Taimerakk Tõusev vool transpiratsioonivool, vesi liigub alt juureosast üles taime okste ja lehtedeni välja. Vakuool tekib noores taimerakus Golgi kompleksist pärinevate vesiikulite(põiekeste) ühinemisel. Sukulendid ehk lihaktaimed ehk turdtaimed on taimed, mille paksudes lehtedes, vartes või juurtes säilitatakse vett. (Sukulendid on üldjhul kõrbetaimed!) Taimed, mis sisaldavad antotsaüaane: nt redis, ploomid, roosid. Mille poolest erineb taimede ja loomade eritamine? - Taimedel kogunevad jääkained vakuoolidesse, loomadel on erituselundid. Plastiidid kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid . Neil on olemas oma genoom, oma ribosoomid. Nad on suuremad organellid tuuma ja vakuoolide järel, hõlmavad märkimisväärse osa rakust. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemi (algkoe) rakkudes. Proplastiidid arenevad vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele. Leukoplastide tuntumad vormid on...
· Kaitseb rakku siserõhu (turgori) eest VAKUOOLID · Ühekihilise membraaniga · Sisaldab vesilahustunult varu- ja jääkaineid FUNKTSIOONID · Vee reservuaar · Kindlustavad turgori · Lahustunult on vakuoolides keemilised ühendid, mis kaitsevad taime ärasöömise eest või meelitavad vilju sööma · Lüsosoomide analoogid, milles toimuvad ka lõhustumisprotsessid PLASTIIDID · Kahemembraansed organellid · Plastiidide eellasteks on proplastiid KLOROPLASTID · Kloroplasti täidab valguline vesilahus strooma · Klorofüll asub lamellides FUNKTSIOON · fotosüntees KROMOPLASTID · Sisaldavad karotinoide FUNKTSIOON · Erksad värvid meelitavad ligi (viljad) · Ainevahetus taim vabaneb jääkainetest LEUKOPLASTID · Pigmendivabad, värvuseta FUNKTSIOON · Varuainete talletamine EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS Loomarakk Taimerakk Seenerakk
Tuberkuloos- kahj, kopse, luid, liigseid, erituselundeid, lümfisõlme, kudedes tekivad põletikukolded. Peamis.õhu kaudu, harvem seedekulgla, naha või limask. kaudu nakatub.Süüfilis-limaskestadel haavandid, nahal ning limask. Laigud ning sõlmed. Juuste väljalangemine, seljaaju kahjustused. Levib sug.teel(vigastatud limaskesta kaudu) harvem emalt lootele. Bakteritoksiin- bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine.Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine Proplastiid- taimerakus esinevate plastiidide eellasorganell, millest moodustuvad uued kloro-, kromo-, ja teist liiki organismide abil. Taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes rakendatakse.Hüüf- leukoplastid. ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit.Karüoplasma- rakutuuma poolvedel sisu.Kloroplast- membr. Spoor- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub
3. Rakusisene seedimine (fago- ja pinotsütoos) 4. Moondega arengu korral kudede ümberkorraldajad. 5. Tagavad metabolismi (ainevahetus) nälgimisel, dieedil. Mitokonder- Kahekilhilise membraaniga ümbritsetud rakuorganellid 1. Toimib oma v algusünteesi s üsteem. 2. Tagavad raku hingamise. 3. Toimub ATP süntees. 4. (Ehk toodetakse rakule vajalik energia.) Plastiid- Kahemembraansed organellid. (eellaseks proplastiid) Kloroplastid- teda täidab valguline vesilahus ehk s trooma. Klorofüll asub lamellides. 1. Fotosüntees Kromoplastid- sisaldavad karotinoide. 1. Erksad värvid meelitavad ligi. (viljad) 2. Ainevahetus- taim vabaneb jääkainetest. Leukoplastid- pigmendivabad, värvuseta. 1. Varuainete talletamine Tsütoskelett- valgulistest fibrillidest koosnev võrkjas struktuur. Raku sisetoes. 1. Annab rakule vormi, seob sisemuse ühtseks tervikuks. 2
· Tsütoskeleti valgud võimaldavad muuta kuju. Taimerakk · Plastiidid, vakuoolid, rakukest. · Kest- tselluloosist ja veest. Tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon (juhtukude otsad lagunevad torukesteks, ühendades organeid) · Kloroplast- roheline ja kollane, kromoplast- punane, leukoplast- värvusetu · Kloroplast. Klorofüll ( lehed ) · Kromoplast- karotinoidid · Leukoplast- varuained · Proplastiid- võivad ümber muuta oma tüüpi · Kloroplast- 2 membraani, lamelli ( klorofülli molekulid ) , DNA , RNA , valgud, ribosoomid. · Fotosüntees 6H20 + 6CO2 - C6H12O6 + 6O2 · Vakuoolid- põied, varu- ja jääkained. Raku vananedes- tsentraalvakuool. Taime siserõhk- turgor. Seened · Eukarüoodid · Heterotroofid- kasutavad teiste sünteesitud aineid energia saamiseks · Seeneniit- hüüf , seeneniidistik- mütseel · Eosed viljakehas
Sahharoos, auksiinid ja tsütokiniinid indutseerivad tsüklit, abtsiishape (ABA) Nimetage de-etioleerumisel toimuvaid muutusi Kui taim saab valgust: 1) hüpokotüüli (pikaks veinud vars) kasvu pärssimine 2) etioplastide kloroplastideks muutumine 3) klorofülli süntees à roheliseks värvumine 4) apikaalse kõverdumise kadumine Nimetage proplastiidide ja etioplastide peamised struktuursed iseärasused ja funktsioonid Proplastiid on diferentseerumata plastiid meristeemrakkudes ning areneb vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele. Proplastiid võib minna üle kõikideks erinevateks plastiidideks. Etioplast on juba diferentseerunud plastiid, saab minna üle vaid kloroplastiks. Tekib, kui kloroplast, ei saa valgust. Etioplastides on prolamellaarkehad, mis kannavad klorofülli prekursoreid (proklorofüll). Milline on de-etiolatsiooni põhjustava valguse lainepikkus ja mis on sellise valguse retseptoriks
ja seal vastavad ribosoomid valmistavad neid valke, mida parasjagu vaja. Kest koos vakuoolidega annavad rakkudele piisava siserõhu, mille mõjul tekib ise oma kuju tugevalt hoidev rakk. Tänu sellele mahhanismile on võimalik taimi kasvatada väga suurtesse kõrgustesse ja maapinda mööda sisuliselt piiramatu. Plastiirid on taimede iseloomulikud taimeorganellid ja nende valik on kloroplast, kromoplast, jodoplast, leukoplast, proplastiid. Kloroplastid on seal, kus taim on läbipaistev. Kloroplastides toimub forosüntees, millest taim saab glükoosi. Kuna kloroplasti pinnalt peegeldub tagasi reoheline valguskvant, siis vastav osa on rohelistvärvi. Jodiplastid ja kromoplastid annavad taime õitele ja lehtedele erinevaid värvusi. Leukoplastis on taimede varuained, proplastiididest teeb taimerakk just sellise plastiidi, nagu tal parasjagu vaja läheb.
Veel on seal membraansed torukesed ja nende laiendid tülakoidid. 4. Kromoplastid sisaldavad karotinoide. Leidub taimede kroonlehtedes, küpsetes viljades, sügisestes lehtedes. 5. Leukoplastid ei sisalda pigmente. Leidub epidermis. Ülesanne varuainete süntees ja säilitamine. Jagunevad: 1. elaioplastid säilitavad õlisid. 2. amüloplastid säilitavad tärklist. 3. proteinoplastid säilitavad valke. Plastiidide kujunemine: 1. variant Proplastiid pimeduse mõjul arenevad etioplastid valguse mõjul arenevad kloroplastid sügisel kaob klorofüll, mõjule pääsevad karotinoidid ning arenevad kromoplastid 2. variant Leukoplastid moodustub idu ja tekivad kloroplastid roheline taim satub pimedasse ja tekivad leukoplastid Rakukest ümbritseb ja kaitseb taimerakku. Toestab taime ja annab taimele püstise asendi. Koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Ülesanne osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel.
Plasmiid bakterirakus esinev väike DNA transkriptsiooni läbiviiv ensüüm (RNA- rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema. vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. Proplastiid taimerakus esinevate plastiidide eellasorganell, millest moodustuvad uued kloro-, Plastiid membraanidest koosnev taimerakule kromo. Ja leukoplastid. omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo - ja leukoplaste. Proteiid ehk liitvalk moodustuvad valkude
Rakubioloogia Plastiidid on olemas kõikidel taimerakkudel, igal taimerakutüübil on oma iseloomulik plastiidide komplekt. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemirakkudes. Proplastiidid arenevad vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele. Kui näiteks traime leht jätta pimedasse, siis areneb proplastiid etioplastiks, mis sisaldab protoklorofülli (kollast värvi klorofülli eellane).Kui tuleb valgus, siis etioplast areneb kloroplastiks, konverteerides protoklorofülli klorofülliks ja sünteesides terve rea valke. kloroplastid proplastiidid kromoplastid leuko- e amüloplastid Plastiidid on iseloomulikud kõikidele eukarüootsetele taimerakkudele. Nad on topeltmembraaniga organoidid
Rakubioloogia Plastiidid on olemas kõikidel taimerakkudel, igal taimerakutüübil on oma iseloomulik plastiidide komplekt. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemirakkudes. Proplastiidid arenevad vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele. Kui näiteks traime leht jätta pimedasse, siis areneb proplastiid etioplastiks, mis sisaldab protoklorofülli (kollast värvi klorofülli eellane).Kui tuleb valgus, siis etioplast areneb kloroplastiks, konverteerides protoklorofülli klorofülliks ja sünteesides terve rea valke. kloroplastid proplastiidid kromoplastid leuko- e amüloplastid Plastiidid on iseloomulikud kõikidele eukarüootsetele taimerakkudele. Nad on topeltmembraaniga organoidid
Toimuvad muutused, mis on olulised fotosünteesi ettevalmistamise jaoks. 28. Nimetage proplastiidide ja etioplastide peamised struktuursed iseärasused ja funktsioonid Etioplastid kloroplastid, mis pole valgust näinud. Neil puudub pigment. Kui taime nädalakese pimedas hoida, siis muutuvad kloroplastid etioplastideks. Organellid sisaldavad prolamellaarseid kehakesi (arenevad tülakoidid). Etioplastid muutuvad kloroplastideks, kui stimuleeritakse klorofülli süntees (tsütokiniini mõjul). Proplastiid plastiidide eellasorganell, millest arenevad erinevad plastiidid: kloroplast, amüloplast, leukoplast, kromoplast. Leidub taime meristeemkoes. Puuduvad membraansed struktuurid. 29. Milline on de-etiolatsiooni põhjustava valguse lainepikkus ja mis on sellise valguse retseptoriks. Punane valgus (650-680 nm). Fütokroom A. Fütokroom A-st sõltub HIR ja VLFR (taimede vastusreaktsioonid valguse intensiivsusele). Kui toimub fütokroom A üleekspresseerumine, siis tagajärjeks on kääbuskasv
Progesteroon - naissuguhormoon, mis reguleerib menstruatsiooni ja raseduse kulgu. Prokarüoot - organism (ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. rühma moodustavad bakterid. Promootor - DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiviiv ensüüm (RNA polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema. Pronukleused - idupõiekesed, viljastuva munaraku emas ja isastuum enne nende ühinemist; paistavad põisjate moodustistena. Proplastiid - taimerakus esinevate plastiidide eellasorganell, millest moodustuvad uued kloro, kromo ja leukoplastid. Proteiid ehk liitvalk - moodustuvad valkude ühinemisel teiste orgaaniliste ainetega. Proteiin (valk) - aminohapetest moodustunud biopolümeer. Protozooloogia - teadusharu mis uurib algloomi. Pseudogeen - genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil
Kloroplasti stroomas toimub süsiniku fikseerimise reaktsioon e. pimeduse reaktsioon (sest seal pole otsest valgusenergiat vaja, seal kasutatakse ATP energiat, mis on saadud valgusreaktsioonist. Plastiidid on olemas kõikidel taimerakkudel, igal taimerakutüübil on oma iseloomulik plastiidide komplekt. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemirakkudes. Kui näiteks traime leht jätta pimedasse, siis areneb proplastiid etioplastiks, mis sisaldab protoklorofülli (kollast värvi klorofülli eellane). Kui tuleb valgus, siis etioplast areneb kloroplastiks. Kromoplastid akumuleerivad karotinoid-pigmente, millest sõltub paljude taimede õite kollane, oranz` või punane värvus. Leukoplastid esinevad taime epidermises ja sisemistes kudedes, tuntumad vormid on amüloplast, mis kogub tärklist, ning elaioplast, mis sisaldab ōli ja lipiidide tilgakesi.
annaabi.ee 
