Aegkond- geokronoloogilise skaala suurjaotusest keskmine, eooni ja ajastu vahel. Ajastu-geokronoloogilise skaala suurjaotustest lühim. Arhead-Ürgbakter Bioloogiline evulutsioon- elu ajalooline areng Maal algas keemilise evulutsiooni tulemusena. Eoon- geokronoloogilise skaala suurjaotustest pikim. Eukarüoodid-päristuumsed-organismid kelle rakud on päristuumset tüüpi (geneetiline inf tuumas) Evulutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mis muutub järkjärguliselt mitmekesisemaks ja keerulisemaks Evulutsiooniteooria- teooria mis annab teadusliku põhjuse bioloogilise evulutsiooni toimumisele. Feneetiline-fuck that fossiil- kivistis- organismi kivistunud jäänus või jäljend.
Aegkond-geokronoloogilise skaala suurjaoutustest keskmine, eiooni ja ajastu vahel eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Ajastu- geokronoloogilise skaala suurjaotustest kolmas(lühim): aegkond jaotatakse ajastuteks. Bioloogiline evolutsioon- bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoprodutseeruvatest süsteemidest. Eoon-(kr. Igavik) geokronoloogilise skaala suurim (ajaliselt pikim) jaotus ; neid on kolm: Ürgeoon, Agueoon ja Fanerosoikum. Evolutsioon-Süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustamine. Bioloogiline evolutsioonseisneb elu ajaloolises arengus Maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk-järgul keerukamate eluvormide tekkesm aga ka osa liikide väljasuremises ja asendumises teistega, Bioloogiline evolutsioon on põhiliselt adaptiivse iseloomuga.
10. mandunud elundid- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis. 11. pseudogeen- genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. 12. fülogenees- liigi või sugulasliikide rühma evolutsiooniline arengukäik. 13. geokronoloogiline skaala- geoloogiline ajaarvamine. 14. eoon- geokronoloogilise skaala suurim jaotis (Ürgeoon, Agueoon, Fanerosoikum) 15. aegkond- geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine. Eoon jagatakse aegkondadeks. 16. ajastu- geokronoloogilise skaala suurjaotustest lühim. Aegkond jagatakse ajastuteks. II Evolutsiooni vormid: 1. füüsikaline evolutsioon 2. keemiline evolutsioon 3. bioloogiline evolutsioon 4. sotsiaalne evolutsioon III J.B Lamarcki evolutsiooniõpetuse põhiseisukohad. 1
Töötage teemaga kella 13.40-ni ja saatke tulemus minu meilile. Töö võib jääda lõpetamata, sest kes uurib muuseumis põhjalikumalt ringi, sel läheb ka rohkem aega! Lõpetame siis järgmisel neljapäeval. Jõudu tööle! Tööleht: ELU ARENG MAAL EELKAMBRIUM Vt. õpik lk. 95 tabelit! Arhaikum ehk Ürgeoon Arhaikum ehk Ürgeoon on Maa geoloogilise ajaloo vanim eoon, eelnes Proterosoikumile. Algas 4,6 miljardit aastat tagasi ja kestis umbes 2,1 miljardit aastat. Arhaikumi geokronoloogiline tabel Vanimateks elu jälgedeks on peetud väga erineva vanusega leide (3,46 miljardi aasta vanuseid tsüanobaktereid Austraaliast; 3,8 ja 3,87 miljardi aasta vanuseid mikroorganismide elutegevuse jälgi Gröönimaa settekivimeist), kuid võimsamate mikroskoopide ja tundlikemate mõõteriistade abil on nii vanade elujälgede tõestused kõikuma löönud
jooksul tekkinud kivimid moodustavad ladekonna. Ajastu all mõeldakse ligikaudselt piiritletud pikemat ajavahemikku, mille tunnuseks on teatavad olud või sündmused. Tavaliselt vaadeldakse ajastuid mingi periodiseeringu raames. Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Neodarvinlikus evolutsiooniteoorias valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ning looduslik valik. Eoon- geokronoloogilise skaala suurim jaotus; neid on kolm: Ürgeoon, Agueoon, Fanerosoikum. Evolutsiooniteooria- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjalikke tegureid ning mehhanisme. Feneetiline- fenotüüpidesse puutuv, individuaalse arengu, ehituse ja talitluse iseärasusi hõlmav. Kivistis e. fossiil- on mistahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
MÕISTED : Bioloogiline evolutsioon - Elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena autoreprodutseeruvatest süsteemidest. Eoon - (Igavik), geokronoloogilise skaala suurim (ajaliselt pikim) jaotus, neid on kokku 3 : Ürgeoon, Agueoon ning Faneroisoikum Evolutsiooniteooria- Teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid. Fossiil - Kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Geokronoloogia - Geoloogiline ajaarvamine,geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel.
Maa geoloogiline areng ja evolutsioon. Geokronoloogiline skaala Eesti atlas Maa on 4,5 miljardit aastat vana. Praegu elame 21. sajandil eoon on Faneresoikumi aegkond Kainosoikumi( uusaegkond), kvaternaari ajastul, kui veel spetsiifilisemaks minna siis on ladem, ladestik, ladestu (kohalikul tasandil). Inimese areng. ( Film ,, Aegade alguses ,, ) Maa, kui süsteem Jaan: ,, Päikese süsteem on üks SUUR süsteem" Süsteem- on kreeka keelest ühendustervik , näiteks Mendelejevi keemiliste elementide perioodilisussüsteem Päikesesüsteem- süsteem , mille keskmes on päike ja mille ümber tiirlevad planeedid. Maal
Summaarne kiirgus · Kiirgust iseloomustab: o Lainepikkus(UV, infropunakiirgus) o Sagedus o NB! Suur lainepikkus, väike sagedus. · Kiirguse jaotuses on oluline: o Maa kerakujulisus o Maa kujuteldav telg on kaldu Maa pöörlemise suhtes. Maa teke · Geoloogiline aeg-aeg, mille jooksul on eksisteerinud planeet MAA (4,5 miljardit aastat)(loe õpikust maa tekkimine) · geoloogiline ajaarvamine jaguneb: o eoon-kõige pikem periood(üle 100 milj.a) o aegkond-Maa ajaloo pikem periood(100 milj.a) o ajastu-Maa ajaloo lühem periood(10 milj.a) · Paleontolooga-tadus elu arengust enne käesolevat geoloogilist momenti. · Paleontoloogia uurimisobjektid on: o Väljasurnud organismid ja isendid. · Fossiilid e kivistised-kauges minevikus elanud organismide jäänused, mis on säilinud setetes ja settekivimites.
23.Kuidas seletas Lamarck organismide omaduste ostarbekohasust? 24.Mida tähendab Darwini järgi olelusvõitlus? 25.Mis on tingitud elu arengus aeglasemaid ja kiiremaid perioode? Tooge näiteid aegkondadest. 26.Millised eeldused võimaldasid Darwinil luua teadusliku evolutsiooniteooria? Mõisted: Aegkond Evolutsiooniteooria Kunstlik valik Mandunud elund RNA-maailm Bioloogiline evolutsioon Feneetiline Kambriumiplahvatus Palentoloogia Olelusvõitlus Eoon Fossiil Ribosüüm Pseudogeen Ajastu Evolutsioon Geokronoloogia Looduslik valik Keemiline evolutsioon Pseudogeen
Maa teke ja areng l. Milliseid ajaühikuid kasutavad geoloogid Maa arenguperioodide tähistamiseks? Alusta pikimast ja lisa ka perioodide ligikaudsed pikkused. Geoloogid kasutavad Maa arenguperioodide tähistamiseks geokronoloogilist skaalat, mis on välja töötatud fossiilide leviku uurimise alusel. Geoloogilise ajaarvamise suurim ühik on eoon. See jaguneb komeks perioodiks: pikim on Fanerosoikum (542...tänaseni); järgmine on Proterosoikum (2500...542); Arhaikum (4,55...2,5 miljardit aastat tagasi). 2. Millise tekkega kivimitest on geoloogid eelkõige huvitatud, et uurida Maa ajalugu? Miks? Geoloogid on kõige rohkem huvitatud settekivimitest, kuna need sisaldavad mitmesuguste loomade ja taimede kivistunud jäänuseid ehk fossiile. Nii nad saavad uurida millal need
ut.ee/BGGM/eluareng/kivististe_maaraja.html Pildi kopeerimiseks ava pilt, parem hiireklahv kopeeri pilt leia tabelis õige lahter, kleebi, vähenda pilti! · Kirjelda lühidalt, milline oli Maa kliima erinevates ajastutes http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/ · Kirjuta vähemalt 5 erinevasse lahtrisse Eesti geoloogilise vaatamisväärsuse nimetus (kohanimi), mille teke on pärit just sellest ajastust. http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/index.html EOON AEGKOND AJASTU TÄHTSAMAD KLIIMA GEOLOOGILISED FOSSIILID VAATAMISVÄÄRSUSED EESTIS Faner Kainosoikum kvaternaar Q jääaeg Viru Raba osoiku uusaegkond ~1,8 milj m Neoneen N kliima hakkas
- Kriit Hävinesid dinosaurused ja paljud merelised loomarühmad. Meteoriidikatastroof.
Uusaegkond ehk kainosoikum
- Paleogeen imetajate kiire evolutsioon. Kiskjalised, kabjalised, londilised, närilised ja ahvilised
- Neogeen inimlaste ilmumine
- Kvarternaar Inimühiskonna kujunemine
MÕISTED LK 66
Aegkond geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel;eoon jaotub
aegkondadeks ja aegkond ajastuteks.
Ajastu geokronoloogilise skaala suurjaotustest kolmas(lühim):aegkond jaotatakse ajastuteks.
Bioloogiline evolutsioon bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni
tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest.
Eoon (
PALEOBIOGEOGRAAFIA See kirjeldab ja seletab (oletab) möödunud aegade elustikku ajas ja ruumis · tugineb paleontoloogilistele leidudele, andmetele paleoklimatoloogiast, paleogeograafiast ja laamtektoonikast, kaasaegse biogeograafia seaduspärasustele. ARHAIKUMI EOON 4600-2500 milj.a.t. · Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse · Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid · 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid · Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. · Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus
kohta. Palentoloogia- teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fosiilide kaudu. Olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentidega, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuur-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms tingimuste talumises. Eoon- geokronoloogilise skaala suurim jaotus. Neid on kolm ürgeoon,agueoon ja fanerosoikum Fossiil organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Ribosüüm- katalüütilise ehk ensümaatilise aktiivsusega RNA-molekul Pseudogeen- on organismides "vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. Ajastu-geokronoloogilise skaala suurjaotustest kolmas(lühim): aegkond jaotatakse ajastuteks.
peale paisatud. Ajaarvestuse meetodeid Ent ometi on selleski kaoses võimalik korda luua. Selleks kasutavad geoloogid ajaarvestuse meetodeid. Need võivad olla suhtelised (vaadeldav kiht on teisest noorem, vanem või sellega ühevanune) või absoluutsed, väljendudes konkreetsetes ajaühikutes. Maa ajalugu jaotatakse väga pikkadeks perioodideks aegkondadeks. ELU ARENG MAAL I. Arhaikum ehk Ürgeoon Arhaikum ehk Ürgeoon on Maa geoloogilise ajaloo vanim eoon, eelnes Proterosoikumile. Algas 4,6 miljardit aastat tagasi ja kestis umbes 2,1 miljardit aastat. Vanimateks elu jälgedeks on peetud väga erineva vanusega leide (3,46 miljardi aasta vanuseid tsüanobaktereid Austraaliast; 3,8 ja 3,87 miljardi aasta vanuseid mikroorganismide elutegevuse jälgi Gröönimaa settekivimeist), kuid võimsamate mikroskoopide ja tundlikemate mõõteriistade abil on nii vanade elujälgede tõestused kõikuma löönud.
7. Miks tekkis elu esialgu ainult vees? 8. Kuidas tekkis atmosfääri hapnik? 9. Kuidas on omavahel seotud hapniku hulga suurenemine ja rauamaagi tekkimine? 10.Millal ,,kolis" elu veest maismaale? 11. Tõene või väär? Paranda väärad õigeks eitust kasutamata. a) Kriit on keskaegkonna noorim ajastu b) Homo sapiens tekkis Neogeenis c) Elu tekkimne algas Kambriumi ajastul d) Ajaliselt kõige pikem eoon on Arhaikum e) Fanerosoikum on kestnud vähem kui miljard aastat Vasta joonise ja vajadusel ka õpiku ja interneti abil: 12. Mis kivimid Põhja Eesti paekaldal kõige vanemad? Kui vanad? 13.Kui suur on vanusevahe Põhja-Eesti paekalda kõige nooremate ja vanemate kivimite vahel. 14.Mida arvad, miks on paekalda keskosa kõige rohkem õõnsaks kulunud? 15.Millised siinsetest kivimitest on kasutusel või kasutatud maavaradena millegi tootmiseks? 16
Kodutöö nr.1. Maa kui süsteem l) Milliseid ajaühikuid kasutavad geoloogid Maa arenguperioodide tähistamiseks? Alusta pikimast ja lisa ka perioodide ligikaudsed pikkused. Geoloogid kasutavad Maa arengu perioodide tähistamiseks geoloogilist aega, mis on jagatud väiksemateks üksusteks, mida nimetatakse geokronoloogilisteks ja geokronomeetrilisteks üksusteks. Geokronoloogilised üksused alatest pikimast on: eoon, aegkond, ajastu, ajastik. Need üksused jagunevad ka omakorda mitmeteks lühemateks üksusteks. 2) Millise tekkega kivimitest on geoloogid eelkõige huvitatud, et uurida Maa ajalugu? Miks? Arvan, et geoloogid on eelkõige huvitatud sette-, moonde- ja tardkivimitest, sest nendest kolmest on moodustunud meie mandriline maakoor ning sinna võib olla teistest kohtadest rohkem säilinud mis tahes eluvormi või selle tegevuse mineraliseerunud jäljendeid ehk fossiile
BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. AEGKOND- geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotud aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. AJASTU- geokronoloogilise skaala suurjaotusest kolmas (lühim): aegkond jaotatakse ajastuteks. EOON- geokronoloogilise skaala suurim (ajaliselt pikim) jaotus; neid on kolm: Ürgeoon, Agueoon ja Fanerosoikum. FENEETILINE- fenotüüpidesse puutuv, individuaalse arengu, ehituse ja talitluse iseärasusi hõlmav (muutlikkus, käsitlus, uurimistse). KAMBRIUMI PLAHVATUS- piltlik väljend Kambriumiajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese
meri , Aafrika Idarannik · Koraalriffide liigid Randa ääristav Platvormriff Barjäärriff Atoll · Vetikametsad pigem jahedamates vetes Paleobiogeograafia · Kirjeldab ja seletab möödunud aegade elustikku ajas ja ruumis · Tugineb paleontoloogilistele leidudele, andmetele paleoklimatoloogiast, paleogeograafiast ja laamtektoonikast, kaasaegse biogeograafia seaduspärasustele · ARHAIKUMI EOON 4600-2500 milj.a.t. Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) · PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus
üksusteks. Ühikute süsteemid: kronostratigraafilised ühikud(ainus kriteerium on aeg, ideaalne juhus) geokronoloogilised ühikud litostratigraafilised ühikud(eraldatakse kivimite litoloogilise koostise järgi) kihtkond, kihistu, kihistik ja kiht biostratigraafilised ühikud(eraldatakse faunistiliste ja floritstiliste tunnuste alusel) biotsoon, pime ala Kronostratigraafilistel ühikutel on ka geokronoloogiline vaste: Ladem ehk eoon Ladekond ehk aegkond Ladestu ehk ajastu Ladestik ehk ajastik Lade ehk iga Alamlade ehk alamiga 5. Geokronoloogiline skaala Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab Maa 4,6 miljardi aastase ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks üksusteks. Skaala põhiüksuseks on ajastu, mis on jagatud 2-5 ajastikuks. Ajastus koondatakse aegkondadeks, mis omakorda moodustavad eoone.
Geokronoloogilise skaala põhiüksuseks on ajastu, mis jaotatakse 2-5 ajastikuks. Ajastikud omakorda igadeks, millede arv igas ajastikus võib olla väga erinev. Ajastuid rühmitatakse aegkondadeks, mis omakorda moodustavad eoone. Aegkonnad(10): Kainosoikum, Mesosoikum, Palesoikum, Neoproterosoikum, Mesoproterosoikum, Paleoproterosoikum, Neoarhaikum, Mesoarhaikum, Paleoarhaikum, Eoarhaikum. Ajastud: näiteks Kambrium, Juua jt. Geokronoloogiline skaala: eoon-aegkond-ajastu-ajastik-iga 6. Põhjavee teke, paiknemine ja likumine pinnases. Põhjavee teke: jaguneb 3 rühma: (1)infiltratsiooniveed põhjavesi, mis moodustub pinnvee ja sademete infiltreerumisel. Sedasi on tekkinud valdav osa põhjaveest. (2) sedimentatsiooniveed - vesi, mis on suletud setenditesse nende moodustumisel nt merelistes basseinides või, mis migreerus omaaegsetes setetes ning mattus koos nendega
eksisteerisid väikeste ööloomadena. Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud. Aegkonna lõpul hakkasid levima õistaimed ja sellega koos mitmekesistusid ka putukad. 8. Mis oli imetajate kiire mitmekesistumise eelduseks Uusaegkonna alguses? Hiidroomajad hävisid ja kliima soojenes. Õpik lk. 66 - 67 Mõisted Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks Ajastu - geokronoloogilise skaala suurjaotustest kolmas (lühim): aegkond jaotatakse ajastuteks Bioloogiline evolutsioon bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest atoreprodutseeruvatest süsteemidest Eoon - (< kr. igavik) geokronoloogilise skaala suurim (ajaliselt pikim) jaotus; neid on kolm: Ürgeoon, Agueoon ja Fanerosoikum.
5672 ± 0.0006). Esialgne atmosfäär moodustus vulkaanilistest gaasidest. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Elu tekke tõenäosus jääb ajavahemikku 4- 3,5 miljardit aastat tagasi. VANUS (MILJONIT EOON AEGKOND AJASTU AASTAT) Kvaternaar 1,806 Kainosoikum Uusaegkond Neogeen 23,03 Paleogeen 65,5
keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. Agenda 21 - ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on paljude riikide vastava valdkonna tegevuskavade koostamise aluseks; heaks kiidetud 178 riigi esindajate poolt 1992.a. Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna ja arengukonverentsil.
381a. Konstantinoopoli kirikukogul formuleeriti, et jumaluses on kolm isikut ja üks olemus. 451 a. Chalkedoni kirikukogul formuleeriti, et Jeesusel oli kaks loomust jumalik ja inimlik, mis on ühes isikus, kellel on sama olemus inimestega inimlikus. Jeesuse isikusaladus peitubJumala ja inimese ühtekuuluvuses ühes ja samas isikus.45 Niisiis sai Nikaia kirikukogul loomisest ,,ex nihilo" esimest korda kristlik ametlik doktriin, ,,mis sätestas, et Kristus ei ole pelgalt loodud olend ega eoon. Looja ja lunastaja on üks".46 Kirikuloolane Kaisarea Eusebius esitas usutunnistuse, mille sõnastusele lisati juurde ,,rida anateemasid, milles ariaanliku teoloogia üksikud äärmusseisukohad hukka mõistetakse".47 Püha Vaimu küsimuses vaidlusi ei tekkinud, vaid jäädi lihtsa lause juurde: ,,/meie usume/ ka Pühasse Vaimusse".48 Püha Vaimu isikulisuse probleem kerkis üles peale Aleksandria sinodit 362 a. ,,Just siin
triiv osoonikiht mäestike teke, mand- taimestik rijäätumised lõuna- Juura aegkonnas poolkeral kuiv tekkisid kliima dinosaurused · Muutused erinevate allikatega võrreldes o Terminid on muutunud ja ajad läinud varasemaks (aegkond =eoon) Muutused 1. prokarüootse raku teke 2. eukarüootse raku teke a. endosümbioos ehk bakterite kolimine teise rakku elama - mitokondrid ja kloroplastid b. invaginatsioon ehk membraanide teke 3. hulkraksuse teke a. eluea pikenemine 4. a) taimeriigis o maismaale kolimine kinnitumisvahendid kutiikula ehk vahakiht, mis kataks taime ja takistaks vee aurumist
Uusaegkonnas algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetajate rühmad – vaalalised ja loivalised – kohastusid eluks veekeskkonnas, siirdudes maismaalt tagasi vette. Neogeeni ajastul olid kliima ja loomastik sarnased tänapäevasega. Lisainfo Eoonid, aegkonnad ja ajastud on vanuse järjekorras järgmised: Proterosoikum ehk Agueoon Fanerosoikum (eoon) o Paleosoikum ehk Vanaaegkond Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon Perm o Mesosoikum ehk Keskaegkond Triias Juura Kriit o Kainosoikum ehk Uusaegkond Paleogeen Neogeen 5
Kemostratigraafia Erinevate keemiliste elementide ja nende isotoopide suhete järgi vanuse määramine. Järjenstratigraafia Veetaseme muutumisel ajas vahelduvad ka setete liigid, mis ühte kohta settivad. (nt sügavas vees savi, madalas vees liiv) Geokronoloogia absoluutne vanus Kronostratigraafia suhteline vanus (?) Geokronoloogiline hierarhia : Alamiga -> iga -> ajastik -> ajastu -> aegkond -> eoon Ja vastavad kronostratigraafilised üksused Alam-lade -> lade -> ladestik -> ladestu -> ladekond -> ladem Absoluutset vanust dateeritakse radioaktiivse lagunemise algaine ja saaduse vahelise suhte abil. Eri vanusega esemete vanuse määramisel kasutatakse erinevaid elemente. (nt Süsiniku abil kuni 70000 aastat vanu (orgaanilisi) esemeid, raskemaid elemente suurematel vanustel).
alumistes kihtides, õhk liigub keskelt väljapoole. Arteesia vesi e surveline põhjavesi - sügaval maakoore kihtide vahel paiknev põhjavesi, mis väljub maapinnale surve all. Atmosfäärifront, vt front. D Delta - jõesuudme tüüp, kus jõesuudmesse kuhjunud setete tõttu jaguneb jõgi mitmeks harujõeks ja jõesuue muutub sageli kolmnurgakujuliseks. E Eesti põhikaart - Maa-ameti koostatav kogu Eesti ala kattev topograafiline kaart. Eoon - geoloogilise ajaarvamise suurim ühik, jaguneb aegkondadeks, ajastuteks ja ajastikeks. Erosioon - vooluvete, lainete, tuule või liustiku kulutav tegevus, mille käigus uhutakse ära kivimeid, setteid ja mulda. Eutrofeerumine - veekogude rikastumine toitainetega, mis soodustab veekogude kinnikasvamist. F Fennoskandia - Ida-Euroopa platvormi loodeosas asuv geoloogiliselt ehituselt ühtlane ala, mis koosneb Kambriumi-eelsetest tard- ja moondkivimitest, hõlmab Soome, Karjala, Koola