bio kt II teine rida Bioloogia KT organismide koostis - II rida 1. Selgita mõisted. (16p) desoksüribonukleotiid-DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. biopolümeer-organismis moodustuv polümeer (valgud, nukleiinhapped) renaturatsioon-valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumist. polüsahhariid-on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. mRNA-informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgussünteesiks rakutuumast vastavasse raku organellidesse.
Ribonukleiidhape Polümer mille monomeeriks on ribonukleotiid 1. Fosfaadrühm 2. Suhkur(riboos) 3. Lämmastik alus o adeniid o tsüotsiin o guaniid o uratsiid 4. Struktuur o Peamiselt üheahelaline o Sekundaarstruktuuri moodustab ristikulehe struktuur, mis on kokku keeratud 1 RNA ahelast 5. Ülesanded o Kõikides rakudes on 3 erinevat RNA tüüpi · Info RNA(iRNA)(toob ühe geeni info rakutuumast välja)
Valkudel on eripärane kaitsevõime samuti, sest nad lagunevad küll primaarstruktuurideni, kuid aminohapete vaheline peptiidside on küllaltki püsiv ja tugev. Valgud võivad ka oma kuju muuta näiteks lihasrakud lühenevad või pikenevad aga kõik valgud ei tee seda. Karvade koostises olevad valgud ei muuda iseseisvalt iialgi kuju. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse desoksüribonukleiinhapet (DNA), mille monomeeriks on desoksüribonukleotiid ja ribonukleiinhapet (RNA), mille monomeeriks on ribonukleotiid. DNA on moodustunud desoksüriboosist, lämmastikalusest (adeniin, tümiin, tsütosiin, guaniin) ja fosfaatrühmast. RNA oma moodustunud roboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest (adeniin, uratsiil, guaniin, tsüstosiin). DNA molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast. Koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip (See tähendab et alati A=T ja C=G).
G-G. 27. Kui DNA üks ahel on: A T A C C C T C A A G A T siis talle vastav RNA ahel on: A-U- A-C-C-C-U-C-A-A-G-A-U 28. Mis on ühist järgmistel nimetustel: laktoos, maltoos, sahharoos, mis on nende ülesanne kehas. Need kõik on oligosahhariidid, on energiaallikad. Oligosahhariidid ja nad on energiallikad. 29. Võrdle omavahel DNA-d ja RNA-d ( nukleotiid, lämmastikalused, üksik-või kaksikahel, sahhariid, ülesanne) Vormista tabelina! DNA RNA desoksüribonukleotiid ribonukleotiid adeniin, guaniin, tsütosiin, adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin uratsiil kaksikahel üksikahel desoksüriboos riboos 30. DNA biheeliksi avastasid Crick ja Watson 1953.aastal. 31. Too 3 näidet, kus puutume kokku valkude denaturatsioonga:1. kuumutamisel 2. hapetega kokkupuutel 3. mehaaniliste tegurite puhul. 32. Lipiidid on orgaanilised ained, kuhu kuuluvad rasvad, vahad, õlid, steroidid. 33
lipoproteiinid. 33.Otsusta, millised väited on õiged. Paranda väide eitust kasutamata! 1. Orgaanilistest ainetest on loomses organismiskõige rohkem sahhariide Vale- Kõige rohkem on valke. 2. Valgu aminohapete vahel on vesiniksidemed Vale- aminohapete vahel on peptiidside. 3. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleoproteiiniks Õige 4. HIV toimel lakkab Sinu kehas antigeenide teke Vale- sinu kehas lakkab antikehade teke. 5. DNA monomeeriks on ribonukleotiid Vale- DNA monomeeriks on desoksüribonukleotiid. 6. RNA nukleotiidiks on ribonukleotiid Vale- RNA monomeeriks on ribonukleotiid. 7. Valgud ja sahhariidid annavad võrdselt energiat-17,6 kJ Õige 8. Kolesterooli , rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte lupjumine ehk tromboos Vale- Kolesterooli , rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos. 9. Kitiin on polüsahhariid, mis esineb imetajate luudes
DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DESOKSÜRIBONUKLEIIN RIBONUKLEIINHAPE HAPE Monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Süsivesik (suhkur) Desoksüriboos Riboos Lämmastikalused Adeniin(A), guaniin(G), Adeniin(A), guaniin(G), Nukleotiidid tsütosiin(C), tümiin(T) tsütosiin(C), uratsiil(U) (monomeerid) Primaarstruktuur ja Desoksünukleotiidide jada Ribonukleotiidide jada komplementaarsus A=T ja CG A=U ja CG Tertsiaalstruktuur Kromosoom Ribosoom
sidemeid seda energiarikkam DNA e. RNA- desoksüribonukle ribonukleiinhape otiinhape C tähtsain biomolekulide koostises, CO2s oluline taimedele monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Ca luude ja hammaste koostises, vere hüübimine süsivesik desoksüriboos riboos Mg taime klorofüllis. Loomal DNA ja Lämmastik Adeniin, tümiin, tsütosiin, Uratsiil, adeniin,
Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel: Peamisteks erinevusteks on 3, 1 ja 4 Tunnus DNA RNA 1)monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 2)pentoos desoksüriboos riboos 3)N-alused A=T, G=C A=U, G=C 4)struktuur biheeliks , so kaks ahelat, üks ahel mis on kruvikujuliselt keerdunud 5)klassid - tRNA, rRNA, mRNA jt 6)ülesanne päriliku informatsiooni pärilikkuse realiseerimine
DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DNA RNA Monomeeri Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid nimetus Monomeeri ehitus a)Lämmastikalus: adeniin, guaniin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil tsütosiin, tümiin b)sahhariid: desoksüriboos riboos c)happejääk: fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G)
Monomeeri nimetus DNA RNA Monomeeri ehitus: desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 1) lämmastikalus 1)guaniin 1)guaniin 2)adeniin 2)adeniin 3)tsütosiin 3)tsütosiin 4)tümiin 4)uratsiil 2) sahhariid desoksüriboos riboos 3)happejääk fosfaatrühm fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus 1)adenosiinfosfaat 1)adenosiinfosaat
Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Lühendi tähendus Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a) adeniin, guaniin, a) adeniin, guaniin, a) Lämmastikualus tsütosiin, tümiin tsütosiin, uratsiil b) Sahhariid (suhkur) b) desoksüriboos b) riboos c) happejääk c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G)
NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DNA Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Kaksikspiraal on kõigest DNA sekundaarne kuju. (õpiku joonis) Desoksüribonukleotiid koosneb: Fosfaatrühm Desoksüriboos Lämmastikalus Lämmastikaluseid on neli erinevat. Ainukene, mis muutub DNA monomeerides on lämmastikalus (A, T, C, G) Komplementaarsusprintsiip ahelate üksteise vastavus, A = T; C = G. (biheeliksis)
orgaanilise aine oksüdatsioonil. Metabolism-Organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. 2. Organism saab energiat toitainetest. 3. I Sahhariidid (Varu on taimedel tärklis, loomadel glükogeen, seentel glükogeen. II Lipiidid (rasvad) (Varu taimedel õlina, loomadel rasvana) III Valgud 4. ATP(adenisiidtrifosfaat) molekul on ribonukleotiid, mis kooseb lämmstikalusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast 5. 6. Glükolüüs ehk glükoosi lagundamine toimub eukarüootse raku tsütoplasmavõrgstikus, lähteaine glc, toimub lagundamine ensüümide abil kümmekond reaktsiooni, 2 3C PVA molekul, 4 H aatomit, 2 ATP. Tsitraaditskli reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemuses, lähteaine püroviinamarihape, eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid, tekivad CO2 molekulid ja H.
DNA ja RNA võrdlus DNA RNA Monomeeride nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus a) adeniin a) adeniin a) lämmastikalus guaniin guaniin b) sahhariid tsütosiin tsütosiin c) happejääk tümiin uratsiil b) desoksüriboos b) riboos c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus adenosiinfosfaat (A) adenosiinfosfaat (A)
On moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks. Biheeliks- DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. Biopolümeer- elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). Desoksüribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi (rasva) molekul, milles üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel
organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismi elutegevusega (valgud, lipiidid). Biopolümeer- organismis moodustuv polümeer (valgud, nukleiinhapped). Denaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Desoksüribonukleiinhape DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine.
A=U ja C=G ning T=A 8. Mis funktsioone täidavad rakus RNA molekulid? mRNA on infokandja RNA, tRNA on transpordi RNA ja rRNA on ribosoomides olev RNA. Infokandja RNA on see, mis loeb DNA'st õige nukleiinide järjestuse ja viib selle ribosoomidesse, kus tehakse selle info aluse valke. Aminohaped toob kohale tRNA. rRNA moodustab ribosoomid. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse desoksüribonukleiinhapet (DNA), mille monomeeriks on desoksüribonukleotiid ja ribonukleiinhapet (RNA), mille monomeeriks on ribonukleotiid. DNA on moodustunud desoksüriboosist, lämmastikalusest (adeniin, tümiin, tsütosiin, guaniin) ja fosfaatrühmast. RNA oma moodustunud roboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest (adeniin, uratsiil, guaniin, tsüstosiin). DNA molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast. Koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip (See tähendab et alati A=T ja C=G).
ribonukleotiidid) Ehitus: Nukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli – lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. 3) Aminohape ja selle ehitus. - Aminohapped on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- ja karboksüülrühma ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat. Ehitus: aminorühm, aluseline karboksüülrühm, happeline radikaal. 4) Võrdle DNA-d ja RNA-d. DNA (desoksüribonukleotiid) RNA (ribonukleotiid) A=T ja C=G A=U ja C=G kaheahelaline üheahelaline päriliku info säilitamine päriliku info realiseerimine 3 erinevat struktuuri 2 erinevat struktuuri Sarnasused: fosfaatrühm, koosnevad nukleotiididest. 5) DNA ja RNA tähtsused (selgita).
moodustunud kahe-kolme monosahhariidi ühinemisel. Peptiidside kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Polüsahhariid korgmolekulaarne ühend, mille ehituslikeks lülideks in monosahhariidid. Retseptorvalk rakumembraani koostises olev molekul, mis edastab väliskeskonna infot raku sisemusse. Renaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine. Ribonikleiinhape bioplümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiid RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma ühinemisel. Sahhariid süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaaniliste ühendite rühm. Steroid- madalmolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne. Transportvalk - valgu molekul, mis viib ainedraku või organismi ühest osast teise.
koostisosa Süsinik Kuulub kõikide orgaaniliste ühendite koostisesse. 4.DNA ja RNA võrdlus ( 3 p. ) Võrreldav tunnus DNA RNA monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid lämmastikalused Adeniin, guaniin, tümiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tsütosiin. uratsiil. nukleotiidid Adenosiin-, guanosiin-, Adenosiin-, guanosiin-, tsütidiin- ja tümidiinfosfaat tsütidiin- ja uridiinfosfaat. sekundaarstruktuur Vesiniksidemega Ribonukleotiidid
tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse 2. tRNA transpordi-RNA, mõtestab lahti mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info, vastavalt sellele toovad kohale ,,õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse 3. rRNA ribosoomi-RNA, kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid monomeeri ehitus: a) lämmastikalus adeniin adeniin guaniin guaniin tsütosiin tsütosiin tümiin uratsiil b) sahhariidid (suhkur) desoksüriboos riboos c) happejääk fosfaatrühm fosfaatrühm
DESOKSÜRIBO- RIBONUKLEIIN- NUKLEIINHAPE HAPE Rakutuumas, Kus paikneb kromosoomide koostises Kaheahelaline, hoiavad Üheahelaline Mitu ahelat koos lämmastikaluste vahelised H-sidemed Deskosüribonukleotiidid Ribonukleotiid Nukleotiidi koostis Desoksüriboos Riboos Süsivesik Adeniin (A), guaniin (G), Adeniin, guaniin, tsütosiin, Lämmastikalused Tsütosiin (C), tümin(T) uratsiil A=T A=U Komplementaarsed on C=G C=G Vesiniksidemed Ahelaid hoiavad koos Struktuurid (Vormid, nende) ülesanded
energia vabanemine, mis talletatakse energiarikastesse e. makroergilistesse ühenditesse (ATP)). Energiat kasutatakse aine biosünteesireaktsioonides, transpordil ning liikumisel. Nälja korral lagundab organism oma sahhariidide varusid, seejärel algab lipiidide lagundamine ning alles viimasena lõhustatakse valke. Adenosiintrifosfaat (ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. On ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Kui molekuli koostisesse kuulub kaks fosfaatrühma, siis nimetatakse ühendit adenosiindifosfaadiks (ADP). ATP molekuli tekkimisel salvestub sellesse ligikaudu 30 kJ energiat ühe molekuli kohta. Moodustub põhiliselt glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. Valkude sünteesil vajatakse GTP energiat, RNA sünteesil ATP, GTP, CTP ja UTP energiat
moodustavad assimilatsiooni. Dissimilatsioon- organismis toimuvad lagundamisprotsessid, enamiku dis.p kaasneb energia vabanemine, see talletatakse energiarikastesse e makroergilistesse ühenditesse. Üheks peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP, mis on ühtlasi ka põhieesmärgiks. ATP e adenosiintrifosfaat, universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast, ATP moodustub glükoosi, käärumise ja hingamise käigus. ATP on vajalik selleks, et dissimilatsiooniprotsessides vabanevat energiat saaks hiljem ära kasutada, salvestatakse see enamasti ATP molekulidesse. ADP+P võrdub ATP + 30 Kj/mol energiat. Glükolüüs e glükoosi lagundamine, mis kulgeb nii taime kui ka looma rakkudes, mille põhieesmärk on ATP süntees.
Mehhaanilisel, keemilisel,kõrge temperatuuriga, kiirguse toimel. Valkude ülesanded: · ensümaatiline · ehituslik-rakumembraantransport · retseptorfunktsioonregulatoorne · kaitsefunktsioonliikumis · energeetiline Nukleiinhapped (sisaldavad pärilikku infot) DNA- desoksüribonukleotiidhape pärilikkuse kandja kromosoomide koostisosa RNA- ribonukleiinhape geneetilise info realiseerimine e. Valmistab valgud DNA monomeerideks on desoksüribonukleotiid, mis koosneb: 1) fosfaatrühm 1. süsivesinikust desoksüriboos 2. lämmastikalused: adeniin (A), guaniin(G), tsütosiin (C), tümiin(T) DNA koos püsimise aluseks on komplementaarprintsiip: A-T (2vesinikku) G-C (3 vesinikku) RNA monomeeriks on ribonukleotiid, mis koosneb: 1. fosfaatrühm 2. süsivesikute riboos 3
Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a)lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil b)sahhariid (suhkur) Desoksüriboos Riboos c)happejääk Fosfaatrühm Fosfaatrühm
Kordamine KT MÕISTED: · Aminohape-keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. · Desoksüribonukleiinhape- ehk DNA on enamikus elusprganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. · Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis moodustub kolme keemilise rühma - lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma - liitumisel. · Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel, kusjuures DNA molekulis paarduvad ehk on komplementaarsed C ja G ning A ja T, RNA molekulis C ja G ning A ja U.
Nälja korral kasutav organism esmalt oma sahhariidide varusid, seejärel algab lipiidide lagundamine ning alles viimasena lõhustatakse organismi valke sahhariidid on organismis esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks. ATP molekulidesse salvestatakse dissimilatsiooniprotsessides vabanevat energiat, et seda hiljem ära kasutada. ATP adenosiintrifosfaat on universaalne energia talletaja/ülekandja, mis osaleb rakkude metabolismis. ATP molekul on ribonukleotiid. Organismides talletatakse glükoosivarud tärklise (taimedes) või glükogeeni (loomorganismides) kujul. GLÜKOOSI LAGUNDAMINE GLÜKOLÜÜS TSITRAADITSÜKKEL HINGAMISAHELA REAKTSIOONID Glükoosi lagundamine on universaalne protsess, sest see toimub enamikus taime- ja loomarakkudes ühte moodi. Tsitraadireaktsioonides toimub ka lipiidide ja aminohapete lõplik lagundamine. Aeroobne glükolüüs toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus. Tulemusena
Metabolism? Organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse dissimilatsiooniks ja assimilatsiooniks. Mis on ATP? Adenosiintrifosfaat on makroergiline ühend, mis osaleb kõigi organismide aine- ja energiavahetuses. ATP on moodustunud lämmastikalusest adeniin, riboosit ja kolmest fosfaatrühmast. ATP moodustub põhiliselt glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. ATP molekuliks on ribonukleotiid. Glükoosi lagundamine? Täiendava energia saamiseks. Aeroobne glükolüüs - glükoosi esmane lagundamine hapniku juuresolekul (toimub rakkude tsütoplasmas) Tekib püroviinamarihape Pikemalt: glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahel toimuvad mitokondrites.
RNA ehituses esineb 4 erinevat lämmastikalust: adeniin (A), guaniin(G), tsütosiin(C) ja uratsiil (U). Liigid: informatsiooni RNA (mRNA)-geneetilise info toomine rakutuumast ribosoomidesse, et saaks toimuda valgu süntees. transport RNA (tRNA)- aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse. ribosoomi RNA (rRNA)- osaleb valgu süsteemis ja on ribosoomide ehituses. 15. DNA ja RNA erinevused: DNA: monomeeriks on desoksüribonukleotiid; nukleotiidide nimetused on A; G; C;T; sahhariidiks on desoksüriboos; komplementaarsus A=T ja C=G RNA: monomeeriks on ribonukleotiid; nukleotiidide nimetused on A; G; C; U; sahhariidiks on riboos; komplementaarsus A=U ja C=G.
AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (HIV nakkuse lõppstaadium) 6. Nukleiinhapped kui biopolümeerid · monomeeriks nukleotiidid DNA koostises adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T) DNA - RNA - ribonukleiinhape desoksüribonukleiinhape Monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Süsivesik e sahhariid desoksüriboos riboos Lämmastikalused adeniin (A), guaniin (G), adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C), tümiin (T) tsütosiin (C), uratsiil (U) Molekuli ruumiline kuju, Pikk kaheahelaline spiraal e Lühemad üksikahelad, mille
võrdse lahknemise Ainevahe- Taim-autotroof, tustüüp teised heterotroofid SR- Seenerakk TR- Taimerakk LR- Loomarakk LR; TR;SR- X näitab kas organell paikneb konkreetsest rakus. Tunnus DNA RNA Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil Sahhariid desoksüriboos Riboos Happejääk fosfaatrühm Fosfaatrühm
(A, G, T, U) RNA ülesanne: RNA võtab osa geneetilise info realiseerimisest. Informatsiooni RNA mRNA. Toob geneetilise info valgu sünteesiks rakutuumast vastavasse rakuorganellidesse-ribosoomidesse. Transpordi RNA--tRNA. Ül. On aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse ning geneetilise info desifreerimine. Ribosoomi RNA- rRNA. Osaleb valgusünteesis. Võrreldav tunnus DNA RNA Monumeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin. (A, G, C, T) uratsiil.( A, G, C, U) Nukleotiide nimetused Adenosiinfosfaat A Adenosiinfosfaat A Guanosiinfofaat- G Guanosiinfofaat- G Tsütidiinfosfaat- C Tsütidiinfosfaat- C
Ensüümid on biokeemilisi reaktsioone reguleerivad valgud. Antikehad on kõrgemates loomaorganismides, ka inimorgansimis, mis moodustuvad organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu võitlemiseks. Antigeen on võõr valk või võõr nukleiin happe. Sellega antikehad võitlevadki. Nukleiinhapped Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Tuntakse kahte nukleiinhapet: DNA Desoksüribonukleiinhape Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid koosneb kolmest komponendist: fosfaatrühm, desoksüriboos, lämmastikalus. (Joonis 8) DNA ahel tekib desoksüribonukleotiidide ühinemisel. DNA koosneb kahest heeliksist, mis kokku teeb biheeliksi (spiraalne). DNA ahela näide: A-C-G-C-T-C-... Komplementaarsusprintsiip: A=T, CG ehk ühes ahelas on üks, teises teine monomeer. Järelikult biheeliks eelnevast ahelast on: A=T CG GC CG .... DNA monomeeride nimetused ja tähised
- C6H12O6 + 6O2 6CO2 + H2O + energia - oluline on glükolüüs, mille käigus vabaneb soojusenergia / ATP , leiab aset tsütoplasmas - tsitraaditsükli ning hingamisahela tsüklid toimuvad mitokondrites > nii glükolüüsi, hingamisahela kui tsitraaditsükli reaktsioonid on protsesside ahelana toimuvad väga keerulised. ATP (adenosiintrifosfaat) - `teenitakse' energiat andvate langudamisprotsesside käigus - `kulutatakse' elutegevuseks vajalikeks sünteesiprotsessideks - 3 fosfaatrühmaga ribonukleotiid - eraldati esmakordselt 1929 aastal küüliku lihasrakkudest - leidub organismi kõigis rakkudes, kudedes - fosfaatrühmade vahel on sidemed, millesse talletatakse energiat - 1 glükoosimolekulist saab 36/38 (vastavalt prokarüootne / eukarüootne rakk) ATP'd - organismi eesmärk on kasutada ATP energiat Glükolüüs - glükoosi lagundamise I etapp - toimub endoplasmaatilises retiikulumis e tsütoplasmavõrgustikus - iseenesest ei vaja O2 juuresolekut (anaeroobne protsess)
4.) biheeliks ruumiline kuju. 5.) bioaktiivne aine ühend, põhilisteks aineteks on vitamiin, hormoon, ensüüm. 6.) biomolekul orgaanilise aine molekul. Põhiained : sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped 7.) biopolümeer organismis moodustuv polümeer. 8.) denaturatsioon valgu teise, kolmanda ja neljanda struktuuride hävinemine. 9.) desoksüribonukleiinhape DNA. Biopolümeer. Pärilikkuse edasikandja, kromosoomide põhiline koostisaine. 10.) desoksüribonukleotiid DNA monomeer. Moodustub lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. 11.) desoksüriboos monosahhariid, esineb peamiselt DNA koostises. 12.) ensüüm biokeemilise reaksiooni kiirust reguleeriv valk. 13.) fosfolipiid rakumembraani koostises olev lipiid, sisaldab fosfaatrühma. 14.) hormoon bioaktiivne aine, mis moodustub peamiselt loomorganismides. 15.) komplementaarsusprintsiip lämmastikaaluste paardumine nukleiinhapete molekulides. ( DNA & RNA ) 16
Eksotermilise reaktsiooni soojusefekt on negatiivne, süsteem annab energiat ära. Keemilise sideme moodustamine on alati eksotermiline protsess. Redoksreaktsioonid- on oksüdeerimis- ja redutseerimisreaktsioonid. Redoksreaktsioonides elementide oksütatsiooniaste muutub. Redoksreaktsioonides on üks lähteainetest redutseerija ja teine oksüdeerija. ATP- universaalne energia salvestaja ja energiakandja kõikides elusorganismides. ATP molekul on keemiline ühend ribonukleotiid, mis koosneb: lämmastikust, suhkrust ja 3 fosfaatrühmast. ATP moodustub peamiselt fotosünteesi, hingamise, käärimise ja glükolüüsi käigus. NAD- on keemiline ühend, mis transpordib vesiniku molekule (vesinikukandja e vesinikusiduja). Nikotiin/amiid/adeniin/di/nukleotiid. Fotosüntees- Fotosünteesi valgusstaadium- (vajalik valgused olemasolu.) Saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud pimedusstaadiumi läbiviimiseks. Toimub kloroplastides.
lipiidide korral 38,9 kJ ja valkude puhul 17,6 kJ energiat. Organism kasutab esmalt oma sahhariidide varusid, seejärel algab lipiidide lagundamine ning alles viimasena lõhustatakse organismi valke. 1 glükoosi molekul annab 38 ATP molekuli. Füüsilise pingutuse korral rohkem ATP-sid. ATP moodustub glükoküüsi, käärimise, fotosünteesi ja hingamise käigus. Adenosiinfosfaat ehk ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikualusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Kui molekuli koostisse kuulub kaks fosfaatrühma, siis nim. ühendit adenosiindifosfaadiks(ADP). Erinevad lämmastikualused: · GTP(valkude süntees). · ATP, GTP, CTP ja UTP kasutatakse nelja ribonukleotiidi RNA sünteesiks. Erinevad üksteisest lämmastikualuse poolest. RNA sünteesil eraldub neist kaks fosfaatrühma ja sünteesitavasse RNA ahelasse jäänud ühe fosfaatrühmaga
ainevahetust ja reguleerib elutalitusi biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega biopolümeer- organismides moodustuv polümeer denaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur desoküribonukleiinhape- DNA, biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga hormoon- loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine
Saadakse organismile vajalikke ühendeid. Toimumiseks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat (enamasti ATP molekulidest) 7. Sahhariidid on organismis esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks. Seejärel lagundatakse lipiidid, ning viimasena valgud (teiste ainete lagundamine ei ole organismi energiavahetuses nii tähtis). 8. ATP (adenosiintrifosfaat) universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikualusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Kui on kaks fosfaatrühma = ADP (adenosiindifosfaat). ATP moodustub peamiselt glükolüüsi, hingamise, käärimise ja fotosünteesi käigus. 9. Glükoos on esmane ja universaalne energiaallikas. Glükoosi lagundamine = dissimilatsiooniprotsess. 10. Ühe glükoosimolekuli täielik lagundamine organism võimeline sünteesima 38 ATP molekuli
Nende süntees kaasneb dissimilatsioonireaktsioonidega. Lipiidid on kõige rohkem energiat andvad ühendid, mis annavad umbes kaks korda rohkem energiat kui sahhariid või valk (:17,6kJ). Katsed loomadega näitavad, et organism kasutab esmalt oma sahhariidide varusid ning siis algab lipiidide lagundamine ja viimasena võetakse kasutusele valgud. Dissimilatsiooniprotsessides vabanevat energiat salvestatakse enamasti ATP molekulidesse, et seda hiljem kasutada. ATP molekul on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest, kolmest fosfaatrühmast ja riboosist. Kui aga molekuli koostisesse kuulun kaks fosfaatrühma, nimetatakse teda ADP ehk adenosiindifosfaadiks, millele ühe fosfaatrühma liitmisel tekib adenosiintrifosfaat ning viimsesse salvestub 30kJ energiat ühe molekuli kohta. Saadud energia annab ta edasi mõnele keemilisele ühendile. Lisaks ATP’le on rakkudes veel teisigi makroergilisi ühendeid (GTP, CTP, UTP), mis erinevad
· Sahhariidide tähtsus o Pärilikkusaine koostises o Energiaallikaks o Rakukestade koostises (tselluloos taimerakus) o Energeetiliseks varuaineks tärklis- taimedel, looma ja seene glükogeen valkude stabiliseerijad) o Kaitseülesanne (kitiin putukatel) · Nukleiinhapped o On biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiid Tunnus DNA molekul RNA molekul Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Lämmastikalus Andeniin, guaniin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin tsütosiin, uratsiil Sahhariid desoksüriboos Riboos Happejääk Adenosiinfosfaat, Adenosiinfosfaat, guanosiinfosfaat, Guanosiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, Tsütidiinfosfaat, tümidiinfosfaat Uridiinfosfaat
tekivad antikehad, siis HIV toimel lakkab vere rakkudes antikehade teke ja organismi vastupanuvõime langeb, talle hakkavad kergesti viirused külge ja jätavad suuremad kahjustused, sest antikehasid enam ei teki. 14. NUKLEOTIID = lämmastikaluse, 5-süsinikuline suhkur ja fosfaatrühm 15. DNA ja RNA võrdlus DNA MOLEKUL RNA MOLEKUL MONOMEERI NIMETUS desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 1) adeniin, 1) adeniin, MONOMEERI EHITUS: guaniin guaniin 1) Lämmastikalus tsütosiin tsütosiin 2) Sahhariid (suhkur) tümiin uratsiil 3) Happejääk 2) desoküriboos 2) 3) fosfaatrühm
Diatsetüül · Diatsetüül on tsitraati ainevahetuse produkt · Vastutab võide ja mõnede teiste fermenteeritud piima produktide aroomi ja maitse eest · Paljud piimhappebakterid, nagu Leuconostoc, Lactococcus, Pediococcus ja Lactobacillus tüved võivad toota diatsetüüli Reuterin · Reuterin omab antimikrobiaalset spektrit, mis tapab mitte ainult viirused, seened , vaid ka protozoa ja bakterid. Selle aktiivsus on tingitud ribonukleotiid reduktaasist. Bakteritsiinid · Bakteritsiinid on mikroobe tootvad ained, mis pärsivad (sageli geneetiliselt seotud) bakterite kasvu · Paljud bakteritsiinid on aktiivsed madalatel pH-del ja on tõendeid, et bakteritsiidsed tüved saab kergesti isoleerida värsketest ja hapendatust toiduainetest · Tüved võivad toota rohkem kui üks bakteritsiin · Bakteritsiinide eelis tavaliste antibiootikute ees on seedetrakti ensüümide võimalus neid hävitada
valke (võitleb nendega). 32. Lipiidid on orgaanilised ained, kuhu kuuluvad(4) rasvad, õlid, vahad, steroidid 33.Otsusta, millised väited on õiged. Paranda väide eitust kasutamata! 1. Orgaanilistest ainetest on loomses organismis kõige rohkem sahhariide valke V 2. Valgu aminohapete vahel on vesiniksidemed peptiidsidemed V 3. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleoproteiiniks Õ 4. HIV toimel lakkab Sinu kehas antigeenide antikehade teke V 5. DNA monomeeriks on desoksüribonukleotiid V 6. RNA nukleotiidiks on ribonukleotiid Õ 7. Valgud ja sahhariidid annavad võrdselt energiat-17,6 kJ Õ 8. Kolesterooli, rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte lupjumine ehk tromboos ateroskleroos V 9. Kitiin on polüsahhariid, mis esineb imetajate luudes lülijalgsete toeses ja seente rakukestas. V 10. Inimeste varusahhariid maksas on glütseriin glükogeen. V 11. Lihasraku ehituses olevad valgud – müofibrillid muudavad välismõjutuste tagajärjel oma
Vastavalt sellele on ka kahesuguseid monomeere. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA molekulid võivad olla eri pikkusega. Sarnaselt valkudega sõltuvad ka nende molekulide omadused monomeeride järjekorrast ja hulgast. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T). (Tabel 4) Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. Kuid desoksüribonukleiinhape molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast nende koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip nukleotiidide üksteisele vastavus. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks)
Mõisted : Aminohape- valgu monomeer. Antikeha- haigustekitajate vastu võitlev kaitsevalk. Biheeliks- DNA molekuli nukleotiidiahel, spiraalin keerdunud. Bioaktiivne aine- vitamiinid, ensüümid, hormoonid, mis mõjutavad organismi ainevahetust. Biomolekul- organismides ilmnevad orgaanilised ühendid. Biopolümeer- organismis moodustuv valk, polüsahhariid. Denaturatsioon- valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. Desoksüribonukleiinhape- DNA. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitmisel. Ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid- rakumembraani koostises olev fosfaatrühma rasv. Hormoon- sisenäärmed reguleerivad organismide talitust. Komplementaarsusprintsiip- lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides. Kontraktsioonivalk- skeletilihaste rakkudes esinev valk, liikumisfunktsiooni täitev. Lipiid- orgaaniliste ühendite rühm
geneetilist informatsiooni. RNA ehk ribonukleiinhape kopeerib DNA informatsiooni ja kannab rakus selle vajalikku kohta. Nukleiidhapped on biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleotiid koosneb süsivesikust(S), fosforrühmast(P) ja lämmastikalusest(A). DNA monomeer A-aderiin C-tsütosiin G-guaniin T-tümiin U-uratsiil C G A T G C DNA JA RNA võrdlus Monomeer DNA deksoribonukleotiid RNA ribonukleotiid Süsivesik DNA desoksuriboos RNA riboos Lämmastikalused DNA adeliin, tsütosiin, tümiin, guaniin RNA adeliin, tsütosiin, guaniin, uratsiin Kohati molekuli siseselt 2-ahelaline, kus lämmastikaluste vahel on vastavalt komplementaarsusele on vesiniksidemed. Funktsioonid: DNA- on kromosoomide koostisosa. Päriliku info säilitamine ja ülekandmine tütarrakkudesse raku jagunemise ajal. RNA võtab osa geneetilise info realiseerimisest. mRNA informatsiooni RNA .
Makroergilised ühendid osalevad kõigi organismide aine- ja energiavahetuses. (ATP, GTP, CTP,UTP) 2. Milliste orgaaniliste ühendite dissimilatsioonil saab kõige enam energiat? Lipiidid annavad dissimilatsioonil kõige enam energiat. 3. Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? Organism kasutab energia saamiseks kõigepealt sahhariide siis lipiide ja lõpuks valke. 4. Kirjeldage ATP molekuli ehitust. ATP moolekul on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. 5. Milles seisneb ATP tähtsus? ATP on makroergiline ühend, mis osaleb kõigi organismide aine- ja energiavahetuses. 6. Kuidas salvestatakse energiat ATP molekulisse? Kui molekuli koostisse kuulub kaks fosfaatrühma, siis nim ühendit ADP. Kolmanda fosfaatrühma liitmisel ADP molekuliga tekib ATP. ADP + Pi -><- ATP 30kJ (1) ATP + S -><- S Pi + ADP (2) 7
lip ja sah on otsas.*valgud täidavad organismis ensümaatilist,ehituslikku ,transport, retseptor,regulatoorset,kaitse,liikumis,ja energeerilist funkt.*nuklhap on biopolümeerid,mille monomeerideks on nukleotiidid.2 tüüpi: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape(RNA)*DNA ehitus*dna on biopolumeer,mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.*A- adenosiinfosfaatG-guanosiinfosfaat C-tsütidiinfosfaatT-tümidiinfosfaat.*Desoksüribonukleotiid on keeruka strkt ühend,mis on moods 3 mol-lämmastikalus,desoksüriboosi ja fosfaatrühma- liitumisel.*iga düsoksüribonukleotiidi koostises esineb 1 neljast lämalusest:adeniin(A) ,guaniin(G), tümiin(T)tsütosiin(C).*dna monomeeride nim on pandud nende koostises oleva lämmastikaluse järgi*DNA mol strk*desoksüribonukleiinhappe mol koosneb 2 omavahel ühinenud ahelast.nende koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip-nukleotiidide üksteisele vastvus.*Nukleotiidide
annaabi.ee 
