Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid a) Väikseim evolutsioneeruv üksuk on populatsioon.Mutagenees, geenivool,geenitriiv,looduslik valik mikroevolutsiooni tegurid. Mutatsioonid on geneetilise muutlikkuse esmaseks põhjuseks. (Geenimutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene.) Geenivool toomingavaksiku individuaalne muutlikkus, geenitriiv -, pudelikaelaefekt - katastroofi tagajärjel hävinud populatsioon. Nt. Mingi taimeliik, rajajaefekt väike osa populatsioonist rändab välja ja asustab kuskil maa. Nt. Gröönimaa asustamine Looduslik valik Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilisest tegurist Kohastumine on teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine mitmes liigis, kohanemine teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine ühes liigis. Keskkonnast tingitud:talvitumine, kasulik organismi rühmale:mesilased Suhteline
liigi teised populatsioonid. Selgita, milles seisneb geenivool ehk geenisiire ja geenitriiv. (Ära aja neid omavahel segamini tee selgeks, mis vahe neil on). Geenivool e. geenisiire- alleelide levimine üle liigi ning populatsioonide geneetiline ühtlustumine. Liik säilib tervikuna ja takistatud on uue liigi eraldumine. Geenitriiv- alleelide sagedus võib põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. 11. Selgita geenitriivi erijuhte: pudelikaelaefekt ja asutaja- ehk rajajaefekt. Too kummagi kohta näiteid. Pudelikaelaefekt- looduskatastroofid ja küttimine võivad viia populatsiooni arvukuse madalale. Kui populatsioon taastub, siis on see teistsuguse geneetilise struktuuriga. Nt: küttitakse ühte kindlat loomaliiki järjekindlalt ja see sureb välja. Taastumise korral pole see liik enam sama populatsiooniga, kui varem. Rajajaefekt- uuel asualal asuva populatsiooni genofond on vaesem, kui lähtepopulatsiooni oma
Mõisted lk 84 Adaptatsioon- Organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- rajajaefekt Bioloogiline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloodilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. Geenivool- (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade
hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms. tingimuste talumises. *Populatsiooni geneetiline struktuur alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. *Populatsiooni genofond (genofond) populatsiooni (liigi) kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. *Pudelikaelaefekt geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutises olulisest vähenemisest. *Rajajaefekt - (Asutajaefekt) geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. *Stabiliseeriv valik loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnistab olemasolevaid kohastumusi, kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega. *Suunav valik loodusliku valiku tüüp; tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine
Geen, kromosoom ja genoommutatsioonid. Kombinatiivne muutlikkus ema+isa pärilik materjal Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide või nende osade vahel, põhjuseks ränne, tagajärjeks geneetilise materjali ühtlustumine. Geneetiline triiv juhuslikud muutused populatsiooni geenistruktuuris, väikestes populatsioonides. Nt: juhuslike isendite hukkumine, pudelikaela efekt, rajajaefekt Looduslik valik evolutsiooni liikumapanev jõud, seisneb ebavõrdses paljunemises, pärilikus muutlikkuses, olelusvõitluses. Olelusvõitlus organismide elutegevuse/paljunemise sõltuvus keskkonnateguritest. Nt: sobiva elupaiga ja partneri otsimine, toidu hankimine, vaenlastega/konkurentidega võitlemine. Kohastumine 1)loodusliku valiku tulemus/tunnus 2)kõige väiksem evolutsiooniline muutus
Mutatsioon pole letaalne(surma põhjustav), siis pärandub see põlvest põlve. Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv alleeli- ja genotüübi sageduse juhuslikus suunas muutumine. Toime: vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides, suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Pudelikaelaefekt populatsiooni arvukuse ajutine vähenemine. Rajajaefekt uue populatsiooni rajava isendirühma väikene arvukus. Looduslik valik populatsiooni isendite valikuline ellujäämine ja ebavõrdne paljunemine. Olelusvõitlus org. elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest. Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Stabiliseeriv valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Keskkonnating. ei muutu, väheneb fenotüübiline muutlikus ja kohastumused säilivad
alleelid ning muud geneetilised elemendid Geenivool migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel Geneetiline triiv geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades Pudelikaelaefekt olukord, kus populatsiooni isendite arv kahaneb tohutult looduskatastroofi või inimtegevuse tulemusena, allesjäänud isendid panevad aluse uuele populatsioonile Rajajaefekt Uue populatsiooni asutab väga väike arv isendeid, kes on pärit mõnest suuremast populatsioonist 6. Millised tegurid (4) võivad muuta populatsiooni geneetilist struktuuri? 1)geneetiline triiv 2)geenivool 3)pudelikaelaefekt 4)rajajaefekt 7. Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri kombinatiivne muutlikkus? Viljastumisel on suur osa juhuslikkusel, sest seda, milline seemnerakk
Adaptsioon - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise muutumine) sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisidega. Asutajaefekt - ehk rajajaefekt, mis on geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uue populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogiline isolatsioon - (ristumisbärjäär), mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elaate isendite vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke - (allopaatiline ehk geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises evulutsioonis.
kirjandus http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/jar jest-rohkem-sunnib-pakse-ja-raskeid- michelini-beebisid.d?id=63860020 Evolutsioonimehhanismid Mutatsioon Geenivool Looduslik valik Geenitriiv University of California Museum of Paleontology's Understanding Evolution Geneetiline triiv: asutaja- ehk rajajaefekt Uue elupaiga asustamine kuskil eemal Geneetiline triiv: pudelikaelaefekt Kombinatiivne muutlikkus sugulisel paljunemisel Mida suurem geneetiline mitmekesisus, seda suurem on ka evolutsioonipotentsiaal.
t. nende eristumise pidurdumine. 4.Geenitriiv - juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. 1)vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides 2)suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel See võib olla põhjustatud näiteks looduskatastroofidest nagu metsatulekahjud. Pudelikaelaefekt Algsest, oma kindla geenifondiga populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. See muudab suure tõenäosusega uue populatsiooni geenifondi. Rajajaefekt-geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. 5.Looduslik valik - seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasusest. Keskkonna piiravad tegurid võivad olla nii biootilised( konkurendid, vaenlased) kui ka abiootilised( ebasoodne temperatuur). Organismide sõltuvust kõigist neist tingimustest nimetas Darwin olelusvõitluseks ( ellujäämise ja paljunemise
Mingi komas rakka neelab alla aeroobse bakteri (mis hiljem taandareneb mitokondriks) ja tsüanobakteri (mis hiljem taandareneb klorplastiks). Põhjus, mis arvatakse om see, et mitokondris ja plastiidis on oma DNA, ribosoomid, nad on ümbritsetud kahekordse membraaniga JA suudavad ka praegu iseseisvalt paljuneda 6. Evoutsiooni geneetilised alused: popul geneetiline struktuur, geenivool, geneetiline triiv (sh pudelikaelaefekt ja rajajaefekt). Evolutsioon toimub alati organisüsteemides, üksikindiviidid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismi rühm on populatsioon. (Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil). Genofond = geenifond populatsiooni kõik geenid ja alleelid. Populatsiooni geneetiline struktuur populatsiooni geenide ja alleelide arvuline suhe 14 R ja 6r EHK 14:6 MIKROEVOLUTSIOON: 1
- kromosoomm ¼ - ½ kromosoomist on mutateerunud , nt: Angelmanni sündroom -genoomm muutunud on kromosoomide arv, nt: Downi sündroom 2.)Rekombinantne mehhanism kohtuvad harva esinevad retsetsiivsed alleelid, nt: kuuljatel sünnib kurt laps 3.)Geenitriiv teatud geeni esinemissagedus tõuseb järsult -pudelikaelaefekt see hakkab tööle peale katastroofi või erilist sündmust kui domineerima hakkab varem vähemuses olnud geen - rajajaefekt , nt: lennuki vms kaudu satub saarele nt mingi taime seeme, mis on piisavalt domineeriv, et kohalikud liigid välja suruda. 6.Looduslik valik Evolutsiooni mehhanismid käivitavad loodusliku valiku, mis on evolutsiooni liikuma panevaks jõuks. Koosneb järgnevatest etappidest: (liblika näide, kelle tavaline elukeskkond on muutunud) 1.)järglasi on väga palju 2.) mõnel järglasel avaldub mutatsioon 3.) olelusvõitlus uus tunnus saab eelise konkreetses keskkonnas, mis on varasest erinev 4
populatsioonis. Geenivool- populatsiooni geneetilise struktuuri muutus migratsiooni ehk rände tõttu. Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutus, s.t sõltumata looduslikust valikust, näiteks hukkumine katastroofides. See jaguneb kaheks: · pudelikaelaefekt- tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. · rajajaefekt ehk asutaja efekt(põhjapõtrade ränne põhjast lõunasse) Populatsiooni genofond- populatsiooni kõigi isendite geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumik. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga ainult järgmistel tingimustel: - populatsioon on väga suur (s
populatsioonis. Geenivool- populatsiooni geneetilise struktuuri muutus migratsiooni ehk rände tõttu. Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutus, s.t sõltumata looduslikust valikust, näiteks hukkumine katastroofides. See jaguneb kaheks: · pudelikaelaefekt- tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. · rajajaefekt ehk asutaja efekt(põhjapõtrade ränne põhjast lõunasse) Populatsiooni genofond- populatsiooni kõigi isendite geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumik. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga ainult järgmistel tingimustel: - populatsioon on väga suur (s
mutatsioonide mõju vähendamiseks. Geenivool e. geenisiire- uute isendite sisseränne, kes ristuvad kohapealsetega) 2) Olemasolevate alleelide sageduse muutus (geenitriiv- väiksemates populatsioonides jääb juhuslikult ellu juhuvalim. Näiteks looduskatastroofide korral. Ellujäänud isendid kujundavad konkurentsivabades tingimustes uued põlvkonnad. Rajajaefekt- populatsioonist eraldub isendite grupp juhuvalimina ning uues levilas kujundatakse rohkearvuline järglaskond) 3) Genotüüpide sagedus e. populatsiooni geneetiline struktuur (Väiksearvulistes isoleeritud organismirühmades ristuvad isendid omavahel ja oma järglastega, mille tulemusena tõuseb homosügootsusaste e. tunnused kinnistuvad. Võib toimuda ka uute
ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogilise või ökoloogiliste tõkete tõttu. 15. Mõisted Olelusvõitlus isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast. Homoloogiline organ ehitusplaanilt sarnased organid Mandunud elund talitluselt tähtsusetud elundid Eukarüoot päristuumsed Prokarüoot eeltuumsed Genofond kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elemntide kogum Rajajaefekt geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rjava isendi rühmaväiksest arvukusest
50/500-reegel (50/500 rule) – Reegel, mille kohaselt normaalne geneetiline mitmekesisus säilib vaid neis populatsioonides, kus on vähemalt 50 kuni 500 paljunemisvõimelist isendit. Populatsiooni pudelikael (population bottleneck) – Olukord, kus populatsiooni arvukus on väga oluliselt vähenenud. Populatsiooni pudelikael viib tihti popultsiooni geneetilise mitmekesisuse vähenemisele, sest isendid, kes kannavad haruldasi alleele, on surnud või ei saa paljuneda. Rajajaefekt (founder effect) – Populatsiooni pudelikaela erijuht, mille puhul lähtepopulatsioonist irdunud või eemaldatud üksikud isendid panevad aluse uuele populatsioonile. Rajajaisendite väikese arvu ja sellest tingitud geenitriivi tõttu on uue populatsiooni geneetiline mitmekesisus väike ja alleelide sagedus erineb oluliselt lähtepopulatsiooni alleelide sagedusest. Demograafiline stohhastilisus (demographic variation, demographic stochasticity) –
juhus. St. Et puhtstatistilistel põhjustel võib alleelide ja seetõttu ka genotüüpide sagedus põlvest põlve muutuda. Geneetilisel triivil on kahesugune toime: 1) vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides. 2) Suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Pudelikaela efekt- pärast looduslikku katastroofi populatsiooni taastudes on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga. Rajajaefekt-(asutajaefekt) kui uue asuala asustab väike isendirühm ning sellest rühmast saab selle ala püsiv elujõuline asurkond, siis selle genofond on kindlasti vaesem kui lähtepopulatsiooni oma. Seda nähtust nimetataksegi rajajaefektiks. 3. Looduslik valik (LV) on ainus evolutsioonitegur, mis võib pikemat aega toimida kindlas suunas, luues populatsiooni või kogu liigi isendite ehituse ja talitluse kooskõla elukeskkonna tingimustega- kohastumuse
PSEUDOGEEN- genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. RIBOSÜÜM- katalüütilise ehk ensümaatilise aktiivsusega RNA- molekul. RNA-MAAILM- elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjateks olid isereprodutseeruvad RNA- molekulid, ribosüümid. ADAPTATSIOON- organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. ASUTAJAEFEKT- ehk rajajaefekt on geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. BIOLOOGILINE ISOLATSIOON- ehk ristumisbarjäär on mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukt ristumist ühel alal elavate liikide vahel. ERIMAINE LIIGITEKE- ehk allopatriline ehk geograafiline liigiteke on liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis.
ristumised on vabad ehk juhuslikud, mutagenees muutub, popultasioon on isoleeritud, puudub looduslik valk. Muutuda võib isendite geenide ja kromosoomide struktuur ja arv, samuti geenide ja genotüüpide sagedus. Mikrorevolutsioon. Mutatsioonid on geenide muutumise põhjus. Puhtstatistilistel põhjuste võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muututda geneetiline triiv. Pudelikaelaefekt paar isendit elavad üle nt looduskatastroofi, kuid neil ei ole kogu genofondi. Rajajaefekt kohastumine mugavate tingimustega. Looduslik valik Kohastumine koosküla elukeskkonna tingimustega. Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilisest erinevusest ja elutingimuste piiravast toimest.Individuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses ongi looduslik valik. Sõltuvalt valiku
Geneetiline triiv: alleelidesagedus võib põlvkonniti juhuslikus suunas muutuda (mida väiksem on populatsioon). · Vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides. · Suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Triivi intensiivsust põhjustavad looduskatastroofid. Pudelikaelaefekt: populatsiooni taastudes on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga. Vähendab populatsiooni muutlikkust. Rajajaefekt e asutajaefekt: kui mingi uue asuala asustab väike isendirühm, on selle genofond kindlasti eelmisest vaesem. Looduslik valik: evolutsioonitegur, mis võib pikemat aega toimida kindlas suunas, luues populatsiooni või liigi isendite ehituse/talitluse kooskõla elukeskkonna tingimustega kohastume. Seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest
(geenivahemikud, pseudogeenid). 1) Vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides. St üks variant võib kaduma minna ulatusliku kõikumise tagajärjel. 2) Suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Intensiivsust võib suurendada nt. katastroof. Kui pop. taastub, siis on teistsuguse gen. struktuuriga – pudelikaelaefekt . Kui väike hulk isendeid alustab uue populatsiooni, siis rajajaefekt e asutajaefekt . Mõni tavaline alleel võib muutuda haruldaseks või hoopis kaduda, samas kui mõni haruldane geneetiline element võib juhuslikult tavaliseks saada. Looduslik valik … on ainus evolutsioonitegur, mis võib pikemat aega toimida kindlas suunas, luues populatsiooni või kogu liigi isendite ehituse ja talitluse
äärmusvormidel madal kohastumusmäär. 141. Selektsioonikoefitsient. (s) Arv, mis mõõdab genotüübi kohasust, võrreldes populatsiooni edukama genotüübiga. 142. Juhuslik geenitriiv. Alleelisageduste muutus väikese ristuva populatsiooni põlvkondades juhuslike kõrvalekallete tõttu. 143. Pudelikaelaefekt. Geenitriivi erivorm, mille puhul populatsiooni arvukus on ajutiselt drastiliselt alanenud. 144. Rajajaefekt. Ehk asutajaefekt ehk arendajaefekt. Emapopulatsioonist irdunud indiviidide grupp, kes paneb aluse uue populatsiooni tekkele. Geenitriivi erimehhanism. 145. Pöidlaküüdiefekt. Alleeli eeldatust sagedam olemasolu, sest ta on aheldunud teise geeni alleeliga, mis suurendab indiviidi kohastumuslikkust selles populatsioonis. 146. Populatsiooni efektiivne suurus. Ideaalpopulatsiooni suurus,
Puudutab eelkõige mittekodeerivaid ja fenotüübis mitteavalduvaid osi. (geenivahemikud, pseudogeenid). 1) Vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides. St üks variant võib kaduma minna ulatusliku kõikumise tagajärjel. 2) Suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Intensiivsust võib suurendada nt. katastroof. Kui pop. taastub, siis on teistsuguse gen. struktuuriga pudelikaelaefekt. Kui väike hulk isendeid alustab uue populatsiooni, siis rajajaefekt e asutajaefekt. Mõni tavaline alleel võib muutuda haruldaseks või hoopis kaduda, samas kui mõni haruldane geneetiline element võib juhuslikult tavaliseks saada. Looduslik valik ... on ainus evolutsioonitegur, mis võib pikemat aega toimida kindlas suunas, luues populatsiooni või kogu liigi isendite ehituse ja talitluse kooskõla elukeskkonna tingimustega kohastumuse. Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises,
10. Geneetilise pudelikaela ja asutaja efekti mõisted Geenitriivi nähtused, mis on tavaolukorrast intensiivsemad. Populatsiooni pudelikael – olukord, kus arvukus on väga oluliselt vähenenud ning haruldased alleelid ei kandu järgmistesse põlvkondadesse edasi, sest idendid, kes neid alleele kannavad on surnud või ei paljune. Populatsiooni genofond väheneb. Pudelikael võib tekkida näiteks looduskatastroofide tulemusena. Rajajaefekt ehk asutajaefekt – vähesed populatsioonist eraldunud isendid panevad mujal aluse uuele populatsioonile. Uues populatsioonist on geneetiline mitmekesisus väiksem kui algpopulatsioonis. 11. Loodusliku valiku mõiste Looduslik valik - populatsiooni isendite valikuline ellujäämine ja ebavõrdne paljunemine. Tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Sõltuvalt valiku tingimustest ja populatsiooni genofondist võib looduslik valik avalduda
Neil on teistest bakteritest erinev rakukest ja membraan. Artikuleeritud kõne - häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine. Arukas inimene - nimetatud ka nüüdis, päris ja targaks inimeseks; ainus säilinud inimliik, mis tekkis 250 kuni 200 tuhat aastat tagasi Aafrikas. Umbes 100 tuhat aastat tagasi hakkas asustama ka kõiki teisi kontinente. Asendusema - vt. surrogaatema. Assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Asutajaefekt - vt. rajajaefekt ATP (adenosiintrifosfaat) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Australopiteek (lõunaahv) - perekond varaseid, tõenäoliselt esimene püstikäivaid (kahejalgseid) inimlasi. Elasid ajavahemikus 4,2 kuni 1,1 miljonit aastat tagasi Ida ja Lõuna Aafrikas. Lahknesid siredaks ja robustseks tüübiks. Mingist siredast liigist arvatakse põlvnevat esimene inimliik.
Mikroevolutsioon-Populatsioonis geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutus (mutagenees, geenivool, geneetiline triiv, looduslik valik) geenivool-ühtlustab Geneetiline triiv-alleelide arv võib väikeses populatsioonis põlvest põlve muutuda- vähendab geneetilist muutlikust, suurendab geneetilisi muutusi populatsioonide vahel(katastroofil) Pudelikaelaefekt- katastroofidel on jäänud väike populatsioon, vähen genofonde, populatsiooni taastused on populatsioon erinev eelmisest. Rajajaefekt- uue ala asutamisel on populatsiooni genofond vaesem, ning tekib uus geneetiline struktuur Looduslik valik seisned ebaühtlane paljunemine, isendite valikuline ellujäämine- tingitud geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest.- Olelusvõitlus- sõltuvus biootilistest, abiootilistest teguritest- Looduslik valik on individuaalse geneetilisest iseärasusest tulenev erinev edukus olelusvõitlusest Loodusliku valiku tüübid:
konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus-, jms. tingimuste talumises Populatsiooni geneetiline struktuur alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis Populatsiooni genofond populatsiooni (liigi) kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum Pudelikaelaefekt geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest Rajajaefekt geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest Ristumisbarjäär - bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja järgseid tegureid Stabiliseeriv valik loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnitab olemasolevaid kohastumusi, kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega
383. Pudelikaelaefekt: Pudelikaelaefekt populatsioonile on põhjustatud olukorrast, kus väliskeskkonna tegurite toimel populatsiooni isendite arv väheneb märgatavalt ja ellu jäävad vaid vähesed järglased, kui populatsioon on kaotanud liiga suure hulga oma geneetilisest varieeruvusest, siis populatsioon sureb välja, populatsiooni taastumisel on genotüüpide ja alleelide sagedused tänu üksnes väheste isendite allesjäämisele oluliselt muutunud, võrreldes algpopulatsiooniga. 384. Rajajaefekt: emapopulatsioonist irdunud isendite grupp paneb aluse uue populatsiooni tekkele, geneetiline struktuur on oluliselt erinev 385. Pöidlaküüdiefekt: eeldatavast kõrgem esinemissagedus, erinevatele geenide erinevatele alleelidele rakenduv selektiivne surve on erinev, siis nende geenide aheldumise korral ei pruugi üksik kahjulik alleel üldsegi populatsioonist elimineeruda, nt
isendeid kes on olemasolevate keskkonnatingimustega paremini kohastunud. - Kohasus - Valiku tüübid : suunav, lõhestav, stabiliseeriv - Selektsioonikoefitsent – arv mis mõõdab genotüübi kohasust võreldes populatsiooni edukama genotüübiga - Juhuslik geenitriiv: populatsiooni suhteline suurus, pöidlaküüdiefekt, pudelikaelaefekt (geenitriivi erivorm mille puhul populatsiooni arvukus on ajutiselt drastiliselt alanenud), rajajaefekt 83.Selektsioon Suhteline kohastumuslikkus- eri ökosüsteemides on erinevate tunnustega isendite kohastumuslikkus erisugune nt põllul on isendid heledama karvaga kui metsas 84.Populatsiooni tasakaaluseisund Tasakaalustav valik - Sirprakuline aneemia - Mutatsiooni-selektsiooni tasakaal - Mutatsiooni-geenitriivi tasakaal Mutageneesi ja selektsiooni vaheline tasakaal populatsioonis
annaabi.ee 
