Kevade Teoses ''Kevade'' on Kristjan Lible kellamees ja joodik, kuid ta oli heasüdamlik, hooliv, õpetlik ja aus. Lible oli jube joomamees. Kui ta oli purjus, siis ta lubas kõigile igasuguseid asju. Arnole lubas ta, et paneb jõevee teistpidi jooksma. Kui Tõnisson lasi mõisapoiste parve põhja, siis süüdistati selles Liblet, kuid Lible väitis, et tema pole seda teinud. Selle sündmuse tõttu lasti Lible kellamehe ametist lahti. Kui jõele tekkis esimene jää, läksid lapsed sinna uisutama. Teele kukkus vette ja Arno läks teda päästma ning kukkus ka ise sisse. Lible kuulis karjeid, ning tõttas appi. Ta viskas Arnole nööri ja tõmbas lapsed välja. Arno ja Lible said hästi läbi, ning tänu Arnole sai Lible ka oma töökoha tagasi. Kord jõid Arno ja Lible viina ja jäid metsa magama, kuid õnneks leidsid Arno vanemad nad ülesse
Kevade Teoses ''Kevade'' on Kristjan Lible kellamees ja joodik, kuid ta oli heasüdamlik, hooliv, õpetlik ja aus. Lible oli jube joomamees. Kui ta oli purjus, siis ta lubas kõigile igasuguseid asju. Arnole lubas ta, et paneb jõevee teistpidi jooksma. Kui Tõnisson lasi mõisapoiste parve põhja, siis süüdistati selles Liblet, kuid Lible väitis, et tema pole seda teinud. Selle sündmuse tõttu lasti Lible kellamehe ametist lahti. Kui jõele tekkis esimene jää, läksid lapsed sinna uisutama. Teele kukkus vette ja Arno läks teda päästma ning kukkus ka ise sisse. Lible kuulis karjeid, ning tõttas appi. Ta viskas Arnole nööri ja tõmbas lapsed välja. Arno ja Lible said hästi läbi, ning tänu Arnole sai Lible ka oma töökoha tagasi. Kord jõid Arno ja Lible viina ja jäid metsa magama, kuid õnneks leidsid Arno vanemad nad ülesse
Kaljo Kiisk 1925-2007 Tuntud näitleja ning lavastaja Kaljo Kiisk oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil oli ta eelkõige aga tuntud kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Tema lavastatud olid ka mitmeid Eesti kultusfilmid, nagu "Vallatud kurvid" (1959), "Keskpäevane praam" (1967), "Metskannikesed" (1980), "Nipernaadi" (1983). 2004. aastal oli Kaljo Kiisk esimene kultuuriministeeriumi ning PÖFFi elutööpreemia laureaat. Kiisa ekraanikujud Lible ja kingsepp Johannes lähevad eestlasele südamesse, neis on
· "Keskpäevane praam" (1967) · "Hullumeelsus" (1968) · "Tuuline rand" (1971) · "Maaletulek" (1972) · "Punane viiul" (1974) · "Surma hinda küsi surnutelt" (1977) · "Metskannikesed" (1980) · "Nipernaadi" (1983) · "Saja aasta pärast mais" (1986) · "Regina" (1990) · "Suflöör" (1993) Näitlejana · "Ühe küla mehed" (Raim; 1961) · "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (Pajuviidik; 1966) · "Kevade" (Lible; 1969) · "Varastati Vana Toomas" (Vana Toomas; 1970) · "Tavatu lugu" (kogenud uurija; 1973) · "Indrek" (Voitinski; 1975) · "Suvi" (Lible; 1976) · "Sügis" (Lible; 1990) · "Vana mees tahab koju" (Toomas Simmo; 1990) · "Õnne 13" (Johannes teleseriaalis 14 hooaega) · "Lepatriinude jõulud" (2001; hääl) Kaljo Kiisal on abielust Zinaidaga tütar Riina. Riina abikaasa oli poeet ja näitleja Juhan Viiding
Kaljo Kiisk Kaljo Kiisk (3. detsember 1925 Toila vald, Vaivina küla 20. september 2007 Tallinn) oli Eesti näitleja, filmilavastaja ning poliitik. Tuntud näitleja ning lavastaja oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil sai tuntuks kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Samuti on tema lavastatud ka mitmeid Eesti kultusfilmid. Ta oli 18-19aastane poiss, kui sõda kippus tulema otsejoones ta koju, lapsepõlvemaile. Noore kodukaitsja ainus valik sai sel hetkel olla Saksa sõjaväemunder. Kaljo Kiisk võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. Naastes sõjatandrilt, tuli asuda õppima. 1946. aastal lõpetas ta Rakvere 1. keskkooli
Arno vale Köstrile Et ta läks peale kooli Tõnissoniga koju Kuidas Tõnisson tunnistas oma patu üles. Kellele? Tõnisson käskis valetada et nad läksid Arnoga peale kooli koos kohe koju ja Arno küsis miks? Siis Tõnisson vastas et tema laskis selle parve põhja. Mis vaimustas Teelet jõele minema? Et seal on poole siledam jää. Äpardus Teelega jõel, kes karistas , kes andestas? Köster karistas ja Arno andestas Arno haigus. kes käis Arnot poistest vaatamas, kes tüdrukutest? Tõnisson, Lible ja Teele Mis oli Tootsi koera nimi? Pitsu Kuhu käskis õpetaja Tootsil oma ülearused asjad laduda? oma tuppa laua peale Miks ei tahtnud Toots oma asju klassilauale laduda? Teised näevad Kes poistest tuli õpetajate tuppa, ja miks, kui Arno seal jutul oli? Toots, ta tuli oma asjadele järele. Missuguse soovituse andis õpetaja Tootsile õppimise kohta? Tee vähem, aga hästi. Millise tõe avaldas Arno õpetajale? Tõnisson lasi parve põhja. Miks lasi Tõnisson parve põhja?
• Koostaja Oskar Luts • Sündis – 7. jaanuaril 1887 Tartumaal • Õppis Palamuse kihelkonnakoolis • Tartu reaalkoolis • Töötas apteekriõpilasena • Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust • Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas • 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik • 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni • Suri – 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased • Arno Tali • Raja Teele • Joosep Toots • Kiir • Imelik • Lible Kirjeldus • Arno Tali – Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele • Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele • Joosep Toots – Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta • Kiir – Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune • Imelik – Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega • Lible – Kiriku kellamees, oli mingis mõttes joodik, oskas kõigile nõu anda Lühikirjeldus raamatust
· Lühidalt sisust · Koostaja Oskar Luts · Sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal · Õppis Palamuse kihelkonnakoolis · Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus · Arno Tali Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele · Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele · Joosep Toots Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta · Kiir Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune · Imelik Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega · Lible Kiriku kellamees, oli mingis mõttes joodik, oskas kõigile nõu anda Lühikirjeldus raamatust
· Lühidalt sisust · Koostaja Oskar Luts · Sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal · Õppis Palamuse kihelkonnakoolis · Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus · Arno Tali Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele · Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele · Joosep Toots Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta · Kiir Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune · Imelik Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega · Lible Kiriku kellamees, oli mingis mõttes joodik, oskas kõigile nõu anda Lühikirjeldus raamatust
· Lühidalt sisust · Koostaja Oskar Luts · Sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal · Õppis Palamuse kihelkonnakoolis · Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus · Arno Tali Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele · Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele · Joosep Toots Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta · Kiir Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune · Imelik Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega · Lible Kiriku kellamees, oli mingis mõttes joodik, oskas kõigile nõu anda Lühikirjeldus raamatust
Minu ema lemmik eesti film ,,Kevade'' on valminud Oskar Lutsu samanimelise jutustuse alusel, mille tegevus toimub möödunud sajandi lõpuaastate Eesti külas. See on lugu ühe kihelkonnakooli laste eluolust õppeaasta kestel sügisest kevadeni. Tegelased on meile kõigile tuttavad ja igiomased..: mõtlik Arno, vembumees Toots, pidevalt süüa mugiv Tõnisson, punase peaga mammapoeg Kiir, heledate lokkidega kannelt mängiv Imelik, elutark kellamees Lible, südamlik õpetaja Laur ja kärkiv-paukuv köster ehk Julk-Jüri. Rääkimata juba pika heleda patsiga armsast, ent tujukast Raja Teelest, kes poiste südamed põksuma paneb. ,,Kevade'' on haarav koolilugu mis pakub lusti ja nalja kui mõtisklusi elu põhiväärtuste üle. Kevade on erakordselt ilus aeg igas mõttes, nii looduses kui inimeste elus kus noorust võrreldakse kevadega- just kõik see kutsub filmi uuesti ja uuesti vaatama.
Minu ema lemmik eesti film ,,Kevade'' on valminud Oskar Lutsu samanimelise jutustuse alusel, mille tegevus toimub möödunud sajandi lõpuaastate Eesti külas. See on lugu ühe kihelkonnakooli laste eluolust õppeaasta kestel sügisest kevadeni. Tegelased on meile kõigile tuttavad ja igiomased..: mõtlik Arno, vembumees Toots, pidevalt süüa mugiv Tõnisson, punase peaga mammapoeg Kiir, heledate lokkidega kannelt mängiv Imelik, elutark kellamees Lible, südamlik õpetaja Laur ja kärkiv-paukuv köster ehk Julk-Jüri. Rääkimata juba pika heleda patsiga armsast, ent tujukast Raja Teelest, kes poiste südamed põksuma paneb. ,,Kevade'' on haarav koolilugu mis pakub lusti ja nalja kui mõtisklusi elu põhiväärtuste üle. Kevade on erakordselt ilus aeg igas mõttes, nii looduses kui inimeste elus kus noorust võrreldakse kevadega- just kõik see kutsub filmi uuesti ja uuesti vaatama.
korrati 2011. aastal filmiajakirjanike, õppejõudude ja spetsialistide poolt ning siis jäi "Kevade" kolmandale kohale filmide "Sügisball" (2007) ja "Hullumeelsus" (1968) järel. Osatäitjad Ervin Abel papa Kiir Rein Aedma Jaan Imelik Tõnu Alveus Lesta Endel Ani köster ehk Julk-Jüri Kalle Eomois Kuslap Ita Ever Arno ema Raul Haaristo Vipper Riina Hein Raja Teele Arnold Kasuk Kaljo Kiisk Kristjan Lible Heikki Koort Peterson Aare Laanemets Joosep Toots Silvia Laidla Köögi-Liisa Margus Lepa Georg Adniel Kiir Arno Liiver Arno Tali Ain Lutsepp Tõnisson Leonhard Merzin õpetaja Laur Aksel Orav - õpetaja Lauri hääl Heido Selmet Visak Evald Tordik Muu personal Monteerija Ludmilla Rozenthal Kunstnik Linda Vernik Kostüümikunstnik Krista Kajandu
Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga — algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kirikumõisa noorhärrad jooksu panid. Tõnisson jäi vahejuhtumis süüdi ning pidi nädal aega pärast tunde üheks tunniks kooli istuma jääma ja iga kord neli salmi lauluraamatust pähe õppima. Selle peale otsustas Tõnisson lasta kirikumõisa poiste parve põhja. Süüdlaseks jäi Lible ning ta lasti töölt lahti. Ühel päeval läksid õpilased pärast tunde jõe peale uisutama, kuid pilliroo juures oli jää väga õhuke ning Teele kukkus seal jääkülma vee sisse. Arno nägi seda klassitoa aknast ning ruttas teda päästma, õnnetuseks kukkus ka tema läbi jää. Sündmuskohale ruttas lible, kes nad jää seest nööriga välja tõmbas. Arno jäi väga haigeks ja puudus seetõttu koolist. Köster keelas õpilastel Arnot külastamas käia,
Suvi Autor: O.Luts Tegelased: Joosep Toots, Jorh Aadniel, Raja Teele, Arno Tali, Tõnisson, Peeter Lesta, Imelik, Kuslap, Kristjan Lible ja Apteeker Ühel ilusal päeval tuleb Toots Venemaalt koju ishiast ravima. Ta läheb järgmisel õhtul sauna ja tunneb juba ennast paremini. Hommikul paneb Toots oma pidulikud riided selga ja hakkab Paunvere poole minema. Kõigepealt läks ta külla Kiirele, kes võttis ta vastu ja pakkus Tootsile kohvi ja leiba. Kuna aga keegi oli kogemata kohvi sisse lambiõli pannud, siis Toots ei joonud üle ühe tassi. Pärast läks Kiir Tootsiga Paunveresse, sest too ei teadnud enam külast
Ahju siiber on kinni 22. Mille jättis Toots Kiirele sauna, kui ta riided ära viis? saapad ja mütsi 23. Mida ei osanud Toots kirjutada? Toots ei osanud kirjutada jätti 24. Kes pani Tootsile hüüdnime, milline see oli? Arno pani hüüdnime Kentuki Lõvi 25. Mida lubas Toots Arnole tuua ja mille ta tõi? Lubas tuua indiaanlase pildi. Hiljem andis selle niisama. 26. Mida tähendab väljend plaani pidama? Poiss ja tüdruk hakkavad teineteisega käima. 27. Mis ametit pidas Lible? Kellamees 28. Kust sai Toots püstoli? Võitis loosimisel 29. Mida ütles Toots püstoliga sihtides? Sure koer 30. Miks Tootsi arvates püss lahti ei läinud? Ta kartis, et tamasseri rauad, läheb lõhki. 31. Miks Arno kord koolist kojuminekuga hilja peale jäi? Arno aitas Tõnissonil luuletust õppida. 32. Kes nägi Tõnissoni ja Liblet jõe ääres enne parve põhjalaskmist? Köögi-Liisa 33. Arno talu nimi.? Saare 34. Teele talu nimi? Raja 35. Mis oli Arno armsaim ajaviide?
Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga -- algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kirikumõisa noorhärrad jooksu panid. Tõnisson jäi vahejuhtumis süüdi ning pidi nädal aega pärast tunde üheks tunniks kooli istuma jääma ja iga kord neli salmi lauluraamatust pähe õppima. Selle peale otsustas Tõnisson lasta kirikumõisa poiste parve põhja. Süüdlaseks jäi Lible ning ta lasti töölt lahti. Ühel päeval läksid õpilased pärast tunde jõe peale uisutama, kuid pilliroo juures oli jää väga õhuke ning Teele kukkus seal jääkülma vee sisse. Arno nägi seda klassitoa aknast ning ruttas teda päästma, õnnetuseks kukkus ka tema läbi jää. Sündmuskohale ruttas lible, kes nad jää seest nööriga välja tõmbas. Arno jäi väga haigeks ja puudus seetõttu koolist. Köster keelas õpilastel Arnot külastamas käia,
Kevade Autor:Oskar Luts Tegelased:Toots,Arno,Peterson,Tõnisson,Raja Teele,Kiir,Visak,Mats,Raud,Lible,Karpa Jaan,Mari,Köster,Kärd,Kesamaa,Vanaema,Villem,Laur,Toomingas,Imelik,J üri,Kuslap,Tuulik,Mart,Lesta,Katarina Rosalie,Heindrich Georg Aadniel,Friedrich Viktor Ottomar,Tiugu,Vipper,Järveots. Selles raamatus on 2 osa. 1. osa raamatust räägib Arnost ja tema isast,sellest kuidas Arno aitas Tõnissonil luuletust õppida ja kuidas ning mis lollusi Joosep tegi samuti ka Teelest ning Liblest.Toots taheti koolist välja visata,kuid seda ei tehtud. 2
(..........) Siis nägi ta, kuidas Tali koolitoa trepile läks ja luuaga jalgu puhastas. (............) Laur läks läve poole, et temaga rääkida ja küsida, kuidas lumesõda tema arust olnud, aga samal hetkel hakkas kirikukell lööma. (............) Kooliõpetaja jäi seisatama. (............) Ta kuulatas silmapilgu, kuidas tornist aeglased, korralikud piu-paud alla kostsid ja värisedes kaugusesse kadusid. (............) Siis ütles ta naeratades Arnole: "Kuula, Arno, kuidas Lible kella paugutab." (............) Arno vaatas ütleja poole ja küsis aralt: "Ei tea, kas Lible lööb kella?"(............) Arno jäi imestusest kuulatama.(............) Ta ärkas mõtetest alles siis, kui Tõnisson temale tasa külge müksas ja küsis, mis kooliõpetaja temaga lävel oli rääkinud. (............) Üks mu sõbratar saatis Loorale mängupasuna ( ). Kui pasunat hoiti Loora suu ees,
Lugu kihelkonnakooli Rezissöör Arvo lastest Kruusement Noorte Kevade kasvamise lugu Raamatust sai film 1969.a. Filmitud Palamusel Esilinastus 3.jan Palamusel Punase peaga Pidevalt süüa mammapoeg Kiir pugiv priske Tõnisson Lible Pika heleda Vembumees patsiga armas, Toots ent tujukas Värvikamad Raja Teele, tegelased kes poiste südamed põksuma pani Mõtlik Arno Heledate lokkidega kannelt mängiv Imelik Tootsi ja Teele tantsutseeni filmimine Tseen Kiire ja Tootsiga sahvris fimib operaa- tor Harry Rehe, rezissöör Arvo
Sellest kasvas välja Tootsi-lugude sari, mis on laialt tuntud veel tänagi: "Suve" III, 19181919; "Tootsi pulma", 1921; "Argipäeva", 1924; "Sügisega", 1938, II osa 1988. Sarja tegevus toimub Paunvere alevikus, mis sarnaneb paljuski Lutsule tuttava Palamusega. Korduvaist tegelastest on tuntuimad ja populaarseimad need, kes on juhatatud sisse juba "Kevades": Joosep Toots, Arno Tali, Raja Teele, Jorh Aadniel Kiir,Tõnisson, aga samuti kohaliku kiriku kellamees Lible ja köster Julk-Jüri ning kooliõpetaja Laur on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "Kevade" (1970), "Suvi" (1976), "Sügis" (1991). "Kevade" Ehkki "Kevade" kirjutamist alustas Luts juba 1907. aastal, jõudis esimesena tema teostest laia publiku ette hoopis Vanemuise teatris lavastatud näidend "Paunvere". 1911. aastal valminud
allegooria, märkide ja sümbolite keelt." Etenduse algus oli mulle küll natuke segane, sest ei saanud kohe aru, et miks seal 2 peaaegu paljast inimest on. Oskar Lutsu "Kevade" algas hoopis teist moodi ja see viis natuke segadusse. Kuid siis hakkasid tulema samad sündmused mis filmiski ja hakkasin kogu teosest terviklikumat pilti saama. Tegelaste ära tundmine oli raske, kuna nad erinesid nii palju filmis olevatest tegelastest. Kõige lihtsamini ära tuntav tegelane oli Lible tema läkiläki järgi. Mulle meeldis kõige rohkem sellest ballettist Toots, sest tema tants oli kõige jõulisem, kiirem ja aktraktiivsem. Kostüümid olid minu jaoks liigagi tagasihoidlikud ja vanamoelised, polnud midagi kirevat kõik oli üks hall mass. Tantsjate koolikotid meenutasid mulle enda esimest ranitsat. Laval polnud mööblit ega muid segavaid faktoreid, mis takistaksid liikumist. Lava tagaosas oli 2 ava, kust nad lavale karagasid ja ega rohkem laval midagi ei olnudki.
Oder 6 realine (igal peatelje lüli astmel 3 norm pähikut, milles igaühes on arenenud tera. On kuuetahuline-pea tihe;pähikud hoiduvad peateljest;mõlemal pool peatelge 3 vertikaalset terarida;pea ristlõikes 6 tipnelise tähe kujuline. Neljatahuline-pea hõredam;keskmised terad paremini arenenud;ristküliku kujuline). 2 realine (tera moodustub keskmises pähikus, moodustub 1 teris. On mutantia- külgmistel viljatutel pähikutel lible,sõklad;peatelg külgvaates nähtav ei ole. Deficienta- külgmistel viljatutel pähikutel arenenud libled;peatelg külgvaates nähtav). Kaer Kultuurkaerad harilik kaer; bütsantsi kaer; liivkaer e mustkaer. Metsik kaer tuulekaer; lõuna kaer; viljatu kaer. Eristatakse välissõkla tipu järgi; hobuseraua kujulise kalluse esinemise aluse põhjal; ohte esinemine. Teris ja sõkal kokku kasvanu Mugulviljad:
Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused "Kevade", "Suvi" ja "Sügis", samuti jutustused "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Postuumselt ilmunud "Talve" autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Sarja ühendavad koht – väljamõeldud, kuid suuresti Palamusega sarnanev Paunvere – ja korduvad tegelased, kes "Kevades" käivad alles kihelkonnakoolis. Mitmed Lutsu tegelased – Joosep Toots, Arno Tali, Raja Teele, Jorh Adniel Kiir, Tõnisson, kellamees Lible, köster Julk-Jüri, õpetaja Laur – on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "Kevade" (1970), "Suvi" (1976), "Sügis" (1991). Samas avaldas Luts ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna agulielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "Tagahoovis" (1933) ja "Vaikne
Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid. Ta kamandas sealt lätlase ja eestlase Indreku kasti järele. Lõpuks aeti Indrek ühte tuppa, kus olid veel kaks härrat ja seal oli tema ase. III Indrek äratati koos teistega hommikul üles ja nad läksid endid pesema. Pärast poole müüs Lible aka väike loll Indrekule raamatu , hiljem ka teise raamatu. Lible ostis selle raha eest endale paremat süüa, mistõttu hakati Indrekut suureks lolliks kutsuma. Hiljem nägi ka härra Maurus Lible käes raha, mille päritolu järgi küsides räägiti välja , et Indrek oli need ostnud. Härra Maurus kutsus Indreku koos oma ostetud raamatutega enda kabinetti. IV Raamatutega jama tõi palju tähelepanu Indrekule. Temaga tegi tutvust ka Tigapuu, kes
,,Laul iseendast" Pühitsen ennast ja laulan endast, ja mida tõeks pean, pead sinagi tõeks pidama, sest iga osake minus on võrdselt ka sinu. Uitan ja hulgun, kaaslaseks mu hing, Uitan niisama ja uurin kesksuvist rohukõrt. Siit mullast, sellest õhust pärit on iga lible mu veres, mu keel, siin olen sündinud, siin on sündinud mu isa ja ema ja nõnda neljandast põlvest saadik, ja mina, kolmkümmend seitse aastat vana, täiesti terve mees, nüüd algan ja tahan surmani laulda. Usud ja koolkonnad jäägu ootama otsust,
Raamat on vga kaasakiskuv ja huvitav, et sai peale vljaandmist tohutult populaarseks ja populaarsus on silinud tnini. Raamatu kordustrkke on viimaste andmete phjal vlja antud 21 eksemblaari. 1969. aastal valmis Kevadest film. Filmi reissriks sai Arvo Kruusement. Thtsamaid tegelasi valiti nitlema : Riina Hein (Raja Teele) , Aare Laanemets (Joosep Toots) , Arno Liiver (Arno Tali) , Margus Lepa (Georg Adniel Kiir) , Ain Lutsepp (Tnisson) , Kaljo Kiisk (Kristjan Lible) , Leonard Merzin (petaja Laur) jpt. Kevade filmitegelased on kigile vga armsaks saanud ja paljud teavad nende filmirepliike peast. Paljud, ei tea aga seda, et algselt mngis Kevade filmis Joosep Tootsi, Aare Laanemetsa asemel hoopis Riho Siren. Kuna Riho oli vallatu ja krutskeid tis poisike, siis sobis ta vga hsti Tootsi rolli. Kuid asjaolu, mis Tootsi filminitleja vlja vahetati, oli see, et filmivtete ajal toimus poiste kaklus, kus ka Riho osales
Raamat on väga kaasakiskuv ja huvitav, et sai peale väljaandmist tohutult populaarseks ja populaarsus on säilinud tänini. Raamatu kordustrükke on viimaste andmete põhjal välja antud 21 eksemblaari. 1969. aastal valmis ,,Kevadest" film. Filmi rezissööriks sai Arvo Kruusement. Tähtsamaid tegelasi valiti näitlema : Riina Hein (Raja Teele) , Aare Laanemets (Joosep Toots) , Arno Liiver (Arno Tali) , Margus Lepa (Georg Adniel Kiir) , Ain Lutsepp (Tõnisson) , Kaljo Kiisk (Kristjan Lible) , Leonard Merzin (Õpetaja Laur) jpt. Kevade filmitegelased on kõigile väga armsaks saanud ja paljud teavad nende filmirepliike peast. Paljud, ei tea aga seda, et algselt mängis ,,Kevade" filmis Joosep Tootsi, Aare Laanemetsa asemel hoopis Riho Siren. Kuna Riho oli vallatu ja krutskeid täis poisike, siis sobis ta väga hästi Tootsi rolli. Kuid asjaolu, mis Tootsi filminäitleja välja vahetati, oli see, et filmivõtete ajal toimus poiste kaklus, kus ka Riho osales
teatri massistseenides (sealt ka PAUL Pinna - sinust saab kas joodik või näitleja – tol ajal kasutati grimmis paksu värvi.) (Tema näitlejakarjääri mõjutas suuresti ka tema välimus. Ta oli natuke üle 160 cm pikk, kehaehitus oli sportliku joonega ning näojooned võrdlemisi korrapärased. Ta kasutas seda kui trubina, mängides karaktereid, kus välimuse tearavat joont saab ära kasutada - veidrad vanamehed (nt Õpetaja Bubus ja Lible) 1920 1920 Plaanisid ka ise õppestuudiot. Kevadel lõpetas keskkooli ja astus TÜ õigusteadust õppima (8 semestrit) samal ajal ka konservatooriumi. Elas tglt Tallinnas. Paul Sepp avas erateatristuudio. Sepp tõi vene kooli ja Moskva Kunstiteatri traditsioonid. Lõpetasid Dramaatilise Ringi tegevuse ja läksid Sepa juurde. 11.oktoober 1920. Millest arenes välja kokkukuuluvustundega mõttekaaslaste kogudus/vennaskond
Tsitaadid ja fraasid Oskar Lutsu teosed on mõjutanud ka eesti keelepruuki. Arvukalt on tsiteeritud ja parodeeritud "Kevade" alguslauset: "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud." Levinud on nii teisedki Lutsu tegelaste repliigid "Mis kinni ei jää, saab kinni löödud!" "Oleks ma teadnud, et sa tuled, ma oleks kodust ära läinud." "Mis sul seal kodus on?" "Lilled. Heinamaa. Päikesepaiste." kui ka fraasid nagu "tamasseri raud" ja "Lible tegi, Lible tegi!". Suuresti teatakse neid siiski filmide järgi. Mälestuste jäädvustamine Oskar Lutsule on püstitatud mälestusmärke, neist esimene 1954. aastal hauamonumendina. 1987. aastal püstitati talle Tartusse Emajõe-äärsesse Vabaduse puiestikku mälestussammas. Tema järgi on nimetatud Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu ja O. Lutsu tänav Palamusel. 1964. aastast tegutseb Tartus Lutsu 1936. aastal ehitatud majas Riia tänaval Oskar Lutsu
Kõigil on heast filmist hea meel. ,,Kevade" venekeelne variant valmis 1970. aasta detsembris ja sellest sai ka üleliiduliselt üheks menukamaks eesti filmiks. ,,Kevadele" järgnevad filmid ,,Suvi" valmis seitse ning ,,Sügis" kakskümmned üks aastat hiljem. Kui algselt taheti vahetada näitlejaid, siis Arvo Kruusement ei olnud sellega nõus. Arno Liiver (Arno), Riina Hein (Teele), Aare Laanemets (Toots), Margus Lepa (Kiir), Ain Lutsepp (Tõniss), Kaljo Kiisk (Lible) ja paljud teised näitlejad mängivad kõigis kolmes filmis.
kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva. Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu. Angerjas areneb moondega. Koorunud maimud kanduvad sealt ~ 2,5 aastaga hoovuste abil Euroopa läänerannikule. Seal moonduvad läbipaistva lible taolised eelvastsed nn klaasangerjateks (endiselt läbipaistvad kuid rinnauimedega ja rohkem angerja sarnased), kes tungivad magevette. Seal elavad ja kasvavad suguküpseks saamiseni (isased 5...7 a., emased 7...12 a.) või ka kauem. Sugu on määramata kuni 24 cm kehapikkuseni. Täiskasvanuina laskuvad taas merre ning siirduvad Sargasso merre kudema. Sigivad vaid üks kord elus, pärast kudemist hukkuvad. Eluiga võib küündida 25...40 a. eritingimustes isegi 88 a.
km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Marja hulk sõltub kala suurusest - 1...2,5 miljonit. Marjatera suurus on neil 1,1...1,3 mm. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG2.htm) Areng Angerja areng on moondeline. Koorunud maimud kanduvad Sargasso merest ~3 aastaga hoovuste abil Euroopa läänerannikule. Seal moonduvad läbipaistva lible taolised eelvastsed nn klaasangerjateks (endiselt läbipaistvad kuid rinnauimedega ja rohkem angerja sarnased), kes tungivad magevette. Seal elavad ja kasvavad nad suguküpseks saamiseni (isased 5...7 a., emased 7...12 a.) või ka kauem. Sugu on määramata kuni 24 cm kehapikkuseni. Täiskasvanuina laskuvad taas merre ning siirduvad Sargasso merre kudema. Eluiga võib küündida 25...40 a. eritingimustes isegi 88 a. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.htm) Elupaik, -viis ning levik
Oskar Lutsu põhiteosteks ja ka tuntumateks teosteks kujunes niinimetatud Tootsi- lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused ,,Kevade", ,,Suvi" ja ,,Sügis", samuti jutustused ,,Tootsi Pulm" ja ,,Argipäev". Postuumselt ilmunud ,,Talv" autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Mitmed Lutsu tegelased Joosep Toots, Arno Tali, Raja 3 Teele, Jorh Adniel Kiir (kõnekeeles lihtsalt Kiir), Tõnisson, kellamees Lible, köster Julk-Jüri, õpetaja Laur nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Samas avaldas Luts ka mitmeid jutustusi ning näidendeid. Kuulsamad jutustused on: ,,Andrese elukäik"(1923), ,,Õpilane Valter"(1927), ,,Pankrot" (1927), ,,Udu" (1928), ,,Tagahoovis" (1933) ja ,,Vaikne nurgake" (1934). Näidendeist õnnestunumaid on ,,Kapsapea" (1913), mida on korduvalt lavastatud ja on ka valminud selle põhjal samanimeline multifilm. Lastejuttudest
1978 üleliidulise filmifestivali peapreemia 1980 ENSV rahvakunstniku auhimetus 1985 ENSV riiklik preemia 1992 parima meesnäitleja tiitel 2001 Valgetähe teenetemärk 2004 PÖFFi elutööpreemia Kaljo Kiisk oli Eesti filmilavastaja, näitleja ja poliitik. Teda peeti alati näitlejasõbralikuks, näitlejat avastavaks filmirezissööriks. Eesti filmi ajalugu poleks mõeldav ilma selle andeka lavastaja filmideta. Filmis ,,Kevade" ütles kellamees Lible Arnole: "Näe, sünnib siia ilma inimene. Tuli nagu suurele rõõmupühale. Tegi head, tegi endale, tegi halba, ikka kah endale. Ja võib-olla jäi ka palju tegemata. Võib-olla tahaksid teised temalt andeks paluda seda halba, mis nemad on temale teinud, aga kes meist teab, kui palju keegi kellelegi võlgu on. Aga üks on kindel: parem ise siit kurvalt ära minna kui teisi kurvastada. Sest see, kes meile järele tuleb ja ära viib, tema ei oota
“Kevade” Osatäitjad ● Ervin Abel – papa Kiir ● Rein Aedma – Jaan Imelik ● Tõnu Alveus – Lesta ● Endel Ani – köster ehk Julk-Jüri ● Kalle Eomois – Jüri Kuslap ehk Tiugu ● Ita Ever – Arno ema ● Raul Haaristo – Vipper ● Riina Hein – Raja Teele ● Arnold Kasuk – kirikuõpetaja ● Kaljo Kiisk – Kristjan Lible ● Heikki Koort – Peterson ● Aare Laanemets – Joosep Toots ● Silvia Laidla – Köögi-Liisa ● Margus Lepa – Georg Adniel Kiir ● Arno Liiver – Arno Tali ● Ain Lutsepp – Tõnisson ● Leonhard Merzin – õpetaja Laur ● Aksel Orav – õpetaja Lauri hääl ● Heido Selmet – Visak ● Evald Tordik – kirikumõisa rentnik Filmitegijad
- Indrekule otsiti tuba koolimajas, kus ta ööbida saaks, sai odava Siberi toa, ehk kus oli külm, võrdus lakas magamisega III - Koolis äratati neid hommikul valju aisakella kõlinaga, päris ärkamist pidid minema pesema - talvel nö Siberis magades oli väga külm, tuli ennem võimelda, et siis kehaga külmade linade vahele pugeda, vahel näpati ka puid ja tehti keset tuba olevasse ahju tuli ja nihutati voodid sellele lähedale - sai sõbraks Liblega, kes temaga neljandas klassis õppis, Lible müüs Indrekule 2 raamatut (kapsast), et söögiks raha saada, Liblet kutsuti väikeseks Lolliks, kuna Indrek tema raamatud ära ostis kalli raha eest, sai temast suur Loll - Härra Maurus luges palvet, Lible kükitas ja ajas äriasju/luges raha, mis oli ebasobilik, Maurus võttis talt kratist kinni, juustest ei saanud, need olid liiga lühikesed, pragas poisiga - Direktor kutsus Lible enda kõrvale seisma, kuid see suutis sealt ära lipsata, direktor kutsus ta
raske lõimisega). Taliviljad võrsuvad paremini. (nt. suvinisu ei võrsu peaaegu üldse). Teraviljade seas on nii ise- kui ka risttolmlevaid sisesõk (tuule abil) taimi. Isetolmlemise puhul taimes nii emakas al kui ka tolmukad (3). (nt. rukis). lible Nisu peatelg koosneb lülidest ning igale lüli teris astmele kinnitub üks pähik. Nisupähik võib olla välissõkal mitmeõieline. Talv tekitab taimedes STRESSI (umbes 40 surevad, see-eest võrsuvad 10 korda rohkem).
b. Valgemalm on survega töödeldav c. Valgemalm on kõva ja habras d. Valgemalmi kasutatakse valudetailide valmistamiseks Küsimus 22 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged keragrafiitmalmi kohta? Vali üks või enam: a. Kerajas grafiit saadakse lõõmutamise teel tahkest olekust b. Kerakujulise grafiitmalmi mikrostruktuuris võib olla ledeburiiti ja tsementiiti c. On tugevam ja plastsem võrreldes lible- ja pesagrafiitmalmiga (silmas peetakse grafiidi kuju mõju mehaanilistele omadustele) d. Kerajas grafiit tekib modifikaatorite lisamisel sulast olekust Küsimus 23 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged terase ja malmi liigituse ning tugevusomaduste kohta? Vali üks või enam: a. Mittelegeerterased ei sisalda ühtegi teist lisandit peale Fe ja C b
14. Igaüks talitagu tulevikku silmas pidades. 15. Seistes kõrgel paesel kaldal ei julgenud tütarlaps alla vaadata. 16. Nähes suurt rahvasumma paraadtrepil ägedalt sissesaamist nõudmas arvas parun kõigepealt et võib-olla on töö juures mingi ränk õnnetus juhtunud. 17. Ootamata vastust lahkus ta toast. 18. Küsiti sosistades mis on juhtunud ja vastati samuti sosistades. 19. Istudes hetke vaikselt ja tehes end mõistlikuks alustas ta uuesti. 20. Vana Lible loobumata oma karvamütsist jäi ringi keskele. 3 . Lisa kirjavahemärgid Postimehe toimetus otsustas pärast pikki vaidlusi valida seagripi lõppeva nädala näoks. Ootan tänast lehenumbrit suure huviga et näha kuidas on kunstnik toime tulnud ülesandega joonistada seagripist tavakohane sõbralik sarz. Sõnadega on paraku küll kõnealust taudi kirjeldada äärmiselt keeruline. Asi pole ainult selles et
kasvukoha järgi pandud ka nende kahe taime nimed: "aas-" ja "põld-". Mis neil siis vahet on? Kõige lihtsam on endale selgeks teha timuti ja rebasesaba õisiku erinevused. Timutil on see mõnevõrra jäigem. Peamised erinevused torkavad aga silma, kui timuti või rebasesaba pikk ruljas õisik kaarekujuliseks painutada. Timuti puhul paindub ta ühtlaselt kogu pikkuses, rebasesabal murduvad aga kaarest sälgud välja, samuti ilmuvad nähtavale pikad valged karvakesed, mis on iga üksiku lible tipul. Timuti puhul me erilisi karvakesi ei märka, sest nad on vaid umbes millimeetripikkused. Kes juba kõrstaimi paremini tunneb, see märkab, et timutil ja rebasesabal saab ka ilma neid puudutamata vahet teha. Nimelt muutub rebasesaba õisik tipuosas ühtlaselt järjest peenemaks, timutil on aga õisik täiesti ühtlaselt jämenenud. Lisaks põldtimutile kasvavad meie niitudel veel loodtimut ja mugultimut. Loodtimut sarnaneb rohkem rebasesabale, sest tema õisik
Selle tulemusena on võimalik saada peenemate grafiidiosakestega tugevamat malmi. Malmide saamine vastavalt räni ja magneesiumi sisaldusele: Malmid (räni <1,0%) - 1) kiire jahutusega tekib struktuuri P+T, mille tulemusena tekib valgemalm. Omakorda valgemalmi kiirel jahutusel tekib struktuuri P, mille tulemusena tekib P-tempermalm. Valgemalmi aeglasel jahutusel tekib aga F-tempermalm. 2) keskmise jahutusega tekib struktuuri P, mille tulemusena moodustub P-hallmalm (lible) 3) aeglase kahutuse korral tekib F-hallmalm (lible) Malmid (Mg-sisaldusega) - 1) keskmise jahutuse korral tekib struktuuri P, mille tulemusel moodustub P-keragrafiitmalm 2) aeglase jahutuse korral tekib struktuuri A, mille tulemusel moodustub F-keragrafiitmalm. Valgemalm Ühine Grafiitmalmid Omadused Suurem kõvadus Haprad, head Väiksem kõvadus,
Valisin tema, sest loomulikult oleme kõik teadlikult tema rollist ’’Õnne 13’’- nes, kuid samas oli veidi kuulnud tema osalemisest poliitikas. Fakt, et ta 2003. aastal Riigikogust lahkudes oli vanim Riigikogu liige läbi aegade hämmastas mind väga. Loomulikult tuleb mainida ka tema osalust näitlejana järgmistes saadetes/filmides: "Tavatu lugu" (kogenud uurija; 1973) "Indrek" (Voitinski; 1975) "Suvi" (Lible; 1976) "Sügis" (Lible; 1990) "Vana mees tahab koju" (Toomas Simmo; 1990) "Õnne 13" (Johannes teleseriaalis; 14 hooaega) "Lepatriinude jõulud" (2001; hääl) "Tants aurukatla ümber" (1987) Kaljo Kiisk nooruses Kaljo Kiisk ’’Kevades’’ Liblena Teater EV ajal Kaarli Aluoja (enne
K�gu K�o K�hr -i K�pp K�pa K�re -da K�rg K�rje � ka �mustr�hn� K�rmas K�rma III v. K�rme K�rp K�rbi Kylimit -u Kyllelemb -e Kyylemb -e Laas Laane Lagle Lahe -da Lahke Laine Lall -i Land Lannu Lang -u Lauge Laul -u Lee Leebe III v. Leedu Leek Leegi Leelo Leet�iv Lehis -e Leht Lehe Leib Leiva Leid Leiu Leil -i Lemb -e Lembit -u Lemm -e � �narmas�, �helves� Lemmik -u Lemming -u Leppet�iv -u Lible Liblik -a Liisk Liisu Liiv -a Lill -e Loit Loidu Loits -u Luule L�mm -u L�o L�pp -e L�una L��m -a L��sk L��sa L�ttelemb -e L��s L��ne Maa Maasikas Maasika Madar -a Maidel Maidla � kala �r�nt� Maine Maise Malbe Malev -a Manivald -valla Maran -a Mari Marja Mart Mardu Maru Meel -e Mehine Mehise Meigas Meika III v. Meltsas Meltsa III v. � �rohe-� v. �hallr�hn� Meri Mesi Mee Mett�Mets -a Mure Murelik -u Muru
Peale pesemist voolas jalgade kolin üles tagasi ja siis uuesti alla -- klassidesse õppima. Viimasega Indrek ei osanud veel maast ega taevast peale hakata. Ometi läks ta ühes teistega, õigem ühes väikese Liblega, kes pidi ka kuuluma neljandasse klassi. Liblelt ta oma esialgse pühenduse õpi- ja asjaoludessegi sai. Tema käes nägi ta esimest korda mingisugust kaanteta, üksikuist lehist koosseisvat raamatut (raamatud olid Lible keeles kapsad), kust luges amo, amas, amat ja mensa, mensarum. Eriti hakkas millegi pärast just selle tundmatu sõna viimane kääne tema meeltesse kinni. ,,Mensarum," kordas Indrek Liblele. ,,Mensarum," kinnitas ta veel kord. ,,Tahad, ma müün selle kapsa sulle?" ütles Lible. Ja ilma et Indrek endale aru oleks andnud, kas tal seda vana ,,kapsast" üldse vaja, otsis ta taskust raha ja maksis nõutud summa. Nagu hiljem selgus, oli see peaaegu uue raamatu hind.
· Joosep Toots 64 · Arno Tali 29 · Kiir 10 · Tõnisson 4 · Imelik 3 · õpetaja Laur 2 · Tootsi koer Pitsu 1 · ei vali mitte kedagi 3 · ei oska öelda 3 · vastamata 6. Poiste sõbravalik : · Joosep Toots 140 · Arno Tali 24 · Kiir 14 · Tõnisson 10 · Teele 8 · Lible 2 · Imelik 1 · ei vali mitte kedagi 14 · vastamata 10. Loomulikult erinevad poiste ja tüdrukute eelistused, tüdrukud valivad Teele, poisid Tootsi. Arno on pingereas 2. 3. kohal, huvitav on aga, et pillimehele ja kommijagajale Imelikule eelistavad vastajad Jorh Adniel Kiirt ja Tõnissoni. Nojah, eks olnud Kiir moekast kodust pärit 9
Keegi minu taga istujatest ütles, et Üksküla mängis paremini, aga niipalju kui ma oma aju ka ei pingutanud, mul ei tulnudki meelde ühtegi konkreetset stseeni, kus silme ette oleks kerkinud Üksküla Maurus, ma mäletasin, et ta mängis seda osa ja mängis väga hästi, aga kuidas need stseenid, mida ma nüüd teise näitleja kehastuses taas nägin, Üksküla mängituna välja nägid, seda meenutada ei suutnud. Ka teiste osatäitjate hulgas oli muudatusi: Ramilda, Ollino, Timusk, Lible. Ma tundsin ära küll, et mingid tegelased on muutunud, aga kohe meelde ei tulnud, kes neid eelmine kord mängis. Ainult Ramilda kohta teadsin, et teda olen näinud Elisabet Tamme esituses, suvel aga mängis seda osa Külli Teetamm. Ja siis vastav Teetamme osa Tiina, oli endiselt Maria-Netti Nüganeni esitada, seda oleks tahtnud just Teetamme esituses vaadata. Kuigi Teetamme mängitud Ramilda oli ka väga hea, aga natuke liiga vana selle rolli jaoks.
Astmevahelduseta mitte ne/-s sõnad · 2-silbilised ja I-vältelised nominatiivis e-lõpulised · 2-silbilised II-vältelised · nna-liitelised · Paljud koha- ja isikunimed, nt vere-lõpulised PÕHITÜÜP TUBLI · Tubli, tublit, tublisse, tublide tublisid, tublidesse · 2-silbilised II-vältelised sõnad, nagu adru, aku, allegro, andante, bande, eldoraado, hidalgo, hoki, härra, inka, jope, jurta, juuli, jänku, kaasa, kellu, kirka, knopka, kobra, konto, lible, läkiläki, marli, peiu, rondo, tõmmu, vanilje, viski, vurle · 2-silbilised I-vältelised e-lõpulised · nna-liitelised · Paljud nimed VORMISTIKUST · Ains part: t-lõpuline · Ains illat: -sse · Mitmus: -de, i-mitmus puudub · Mitm part: -sid Alltüüp KÕNE · Kõne, kõnet, kõnesse, kõnede, kõnesid, kõnedesse · 2-silbilised I-vältelised nominatiivis e-lõpulised sõnad (ale, aje, hame, hüve, ime, jume, kabe, kere, kile, klade, koge,
Legeerivateks elementideks malmides on samad elemendid, mis terasteski, n.o. mangaan, räni, kroom, nikkel, molübdeen, vask jt. Lähtudes legeerivate lisandite mõjust grafiidi tekkele liigitatakse need kahte gruppi: - grafiidi teket soodustavad lisandid (Si, Ni, Al, Cu, Ti), - grafiidi teket takistavad lisandid (Mn, Cr, S, O2) Mangaan. Mangaan tõstab malmi tugevust ja kõvadust, mistõttu on ta põhiliseks legeerivaks lisandiks kulumiskindlates lible- ja keragrafiidiga malmides. Kõrglegeeritud mangaanmalmide Mn-sisaldus on piires 4...9 %. Räni. Räni legeeriva elemendina viiakse malmi selle korrosioonikindluse tõstmiseks (tavaliselt 6...8%, happekindlates malmides 14...15%), kuid samal ajal muutub malm hapramaks. Räni on kroomi kõrval põhiliseks legeerivaks lisandiks kuumuskindlates ja kuumustugevates malmides. Kroom. Kroom legeeriva elemendina malmis takistab grafitiseerumist ning muudab malmi struktuuri peeneteralisemaks
6. Pärismaised puud-põõsad mürgiks. Hinnanguliselt on õistaimi maailmas umbes 250 000 liiki, neist ligikaudu 10 000 on mürgised. Mürktaim sisaldab mürkaineid ja kutsub esile mürgistusi, mille mõju võib olla enesetunde ajutisest halvenemisest surmavani. Looduses kaitsevad mürkained taimi ärasöömise eest. Et hoida järgmiseks kevadeks kogutud varusid, on seetõttu sageli eriti mürgised säilitusorganid: sibulad, mugulad, juurikad. Varakevadel on iga tärkav roheline lible talve üle elanud loomade jaoks kõrges hinnas ja seetõttu pääsevad mürgised kevadlilled ärasöömisest edukamalt. 32 6.1. Jugapuu (Taxus baccata). Mürgine on kogu taim. Mürgiga pole loodus jugapuu puhul koonerdanud. Kihvtised on nii vegetatiivsed kui ka generatiivsed osad ehk teisisõnu oksad, okkad, puit, koor ning seemned. Samas ei ole eri taimeosad ühtviisi mürgised ja see oleneb suuresti ka taime kasvuperioodist.
annaabi.ee 
