Molekulaargeneetiline diagnostika Anneli Palm Haljala Gümnaasium 12. kl Mis on molekulaargeneetiline diagnostika? Molekulaargeneetiline diagnostika- geneetiliste defektide tuvastamine embrüo, loote või lapse mingis geenis vastavate DNA-proovide abil. Miks on see vajalik? Molekulaargeneetilised ja muud meditsiinigeneetilised diagnoosid võimaldavad vähendada raskete ravimatute puuetega laste sünnisagedust vastavate geneetiliste defektidega loodete abortimise ja siirdavate embrüote valiku teel. Embrüdiagnostika Click to edit Master text styles Second level Third level
Soo määramine spordis. Vastus: Klinefelteri sündroom, XXX-sündroom, Turneri sündroom (viljatu, lühike kasv, tursed, lai rindkere jne). Suguliitelised haigused lk 102. 9. Päriliku eelsoodumusega haigused. Näiteid. Mida teha nende ennetamiseks? Vastus: Keskkonnategurid kas kiirendavad või pidurdavad päriliku eelsoodumusega haiguse teket. Haigust põhjustav geen ei pruugi avalduda. Mutageenide vältimine, hoidumine sugulusabieludest, sünnieelne diagnostika, pärilike haiguste molekulaargeneetiline diagnostika. Embrüodiagnostika. Skisofreenia, alkoholism, Chron’i haigus, hemofiilia. 10. Vähkkasvajate tekkepõhjused. Ravi. Vastus: Häire rakkude jagunemist reguleerivates mehhanismides. Organismi normaalsed rakud võivad muutuda vähirakkudeks, kui need puutuvad kokku lühilainekiirgusega või mutatsioone tekitavate ainetega. Mutatsioonid rakkude jagunemist ja spetsialiseerumist juhtivates geenides võivad käivitada ka täiskasvanul rakkude jagunemise vales kohas ja valel ajal
olemasolule. Viievarbalised jäsemed RUDIMENDID Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele. Kolmas silmalaug ÖÖKULL HOBUNE INIMENE õndraluu * kõrvalihased tarkuse silmahambad hambad * segmenteerunud kõhulihased * umbsoole ussripik b) Embrüonaalse arengu võrdlus c) Molekulaargeneetiline võrdlus Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab märata ka AEGA, sest et on teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus. Molekulaarkella printsiip Mitokondri DNA? Inimese ja simpansi genoomi üldjärjestuses on ainult 1,6 % erinev! Inimesel ja hiirel on 90 % ühiseid geene. Kas inimesel on ka ühiseid geene... Sisalikuga? Rohukonnaga? räimega? vihmaussiga?
areneb Maal aeglselt, organismid kohanevad elutingmustega. C.Darvin: ,,Liikide tekkimisest", tõestas faktiliselt, et liikide ajalooline muutumine on toimunud aj toimub seaduspärasuste järgi. Evolutsiooni tõendid: Paleontloogia andmed: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetod: mida sarnasem anatoomiline ehitus, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad (homoloogilised elundid, rudimendid, ambrüonaalne areng, biogeneetiline areng, molekulaargeneetiline võrdlus). Biogeograafilised: Austraalia eraldus ühtsest mandrist enne kui tekkisid pärisimetajad. Kultuurtaimede ja koduloomade aretus: looduslikest lähteliikidest on aretatud tõuge ja sorte, mis erinevad tundmatuseni looduslikest eellastest. Pseudogeenid: vanad geenid, mis on tekkinud ammu ja ei tööta, aga on vajalikud teisele liigile. Eluhällid: Soe lomp: molekulid tekkisid rannavööndi veekogudes, toimusid reaktsioonid, 80-110kr
muutumine. Evolutsioonivormid: 1. FÜÜSIKALINE (elementaarosakesed, aatomid) 2. KEEMILISED (polümeerid, makromolekulid, mikrokerad) 3. BILOOGILISED (eeltuumsed, tuumaga organismid, hulkraksed) 4. SOTSIAALSED (sümbolid, mõtlemine, suhtlemine, tule kasutus) Evolutsioonitõendid: 1. Paleontoloogia 2. Võrdlusmeetod (mida sarnasemad organismid, seda lähemas ajas nende esivanemad) 3. Lootelise arengu võrdlus (esimeses looteeas on liikide ehitus suhteliselt sarnane) 4. Molekulaargeneetiline võrdlus (dna võrdlus) Eramus Darwin ,,Liigid pole algselt looduna muutumatud" Charles Darwin ,,1 põhjendatud evolutsiooniteooria" ehk muutumine toimus ja toimub ning selle põhjuseks on looduslik valik ehk tugevamad jäävad ellu (toit, elukoht). Teiseks olelusvõitlus (konkurets elutingimuste pärast). Kolmas haiged süüakse ära, et nad ei pärandaks edasi oma haigusi. Georges Curvier ,,Eri maakihtides on erinevad loomade kivistised. Mida sügavamal, seda
need matriitssünteesid. See tähendab, et DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis ääravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Replikatsiooni on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekanda lähterakust tütarrakkudesse. Transkriptsioon on matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saadakse nii mRNA, rRNA kui ka tRNA molekulid. RNA süntees on universaalne protsess, sest see toimub nii eel- kui ka päristuumsete organismide rakkudes. Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub
tõrjeks. 7. DNA-profiili määramine - DNA-sõrmejäigede meetodi edasiarenduse automatiseeritud ja kiire tehnoloogia. Kasutatakse kohtumeditsiinis isaduse tuvastamiseks, kurjategijate ja tundmata isikute laipade identifitseerimiseks. 8. DNA-proov - signaalmärgisega varustatud sünteetiline DNA-lõik, mille spetsiifiline järjestus võimaldab tuvastada mingit mutantset alleeli indiviidi (sh. embrüo) genoomis. 9. DNA-sõrmejälgede meetod - molekulaargeneetiline tehnoloogia, mis võimaldab väikesemahuliste DNA-proovide võrdluse abil tuvastada indiviide. 10. embrüonaalkloonimine - varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks 11. embrüonaalsed tüvirakud - embrüoblasti rakud, mis võivad diferentseeruda kõigiks rakutüü- 12. embrüosiirdamine - embrüo tehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt
Näiteks: pimesooles ussripik , silma sisemise nurga pilkkile, karvkate, tarkusehambad, õndraluu. 7. Bioloogilise evolutsiooni tõendid: · Paleontoloogia andmed. Paleontoloogia uurib fossiile. Mida sügavamad on kihid, seda vanemad on organismid. · Võrdlusmeetod. Mida sarnasemad on organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. · Rudimendid (jäänukelundid). · Embrüonaalse (lootelise) arengu võrdlus · Molekulaargeneetiline võrdlus. DNA ja kehavalkude võrdlemisel on võimalik kindlasks teha organismide vahelist sugulust. Mida sarnasem on eri liikide DNA, seda lähedasemas suguluses nad on. 8. Tänapäeva inimese ladina keelne nimetus on Homo Sapiens Sapiens. 9. Inimese evolutsioon: · Esimesi inimese liini esindajaid nim. australopiteekideks. Elutsesid Aafrikas (umbes 3,5 mln aastat tagasi). Aju oli väike ja sarnanes inimahvide omaga.
ühised esivanemad.. võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadesse. Samasse rühma kuuluvad isendid on sarnased organid või välisehitus, nad on homoloogilised. 3.Embrüonaalne areng- näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivatavad ka täiseas. 4.Geneetilised võrdlused. Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal on nende esivanemad. 5.Molekulaargeneetiline võrdlus- elu evolutsiooniline areng. Pseudogeenid- on organismides "vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teasel liigil vajalik olla. Nende geenida põhjal saab määrata liigi põlvnevus lugu. Nii võime öelda, et iga liigi genoomis on talletatud info tema evolutsioonilisest arenguteest e. fülogeneesist.
loodud geenitehnoloogilise protseduuriga. 54. Geeninokaut - geenitehnoloogiliselt rikutud (,,nokauti löödud") geeniseisund. 55. Kimäär bioloogiliselt erineva genotüübi ja ja eri organismidest (sügootidest) pärit rakkudest koosnev organism. 56. Mutatsioonisiire geeninokaudi peamisi tehnoloogiaid; suunatud mutagenees, st rikutud struktuuriga geeni (fragmendi) siirdamine raku normaalse geeni asemele. 57. DNA-sõrmejälgede meetod molekulaargeneetiline tehnoloogia, mis võimaldab väikesemahuliste DNA-proovide võrdluse abil tuvastada indiviide. Metoodika põhineb genoomi DNA lühikeste kordusjärjestuste väga suurel individuaalsel muutlikkusel. 58. DNA-profiil(i määramine) DNA-sõrmejälgede meetodi edasiarenduse automatiseeritud ja kiire tehnoloogia. Kasutatakse kohtumeditsiinis isaduse tuvastamiseks, kujategijate ja tundmata isikute laipade identifitseerimiseks. 59
Genotüüp - Ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp - Vaadeldavate tunnuste kogum. (silmade värv, kasv, kaal jne.) DNA- süntees - Ehk replikatsioon (e. kahestumine) eelneb rakkude jagunemisele. See on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile. Repliktsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. (A=T ; G=_C) RNA- süntees - Ehk transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema promootoriga. Reaktsiooni viib läbi ensüüm RNA polümeraas. (A=U ; G=_C) Transkriptsioonil saadakse nii mRNA, rRNA kui ka tRNA molekulid
molekulide süntees. DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahela alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse(nii tagatakse geneetilise info ülekanne). Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli (eukarüootsetel toim. Rakutuumas vastavate ensüümide osalemisega). Replikatsioon on kõigis organsimides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päiliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Transkriptsioon-matriitssüsteem, mille käigus saadakse molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne selle käigus keeratakse biheeliks lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõigu komplementaarne RNA molekul.seal saadakse nii m(r,t)RNA molekulid.RNA süntees on universaalne protsess, sest see toimub niieel-ja päristuumsete org.rakuudes.(A-U,T-A,
See tähendab, et DNA , RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Sel teel tagatakse geneetilise info ülekanne. Replikatsioon on matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Replikatsiooni on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Transkriptsioon on matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjesutsega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saadakse nii mRNA, rRna kui ka tRNA molekulid.RNA süntees on universaalne protsess, sest see toimub nii eel-kui ka päristuumsete organismide rakkudes. Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub
ehitusega organismide tekke suunas 2.Võrdlev anatoomiline Erinevatesse klassidesse meetod kuuluvate organismide ehitust (kehakte, peaaju ehitus jne) 3. Embrüonaalne meetod Embrüosi ja looteid Lootes sarnased 4. Molekulaargeneetiline Erinevate organismide DNA, Sarnaste geenide, valkude meetod geenide, kromosoomide ja ehitus näitab organismide valkude (hemoglobiin) sugulust ja põlvnemist ühest ehitust. eellasest. Mõisted: Evolutsioon- elus looduse ajaloolise arenemise pikaajaline protsess kindlas suunas. Ei koosne
kindlakstegemist nõudvatel juhtudel. Millistel erinevatel eesmärkidel kasutatakse DNA analüüsi? Selle meetodiga saab testida organidoonori koe sobivust konkreetsele patsiendile, uurida iidsete populatsioonide sugulust ning kontrollida ohustatu liikide kaitse seaduste täitmist Mida tähendab mõiste ,,DNA-sõrmejäljed" ja mis eelis on neil tavaliste sõrmejälgedega? DNA-sõrmejälgede meetod molekulaargeneetiline tehnoloogia, mis võimaldab väikesemahuliste DNA- proovide võrdluse abil tuvastada indiviide. Metoodika põhineb genoomi DNA lühikeste kordusjärjestuste väga suurel individuaalsel muutlikusel.
Genotüüp- ühe isendi kromosoomistikus olev geenide ja nende eri vormide kogum Fenotüüp- ühe isendii vaadeldavate/avalduvate tunnuste kogum Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused: · Molekulaargeneetikas saame rääkida kolmest põhiprotsessist: replikatsioon,transkriptsioon, translatsioon · Need on universaalsed protsessid · Kõik on matriitsünteesid(midagi valmistatakse millegi alusel uute molekulide valmistamine toimub vanade molekulide alusel) · Molekulaargeneetiline dogma: kõik matriitsünteesid on omavahel seotud(järjekord on oluline) DNA(DNA replikatsioon)(transkriptsioon)- RNA(translatsioon)- proteiin · Replikatsioon- DNA kahekordistumine; enne raku jagunemist; rakutuumas; DNA- polümeraas; komplementaarsus A:T ja C:G · tRNA- transpordi, aminohapete transport · rRNA- ribosoomiRNA · Transkriptsioon- on mRNA süntees(informatsiooniRNA); toimub rakutuumas; RNA- polümeraas, A:U ja C:G
GM loomade läbi tahetaks inimestele ravi leida (nt kindlat ainet sisaldav piim) 17. Selgita pikemalt GMO kasvatamise ja tarbimisega kaasnevaid probleeme? Loomade immuunsussüsteem on nõrgem, mis on paljude meelest ebaeetiline. Keerukas ja vaevanäev protsess. Eluohtlikud, kontrollimatud mutatsioonid peremeesorganismi geenides. Võivad tekkida superkahjurid ja superumbrohi 18. Millistel erinevatel eesmärkidel kasutatakse DNA analüüsi? Näiteks pärilike haiguste molekulaargeneetiline diagnostika või DNA-sõrmejälje metoodika ehk isikutuvastamine (isadus, kriminalistika vms). Lisaks! Õ. lk 55- 56, kordamiseks! + tööleht
saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Sünteesi viib läbi ensüüm DNA-polümeraas. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab raku jagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 16. RNA süntees ehk transkriptsioon transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukelotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. RNA sünteesi viib läbi ensüüm RNA-polümeraas. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema nim promootoriks. Transkriptsiooni
- Bakteritesse (plasmiididesse) - Loomade rakudesse - Pärm- või hallitusseentesse - Geeniteraapias 2. Geenipüss → taime rakud (saab ka läbi plasmiidide) 3. Mikropipetiga viljastatud munarakku → geneetiliselt muundatud imetajad Ülekande eesmärgid: - Geeniteraapia ehk geeniravi tähendab haiguse ravi geeni siirdamise või muutmise teel (õp. lk. 74) - Geneetiliselt muundatud organismid (GMO-d) - Molekulaargeneetiline diagnostika - DNA profiil (ka DNA sõrmejälgede meetod, õp. lk. 68)
- Bakteritesse (plasmiididesse) - Loomade rakudesse - Pärm- või hallitusseentesse - Geeniteraapias 2. Geenipüss → taime rakud (saab ka läbi plasmiidide) 3. Mikropipetiga viljastatud munarakku → geneetiliselt muundatud imetajad Ülekande eesmärgid: - Geeniteraapia ehk geeniravi tähendab haiguse ravi geeni siirdamise või muutmise teel (õp. lk. 74) - Geneetiliselt muundatud organismid (GMO-d) - Molekulaargeneetiline diagnostika - DNA profiil (ka DNA sõrmejälgede meetod, õp. lk. 68)
DNAkonstrukt erinevat päritolu nukleotiidijärjestuste ühendus, mis on loodud geenitehnoloogilisel otstarbel. DNAprofiili määramine DNAsõrmejälgede meetodi edasiarenduse automatiseeritud ja kiire tehnoloogia. Kasutatakse isiku tuvastamisel, kurjategijate ja laipade identifitseerimisel. DNAproov DNAlõik, mille spetsiifiline järjestus võimaldab tuvastada mingit mutantset alleeli indiviidi genoomis. DNAsõrmejälgede meetod molekulaargeneetiline tehnoloogia, mis võimaldab väiksemahuliste DNA proovide võrdluse abil tuvastada indiviide. Elund e organ mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismi osa. Elundkond ühtset ülesannet täitev elundite süsteem. Embrüo retsipient emasimetaja, kellele siirdatakse kehaväliselt viljastatud või kloonitud embrüo. Embrüonaalkloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks.
Eukarüootsete organismide rakkudes toimub see protess rakutuumas vastava ensüümi osalusel. Ensüüm keerab dna biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib esialgse ahela kõrvale uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplimentaarsusprintsiibile.Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 6)mis on geen Geen on lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 7)mis on molekulaargneetika Molekulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Teadusharu saavutused võimaldavad mõista kuidas avaldub isendi genotüübis paiknev pärilik info fenotüübi tasemel. 8)mis on transkriptsioon, kus ja kuidas tooimib(133-134)
meristeem - taimede algkude; kude, mille rakud säilitavad püsiva jagunemisvõime ja millest võivad tekkida kõigi teiste kudede rakud ning mis sobivates tingimustes võivad areneda terviktaimedeks meristeemkloonimine - vt. alumine meristeempaljundus - taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest mittespetsiifiline immuunreaktsioon - kiiresti käivituv immuunsüsteemi vastus organismi tunginud patogeenile molekulaargeneetiline diagnostika - geneetiliste defektide tuvastamine embrüo, loote või lapse mingis geenis vastavate DNA proovide abil monokloonne antikeha - kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon mutantsioonisiire - geeninokaudi peamisi tehnoloogiaid; suunatud mutagenees, s.t. rikutud struktuuriga geeni siirdamine raku normaalse geeni asemele mälujälg - püsimällu salvestatud informatsioon
· Vanuse määramisel kasutatakse radioaktiivseid elemente ja isotoope Võrdlusmeetodid: · Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad Homoloogilised elundid Rudimendid: · Jäänukelund, mida pole enam vaja (Sabakont ehk õndraluu, silmahambad) Embrüonaalse arengu võrdlus: · Biogeneetiline reegel Ontogenees on fülogeneesi lühike korbus (Bioloogiline areng surmani,Organismi rühma ajalooline areng) Molekulaargeneetiline võrdlus: · Mida sarnasem on nukleotiidijärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal on nende ühised eesivanemad · Võimaldab määrata ka AEGA, sest et on teada nokleotiidijärjestuse muutumise kiirus · Molekulaarkella printsiip Biogeograafilised tõendid: · Sarnased linnud, aga erinevad nokakuju poolest · Jälgida annab seda kõige paremini saartelt Evolutsioonivormid Evolutsioonivormid:
fossiilid Anatoomia – võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks. Homoloogilised elundid - erinevatel liikidel sama päritoluga/tekkelooga elundid, mille funktsioonid võivad olla erinevad (sisemises ehitusplaanis sarnased, näitavad ühtset põlvnemist). Vestiigiumid ehk mandunud elundid ehk rudimendid - lähedastel liikidel talitlevad elundid, kuid vaadeldaval liigil mitte. Oma esialgse (eellasel vajaliku) otstarbe) kaotanud. Molekulaargeneetiline võrdlus - Mida sarnasem on võrreldavate organismide DNA/RNA nukleotiidne järjestus, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad (lähem sugulus). Mida sarnasem on võrreldavate organismide valkude aminohappeline järjestus, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad (lähem sugulus). Pseudogeenid - on organismides mittekodeerivad nukleotiidjärjestused (“vanad” geenid), mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla.
selleta. Geenikandjad · Üks võimalus on kasutada viirust viiruse geenid asendatakse inimese normaalsete geenidega ja kuna viirus on suuteline sisenema paljudesse inimese rakkudesse, siis koos viirusega läheks rakku kohale ka soovitud geen. · Teine viis geene paigale toimetada on plasmiidide kasutamine (plasmiid = bakterrakkude DNA molekul). Geenitehnoloogia rakendusi Molekulaargeneetiline diagnostika Põhineb enamasti mutantsete geenide äratundmisel DNA-proovide abil. DNA-kiibid võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi (Rinnavähk, huntingtoni tõbi jne). Helenduvad geenid on lisatud vaid markerina, et kindel olla geenide ülekandes. DNA-sõrmejälgede diagnostika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust : Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada. See proov pannakse geeli
5. Forell jt. kalad kasvasid 2x suuremaks 8. TRANSGEENSED TAIMED: Et saavutada: 3. Herbitsiidiresistentsus 1. Putukaresistentsus 4. Suurem saagikus 2. Viirus resistentsus 5. Lamandumis- ja külmakindlus 6. Viljade pikem säilivusaeg 9. MUID GEENITEHNOLOOGILISI RAKENDUSI 1. Molekulaargeneetiline diagnostika- kasutatakse haiguste tuvastamiseks. *Võetakse konkreetse inimese DNA ja lisatakse sellele markergeeniga tähistatud geen. Kui selles DNAs esineb helendamist, siis on kindel, et kahtlustatav haigus on olemas. 2. DNA – sõrmejälgede metoodika *Kõigepealt võetakse rakutuum rakust välja. * Tuumast võetakse DNA välja. *Kasutatakse PCR meetodit, kus antud DNA’d paljundatakse tohututes kordades.
ja talituselt vanematega REGULAATORGEEN geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse REPLIKATSIOON (1.) DNA süntees. Matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiitse järjestusega DNA molekuli (päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi) (replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse) REPLIKATSIOONIGEEN viiruse geen, mille alusel sünteesitud ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise) REPRESSOR regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- polümeraasi) seostumist promootorpiirkonnaga (repressorvalgu seostumiskoht DNA molekulil võib kas osaliselt või täielikult kattuda promootorpiirkonnaga ja seetõttu ei saa
Kordamine kontrolltööks ja riigieksamiks: Rakendusbioloogia 1. Mõisted : · Fundamentaalteadus teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. · Rakedusteadus teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega. · Biotehnoloogia biotehnoloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. · Antibiootikum peamiselt hallitusseente ja osa bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad teiste organismide, valdavalt bakterite elu tegevust. Tänapäeval on kasutusel palju sünteetilisi antivio...
Linnu tiivas on enam-vähem samad luud, mis imetajate eesjäsemetes. See on seletatav sellega, et linnutiib on muundunud eesjäse ja pärineb imetajatega ühest eellasest. Mandunud elundid on need, mida enam vaja ei ole. Inimestel on nendeks õndraluu, ussiripik, osaline karvkate jne. Embrüonaalse arengu võrdlemine näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. Molekulaargeneetiline- 5. Elu tekke 3 põhiseisukohta. On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu Maal on tekkinud elutu aine arengu tulemusel. 6. Millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi? Kas tänapäeva tingimustes on keemiline evolutisioon võimalik? Miks? 7. Taimede evolutsiooniline arenemine Maal. 1. Vetikad(esmane hapniku tootja) 2. Soontaimed 3.1 Eostaimed osjad(kidad), kollad(päris raikad), sõnajalad 3
Neid tegevusi ei teha munarakuga, need ei pärandu järglastele. Transgenees Geeniteraapia · Viiakse geen sugurakkudesse · viiakse geen koerakkudesse, ei pärandu. · Pärandatakse järglastele · Viiakse sama isendi geenid · Rakku viiakse võõraid geene Geenivaigistamiseks kasutatakse mikro-RNA molekule. Kui mi-RNA-d ühinevad mRNAga, siis viimane lagundatakse. 1. Molekulaargeneetiline diagnostika Põhineb mutantsete geenide äratundmisel. Pärilike haiguste kindlaks tegemine. 2. DNA-sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust. Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada kiiresti polümeerasse ahelreaktsiooni meetodit kasutades.
Bioloogia Evolutsiooni tõendid · Paleontoloogia andmed · Võrdlusmeetodid: a)võrdlev anatoomia- mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. b)molekulaargeneetiline võrdlus- mida sarnasem nukleotiidjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleaotiidjärjestuse muutumise kiirus. Inimesel on ühiseid geene (mida määravaid geene?): sisalikuga- rakuhingamist määravad geenid rohukonnaga- rakuhingamist määravad geenid räimega- rakuhingamist määravad geenid vihmaussiga- rakuhingamist määravad geenid
· geeniravi sõltub puude olemusest ravi mis on seotud vererakkudega(olemas kogu aeg üvirakud teisel juhul vajalik ka koespetsiifiline promootor- keeruline immuunpuudulikkuse ravi oli 1990.a suhteliselt edukas Parkinsoni tõve ravi ajutiliselt geenivaigistamiseks kasutatakse mikroRNA molekule. kui mikroRNA -d ühinevad mRNA-ga siis viimane lagundatakse nii saaks ravida huntingtoni haigust Geenivaigistamine on täiesti uus suund muud rakendused geenitehnoloogiale 1. molekulaargeneetiline diagnostika · enamasti põhineb mutantsete geenide äratundmisel · DNA-kiibid võrdlus DNA lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada- saab tuvastada haigusi ja siis vastavalt määrata ravi · paljude haiguste puhul võimalik: rinnavähk, kurtus, tsüstiline fibroos, huntingtoni tõbi 2. DNA sõrmejälgede metoodika · võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust
ainevahetuse Replikatsioon--- DNA süntees--- (eelneb raku jagunemisele, sellega saadakse lähteraku igast DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega koopiat, mis tütarrakkude vahel võrdselt ära jaotatakse) on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli (eukarüootsetel toimub rakutuumas vastavate ensüümide osalemisega). Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Repressor---regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi seostumist promootor piirkonnaga Struktuurgeen--- geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses olevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi. Viirusel geen, mis sisaldab infot viiruseosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks Terminaator---DNA nukleotiidne järjestus, kui süntees lõppeb.
enamasti retroviiruse abil, kinnistunud siirdega rakud kloonitakse ja paljundatakse ning siirdatakse tagasi haigesse indiviidi. Muude puuete korral on asi keerulisem. Tuleb leida või konstrueerida sobiva koespetsiifilise promootoriga ülekandevektor ja sisestada selle struktuuri siiratav geen. Tehnogeneetilisi meetodeid saab kasutada veel paljude muude ülesannete lahendamiseks. Üheks neist on pärilike haiguste molekulaargeneetiline diagnostika. Enamasti põhineb see metoodika mutantsete geenide äratundmisel DNA-proovide abil. Need on lühikesed üheahelalised DNA-fragmendid, mille nukleotiidijärjestus vastab tuntud mutatsioonilistele järjestustele geenides ja mis nende geenilõikudega paarduvad. Peale selle on nad varustatud signaalelementidega, radioaktiivsete või fluorestseeruvate markeritega, mis aitavad kindlaks teha nende seostumist defektsete geenidega. Sellised proovid võimaldavad mis tahes elujärgul
Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. DNA molekuli struktuuri avastamine pani aluse molekulaargeneetikale (teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasandil). Oma uurimissuundades keskendub peamiselt replikatsioonile (eelneb raku jagunemisele, on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli; on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse), transkriptsioonile (matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne (A=U. T=A, C=G, G=C) RNA molekul; universaalne protsess, kuna toimub nii eel- kui päristuumsete organismide rakkudes) ja translatsioonile (sünteesitakse mRNA
vit A Kimäär organism, kes sisaldab kahe erineva päritoluga geneetilist materjali. Geeniteraapia normaalselt talitleva geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimese mingi koe(organi) rakkudesse. Osaldel juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. Geenivaigistus kindlad mRNA molekulid blokeeritakse või lammutatakse kiirelt mikro RNA-de kaudu, mille tulemusena geen ei avaldu ja valku ei saa sünteesida. Molekulaargeneetiline diagnostika mutantsete geenide äratundmine DNAproovide abil. Kasutatakse juba embrüodest alates. Molekulaarbioloogia dogma - DNA sõrmejäljed Onkogenees protsess, mille käigus normaalsed rakud muutuvad kasvajarakkudeks Kasvaja ebanormaalsete rakkude kogumik Metastaas rakkude liikumine primaarsest kasvajast teistesse organitesse Geneetiliselt muteerunud rakud jagunevad aja jooksul kontrollimatult või keeldub apoptoosist (enesehävitus juhul, kui midagi valesti läheb)
Ahelate ühinemisel kehtib komplimentaarsusprintsiip A=T G=C · Komplimantaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. · Replikatsioon on matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist see leiab aset nii mitoosi- kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. · Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleodiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. · DNA tähtsus organismis: · *säilitab pärilikuse informatsiooni
vaadeldaval liigil mitte. Jäänukelundid, mida pole enam vaja (nt tarkuse- ja silmahambad, sabakont, ussripik, kolmas silmalaug, kõrvalihased) 3.)Embrüoloogia, arengubioloogia Biogeneetiline reegel Lootelise arengu algusetappidel toimub liigi ajaloolise arengu e fülogeneesi lühike ja kiire kordus (ontogenees on fülogeneesi kiire ja lühike kordus). Ontogenees ühe isendi areng; Fülogenees liigi evolutsiooniline kujunemine 4.) Molekulaargeneetiline/Molekulaarbioloogiline võrdlus annab võimaluse selgitada sugulust (suguluse astet) ja päritolu. DNA/RNA võrdlused eri liikidel (nukleotiidide järjestus). Mida sarnasem on nukleotiidide järjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Molekulaargeneetika võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus, so molekulaarkella printsiip
5. Tekib kimäärne embrüo 6. See embrüo viiakse hiire emakasse 7. Sünnivad kimäärsed hiired (neid hoitakse) 8. Järgneva ristamise tulemusena sünnib ka homosügootseid nokauthiiri. Geeniteraapia Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude. Kaks võimalust: Asendada haige geen tervega Vaigistada haige geen. Neid tegevusi ei tehta munarakuga, need ei pärandu järglastele. On kohati häid tulemusi, kuid enamasti mitte. Muid geenitehnoloogia rakendusi 1. Molekulaargeneetiline diagnostika Enamasti põhineb mutantsete geenide äratundmisel. DNA-kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi. Paljude haiguste puhul on see juba võimalik: rinnavähk, tsüstiline fibroos, sirprakuline aneemia, kurtus, Huntingtoni tõbi jne. Albiino jänes hüppab ringi nagu iga tavaline jänku, kuid pimedas toas UVvalgusel hakkab helenduma. 2. DNA-sõrmejälgede metoodika
1. Asendada haige geen tervega 2. Vaigistada haige geen. Neid tegevusi ei tehta munarakuga, need ei pärandu järglastele. On kohati häid tulemusi, kuid enamasti mitte. Immuunpuudulikkuse ravi oli 1990.a. suhteliselt edukas Parkinsonitõve ravi ajutiselt. Geenivaigistamiseks kasutatakse mikro- RNA molekule. Kui mi-RNA-d ühinevad mRNAga, siis viimane lagundadakse. Nii saaks ravida Huntingtoni haigust. Geenivaigistamine on täiesti uus suund! Muid geenitehnoloogia rakendusi 1. Molekulaargeneetiline diagnostika Enamasti põhineb mutantsete geenide äratundmisel. DNA-kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada – saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi. Paljude haiguste puhul on see juba võimalik: rinnavähk, tsüstiline fibroos, sirprakuline aneemia, kurtus, Huntingtoni tõbi jne. Albiino jänes hüppab Helenduv kärss ringi nagu iga tavaline jänku, kuid pimedas toas
1. Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Homoloogilised elundid on põhiehituselt sarnased elundid. Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja – kuid on vajalikud teistele loomadele. 2. Embrüonaalse arengu võrdlus - näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. 3. Molekulaargeneetiline võrdlus Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab märata ka AEGA, sest et on teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus. 3. Biogeograafilised tõendid nt, Austraalias ei ela pärisimetajaid, vaid ainult kukkurloomad • biogeograafia ja ökoloogia andmed näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piikondadega.
1. Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Homoloogilised elundid on põhiehituselt sarnased elundid. Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele. 2. Embrüonaalse arengu võrdlus - näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. 3. Molekulaargeneetiline võrdlus Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab märata ka AEGA, sest et on teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus. 3. Biogeograafilised tõendid nt, Austraalias ei ela pärisimetajaid, vaid ainult kukkurloomad · biogeograafia ja ökoloogia andmed näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piikondadega.
Asendada haige geen tervega 2. Vaigistada haige geen. Neid tegevusi ei tehta munarakuga, need ei pärandu järglastele. On kohati häid tulemusi, kuid enamasti mitte. Immuunpuudulikkuse ravi oli 1990.a. suhteliselt edukas Parkinsonitõve ravi ajutiselt. Geenivaigistamiseks kasutatakse mikro- RNA molekule. Kui mi-RNA-d ühinevad mRNAga, siis viimane lagundadakse. Nii saaks ravida Huntingtoni haigust. Geenivaigistamine on täiesti uus suund! Muid geenitehnoloogia rakendusi 1. Molekulaargeneetiline diagnostika Enamasti põhineb mutantsete geenide äratundmisel. DNA-kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi (kiibil on markerid) Paljude haiguste puhul on see juba võimalik: rinnavähk, tsüstiline fibroos, sirprakuline aneemia, kurtus, Huntingtoni tõbi jne. Helenduvad geenid on lisatud vaid markerina, et olla kindel geeni ülekandes. Albiino jänes hüppab ringi nagu iga tavaline jänku,
mesilase seedetraktis GMO-toidust geenisiire soolebakteritesse. * GMO-kultuurid on patenteeritud ja muudavad tootja suurfirmadest sõltuvaks. Seemet ei saa ise paljundada. Suuri kasumeid pole GMO kaasa toonud. 22.Geeniteraapia on uute geenide viimine inimesse eesmärgiga ravida eellkõige pärilikke haigusi ja vähki. Geeniteraapia pole laialdaselt levinud, sest geenravi meetod ei ole täielikult välja töötatud ja esineb tagasilööke ravimises. 23.Molekulaargeneetiline diagnostika põhineb enamasti mutantsete geenide äratundmisel DNA proovide abil. 24.Suhtun hästi, sest siis oskavad lapse vanemad end ette valmistada ja mitte liigselt suuri lootusi luua. Loote eas teatades saab anda vanematele võimaluse otsustamaks ,et kas lasta lapsel sündida või mitte. 25.Kuna iga inimese genoom on unikaalne, polümorfismide (ehk erinevate indiviidide geenide ja geenidevaheliste alade teatud järjestuste väiksed erinevused) analüüsil põhinebki nn.
Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See toimud raku tuumas vastava ensüümi (DNA- polümeraas) osalusel. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue vastavale komplementaarsuspritntsiibile. Replikatsioon toimub enne raku jagunemist. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. DNA replikatsioon on rakkude pooldumise ainus ja vältimatu eeldus Nii saab jälle eeskirja, kuidas endale vajalikke valke toota Geen DNA lõik, mis määrab ühe valgu aminohapelise järjestuse. DNA struktuuri tähtsus Kaheahelaline biheeliks on vastupidav paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes (vesiniksidemed).
kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. 25. Mis põhjustab geenide ahelduse? Üht tunnust määravad geenid paiknevad kromosoomides lähestikku ja seetõttu päranduvad aheldunult. Komplementaarsusprintsiip. 26. Mis on replikatsioon? DNA süntees. Ühest DNA molekulist saadakse 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Toimub iga kord enne raku jagunemist rakutuumas. Kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 27. Mis on geen? DNA lõik, mis määrab ära 1 RNA molekuli sünteesi. 28. Transkriptsioon. RNA süntees, toimub rakutuumas interfaasi ajal. DNA biheeliks keeratakse järk-järgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. Seda viib läbi ensüüm, mis DNA molekulile kinnitumiseks ja transkriptsiooni alustamiseks vajab teatud
· Normaalselt talitleva geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimese mingi koe rakkudesse: a) Haige luuüdist eraldatakse tüvirakud b) Koekultuuris sisestatakse neisse normaalgeen geenivektori abil c) Rakud kloonitakse ja paljundatakse d) Rakud siiratakse tagasi haige koesse · Mutantse geeni avaldumise vaigistamine ehk geenivaigistuse meetod: a) MikroRNA abil blokeeritakse valgusüntees b) Geen ei saa avalduda Pärilike haiguste molekulaargeneetiline diagnostika · Mutantsete geenide äratundmine DNA proovide abil · DNA-kiibid võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada · Rinnavähk, tsüstiline fibroos(limanäärmed), sirprakuline aneemia(vererakud on sirbikujulised), kurtus, Huntingtoni tõbi(pärilik haigus- ajus on muutused, ei suuda kontrollida oma lihastegevust, vaimne taandareng) jne DNA-sõrmejälgede metoodika · Polümeraasse ahelreaktsiooni meetodil (PCR)
Ensüüm ligaasi toimel ühinevad ahelate otsad ka kovalentsete sidemetega ja rekombinantsed molekulid ongi moodustunud. Geenitehnoloogiad võimaldavad otseselt muuta indiviidide pärilikke omadusi. Tähtsaimad rakendused selles valdkonnas on transgeensete organismide (nn. GMO) loomine ja geeniteraapia (geenravi) inimesel. Peale nende põhinevad geenitehnoloogilistel meetoditel nii sünnieelne kui ka sünnijärgne pärilike haiguste molekulaargeneetiline diagnostika ja inimeste (sh. kurjategijate) tuvastamine ,,DNA- sõrmejälgede" metoodika abil. 2.1 Geeniteraapia Inimesel on tuntud üle 3000 päriliku puude või haiguse, mis on dingitud üksiku geeni defektist. Enamasti on need geneetilise avaldmise poolest retsessiivsed. Mõnedel juhudel on nad ravitavad või leevendavad organismis puuduvate valkude manustamisega vereringesse, kuid enamasti mitte. Pealegi on igati loomulik püüe vabaneda välisest sõltuvustest
abil geenitehnoloogilisel otstarbel. DNA profiili määramine - DNA sõrmejälgede meetodi edasiarenduse automatiseeritud ja kiire tehnoloogia. Kasutatakse kohtumeditsiinis isaduse tuvastamiseks, kurjategijate ja tundmata isikute laipade identifitseerimiseks. DNA proov - signaalmärgisega varustatud sünteetiline DNA-lõik, mille spetsiifiline järjestus võimaldab tuvastada mingit mutantset alleeli indiviidi (sh. embrüo) genoomis. DNA sõrmejägede meetod - molekulaargeneetiline tehnoloogia, mis võimaldab väikesemahuliste DNA proovide võrdluse abil tuvastada indiviide. Metoodika põhineb genoomi DNA lühikeste kordusjärjestuste väga suurel individuaalsel muutlikkusel. DNA viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA. Dominantne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus. Dominantne tunnus - fenotüübiline tunnus, mida määrav alleel avaldub heterosügootses olekus.
annaabi.ee 
