Pestitsiidid Kahjurite hävitamine rünnaku ennetamine eemale peletamine mõju vähendamine Eesmärgid Mürgisus inimestele või teistele loomadele 9/12 kõige ohtlikumast ja püsivamast orgaanilisest kemikaalist pestitsiidid Tagasilöögid Pestitsiidideks on... Kahjuriteks loetakse... Enamasti keemilised Putukad ühendid Taimehaigused Bioloogilised vahendid Umbrohud (bakterid, viirused) Molluskid Linnud Imetajad Kalad Ümarussid Mikroobid Juhul kui nad kahjustavad vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi herbitsiidid (mürgid taimede vastu) fungitsiidid (mürgid seente vastu) insektitsiidid (mürgid putukate vastu) bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu) zootsiidid (mürgid imetajate vastu) akaritsiidid (mürgid lestade vastu) nematot...
Rakendusbioloogia põllumajanduses Rakendusbioloogia on bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ning teostamisega tegelev teadusharu. Rakendusbioloogia on eriti palju tõotav põllumajanduses ja kalanduses, kus bioloogiliste vastastik- ja koostoimemehhanismide toimimist ära kasutades või toimimist tootmisele soodsas suunas mõjutades saab kas paremat saaki või näiteks vähendada kasutatavate taimekaitsevahendite hulka. Põllumajanduses kasutatakse rakendusbioloogiat: · Baktereid silo valmistamisel · Mügarbakterid küntakse mulda · Taimekaitsevahendeid: - seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi - feromoonidega meelitatakse kahjurid lõksu - bakteritoksiin tapab putukaid selektiivselt ja inimesele mõju ei avalda - linnud hävitavad kahjureid Herbitsiid ehk umbrohumürk on agrokemikaal, mida ...
adjektiiv - omadussna amatr - asjaarmastaja amplituud ulatus,laius antikvaar vrtuslike vanaesemete kaupleja aprikoos aprikoosipuu vili brokraat vormititmist nudev ametnik deputaat - rahvasaadik desertr - vejooksik filoloog keele/kirjandusteadlane interjr siseruumi kujundus mandariin mandariinipuu vili manikr kte(knte) hooldus plastiliin - voolimismass magistraal pea(tee/toru) pshika hingeelu, hingelaad pshiline pshikasse puutuv; hingeeluline, hingeline stiihia iseeneslik taltsutamatu (loodus)jud papaaha krge torujas karusmts pshhoos pshika talitluse, tunnetuse ja kitumise hlve pshholoogia hea inimesetundja, hingeelu mistja boheemlane korrapratu, muretu eluviisiga haritlane tehh Lneslaavi rahvas sahhariin suhkru aseaine baldahhiin ehisvari voodi/trooni kohal epohh ajajrk, ajastu rahhiit ainevahetushaigus D-vitamiini puudusest krahh jrsk kokkuvarisemine, tielik nurjumine jajameelne laokil mtetega kasahh Turgi rahva...
Kulunorm: 60 g/ha, veekulu - 200-300l/ha Kordus-1 Hind – 411 eur/kg Lõhnav Kummel (Chamomilla suaveolens) Ennetatav Õied ja teeääred niita enne taimede õitsemist. Agrotehniline, füüsikalis-mehaaniline Külvata seemneid tihedalt.Kündmine. Keemiline 2015 Eesti Maaülikool Ariane S Ariane S on süsteemse toimega herbitsiid, mis on ette nähtud kaheiduleheliste umbrohtude tõrjumiseks talinisu ja -odra, suvinisu ja -odra, rukki, kaera ja tritikale põldudelt ning kõrreliste heintaimede rohumaadelt. Kulunorm-2,0-2,5l/ha Kordus-1 Hind-10,74 eur/l Biathlon 4D Parima mõju saavutamiseks on vajalik piisav niiskus, et läbida umbrohu lehe pealiskiht ja raku seinad ning levida juhtkudede süsteemi. Kuivades tingimustes, kui toimeaine läbitungimine on ebapiisav, saab herbitsiidset mõju suurendada märgajaga. 3.
päeva. Vee kulunorm on 200-400 l/ha Umbrohtude harilik Logran 20 495 Pritsida kui Laia toimespektriga tõrje hiirekõrv, WG kr/120g umbrohud on valiva toimega vesihein, 20g/ha 2-4 lehe või herbitsiid põld- 1 ha roseti faasis kaheiduleheliste kapsarohi, maksumus umbrohtude põldrõigas, on 82,5 kr tärkamisjärgseks põldsinep, tõrjeks teraviljadel põld- litterhein, põld-lõosilm, kare kõrvik, kummel,
metaan, mida kasutatakse kütteks nagu maagaasi. SELETA MÕISTED GMO geneetiliselt muundatud organism ehk organism või viirus, mille geene on geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud vi mille genoomi on siiratud uusi geene Farmakogenoomika teadusharu, mis uurib kuidas geneetilised erinevused mõjutavad organismide reaktsiooni ravimitele Vedelsööde vedel toitelahus, kus kasutatakse mikroorganisme või hulkraksest organismist eraldatud rakke Herbitsiid umbrohumürk Geenitehnoloogia teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muundatakse rakkude, organismide ja viiruste geneetilist infot
Pärast Teist maailmasõda võeti DDT laialdaselt insektitsiidina kasutusele. Rachel Carson juhtis 1962 ilmunud raamatus "Hääletu kevad" tähelepanu DDT keskkonnakahjulikule ja kantserogeensele toimele. Sellest sai alguse keskkonnaliikumine, mis viis DDT keelustamiseni peaaegu kõikjal maailmas. Erinevaid mürke · 1,3-dikloropropeen · Alkaloidid · Botuliin · DDT · Glüfosaat · Herbitsiid · Insektitsiid · Pestitsiid · Roundup · Sariin · Tsüaan 6 1,3-dikloropropeen on magusa lõhnaga värvitu vedelik, mille aur on mürgine. Paljud keemilised ühendid võivad organismis ülemäärases doosis olla mürgised. Terminoloogiliselt on kasutusel ka sõna "toksiin", millega väljendatakse elusorganismide eritatud mürkaineid.
Euroopas oli esimene kaitstavaid liike alpi jäneskäpp. Põllukultuuride viljelus on seotud taimekaitsega, sest kultuuridega koos esinevad põllul ka umbrohud, taimehaigused ja kahjurid. Need pidurdavad kultuurtaimede kasvu, vähendavad saaki ja rikuvad saagi kvaliteeti. Taimekaitsevahendi mõjusus oleneb kahjustaja arenemisjärgust, iImastikust, toimeainete omadustest ja mõju kestusest. Eesti kasutatakse mürkkemikaalitest kõige rohkem herbitsiide. Herbitsiid on keemiline umbrohutõrje ja seda kasutatakse kõige rohkem just teraviljakasvatuses. Kuid kahjusks nende mürkkemikaalide kasutamine toob kaasa keskkonna probleeme ja seetõttu tuleb nende kasutamine piirata
Albiinomelaniinipuudega indiviid, kelle nahk on roosa ja karvad valged. Albinism retsessiivne pigmentatsioonipuue, mille tõttu karvad on valged ja nahk ülimalt UVkiirhuse tundlik. Alleel mis tahes geneetilise lookuse teisendvorm. Antibiootikumid peamiselt hallitusseente ja bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad valdavalt bakterite elutegevust. Seetõttu kasutatakse antibiotse ka bakteriaalsete haiguste ravimisel. Toodetakse ka sünteetilisi antibiootikume. Antidiureetiline hormoon ajuripatsi poolt eristatav hormoon, mis vähendab vee hulka uriinis Antigeen kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioone antikehade tekkele. Nad on enamasti valgud, nukleiinhapped või muud org.lised ühendid. Antikeha erilise ehitusega ja koostisega valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi. Akd kaitsevad organismi patogeenide eest. Antiseerum immuunseerum, mis sisaldab antikehi antigeeni vastu, seda saadakse suur...
(Leivategija 1982, lk 4,5,24) 1995.aastal kasutati kõige vähem pestitsiide Eestis (kokku 0,16 kg/ha), kõige rohkem aga Taanis (1,72 kg/ha). Rohkesti taimekaitse preparaate tarvitati ka Saksamaal (1,05kg/ha), vähem aga Iirmaal ja Soomes, kus vastav näitaja jäi alla poole kilogrammi hektarile. Eestiga samal tasemel olid Läti ja Leedu, kelle pestitsiidide kasutus oli samuti väike. Populaarseim preparaat 1995.aastal oli herbitsiid, mida nt Taanis kasutati üle 1 kg/ha (tabel 1). Ligikaudu sama palju kasutas ka Saksamaa. Leedus, Lätis ning Eestis oli seegi näitaja tunduvalt väiksem, jäädes alla 0,2 kg/ha. Kõige vähem kasutati aga insektitsiide, nt Leedus tarvitati seda ühe hektari põllumajandusmaa kohta 0,0015 kg. 2001.aastaks oli pestitsiidide kasutus valdavalt suurenenud. Suurimaks kasutajaks oli kujunenud Saksamaa (kokku 1,41 kg/ha), talle järgnes Taani ning siis Soome. Kõige
Viiruste ehitus Viirus – mitterakuline paradiis, mis suudab paljuneda vaid elusate rakkude sees Viroloogia – teadusharu, mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte Viiruspartikkel – viirusosake, mis koosneb pärilikkusaine molekulist, seda ümbritsevatest valgumolekulidest ning mõnel juhul lipiidsest ümbrisest Viiruse kapsiid – viiruse pärilikkusainet ümbritsev ja kaitsev valkudest kate Viiruse ümbris – fosfolipiididest ja valkudest koosnev lisakiht viiruse kapsiidi ümber; kaitseb viirust ning aitab sellel peremeesrakku pääseda DNA-viirus – viirus, mille genoom on DNA RNA-viirus – viirus, mille genoom on RNA Plussaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNAna ja seeläbi sünteesida viiruse valk, mis viivad läbi viirusegenoomi paljundamise või lähevad uue viirusepartikli koosseisu Miinusaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplentaar...
Mullasiseste herbitsiidide efekt on suur küllaldase mullaniiskuse ja soojuse (15 oC) juures; 6. tärkamisjärgsed herbitsiidid toimivad tärganud umbrohtudele ning neid tuleb kasutada umbrohtude idulehtede ja esimeste pärislehtede faasis. Hilisemates kasvufaasides umbrohtude tundlikkus ja herbitsiidi efektiivsus väheneb. Üldhävitava toimega herbitsiidid: Teravilja herbitsiidid Rapsi herbitsiidid Muud herbitsiidid ja taimekaitsevahendid Herbitsiid Insektitsiidid kahjurputukate tõrjevahendid Kahjurputukate levik ja arvukus erineb aastate lõikes ja sõltub ilmastikust. Tavaliselt esineb kahjureid rohkem keskmisest soojematel kasvuperioodidel, eriti kui sellele on eelnenud soodsad talvitumistingimused. Taimi võivad kahjustada kahjurite erinevad arengujärgud (vaglad, tõugud, röövikud) või täiskasvanud putukad.
Erialane sõnastik A: *Ader- maaharimisriist kündmiseks, muldamiseks jms. *Agronoom- agronoomia eriteadlane *Aasluharohumaa- on lühiajaliselt üleujutatav luharohumaa *Agrokliimavööde- on piirkond, kus on sarnased kliimatingimused põllumajanduse arenguks *Agroökosüsteem- on ökosüsteem, milles toimub majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides *Akaritsiidid- on preparaadid (insektitsiidid) lestade ja puukide tõrjeks *Agrotehnika- on maaviljeluse tehnoloogia. Agrotehnika hõlmab kõiki kasvatatava põllumajanduskultuuri või metsakultuuri hooldamisega seotud tegevusi mullaharimine, väetamine, seemnete ettevalmistus, külvamine, istutamine, kastmine, umbrohutõrje, taimehaiguste tõrje, taimekahjurite tõrje, saagikoristus jne. *Aretus ehk aretamine- on populatsioonide, liinide, rasside ja sortide mõjutamine kunstliku valiku, ristamise ning mutatsioonide esilekutsumise teel. *aretuspull-...
Transgeensed taimed Taimerakule lisatakse vajalik geen. Nt et muuta maasikataime külmataluvaks, lisatakse maasikarakule lõhe geen, mis võimaldab kalal elada külmas vees. Taimerakule lisatakse ensüüm, mis takistab mingi teatud geeni avaldumist. Esimene geneetiliselt muundatud taim - tubakas loodi 1983. Turule jõudis herbitsiidikindel tubakas 1994. (Herbitsiid on taimi hävitav või kahjustav keemiline ühend.) Esimene USA Toidu- ja Ravimiameti poolt 1994 turule lubatud GM-toiduvili oli kauase säilivusega tomat. See talus hästi transportimist ja oli suht kõrge kuivainesisaldusega. Ning peamine viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ega kippunud mädanema. Kuid vajasid valmimiseks eritöötlust etüleeniga. Kallim ning maitse ei olnud kõige meeldivam. Muundatud taimede levik algas 1996 USAs. 1996-97 tulid turule GM raps, sojauba, sigur, mais, mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid. 1996 esimeste GM maisi j...
Taimed kääbustuvad ja on väheviljakad. · Algul on kasvaja pehme, soolatüükataoline, hiljem aga puitub. · Agrobacterium tumefaciensi poolt põhjustatud kasvaja õunapuu oksal · Agrobacteriumi kasutatakse taimede insenergeneetikas uute geenide sisseviimiseks taimegenoomi. Lisatavad geenid lülitatakse bakteris replitseeruvasse Ti plasmiidi. · Selle tehnoloogiaga on saadud näiteks herbitsiidide suhtes resistentseid taimi. · Herbitsiid "Roundup", mille toimeaine on glüfosaat, mis ihibeerib aromaatsete aminohapete sünteesi taimedes, nii kultuurtaimedes kui ka umbrohtudes. · Seda herbitsiidi kasutatakse nn musta maa tegemiseks enne külvi. · tumefaciensi ja mitmete teiste bakterite vastav ensüüm on aga glüfosaadile tundetu. Agrobacterioumi vastav ensüüm on kloneeritud Ti plasmiidi ja viidud Agrobacteriumi abil sojasse. Saadi soja, mis oli resistentne glüfosaadi suhtes. Hairy root
aastate alguses ning praegusel ajal kasutatakse neid maailmas praegu kõige rohkem. Glüfosaatide populaarsus on eelkõige tingitud esmastootja Monsanto Company kinnitustest, et tooted pole ohtlikud inimesele ega keskkonnale. Kasutamine on viimasel aastakümnel järsult suurenenud tänu glüfosaadikindlate kultuuride väljatöötamisele. Praegu on tuntumad herbitsiidikindlad kultuurid sojauba, puuvill, mais, raps jne. Tuntuim glüfosaatne herbitsiid on Roundup, mida turustatakse enam kui 100 riigis. Suurim glüfosaatide tootja on Monsanto. Kasutatakse laialdaselt põllul, metsas, aias, teeäärtes, kahjuks ka veekogudes jne. Oluline on teada, et glüfosaadist on sageli veelgi mürgisemad herbitsiidi koosseisus olevad abiained. Mida teeb glüfosaat taimega? Glüfosaadi molekulid tungides taimerakkudesse, takistavad valgu sünteesi, blokeerides kolme valgu koostises oleva aminohappe - fenüülalaniini, trüptofaani ja türosiini
1. Joonistage geoloogilist ringet ning kirjeldage lühidalt selles toimuvaid protsesse. 2. Mis on mineraal ning mis on kivim? Maakoor koosneb kivimitest. Kivimeid moodustavad mineraalid. Mineraalideks nimetatakse looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud tahkeid keemilisi ühendeid või ehedaid elemente. Neid iseloomustab kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis ja füüsikalised omadused. Kuigi mineraalide hulk ulatub 3000-ni, on nendest ainult umbes 50 mitmesuguste kivimite koostises laialdasema levikuga. 3. Nimetage peamised kivimitüübid ning nende päritolu. Sõltuvalt kivimi teket põhjustanud teguritest eristatakse kolme kivimirühma tardkivimeid, settekivimeid ja moondekivimeid. Kolm kivimirühma erinevad üksteist mitte ainult tekkeviisilt, vaid enamasti ka mineraalselt koostiselt, struktuurilt ja tekstuurilt. Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunu...
(http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Conservation.html 04.10.2009) 2.2.4.Saaste Kõige ohtlikumad on happevihmad. Alumiinium, kaadium, raud, tsink ja vask on kõik konnadele mürgised. Lähtudes kaladele tehtud uuringutest saame väita, et niklil, mangaanil ja pliil on konna populatsioone kahjustav mõju. Orgaanilised herbitsiidid ja pestitisiidid tihti tekitavad mutatsioone ja surmi konnade seas. 1997. aastal ilmunud artikkel näitas , et senini kahjutuks peetud herbitsiid ,,Roundup" on äärmiselt toksiline kullestele ja täiskasvanud konnadele. Selle herbitsiidi uuemat ja arvatavasti kahjutumat vormi kasutavad Uus-Meremaal talupidajad ja aednikud siia maani. Teatud kemikaalid nagu DDT ja PCB meenutavad hormoone ja võivad põhjustada steriilsust konnade kui ka inimeste seas. (http://www.nzfrogs.org/Amphibian+Extinction+Crisis.html 04.10.2009) 2.2.5.Kliima muutused
imendub – kontrollivad hormoonid angiotensiin II, aldosteroon, antidiureetiline hormoon, endoteliin-1, nartiuretic peptiid, paratrüoidhormoon, vitamiin D 3 ja kaltsitoniin. Sekreteeritakse: endogeensed - sapphappe soolad, oksalaat, uraat, kreatiniin, prostaglandiinid, epinefriin, hippuraat. Lisaks ravimid ja toksiinid: AB (penitsilliin G, trimethoprim), diureetikud (chlorothiazide, furosemide), viirusvastased (acyclovir, ganciclovir), anesteetiline morfiin ja selle derivaadid, herbitsiid paraquat jpt * Henle ling (alanev osa ja peen/ ülenev jäme osa). ülenev peen osa: - uurea läheb toru valendikku, vesi tuleb torust välja, teeb U-ringi, seejärel läheb NaCl torust verre. Säilitab torus hüpertoonilisuse. ülenev jäme osa: - imenduvad Na+,K+, Cl. vesi ei liigu läbi „lahjendav segment“. Vesi jääb torru. Veri muutub hüpertooniliseks. – furosemide sekreteeritakse (diureetikum) * distaalne vääntoruke- imenduvad Na+, Cl-, Ca+2, Mg+2 – 90% sooladest lõpuks
niiskust, takistatud on vee-erosioon ja taimed püsivad puhtad. 45. Bioloogiline umbrohutõrje. d) bioloogiline * teiste taimedega * taimehaiguste ja kahjuritega 46. Keemiline umbrohutõrje (herbitsiidid, nende klassifikatsioon kontaktsed, süsteemsed, üldhävitavad, selektiivsed, mullaherbitsiidid). Herbitsiidid 1.Üldhävitava toimega - surmavad kogu taimestiku 2.Valiva toimega - hävitavad ühtesid taimi (umbrohte) jättes teised (kultuurtaimed) kahjustamata. Iga herbitsiid on üldhävitava toimega, kui kasutada tugevasti suurendatud annuseid. Herbitsiidi valiv toime oleneb taimede biokeemilisest koostisest ja anatoomilis- morfoloogilisest ehitusest. 1.Kontaktsed herbitsiidid - kahjustavad ainult neid taimeosi, millega nad vahetult kokku puutuvad. 2.Süsteemsed herbitsiidid - kanduvad taimes laiali praktiliselt kõikidesse taimeosadesse. Lehtedele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse või juurte kaudu lehtedesse. Süsteemse
niiskust, takistatud on vee-erosioon ja taimed püsivad puhtad. 45. Bioloogiline umbrohutõrje. d) bioloogiline * teiste taimedega * taimehaiguste ja kahjuritega 46. Keemiline umbrohutõrje (herbitsiidid, nende klassifikatsioon kontaktsed, süsteemsed, üldhävitavad, selektiivsed, mullaherbitsiidid). Herbitsiidid 1.Üldhävitava toimega - surmavad kogu taimestiku 2.Valiva toimega - hävitavad ühtesid taimi (umbrohte) jättes teised (kultuurtaimed) kahjustamata. Iga herbitsiid on üldhävitava toimega, kui kasutada tugevasti suurendatud annuseid. Herbitsiidi valiv toime oleneb taimede biokeemilisest koostisest ja anatoomilis- morfoloogilisest ehitusest. 1.Kontaktsed herbitsiidid - kahjustavad ainult neid taimeosi, millega nad vahetult kokku puutuvad. 2.Süsteemsed herbitsiidid - kanduvad taimes laiali praktiliselt kõikidesse taimeosadesse. Lehtedele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse või juurte kaudu lehtedesse. Süsteemse
putukspetsiifilist toksiini. See toksiin on putukatele kahjulik. Kuidas konstrueerida üht herbitsiididele tolerantset transgeenset taime? glüfosaat, glüfosinaat blokeerib aminohapete sünteesi. glüfosaat (herbitsiit) plokeerib ära ühe ensüümi mis vastutab aminohapete tootmise eest (EPSPS ensüüm ,EPSP süntaas). Et muuta taim herbitsiidi tolerantseks võiks talle siirdada, mõne teise organismi geene, mis kodeerivad sama ensüümi, aga vähe teisel kujul nii et herbitsiid sellega ei seondu. Võib ekspresseerida ka ensüümi, mis muudab herbitsiidi nii, et see ei seondu aminohapet sünteesiva ensüümiga. Mis on “Kuldne riis”? Üks varasemaid näiteid säärastest GMOdest on kuldne riis. Tavalise riisi sisse viiakse beta-karoteeni sünteesi jaoks vajalikud muudatused ja valmib veidi kollaka värviga riisisort, mis võib päästa sadade tuhandete laste elu, kes surevad vitamiin A puudusesse igal aastal.
Mosaiiksed on aga teatud mõttes kõik loomad: sugunäärmetes moodustuvad neil haploidsed rakud, maksas ja ka muudes kudedes esineb mõningane hulk polüploidseid 19. GMO organismid 1. Transgeensed kanad: põllumajandus ja tervishoid 2. Maguskartul (pataat)) 3. Kuldne riis (avitaminoos) 4. Tänavavalgustuse puud või veidrused (helenduvad kassid 20. Herbitsiidid. Glüfosaat herbitsiid (ingl. Herbicide)- Kemikaal umbrohtude tõrjeks põllumajanduses. glüfosaat (ingl. Glyphosate)- [N-(fosfonometüül)-glütsiin]. Laia toimespektriga herbitsiid. 8. PPT 1. Vaimsete võimete evolutsioon. Aju. 2. Mälugeenid 3. IQ, Wanderlici ülesanded intelligentsuskoefitsient (IQ) (ingl. Intelligence quotient)- Indiviidi intelligentsuse (arukuse) arvväärtus, mis on saadud spetsiaalse testiga. Wanderlici ülesanded:
Teemad 1. Produktsioonibioloogia ja ökoenergeetika 2. Aineringed (C & N); kliimamuutused 3. Keskkonna saastatus 4. Transgeensed taimed 5. Toit ookeanist 6. Põllumajanduse ökoloogia 7. Metsaökoloogia Eksamil tuleb 6 küsimust + ülesanne, kokku on võimalik saada 100 p, 4 küsimust a 10 punkti, 2 küsimust a 25 punkti, 1 ülesanne a 10 punkti. Kordamisküsimused 1. Kui suur proportsionaalne osa Maale langevast energiavoost seotakse fotosünteesi käigus? Millised on peamised limiteerivad tegurid? 1-1,5 % on fotosünteesi efektiivsus. Taimed on võimelised siduma kuni 3% päikesekiirgusest. Limiteerivad tegurid ehk fotosünteesi kadu. Vaid osa kiirgusest on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (400-700 nm). Toimub mittetäielik kiirguse neeldumine lehes, osa kiirgusest läheb kaotsi. Päikeselt tulenev kiirgus ei neeldu ainult taime lehes, vaid ka vees, ookeanis, mullas. Lumi ...
Kasutatakse ka vahtu tekitavaid aineid · Aurutamine. · Elektriga tõrje. Elektrilaeng aurustab taimemahla · Laserid, UV kiirgus ja kiiritamine Keemiline -Preparaatide,herbitsiidiega tõrjumine 40. Herbitsiidide jaotamine , nende omadused ja kasutamisviisid Herbitsiidide jaotus · Selektiivsed e. valiva toimega, hävitavad umbrohud kultuure vigastamata. · Universaalsed e. mittevaliva toimega. Kasutatakse enne külvi või enne kultuurtaimede tärkamist ja jäätmaadel · Süsteemsed. Herbitsiid liigub taimekudedes edasi ja hävitavad kogu taime. Valdav enamus preparaate. · Kontaktsed. Kahjustavad taime kokkupuutekohal, kus tekivad põletuskolded. Herbitsiide kasutusviisid Enamlevinud on pritsimine, vesi + preparaat. Pritsitakse taimedele või mullale 41. Taimekasvatussüsteemid (tava , integreeritud, maheviljelus) Integreeritud taimekasvatussüsteem - Kasutatakse kemikaale ainult vastavalt vajadusele - luuakse tingimused, mis suurendavad taimede vastupidavust
* otstarbekas kultuuride järjestus külvikorras 2. Otsene tõrje a) mehaaniline Põhineb kahel bioloogilisel printsiibil * seemnete idanema provotseerimine ja järgnev tärganud taimede hävitamine * taimede väljakurnamine b) termiline * leegitamine, elektrivooluga, kiiritamine c) keemiline Herbitsiidid 1.Üldhävitava toimega - surmavad kogu taimestiku 2.Valiva toimega - hävitavad ühtesid taimi (umbrohte) jättes teised (kultuurtaimed) kahjustamata. Iga herbitsiid on üldhävitava toimega, kui kasutada tugevasti suurendatud annuseid. Herbitsiidi valiv toime oleneb taimede biokeemilisest koostisest ja anatoomilis-morfoloogilisest ehitusest. 1.Kontaktsed herbitsiidid - kahjustavad ainult neid taimeosi, millega nad vahetult kokku puutuvad. 2.Süsteemsed herbitsiidid - kanduvad taimes laiali praktiliselt kõikidesse taimeosadesse. Lehtedele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse või juurte kaudu lehtedesse. Süsteemse herbitsiidi mõju
· rühvelkultuuridel · mitte põletada, vaid surmata umbrohutaimed 40. Herbitsiidide jaotamine , nende omadused ja kasutamisviisid Herbitsiidide jaotus · Selektiivsed e. valiva toimega, hävitavad umbrohud kultuure vigastamata. · Universaalsed e. mittevaliva toimega. Kasutatakse enne külvi või enne kultuurtaimede tärkamist ja jäätmaadel · Lühikese fütotoksilise mõjuga. 2,4-D preparaadid. Tungivad taime läbi lehe. · Pikaealise fütotoksilise mõjuga. · Süsteemsed. Herbitsiid liigub taimekudedes edasi ja hävitavad kogu taime. Valdav enamus preparaate. · Kontaktsed. Kahjustavad taime lehti ja varsi nende kokkupuutekohal, kus tekivad põletuskolded. Herbitsiide kasutusviisid a. Enamlevinud on pritsimine, vesi + preparaat. Pritsitakse taimedele või mullale. Tekkida võivad lahuse vormid: lahus (soolad), suspensioon (pulbrid mis ei lahustu), emulsioon (vedelike segu, õlised preparaadid). b. Külv või tolmutamine. Kasutatakse väga vähe. 41
aineid, nt AMPA, mis on isegi mitu korda mürgissemad kui glüfosaat ise. Sünergism- Nt kasutatakse segusid, mille eesmärk on nt kahjurite hävitamine, eemale peletamine. Enamasti kasutatakse kemikaale. Nendega koos ka biolooogilise vahendeid. 93. Paagisegud, kleepeained - nende kasutamise põhimõtted. Paagisegu: Veega tehakse pooleks ja siis pritsitakse taimedele. Pannakse kolmveerand vett paaki ja siis pH reguleeritakse (5...6). Lisatakse väetis, pestitsiid, herbitsiid jne, ja siis täidetakse veega paak. Segaja peab koguaeg töötama, samal päeval ära kasutada. Kleepaineid kasutatakse lisandina paagisegudes, et oleks parem kleepuvus ja ühtlasem kattuvus. Paljud lehed on karvased, vahased ja lahus ei jääb tilgana peale. Selleks, et tekiks ühtlane kile taimele ja see lahus tungiks võimalikult kiiresti taimesse, selleks kasutatakse kleepaineid. 94
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
Probleemiks on siiski looduslike vaenlaste võimalik söögieelistuste muutumine umbrohtudest kultuurile Mikroherbitsiidid (kasutatakse lisaks putukatele) seenhaigusi tekitavad preparaadid seenhaiguste levitamine KEEMILINE TAIMEKAITSE Herbitsiidid 1) üldhävitava tomega surmavad kogu taimestiku (roundup näiteks) 2) valiva toimega hävitavad vaid kindlaid taimi (ainult umbrohte loodetavasti) Iga herbitsiid on üldhävitava toimega, kui kasutada tugevasti suurendatud annuseid. Herbitsiidi valiv toime oleneb taimede biokeemilisest koostisest ja antoomilis-morfoloogilisest ehitusest. Füüsikaline selektiivsus Morfoloogiline selektiivsus Biokeemiline selektiivsus Fotosünteesi pidurdavad Hingamist pidurdavad Kasvuained rakud hakkavad vohama, taimed kasvavad surnuks Mitoosi pidurdavad Biosünteesi takistavad 33
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
