Blastotsüst koosneb 1rakukihist ja ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast (areneb loode). Hiljem moodustub väline lootekest- kõldkest(kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises.) Kujuneb kusekott (kujuneb nabavööt, mis ühendab loodet ja platsentat) ja vesikest (asub arenev loode). Moodustub platsenta, mis ühendab emasorganismi areneva lootega. Blastotsüsti arengule järgneb karikloote. Esmalt kujunevad 2 rakukihti: välimine looteleht (ektoderm) ja sisemine looteleht(entoderm). Embrüo välispinnale moodustub vagu ehk ürgjutt. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub välimise ja sisemise lootelehe vahele ning moodustab keskmise lootelehe e mesodermi. Sisemine looteleht-seede- ja hingamiselundkond. Välimine looteleht- närvisüsteem, meelelenudite ning naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad ja hammaste vaap
loode.U. 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. See ühendab emaorganismi kasvava lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toiteainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Gastrula e. Karikloode koosneb algselt kahest rakukihist. Neid rakukihte nim. Ka lootelehtedeks. Varase karikloote staadiumis on eristatav välimine looteleht ja sisemine looteleht. Hiljem moodustub ka keskmine looteleht. 5. milles seisneb gastrula staadiumi tähtsus Karikloote etapp on kõige kriitilisem, sest siin võivad tekkida kõige suuremad kõrvalekalded. 6. millised organid tekivad lootelehtedest? Loetle VÄLIMINE LOOTELEHT närvisüsteem ja meeleelundid, nahk ja selle tekised KESKMINE LOOTELEHT luud ja lihased, vereringe-,eritus- ja sigimiselundkond. SISEMINE LOOTELEHT seede ja hingamiselundkond 7
menstruatsiooni algusest teise alguseni. Loode on enrbüo, looteline areng on embrüokinees. Pärast 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot lõigstuma. Moodustub kobarloode ehk moorula. Järgnevalt areneb blastotsust, mis vastab põisloote ehk blastula staadiumile, mille ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoplast, kus areneb loode. Lootekest- kõldkest on koorion. Kusekott ehk allantoius, vesikest ehk amnion. Karikloode ehk gastrula. Välimine looteleht ehk ektoderm ja sisemine ehk entoderm. Ürgjutist areneb närvitoru, mis arenevad pea-ja seljaaju. Mesoderm on keskmine looteleht. Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimine looteleht: närvisüsteem, meeleelundid, nagj ja suu epiteelkude, küüned, karvad, hammaste vaap. Keskmine looteleht- tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. Sisemine looteleht- seede- ja hingamiselundkond. Paari esimese
munajuhasse. Viljastumine gameetide ühinemine uue organismi tekke jaoks. Partenogenees uue organismi arenemine viljastamata munarakust (mesilane, lehetäi, pisivähk). Embrüogenees organismi looteline areng, kestab munaraku viljastamisest sündimiseni/koorumiseni/idu moodustumiseni seemnes. Postembrüogenees organismi lootejärgne areng. Platsenta loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on omavahel seotud, loodet ühendab platsentaga nabanöör. Ektoderm välimine looteleht Entoderm sisemine looteleht Mesoderm keskmine looteleht Ontogenees organismi individuaalne areng Fülogenees liigi ajalooline areng Kliiniline surm inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad ~5 minuti jooksul Bioloogiline surm tekib peale kliinilist surma, hävima hakkavad ajurakud, nähtavateks tunnusteks on keha jahtumine, koolnulaigud ja lihaskangestus. *Gastrula karikloode
Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud folliikul
ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine, algab pehmete kudede lagunemine. Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol, ühendab emaorganismi, areneva lootega Embrüogenees - organismi looteline areng, kestab munaraku viljastamisest sündimiseni/koorumiseni/idu moodustumiseni seemnes. Entoderm sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees - liigi ajalooline areng Gameet - organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Gastrula ehk karikloode
Embrüoblast blastotsüsti ühel poolusel olev tihe rakukobar, millest hakkab arenema loode. Lootekestad moodustuvad ülejäänud blastotsüstist: kõldkest, vesikest, kusekott) Kõldkest - ühineb emaka limaskestaga, ühinemiskohtadele moodustub platsenta, mis koosneb veresoontest, hapnikust, toitainetest ja jääkainetest Vesikest vesi ümber loote. Kusekott jääkainete kogunemiskoht. Karikloode toimub kahe lootelehe areng: Välimine looteleht e. ektoterm moodustub vagu (ürgjutt), millest moodustuvad pea- ja seljaaju; meeleelundid, nahk, küüned, karvad. Keskmine looteleht tugi- ja liikumiselundkond, vereringe, erituselundkond. Sisemine looteleht (entoderm) seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees inimene läbib embrüonaalse arengu algul eellastele sarnased etapid. Idulane hingab lõpustega, kestab kolmanda kuuni. LOOTEJÄRGNE ARENG: Otsene areng imetajad, linnud, roomajad vastsündinu sarnaneb vanematega.
Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a
kõldkesta ehk koorioni. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott (ehk allantois) ja vesikest (ehk amnion). Umbes 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Karikloote ehk gastrula moodustumine. Algselt koosneb embrüoblastist arenev karikloode kahest rakukihist. Neid rakukihte nimetatakse ka lootelehtedeks. Varase karikloote staadiumis on eristatavad välimine looteleht ehk ektoderm ja sisemine looteleht ehk entodrem. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjutiks. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub välimise ja sisemise lootelehe vahele ning moodustab keskmise lootelehe. Organogenees- lootelehtedest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimine looteleht
kobarloode-paikneb munajuhas)blastosüst(embrüoplast-tihedam rakkude kobar)blastosüst siseneb emakasse;platsenta-tekib kohta, kus loode kinnitub emakaseinale. Platsenta roll(sisaldab palju veresooni)filtreerib mõningaid aineid, et kaitsta loodet; loode saab toitu, hapniku;toimub loote aine-ja verevarustus;toodab hormoone, mis ei lase uuesti samal ajal rasestuda; gastrula(arenevad lootelehed;kootelehtedest arenevad elundid. Väline looteleht(tekib närvisüsteem,meeleelundid, nahk,suuepiteelkude, hambavaap);keskmine looteleht(arenevad lihased, luud, erituselundkond, neerud, sigimiselundkond);sisemine looteleht(arenevad hingamiselundid, seedeelundid). Loode areneb vesikeskkonnas. 9 kuu jooksul loode kasvab ja elundkonnad täiustuvad. 6.Sünnitamine algab õigel ajal- tulevad ära looteveed, laps sünnib tundide kuni paari päeva jooksul. Emakakael avaneb järk järgult. Tekivad tuhud(iseeneslikud lihase kokkutõmbed). On palju verd
Kõldkest ja emakakest kasvavad kokku platsenta Lootevee ülesanded : kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond Platsenta ülesanded: 1.Ainevahetuslik 2.Platsentaarbarjäär 3. Loote varustamine antikehadega 4. Toodab hormoone Karikloote moodustumine: 1. Esialgu koosneb kahest kihist -lootelehest 2. Välimine looteleht ektoderm. 3. Sisemine looteleht entoderm. 4. Moodustub ektodermi rakkudest embrüo välispinnale vagu ürgjutt 5. Osa ürgjuti ümbruses rakke liiguvad sisemise ja välimise lootelehe vahele ja moodustavad keskmise lootelehe mesodermi. Lootelehtedest edasine areng: Embrüonaalne induktsioon- kõik kudede ja organite tekked on omavahel seotud. 1. Välimine lootelehtnärvisüsteem,meeleelundid,naha-ja suu epiteelkude, küüned,karvad,hammaste vaap. 2
Loomembrüogenees lõpeb sünnimomendi või koorumisega. Kobarloode moodustub Karikloote moodustumine inimese embrüogeneesis-algselt koosneb kahest rakukihist (lootelehtedest). Välimine e ektoderm ja sisemine e entoderm. Välimise lootelehe rakkudest moodustub embrüo peale vagu (ürgjutt). See muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks. Sellest arenevad hiljem pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liiguvad ekto- ja entodermi vahele ja moodustavad mesodermi. Välimine looteleht paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele, naha ja suu epiteelkoele, küüntele, karvadele ja hammaste vaabale. Keskmine looteleht moodustab tugi- ja liikumiselundkonna, vereringeelundid, eritus-, talitlus- ja sigimiselundkonna. Sisemine looteleht kujundab seede-ja elundkond. Biogeneetiline reegel-ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu tee. Inimese lootelise arengu lõppetapp-hakkavad kasvama küüned, karvad, reageerib
Naissuguhormoonid östrogeen, progesteroon Organismide looteline areng. Embrüo loode Ebrüogenees organismi looteline areng Embrüogenees lõppeb elussünnituse korral sünnimomendiga, mil organism alustab oma loote järgset arengut. Moorula kobarloode Blastotsüst Seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest raku kihist.(blastula staadium) Ürgjutt muutub kokku kasvades närvi toruks, millest hiljem kujunevad pea-ja seljaaju. Mesoderm kolmas looteleht. Tugi ja liikumis elundkonna. Vereringe elundid, eritus-ja sigimiselundkonna. Ektoderm välimine looteleht. Närvisüsteem, meeleelundid ning naha ja suu epiteelkude, samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap. Entoderm Sisemine looteleht. Seede-ja hingamiselundkond. Erinevatel loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. Ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi ajaloolise arengu ehk fülogeneesi etapid.
Blastotsööl ehk õõs- täidetud vedelikuga(või rebuga). Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub, või tekib emakaväline rasedus. 3) Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks 3 lootelehte arenevad embrüoblastist: a. Välimine looteleht ehk ektoterm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoterm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on entoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta.
rakkudes) Embrüo rakud paigutuvad ümber ja areneb blastotsüst, põisloote staadium (pilt 4) Blatotsüst koosneb ühest rakukihist https://www.youtube.com/watch?v=RcjJ8LUvdkc Embrüoplast – tihedam rakukobar blatotsüstis, loote arengu koht Ülejäänud rakukihist saab lootekest ehk kõldkest (ehk koorion) Karikloote lehed ja ürgjutt Kõigil liikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja keskkonnad! Välimine looteleht paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele, samuti küüned, karvad ja hammaste vaap Keskmine looteleht moodustab tugi- ja liikumiselundkonna (luud ja lihased), veretringeelundid, eritus- ja sigimiselundkonna Sisemise lootelehe rakkudest kujunevad seede- ja hingamiselundkond Ürgjutt – välimistest lootelehe rakkudest moodustuv vagu embrüo välispinnale Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest
ainevahetuslik; platsentabarjäär; toodab naissuguhormoone; loote varustamine antikehadega; amnion ehk vesikest: kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest; allantois ehk kusekott: sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat; Gastrula ehk karikloode; lootelehed: ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. entoderm sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. mesoderm vahepealne looteleht, milles areneb tugi- ja liikumis, vereringe, eritus- ja sigimiselundkond. viljastumine seemne- ja munaraku tuumade ühinemine; sügoot viljastunud munarakk, millest areneb loode;
koorumisega kujunevad välja organite algmed kõik organid viljastunud säilib idanemisvõimelisena nädalaid hakkab kohe arenema munarakk kuni aastasadu algab viljastumisega allub biogeneetilisele reeglile Millistest lootelehtedest millised elundid, elundkonnad tekivad (ühendada)? Välimine looteleht (ektoderm)- närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad ja hammaste vaap Keskmine looteleht (mesoderm)- tugi- ja liikumiselundkond (luud ja lihased), vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond Sisemine looteleht (entoderm)- seede- ja hingamiselundkond 9. Lootejärgne areng taimedel, loomadel (võrdlus) Taimed Loomad ajavahemik, kus midagi ei olemas puudub arene
3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a
6- 7 päeval on embrüo lõpuks kinnitunud emaka limaskestale. Emaka limaskestast ja kõldkestast kasvab kokku platsenta, mille kaudu varustatakse loodet hapniku ja toitainetega, lisaks toimub selle kaudu ka ainevahetus. Järgneb karikloote moodustumine, mis algselt koosneb kahest lootelehest: välimine (ektoderm) ja sisemine (entoderm). Embrüogeneesi arengus järgneb ürgjuti areng, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osadest ürgjuti rakkudest moodustub ka keskmine looteleht (mesoderm). Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad, näiteks välimine looteleht paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele. Keskmisest lootelehest moodustub tugi- ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. Endodermist kujunevad seede- ja hingamiselundkond. Kahe esimese kuu jooksul, mil loode ema kõhus kasvab, arenevad välja kõigi elundkondade algmed ja süda alustab tööd. Kui käsil on 9
3. Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst 4. Moodustubad eootekestad Korioon e. Lootekest (kõldkest) Amnion e. Vesikest Allantois e. Kusekott 5. Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta 6. Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid 7. Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest Ektoderm e. Väline looteleht Entoderm e. Sisene looteleht 8. Moodustub ürgjutt, millest areneb närvitoru 9. Moodustub menoderm e. Keskmine looteleht 10.Lootelehtedest arenevad järgmised elundid ja elundkonnad: Ektodermist närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja suu, epiteelkode. Samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap. Mesodermist tugi- ja liikumiselundkonnad, vereringeelundid, eristus- ja sigimiselundkond. Entodermist rakkudest kujunevad seede- ja hingamiselundkond. 11
blastotsüst e. põisloode, mis pesastub emaka limaskestal (7 päeva pärast vilj.). Blastoderm lootekott e. kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl lootevedelik e. õõs-täidetud velikuga. Embrüoplast sisemine rakkude mass, millsest areneb inimene. GASTRULATSIOON Gastrula e. kariklood (8ndal päeval) Algavab rakkude diferentseerumine. Ei ole veel loode vaid idulane! Algselt koosneb 2-st rakukihist: Ektoderm e. välimine looteleht Entoderm e. sisemine looteleht Ektodermile tekib ürgjutt, mis muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Hiljem moodustub mesoderm e. keskmine looteleht. Lootelehtedest kujunevad hiljem elundis ja elundkonnad. ENTODERM: mask, soole- ja maonääre, kõhunääre, kilpnääre, kopsud, epiteel. EKTODERM: kesknärvisüsteem ja meeleelundid, epidermis marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad.
kõigepealt toimub uues organismis rakkude diferentseerumine ehk rakkude täiustumine. Seejärel kudede teke ehk histogenees. Lõpuks toimub organogenees – tekivad organid. 13. Millal võib embrüot nimetada looteks? Embrüot võib nimetada looteks, kui ta hakkab välja nägema oma liigi moodi, teise lootekuu lõpus 14. Millised organid ja organsüsteemid arenevad välja: entodermist, ektodermist, mesodermist? Sisemine looteleht ehk entoderm – seedenäärmed – maks, soole- ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; Välimine looteleht ehk eksoderm – kesknärvisüsteem ja meeleelundid. Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad, hingamisteede epiteel ja kopsud; Keskmine looteleht ehk mesoderm – skelett, lihased, kõik sidekoetüübid, kuse- ja suguelundid, ringeelundkond 15. Sõnasta biogeneetiline reegel, selgita selle tähtsust
Blastotsüst -> arenevad lootekestad Õõs (blastoderm) embrüoplast(tihedam rakukobar) kattev rakkude kiht Gastrula ehk karikloode -> arenevad lootelehed 5. 3 lootelehte arenevad embrüoblastist välimine looteleht ehk ektoderm närvisüsteem, meeleelundid, nahk & nahatekised keskmine looteleht ehk mesoderm tugi- & liikumiselundkond(luustik,lihastik), kuse- & suguelundkond sisemine looteleht ehk entoderm seede- & hingamiselundkond 6. embrüogeneesis kujunevad lootekestad ja nende ülesanded 3 lootekesta(ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu) arenevad
Gastrula- välja on kujunenud loote kindlad tunnused Diferentseerumine- rakud hakavad võtma kindlaid koetüüpe, toimub peale moorulat, toimub blastotsüstis Vesikest- ehk amnion, kaitseb loodet mehaaniliste mõjutuste eest ja loode ei kuiva ära Kusekott- ehk allantois, jääkainete kogumine ja gaasivahetus, selles moodustub nabaväät Kõldkest- ehk koorion, raseduse ajal ema ja loodet ümbritsev lootepõie väliskest Kõik kolm kujunevad välja platsentas Ektoderm- välimine looteleht, selles arenevad välja närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja nahatekised Mesoderm- keskmine looteleht, luud ja lihased, vereringe, sugu Endoderm- sisemine looteleht, seede- ja hingamiselundkond Biogeneetiline reegel- isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise arengu etapid Platsenta- kujuneb välja koorioni ja emaka limaskesta kokkukasvamisest, platsenta kaudu liiguvad toitained jms lootele ja jääkained lootest välja. Platsenta toodab naissuguhormoone,
millest areneb organism/ nt inimene. Ülejäänud blastotsüsti osast arenevad lootekestad (abiorganid) loote arengus. Blastotsööl ehk õõs – täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Gastrula ehk karikloode Eristuvad teatud rakukihid, lootelehed, millest arenevad kindlad elundkonnad • Välimine looteleht ehk ektoderm (sellest arenevad nt nahk ja meeleelundid) • Sisemine looteleht ehk entoderm (nt seede- ja hingamiselundid) • Keskmine looteleht ehk mesoderm (nt vereringe, luustik, lihased) … areneb neist kõige hiljem. https://opentextbc.ca/conceptsofbiology1stcanadianedition/chapter/13-2-development-and-organogenesis/ Lootekestad …on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. • Amnion ehk vesikest Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest.
moorula (kobarloode), embrüo rakud paiknevad ümber, moodustub blastotsüst (selle poolusel embrüoplast), väline lootekest e koorin, 2 sisest lootekesta kusekott e allantois ja vesikest e amnion, kõldkest ja emaka limaskest moodustavad platsenta (veresooned varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid, platsenta eritab hormoone), gastrula e karikloode algselt 2 lootelehte välimine looteleht (ektoderm), sisemine looteleht (entoderm), embrüo välispinnale välimise lootelehe rakkudest ürgjutt (muutub närvitoruks, millest arenevad pea ja seljaaju). Mesoderm e keskmine looteleht. Välimine looteleht- närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, hammaste vaap. Keskmine looteleht- tugi ja liikumiselundkond, vereringeelundkond, eritus ja sigimiselundkond. Sisemine looteleht- seende ja hingamiselundkond. Bioloogiline reegel- embrüogeneesid läbitakse liigi evolutsioonilise arengu e fülogeneesi etapid.
KOLLAKEHA folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud FOLLIIKUL munarakku ümbritsev ja toitev põieke MOORULA (kobarloode) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium BLASTOTSÜST imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgrootsete põisloodetele GASTRULA (karikloode) enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist LOOTELEHT selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entoderm) ja keskmine (mesoderm) PLATSENTA imetaja (ka inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga ONTOGENEES isendi individuaalne areng, mis sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest
Tea, millised elundid tekivad erinevatest lootelehtedest. 1. Sügoot areneb kiiresti, moodustab loote ehk embrüo 2. Lõigustumisel moodustub ühesuguste rakkude kobar ehk kobarloode ehk moorula 3. Rakukobarast areneb loode, ülejäänud rakukihist väline lootekest; põisloode ehk blastotsüst 4. Karikloode ehk gastrula; embrüo rakud jagunevad lootelehtedeks (rakukogud, millest tekivad erinevad elundid) Endoterm ehk sisemine looteleht hingamis- ja seedeelundkond (kopsud ja soolestik) Mesoderm ehk keskmine looteleht kehaõõned, vereringeelundkond, erituselundkond, suguelundid, lihaskude, skelett Ektoderm ehk välimine looteleht nahk ja närvisüsteem, juuksed, karvad 13. Millised lootekestad ja milleks on inimesel? Koorion ehk ird- või kõldkest kasvab emaka limaskestaga kokku areneb platsenta, mis ühendab loote emaga
lootelehte kujunevad gastrualatsiooni tulemusena? Entoderm, ektoderm, mesoderm. 37) Selgita mis toimub järgnevatel loote arenguetappidel. Rakkude diferentseerumine- tekivad närvirakud, maksarakud, lihasrakud ja leokotsüüdid. Histogenees- kudede tekkimine. Organogenees- organite välja kujunemine. 38) Millal võib embrüot nim. looteks? Peale munaraku pooldumist mitoosi teel e. lõigustumist. 39) Millised organis ja organsüsteemid arenevad välja lootelehtedest? Välimine looteleht on ektoderm(närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude), sisemine looteleht on entoderm(seede-ja hingamiselundkond), keskmine looteleht on mesoderm(luud, lihased, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundid) 40) Sõnasta biogeneetiline reegel ja selgita selle tähtsus. Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. 41)Kui kaua kestab normaalne rasedus? 40 nädalat. 42)Nimeta bioloogilisi, keemilisi ja füüsikalisi teratogeene
kaitse veekaotuse eest vähendab raskusjõu mõju kaitse temperatuurimuutuste eest tagab stabiilse sisekeskkonna on joogi- ja urineerimiskeskkond Platsenta ehk emakakook (kujuneb välja kuu vanusel embrüol) ülesanded: → ainevahetuslik → platsentaarbarjäär → loote varustamine antikehadega → toodab hormoone Gastrulatsioon kujuneb karikloode ehk gastrula ektoderm (seedenäärme looteleht) → seedenäärmed: maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre → hingamisteede epiteel ja kopsud entoderm (välimine looteleht) → kesknärvisüsteem ja meeleelundid → epidermis: marrasnahk mesoderm (keskmine looteleht) → skelett → lihased → sidekoed → kuse- ja suguelundkond → ringelundkond Rakkude diferentseerumine näiteks: närvirakud, maksarakud, lihasrakud, leukotsüüdid → kõik rakud on genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud
Gastrulatsioon Kujuneb karikloode ehk gastrula. Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm. Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode. See on embrüo idulane. Rakkude diferentseerumine Kuigi loomorganismis on 100-250 rakutüüpi on kõik rakud genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud. Seejärel kudede teke ehk histogenees. Lõpuks toimub organogenees tekivad organid. Sisemine looteleht ehk entoderm Seedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; hingamisteede epiteel ja kopsud; Keskmine looteleht ehk mesoderm Skelett; Lihased; Kõik sidekoetüübid; Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond Välimine looteleht ehk ektoderm Kesknärvisüsteem ja meeleelundid. Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad. Loote väärarengud
Platsentat ümbritsevad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid, lisaks sellele eritab platsenta naissuguhormoone, mis takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse norm. arengu. 10. Lootelehed Blatotsüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine, algselt koosneb karikloode kahest rakukihist e lootelehtedest. Varase karikloote staadiumis on eristatavad välimine ja sisemine looteleht. Välimise lootelehe rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nim ürgjutiks. Selle eesmises otsas paikneb nn ürgsõlm. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaju. Välimine looteleht paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele, samuti kojunevad sellest küüned, karvad, hammaste vaap. Ürgjuti ümbruse rakkudest moodustunud keskmine looteleht moodustab tugi- ja liikumiselundkonna (luud
Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esineb areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega Moondeline areng selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis- ja vaegmoondelist arengut. Looteleht selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Kolm lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entoderm) ja keskmine (mesoderm). Gastrula e. Karikloode enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel), või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel) Blastotsüst imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele
3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku poislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsõst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + koldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoterm siit areneb närvisusteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoterm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest kujunevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist. Olulisi hormoone toodab platsenta. 5. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud.
moorula. 18) Mis juhtub siis, kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? Kui blastotsüst ei kinnitu, siis ta hukkub,või tekib emakaväline rasedus. 19) Kuidas nimetatakse embrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena? Moodustub karikloode ehk gastrula. 21) Millised kolm tähtsat rakukihti ehk lootelehte kujunevad gastrulatsiooni tulemusena? Millised organid millistest lootelehtedest kujunevad? Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm. · Sisemine looteleht ehk entoderm - Seedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; hingamisteede epiteel ja kopsud. · Välimine looteleht ehk ektoderm - Kesknärvisüsteem ja meeleelundid; Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad. · Keskmine looteleht ehk mesoderm - Skelett; Lihased; Kõik sidekoetüübid; Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond 22) Mis on lootekestad? Nimeta lootekestad ja nende ülesanded (lootevesi, platsenta)
Juhul kui blastotsüst ei pesastu emaka limaskesta, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus. Blastotsüstile järgnevat perioodi nimetatakse gastrulatsiooniks. Gastrulatsiooni vältel paigutuvad elundite algmed oma kohtadele ja toimub tüvirakkude programmeerimine.(ENE 1988, Tallinn, ''Valgus'' k 121) Algselt koosneb karikloode ehk gastrula kahest rakukihist, mida nimetatakse lootelehtedeks. Varases karikloote staadiumis on eristatavad välimine looteleht ehk ektoderm ning sisemine looteleht ehk entoderm. Gastrulatsiooni esimese faasi algul eraldub embrüoblastist lõhenemise teel ühe lameda rakukihina sisemine iduleht - ektoderm. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjutiks, mis hiljem servadelt kokku kasvades moodustab närvitoru , millest arenevad välja pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub lootelehtede vahele ning moodustab keskmise lootelehe ehk mesodermi.(Tago Sarapuu. Bioloogia gümnaasiumile I osa
Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgnevad arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Platsenta moodustumine- 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ju moodustus platsenta. Karikloote moodustumine- algselt koosneb embrüoblastist arenev karikloode kahest rakukihist. Neid nim. lootelehtedeks. On eristavad välimine ja sisemine looteleht. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nim ürgjutiks. Ürgjutt kasvab närvitoruks ja hiljem areneb sellest pea- ja seljaaju. Moodustub ka keskmine ürgjutt, ürgjuti ümbruses olevatest rakkudest. 3. Sõnasta biogeneetiline reegel. Ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. (imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja
A Isiksus on iga inimene, kellel on eneseteadvus, sotsiaalne roll. Normaalne, terve vastsündinu areneb isiksuseks 3-4 aastaselt. W.S.Sheldoni teooria on lootelehtede teooria, mille järgi on iga inimene arenenud 3-st lootelehest: endodermist, mesodermist ja eksotermist. Vastavalt sellele, milline looteleht on üle- või alaarenenud kujuneb välja in. kehakuju. Tüübid: endomorfne luustik nõrk kõhukoobas ja soolestik on ülearenenud; mesomorfne kõik on tasakaalus; ektomorfne nõrk luustik ja lihased. Kehamahlade teoori järgi on inimesel 4 erinevat kehamahla: kollane sapp e. koleerik äkilise ja vihase meelelaadiga; must sapp e. melanhoolik kurva meelelaadiga; veri e. sangviinik rõõmsa meelelaadiga; lima e. flegmaatik aeglase meelelaadiga.
Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. 3 b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise
Platsenta ülesanded: · Ühendab emasorganismi areneva lootega · Ainevahetuslik. · Platsentaarbarjäär. · Loote varustamine antikehadega. · Toodab naissuguhormoone. Lootevee ülesanded : kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond. Lootelehed: Sisemine looteleht ehk entoderm: Seedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; hingamisteede epiteel ja kopsud; Välimine looteleht ehk ektoderm: Kesknärvisüsteem ja meeleelundid Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad Keskmine looteleht ehk mesoderm: Skelett; Lihased; Kõik sidekoetüübid; Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond Postembrüonaalse arengu etapid: Postembrüonaalne areng algab väljumisega munakestadest ja emakast.
Selle sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on embrüoplast, millest arenebki tulevane loode. 2) Tekivad lootekestad mida on 3, need on kõldkest, kusekott (mis hiljem taandareneb) ja vesikest Kõldest ja limakest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. 3) Tulevane loode kinnitub 6-7päeval pärast viljastumist. 4)Blastotsüsti staadiumile järgneb karikloode mis esialgu kooseb kahest rakukihist e. välimisest ja sisemisest lootelehest, hiljem tekib keskmine rakukiht e. kolmas looteleht. 5) Järgneb rakkude eristumine, moodustub ürgjutt nn. vagu välimisest lootelehest. Ürgjutist tekib servadest kokku kasvades närvitoru. Sellest omakorda pea ja seljaaju. 6) Tekivad organid, välimisest lootekihist lisaks närvisüsteemile nahk küüned karvad. Sisemisest lootelehest seede ja hingamiselndid. Keskmisest luud lihased, eritus ja sigimiselundkond. Organite arenemine on induktiivne, mis tähendab, et ühtede teke tingib kohe teiste tekke. Postembrüonaalne e
arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgnevad arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Platsenta moodustumine- 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ju moodustus platsenta. Karikloote moodustumine- algselt koosneb embrüoblastist arenev karikloode kahest rakukihist. Neid nim. lootelehtedeks. On eristavad välimine ja sisemine looteleht. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nim ürgjutiks. Ürgjutt kasvab närvitoruks ja hiljem areneb sellest pea- ja seljaaju. Moodustub ka keskmine ürgjutt, ürgjuti ümbruses olevatest rakkudest. 5. Sõnasta biogeneetiline reegel. Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. (imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega,
ühinemise kohal) 13. Millised on platsenta ülesanded? 1)Gaasivahetus ema ja loote vahel, 2)ainevahetus (nt glükoos lootele jt. vajalikud toitained, mida ta omastab lahustunud kujul ning emale kusiaine), 3) toodab erinevaid hormoone (nt progestiini), 4) Kaitse barjäär ema poolt kahjulikele ainetele ja haigustekitajatele, laseb läbi antikehiimmuunsus 14. Nimetada lootelehed. Ektoterm, endoterm ja mesoterm. Millest kujunevad lootel pea- ja seljaaju? Ektotermist Looteleht kujunevad organid Ektoterm Marrasnahk koos tema tekiste ja nahanäärmetega, NS (KNS ja PNS) ja meeleelundite närvirakud Endoterm Enamus hingamiselunditest, mandlid sooltoru, seedenäärmed+ maks - seedeelundid Mesoterm Luustik ja lihastik, nahaalunmised kihid, veresooned, vedeled sidekoed ja kuse- ja suguelundkond+ nende juurde kuuluvad sisenõrenäärmed 15. Mis on embrüonaalne induktsioon
Kõik rakud poolduvad üheaegselt. See algab munajuhas ja lõppeb emakas. *esmalt tekib lõigustumisel kobarloode ehk moorula. Sellest areneb välja plastotsüst ehk (alamatel)põisloode( 7 päeva pärast) *embrüoplast, semine rakkude mass, millest areneb inimene. * Siis tekib järgmisena karikloode ehk gastrula(pole veel loode). Algselt koosneb embrüoplastist arenev karikloode kahest rakukihist(lootelehed). Välimine ja sisemine looteleht. *välimise lootelehe rakkudest tekib embrüo välispinnale vagu, ürgjut.eesmises osas paikneb ürgsõlm. Areneb välja pea-ja seljaaju. Tekib keskmine looteleht. *alguses on loode väga tundlik kõigele, mida ema sööb, joob! Amnion ehk vesikest kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99 protsenti looteveest Allantois ehk kusekott sellest kujuneb nabanöör, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion ehk irdkest- kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises
· läbivad veresooned, varustab hapniku ja toitainetega, juhib välja ainevahetuse jääkproduktid · eritab naissuguhormoone uusi munarakke ei teki, raseduse normaalne areng · karikloote moodustumine · kaks rakukihti lootelehed · välimine lootekiht ehk ektoderm ürgjutt, alus närvisüsteemile, meeleelunditele ja epiteelkoele, küüned, karvad · keskmine looteleht ehk mesoderm moodustub tugi ja liikumiselundkond, vereringeelundid ja eritus ja sigimiselundkond · sisemine looteleht ehk entoderm seede ja hingamiselundkond Embrüonaalse arengu seaduspärasused · kala kahepaikne roomaja imetaja · ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid biogeneetiline reegel Loote väärarengud
limaskest kasvab ning mähib enesesse lootemuna: moodustub platsenta -- elund, mis asub toitma ja kaitsma sinu last kogu raseduse kestel. Idulane on nüüd diameetrilt väiksem kui pool millimeetrit, kuid tal on juba olemas primitiivsed hingamispilud, lootetoru, millest saab lõpuks süda, ning esimesed närvisüsteemi rakud. Neljandast nädalast alates elab sinu sees mitte enam lootemuna, vaid juba embrüo. Tekkinud kolmest lootelehtede liigist hakkavad formeeruma erinevad elundid. Sisemine looteleht (endoderm) vastutab kopsude, maksa, seedeelundite süsteemi ning kõhunäärme arengu eest. Vahelmisest lootelehest (mesodermist) arenevad skelett, lihassüsteem, neerud, veresooned ja süda. Väline looteleht (ektoderm) formeerib naha, juuksed, silmaläätsed, hambavaaba ja närvisüsteemi. Hiljem suunduvad rakud kõikidest lootelehtedest "kohtadele" laiali. Moodustub embrüo pea -- õrn kui pisar. Kui meenutada pilte bioloogia õpikutest, siis selles
Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Arenevad veel kusekott ja vesikest. Loote kinnitumisel emakaseinale kasvavad kõldkest ja emaka limaskest kokku ja moodustavad platsenta (ühendab emasorganismi areneva lootega, veresooned varustavad loodet hapniku ja toitainetega ning juhivad välja jääkproduktid, eritab naissuguhormoone). Sellele järgneb karikloote e. gastrula moodustumine, mis koosneb algselt kahest rakukihist (välimine ja sisemine looteleht). Välimise lootelehe rakkudest moodustub ürgjutt, mis areneb servadelt kinni kasvades pea- ja seljaajuks. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub lootelehtede vahele ning moodustab keskmise lootelehe. Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimisest närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad, keskmisest tugi- liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond ning sisemisest seede- ja hingamiselundkond. Kõik
kobarloode(loote arengu varajaseim staadium) Ø blastotsiit e. põisloode(kobarlootest järgmine staadium, kus rakukobara sisse on kujunenud öös) Ø gartreela e. kariloode(kus loote alges on eristunud lootelehed) Eksodermis kujunevad: Ø närvisüsteem Ø meeleelundid Ø nahk Ø küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: Ø seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: Ø luud ja lihased Ø vereringeelundkond Ø eritus ja sigimiselundkond Looteleht on loomade (välja arvatud käsnade) lootelise arengu karikloote ehk gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entoderm või endoderm) ja keskmine (mesoderm). Ektodermist moodustuvad närvisüsteem, silmad, nahk ja karvad mesodermist veri, süda, kõik vereringega seonduv, lihased ja luustik ning endodermist seedeelundkond, kopsud ja ka kõrvaosad. Lootekestaks (ladina membrana fetalis) nimetatakse vesikestaliste (Amniota)
Allantois e. Kusekott- sellest kujueb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e. Kõld e. Irdkest- kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta e. Emakook Platsenta kujuneb välja 1kuu vanusel embrüol Platsenta ülesanded: Ühendab emasorganismi areneva lootega Ainevahetuslik Platsentaarbarjäär Loote varustamine antikehadega Toodab naissuguhormoone Gastrula teke Blastotsüstist kujuneb karikloode e. gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: Looteleht ektoderm ja entoderm Hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad Ekto- ja endodermi vaheldub moodustub Mesoderm Idulase teke ja areng Idulasel tekivad organite ja kehaosade alged Idulase ümber moodustub veega täidetud põis I arengukuu lõpus on idulane 0,5-1cm pikk Idulase areng Idulane kasvab ja areneb kiiresti Kujunevad kehaosad ja toimivad organid II arengukuu lõpus on idulane u 3cm pikk Tekib sarnasus inimestega ja teda nimetakase looteks 3. kuul toimub kiire organite areng 4
) Lootekestad - ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest : Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott : Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion e. kõld või irdkest : Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. 5 Gastrulatsioon -Kujuneb karikloode ehk gastrulaEsmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm (välimine looteleht) Kesknärvisüsteem ja meeleelundid Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad ja entoderm (sisemine looteleht) eedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre;hingamisteede epiteel ja kopsud; Hiljem mesoderm Skelett;Lihased;Kõik sidekoetüübid;Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode! See on embrüo – idulane.
annaabi.ee 
