Aegkond- geokronoloogilise skaala suurjaotusest keskmine, eooni ja ajastu vahel. Ajastu-geokronoloogilise skaala suurjaotustest lühim. Arhead-Ürgbakter Bioloogiline evulutsioon- elu ajalooline areng Maal algas keemilise evulutsiooni tulemusena. Eoon- geokronoloogilise skaala suurjaotustest pikim. Eukarüoodid-päristuumsed-organismid kelle rakud on päristuumset tüüpi (geneetiline inf tuumas) Evulutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mis muutub järkjärguliselt mitmekesisemaks ja keerulisemaks Evulutsiooniteooria- teooria mis annab teadusliku põhjuse bioloogilise evulutsiooni toimumisele. Feneetiline-fuck that fossiil- kivistis- organismi kivistunud jäänus või jäljend. Füüsikaline evulutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega Fülogenees- liigi evulutsiooniline arengukäik geokronoloogia- geoloogiline ajaarvamine kambriumiplahvatus- väljend antud ajastus toimunud hulkraksete loomade ehitu...
Aegkond-geokronoloogilise skaala suurjaoutustest keskmine, eiooni ja ajastu vahel eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Ajastu- geokronoloogilise skaala suurjaotustest kolmas(lühim): aegkond jaotatakse ajastuteks. Bioloogiline evolutsioon- bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoprodutseeruvatest süsteemidest. Eoon-(kr. Igavik) geokronoloogilise skaala suurim (ajaliselt pikim) jaotus ; neid on kolm: Ürgeoon, Agueoon ja Fanerosoikum.
11. pseudogeen- genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. 12. fülogenees- liigi või sugulasliikide rühma evolutsiooniline arengukäik. 13. geokronoloogiline skaala- geoloogiline ajaarvamine. 14. eoon- geokronoloogilise skaala suurim jaotis (Ürgeoon, Agueoon, Fanerosoikum) 15. aegkond- geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine. Eoon jagatakse aegkondadeks. 16. ajastu- geokronoloogilise skaala suurjaotustest lühim. Aegkond jagatakse ajastuteks. II Evolutsiooni vormid: 1. füüsikaline evolutsioon 2. keemiline evolutsioon 3. bioloogiline evolutsioon 4. sotsiaalne evolutsioon III J.B Lamarcki evolutsiooniõpetuse põhiseisukohad. 1. elu tekib Maal isetärkamise teel ja on pidevas arengus 2. elu jooksul omandatud muutused päranduvad osaliselt järglastele 3. elusolenditele on iseloomulikud järgmised dendentsid: a
Töötage teemaga kella 13.40-ni ja saatke tulemus minu meilile. Töö võib jääda lõpetamata, sest kes uurib muuseumis põhjalikumalt ringi, sel läheb ka rohkem aega! Lõpetame siis järgmisel neljapäeval. Jõudu tööle! Tööleht: ELU ARENG MAAL EELKAMBRIUM Vt. õpik lk. 95 tabelit! Arhaikum ehk Ürgeoon Arhaikum ehk Ürgeoon on Maa geoloogilise ajaloo vanim eoon, eelnes Proterosoikumile. Algas 4,6 miljardit aastat tagasi ja kestis umbes 2,1 miljardit aastat. Arhaikumi geokronoloogiline tabel Vanimateks elu jälgedeks on peetud väga erineva vanusega leide (3,46 miljardi aasta vanuseid tsüanobaktereid Austraaliast; 3,8 ja 3,87 miljardi aasta vanuseid mikroorganismide elutegevuse jälgi Gröönimaa settekivimeist), kuid võimsamate mikroskoopide ja tundlikemate mõõteriistade abil on nii vanade elujälgede tõestused kõikuma löönud
Aegkond on geokronoloogilise skaala hierarhias eoonist järgmine väiksem üksus, mille jooksul tekkinud kivimid moodustavad ladekonna. Ajastu all mõeldakse ligikaudselt piiritletud pikemat ajavahemikku, mille tunnuseks on teatavad olud või sündmused. Tavaliselt vaadeldakse ajastuid mingi periodiseeringu raames. Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Neodarvinlikus evolutsiooniteoorias valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ning looduslik valik. Eoon- geokronoloogilise skaala suurim jaotus; neid on kolm: Ürgeoon, Agueoon, Fanerosoikum. Evolutsiooniteooria- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjalikke tegureid ning mehhanisme. Feneetiline- fenotüüpidesse puutuv, individuaalse arengu, ehituse ja talitluse iseärasusi hõlmav. Kivistis e. fossiil- on mistahes eluvormi ...
MÕISTED : Bioloogiline evolutsioon - Elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena autoreprodutseeruvatest süsteemidest. Eoon - (Igavik), geokronoloogilise skaala suurim (ajaliselt pikim) jaotus, neid on kokku 3 : Ürgeoon, Agueoon ning Faneroisoikum Evolutsiooniteooria- Teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid. Fossiil - Kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Geokronoloogia - Geoloogiline ajaarvamine,geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. Keemiline evolutsioon - Universumine ja algse Maa A-biootilistes tingimiustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks. Looduslik valik- Populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus mis on tingitud nende geneetilistest erinevustestja elutingimuste piiravast toimest. Mandunud elund- Evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänuk...
Maa geoloogiline areng ja evolutsioon. Geokronoloogiline skaala Eesti atlas Maa on 4,5 miljardit aastat vana. Praegu elame 21. sajandil eoon on Faneresoikumi aegkond Kainosoikumi( uusaegkond), kvaternaari ajastul, kui veel spetsiifilisemaks minna siis on ladem, ladestik, ladestu (kohalikul tasandil). Inimese areng. ( Film ,, Aegade alguses ,, ) Maa, kui süsteem Jaan: ,, Päikese süsteem on üks SUUR süsteem" Süsteem- on kreeka keelest ühendustervik , näiteks Mendelejevi keemiliste elementide perioodilisussüsteem Päikesesüsteem- süsteem , mille keskmes on päike ja mille ümber tiirlevad planeedid. Maal
Maa kui süsteem · Süsteem-Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. · Süsteemi iseloomustadakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Süsteemid jagunemine · Avatud-Süsteemi iseloomustab energia vahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel. · Suletud-Energia vahetus puudub. · Isoleeritud Süsteem-Täielikult suletud o PS! Looduses täielikult suletud süsteeme ei leidu. · Staatilised-Ajas muutumatud süsteemid. · Dünaamilised-Ajas muutuvad. Maa sfäärid · Litosfäär ehk Maa väline kivimiline kest, maakoor ja vahevöö ülemine osa. · Pedosfäär ehk mullastik. · Hüdrosfäär ehk mineraalidega keemiliselt sidumata vesi. · Atmosfäär ehk õhkkond. · Biosfäär ehk organismid. Maa energiasüsteem Energiaallikad maale Radioktiivsete ainete lagunemine Maakoores · Päikesekiirgus-Päikeselt Maale langev elektromagnetkiirgus. o Koosneb: ...
1.Mis on evolutsioon, bioloogiline evolutsioon? 2.Kuidas seletas Lamarck elu evolutsiooni? 3.Millest tuletas Darwin loodusliku valiku? 4.Milline on Darwini evolutsiooniteooria tähtsus? 5.Mis on fossiilid ja kuidas nad tekivad? 6.Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolutsiooni? 7.Mida näitab loomade lootelise arengu võrdlus? 8.Kuidas aitab pseudogeenide nukleotiidse järjestuse võrdlemine evolutsiooni uurimist? 9.Milliseid tõendeid liikide muutlikkuse kohta annab aretus? 10.Mida tõestas Louis Pasteur? 11.Milliseid etappe pidi elu keemiline evolutsioon läbima? 12.Milles seisneb RNA-maailma hüpotees? 13.Millised probleemid seisavad elutekke nüüdisaegse käsituse ees? 14.Milliseid elu tõendeid on teada Kambriumi-eelsest perioodist? 15.Millised ja kui vanad on vanimad hulkraksete loomade kivistised? 16.Mida tähendab ,,Kambriumi plahvatus"? 17.Millal asutasid organismid maismaa? 18.Millised looma ja taimerühmad olid isel...
Maa teke ja areng l. Milliseid ajaühikuid kasutavad geoloogid Maa arenguperioodide tähistamiseks? Alusta pikimast ja lisa ka perioodide ligikaudsed pikkused. Geoloogid kasutavad Maa arenguperioodide tähistamiseks geokronoloogilist skaalat, mis on välja töötatud fossiilide leviku uurimise alusel. Geoloogilise ajaarvamise suurim ühik on eoon. See jaguneb komeks perioodiks: pikim on Fanerosoikum (542...tänaseni); järgmine on Proterosoikum (2500...542); Arhaikum (4,55...2,5 miljardit aastat tagasi). 2. Millise tekkega kivimitest on geoloogid eelkõige huvitatud, et uurida Maa ajalugu? Miks? Geoloogid on kõige rohkem huvitatud settekivimitest, kuna need sisaldavad mitmesuguste loomade ja taimede kivistunud jäänuseid ehk fossiile. Nii nad saavad uurida millal need loomad ja taimed elasid meie planeedil ning alati on ka võimalus, et avastatakse mõni uus liik. 3. Milliste meetoditega määratakse kivimite v...
ut.ee/BGGM/eluareng/kivististe_maaraja.html Pildi kopeerimiseks ava pilt, parem hiireklahv kopeeri pilt leia tabelis õige lahter, kleebi, vähenda pilti! · Kirjelda lühidalt, milline oli Maa kliima erinevates ajastutes http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/ · Kirjuta vähemalt 5 erinevasse lahtrisse Eesti geoloogilise vaatamisväärsuse nimetus (kohanimi), mille teke on pärit just sellest ajastust. http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/index.html EOON AEGKOND AJASTU TÄHTSAMAD KLIIMA GEOLOOGILISED FOSSIILID VAATAMISVÄÄRSUSED EESTIS Faner Kainosoikum kvaternaar Q jääaeg Viru Raba osoiku uusaegkond ~1,8 milj m Neoneen N kliima hakkas
MÕISTED LK 66
Aegkond geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel;eoon jaotub
aegkondadeks ja aegkond ajastuteks.
Ajastu geokronoloogilise skaala suurjaotustest kolmas(lühim):aegkond jaotatakse ajastuteks.
Bioloogiline evolutsioon bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni
tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest.
Eoon (
PALEOBIOGEOGRAAFIA See kirjeldab ja seletab (oletab) möödunud aegade elustikku ajas ja ruumis · tugineb paleontoloogilistele leidudele, andmetele paleoklimatoloogiast, paleogeograafiast ja laamtektoonikast, kaasaegse biogeograafia seaduspärasustele. ARHAIKUMI EOON 4600-2500 milj.a.t. · Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse · Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid · 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid · Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. · Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus
1.Mis on evolutsioon, bioloogiline evolutsioon? Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerulisemaks muutusmist.Bioloogiline evol- elu areng maal esimestest eluosolestest inimeseni2.Kuidas seletas Lamarck eluevolutsiooni?Temapõhiseisukohad olid: elu tekkis isetärkamise teel; rõhutas liikide põlvnemist; elu jooksulomandatudtunnusedärinevad järglastele.3.Millest tuletas Darwin loodusliku valiku?Looduslik valik- edukamate püsimajäämine. Võit looduslikus valikus tähendab ellujäämist ja paljumis võimalust. 4.Milline on Darwini evolutsiooniteooria tähtsus? 5.Mis on fossiilid ja kuidas nad tekivad? Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fosiile(välja surnud organismide jäänuseid ja jäljendeid) 6.Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolut...
peale paisatud. Ajaarvestuse meetodeid Ent ometi on selleski kaoses võimalik korda luua. Selleks kasutavad geoloogid ajaarvestuse meetodeid. Need võivad olla suhtelised (vaadeldav kiht on teisest noorem, vanem või sellega ühevanune) või absoluutsed, väljendudes konkreetsetes ajaühikutes. Maa ajalugu jaotatakse väga pikkadeks perioodideks aegkondadeks. ELU ARENG MAAL I. Arhaikum ehk Ürgeoon Arhaikum ehk Ürgeoon on Maa geoloogilise ajaloo vanim eoon, eelnes Proterosoikumile. Algas 4,6 miljardit aastat tagasi ja kestis umbes 2,1 miljardit aastat. Vanimateks elu jälgedeks on peetud väga erineva vanusega leide (3,46 miljardi aasta vanuseid tsüanobaktereid Austraaliast; 3,8 ja 3,87 miljardi aasta vanuseid mikroorganismide elutegevuse jälgi Gröönimaa settekivimeist), kuid võimsamate mikroskoopide ja tundlikemate mõõteriistade abil on nii vanade elujälgede tõestused kõikuma löönud.
7. Miks tekkis elu esialgu ainult vees? 8. Kuidas tekkis atmosfääri hapnik? 9. Kuidas on omavahel seotud hapniku hulga suurenemine ja rauamaagi tekkimine? 10.Millal ,,kolis" elu veest maismaale? 11. Tõene või väär? Paranda väärad õigeks eitust kasutamata. a) Kriit on keskaegkonna noorim ajastu b) Homo sapiens tekkis Neogeenis c) Elu tekkimne algas Kambriumi ajastul d) Ajaliselt kõige pikem eoon on Arhaikum e) Fanerosoikum on kestnud vähem kui miljard aastat Vasta joonise ja vajadusel ka õpiku ja interneti abil: 12. Mis kivimid Põhja Eesti paekaldal kõige vanemad? Kui vanad? 13.Kui suur on vanusevahe Põhja-Eesti paekalda kõige nooremate ja vanemate kivimite vahel. 14.Mida arvad, miks on paekalda keskosa kõige rohkem õõnsaks kulunud? 15.Millised siinsetest kivimitest on kasutusel või kasutatud maavaradena millegi tootmiseks? 16
Kodutöö nr.1. Maa kui süsteem l) Milliseid ajaühikuid kasutavad geoloogid Maa arenguperioodide tähistamiseks? Alusta pikimast ja lisa ka perioodide ligikaudsed pikkused. Geoloogid kasutavad Maa arengu perioodide tähistamiseks geoloogilist aega, mis on jagatud väiksemateks üksusteks, mida nimetatakse geokronoloogilisteks ja geokronomeetrilisteks üksusteks. Geokronoloogilised üksused alatest pikimast on: eoon, aegkond, ajastu, ajastik. Need üksused jagunevad ka omakorda mitmeteks lühemateks üksusteks. 2) Millise tekkega kivimitest on geoloogid eelkõige huvitatud, et uurida Maa ajalugu? Miks? Arvan, et geoloogid on eelkõige huvitatud sette-, moonde- ja tardkivimitest, sest nendest kolmest on moodustunud meie mandriline maakoor ning sinna võib olla teistest kohtadest rohkem säilinud mis tahes eluvormi või selle tegevuse mineraliseerunud jäljendeid ehk fossiile
BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. AEGKOND- geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotud aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. AJASTU- geokronoloogilise skaala suurjaotusest kolmas (lühim): aegkond jaotatakse ajastuteks. EOON- geokronoloogilise skaala suurim (ajaliselt pikim) jaotus; neid on kolm: Ürgeoon, Agueoon ja Fanerosoikum. FENEETILINE- fenotüüpidesse puutuv, individuaalse arengu, ehituse ja talitluse iseärasusi hõlmav (muutlikkus, käsitlus, uurimistse). KAMBRIUMI PLAHVATUS- piltlik väljend Kambriumiajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese
meri , Aafrika Idarannik · Koraalriffide liigid Randa ääristav Platvormriff Barjäärriff Atoll · Vetikametsad pigem jahedamates vetes Paleobiogeograafia · Kirjeldab ja seletab möödunud aegade elustikku ajas ja ruumis · Tugineb paleontoloogilistele leidudele, andmetele paleoklimatoloogiast, paleogeograafiast ja laamtektoonikast, kaasaegse biogeograafia seaduspärasustele · ARHAIKUMI EOON 4600-2500 milj.a.t. Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) · PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus
üksusteks. Ühikute süsteemid: kronostratigraafilised ühikud(ainus kriteerium on aeg, ideaalne juhus) geokronoloogilised ühikud litostratigraafilised ühikud(eraldatakse kivimite litoloogilise koostise järgi) kihtkond, kihistu, kihistik ja kiht biostratigraafilised ühikud(eraldatakse faunistiliste ja floritstiliste tunnuste alusel) biotsoon, pime ala Kronostratigraafilistel ühikutel on ka geokronoloogiline vaste: Ladem ehk eoon Ladekond ehk aegkond Ladestu ehk ajastu Ladestik ehk ajastik Lade ehk iga Alamlade ehk alamiga 5. Geokronoloogiline skaala Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab Maa 4,6 miljardi aastase ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks üksusteks. Skaala põhiüksuseks on ajastu, mis on jagatud 2-5 ajastikuks. Ajastus koondatakse aegkondadeks, mis omakorda moodustavad eoone.
1 . Mineraalide ja kivimite porsumistundlikus. Erineva porsumistundlikkusega mineraalide/kivimite suhteline järjestus . Kivimi ja mineraali porsumistundlikkus sõltub eelkõige veest. Valdav osa mineraalidest rohkem või vähem lahustuvad ka neutraalses ja mõõdukalt happelises keskkonnas. pH= 4-9. Lahustuvus sõltub oluliselt keemiliste ühendite mineraalvormide kristalliseeritusest. Näiteks: kristalse kvartsi lahustuvus pH= 5-8 juures on ~6 ppm (parts per million) kuid amorfse, kristalliseerumata räni ainese (nt. opaal) korral ulatub see 115 ppm-ni. Praktiliselt lahustumatud normaaltingimustes on Al oksiidid ja Fe3+ oksühüdraadid. 2. Rabenemise ja porsumine tüüpilised klimaatilised tingimused. Rabenemine toimub aladel, kus on suhteliselt suure amplituudiga ja lühiperioodilised õhutemperatuuri kõikumised ning väike sademete hulk. Porsumine toimub aladel, kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ja kus valitseb suhteliselt soe kliima. 3. Sete...
eksisteerisid väikeste ööloomadena. Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud. Aegkonna lõpul hakkasid levima õistaimed ja sellega koos mitmekesistusid ka putukad. 8. Mis oli imetajate kiire mitmekesistumise eelduseks Uusaegkonna alguses? Hiidroomajad hävisid ja kliima soojenes. Õpik lk. 66 - 67 Mõisted Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks Ajastu - geokronoloogilise skaala suurjaotustest kolmas (lühim): aegkond jaotatakse ajastuteks Bioloogiline evolutsioon bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest atoreprodutseeruvatest süsteemidest Eoon - (< kr. igavik) geokronoloogilise skaala suurim (ajaliselt pikim) jaotus; neid on kolm: Ürgeoon, Agueoon ja Fanerosoikum.
Loomade areng maal Sisukord................................................................................................................2 Maa.......................................................................................................................3 Arhaikum ürgeoon................................................................................................4 Proterosoikum......................................................................................................5 Fanerosoikum.......................................................................................................6 Paleosoikum Vanaaegkond...................................................................................6 Kambrium..........................................................................................................6-7 Ordoviitsium.....................................................................................................
keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. Agenda 21 - ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on paljude riikide vastava valdkonna tegevuskavade koostamise aluseks; heaks kiidetud 178 riigi esindajate poolt 1992.a. Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna ja arengukonverentsil.
381a. Konstantinoopoli kirikukogul formuleeriti, et jumaluses on kolm isikut ja üks olemus. 451 a. Chalkedoni kirikukogul formuleeriti, et Jeesusel oli kaks loomust jumalik ja inimlik, mis on ühes isikus, kellel on sama olemus inimestega inimlikus. Jeesuse isikusaladus peitubJumala ja inimese ühtekuuluvuses ühes ja samas isikus.45 Niisiis sai Nikaia kirikukogul loomisest ,,ex nihilo" esimest korda kristlik ametlik doktriin, ,,mis sätestas, et Kristus ei ole pelgalt loodud olend ega eoon. Looja ja lunastaja on üks".46 Kirikuloolane Kaisarea Eusebius esitas usutunnistuse, mille sõnastusele lisati juurde ,,rida anateemasid, milles ariaanliku teoloogia üksikud äärmusseisukohad hukka mõistetakse".47 Püha Vaimu küsimuses vaidlusi ei tekkinud, vaid jäädi lihtsa lause juurde: ,,/meie usume/ ka Pühasse Vaimusse".48 Püha Vaimu isikulisuse probleem kerkis üles peale Aleksandria sinodit 362 a. ,,Just siin
Sisukord 1. Evolutsiooni mõiste ja vormid.......................................................................................................................... 2 Etapid 2.3.......................................................................................................................................................2 Kuidas võis elu tekkida?................................................................................................................................3 2. Bioloogilisi evolutsiooni tõendid ja elu areng maal..........................................................................................3 2.1 Tõendid........................................................................................................................................................3 2.2 Uurimismeetodid..............................................................................................................
Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused 1. Lkb mõiste ja eesmärgid Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne(teadusharude v. erialade vaheline, mitmesse teadusharusse v. erialasse puutuv) teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialade spetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitsebioloogia on teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks, peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks: liikide väljasuremise peatamiseks, liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, koosluste degradeerumise p...
Kemostratigraafia Erinevate keemiliste elementide ja nende isotoopide suhete järgi vanuse määramine. Järjenstratigraafia Veetaseme muutumisel ajas vahelduvad ka setete liigid, mis ühte kohta settivad. (nt sügavas vees savi, madalas vees liiv) Geokronoloogia absoluutne vanus Kronostratigraafia suhteline vanus (?) Geokronoloogiline hierarhia : Alamiga -> iga -> ajastik -> ajastu -> aegkond -> eoon Ja vastavad kronostratigraafilised üksused Alam-lade -> lade -> ladestik -> ladestu -> ladekond -> ladem Absoluutset vanust dateeritakse radioaktiivse lagunemise algaine ja saaduse vahelise suhte abil. Eri vanusega esemete vanuse määramisel kasutatakse erinevaid elemente. (nt Süsiniku abil kuni 70000 aastat vanu (orgaanilisi) esemeid, raskemaid elemente suurematel vanustel).
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
