusid kalendrid, mis sisaldasid näpunäiteid ja nõuandeid küll põllumajanduses, küll arstimise valdkonnas. Eesti ala vagustajatetest oli nimekaimad Põltsamaa kirikuõpetaja August Wilhelm Hupel.(ta on kirjutanud kümneid raamatuid, kus räägib Baltikumi ajaloost, loodusest ja kultuurist.)hakkas välja andma ajalehte koos Põltsamaa arstiga. Pilet nr 4 ; (1) Valgustussajandiks nim. Euroopas 18.sajandit. Valgustus oli periood
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...
- Usutunnistuses on kirjas 10 käsu kõrvale veel Jumala tahe. · Rabiinlik kirjandus(u 70-638) - Misna(kordama, õpetama, õppima)- suuline Toora; koosnes kuuest osast; sisaldab jutustusi, legende, õpetusi. - Gemara(lõpetamine, täideviimine, õpetus) - Misna ja gemara moodustavad talmud- Palestiina talmud ja Babüloonia talmud · Juudid on pikalt olnud tagakiusatud, eriti kristlaste poolt(Juudid tapsid Jeesuse) · Judaismi on mõjutanud ka valgustusliikumine Eluolu · Igapäevaselt: - Õnnistussõnad - Rituaalsed esemed - Kashrut-puhtusenõuded(eriti toit) - Tzniut-kõlbelisus, kombelisus - Palvused-kodus või sünagoogis; hommikupalvus, lõunapalvus, õhtupalvus; Toora lugemine - Sünagoog-toimuvad palvused, kogunemine/koosolemine;Juudid ei arvanud, et see on pühakoda, sest Jumal ei ole seal koha peal; Toora kapp-
Kronoloogia Paldiski 18. sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 1113 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakord...
Seal, kus oli levinud hernhuutlus, seal on rahvaluule kogujatel tegevus raskem. Hernhuutlaste võitlus rahvausundite vastu oli üsna efektiivne. Teoloogiline ratsionalism Valgustusega seotud. Euroopas valgustusliikumist on olnud mitmes variandis. Kogu Euroopa ulatuses Prantsuse valgustus. Prantsuse valgustus oli katoliku kiriku vastu väga kriitiline, Saksa valgustus aga mitte. Valgustus Balti provintsides levis eelkõige Saksa variandis. Valgustusliikumine Baltimaades hakkas levima eelkõige vaimuliku seisuse kaudu. Hakkas levima usuliikumise vormis. Teoloogiline ratsionalism on õpetus, mis väitis, et usku peab juhtima mõistus, kõik peab lähtuma mõistusest. Religiooni tähendus väga olulisel määral muutus, ratsionalistide jaoks on religioon midagi muud kui varasemate põlvkondade jaoks. Religioon on moraaliõpetus, mis on mõistuspäraselt hea ja mis halb. Igapäevased nõuanded läksid ka jutlustesse.
Näited Eestist: Kadrioru loss, Laupa mõis, Palmse mõis. Valgustusaeg ·Valgustus- oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Balti provintsidesse vahendas valgustusideid absolutismilt tuge lootev saksa valgustusliikumine, mille kandvaid sambaid oli ka protestantlik kirik. Valgustus muutus peagi ulatuslikuks sotsiokultuuriliseks liikumiseks, mis haaras baltisaksa ühiskonna kõrgemaid ja haritumaid kihte (aadlikud, pastorid, raehärrad, ametnikud, arstid, õpetajad). Valgustuse peamiseks meediumiks Eestis olid raamatud ja ajakirjandus, selle esimesteks institutsioonilisteks avaldusvormideks said 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul asutatud klubid, seltsid ja ka vabamüürlaste loozid
saj Saksamaal leidis, et Piibel ei ole ajalooline, vaid usuline teos. Olulisem oli aga reformeeritud judaism. Oluliseks sai ajakohastamine võeti eeskuju kristlusest. Sünagoogidesse toodi orelid, jumalateenistus muutus saksakeelseks. 19.saj lõpus jõudis ref.judaism USAsse, kus see hakkas kiiresti levima. Ortodoks sünagoog; reformeeritud tempel. Naised võivad saavad rabideks, seksuaalvähemused samuti, mis ortodoksses kontekstis oleks võimatu. Tekkis ka valgustusliikumine haskala lõimumine, mis ei kandnud suurt vilja. Sionism pol.ideoloogia, mis tekkis Austrias 19.saj II pooles. Juudirahva allesjäämiseks on vaja oma riiki. 1897. leidis aset esimene sionistide kongress, 1948. aastal oli juudi rahval oma riik Iisrael. Sionism on juudi rahvuslus, mis on seotud maaga. Sionism ise ei ole religioosne, aga ta on religiooniga põimunud. 02.okt 2007 Judaismi sümbol on Taaveti täht. Sünagoogides põleb Igavene Tuli. See meenutab Jumala
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur ...
VÕRDLEV ÕIGUSSÜSTEEMIDE AJALUGU TARTU ÜLIKOOL 1. LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST Skeem 1 keskaegse Euroopa õigusüsteem Islami õigus Kanooniline õigus Heebrea õigus Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus (rahvaõigus) Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus- Õigus Õigus Õigus Õigus Õigus Skeem 2 kaasaja suuremad õigussüsteemid Islami õigus Heebrea õigus Kanooniline õigus Hindu õigus 1 Rooma-Katoliku kirik Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus ...
Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine. Ühiskondlikust atmosfäärist ajalookirjutus (keskaeg) pandi kinnitama, kas olemasolevate suhete seaduslikkust või absurdsust
seega ei olnud muudatused vajalikud, samuti ei olnud vajalik kodifitseerimine. Inglismaal ei tekkinud kunagi Mandri- Euroopas levinud loomuõigusliku õigusteaduse õppeasutuste analooge. Samuti ei olnud Inglismaal vajadust laiaulatuslike seaduse reformide järele, nagu seda nõudsid Euroopa loomuõiguse õpetlased. 21. Perekonnaõigus 1800-1914 18 sajandil oli Euroopa perekonnaõigus patriarhaalne ja seda iseloomustas kiriku religioosne dogmaatiline vaade abielule ja perekonnale. Valgustusliikumine esitas mehe ja naise vahelise võrdsuse nõude ja esines poliitiliselt loomuõigusliku nõudega, et tsiviilõiguses ei tohi abielus näha religioosset institutsiooni, vaid kodanlikku kokkulepet, mille pooled võisid kokkuleppel lõpetada (pole midagi ühist taeva ja Jumalaga). 18 saj-i lõpus ja 19 saj-i alguses hakati neid nõudeid juba arvestama ja sisse viidi abielulahutuse riiklik protsess ning tekkis abielupooltel võimalus vabatahtliku kokkuleppe alusel lahku minna
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim t...
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
