ATP-MAKROENERGILINE ÜHEND, MIS OSALEB KEEMILISE ENERGIA SARVESTAJA JA ÜLEKANDJA BIOKEEMILISTES REAKTSIOONIDES. FOTOSÜNTEES-KLOROFÜLLI SISALDAVATES TAIMERAKKUDES TOIMUV PROTSESS, MILLE KÄIGUS SAADAKSE PÄIKSEENERGIA ABIL LIHTSATEST ORGAANILISTEST ÜHENDITEST GLÜKOOSI(KÕRVALPRODUKT O2). GRAANUM-KLOROPLASTIS ÜKSTEISEGA KOHAKUTI PAIGUTUNUD TÜLAKOIDIDE KOGUM. KAROTINOID-TAIMERAKKUDES ESINEV KOLLANE, ORANZ VÕI PRUUN PIGMENT. KLOROFÜLL-ROHELINE PIGMENT KLOROPLASTI TÜKALOIDIDES, SEOB VALGUSENERGIAT. KLOROPLAST-TAIMERAKU ORGANELL, MILLES TOIMUB FOTOSÜNTEES MAKROENERGILINE ÜHEND-MADALAMOLEKURAALNE ORGAANILINE ÜHEND, MIS OSALEB KEEMILISE ENERGIA SALVESTAJA JA ÜHENDAJA BIOKEEMILISTES REAKTSIOONIDES(ATP, GTP, TTP). NADP-MAKROENERGILINE ÜHEND, MIS OSALEB FOTOSÜNTEESIS VESINIKU AATOMITE SIDUJANA. PIMEDUSSTAADIUM-KLOROPLASTI VEDELIKUGA TÄIDETUD
Korp- korkkoest koosnev puukoore väline surnud osa Trahheed- elund, mille kaudu toimub organismi ja väliskeskkonna gaasivahetus Trahheiidid- piklik surnud juhtkoerakk Kloroplast- klorofülli sisaldav rakuplasma osake Kromoplast- punast v. kollast pigmenti sisaldav kehake taimerakus Leukoplast- värvitu kehake taime rakus Klorofüll- taimede pigment, mis annab neile rohelise värvuse Pigment- organismides leiduv looduslik värvaine Karotinoid- rasvades lahustuv pigment Fotosüntees- klorofülli sisaldavates taimerakkudes valgusenergia toimel kulgev anorgaaniliste ühendite orgaanilisteks aineteks muundumine Õis- dekoratiivseim erksavärviline osa, tema sugulise paljunemise organ Mitokonder- raku organoid, milles toimub ainete lagundamine energia saamiseks Membraan- rakku, organoide ümbritsev lipiididest ja valkudest kile Lamellid- õhuke liistak, õhik, naast
RAKUÕPETUS Mõisted: tsütoloogia, ainurakne, hulkrakne, prokarüoot, eukarüoot, karüoplasma, homoloogilised kromosoomid,, histoonid, nukleosoomne fibrill, aktiivne transport, transportvalgud, osmoos, difusioon, plastiidid, klorofüll, karotinoid, tsentraalvakuool, turgor, heterotroof, hüüf, mütseel, viljakeha, mükoriisa,, plasmiid, gaasivakuool,, piilid 1.Rakuteooria põhiseisukohad. 2.Milline osa on tsütoloogia arengus Baeril, Hookil, Leeuwenhoekil? 3.Millega on võimalik uurida rakke? 4.Kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? 5. Milline on väikseim ja suurim rakk? 6.Tsütoplasma koostis ja ülesanded. 7.Rakutuuma ehitus ja ülesanded. 8.Tuumakese ülesanded. 9.Rakumembraani ehitus ja ülesanded 10
Klorofüll ehk leheroheline, esineb taimede kloroplastiidides koos karotiini ja ksantofülliga, alamail taimedel kromatofoorides sisalduv pigment, mis annab taimedele rohelise värvuse. Keemiliselt on kolrofüll parfüriin, mille molekuli kuuluvad lämmastiku aatomid on seotud magneesiumi aatomiga. Klorofülli tähtsaim ülesanne on valgusenergia muundamine keemiliseks energiaks. 2. Ksantofüll Taimede lehtedes, õites ja viljades leiduv kollane pigment mis on hapniku sisaldav karotinoid. Tekib plastiidides koos miteme teise pigmendiga, esineb looduses nii vabalt kui ka estrite koostises. Moodustub karotiini oksüdeerumisel. Värv on kollasest punaseni. 3. Karoteen Karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid. . Nende ühendite pikad konjugeeritud kaksiksidemete ahelad neelavad valikuliselt valgust ja tänu sellele omadusele on looduslikud värvained ehk pigmendid. Neile ühenditele on iseloomulik kollane kuni punane värvus.
ja organellid on hävinud. Korgis on lõved gaasivahetuseks tüvesisemusega. Kaitseb ka korp. Taimedel puudub vereringe, mida asendab juhtkude-trahheed ja trahheiidid on mood. rakukestadest. Juhtkimpude võrgustik koos tugikoe rakkudega ühendab organeid ja nende kaudu täidetakse transportfunktsiooni. Plastiidid-ovaalsed organellid, annavad taime eri osadele värvuse. Kromoplastid-nendes sisalduv pigment karotinoid annab taimele kollase(pun,orz) värvuse. Leukoplastid-sisaldavad varuaineid(nt. tärklisevaru). Kloroplastid-roheline pigment- klorofüll, oluline fotosünteesil. Paiknevad lehtede rakkudes. Sarnane mitokondriga. Kloroplasti sees membraanidest mood. kotjad lamellid- klorofülli molekulid. Kloroplastis lisaks DNA, RNA ja valgu mol. Ribosoomid sünt. seal vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute mood. CO2-st ja veest valguse abil.
Lihasrakud täis tsütoskeletti. Taimedel plastiidid, vakuool ja kest. Plastiidid annavad taimedele erineva värvuse. Kahe membraaniga. Sisalduvatest pigmentidest jagatakse neljaks: Proplastiidid võime poolduda ja paisuda, olemas DNA, RNA ja ribosoomid, arenevad edasi Kloroplastid pigment klorofüll, toimub fotosüntees (teeb sellega kõiki teisi orgaanilisi molekule slpt kasvabki), on taimede rohelistes osades: lehed, okkad, rohelised varred Kromoplastid pigment karotinoid, annavad viljadele kollast, punast ja oranzi Leukoplastid pigmente pole, esinevad juurtes, mugulates ja seemnetes , samuti paiknevad DNA jm., peamiseks ülesandeks varuainete (tärklise, valkude, lipiidide) säilitamine Rakukesta peamine koostisaineks tselluloos. Noor taimerakk suure veesisaldusega, õhuke ja elastne (võimaldab kasvada). Kasvab seestpoolt. Kergelt takistav elutegevust (paksusega). Tugifunktsioon tugikoe rakkudega. Kaitsefunktsioon tänu tselluloosi vastupidavusele.
2. vakuoolide ülesanded: kindlustavad siserõhu; vee varupaik; noortes rakkudes toitained; vanades jääkained; sisaldavad alkaloide, pigmente ja kaitsevad arasöömise eest; viljade vakuoolid sisaldavad suhkruid ja orgaanilisi happeid ning annavad meeldiva maitse. 3. plastiidide ehitus ja ülesanded: Kloroplast sisaldab rohelist pigmenti klorofülli. Ülesanne: fotosüntees (lehed, varred) Kromoplast pigment-karotinoid, annab taimede viljadele kollase , orani või punase värvuse. Ülesanne: ligimeelitamine (õied, viljad). Leukoplast pigmenti pole. Ülesanne: varuaineid sisaldavad juured ja mugulad. 6. LOOMA-, TAIME- JA SEENERAKU VÕRDLUS TAIMERAKK LOOMARAKK SEENERAKK Rakukest, tselluloos - Rakukest, kitiinist
näiteks rakumembraani koostises osmoos- lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama konsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas difusioon- nähtus, kus ained segunevad üksteisega? plastiidid- membraanidest koosnevad taimerakule omased organellid klorofüll- taimerakkudes esinev roheline pigment, mis seob fotosünteesiks vajalikku valgusenergiat karotinoid- taimeraku kromoplastides esinev pigment, mis annab taime vastavatele osadele kollase või punase värvuse tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis modusub pisemate vakuoolide liitumisel turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb aimede turgor heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit
teostamine liikumine (raku enda liikumine, raku organellide liikumine) tsentrosoom- tsentriool- kääviniidid- TAIMERAKK: taimed- autotroofid Rakukest: koosneb tselluloosist Ülesanded: kaitseb, toestab, transpordib Korgikiht: Korp: Kloroplasti ehitus: 2 membraani, lamellid (toimub fotosüntees), ribosoomid, DNA Mitokonder Kromoplast Kloroplast -energia tootmine Oranž, kollane, punane Fotosüntees -sisemine membraan on -karotinoid (pigment) -pole kahte membraani sisse sopistunud -tolmendaja, seemnete -roheline klorofüll (pigment) levitaja -lehtede rakkudes -paikneb õites Leukoplast- talletab varuaineid, paikneb juurtes, vartes, mugulates, seemnetes Vakuool (kasvab suureks) membraan -taimeraku veemahuti -suhkru, orgaanilise aine talletamine loomade ligimeelitamiseks
tsütoplasma ja organellid hävivad Kest takistab liikumist Ülesandeks on tugifunktsioon ja kaitsefunktsioon (korkkude loe lk. 65-66) samuti transportfunktsioon Juhtkude trahheed ja trahheiidid Plastiidid Ovaalsed organellid Annavad taime eri osadele värvuse Eristatakse kloroplaste roheline pigment klorofüll, osaleb fotosünteesiprotsessis - leht kromoplaste punane või kollane pigment karotinoid tolmeldajate ligimeelitamiseks või seemnete levitamiseks viljad ja õied leukoplaste pigment puudub sisaldavad varuaineid kartul(tärklis) Kloroplast Ümbritsetud kahe membraaniga Lamellid membraanidest moodustunud kotjad moodustised, membraanides klorofülli molekulid DNA, RNA ja valgu molekulid Toimub fotosüntees Vakuoolid Membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu-ja jääkaineid
..95 % retinoolist on aga salvestunud maksa. Selline maksa suur vitamiini A sisaldavus ongi põhjuseks, et kalamaksast valmistatud, nii laialdaselt tuntud õlid on väga rikkad vitamiin A poolest. Samuti leidub A-vitamiini suhteliselt palju ka võis ja munarebus, spinatis ning salatis. Looduses esineb vitamiin A-d valmiskujul või provitamiinina. Provitamiini leidub näiteks kollastes kuni purpursetes pigmentides, nn. karotinoidides. Tähtsaim karotinoid on b-karotiin. Nimetuse sai see aine porgandi (Daucus carota) järgi, millest ta esmakordselt isoleeriti. Loomorganism on võimeline provitamiini ümber muutma vitamiin A-ks, ise ta seda valmistada ei suuda. Vitamiin A tõstab organismi vastupanuvõimet nakkustele, mis on tingitud vitamiini võimest kaitsta epiteelkude kahjustuste eest. Vitamiin A puuduse puhul toimuvad esmaselt muutused epiteelkoes, mis hakkab sarvestuma. Nahk muutub kuivaks,
organeid ja soodustab nendevahelist ainete liikumist transportfunktsioon. · Plastiidid on taimedele omased ovaalsed organellid, mis annavad taimede eri osadele erineva värvuse. · Rohelised kloroplastid, kollased või punased kromoplastid ja värvusetud leukoplastid. · Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli. Paiknevad fotosünteesi paikades lehtede rakkudes. · Kromoplastides sisalduv pigment on karotinoid. Leidub värviküllaste õite kroonlehtedes. · Kloroplast on ümbritsetud kahe membraaniga, sisemuses paiknevad membraanides moodustunud kotjad moodustised lamellid. Paigutunud üksteisega kohakuti ja moodustavad lamellide kogumikke(graanid), seal klorofülli molekulid. Sisaldab ka ribosoome. Toimub fotosüntees suhkrute moodustumine CO 2-st ja veest valgusenergia abil. Sisemuses plasma, mida nimetatakse stroomadeks.
sünteesiks seega käituda fototroofidena. Ka perekond Haloarcula saab valgusenergia arvel ATPd sünteesida. · Valguseseoseline ATP süntees lülitub sisse, kui hapniku kontsentratsioon on liiga madal tagamaks aeroobset hingamist. NB! Soolases vees lahustub hapnik halvasti! Fotosünteesipigmendiks halobakteritel on valk bakterirodopsiin, mille mittevalguliseks osaks on karotinoid retinaal. Töötab prootonpumbana. · NB! Kõigil teistel senituntud fototroofidel on fotosünteetiliseks pigmendiks klorofüllid. H. salinariumi valguseseoseline prootonpump annab energiat ka Na+ pumpamiseks rakust välja (Na+/H+ antiport) ja K+ pumpamiseks rakku. · Halobacterium salinariumil kirjeldati esimest korda bakterirodopsiini abil toimuv fototroofia · NB! Bakterirodopsiini geen on horisontaalse geenotriiviga üle kandunud ka
areneb blastulast (alamatel loomadel) või oksuteeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). aatomid H2 O molekulideks. Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 4 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Karotinoid taimeraku kromoplastides esinev Kontrollgrupp uurimisobjektide võrdlusrühm, pigment, mis annab taime vastavatele osadele mille suhtes muudetavaid katsetingimusi ei kollase või punase värvuse. kohaldata. Karüogramm organismi ühe raku kromosoomide Koodon mRNA molekuli kolm järjestikust piltkujutis, mis on saanud nende rühmitamise teel nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohapple valgu mitoosi mikrofotost
maavitsalistele on iseloomulik kahe viljalehe esinemine. Kultuursortide viljalehtede rohkust põhjustab mitme õie kokkukasvamine. Tomati viljade valmimisel asendub klorofüll peamiselt karotinoid lükopiiniga, mis annab küpsetele viljadele kollase või punase värvi. Tomati marja mahlakas, poolvedel osa -- pulp on tekkinud peamiselt platsentast. Luuvili (drupa) esineb roosõieliste (Rosaceae)
loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesistumise kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. Kantserogeen - mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähkkasvaja teket. Kapsiid - viiruse genoomi ümbritsev valguline kate. Karikloode (gastrula) - enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Karnivoor (kiskja) - loomtoiduline loom Karotinoid - taimeraku kromoplastides esinev pigment, mis annab taime vastavatele osadele kollase või punase värvuse. Karüogramm - organismi ühe raku kromosoomide piltkujutis, mis on saanud nende rühmitamise teel mitoosi mikrofotost. Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel sisu. Kasvav populatsioon - populatsioon, milles sündimus ületab suremuse.
toimida. Fotosünteetilied pigmendid-päikeseenergiat siduvad ained. Fotoautotroofidel (taimedel) neelab valgust alfa klorofüll, mis on roheline (sellest tuleneb ka taimede roheline värvus). See neelab sinkjas violetset ja peegeldab tagasi rohelist valgust. Seda leidub kõikides fotosünteesivates taimedes meres. Määratakse ära klorofülli hulk meres. Karotinoidid (ehk pigmendid): beeta karotinoid, fükoksantiin ja beetaklorofüll. Neelavad 400-520nm valgust. Punavetikatele on eriomased kaks abipigmenti (fükoerotriin, mis on ise punane pigment, neelab rohelist osa valgusest (400-570nm) ja allofükotsüaniin oranzi osa (650-670nm)). Tänu neile kahele suudavad punavetikad kasutada nõrka valgust, teistel vetikatel sellist omadust ei ole. Punavetikad levivad seega suurtes sügavustes - kuni 200m sügavusel. Massiliselt levivad nad aga 40-60m sügavusel.
Plastiidid on olemas kõikidel taimerakkudel, igal taimerakutüübil on oma iseloomulik plastiidide komplekt. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemirakkudes. Kui näiteks traime leht jätta pimedasse, siis areneb proplastiid etioplastiks, mis sisaldab protoklorofülli (kollast värvi klorofülli eellane). Kui tuleb valgus, siis etioplast areneb kloroplastiks. Kromoplastid akumuleerivad karotinoid-pigmente, millest sõltub paljude taimede õite kollane, oranz` või punane värvus. Leukoplastid esinevad taime epidermises ja sisemistes kudedes, tuntumad vormid on amüloplast, mis kogub tärklist, ning elaioplast, mis sisaldab ōli ja lipiidide tilgakesi. 18 Nagu mitokondergi, sisaldab ka kloroplast oma genoomi ja valgusünteesi masinavärgi.
Rohelist valgust peegeldub enim – sellepärast paistavad taimed meile rohelisena Klorofüll on võimeline ergastunud elektrone muutma keemiliseks energiaks. Toimub vee fotolüüs. CO2 on madala energiaga aine. Suhkur on aga väga energiarikas. Klorofülli aitavad lisapigmendid, kromoplastid, mis jagunevad kahte rühma: 1) Kartonioidid – neelavad hästi kollast/punast valgust 2) Ksantofüllid Nad akumuleerivad karotinoid-pigmente, millest sõltub paljude taimede õite kollane, oranž või punane värvus. Meelitavad kohale tolmeldajaid ja viljade levitajaid. Nad on võimelised ergastunud elektrone klorofüllile edasi andma. UV valgust ega FR valgust ükski pigment neelata ei suuda! Fotoautotroofid – saabad energia päikeselt Kemoautotroofid – kasutavad keemilise energia allikaid 4
organismis põhiline antioksüdant, mis hoiab ära rakumembraani rasvhapete oksüdatsiooni. E- vitamiini on palju õlikultuuride seemnetes ja idanevates idudes. K-vitamiin - põhiline funktsioon ilmneb vere hüübimise juures, ta stimuleerib fibrinogeeni üleminekut fibriiniks. 5. A- ja D-vitamiin A-vitamiin: Kuulub retinoidide rühma. Taimsed söödad ei sisalda A-vitamiini. Retinoide hulka kuuluvad ka karotinoidid, millest bioloogilist funktsiooni omab beeta-karotinoid, mis muutub soole mükoosas A-vitamiiniks. Imendub läbi soole seina rasvade koostises. D-vitamiin: on taimsetes söötades vähe, ainsana on seda heinas. D-vitamiini pole ka loomsetes söötades, va kalamaks. Sellest tuleb loomadel alati puudus. D-vitamiin on väga oluline ka närvide töös ja kaltsiumi transportimisel. 6. Süsivesikute seede lihtmaoga loomadel. Süsivesikud mäletsejaliste söödas on tselluloos, hemitselluloos, tärklis, monosahhariidid,
annaabi.ee 
