Kõik seened on heterotroofsed organismid(organism,kes saab elutegevuseks vajaliku energia ja orgaanilised ained orgaanilisi ühendeid lagundades). Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme. Ensüüm on katalüsaator(keemiline või orgaaniline aine), mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist. (võimelised lõhustama orgaanilisi ühendeid valke,rasvu,süsivesikuid ja soodustavad toidu paremat omastamist), mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks, seene rakukesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. sapotroofid. Peamiselt lagundavad nad taimeorganisme, lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. Nt majavamm,seened suudavad lagundada ehitsi ja materjale. Osa seeni on aga võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. Neid nim. Biotroofideks(parasiiidid,sümbiondid)...
on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. · peremees- organism, kelle arvel parasiit elab. · pesaparasitism- siis, kui võõrvanemad kasvatavad üles teise loomaliigi poja. · röövloom- teistest loomadest toituvad loomad. · saakloom- röövlooma ohvriks langenud loom. · kiskja- üks imetajate selts, kuhu kuuluvad röövloomad. · tootja- toiduahela esimene lüli, taim. · tarbija- II astme loom, toiduahelas. · lagundaja- surnud taimede ja loomade orgaanilise materjali lagundaja. · toiduahel- ahela moodustavad organismid, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine. · toiduvõrk- toiduahelatest koosnev võrk. · kiskahel- ahel, milles eelmise astme organismi sööb ära järgmise astme tarbija. · nugiahel- ahel, kus iga järgmine lüli parasiteerib eelmisel, kasutades toiduks tema elusaid kudesid.
Koostatakse arvukuse, juurdekasvu, biomassi järgi. Püramiid saadakse kui toiduahel asetatakse püsti, produtsent kõige all. Püramiid tekib, sest kõike ei sööda ära, kogu energiat ei saa toidust kätte, energiat kulub elutegevuseks. 11. Kuidas liiguvad ökosüsteemis aine ja energia? Energia liikumine 1% Taim Loom Lagundaja Aine liikumine TOOTJA TARBIJA LAGUNDAJA( destruent)
kahanev populatsioon- popul milles suremus ületab sündivuse karnivoor- loomtoiduline loom kasvav popul.- popul milles sündivus ületab suremuse. kiskahel-saak-ja röövloomadest moodustunud toiduahel kisklus-röövlooma suhe saakloomaga kommensalism- eri liiki org.de kooseluvorm, ühele kasulik, teisele neutraalne konkurents-eri liiki org.de kooseluvorm, vastastikku arengut piirav laguahel-toiduahel, algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega lagundaja-surnud org koostisaineid lagundav org omnivoor-loomaliik, kes toitub nii taimedest kui loomadest parasitism- eri liiki org-de kooseluvorm, ühele kasulik, teisele kahjulik populatsioon- ühist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum popul arvukus-ühte populatsiooni kuuluvate isendite kogum popul tihedus- ühe popul isendite arv pinnaühiku kohta populatsioonilained-popul arvukuse ulatuslikud perioodilised muudatused stabiilne popul-sündivus ja suremus on ajalises tasakaalus
c y = ln rA = ln A = ln k C + n ln c A , ning kas analüütiliselt või graafiliselt leitakse kiiruskonstant kc ja reaktsiooni järk n. 2. Töö käik. Perioodilise osoonimise katseseadme skeem 1 perioodiline pideva gaasi läbivooluga reaktor, 2 osoonigeneraator, 3 kompressor, 4 osoonimõõtja, 5 jääkosooni lagundaja, 6 - rotameeter Tallinn 2013a. Antud töös uuritakse osooni lagunemisreaktsiooni kineetikat 2O 3 3O 2 . Katseline töö koosneb järgmistest etappidest: 1) vee küllastamine osooniga, 2) osooni kontsentratsiooni muutumise määramine lagunemisreaktsiooni käigus. - Vesi küllastatakse osooniga poolperioodses osoneerimisreaktoris. Selleks barboteeritakse vett õhu-osooni seguga
Bakteri iseloomulikud organellid: · Viburid- aitavad bakteril edasi liikuda · Piilid ehk karvakesed- vajalikud pindadele kinnitumiseks · Spoor- bakter moodustub spooriks, kui keskkonnatingimused on ebasobivad Bakteri peamised ülesanded looduses: 1. Orgaanilise aine segu ehk destruendid 2. Tänu orgaaniliste ainete lagundamisele nad eritavad atmosfääri süsihappegaasi 3. Bakterid teostavad looduses aineringlust Destruent- ehk lagundaja on organism, kes lagundab teiste elusolendite jäänuseid. Tähtsamaid lagundajaid on bakterid ja seened Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb paljudest erinevatest gaasidest. Erinevate gaaside olemasolu ja hulk mõjutab ka inimtegevust Patogeensus- bakterite võime põhjustada haigust Bakterite haigused: · Antraks ehk Siberi katk( sügelevad kupud ja mügarikud, hingamishäired, iiveldus) · Läkaköha( köhahood ja halb enesetunne)
ee Abioot.tegurid eluta looduse tegurid:temp,valgus,niiskus,tuul. Antropogeenne tegur inimtegevusest tulenev mõju loodusele. Areaal e. levila, mis on igal liigil. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Bioot.tegurid eluslooduse tegurid(tulenevad organ. kooseksisteerimisest):sümbioos,kisklus. Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Biotehnoloogia organismidele omastele protsessidele põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes. Destruent e. lagundaja lagundab kõigi talle eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet mineraalseks. Elukooslus omavahel seotud organismide kogum, mis asustab elutingimuselt enamvähem ühtlast ala ökotoopi. Fotoperiotismorganismide reaktsioon ööpäevase valgusja pimedusperioodi muutumisele. Herbivooria taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe. Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumissuhe. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis ühele kasulik, teisele neutraalne.
Aeroobid (mügarbakter) ja anaeroobid (piimhappebakter) Toitumine Enamasti on bakterid heterotroofid (mügar-, piimhappebakter), kuid leidub ka autotroofe. Autotroofid : 1. fotosünteesivad (sinik e tsüanobakter) 2. kemosünteesivad (raua-, väävlibakter) ja nad on esmase orgaanilise aine lagundaja (toiduahelas esimesel kohal) Tähtsus inimesele 1. Kasulikud: · Toidu seedimisel · Vitamiinide tootmisel (K-vitamiin, jämesoolebakterid, vere hüübimine; B- vitamiin, nahk, närvid, immuunsüsteem) · Toiduainetetööstuses: piimatooted, hapukapsas jne · Silo (piimhappebakterid) · Ravimitööstuses (antibiootikumid)
Õige vastusevariant 1. Lindude ränded on eelkõige tingitud: d)toidupuudusest 2. Kui ökoloogilise teguri intensiivsuse aste ületab ülemise taluvusläve, siis liigi isendid hakkavad: d)hukkuma 3. Samal ajal territooriumis elavad kõigi liikide populatsioonid moodustavad: d)biotsönoosi 4. Herbivoorid on alati toiduahela: b)esimese astme tarbijateks 5. Puuhalul kasvav seen on toiduahela: d)lagundaja 6. Populatsiooni arvukus näitab: c)ühe populatsiooni isendite arvu 7. Ökosüsteemiiseregulatsioon tuleneb peamiselt: d)toitumissuhetest 8. Kahanevas populatsioonis on: b)suremus suurem kui sündimus Täida lüngad: 1. Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab organismi arengule kõige soodsamat toimet, nimetatakse OPTIMUMIKS 2. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide KOOSSEIS ja
mutatsioonide esile kutsumine2.kunstlik valikEesmärgid: kindlate ühendite saamine, teaduslikud eesmärgid. Näited:1.toiduainetööstus-piimhappebakter2 .biotõrje/puhastus,saastevähenemine3.põllumajandus-bakterväetised. Saab valmistada mikroobi-biotehnoloogias: etanool-käärimine,insuliin- geeni sisse viimine,elektrielement-elusrakul membraanide potentsiaal,väetis -aitab taimedel omastada aineid,antibiootikum-mikroseened,hapukapsas-piim- happebakter,metaan-orgaaniliseaine lagundaja tekib prügimägedes,äädikhape- bakter.Priioni teket määrab organismi enda geen, mis on meis kõigis olemas juba. AGa enamusel pole priionvalgu defektset vormi Intronid mittekodeeritav geeni osa, st.transkribeeritakse, kuid lõigatakse välja (RNA splasingu käigus). Ekson-on see osa geenist mida saab kodeerida, see kodeeritakse valguks Plasmiid-väiksemad DNA rõngad, mida kasutatakse geenivektorite loomisel. Rekombinantne DNA-nim DNA molekuli, milles on ühendatud eri liikidelt pärit
ökosüsteemi alus- populatsioonide arvukuse regulatsioon - ökoloogiline tasakaal iga järgneva troofilise taseme biomasss on u 10% eelneva troofilise taseme biomassist Iga troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja mõjutab ka järgneva lüli arvukust! 1.vale 2.õige 3.õige 4.vale; teiseks lüliks 5.õige 6.vale 7.vale 8.õige 9. D-Toidupuudusest 10. D-Hukkuma 11. D-Biotsönoos 12. B-Esimese astme tarbija 13. D-Lagundaja 14. A-Ühe liigi isendite arvu 15. C-Ökoloogilistest amplituudist 16. B-Suremus suurem kui sündimus 17.Optimum 18.Kooseis ja arvukus 19.Sümbioos 20.Abiootilised ja biootilised tegurid 21.Omnivoorideks 22.Peremees ja parasiit 23.Toiduvõrgustik 24.Kasvav
Plasmiid puudub olemas · Bakterite kujud o Pulkbakterid o Punguvad ja jätketega bakterid o Keerisbakterid o Spiraalsed bakterid o Kerabakterid o Niitjad bakterid · Bakterite tähtsus Kasulikkus Kahjulikkus Lagundajana oluline osa mulla Hammastel bakterid suhkruid kujunemisel, surnud organismide piimhappeks--hambaaugud lagundaja Osalevad kõigi peamiste keemiliste Bakterhaigused elementide looduslikes ringetes Jämesooles elavad bakterid aitavad Tsünobakterid veekogudes paljunedes lagundada mitmeid org ühendeid eritavad vette mürgiseid toksiine Toiduainete hapendamine Põhjustavad toidu riknemist (käärimist) Seenhaiguste tõrjeks Toiduainetööstus (jogurtid jne) Ajaloo uurimisel · Seente tähtsus Kasulikkus Kahjulikkus
* Biotsönoos - elukooslus, ühel territooriumil elavate liikide popullatsioonid. * Ökotoop - elukeskkond, territoorium, millel elukooslus paikneb ja tegurid, mis teda mõjutavad. * Ökosüsteem - isereguleeriv süsteem, millesse kuuluvate popullatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul olnud stabiilne. ' toiduahel - moodustub omavahel toitumissuhetes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad. ' tootja - roheline taim, toodab energiat. ' tarbija - loom sööb. ' lagundaja - seen või bakter. Iga järgneva toidulüli ehk torofiline tase reguleerib järgneva arvukust. ÖKOSÜSTEEMIS TOIMUVAD MUUTUSED Popullatsiooni muutused: 1) Stabiilne (ajas muutumatu). 2) Kasvav (sündimus suurem kui suremine). 3) Kahanev (sündimus väiksem kui suremus). Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimumast, muutub ökosüsteemi kuuluvate popullatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega. Seda nim
7. Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega. 8. Bioloogiline liik - on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. 9. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 10. Bioota e elustik- taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. 11. Biotroof – lagundaja, täpsemalt parasiit. Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. 12. Detriitahel - laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon (< eu + kreeka trophē 'toit') on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. 14. Happevihmad - gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest
Kiskahel saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga. Kommensalism eri liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Laguahel toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega). Lagundaja (destruent) surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism (bakter, seen, selgrootu loom). Omnivoor (segatoiduline) loomaliik, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Populatsioon ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. Populatsiooni arvukus ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv.
või haug. Kuivõrd seal on taimi ja kalu, siis muutub see koht atraktiivseks ka lindudele. Tulevad kalatoidulised linnud ja röövlinnud. Varsti ilmub sinna ka naarits 5. Oluline võtmeliik- Männiriisikas Männiriisikas moodustab Männiga Mükoriisa ehk seeneniidistiku ja juurekoe vahelise põimiku. Seene vahendusel võtab taim mullast vett ja mineraalaineid. Seenele annab taim vastu orgaanilisi aineid. Samuti puu surres, on seen põhiline puidu lagundaja, hoides käigus aineringe. 6. Oluline võtmaliik- Haab Haavapuu on kobraste lemmiktoit, mistõttu haavikute läheduses võime kopraid ja nende tegevusjälgi sageli näha. Peale selle on oksad meelistoiduks ka kitsedele, põtradele ja jänestele, haavakoor meeldib ka hiirtele. (Kui leida kevadel lume alt välja sulanud haavaoks, siis on see peaaegu alati lumivalge: kogu maitsev koor on ära näritud.) Seega haab on paljude metsloomade lemmiktoit. Haab on elupaigaks mitmetele liikidele !
Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem ja millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. tootja (produtsent) - toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa pro-tistidest ja baktereist). tarbija (konsument) - toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism käsutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid. lagundaja (destruent) - surnud organismide koostisaineid lagundavheterotroome organism (bakter, seen, selgrootu loom). Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad. laguahel - toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protis-tidega). toiduvõrk - omavahel põimunud toiduahelate ko-gum ühes ökosüsteemis.
Kahanev populatsioon populaatsion, milles sndimus letab suremuse Karnivoor loomtoiduline loom Kiskahel saak- ja rvloomadest moodustunud toiduahel Kisklus rvlooma toitumissuhe saakloomaga Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on hele poolele kasulik ja teisele kahjutu Konkurents sama vi eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm Laguahel toiduahel, mis algab elutegevuse jkidest ja surnud organismidest ning lpeb mikroorganismidega ( seente, protistide, bakteritega) Lagundaja surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism Omnivoor loomaliik, kes toitub nii taimedest kui loomadest ( segatoiduline) Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on hele kasulik ja teisele kahjulik Populatsioon hist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum Populatsiooni arvukus hte populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tihedus phe populatsiooni isendite arv pinnahiku kohta
*biotroofid- parasiidid *sümbiandid- elavad kasulikku kooselu mõne teise organismiga Mükoriisa- seen + taim, seen hangib vett, mineraalaineid ja kaitseb taime. Taim aga annab glükoosi Samblik- seen + rohevtikas (või tsüanobakter) Seen hangib vee ja mineraalained. Vetikas varustab glükoosiga ja orgaaniliste ainetega. Sambliku keha nim. Talluseks(koorikjas, lehtjas, põõsjas) Võib leida kõikjalt, kasutatakse õhu kvaliteedi hindamisel Seente tähtsus - Orgaanilise aine lagundaja - Inimese teenistuses toiduaine tööstuses - Ravimi tööstuses - Keemia tööstuses Toiduainete riknemist põhjustavad hallikud, ehk mitmed erinevad seeneliigid. Tuntuim neist on kottseente hulka kuuluv pintselhallik( sellest eraldati esimene antibiootikumi penitsilliini) Hallikud eritavad mükotoksiine, mis on enamikele loomadele mürgised. Bakterid
neid ise endale (nt rebane) Autotroof – organism, kes sünteesib ise endale eluks vajalikud orgaanilised ained (vesi, mineraalsoolad) (nt taim) Tarbija – see kes tarbib nt toitainet (nt jänes, kes sööb kapsast) Tootja – taim, kes toodab nt eluksvajalikku (nt kapsas, mida sööb jänes) Herbivoor – taimetoiduline loom (nt jänes) Karnivoor – lihatoiduline loom (nt hunt, rebane) Omnivoor – kõigetoiduline loom (nt karu) Lagundaja – surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism (nt bakter, seen) Abiootiline tegurid – eluta looduse tegurid (nt sademed, temperatuur, tuli, vesi) Biootiline tegurid – elus looduse tegurid st organismide vahelised suhted (nt kisklus, konkurents, sümbioos) Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid (nt metsade hävitamine, soode kuivendamine, keskkonna saastamine, servaefekt e ökoton (kahe järsult erineva
* Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajates. * Lõppeb alati DESTRUENDI e. lagundajatega (seened ja bakterid) * Kõdunenud lehed vihmauss lestad bakterid ja mikroseened * * * * TROOFILISED TASEMED e. * toiduahela lüli. Troofiline tase reguleerib eelneva lüli ARVUKUST JA SÕLTUB SELLEST * esimese troofilise taseme mood. PRODUTSENDID e. orgaaniliste ainete TOOTJAD. * Produtsendid - herbivoor- omnivoor (sööb taimi kui ka loomi) kiskja destruendid (lagundaja) * Aineringe moodustavad PRODUTSENDID, KONSUMENDID ja DESTRUENDID * Igas järgmises tasemes talletub 10 % eelmise troofilise taseme energiast. (Fütoplankton 15000kg ahven 1500 kg haug 150 kg * LIIGIRIKKAD ÖKOSÜSTEEMID (troopiline vihmamets / Eesti salu- ja segametsad) * LIIGIVAESED (kõrb / raba) ÖKOLOOGILINE TASAKAAL : * LOODUSLIK TASAKAAL = kui ökosüsteem suudab ise reguleerida ennast * MÕJUTAJAD : * Ökosüsteemil on enda areng :
Sobivas keskkonnas 37C poolduvad bakterid iga kahekümne minuti tagant. Kui bakter satub ebasobivasse elukeskkonda, võib ta moodustada spoore. Selleks väljutatakse kolmandik tsütoplasmas olevast veest ja väheneb organellide arv. Lõpuks kattub bakter tugeva kestaga, mis võimaldab elada tal aastasadu. Bakterid omastavad toitaineid osmoosi teel- raku pinnaga ja eritavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte Bakteritel nagu seentelgi on looduses lagundaja roll. Tööstuses kasutatakse baktereid 1. Toiduainetööstuses- hapendamine, piimatooted, toiduainete omaduste parandajad (probiootilised bakterid), nagu näiteks biojogurt, biokeefir, 2. Ravimitööstuses- antibiootikumid, piimahappebakterid, 3. Materjalide tootmises- plassmassid, puuvill, ämblikuniit, lahustid, etanool 4. Keemiatööstuses- pesuvahendite ensüümide tootjad, väetised 5. Metallitööstuses- puhastavad kulla ja vase maaki 6
Heterotroof Peavad orgaanilise aine saama väliskeskkonnast. C6H12O6 glükoos, esmane energiaallikas, tekib fotosünteesil, tekib 38 ATP. Aeroobne glükolüüs I etapp, toimub tsütoplasmavõrgustikus, tekib püroviinamarihape, vesinik ja 2 ATP. Tsitraaditükkel II etapp. Tekib süsihappegaas. Toimub mitokondris. Hingamisagel III etapp, tekib vesi + ATP. Toimub mitokondris. Mitokonder energia tootja, glc lagundaja, toimub rakuhingamine, ATP tootmine. ATP tootmine tekib I ja III etapis. Püroviinamarihape aeroobse glükolüüsi saadus. NADh2 Tekib I ja II etapis. Vesinikusiduja, talletaja, glc lagunemisega. Hapnik et siduda vesinikke, eraldub fotosünteesil. Süsihappegaas tekib glc lagunemisel, kasutatakse fotosünteesi lähteainena. Vesi kasutatakse glc lagundamisel, tekib fotosünteesil. Klorofüll ergastub valguse toimel.
Hulkraksed: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad, putukad, seened 4.Loomarakk Ribosoomid Tekivad tuumakeses. Koosneb RNAst ja Sünteesib valke valgust, pole membraane, kõige väiksem Lüsosoomid Ühekordse membraaniga põieke ainete lagundaja, tagab ainevahetuse nälgimisel Golgi kompleks Koosneb: membraanidega ümbritsetud *Osaleb rakumembraani põiekesed, tsisternikesed, neid ühendavad moodustumisel
Heterotroof Peavad orgaanilise aine saama väliskeskkonnast. C6H12O6 glükoos, esmane energiaallikas, tekib fotosünteesil, tekib 38 ATP. Aeroobne glükolüüs I etapp, toimub tsütoplasmavõrgustikus, tekib püroviinamarihape, vesinik ja 2 ATP. Tsitraaditükkel II etapp. Tekib süsihappegaas. Toimub mitokondris. Hingamisagel III etapp, tekib vesi + ATP. Toimub mitokondris. Mitokonder energia tootja, glc lagundaja, toimub rakuhingamine, ATP tootmine. ATP tootmine tekib I ja III etapis. Püroviinamarihape aeroobse glükolüüsi saadus. NADh2 Tekib I ja II etapis. Vesinikusiduja, talletaja, glc lagunemisega. Hapnik et siduda vesinikke, eraldub fotosünteesil. Süsihappegaas tekib glc lagunemisel, kasutatakse fotosünteesi lähteainena. Vesi kasutatakse glc lagundamisel, tekib fotosünteesil. Klorofüll ergastub valguse toimel.
Ainetega. SAMBLIK ON vetika ja seene kooselu. Samblikud elavad kõikjal, on kohastanud elama kõikjal, murendavad kivimeid- tekib muld, loomadele toiduks (tundra), talletavad mürkaineid, õhusaasteindikaator. Sambliku keha: Tallus Paljunemine: Tekivad kehakesed talluse sees, tõusevad pinnale ja levivad. Levivad väljakasved, mis murduvad tallusest lahti ja levivad edasi. Seente kasulikkus: seente ühendid ravimites, tooraine valmistamisel, ohtlike tööstusjäätmete lagundaja, kult. Taimede juurde sümbioosiks, surnud taimorganismide lagund. Seente kahjulikkus: peamised toiduainete riknemist põhjustavad, seenemürgitus, majavamm (lag. Puit konstruktsioone)
*Kottseened: suguline paljunemine eoslad paiknevad 8 kaupa kotis, need on haploidsed. Mittesuguline paljunemine paljunevad koniididega, nt. rohehallik. Kottseened on enamasti hallitus- või söögiseened, nt. kerahallik (toodab aflatoksiin), pintselhallik (pintseliin), mürkel, luudik ja tungaltera. *Kandseened: sakrotroofid, eosed arenevad rakuväliselt eoskandadel. Nt. riisikas (kõik on sümbioosis puudega), servik (surnud puidu lagundaja), sampinjon, tammseen, vamm (lagundab surnud puitu) ja väävlik (tammedel). *Viburseened: eosed viburitega, elavad ja kasvavad vees. SAMBLIKUD. On tegemist endosümbioosiga ehk 2 organismi lahutamatu kooseluga, seen+rohevetikas ja seen+tsüanobakter (sinivetikas). Seen on mükibiont ehk varustab vetikat vee ja mineraalainetega. Vetikas on fotobiont ehk ülesandeks on fotosünteesida ja toota orgaanilist ainet. Kuna samblikul puuduvad organid, nimetatakse seda talluseks. Ülemine
Nr2. Energia ülekandumise seaduspärasus Kandub ühelt troopiliselt tasemelt järgmisele, jõuab teisele tasemele 10% eelmise taseme energiast seda nimetatakse ökoloogiliseks efektiivsuseks (mida suurem on protsent seda efektiivsemalt toimub ökosüsteem) Biomassi püramiid 1. Tase (kõige alumised) tootjad 1st 2se 10% 2. Ia Tarbijad 3. IIa tarbijad 4. III Erinevus: Ökosüsteemis aine ringles läbi tootja tarbija ja lagundaja ja seda sai uuesti kasutada Energia kandub üle teiseks energialiigiks (ei ringle) Kõik energia hajub lõpuks soojusena. Selleks, et ökosüsteem saaks eksisteerida, on vaja energiat juurde saada kuna energia hajub soojusena Ülesanne lk 31 lk 27 Peab joonistama neli astet ( sest 1. Tootjad) Tootjad= 100t 1.tase 10t 2. tase 1t 3. tase 0,1t ehk 100kg Organismide vahelised suhted (töö) Populatsioon Iseregulatsioon (mis on jne) Oskad joonistada püramiidi ja lahendada ülesannet
põieke 14. Too välja SEENTE KAHJULIKKUS LOODUSES JA INIMESELE Looduses: parasiidid, kahjulikud kõrrelised, lagundavad tselluloosi ja lingiini-põhjustavad haiguseid, kahjustavad tarbepuitu Inimesele: mürgised seened(võib surmaga lõppeda), põhjustavad seenhaiguseid-jalaseen, mürgistused, rikuvad toitu(käärimine,hallitamine), majavamm, toksiinid 15. Iseloomusta BAKTERITE KASULIKKUST LOODUSES JA INIMESELE Looduses: muld, väetis, silo, kompost, orgaanilise aine lagundaja, keemiliste elementide looduslik ringe(C,O) Inimesele: lagundavad jämesooles orgaanilisi ühendeid, toiduainete hapendamine, meditsiin-antibiootikumid, insuliin, hormoonid, pesupulber, lõhna-ja maitseained, toidutööstustes-juust, piim 16. Kuidas ravitakse VIIRUSHAIGUSI? Too näiteid viirushaigustest ja ravivõimalustest Vaktsineerimisega. Vaktsiin-surmatud või nõrgestatud viirus. Puukentsefaliit- tasuline vaktsiin
puudub Parasitism – üks liik (parasiit) elab teise liigi (peremehe) arvelt Kisklus – kiskja ja saaklooma suhe (loomtoidulisus) Herbivooria – Taimtoidulisus Konkurents – liike või organisme negatiivselt mõjutav suhe, tuleneb näiteks elukohast või toidust Tootja – orgaanilist ainet sünteesivad taimed, vetikad ja autotroofsed bakterid, moodustavab toiduahela 1 lüli Tarbija – organism, kes toitub otse või teiste organismide kaudu tootjate loodud ainest Lagundaja – organism, kes lagundab orgaanilise aine anorgaaniliseks aineks (süsinikdioksiid, vesi) Ökoloogiline tasakaal – ökosüsteemi seisund, kus aine ja energiaringe on tasakaalus 2. Ökoloogilised tegurid Ökoloogilised tegurid jagunevad kaheks: biootilised ja abiootilised tegurid: Abiootilised tegurid - temperatuur, lumekatte paksus, valgus, tuul Biootilised tegurid – toit, parasiidid, inimmõju, vastassugupool, konkurendid
väheneb. Puukoristaja kohta arvasime, et jääb samaks aga vähenes. RÜHMALIIMETE NIMED Ülesande pealkiri Toiduvõrgustik ENNE ÜLESANDE LAHENDAMIST: Millist taustainfot vajate? Mis loomad elavad niidul, erinevate organismide suhe ja toitumissuhted niidul. Kust leidsite taustainfo? Internetist saadud uurimistööst niidu toiduvõrgustiku kohta. PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 12/20 Vastuste analüüs Toiduvõrgustik oli kõik õigesti. Õige oli see, et kakand on lagundaja, lehetäi 1. astme tarbija, 1. Ja 2. astme tarbija ja tamm tootja. Tabelis oli valesti ainult see, et kakk polnud märgitud kui 2., 3., 4. Astme tarbija, vaid ainult 5. astme tarbija. Milline osa infost oli puudu või valesti mõistetud. Ei olnud täiesti selgeks teinud mis on erinevate astmete tarbijad, ei teadnud, et üks tarbija saab üheaegselt kuuluda nii 2. Astmesse kui ka 5. Astmesse. Ülesande pealkiri Saastunud jõgi ENNE ÜLESANDE LAHENDAMIST: Millist taustainfot vajate
Kiskahel saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm Laguahel toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega) Lagundaja destruent, surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofiline organism (bakter, seen, selgrootu loom) Omnivoor segatoiduline, loomaliik, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik Populatsioon ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum Populatsiooni arvukus ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv
Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Populatsiooni arvukus populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu punnaühiku kohta. Biotsönoos ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse. Ökotoop - biotsönoos on seotud elukeskkonnaga Toiduahel moodustab toitumissuhete alusel reastatud organismid ( tootja, tarbija, lagundaja) Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnutest organismidest ning lõpeb mikroorganismidest. Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum Populatsiooni laine populatsiooni arvukuse perioodiline ajaline muutus. Troofiline tase järgmine toiduahela lüli. Ökoloogiline tasakaal populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Biosfäär maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Ökosüsteemides toimuvad muutused.
3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tarbijaga 20.Produtsent - tootja 21.Troofiline tase toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid 22
ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus. Elukooslus- Ökosüsteemi elusosa. Ökotoop- Ökosüsteemi eluta osa. Biotsönoos- Ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Toiduahel- Toitumissuhete alusel reastatud organismide jada , millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Produtsent- Tootja ( õp. lk 19 ). Destruent- Lagundaja . Konsument- Tarbija. Toiduvõrk- Omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis. Troofiline tase- Toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Populatsioonilained Populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused. Stabiilne populatsioon - Populatsioon, milles sündumus ja suremus on tasakaalus. Kasvav populatsioon Populatsioon, mille sündimus on suremusest suurem. Kahanev populatsioon Populatsioon, mille suremus on sündimusest suurem.
Karnivoor kiskja. Loomtoiduline loom Kiskahel saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga Kommensalism eri liikide organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm Laguahel toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõppeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega) Lagundaja desturent. Surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism (bakter, seen, selgrootu loom) Omnivoor segatoiduline. Loomaliik, kes toitub nii taimedest kui loomadest Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik Populatsioon ühist territooriumi(levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum Populatsiooni arvukus ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv
selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. o Biootiline kooslus- liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega. o Bioloogiline liik- on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. o Bioota e. elustik taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. o Biotroof- lagundaja, täpsemalt parasiit. Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. o Detriitahel- laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. o Karjatusahel- algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni. o Happelised vihmad- gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed.
· varusüsivesik on glükogeen (nagu loomadel) · olemas ergotserool (tsükliline lipiid rakumembraanis) · hüüf on suur hulktuumne rakk Toitumine: · heterotroofid hangivad eluks vajalikke orgaanilis ühendeid väliskeskkonnast · eritavad keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulisemaid ühendeid lihtsamateks => tähtsus ökosüsteemis: lagundavad teisi organisme · jagunevad: 1) saprotroofid toituvad surnud organismide kudedest; olulised lagundaja elus (nt. majavamm) 2) biotroofid toituvad elusatest organismide kudedest; jagunevad parasiidid (nt. küüneseen) & sümbiandid (nt. puu ja seen) Paljunemine: · mittesugulisel mitu varianti: 1) vegetatiivne seenerakust eraldub uus organism (pärmseen => pungumine); 1st rakust 2 2) eoseline eosed valmivad spetsialiseerunud hüüfidel või eoslates e. sporangiumites ( kõige efektiivsem)
10. Mikroökosüsteem on: a) Peipsi järv b) Atlandi ookean c) Läänemeri d) aias vesisilm 11. Abiootiline tegur pole: a) haigustekitaja b) muld c) vesi d) õhk 12. Konkurents on: a) ühele liigile kasulik, teisele kahjulik b) kasulik mõlemale liigile c) ühele kasulik, teisele neutraalne d) mõlemale liigile kahjulik 13. Ohtlike jäätmete hulka ei kuulu: a) kilekott b) õlised kaltsud c) patareid d) happed 14. Produtsent on: a) tippkiskja b) 2. astme tarbija c) tootja d) lagundaja 15. Kõige pikem lagunemisprotsess on: a) piimapakil b) õllepurgil c) paberil d) apelsini koorel 16. Kompostimiseks sobib: a) tuhk b) toidujäätmed c) plastmass d) klaas 17. Eestis on tähtsal kohal: a) looniidud b) nõmmemetsad c) rannaniidud d) oligotroofilised järved 18. Keskmiselt saab ühest täissuurusest puust ... paberit: a)1 kg b) 10 kg c) 70 kg d) 700 kg 19. Mänd on valguse suhtes: a) vähenõudlik b) nõudlik c) varjutalulik d) ülimalt nõudlik 20
· Noortes taimedes toitained vanades jääkained · Suhrud (seemete levitamiseks) alkaoidid (mürgist eemale hoidmiseks hapu maitse) Seened on heterotroof kasutab energiaallikana orgaanilisi aineid , mida sünteesib (lagundab toitaineid rakuväliselt) on nii päris kui ka eeltuumseid rakke mbritseb membraan ja kitiin (polüsahhariid-tselluloos) paljuneb suguliselt,eostega -surnud organismide lagundaja -sümbiondid (kooselu , nt. samblikud, mänd-männiriisikas) Bakterid Eeltuumsed (prokarüootsed) 1 rõngaskromosoom Osalevad aineringluses Kasutatakse biotehnoloogilistes protsessides (bio-jogurt) Paljunevad pooldudes , koloniseeruvad Kasvuks vajalik : temp , niiskus, toitained, jääkainete vähesus , happelisus, hapnik/vaakum a)aeroobsed vajavad hapniku b)anaaeroobsed ei vaja hapniku Plasmiid DNA (1 rõngaskromosoom) , ainevahetus ül
kõigesööjad e kõigetoidulised e omnivoorid e polüfaagid endoparasiidid siseparasiidid ektoparasiidid välisparasiidid lagundajad e redutsendid (bakterid, seened ja selgrootud) spetsialistid e monofaagid toituvad ainult ühest liigist generalistid e polüfaagid segatoidulised kõigesööjad troof lõpuga seondub toidga troofilised tasmeed: 1) 1 troofiline tase tootjad 2) Tarbijad 3) Tippkiskja 4) Lagundaja Konsortsium kogum organisme, keda toit või elupaik seostab mingi kindla taimega Bioproduktsioon biomassi juurdekasv Brutoproduktsioon kogutoodang Netoproduktsioon puhastoodang Primaarproduktsioon 1. troofilise taseme toodang Sekundaarproduktsioon 2. troofilise taseme toodang toitumissuhted Neutraalne karu ja kask Mõlemale kahjulikud bakterid Konkurents inimene vs inimene Ühele kasulik, teisel suva (kommensalism) lind teeb puu otsa pesa
rohevetikatest. Seened paljunevad enamasti eoste abil. Need moodustuvad nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed viljakehades, et loomad viljakehad koos eostega ära sööks ja nii eoseid laiali viiks. Ikesseened--kõige lihtsamad ainuraksed seened. Paljud neist on parasiidid. Näiteid: hallikseened (rohehallik aitab toota penitsiliini; sõnnikuhallik on oluline surnud orgaanilise aine lagundaja; nutthallik, musttäpphallik, sõnnikuhallik). Kottseened--ainu- ja hulkraksed seened. Näiteks: pärmid (paljunevad pungumise teel!); jahukasted tekitavad viljade pinnale jahu taolise kihi; kaseluudik hävitab kasepungad, tekitades peenikeste okste vohamist; söödavad kottseened on näiteks korgits, mürkel, trühvlid. Kandseened--suguliselt paljunevad seened, kes moodustavad viljakehi. Näiteks pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majasvamm. Seente osa looduses
Linnastumine ehk urbanisatsioon - Linnastumine ehk urbanisatsioon on linnade pidev ja pidurdamatu kasv ja selle kaasnähtused (keskkonna saastamine, põllumaa kaotsiminek). Produtsent (tootja) – rohelised taimed, mis fotosünteesi käigus toodavad anorgaanilisest süsinikdioksiidist ja veest päikeseenergia kaasabil orgaanilist ainet (suhkur). Konsument (tarbija) – organismid, kes otse või kaudselt toituvad muudest elusatest või surnud taimedest või loomadest (loomad). Redutsent (lagundaja) – surnud organismide koostisained, kus orgaanilisi ühendeid lagundavad heterotroofsed organismid (bakterid, seened). Detridofaag – surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid). Autökoloogia – uurib üksikorganismide ja keskkonna vahelisi seoseid. Demökoloogia – uurib populatsioonide ja keskkonna vahelisi seoseid. Sünökoloogia – uurib koosluste ja keskkonna vahelisi seoseid.
puidu lagundamine) - eritab ensüüme väliskeskkonda ning siis imab lahustunud ained tagasi * biotroof saavad toidu elusorganismidelt, jagunevad: 1) parasiidid toidu hankimisega elusorganismilt teevad viimasele kahju 2) sümbiondid elab sümbioosis peremeesorganismiga (samblikud, mükoriisa) Mükoriisa = seeneniit + puujuur e. seenjuur (seeneniidistik ümber juure). Seente tähtsus. + orgaanilise aine lagundaja + toit elusorganismidele + võimalik kasutada meditsiinis antibiootikumide tootmisel - seentest saab ravimitööstuses eraldada penitsilliini ja tsükloporiini, mis pärsib immuunsüsteemireatsiooni, kasutatakse operatsioonides + seentest saab ensüüme, mida kasutakse toiduainetööstuses paksendaja + lõhnavõimendajana ja millest valmistatakse pesuvahendeid - põhjustavad seenhaigusi - põhjustavad toiduainete riknemist
glükogeeni ainevahetus, membraani teke ja taastootmine. *Golgi aparaat/ Golgi kompleks Peroksüsoom proteiinide ja lipiidide ümberkujundamine ja sorteerimine põiekesed e vesiikulid Tsütoskelett *Lüsosoomid - lagundaja Autofagosoom- lagundab raku enda vananenud osi Fagosoom- lagundab rakku pinotsütoosi teel/fagotsütoosiga haaratud materjali *Peroksüsoomid Tuum Substraat taandatakse katalaasi jt ensüümide toimel. Tekib toksiline OH.
Enamasti männikud. Alusmets hõre, pajud, paakspuu. Alustaimestik sarnane mustika kasvukohatüübiga. Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp enamuspuuliik tavaliselt kuusk. Potentsiaalselt kõrge tootlikkusega. Alusmetsas: paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud tormihellad. 2.1 Olulisemad seenhaigused JUUREPESS üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi. Elusates puudes on haigustekitaja, surnud puidus aga lagundaja. Juurepessu viljakehad on raskesti märgatavad, metsavarise all; viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Puud võivad nakatuda 2 viisil: otseselt (suuremate tüve-ja juurevigastuste kaudu) ja kaudselt (eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi selle nakatub terve juurestik Mütseel ehk seeneniidistik. Enamus seeni üles ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku
Põhilised puidu lagundajad on seened. jagada 2: sakrotroopsed, parasiitsed. Bakterid vähem. Puit lagundaja seisukohalt Juuremädanike tekitajad: kotseente hulka võib asetseda väga erinevates keskkondades, kuuluv põleseen- tekitab majanduslikku mis suurel määral tingivad ka organismi kahju mändidele. Kandseentest juure kes/mis teda lagundab, lagundamise kiiruse mädanike tekitajad: 1 sugukond ja lagundamise lõpp-produkti (muld). lehikulaatsed: põhja- külmaseen, tutt-
haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; puhke- ja virgutuslade määramine. · Detailplaneering haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine. 60. Tiheasula loodusalad on oluline bioloogilise ainese tootja ja jääkainete lagundaja. Samas võimaldab tiheasula loodusalad inimestele lähedast ja vahetut kontakti loodusega ning meeldivaid elamusi. Rohe-struktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. See võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega (pidev katkendlik) ning väga mitmekesise koostisega. 61. Rohestruktuuri planeerimise vajadus tuleneb olemasolevate rohealade haldamiseks
Spoorid taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi lühiajalist keetmist. Kui aga spoor satub sobivasse kasvukeskkonda, siis bakter välub spoorikestast ja alustab normaalset elutegevust. Et ühest spoorist areneb hiljem alati ainult üks bakter, siis ei saa seda nähtust lugeda bakterite paljunemiseks, vaid üksnes kaitsekohastumuseks. 46.) Bakterite tähtsus looduses · Mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundaja · Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline osa mulla kujundamisel · Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide süsiniku, hapniku, lämmatiku, fosfori ja väävli looduslikes ringetes. 47.) Bakterite toitumisviisid + näited · Valdav osa bakteritest on heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks tesite organismide poolt sünteesitud orgaanilisi aineid (näiteks inimene, vihmauss).
11. Toiduahelad ja energiaülekanded Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol. Toidus olevat energiat kasutavad organismid elutegevuseks ja kasvamiseks. Elutegevuse käigus vabaneb energia järk-järgult soojusena hingamis-oksüdatsiooniprotsessides. Energiavoog on ühesuunaline, ökoloogiline süsteem peab päikeseenergiat pidevalt juurde saama. Seevastu toitained ringlevad tsüklites läbi tootja tarbija lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taim- ja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. Kaks põhitüüpi: Karjatusahelad algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjad Laguahelad mmis algavad surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad
annaabi.ee 
