Bioloogia mõisted. (1)

Aeroobne glükolüüs- glükoosi esmane lagundamine, mille tulemusel saadakse 2 püroviinamarihappe molekuli.
Anaeroobne gl- glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool .
Antikeha (kaitsevalk) – Neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete kahjutuks tegemiseks.
Antikoodon – tRNA molekuli järjestus, mis seostub valgusünteesi ajal mRNA koodoniga
Assimilatsioon – organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum.
Autotroof- organism, mis sünteesib elutegevuseks vajalikud org. Ühendid anorg. ainetest.
Bioaktiivne aine – Orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi.
Biosfäär – Maad ümbritsev elu sisaldav kiht.
Denaturatsioon – Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur.
Ensüüm – Biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk.
Eukarüoot – Organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine.
Fenotüüp – isendi väliste tunnuste kogum, mis kujuneb välja arendu käitus genotüübi ja keskkonna tegurite mõjul
Füsioloogia- Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni.
Geen – DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi
Geenifond – liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum
Geneetiline kood – mRNA molekuli järjestikuse nukleotiidi vastavus aminohappejäägile valgu molekulis
Genoom – liigiomases ühekordes kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal
Genotüüp e. Genoom –ühe organismi kromosoomistus olev geenide kogum
Glükolüüs- kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine.
Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. Aine oksü-l.
Homoloogiline kromosooom – kromosoon, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.
Histoloogia – Koeteadus.
Hormoon – Loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid erinev ka teistes organismides.
Initsaatorkoodon – mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon
Kapsiid – viiruse genoomi ümbritseb valguline kate
Kontraktsioonivalk – Liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes.
Kantserogeen – mutageen , mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustav vähkkasvaja teket
Karüoplasma – rakutuuma poolvedel sisus.
Lüsosoom – Ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi.
Makroergiline ühend- madalmolekulaarne org. ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekändjana. Nt ATP UTP jne
Metabolism - org kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. (assi ja dissi jaguneb)
Mutageen – mutatsioone tekitav tegur
Mikrotuubul – Päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisse.
Mitokonder – membraanidest koosnev päristuumse raku organell , milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine.
Nukleotiid – Nukleiinhappe monomeer.
Promootor – DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiviiv ensüüm peab sünt alustamiseks ühinema
Plastiid – membraanidest koosnev taimerakule omande organell. (kloro-, kromo -,leuko-)
Polüsoom – ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke.
Prokarüoot – organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine.
Populatsioon – Samal ajal ühisel territooruiumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda.
Pärilikkus – Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega.
Replikatsioon – matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli
Repressor – regulaatorvalk
Ribosoom – nii eel- kui päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusüntees.
Renaturatsioon – Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine , denaturatsiooni pöördprotsess.
Reaktsiooninorm – ühe tunnuse mofikatsioonilise muutlikkuse piirid
Steroid – Madalmolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne
Struktuurgeen – geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkuda, tRNA ja rRNA sünteesi
Spontaanne mutatsioon – organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon
Somaatiline mutatsioon – hulkrakse organismi keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis ei kandu edasi
Terminaator – DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni
Transduktsioon – viiruste poole teostatav geenide ülekanne sama või eri liiki organismide vahel
Tsentriool – loomaraku trentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist.
Tsütoplasmavõrgustik – päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem. Eristatakse sileda - ja karedapinnalist ts.pl.v-kku.
Tsütoskelett – Päristuumse raku tsütoplasmat lägib niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks.
Tsütoloogia (rakuteadus) – Bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust.
Vee fotooksü- (fotolüüs) – vee molekulide lagundreakts jada valgusstaadiumis, mille käigus toimub ATP süntees, eraldub O2.
Ökoloogia – Bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi..