oksüdeerimisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. 6. Aminohape on valgu monomeer. 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. 8. DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam vett. 10. Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on Mg. 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest. 12. Riboos on monosahhariid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks. 14. Valgu monomeerid on aminohapped. 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ansüümid. 16. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse biheeliksiks. 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisesse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga
Sahhariid-polühüdrokükarbonüülühendite nende oligo-ja polümeeride üldnimetus nim. ka süvesikuteks.Monosahhariid-Lihtsuhkur polühüdroksükarbonüülühend.Disahhariid-Sahhariid mille molekulis on glükoosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki.Polüsahhariid-monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer.Pentoos-monosahhariid milles on 5 süsinikku. Heksoos-monosahhariid milles on 6 süsinikku.Aldoos-Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma. Ketoos- Monosahhariid, mis sisaldab ketorühma.Amülopektiin-tugevalt hargneva ahelaga, tärklise liik. Molekulid on suuremad.Amüloos-Tärklis mille ahel on hargnemata.Amülaas-Ensüüm, mis lõhustab tärkilist.Glükogeen-Loomne tärklis.Ahel tugevalt hargnenud Galaktoos-Monosahharood milles tekib piimasuhkur e. Laktoos.Laktaas-lagundamiseks ja seedimiseks vajalik ensüüm.Dekstriin-Tärklise , hüdrolüüsi vahesaadus.Tsellulaas-ensüüm tselluloosi hüdrolüüsiks
Aldoosi keemiline valem on Cn(H2O)n Aldooseon olemas 16 tükki, mis omakorda jagunevad veel erinevatesse monosahhariidide rühmadesse. Glükoaldehüüd Kõige väikseim olemasolev molekul, mis kuulub nii aldehüüdrühma kui ka hüdroksüülrühma. Süsiniku arvu tõttu kuulub ainukesena dioosi alla. Siiskiei ole see aine päris aldoos, kuna ainel puuduvad enamik suhkru omadusi, kuid siiski kuulub ta aldoosi perekonda. Glütseeraldehüüd On trioosne monosahhariid, valemiga C3H6O3 Kõige levinum ja lihtsaim aldoos. Magus, värvitu, kristalne aine. Mängib tähtsat rolli meie metabolismis, sünteesis ja biokeemias. Erütroos Tetroosne sahhariid, valemiga C4H8O4 Samuti on oluline metabolismis. Värvitu või kollane siirupi taoline struktuur, mis vees hästi lahustub. Ärritab nahka ja silmi. Treoos On samuti tetroosne monosahhariid, valemiga C4H8O4 Erütroosiga väga sarnane aine, samuti on
Mõisted Sahhariidid - süsivesikud; polühüdroksükarbonüülühendite ning nende oligo-ja polümeeride üldnimetus. Monosahhariid - lihtsuhkur Disahhariid - sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Polüsahhariid - monosahhariidide jääkidest koosnev polümeer. Pentoos - viie süsinikuga monosahhariidi ahel. Heksoos - kuue süsinikuga monosahhariidi ahel. Aldoos - monosahhariid, mis sisaldab aldehüüdrühma. Ketoos - monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. Amülopektiin - tärklise vorm, mis on sarnane loomsele tärklisele. Amüloos - tärklise vorm, mis erineb amülopektiinist peaaegu hargnemata ahelate poolest. Amülaas - seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks. Glükogeen - loomne tärklis, mis on loomsete rakkude ja loomorganismide varuaineks. Leidub ka taimedes. Galaktoos monosahhariid, mis tekib laktoosi lagunemisel Laktaas - laktoosi hüdrolüüsiv ensüüm Dekstriin - tärklise kuumutamise saadus.
3) Kaitse ülesanne , nt antikehad, mürgid, okkad siilil 4) Transpordi ül, nt rakumembraani transportvalgud, 5) Liikusmise ülesanne, nt, lihasrakuvalgud, viburid, ripsmed 6) Regulatoorne ül, nt. hormoonid-insuliin 7) Valgud on retseptoriteks, mis vahedavad infot raku ha keskkonna vahel, nt. RM-i retseptorvalgud 8) Energeetiline ül. Kasutatakse vähe Erand: tibu renemine munas DNA nukleotiidi ja molekuli ehitus Nukleotiid koosneb: 1. monosahhariid 2. lämmastikalus 3. fosforhappejääk DNA nukleotiidiehitus 1. monosahhariid desoksürbioos 2. lämmastikalus Adeniin, Tümiin, Guaniin, Tsütosiin C 3. Fosfaatrühm P DNA molekuli ehitus ja struktuur 1. primaarstruktuur nukeotiidide jrk. DNA molekulis 2. sekundaarstruktuur . kaks primaarstruktuuriga DNA ahelat keerduvad spiraalselt teineteise ümber, nim. BIHEELIKS. N-alused moodustavad teineteisega ruumiliselt sobivaid paare
moodustada vesiniksidemeid. monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid disahhariid-süsivesikud, mis koosneb kahest monosahhariidist polüsahhariid- monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer glükosiidside- hapniksild kahe molekuliosa vahel aldoosid-monosahhariidid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (-CH=O). Aldoos on näiteks desoksüriboos. ketoosid- monosahhariidid, mis sisaldavad ketorühma (RC(=O)R'). pentoosid- monosahhariid milles on 5 süsinikku heksoos- monosahhariid milles on 6 süsinikku 2. Sahhariidide esindajad: glükoos- monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. ALDOOS, HEKSOOS fruktoos- Taimedes võib fruktoos esineda nii monosahhariidina kui ka disahhariidi koostises riboos- monosahhariid, pentoos, Riboosi leidub ka koensüümides, vitamiinides ja taimsetes glükoosides . desoksüoriboos-monosahhariid, pentoos, esineb DNA-s
elutegevusega (valgud, lipiidid). Biopolümeer- organismis moodustuv polümeer (valgud, nukleiinhapped). Denaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Desoksüribonukleiinhape DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Komplementaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides. Kontraktsioonvalk liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid.
11 klass Bioloogia Monosahhariid Elusolendite esmane energia allikas Glükoos Monosahhariid Esmane energia allikas Annab märku viljade valmimisest Fruktoos Disahhariid Energia andmine Sahharoos Polüosahhariid Taimne varuosa Tärklis Polüosahhariid Taimeraku kesta koostises Ehituslik ül. Tselluloos Polüosahhariid Loomne varuaine Glükogeen Lihtlipiid Kaitseb kuivamise ja aurustamise eest, nt. õuna
Denaturatsiooni mõjutavad ka mehhaanilised tegurid. Desoksüribonukleiinhape DNA, keeruka struktuuriga ühend. Biopolümeer. On moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Peamiseks ülesandeks on päriliku info säilitamine ja ülekanne. Desoksüribonukleotiid RNA, lihtsama struktuuriga, kui DNA. Biopolümeer. Peamiseks ülesandeks on päriliku info realiseerimine. Desoksüriboos esineb DNA ehituses. Viiesüsinikuline monosahhariid. Ensüüm võtab osa toitainete lagundamise protsessist, aidates neid kiiremini lagundada. Fosfolipiid lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga. Hormoon bioaktiivne aine. Regulatoorse ülesandega. Komplementaarsusprintsiip DNA biheeliksi ahelate vastavus üksteisele. Lipiid lipiidid e. rasvad, orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustumine(rasvad, õlid, steroidid)
ühindatud kahe ahela keerdumisel. Biopolümeer- elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). Desoksüribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi (rasva) molekul, milles üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G.
jagunemisel. DNA on ka kromosoomile olulisim ehitusmaterjal. DNA kahekordistumine replikatsioon. Selle tulemusena saab ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli. DNA replikatsiooni viib läbi DNA polümeraas. DNA polümeraas sünteesiv ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni. Samaaegselt kustutab biheeliksi vahelisi sidemeid ning moodustab kummalegi küljele vastavuses olevad DNA molekuli osad. Monosahhariid DNA molekuli osas on desoksüriboos. RIBONUKLEIINHAPE RNA ehk ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiid koosneb kolmest komponendist: · Fosfaatrühm · Riboos (monosahhariid) · Lämmastikalus (õp joonis 42) A=U G=C Erinevalt DNAst on ta ühe haruga heeliks. RNA tähtsus osaleb geneetilise info realiseerimises. RNA polümeraas sünteesiv ensüüm, mis osaleb RNA replikatsioonis. Koosneb tegelikult
Selgita mõisted: monosahhariid, disahhariid, polüsahhariid, glükosiid, glükosiidside Monosahhariid: lihtsuhkur, 1 rühm sahhariide, molekulid võivad ühineda oligosahhariidideks, kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidideks. Disahariidid: kahest monosahhariidist moodustunud glükosiid. Polüsahhariid: monosahhariidide jääkidest tekkinud pikk ahel. Glükosiid: eetritüüpi ühendid, moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. Kuidas ja kelle poolt tuleneb nimetus ,,süsivesikud"?
Biomolekul org aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Bioplümeer organismides moodustuv polümeer. Denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Deoksüribonukleiinhape DNA. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonuleotiidid. Desoksüribonuleotiidid DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma ühinemisel. Desoksüriboos viiesüsinikuline monosahhariid. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid - rakumembraani koostises olev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Komplementaarsusprinsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustamisel. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid.
enamikus juurviljades. Taimedes võib fruktoos esineda nii monosahhariidina kui ka disahhariidi koostises. Viimasel juhul on see sahharoosi (glükoosi ja fruktoosi monomeeridest koosnev disahhariid) koostises. Sahharoosis on need monomeerid aga omavahel seotud glükosiidsideme abil. Majanduslikus tootmises tehakse fruktoosi suhkruroost, suhkrupeedist või maisist ning on olemas kolm majanduslikult tähtsat vormi. 1. Kristalliline fruktoos on monosahhariid: kuivatatud ja jahvatatud ning puhta sisaldusega 2. Fruktoosi ja glükoosi segu: kõrge fruktoosisisaldusega maisi siirup (HFCS) 3. Sahharoos Kõiki fruktoosi vorme lisatakse toitudesse maitsestamiseks, maitse tugevdamiseks ja ka pruunistamiseks mõne toidu puhul...näiteks pagaritoodete juures. Looduslikult fruktoosi sisaldavad allikad on puuviljad, köögiviljad, ka suhkruroog ja mesi. Tavaliselt toimub edasine fruktoosi kontsentreerimine just nendest allikatest
1.Kuidas jaotatakse süsivesikud, too iga rühma kohta esindajad. Süsivesinikud jaotatakse: 1) Monosahhariidid ehk monosid. Esindajad Glükoos, Fruktoos. 2) Oligosahhariidid. Esindajad Sahharoos, laktoos, maltoos 3) Polüsahhariidid ek polüoosid. Esindajad Tärklis, Glüogeen. 2.Iseloomusta riboosi, desoksüriboosi, glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni (leidumine, milline süsivesiku rühm, ülesanne). Riboos: leidub glükoosides ja vitamiinides, monosahhariid. Desoksüriboos: leidub esoksüribonukleotiidide koostises. Monosahhariid Glükoos : Monosahhariid Fruktoos: Monosahhariid Laktoos: Oligosahhariid Tärklis: Polüsahhariid Tselluloos: Polüsahhariid Kitiin: Polüsahhariid 3.Mis on laktoositalumatus, millest see tekib, kellel esineb? Inimorganismi võimetus toota piisavalt ensüümi, et lõhustada laktoosi. 4.Mida peaks teadma transrasvhapetest? Transrasvhapete liigtarbimine tõstab kolesteroolitaset 5
Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõnede hormoonide koostisesse. Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis - energiaallikana. Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. I MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD Riboos Desoksüriboos Glükoos Fruktoos Glükoos (viinamarjasuhkur) Monosahhariid, mille molekulis on 6 süsiniku aatomit. C6H12O6 Tähtis energiaallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. Fruktoos (puuviljasuhkur) Puuviljades ja mees esinev monosahhariid. C6H12O6 Riboos ja desoksüriboos Riboos C5H10O5 Nukleiinhapete koostises (RNA). Desoksüriboos C5H10O4 Nukleiinhapete koostises (DNA).
DNA ehk DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Need koosnevad kolmest komponendist: 1. fosfaatrühm (koguaeg sama) 2. desoksüriboos viiesüsinikuline monosahhariid (ka koguaeg sama) 3. lämmastikalus (võib varieeruda): 1) adeniin monomeeri tähis A 2) tümiin T 3) tsütosiin C 4) guaniin G DNA nukleotiidid erinevad üksteisest ainult lämmastikaluse poolest. DNA on kaheahelaline (sekundaarstruktuur, spiraalse ehitusega). Seda kaksikspiraali nim. biheeliks. Molekulides esineb komplementaarsusprintsiip (ahelate koospüsimise alus, vastavus teineteisele), kus A=T kaksikside ja C=G kolmikside.
energiahulk (vesiniksidemete lhkumine) 5. suur pindpinevus- veemolekulid hoiavad tugevalt pinnal teineteisest kinni 6. kapillaarsus- seos pinna pindpinevusega, vimalik peenikeste soontes tusevliikumine. SSIVESIK- org hend, mis sisaldab ssinikku, vesinikku, hapnikku. energiarikkad ained. ***SAHHARIITIDE JAGUNEMINE: I monosahhariidid ehk lihtstruktuurid vga aktiivsed, reaktsioonivimelised. pentoosid-riboos, desoksriboos leksoosid- glkoos, fruktoos. ***glkoos e viinamarjasuhkur monosahhariid, mille molekulis on 6 ssiniku aatomit. thtis energiaallikas. taimedes moodustub fotosnt kigus glkoos, talletatakse trklisena. loomad saavad glkoosi toiduga. ***fruktoos e puuviljasuhkur puuviljades ja mees esinev monosahhariid. riboos- nukleiinhapete koostises, RNA desoksriboos- nukleiinhapete koostises, DNA II Oligosahhariidid koosnevad 2 v 3 monosahhariidist. 2 monosahariidist koosnevad - disahhariidid. ***maltoos e linnasesuhkur
puidust saadav tselluloos on lähtematerjaliks paberi tootmisel. Puuvill on oluline tektsiilitööstuse tooraine. · Glükoos ehk viinamarjasuhkur on üks monosahhariidest. GLÜKOOSi leidub mees, veres, viinamarjades · Fruktoos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest. C6H12O6. Seda leidub palju, puuviljades, õites, marjades ja enamikus juurviljades. Keemiline valem on C6H12O6 · Aldoos on Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma. · Ketoos on Monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. · pentoosid(C5H10O5) ja heksoosid(C6H12O6) on Monosahhariidide molekuli koostises. · Glükosiid on ühend, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist.
Dentiin-hammastes 3.Kaitse ül. Nt: antikehad, mürgid, okkad siilil 4. Transpordi ül. Nt: rakumembraani transpordivalgud, hemoglobin 5. liikumis ül. Nt: lihasrakuvalgud, viburid, ripsmed 6.regulatoorne ül. Nt: hormoonid insuliin, östrogeen 7. valug on retseptoriteks vahendavad infot raku ja keskkonna vahel. Nt: rakumembraani retseptor 8.energeetiline ül. kasutatakse vähe. Erand : tibu arenemine munas . DNA desosküribonukleiinhape. DNA nukleotiidi ehitus: 1.desoksüriboos- monosahhariid 2.Lämmastikalus(A-adeniin, T-tümiin, G-guaniin, C-tsütosiin) 3.fosforhappejääk fosfaatrühm DNA molekuli ehitus : 1. Primaarstruktuur- nukleotiidide järjekrd DNA molekulis. Ühendatud fosfaatrühmade abil. Pärilik info. Nt: ATT... 2.Sekundaarstrkr- kaks primaarstrkiga DNA-ahelat kurduvad spiraalselt teineteise umber- BIHEELIKS BIHEELIKS on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllaltki vastupidav. Kahepoolne pärilik info,varu. DNA ÜL. 1
6.) biomolekul orgaanilise aine molekul. Põhiained : sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped 7.) biopolümeer organismis moodustuv polümeer. 8.) denaturatsioon valgu teise, kolmanda ja neljanda struktuuride hävinemine. 9.) desoksüribonukleiinhape DNA. Biopolümeer. Pärilikkuse edasikandja, kromosoomide põhiline koostisaine. 10.) desoksüribonukleotiid DNA monomeer. Moodustub lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. 11.) desoksüriboos monosahhariid, esineb peamiselt DNA koostises. 12.) ensüüm biokeemilise reaksiooni kiirust reguleeriv valk. 13.) fosfolipiid rakumembraani koostises olev lipiid, sisaldab fosfaatrühma. 14.) hormoon bioaktiivne aine, mis moodustub peamiselt loomorganismides. 15.) komplementaarsusprintsiip lämmastikaaluste paardumine nukleiinhapete molekulides. ( DNA & RNA ) 16.) kontraktsioonivalk valk, täidab liitumisfunktsiooni, võimeline muutma oma möötmeid. 17.) lipiid organismide energiallikas
olulisemaid taime rakukesta komponente. Glükolüüs toimub päristuumse Glükoos on püsisoojaste loomade raku tsütoplasmavõrgustikul. eelistatud energiaallikas. Nad varuvad Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis glükoosi lihastesse ja maksa glükogeeni kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Tsitraaditsükkel toimub kujul. mitokondri sisemuses. Hingamisahela reaktsioonid
kaheahelaline biheeliks Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam: a) vett b) glükoosi c) kolesterooli d) nukleiinhappeid 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on: a) Fe b) Mg c) Zn d) Ca 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagunemisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest b) nukleiinhapetest c) sahhariididest d) lipiididest 12. Riboos on: a) aminohape b) monosahhariid c) nukleotiid d) lipiid 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks b) energia saamiseks c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks d) valkude sünteesimiseks 14. Valgu monomeerid on: a) monosahhariidid b) lihtlipiidid c) nukleotiidid d) aminohapped 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid b) aminohapped c) ensüümid d) glükoosi molekulid 16. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse: a) gloobuliks
TÕENE 6. Aminohape on DNA monomeer. VÄÄR Desoksüribonukleotiid on DNA monomeer. 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. TÕENE 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks. VÄÄR DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam vett. 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on Mg. 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest. 12. Riboos on monosahhariid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks. 14. Valgu monomeerid on aminohapped. 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ensüümid. 16. DNA molekulile ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse biheeliksiks. 17. Organismis sünteesitud ogaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tselluloosi ja kitiini koostisse. 19
Polükondensatsioon – selle käigus eraldub mingi madalmolekulaarne aine (tav H20 ) Plastmass – polümeeri ja vajalike lisandite segu Kopolümeer – erinevte lülide kordumine Homopolümeer – samade lülide kordumine Polüester – hüdroksühapetest või dihappest ja dioolist kondensastiooni teel moodustunud polümeer Polüamiid – aminohapetest või dihapetest ja diamiinist kondesatsiooni teel moodustunud polümeer Monosahhariid – polühüdroksükarbonüülühend Disahhariid – sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki Polüsahhariid – monosahhariidi(de) jääkidest koosnev polümeer Glükosiidside – nimetus, millega tähistatakse eetrifuntksiooni (hapniksilda) glükosiidi molekulis Kodeeritav aminohape – üks neist kahekümnest aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid Asendamatu aminohape – valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida
mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi. Plastmass - sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite sulameid. Homopolümeer - ühe lähteaine (monomeeri) polümerisatsioonil moodustuv polümeer. Kopolümeer - heteropolümeer on selline polümeer, mille molekulides esinevad kahele või enamale monomeerile vastavad lülid. Polüamiid - polümeer, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-). Monosahhariid koosneb ühest karbonüülrühmast ja mitmest hüdroksüülrühmast. Disahhariid - süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist. Polüsahhariid - polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena. Glükosiidside - side süsivesiku ja mingi teise struktuuri vahe Kodeeritav aminohape - eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud Asendamatu aminohape - aminohapped, mida organism ise ei sünteesi.
Monosahhariidid Mihkel ja Jargo T11 Monosahhariidid jagunevad Aldoosideks ja Ketoosideks Aldoosid sisaldavad aldehüüdrühma (riboos, glükoos). Ketoosid - monoosid, mis sisaldavad keto rühma (fruktoos) Monosahhariidid Kõige tuntumad on glükoos ja fruktoos. Glükoos Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos on püsisoojaste loomade eelistatud energiaallikas. Nad varuvad glükoosi lihastesse ja maksa glükogeeni kujul. Taimede glükoosivarud on tärklise kujul. Glükoos on tselluloosi koosseisus olulisemaid taime rakukesta komponente. Keemiline valem on C6H12O6. Fruktoos Fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest ning selle molekulvalem on C6H12O6. Fruktoos on glükoosi isomeeriks.
Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer (valgud, polüsahhariidid, nukleiinhapped) Denaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. DNA - biopolümeer, pärilikkuse kandja, kromosoomide koostisaine. monomeer. Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Lipiidid - orgaaniliste ühendite rühm, vees mittelahutuv, aka rasvad. Nukleotiid - Nukleiinhappe monomeer. Riboos - RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. Valguülesanded: Ensümaatiline - reguleerib reaktsioonide kiirust. Ehituslik - tekivad nahatekised. Transport - juhivad molekule rakku sisse kui ka välja. retseptor - edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Regulatoorne - vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin. Kaitse - toodab antikehasid viirusest tervenemiseks. Liikumis -lihasvalgud. Energeetiline - energia vabanemine, kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides.
RAKK Kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on d kõik elu tunnused. AINURAKSED Organismid, mis koosnevad õhest rakust. Süsivesik Orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku. HULKRAKSED Organismid, mis koosnevad paljudest rakkudest. Glükoos Ehk viinamarjasuhkur, monosahhariid mille koostises on 6 süsiniku aatom KUDE Sama talitlusega ja sarnastest seotud rakkudest koosnev organi osa. Fruktoos Ehk puuviljasuhkur, monosahhariid, mida leidub puuviljades ja mees. ELUND/ORGAN Kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev Riboos RNA koostises olev monosahhariid. talitlusüksus.
2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse() see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samuti kasutatakse energiaallikana. 2)Oligosahhariidid-süsivesikud, mis koosnevad 2-10-st omavahel liitunud monosahhariidist.Looduses on enam levinud disahhariidid: · sahharoos (lauasuhkur)- koosneb glüükoosi ja fruktoosi ühenenud molekulidest. Esineb taimemahlades. · maltoos (linnasesuhkur)- koosneb kahest glükoosijäägist.Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades.
biokatalüüsi? Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust Glükoosi (substraadi) seostumine heksokinaasi aktiivtsentrisse kutsub esile muudatuse ensüümi molekuli konformatsioonis. Biokatalüüs on orgaaniliste ühendite keemilise muundamise protsess, mis viiakse läbi looduslikke katalüsaatoreid – ensüüme – kasutades Kuidas liigitatakse sahhariide? Too iga liigi kohta näide. Iseloomusta looduses kõige enam esinevat polüsahhariidi (tselluloosi) Monosahhariid-aldoosid, ketoosid Disahhariid-sahharoos, laktoos, maltoos Polüsahhariidid-tselluloos, tärklis Tselluloos- Tselluloos on polüsahhariidide hulka kuuluv looduslik polümeer (C6H10O5) Kuidas jaotatakse kiudaineid. Too mõlema liigi kohta näide Mis iseloomustab valkusid? Too 4 kriteeriumi. Kuidas liigitatakse valke koostise alusel? Millised on valkude omadused Valgud ehk proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Keemilised omadused:
laktoos ehk piimasuhkur on samuti disahhariid. Sarnaselt monosahhariididega kasutavad organismid ka oligosahhariide eelkõige energiaallikana. Polüsahhariidid on kõrgemolekuaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen. Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Tabel 3: Sahhariidide jaotus Monosahhariid Oligosahhariidid Polüsahhariidid 2-3 monosahhariidid liitumisel Ehituslikeks lülideks on C : 3-6 tekkiv ühend monosahhariidid. tärklis (fotosünteesi tulemusena
3. maltoos C12H22O11. , laktoos C12H22O11 ja sahharoos C12H22O11. 4. Ksantaankumm. 6. α-ja β-glükoosi sruktuurivalemid erinevad üksteisest. α-glükoosil on 1.ja 2. süsiniku aatomi juures asuvad ühel pool molekuli tasapinda. β-glükoosil on aga tasapinna erinevatel pooltel. 7. Disahhariidid moodustuvad monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel sarnaselt atsetaali moodustumisele karbonüül ühendite korral. 8. Fruktoos on kõige magusam. Kõige eneriarikkam on monosahhariid. 9. Piimhappebakterid oksüdeerivad laktoosi piimhappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Seetõttu talutakse hapendatud piimatooteid, näiteks keefiri. 11. On moodustunud glükoosist. Üks on ehitatud α-glükoosi, teine β-glükoosi jääkidest. 12. Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis ensüümide toimel. Tööstusliku töötluse tulemusel muutuvad tärklise lahustuvus, veesiduvus, plastilisus, venivus, geelistusvõime jpt omadused
2. Kaalium-naatriumioonid- närviimpulss- 3. Kaltsium- luude tugevus- haprus- 4. Magneesium- DNA ja RNA 5. Raud- Punaliblede koostisosa- Hemoklobliin- higamisel vajalik hapniku siduja 6. Anioonid- Karbonaat- hingamise läbi viiad 7. joodid- kilpnääre 8. orgaanilised ained- süsinik, vesinik, hapnik 1. Sahariidid 2. Elipiidid 3. Ribonukleiinhape RNA SÜSIVESIKUD ehk Sahhariidid Koosneb süsinikust, vesikust ja hapnikust. Jaotatakse neid monosahhariid, klükoos, fruktoos, Oligosahhariidid, maltoos, sahharoos, laktoos. Süsivesiku ühest grammist saab 17,6 k/j. Rasvad ehk Lipiidid Lipiidid- orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvad (rasvad, õlid, vahad, stereidid jt.) Liitlipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oküdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat 38,9 kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel.
biopolümeer- organismides moodustuv polümeer denaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur desoküribonukleiinhape- DNA, biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga hormoon- loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides
Suhkrud: Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass. Need on looduslikud ühendid, mis struktuurilt on polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid. Suhkrud esinevad looduslikult näiteks marjades, puuviljades, mees ning ka köögiviljades. Tuntumad looduslikult esinevad suhkrud on: Sahharoos: leidub peaaegu kõikides taimedes. Sahharoos koosneb kahest lihtsuhkrust fruktoosist ja glükoosist. Glükoos: ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. Leidub puu- ja köögiviljades, marjades, mees ning lilleõites. Fruktoos: ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest, fruktoos on glükoosi isomeeriks. Fruktoos on sahharoosist ja glükoosist magusam. Laktoos: ehk piimasuhkur, kuulub madalmolekulaarsete liitsuhkrute ehk oligosahhariidide hulka. Piimas leidub seda 28 massiprotsenti. See hulk sõltub liigist ja
Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tselluloos- (C6H10O5)n Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga polüsahhariid. Vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks. Sellel ei ole sulamistemperatuuri, üle 300°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub kontsentreeritud mineraalhapetes, kuid leeliste suhtes on püsiv. Tselluloos on kristalne. Glükoos ehk viinamarjasuhkur- C6H12O6 Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid Fruktoos- Sama mis glükoos, aga teistsuguse struktuuriga.
Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tselluloos- (C6H10O5)n Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga polüsahhariid. Vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks. Sellel ei ole sulamistemperatuuri, üle 300°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub kontsentreeritud mineraalhapetes, kuid leeliste suhtes on püsiv. Tselluloos on kristalne. Glükoos ehk viinamarjasuhkur- C6H12O6 Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid Fruktoos- Sama mis glükoos, aga teistsuguse struktuuriga. Vaadake üle ka süsinikkarbonaadid, äkki õpetaja küsib vanu asju.
Glkoos ehk viinamarjasuhkur-on monosahhariid,mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Fruktoos-on ks monosahhariididest. Trklis-on taimedes olev polsahhariid. Tselluloos-polsahhariid. Anioon-neg. laenguga ioon. Katioon-pos. laenguga ioon. Elektron-neg. laenguga aatomi koostisosa. Prooton-pos. laenguga tuumaosake. Hape-aine,mille vesilahuses on lekaalus vesinikioonid vrreldes hdroksiidioonidega. Oksiid-elemendi hend laenguga. Eksotermiline reaktsioon-on keemiline reaktsioon,mille kigus eraldub soojust. Endotermiline reaktsioon-on keemiline reaktsioon,mille kigus neeldub soojust. Ensmid- on bioloogilised katalsaatorid. Katalsaator-on aine,mis muudab reaktsiooni kiirust,kuid vabaneb prast reaktsiooni lppu endises koguses. Indeks-on aine valemis esinev number,mis nitab antud elemendi aatomite arvu valemis. Sulam-on kahe vi enama metalli vi metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel saadud aine. Korrosioon-metallide hvinemi...
Tekkel eraldub igas vaheastmes vesi. Seedimisel seotakse vesi-hüdrolüüsil · Ribonukleiinhape-ehk RNA on organismi rakkudes leiduv nukleiinhape. RNA on biopolümeer, millel olenevalt vormist on mitmeid erinevaid funktsioone. · Ribonukleotiid- RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel · Riboos - peamiselt RNA koostises esinev viiesüsivesikuline monosahhariid · rRNA - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid · tRNA- transpordi molekulid Tõesed ja väärad laused: 1. Makroelemendid kuuluvad orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete koostisse. 2. ÕIGE 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi. 4. Lipiidide vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse valkude oksüdeerumisel. 5. ÕIGE 6. Nukleodiidid on DNA monomeerid
Süsivesikud - energia, lipiidid energia salvestamine, valgud valkude töös seisneb elu, nukleiinhapped pärilikkus. Bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid. Süsivesikud ehk sahhariidid Süsivesikud on orgaanilised ühendid mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud on rohkem taimedes. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Monosahhariidid Monosahhariid on lihtsuhkur millel on süsinike arv 3-6. Näited: riboos C5H10O5 riboos on RNA koostises (tsüklo) Desoksüriboos C5H10O4 DNA koostises , üks hapnik vähem kui riboosil. Glükoos C6H12O6 ehk viinamarja suhkur. Kõikide elusorganismide energiaallikas. Tekib fotosünteesis. Loomad saavad toidust. Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 KJ/g. Veresuhkur = glükoos veres. Insuliin reguleerib veresuhkru taset.
hüdoruksüülrühma. · Neid liigitatakse süsiniku aatomite ja karbonüülrühma asukoha järgi. · Monosahhariide on väga palju. Tähtsamad neist on glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. · Need ained on looduses väga levinud. · Põhiliselt mingisuguste ühendite koostises kuid ka kõikides organismides. Glükoos C6H12O6 · Glükoos on olulisim süsivesik organismis ja rakkude põhiline energiaallikas. · Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. · Glükoosi varutakse glükogeeni kujul lihastesse ja maksa. · Viinamarjasuhkur mis on fruktoosist natukene vähem magus, kuid imendub inimorganismis väga ruttu. · Seda kasutatakse tilgutites elujõu sissetilgutamiseks, samuti kiire energia taastajana sportlaste taastus- ja energiajookides Fruktoos C6H12O6 · Looduses leidub fruktoosi peamiselt taimses materjalis, kõige rohkem küpsetes viljades.
DNA-biopolümeer(pärilikuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine) RNA-monomeer( Ensüüm-biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Fosfolipiid-fosfaatrühma sisaldav lipid Hormoon- Lipiid- Makroelemendid- Mikroelemendid- mRNA- nukleotiid- oligosahariid- peptiitside-kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Polüsahhariid- Renaturatsioon-valgu kõrgematjärku ruumiliste striktuuride taastumine Riboos-peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid rRNA- sahhariid-orgaaniliste ühendite rühm steroid- tRNA- 3.Peatükk Eukarüoot-organism, mida iseloomustabrakutuuma ja membraansete organellide esinemine(protistid, seened, taimed, loomad) Golgi komleks-membraanidest koosnev päristuumse raku organell Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Karüoplasma-rakutuuma poolevedel sisu Kloroplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees, sisaldab plastiide
elutegevust, peamised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. 3) Sahhariidide.süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik ja millel on ehituslik ja energeetiline ülesanne. 4) Monosahhariidid on madalamolekulaarsed ühendid, milles süsiniku aatomite arv molekulis on kolmest kuueni 5) Riboos monosahhariid, mis kuulub nukleotiidide koostisse, millest omakorda koosnevad nukleiinhapped. (riboos esineb RNA ehituses) 6) desoksüriboos monosahhariid, mis kuulub nukleotiidide koostisse, millest omakorda koosnevad nukleiinhapped. (desoksüriboos esineb DNA ehituses) 7) Oligosahhariidid madalamolekulaarsed ühenid, mis enamasti moodustuvad kahekolme monosahhariidi omavahelisel seostumisel
Komplementaarsusprintsiip- lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides. Kontraktsioonivalk- skeletilihaste rakkudes esinev valk, liikumisfunktsiooni täitev. Lipiid- orgaaniliste ühendite rühm. Lämmastikalus- adeniin, guatiin, tümiin, tsütosiin DNA. Adeniin, guatiin, uratsiil, tsütosiin RNA. (tsükililsed orgaanilised ühendid). Makroelemendid- kõige enam esinevad keemilised elemendid. Mikroelemendid- üliväheseks koguseks vajalikud elemendid. Monosahhariid- lihtsuhkur. Nukleotiid- nukleiinhappe monomeer. Oligosahhariid- 2-3 lihtsuhkrut. Peptiidside- aminohappejääkide vaheline side. Polüsahhariid- kõrgema järgu lihtsuhkur (tärklis, tselluloos, glükogeen). Renaturatsioon- valgu kõrgemat järku struktuuri taastumine. Retseptorvalk- valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Ribonukleiinhape- RNA monomeer. Riboos- RNA süsinikune monosahhariid. Sahhariid- suhkur. Steroid- tsükliline lipiid.
Invertaasi aktiivsuse määramine Teooria Invertaas süstemaatilise nimetusega -D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas on ensüüm, mis kuulub glükosiidsidemete hüdrolaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni. Oligo- või polüsahhariid + vesi (glükosidaas)-> Monosahhariid + lühem oligo- või polüsahhariid Invertaas katalüüsib -D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades fruktoosi molekule: -D-fruktofuranosiid + H2O (invertaas)-> , D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Sahharoos on looduses kõige levinum -D-fruktofuranosiid ja tema hüdrolüüsi produktideks on -D-fruktoos ja -D-glükoos. Sellepärast kasutataksegi invertaasi aktiivsuse määramisel tavaliselt substraadina sahharoosi.
katseklaasi põhja. Teises katseklaasis reaktsioon ei toimunud, sest sahharoos pole taandav suhkur, mistõttu see Fehlingi reaktiiviga ei reageerinud. Marika Treiman, 134944YAGB ,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega" 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli eristada monosahhariid oligosahhariidist. Töö põhimõte seisneb üknes monosahhariidi võimes taandada välja Barfoed'i reaktiivist, milleks on vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes, punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe. Töö käik: 1) Valasin ühte katseklaasi 1 ml 1%-list fruktoosi (monosahhariid) lahust ja teise 1%-list maltoosi (oligosahhariid) lahust. 2) Lisasin mõlemale lahusele 3 ml Barfoed' reaktiivi, segasin, hoidsin kuumal vesivannil u 5 min. 3) Jälgisin Cu2O sademe moodustumist.
GLÜKOOSI LAGUNDAMINE Koostas: Kristel Mäekask Glükoosi lagundamine Glükoos on peamine organismisisene energiallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Tärklis (polüsahhariid) glükoos (monosahhariid) Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne (toimub ühtemoodi loomades ja taimedes). C6H12O6 6CO2 + 6H2O + energia 38 ADP + Pi 38 ATP Glükoosi lagundamise etapid 1. Glükolüüs toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. Glükolüüs GLÜKOLÜÜS
aldehüüdide furfuraalid või 5-hüdroksümetüülfurfuraalid (Molisch'i test, Selivanoffi'i reaktsioon). MOLISCH'I TEST Kvalitatiivse analüüsi põhitest, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid (isegi nukleiinhapped ja glükoproteiinid). Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad furfuraalid või 5-hüdroksümetüülfurfuraalid reageerivad edasi a-naftooliga, moodustades purpurse kihi. 1.Ühte katseklaasi valasin 2 ml glükoosi (monosahhariid) lahust ning teisesse 2 ml laktoosi(oligosahhariid) lahust 2.Mõlemasse lisasine 6 tilka Molisch'i reaktivi 3.Loksutasin 4.Hoides katseklaasi kaldasendis lisasin ettevaatlikult tilkhaaval 1ml konts. Väävelhapet Moodustusid purpuursed kihid lahuse ja happe piirpinnale => on olemas süsivesikud OSASOONIDE SAAMINE Osasoonid redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga (liiga) tekkinud süsivesikute derivaadid. Kas mono- või oligosahhariidid
39. KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP keemiliste molekulide vastastikune sobivus. Kehtib ainult nukleiinhapete puhul. 40. KOLESTEROOL - inim- ja loomorganismi ainevahetuses tekkiv kudede koostisosa. 41. LIPIID - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid). 42. MIKROELEMENDID - keemilised elemendid, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes. 43. MAKROELEMENDID Põhibioelemendid : C , H , N , O , P , S 44. MONOSAHHARIID madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mille süsiniku arv on 3st-6ni. 45. OLIGOSAHHARIID madalamolekulaarne orgaaniline ühend, koosneb 2-10 monosahhariidist. 46. POLÜSAHHARIID kõrgemolekulaarne orgaaniline aine, mis koosneb paljudest monosahhariididest.
annaabi.ee 
