Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid a) Väikseim evolutsioneeruv üksuk on populatsioon.Mutagenees, geenivool,geenitriiv,looduslik valik mikroevolutsiooni tegurid. Mutatsioonid on geneetilise muutlikkuse esmaseks põhjuseks. (Geenimutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene.) Geenivool toomingavaksiku individuaalne muutlikkus, geenitriiv -, pudelikaelaefekt - katastroofi tagajärjel hävinud populatsioon. Nt. Mingi taimeliik, rajajaefekt väike osa populatsioonist rändab välja ja asustab kuskil maa. Nt. Gröönimaa asustamine Looduslik valik Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilisest tegurist Kohastumine on teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine mitmes liigis, kohanemine teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine ühes liigis. Keskkonnast tingitud:talvitumine, kasulik organismi rühmale:mesilased Suhteline
liigi teised populatsioonid. Selgita, milles seisneb geenivool ehk geenisiire ja geenitriiv. (Ära aja neid omavahel segamini tee selgeks, mis vahe neil on). Geenivool e. geenisiire- alleelide levimine üle liigi ning populatsioonide geneetiline ühtlustumine. Liik säilib tervikuna ja takistatud on uue liigi eraldumine. Geenitriiv- alleelide sagedus võib põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. 11. Selgita geenitriivi erijuhte: pudelikaelaefekt ja asutaja- ehk rajajaefekt. Too kummagi kohta näiteid. Pudelikaelaefekt- looduskatastroofid ja küttimine võivad viia populatsiooni arvukuse madalale. Kui populatsioon taastub, siis on see teistsuguse geneetilise struktuuriga. Nt: küttitakse ühte kindlat loomaliiki järjekindlalt ja see sureb välja. Taastumise korral pole see liik enam sama populatsiooniga, kui varem. Rajajaefekt- uuel asualal asuva populatsiooni genofond on vaesem, kui lähtepopulatsiooni oma
Mõisted lk 84 Adaptatsioon- Organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- rajajaefekt Bioloogiline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloodilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. Geenivool- (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade
*Adaptsioon organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. *Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseeliseid ja viljastumisjärgseid tegureid. *Erimaine liigiteke (allopatriline e. Geograafiline liigiteke)liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. *Geenivool (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. *Geneetiline triiv (geenitriiv) alleeli-ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statilistes valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. *Geograafiline isolatsioon eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumili...
Geen, kromosoom ja genoommutatsioonid. Kombinatiivne muutlikkus ema+isa pärilik materjal Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide või nende osade vahel, põhjuseks ränne, tagajärjeks geneetilise materjali ühtlustumine. Geneetiline triiv juhuslikud muutused populatsiooni geenistruktuuris, väikestes populatsioonides. Nt: juhuslike isendite hukkumine, pudelikaela efekt, rajajaefekt Looduslik valik evolutsiooni liikumapanev jõud, seisneb ebavõrdses paljunemises, pärilikus muutlikkuses, olelusvõitluses. Olelusvõitlus organismide elutegevuse/paljunemise sõltuvus keskkonnateguritest. Nt: sobiva elupaiga ja partneri otsimine, toidu hankimine, vaenlastega/konkurentidega võitlemine. Kohastumine 1)loodusliku valiku tulemus/tunnus 2)kõige väiksem evolutsiooniline muutus
Liik on eri aladel elutsavateks asukondadeks ehk populatsioonideks. Populatsioon on mingi liigi isendid mingis piirkonnas (Nt Eesti). Populatsiooni genofond populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni geneetilise struktuur alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. Populatsiooni tasakaaluseisund: populatsioon väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valid Mutatsioon on populatsiooni geneetiline muutumine. Mutatsioon pole letaalne(surma põhjustav), siis pärandub see põlvest põlve. Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv alleeli- ja genotüübi sageduse juhuslikus suunas muutumine. Toime: vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides, suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Pudelikaelae...
alleelid ning muud geneetilised elemendid Geenivool migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel Geneetiline triiv geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades Pudelikaelaefekt olukord, kus populatsiooni isendite arv kahaneb tohutult looduskatastroofi või inimtegevuse tulemusena, allesjäänud isendid panevad aluse uuele populatsioonile Rajajaefekt Uue populatsiooni asutab väga väike arv isendeid, kes on pärit mõnest suuremast populatsioonist 6. Millised tegurid (4) võivad muuta populatsiooni geneetilist struktuuri? 1)geneetiline triiv 2)geenivool 3)pudelikaelaefekt 4)rajajaefekt 7. Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri kombinatiivne muutlikkus? Viljastumisel on suur osa juhuslikkusel, sest seda, milline seemnerakk
Adaptsioon - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise muutumine) sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisidega. Asutajaefekt - ehk rajajaefekt, mis on geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uue populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogiline isolatsioon - (ristumisbärjäär), mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elaate isendite vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke - (allopaatiline ehk geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises evulutsioonis.
kirjandus http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/jar jest-rohkem-sunnib-pakse-ja-raskeid- michelini-beebisid.d?id=63860020 Evolutsioonimehhanismid Mutatsioon Geenivool Looduslik valik Geenitriiv University of California Museum of Paleontology's Understanding Evolution Geneetiline triiv: asutaja- ehk rajajaefekt Uue elupaiga asustamine kuskil eemal Geneetiline triiv: pudelikaelaefekt Kombinatiivne muutlikkus sugulisel paljunemisel Mida suurem geneetiline mitmekesisus, seda suurem on ka evolutsioonipotentsiaal.
Mikroevolutsioon. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks . Mikroevolutsioon - liigi sisene evolutsioon, populatsioonide muutumine ja kohastumine. Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon . Populatsiooni iseloomustab: - Genofond - Geneetiline struktuur - Liigi levila ehk areaal Evolutsiooni tegurid: 1. Mutagenees (mutatsioonid) 2. Kombinatiivne muutlikus 3. Geenivool (geenisiire) rändamine 4. Geenitriiv juhuslik kõikumine 5. Looduslik valik 1. Geenmutatsioonid tekitavad uusi allele ja mõnikord ka uusi gene. Äädikkärbsetel geenmutatsioonid avalduvad mõnedes tunnustes: tiivad, kehavärvus, silmavärvus, peakuju .Kromosoommutatsioonid põhjustavad muutusi...
,,Värske vere" tulekuga ehk sisserändega tuleb juurde uus tunnus, mis seguneb teistega geneetiline mitmekesisus suureneb. 4.) Geneetiline triiv populatsiooni juhuslik, st looduslikust valikust sõltumatu (hävivad suvaliselt), geneetilise struktuuri muutus PUDELIKAELAEFEKT (vähesed jäävad ellu, läbivad pudelikaela) Järgneb geenitriivile Mõjutab eelkõige väikseid populatsioone Peale mingisugust katastroovi RAJAJAEFEKT ehk asutajaefekt Mingist populatsioonist jääb mingi jupike maha seotud rändega. Mahajääjad rajavad uue populatsiooni Geneetiline struktuur muutub mahajäämise tõttu 7. Looduslik valik ja selle vormide võrdlus, näited. Geneetilise muutlikkuse tekkimine ei ole veel evolutsiooniline muutus, sest nendel muutustel puudub suund. Suuna annab olelusvõitlus. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende
- kromosoomm ¼ - ½ kromosoomist on mutateerunud , nt: Angelmanni sündroom -genoomm muutunud on kromosoomide arv, nt: Downi sündroom 2.)Rekombinantne mehhanism kohtuvad harva esinevad retsetsiivsed alleelid, nt: kuuljatel sünnib kurt laps 3.)Geenitriiv teatud geeni esinemissagedus tõuseb järsult -pudelikaelaefekt see hakkab tööle peale katastroofi või erilist sündmust kui domineerima hakkab varem vähemuses olnud geen - rajajaefekt , nt: lennuki vms kaudu satub saarele nt mingi taime seeme, mis on piisavalt domineeriv, et kohalikud liigid välja suruda. 6.Looduslik valik Evolutsiooni mehhanismid käivitavad loodusliku valiku, mis on evolutsiooni liikuma panevaks jõuks. Koosneb järgnevatest etappidest: (liblika näide, kelle tavaline elukeskkond on muutunud) 1.)järglasi on väga palju 2.) mõnel järglasel avaldub mutatsioon 3.) olelusvõitlus uus tunnus saab eelise konkreetses keskkonnas, mis on varasest erinev 4
populatsioonis. Geenivool- populatsiooni geneetilise struktuuri muutus migratsiooni ehk rände tõttu. Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutus, s.t sõltumata looduslikust valikust, näiteks hukkumine katastroofides. See jaguneb kaheks: · pudelikaelaefekt- tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. · rajajaefekt ehk asutaja efekt(põhjapõtrade ränne põhjast lõunasse) Populatsiooni genofond- populatsiooni kõigi isendite geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumik. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga ainult järgmistel tingimustel: - populatsioon on väga suur (s
populatsioonis. Geenivool- populatsiooni geneetilise struktuuri muutus migratsiooni ehk rände tõttu. Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutus, s.t sõltumata looduslikust valikust, näiteks hukkumine katastroofides. See jaguneb kaheks: · pudelikaelaefekt- tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. · rajajaefekt ehk asutaja efekt(põhjapõtrade ränne põhjast lõunasse) Populatsiooni genofond- populatsiooni kõigi isendite geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumik. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga ainult järgmistel tingimustel: - populatsioon on väga suur (s
Mikroevolutsioon Mikroevolutsiooi uutused viivad uue liigi tekkele. Muutused toimuvad populatsiooni tasandil. Mikroevolutsiooni materjal: 1) Uued alleelid (mutatsioonid annavad esmase päriliku muutlikkuse väheses hulgas, kuna enamus mutatsioone on kahjulikud ja sageli ilmnevad pöördmutatsioonid. Organismidel mitmeid võimalusi mutatsioonide mõju vähendamiseks. Geenivool e. geenisiire- uute isendite sisseränne, kes ristuvad kohapealsetega) 2) Olemasolevate alleelide sageduse muutus (geenitriiv- väiksemates populatsioonides jääb juhuslikult ellu juhuvalim. Näiteks looduskatastroofide korral. Ellujäänud isendid kujundavad konkurentsivabades tingimustes uued põlvkonnad. Rajajaefekt- populatsioonist eraldub isendite grupp juhuvalimina ning uues levilas ...
Evolutsioon 1. Evolutsioon. Evolutsiooni 4 vormi (füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne) ning nende sisu. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Füüsikaline ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide) tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine iga eluvormi ehituse ja talituse sobitumine elukeskkonna tingimustega; liigistumine liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine ...
LOODUSKAITSE MÕISTED Looduskaitsebioloogia (conservation biology) – teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Biofiilia (biophilia) – eelsoodumus armastada kõike elusat ja toetada elurikkust. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus (biodiversity) – kogu elusa looduse mitmekesisus. Kõigi elusorganismide mitmekesisus eri organisatsioonitasemetel: liigisiseselt (geneetiline mitmekesisus) ja liikidevaheliselt (liikide mitmekesisus), aga ka koosluste ja ökosüsteemide tasemel (koosluste mitmekesisus). Liik: 1.Liigi morfoloogiline definitsioon – ühte tüüpi kuuluvate, teistest morfoloogiliselt, füsioloogiliselt, biokeemiliselt või muude oluliste tunnuste poolest erinevate elusolendite rühm. 2.Liigi bioloogiline definitsioon – elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda ning saada sigimisvõimelisi järglasi. Biosüstemaatika (biosystematics) – teadus, mis tegeleb eluslo...
1.Darwinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks (geenifondiks). Suguliselt sigivate organismide populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda ka nende alleelid võivad üksteisega kombineeruda Mendeli seaduste kohaselt. Võimalike genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geeni alleelide arvust: genotüübi arv= k(k+1)/2, kus k on alleelide arv. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes.- see määrab suurma osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest. G. H. Hardy ja W. Weinberg tõestasid, et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus geno...
PSEUDOGEEN- genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. RIBOSÜÜM- katalüütilise ehk ensümaatilise aktiivsusega RNA- molekul. RNA-MAAILM- elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjateks olid isereprodutseeruvad RNA- molekulid, ribosüümid. ADAPTATSIOON- organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. ASUTAJAEFEKT- ehk rajajaefekt on geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. BIOLOOGILINE ISOLATSIOON- ehk ristumisbarjäär on mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukt ristumist ühel alal elavate liikide vahel. ERIMAINE LIIGITEKE- ehk allopatriline ehk geograafiline liigiteke on liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis.
ristumised on vabad ehk juhuslikud, mutagenees muutub, popultasioon on isoleeritud, puudub looduslik valk. Muutuda võib isendite geenide ja kromosoomide struktuur ja arv, samuti geenide ja genotüüpide sagedus. Mikrorevolutsioon. Mutatsioonid on geenide muutumise põhjus. Puhtstatistilistel põhjuste võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muututda geneetiline triiv. Pudelikaelaefekt paar isendit elavad üle nt looduskatastroofi, kuid neil ei ole kogu genofondi. Rajajaefekt kohastumine mugavate tingimustega. Looduslik valik Kohastumine koosküla elukeskkonna tingimustega. Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilisest erinevusest ja elutingimuste piiravast toimest.Individuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses ongi looduslik valik. Sõltuvalt valiku
Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest (kõik on algselt muutumatud...
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
äärmusvormidel madal kohastumusmäär. 141. Selektsioonikoefitsient. (s) Arv, mis mõõdab genotüübi kohasust, võrreldes populatsiooni edukama genotüübiga. 142. Juhuslik geenitriiv. Alleelisageduste muutus väikese ristuva populatsiooni põlvkondades juhuslike kõrvalekallete tõttu. 143. Pudelikaelaefekt. Geenitriivi erivorm, mille puhul populatsiooni arvukus on ajutiselt drastiliselt alanenud. 144. Rajajaefekt. Ehk asutajaefekt ehk arendajaefekt. Emapopulatsioonist irdunud indiviidide grupp, kes paneb aluse uue populatsiooni tekkele. Geenitriivi erimehhanism. 145. Pöidlaküüdiefekt. Alleeli eeldatust sagedam olemasolu, sest ta on aheldunud teise geeni alleeliga, mis suurendab indiviidi kohastumuslikkust selles populatsioonis. 146. Populatsiooni efektiivne suurus. Ideaalpopulatsiooni suurus,
Puudutab eelkõige mittekodeerivaid ja fenotüübis mitteavalduvaid osi. (geenivahemikud, pseudogeenid). 1) Vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides. St üks variant võib kaduma minna ulatusliku kõikumise tagajärjel. 2) Suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Intensiivsust võib suurendada nt. katastroof. Kui pop. taastub, siis on teistsuguse gen. struktuuriga pudelikaelaefekt. Kui väike hulk isendeid alustab uue populatsiooni, siis rajajaefekt e asutajaefekt. Mõni tavaline alleel võib muutuda haruldaseks või hoopis kaduda, samas kui mõni haruldane geneetiline element võib juhuslikult tavaliseks saada. Looduslik valik ... on ainus evolutsioonitegur, mis võib pikemat aega toimida kindlas suunas, luues populatsiooni või kogu liigi isendite ehituse ja talitluse kooskõla elukeskkonna tingimustega kohastumuse. Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises,
10. Geneetilise pudelikaela ja asutaja efekti mõisted Geenitriivi nähtused, mis on tavaolukorrast intensiivsemad. Populatsiooni pudelikael – olukord, kus arvukus on väga oluliselt vähenenud ning haruldased alleelid ei kandu järgmistesse põlvkondadesse edasi, sest idendid, kes neid alleele kannavad on surnud või ei paljune. Populatsiooni genofond väheneb. Pudelikael võib tekkida näiteks looduskatastroofide tulemusena. Rajajaefekt ehk asutajaefekt – vähesed populatsioonist eraldunud isendid panevad mujal aluse uuele populatsioonile. Uues populatsioonist on geneetiline mitmekesisus väiksem kui algpopulatsioonis. 11. Loodusliku valiku mõiste Looduslik valik - populatsiooni isendite valikuline ellujäämine ja ebavõrdne paljunemine. Tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Sõltuvalt valiku tingimustest ja populatsiooni genofondist võib looduslik valik avalduda
Neil on teistest bakteritest erinev rakukest ja membraan. Artikuleeritud kõne - häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine. Arukas inimene - nimetatud ka nüüdis, päris ja targaks inimeseks; ainus säilinud inimliik, mis tekkis 250 kuni 200 tuhat aastat tagasi Aafrikas. Umbes 100 tuhat aastat tagasi hakkas asustama ka kõiki teisi kontinente. Asendusema - vt. surrogaatema. Assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Asutajaefekt - vt. rajajaefekt ATP (adenosiintrifosfaat) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Australopiteek (lõunaahv) - perekond varaseid, tõenäoliselt esimene püstikäivaid (kahejalgseid) inimlasi. Elasid ajavahemikus 4,2 kuni 1,1 miljonit aastat tagasi Ida ja Lõuna Aafrikas. Lahknesid siredaks ja robustseks tüübiks. Mingist siredast liigist arvatakse põlvnevat esimene inimliik.
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
Õpik lk. 71 1. Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks? Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. 2. Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus? Inglise matemaatik Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Eilhelm Einberg tõestasid 1908. a., et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel: · Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedu...
383. Pudelikaelaefekt: Pudelikaelaefekt populatsioonile on põhjustatud olukorrast, kus väliskeskkonna tegurite toimel populatsiooni isendite arv väheneb märgatavalt ja ellu jäävad vaid vähesed järglased, kui populatsioon on kaotanud liiga suure hulga oma geneetilisest varieeruvusest, siis populatsioon sureb välja, populatsiooni taastumisel on genotüüpide ja alleelide sagedused tänu üksnes väheste isendite allesjäämisele oluliselt muutunud, võrreldes algpopulatsiooniga. 384. Rajajaefekt: emapopulatsioonist irdunud isendite grupp paneb aluse uue populatsiooni tekkele, geneetiline struktuur on oluliselt erinev 385. Pöidlaküüdiefekt: eeldatavast kõrgem esinemissagedus, erinevatele geenide erinevatele alleelidele rakenduv selektiivne surve on erinev, siis nende geenide aheldumise korral ei pruugi üksik kahjulik alleel üldsegi populatsioonist elimineeruda, nt
isendeid kes on olemasolevate keskkonnatingimustega paremini kohastunud. - Kohasus - Valiku tüübid : suunav, lõhestav, stabiliseeriv - Selektsioonikoefitsent – arv mis mõõdab genotüübi kohasust võreldes populatsiooni edukama genotüübiga - Juhuslik geenitriiv: populatsiooni suhteline suurus, pöidlaküüdiefekt, pudelikaelaefekt (geenitriivi erivorm mille puhul populatsiooni arvukus on ajutiselt drastiliselt alanenud), rajajaefekt 83.Selektsioon Suhteline kohastumuslikkus- eri ökosüsteemides on erinevate tunnustega isendite kohastumuslikkus erisugune nt põllul on isendid heledama karvaga kui metsas 84.Populatsiooni tasakaaluseisund Tasakaalustav valik - Sirprakuline aneemia - Mutatsiooni-selektsiooni tasakaal - Mutatsiooni-geenitriivi tasakaal Mutageneesi ja selektsiooni vaheline tasakaal populatsioonis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
