Mõistete seletaja - bioloogia mõisted (0)

10 klass
Mõistete seletaja
NAD - (nikotiinamiidadeniindinukleotiid) – makroergiline uhend, mis osaleb glukoosi lagundamisel vesiniku aatomite sidujana.
Glükolüüs - koigis rakkudes toimuv glukoosi esmane lagundamine.
anaeroobne glükolüüs (kaarimine) – Hapniku puudusel rakkude tsutoplasmas toimuv glukoosi lagundamine, mille uheks lopp -produktiks on kas piimhape voi etanool .
aeroobne glükolüüs – koigi rakkude tsutoplasmas glukoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse uhest glukoosimolekulist kaks puroviinamarihappe molekuli.
Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsukliline reaktsiooniahel , mille kaigus viiakse lopule glukoosi lagundamine. Protsessi kaigus eraldub jark-jargult CO2 molekulid ja H aatomid.
Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP suntees. Protsessi kaigus oksuteeritakse glukoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks.
Fotosüntees - klorofulli sisaldavates taimerakkudes (ka monedes bakterites ja protistides) toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste uhendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lahteaineteks on CO2 ja H2O ning loppproduktiks
glukoos, uhtlasi eraldub O2.
Valgusstaadium - fotosunteesi esimene etapp, mille kaigus ergastunud klorofulli energia arvel toimub ATP suntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nahtava valguse olemasolul .
Calvini tsükkel – fotosunteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille kaigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule.
mittesuguline paljunemine - paljunemisviis , mille korral uus organism parineb uhest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks.
suguline paljunemine - paljunemisviis, mille korral uus organism saab enamasti alguse viljastunud munarakust (sugoodist). Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismirühmadele.
eoseline paljunemine – mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste ( spooride ) abil. Esineb protistidel, seentel ja osal taimedel.
vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism parineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel.
mitoos - paristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse
interfaas - paristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi voi meioosi) vahele jaav eluperiood.
Profaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi voi meioosi) esimene faas.
metafaas - paristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) teine faas. kromosoomide arvu pusivus tütarrakkudes.
anafaas - paristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) kolmas faas.
Telofaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) neljas faas.
Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi voi meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine.
Tsütokinees - tsutolpasma jagunemine rakujagunemise (mitoosi voi meioosi) telofaasis.
meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakus väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel.
haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes . Tähistatakse n (inimesel n = 23).
diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena . Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46).
kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine , mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus.
gameedid - organismi sugurakud . Eristatakse kahte tüüpi gameete – munarakud ja seemnerakud ( spermid ).
Sügoot - viljastunud munarakk.
Spermid (spermatosoidid) – seemnerakud (isasugurakud), mis moodustuvad üldjuhul isasorganismis.
Spermatogoonid - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellased.
Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini.
Ovogoonid - emasorganismis esinev munaraku eellased.
Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.
Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse.
ontogenees - isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel valtab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel – vanemorganismist eraldumisest surmani.
embrüogenees - organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lopeb sunnimomendiga (elusunnitajatel), koorumisega (lindudel) voi idu moodustumisega seemnes (taimedel).
Postembrüogenees -
menopaus - ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55 aastastel naistel.
Sügoot - viljastunud munarakk.
embrüo - organismi lootelise arengu staadium.
Lõigustumine - sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel, kusjuures jagunemiste vahel ( interfaasis ) rakud ei kasva.
Kobarloode (moorula) – sügoodi jagunemisel (lõigustumisel) tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium.
blastotsüst - imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete poislootele.
Lootekest - loote ümbris. Selgroogsetel loomadel (ka inimestel) eristatakse koldkesta, kusekotti ja vesikesta.
amnion - (vesikest) – uks loodet umbritsevatest lootekestadest. Esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimestel.
Allantois (kusekott) – uks lootekestadest, mis esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimestel.
Koorion (koldkest) – loodet ümbritsev valimine lootekest. Esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimesel.
Platsenta (emakook) – imetaja (ka inimese) loodet ümbritseva koldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund , mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga.
biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seadusparasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embruogeneesis) labitakse liigi fulogeneetiliste eellaste embruonaalse arengu etappe.
otsene areng - roomajatel , lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsundinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega.
moondega areng - selgrootutel ja monedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsundinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis - ja vaegmoondelist arengut
täismoone - Mõnedel putukatel esinev areng, mille käigus labitakse muna, vastse , nuku ja valmiku staadiumid. Esineb naiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel .
vaegmoone - monedel putukatel esinev moondeline areng, mille kaigus labitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel.
juveniilne staadium - lootejargse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Kätteseemnetaimedel areneb välja juurestik , toimub varre pikkus- ja jameduskasv ning moodustuvad lehed.
generatiivne areng - organismi individuaalse arenguetapp , mille vältel toimub suguline paljunemine. Kätteseemnetaimedel arenevad selle käigus oied ja viljad.
seniilne e vananemisperiood -
vananemine - üldine bioloogiline seadusparasus, mis kehtib eluslooduse koigil organiseerituse tasemetel . Kasitletakse ka ontogeneesi viimase staadiumina.
kliiniline surm - inimese bioloogilisele sumale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame too seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknarvisusteemi talitluste pidurdumises.
bioloogiline surm - organismi (ka inimese) elutahtsate talitluste poordumatu seiskumine.
Geneetika - teadusharu , mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seadusparasusi.
Geen - DNA loik mis maarab ära ühe RNA molekuli sunteesi.
Genotüüp - isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum.
Replikatsioon - matriitssuntees, mille tulemusena saadakse uhest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi.
Terminaator - DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni.
Koodon - mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohapple valgu molekulis.
geneetiline kood - mRNA molekuli kolme jarjestikuse nukleotiidi vastavus uhele aminohappe jaagile valgumolekulis.
Initsiaatorkoodon - mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon .
Stoppkoodon - mRNA nukleotiidne järjestus (UGA, UAA voi UAG), mis lõpetab translatsiooni.
viroloogia – teadusharu, mis uurib viiruseid
bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakus on bakter .
Kapsiid - viiruse genoomi ümbritsev valguline kate.
Replikatsioonigeenid - viiruse geen, mille alusel sünteesitud ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise.
Regulaatorgeenid - geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse.
struktuurgeenid - geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi. Viirusel geen, mis sisaldab infot viirusosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks.
lüsogeenne tsükkel - viiruse paljunemisviis, mille korral peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse.
lüütiline tsükkel - viiruste paljunemisprotsess, millega kaasneb viirusosakeste moodustumine ja peremeesraku hukkumine.
Monohübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt maaratud ühe tunnusepaari pärandumist.
Mendeli I seadus - homosugootsete vanemate
ristamisel saadakse esimeses polvkonnas genotüübilt identsed ja fenotuubilt sarnased järglased. Nimetatakse ka ühetaolisuse seaduseks.
Mendeli II seadus - homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpolvkonnas genotuupide ja fenotuupide lahknemine seadusparastes suhetes. Nimetatakse ka lahknemisseaduseks.
Alleelid - Ühe geeni erivormid. Üks kahest voi mitmest geenivariandist, mis koik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises .
Homosügootsus - geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel .
Heterosügootsus - geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid.
Retsessiivne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus.
Dominantne alleel - alleel, mille poolt maaratud tunnus avaldub heterosugootses olekus.
Polüalleelsus - geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. Polüalleelsus ilmneb näiteks inimese AB0- süsteemi vererühmade määramisel.
Polügeensus - genotüübi omadus, mille korral isendi ühe tunnuse määramiseks osaleb samaaegselt mitu mittealleelset geeni. Polügeensed on näiteks inimese kasv, kehakaal ja nahavärvus.
Intermediaarsus - geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus.
Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade voi -taimede genotuupide homo ja heterosugootsust.
Genealoogiline meetod - indiviidi genotuubivaljaselgitamine sugupuu koostamise abil.