Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism.Charles Montesquieu-Poliitiline teos ,,Pärsia Kirjad".Peateos ,,Seaduste vaim".Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat.Võimude lahususe teooria.Seadusandlik,täitesaatev,kohtuvõim peaks eraldi olema. Jean-Jacques rousseau-Väljapääsu nägi rahva suveräniteedis,mis tähandab et võim on rahval.Põhiteos ,,ühiskondlik leping".Denis Diderot-Entsuklopeedia alusepanija ja väljaandja. Saksa valgustus Lähtus pietismist,mis pöörab tähelepanu vagadusele ja rõhutab kristlaste võrdsust. Gottfried Wilhelm Leibniz-Pööras tähelepanu teaduse arendamisele ja probleemidele.Arvas et teadus peaks tooma praktilist kasu.Wolff-Esitas terve mõistuse filosoofia.Oli ratsionalist. Friedrich II -Oli Preisi kuningas.Pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu.Soode ülesharimine ningu uute külada ja talude rajamine.Õpetas preislastele kartulikasvatust.Arenes kooliharidus.Töötatti välja maakoolide reglement
osalemise arvel. Valgustusideede laialdane levik igatahes tagas, et esindusdemokraatia ja põhiseadusliku riigikorra nõue said 18. sajandi viimase veerandi revolutsiooniliste pürgimuste iseloomulikuks jooneks. Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõike asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismi rajaja oli Philipp Jakob Spener (16351705), silmapaistev liider August Hermann Francke (16631727). Viimane toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid ei taotlenud ühiskonnakorra muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. LÕPPSÕNA Valgustus oli kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes
Eesti ajalugu 1819. sajandil 1. Balti erikord. 1.1. Miks saavutasid baltisakslased Vene impeeriumis kõrge positsiooni? 1.2. Kubermangude valitsemine. 2. Luteri kirik peale Põhjasõda. 2.1. Mille poolest erines ratsionalism pietismist? Kes olid ratsionalismi ja pietismi eestvedajad ja toetajad? 3. Rahvaharidus peale Põhjasõda. 4. Talurahva omavalitsus. 4.1. 1804 aasta talurahvaseadused Eesti ja Liivimaal. 4.2. Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal. 4.3. Talurahva omavalitsus 19. sajandi esimesel poolel. 5. Talurahva koormised 19. sajandil. Millised olid kõige rängemad? Miks? 6. Majandus 19. sajandil kuni 1870. aastateni (raudtee rajamine ja linnastumine jääb välja). 7. Haridus 19
selles, et see käsitlses teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, andes samas hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele , usulistele ja õiguslikel institutsioonidele ning ideedele. Saksa valgustus: Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantstlastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist luteriku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismis rajajaks oli SPENER. G.W.LEIBINZ oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on ka kogu inversumi peegeldus. Kõige krooniks on Jumal, kes aga maailma loomisel polnud vaba, vaid pidi lähtuma temast mitteolenevatest igavestest ideedest
Valgustusfilosoofia olemus ja selle rakendamine Euroopa riikide valitsemisel Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kanti 1784.a. Selle nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist varjupimedusest ja uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusajastu oli 17.-19.saj. Selle hiilgeaeg oli 18.saj, mida kutsutakse ka valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusajastu põhijooneks oli ratsionalistlik e. mõistusepärane maailmakäsitlus ning veendumus, et ideed muudavad maailma, kuid nende mõistmiseks peab olema teadmisi ja haridust. Samuti oli oluline lähtumine loodusseadustest ning uus humanism e. esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Suurimaks ideoloogiks peetakse Voltaire'i. Tema põhiideedeks olid võitlus katoliku kirikuga, inimeste looduslikud õigused, isikuvabadus, aga ka sõna-ja trükivabadus....
· Itaalia arhitekt 1672-1759 · Kavandas Kadrioru lossi- lõunamaalane, seega põhjus liigsetes akendes · Kadriorg oli esimene Vene õukonna poolt antud tellimustöö, peale seda palgati ta ka rajama Peterhofi lossi August Hermann Francke · Halle ülikooli professor 1663-1723 · Vastutav pietismi jõudmise eest Baltimaadesse · Rõhus Martin Lutheri õpetustele ka · Õpetas Halles eestlastele pietismist jne Nikolaus Ludwig von Zinzendorf · Saksi krahv 1700-1760 · Propageeris hernhuutlaste liikumist · 36 külastas Riiga ja Tallinnat ning elavdas kohaliku vennastekoguduste liikumist · Propageeris ka valitsuse silmis hernuutlust Tallima Paap · Rõuge talupoeg 1707-1768 · Äärmuslik hernhuutlane · Nõudis seksuaalse läbikäimise lõpetamist ka abielurahva hulgas · Mõisnikule antud võim on kuradist, kõik peavad elama ühtselt
INIMENE ÜHISKOND KULTUUR UUSAEG 5.Peatükk VALGUSTUSAJASTU ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL Valgustus(algas 17.saj, hiilgeaeg 18.saj, lõpp 19.saj.) pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. (Inimkonna väljumine vaimupimedusest ja kiriku rüppest.) Rene Descartes (1596-1650) Sündis Lääne-Prantsusmaal väikeaadliku pojana, õppis jesuiitide gümnaasiumis, elu lõpul oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis. Uskus et... tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges ( ma mõtlen, järelikult olen olemas). Teadmiste ainus allikas=mõistus. Valgustusajastu põhijooned: ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus 1) inimmõistuse kõikvõimsus 2) looduse seadused e inimese õigus olla vaba ja ise mõelda. 3) humanism e inimeste kired ja vajadused olid esiplaanil. Voltaire (1694-1778)- Francois Marie Arouet'i varjunimeks, ta oli poeet, ajaloolane, ideoloog, jurist, kirjanik, dramaturg, p...
19. Mil moel mõjutas vennasteliikumine eestlaste igapäevaelu? · Moodustas omaette kogudusi, valisid ise endale jutlustaja, ehitasid palvemajad · Hävitati vanu ohvrikohti, ehteid, torupille ja viiuleid, lõpetati peod ja alkoholi tarbimine · Päevikute ja kirjavahetuse pidamine innustas kirjutamisoskust arendama · Andis tõuke koorilaulu, hiljem puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas 20. Mille poolest erines ratsionalism pietismist? · Pietistlik jutlus pidi mõjutama usu sügavamat tundmist, panema nutma või õhkama · Ratsionalistlik jutlus oli õpetlik, jagas kasulikke nõuandeid või praktilist elutarkust · Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, väljapääs usuvagaduses · Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, talupoegade pärisorjust
Valgustusajastu. Valgustusajastu mõiste võttis kasututsele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba varem, sest vaidlused selle üle, kuidas valgustust defineerida algasid juba 18.ndal sajandil ja pole vaibunud tänapäevani. Kõige kujundlikumalt sõnastaski valgustuse olemuse Kant(1724 1804) VALGUSTUS ON INIMKONNA VAIMSE VABANEMISE PROTSESS. Ta kirjeldab valgustust kui inimese lõplikku täiskasvanuks saamist, inimese vabanemist teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti Prantsuse filosoof Rene Descartes. Valgustusajastu valmistasid ette avastused loodusteadustes. Kõige olulisem oli siin loodusseaduste avastamine, mis andis inimesele võime mõista ja ...
ARVESTUSE TEEMAD EESTI AJALUGU II ROOTSI RIIGI POLIITIKA EESTI- JA LIIVIMAAL - Sündmused milega Eesti Rootsi valdustesse läks 1. 1583 Pljussa vaherahuga Põhja ja Lääne-Eesti Rootsi valdusesse. 2. 1629 Altmargi rahuga Lõuna-Eesti Rootsile. 3. 1645 Brõmsebro rahuga Saaremaa Taanilt Rootsile. 4. 1660 Oliva rahuga Ruhnu Kuramaalt Rootsile. - Rahvastik 17. sajandil sõdade tõttu kurnatud maad ja asulad, harimata põllud ja võsastunud alad 1620. rahvaarv väiksem kui 120 000 1630. võtsid mõisnikud endale uusi töölisi ehk ümberasujaid(enamasti eestlased) ja vabastas nad 3-ks aastaks maksudest 17. sajandi II poolel palju välismaalasi. Enim venelasi, soomlasi ja lätlasi Rahvaarvu vähendasid Rootsi-Vene sõda ja katk Sajandi lõpuks oli rahvaarv umbes 350 000 - Kindralkuberneri ülesanded Kuninga poolt 3-k...
3 Mati Laur. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn 1999, 141. 4 Aire Võsa. Vennastekoguduse mõju eestlaste eneseteadvusele: kolm palvekirja aastatest 1845-1846. Ajalooline Ajakiri nr (), 242. 5 Otto Webermann. Pietismus und Brüdergemeine. Baltische Kirchengeschite. Göttigen 1956, 150. hernhuutlikud võhikjutlustajad.6 Hoolimata sellest, et vennastekoguduste liikumine levis pietistide poolt ettevalmistatud pinnasel, oli sellel mitmeid pietismist erinevaid jooni. Esiteks vastupidiselt pietismile ei pidanud hernhuutlased sügavat teoloogilist haridust oluliseks, väites, et ka Kristuse apostlid ei olnud mingit usuteaduskonda lõpetanud, vaid lihtsad käsitöölised. Teiseks oli vennastekoguduste liikumisel niipalju erijooni, et neil oli pietistidest raskem luterlikesse raamidesse mahtuda.7 Vennastekoguduste esimesed saadikud, eesotsas Chriastian Davidiga jõudsid Liivimaale 1729. aastal
Absolutismi kujunemise põhjused: keskajal euroopat ühendanud kristlus oli lõhenenud ja seda asendas rahvusriigi idee, sõdade käigus kujunesid selgemad riigipiirid, rahvuskeelte tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused)....
ühiskonna probleeme oma aja ideede seisukohalt, andes samas hävitavaid hinnanguid feodaal- absolutistliku korra poliitilistele , usulistele ja õiguslikele asutustele ning ideedele. 3. Saksa valgustus Saksa valgustuse eripära võrreldes Prantsusmaaga seisnes selles, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist , mis kujutab endast luterliku kiriku sees kujunevat vooli, mis pöörab erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutab kõigi kristlaste võrdsust. Pietismis rajajaks oli Philipp Jakob Spener (1635-1705) ja silmapaistev liider August Hermann Francke (1663-1727) . Francke toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid taotlesid ühiskonnakorra täiustamist usu abil. 3.1. Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716)
1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik...
liiga konserveeritud). Usulinevaimustus oli kiriku juures kadunud · ristiusk pöörab tähelepanu usu sisule - rõhutati kõlbelisust ja usu sisemist tunnistamist · 1739.a. tõlgiti piibel täielikult eesti keelte(põhja-eesti murdesse), tõlkijaks Anton Thor- Helle(Jüri kirikuõpetaja) · hernhuutlaste liikumine - (uuemate koguduste liikumine) - 170ndatel aastatest alguse saanud saksamaalt pärit usuliikumine, levis talurahva seas pietismist - pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust · ratsionalism - 18.saj. moevool haritlaste seas, mis rõhutas rahva hariduse ja teadmiste tähtsust ja kritiseeris valitseva ühiskonna korraldust · 1731.a. - koolikohustusnõue 7-12.a. lastele Liivimaa kubermangus, Haridus oli tähtis, et saadaks usualased teadmised(Katekismuse tundmine, kirikulaulude laulmine ja piibli lugemine)
18. jaanuar 1689 10. veebruar 1755 Jean-Jacques Rousseau: Jean oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Aastal 1794 ehk 6 aastat pärast tema surma viidi tema põrm Pariisi Panthéoni. Saksa valgustus Saksa valgustuse eripära Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes seisnes selles,et saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu Prantsusmaal. Saksa valgustus lähtus enamasti pietismist luterlikus kirikus kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kristlaste võrdsust. Saksa tähtsam valgustajaskond Gottfried Wilhelm Leibniz: Saksa filosoof ja matemaatik. Veenas Peeter I Teaduste Akadeemia asutamiseks. Tema vaadete lähtekohaks oli kujultus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on universumi peegeldus. Tema arust oli kõige krooniks Jumal
Mõisnik tegutses kui kirikupatroon, kelle maa peale oli rajatud kirik otsustas, kes kirikuõpetajaks saab. 18.saj I poolel tekkis luteri kirikus vool pietism. Pietistidest kirikuõpetajad taotlesid, et inimene ei õpiks ususeisukohti pähe, vaid oluline on neid selgitada ja kontrollida, kuidas inimesed neist aru saavad. Pidasid vajalikuks ka talurahvakoolide rajamist, sest seal sai õpetata lugemist ja usust aru saamist. Pietismist kasvas välja hernhuutlaste (vennastekoguduste) liikumine, mis levis talupoegade seas. See tekkis Saksamaal Herrnhuti asulas. Eestisse jõudis see rändkäsitööliste kaudu. Toonitati 1) vaga ja jumalakartlik elu, 2) tuleb olla alandlik, 3) pöörati tähelepanu kõlblusele. Talupojad, kes neist vaadetest kinni haarasid, moodustasid ise koguduse ja käisid ise koos, kus lugesid jumalasõna ja nende seast kerkisid esile jutlustajad, kes üritasid seda teistele selgitada
konstitutsiooniline monarhia, demokraatia sobivat vaid väikse riigi puhul. Lõi võimude lahususe teooria. Rõhutas kodanike vabaduste kaitset, üks liberalismi isasid. Geograafilise keskkonna teooria ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest. Jean-Jacques Rousseau teos ,,Ühiskondlik leping". Pidas ideaalseks vabariiki, ühiskondliku korra aluseks aga eraomandit. Ptk. 6: Saksa valgustus Saksa mõtlejad ei olnud kiriku vastu nii vaenulikud. Lähtuti pietismist luterliku kiriku voolust, mis pöörab erilist tähelepanu vagadusele ning rõhutab kõigi kristlaste võrdsust. Gottfried Wilhelm Leibniz eesmärgiks oli küllus, teadus peab tooma praktilist kasu. Christian von Wolff ateismi-vastane, ühiskonna arengu tagab ettevõtlikkus, lõi terve mõistuse filosoofia. Johann Gottfried von Herder ,,Rahvaste laulud" ka 13 eesti rahvalauluga. Pooldas progressiideed ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus, rahvast tuleb harida ja kasvatada.
ühiskond pidi aga kujunema mõistuspäraseks . Valgustajad uskusid mõistuse kõikvõimsusesse ja olid veendunud ,et ideed võivad muuta maailma. Sellest tulenes arusaam , et on vaja levitada uusi ideid kuigi nende mõistmine eeldab haridust ja teadmisi . Saksa valgustuse erines Prantsusmaa valgustusega eelkõige asjaolus , et saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja seejuures usu eitamine kuid see oli prantslastel. Saksa valgustusideoloogia lähtus enamasti pietismist luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras tähelepanu ja mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust . Pietismi rajajaks oli Philipp Jakob Spener . Paljud loevad pietismi liikumise ametlikuks alguseks Speneri raamatukese Pia Desideria (vagad soovid) ilmumist aastal1635. Spener ei hüljanud luterlikku õpetust, kuid kritiseeris selle praktikat, kutsudes inimesi üles "südame usule". August Hermann Francke oli pietismi organisaator. 1687 elas ta läbi
Mis on uusaeg ja millal see algas? Uusaja mõiste võtsid kasut. Itaalia humanistid 15-16.saj., et eristada kaasaega eelnenud ajaloost. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589.a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Eesti ajaloos lõppes 1629.a....
§5. VALGUSTUSAJA ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Mis on valgustus? Valgustusaja mõiste võeti kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.a ilmunud artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem.Taolise nimetusega tahteti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest,uue maailmakäsitluse tulekul Valgustusideoloogia eelkäijad. ja esimesed valgustajad elasid 17.saj, selle hiilgeaeg langes 18.sajandisse,mida on nimetatud ka valgustussajandiks. Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. [sündis 1596. Ta viibis korduvalt Pariisis, 30-aastase sõja ajal teenis ta ohvitserina algul Hollandi,seejärel Baieri sõjaväes.Ta elas 20 aastat Hollandis,kus talle avaldas suurt mju selle maa teadus.Elu lõpuni oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis,kus t...
Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants Lääne-Rooma ja Ida-ooma provintside erinevused: Lääne-Rooma oli roomalik, kuid üsna vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama ...
Montesquieu on demokraatia isa. Võim peaks kuuluma rahvale. Rousseau pooldas vabariiki ja leidis, et eraomanduse tekkimine on toonud kaasa ebaõiglase ühiskonna. Tema filosoofia sai pr revolutsiooni kandvaks ideoloogiaks. Saksa valgustus Sakslased ei vastandanud mõttemaailma usule. Ei toimunud kirikule vastuhakkamist. Leiti, et viletsus tuleneb liiga vähesest usust. Taotleti suuremat pühadust ja vagadust.Saksa valgustusideoloogia lähtus pietismist. Pietismi rajajaks peetakse Philipp Jakob Spenerit, liidriks oli August Hermann Francke. Püüeldi sisemise enesetäiustamise ja parandamise poole. Gottfried Wilhelm von Leibniz arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu ning seepärast püüdis ta konstrueerida mitmesuguseid instrumente ja tegeles mäendusega. Ta oli üks Preisi teaduste akadeemia rajajaid. Christian von Wolff esitas terve mõistuse filosoofia, mille tõttu peetakse teda ratsionalismi rajajaks Saksamaal
-) Vene võim ei seganud Luteri usus toimuvasse ning Luteri usus levisid erinevad usuvoolud. *) Kehtis 1686 aastal vastu võetud Rootsi aegne kirikuseadus, kuni aastani 1832. *) Eesti aladel oli umbes sada kirikukihelkonda. *) Mõisnik tegutses kui kirikupatroon ja ütles, kas üks või teine inimene saab kirikuõpetajaks või mitte. * 18. sajandi esimesel poolel tekkis Luteri usuvool nimega Pietism, kus selgitati ja kontrolliti, kuidas inimesed usudogmadest aru saavad. -) Pietismist kasvas välja hernhuutlaste ehk vennastekoguduse liikumine talupoegade seas. *) Toonitati väga vaga ja jumalakartlikku elu; tuli olla alandlik ja pöörati tähelepanu kõlblusele. *) Talupojad ise hakkasid tegelema jumalasõna selgitamisega. *) Kogudustele ehitati ka ühiseid palvemajasid. -) Mango Hans kirjapanduna on säilinud suur hulk vennastekoguduse laule ja jutlusi. -) Michael Ignatius tõlkis saksa keelest eesti keelse tuhande leheküljelise jutluse raamatu.
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
Vennastekogudus võitles rahvausundi vastu, hävitati rohkelt paganlikke ja katolismi ajast pärinevaid pühapaiku, vennastekogudusega liitunud J.Chr. Quandt jätkas fanaatiliselt oma rünnakuid muistsete ohvrikohtade ja nende kasutamise vastu. Samuti püüti keelustada rahvalikke lustikombeid. Kõige esimeseks hernhuutliku erikirjanduse soetajaks Eestis kujunes Urvaste pastor Johann Christian Quandt, raugevast pietismist vennastekogudusse suundnunud,organiseeris Urvastes 1741. aastal korrapärase vennastekoguduse, mis oli üheks esimeseks Eestis. Hakkas jutlustama hernhuutlikus laadis ja eesti keelde tõlkima vennastekoguduse laule. 1741. aastal andis välja lõuna-eesti-keelse hernhuutliku lauluraamatu, pole säilinud ukaasi tõttu ilmselt. Samuti oli Quandti õpilaseks M.Fr.Hasse, tegevus 1740-ndates, koostas uue lõuna-eesti-keelse lauluraamatu 1747. aastal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
