Salmonella bakterite perekonnast Paljunemine Ravi • Pöörduge arsti poole ja võtta antibiootikume Clostridium difficile • raskekujuline infektsioon pärasoole sageli esineb puhul hävitamise soolestiku mikrofloora - antibiootikumide kasutamine . Ravi • Juhul, ravitava haiguse infektsioonidevastane aineid nagu metronidasool, kusjuures täielik kõrvaldamine teiste antibiootikumidega. Staphylococcus aureus • globulaarne kujul grampositiivsed bakterid Staphylococcus. Ligikaudu 25-40% elanikkonnast on alalised kandjaid Bakterite mida saab hoida nahal ja limaskestadel ülemiste hingamisteede Ravi • Raviks staph stafülokoki bakteriofaagi kasutatud - ravim on vedelas keskkonnas, kus faagid on viirused, mis hävitavad stafülokokk. Lisaks raviks Staphylococcus aureus kasutades stafülokoki toksoid Escherichia coli • Gramnegatiivsete kepikujulisi
VALKUDE METABOLISM Valkude metabolism - üks osa lämmastikuringest. Gaasiline lämmastik (N2 ) moodustab -80% atmosfäärist. Lämmastiku üldhulk Maal on ~4 x10 15 tonni = ~80 t/m2 LÄMMASTIKU FIKSEERIMINE · Molekulaarne (gaasiline) N2 Assimileerivad ainult mõned mikroorganismide ja vetikate liigid, sh mulla mikroorganismid (Azotobacter, Klebsiella, Clostridium) liblikõieliste taimede juurte sümbiootiline mikrofloora (Rhizobium) vesikeskkonnas elavad tsüanobakterid · Mineraalne N: NO3-, NH4+ Assimileerivad taimed ja mikroorganismid · Orgaaniline N: valgud, aminohapped, nukleotiidid jt. N-ühendid Assimileerivad loomad NB! Osaliselt seotakse ka metabolismis tekkiv NH4+ (NH3) LÄMMASTIKU FIKSEERIMISEKS ON VAJA · Ensüüme - NITROGENAASID · Redutseerijaid - NADH, NADPH · Energiat ATP VALGUD TÄISVÄÄRTUSLIKUD JA MITTETÄISVÄÄRTUSLIKUD Sisaldavad kõiki 10 asendamatut e. essentsiaalset aminohapet Vai Leu Me Thr Met Lys Phe Trp Arg His NB! NB! Valg...
reaktsioonides 10. Glükogeen Tärklis varupolüsahhariidid taimedes Tselluloos- tugiaine taimedes Tselluloos- varupolüsahhariid loomades 2.3 glükoosijääkidest koosnevaks varupolüsahhariidiks on taimerakkudes tärklis ja loomarakkudes glükogeen. 2.4 a)varuaine glükogeen b)ehituslik kitiin putukatel 2.5 Joonisel on kujutatud valku. 1)Joonisel on näha valkude monomeere ehk aminohapete jääke 2)Joonisel on erinevat järku struktuurid 3)Joonisel on valkudele globulaarne ehitus 2. Loe artikkel läbi ja vasta küsimustele. Millest sõltub vähi tekke tõenäosus ? Vähi tekke tõenäosus sõltub nn. läänelikust eluviisist, st et süüakse palju liha ja magusat. Ei saa ka geenide rolli alahinnata. Osal inimestel on vähi tekkimine paratamatus ning ei aita tervislikud eluviisid ja ega ka elukohavahetus. Miks on vähi esinemissagedus hiinlaste hulgas tõusuteel? Sest hiinlased on läänelikule eluviisile järele jõudnud : autod,
SAHHARIIDID JA LIPIIDID Kõik organismid sisaldavad orgaanilisi ühendeid, mis koosnevad põhiliselt süsinikust,vesinikustja hapnikust. Need esinevad rakkude ehituses, aitavad reguleerida rakkude koostööd, osalevad aine ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulid on organismides moodustuvad orgaanilised ühendid sahhariidid, lipiidid, valgud, aminohapped ja vitamiinid. Bioaktiivsedainedon erinevatesse orgaaniliste ainete klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariididehksüsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik vesinik ja hapnik. Sahhariidid jagunevad mono, oligo ja polüsahhariidideks: Monosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, milles süsiniku aatomit...
VALKUDE RUUMILISED STRUKTUURID 1. Sekundaarstruktuur vesiniksidemetega (tekivad peptiidsideme koostisesse kuuluvate amiidrühma H ja karbonüülrühma O aatomite vahel) fikseeritud polüpeptiidahela teatud lõikude konformatsioon ehk ruumiline struktuur. Sekundaarstruktuur kirjeldab, kuidas polüpeptiidahel ennast ruumiliselt paigutab. Sekundaarstruktuuri tüübid: · heeliks.. Valk on keerdunud spiraalina. Põhilised parameetrid: o Jääke pöörde kohta: 3,6 o Tõus jäägi kohta: 1,5 o Tõus pöörde kohta (samm): 3,6 1,5 = 5,4 o (väändenurk C -C sideme ümber) = - 45° o (väändenurk C -N sideme ümber) = - 60° o Valgu peaskeleti lõik, mis on vesiniksidemete abil fikseeritud heeliksiks, sisaldab 13 aatomit täispöörde kohta. Stabiliseerivad sidemed: Vesiniksidemed, mis tekivad peptiidsideme koostisesse kuuluvate amiidrühma H j...
Väljub rohkem haiguse ajal, aga ka vananedes. Valkude omadused sõltuvad aminohapete järjekorrast. Valgu primaarstruktuur aminohappe järjekord. Mida lähedasemad liigid, seda sarnasem aminohapete struktuur. Valgu sekundaarstruktuur kujutab spiraalselt keerdunud (alfastruktuur) või voltunud (beetastruktuur) valku. Struktuur püsib koos vesiniksidemete abil. Juustes ja küüntes valgud sekundaarstruktuuris. Valgu tertsiaar- ehk kolmandane struktuur. kerakujuline e. globulaarne või fibrillaarne e. väljaveninud/niitja kujuga Kvaternaar ehk neljandane struktuur (nt hemoglobiinivalk). Teatud füüsikalis-keemilistel tingimutel on võimalik valgu struktuuri lõhkuda. Valgu kõrgemad järgustruktuurid lagunevad madalamateks lõpetades primaarstruktuuriga = denaturatsioon. Primaarstruktuuri lagunemine = hüdrolüüs. Mõningatel füüsikalis-keemilistel tingimustel on võimalik valgu struktuuri osaline taastumine = renaturatsioon.
Fosfolipiidid ühest kiütseroolist, 2 rasvjäägist ja 1 fosfaatrühmast. Esinevad rakumembraani koostises. Tsüklilisedlipiidide.steroidid suguhormoonid ja dvitamiin. Aminohape amfoteerne ühend, valgu ehitusosa e. valgu monomeer. Peptiidside kovalentne side, ühendab aminohappe jäägid valgumolekuliks. Polüpeptiid valgu sünteesi esmane tulemus. Globulaarnevalk kerakujule sarnanev valk. Firbillaarnevalk niitjas valk. Denaturatsioon olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. Renaturatsioon kui valk võtab kõrgemat järku struktuuri. Ensüüm valk, mis reguleerib biokeemiliste reakts. kiirust. AIDS Viirushaigus inimesel, omandatud immuunpuuduslikkuse sündroom. HIV viiruse tüüp, aidsi tekitav viirus. Vitamiin madalamolekulaarne aine, aktiviseerib ensüümi. Transportvalk valk, mis kannab edasi teisi mol. Retseptorvalk valk, mis annab inf. raku sisse. Kontaktsioonvalk valk, mis võimaldab liikumisi. Antikeh...
Tertsiaarstruktuur (polüpeptiidahela spetsiifiline kokku pakkimine: polaarsed aminohapped pinnal- transpordimiseks; hüdrofoobsed - sees): globulaarne (nt.insuliin) või fibrillaarne (nt.keratiin, kollageen) Kvaternaarstruktuur: vähemalt kahe tertsiaarstruktuuri subühiku kompleks (nt.hemoglobiin) 2.3 Millised sidemed omavad määravat rolli valkude kõrgemate struktuuritasemete moodustumisel? Kõige tähtsamat rolli tavaliselt mängib vesinikside, kuid stabiliseeruva mehhanismidena esinevad: R-rühmade hüdrofoobsed interaktsioonid
Teist tüüpi mikrokehi esineb idanevates seemnetes, kus need konverteerivad rasvhapped noore taime kasvuks vajalikeks suhkruteks. Kuna selline lipiididest suhkrute teke käib nn. glüoksülaat-tsükli kaudu, nimetatakse vastavaid mikrokehi glüoksüsoomideks. 1.2. Tsütoskelett Sarnaselt loomsetele rakkudele, on ka kõigis taimerakkudes olemas tsütoskelett. Selle moodustavad kolm valguliste filamentide süsteemi: 1) aktiinifilamendid e. mikrofilamendid (läbimõõt 6-8 µm), monomeeriks on globulaarne valk aktiin. Taimerakkudes esinev aktiin on molekulaarmassilt ja aminohapete järjestuselt sarnane loomarakkude aktiinile. Aktiinifilamentide osalusel leiab aset tsütoplasmaliikumine; 2) mikrotuubulid (läbimõõt 25 nm), monomeeriks on tubuliin, mis on samuti globulaarne valk. Mikrotuubulid on olulised rakkude jagunemisel, sest need moodustavad enamiku kääviniidistikust; 3) intermediaalsed filamendid (läbimõõt 10 nm), mille monomeeriks on mitmesugused fibrillaarsed valgud
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest val...
basophili) värvidega värvuvaid sõmeraid. Atsidofiile on rohkem eessagara eesmistes ja külgmistes, basofiile aga tagumistes, vaheosaga piirnevais, osades. Kromofoobid on kromofiilidest väiksemad. 20. Tsütoskeleti struktuurid Tsütoskeleti struktuurid: 1. Mikrotorukesed. Tubuliinidest mikrotorukesed osalevad rakusiseses transpordis, mitoosis ja rakuliikumises, on tsentriooli, viburtite ja ripsmete põhikomponent. 2. Mikrofilamendid, kus globulaarne aktiini monomeer polümeriseerub dünaamilisteks kuidudeks, eriti raku pinnal. Aktiini dünaamikat kontrollivad aktiiniga soenduvad valgud, nagu näiteks tümosiin, profiliin, gelsoliin ja erütrotsüütides spektriin. 3. Intermediaarsed ehk vahelmised kiud on heterogeenne rakuskeleti osa. Need on kõige stabiilsemad tsütoskeleti komponendid. Identifitseeritud u 50 erinevaid intermediaarsete kiudude tüüpi. Üheks rühmaks on epiteelides esinevad tsütokeratiinid (seostuvad ka desmosoomide ja
Nimetage kolm peamist kudede tüüpi mis moodustuvad tipumeristeemidest Kattekoed(protodermist), juhtkoed (prokambiumist) ja põhikoed(põhimeristeemist) Nimetage peamised embrüogeneesi etapid Viljastatud munarakk jaguneb ebavõrdselt apikaalseks ja basaalseks rakuks, mis on ebavõrdse suuruse ja erineva saatusega. Viimasest saab suspensor, mis seob embrüo endospermiga ja tagab toitainete liikumise endospermist embrüosse. Apikaalsest rakust areneb embrüo: Etapid: 1) globulaarne embrüo 2)südamekujuline embrüo – siin algab organogenees 3)torpeedokujuline embrüo 4)täissuuruses embrüo Kuidas toimub katteseemnetaimedes kahekordne viljastumine ja millised struktuurid selle tulemusel moodustuvad Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine, kui tolmutera jõuab emaka suudmele, transpordib mööda moodustunud tolmutoru kaks seemnerakku emakas paikneva seemnealgmeni. Üks seemnerakk viljastab munaraku --> diploidne embrüo
monoliitsem kui 30S. Väikese subühiku struktuur on tunduvalt paindlikum/liikuvam kui suure subühiku oma. Omab keskset kühmukest. 30S subühiku pea pöörleb võrreldes kehaga ja kogu subühik põõrleb veel lisaks ka suure subühikuga võrreldes Ribosoomi valgud (r-valgud). Valdavalt lühikesed (25 – 300 aminohapet). Valdavalt aluselised (pI = 10.1) (erandiks happeline L7/L12; pI = 4.9). Interakteeruvad rRNA-ga (erandiks L7/L12). Struktuur: globulaarne, globulaarne + struktuuritu, struktuuritu. Globulaarsed osad ribosoomipartikli pinnal. Struktuuritud osad ulatuvad partikli sügavusse. Puuduvad subühikute kokkupuutepinnalt (interface). 16S ja 23S rRNA struktuuri kujunemine & säilitamine. tRNA positsioneerimine ribosoomis. Dekodeerimine. mRNA mobilisatsioon (ingl. recruitment) (S1). mRNA sekundaarstruktuuride lammutamine (ribosoomi helikaasne
ELU TUNNUSED: 1) Paljunemine ( elus paljuneb, eluta ei paljune) Liiki tuleb taastoota, variatiivsus peab olema – maailm muutub ja muutuvas keskkonnas variatiivsusega oleme kaitstud muutuste suhtes 2) Energia. Eluta loodusele energiat andes tema struktuur muutub hägusemaks, laguneb (struktuur kaob ära). Elus materjal kasutab energiat struktuuri paremaks tegemiseks, säilitamiseks, üles ehitamiseks. Kasutab energiat korrapärasuse hoidmiseks. 3) Elus looduses on struktuuri ja funktsiooni vahel seos. Struktuuri muutes funktsioon muutub ja vastupidi. Eluta looduses struktuuri muutes funktsioon säilib (pastaka näksimine, aga kirjutab edasi). Funktsiooni muutes struktuur muutub (hankli tõstmisel muskel suureneb). Struktuuri mitte kasutades kaob ära, ei kasuta funktsiooni, siis energiat ei kulutata. 4) Kohanemine. Eluta loodus ei kohane (porilomp sügisel, talvel jääs, suvel üldse pole). Elus loodus kohaneb (palav, siis võtame pluuse seljast) Tre...
pikimast on eeonid, aegkonnad ja ajastud. Globaalökoloogia - uurib suuri üleplaneedilisi muutusi ja seoseid biosfääris. (Näiteks, kuidas mõjub vihmametsade raiumine kliimale). Globiinigeenid - globiine kodeerivad geenid. Globiinid on müoglobiini ja hemoglobiinide polüpepetiidid. Inimese hemoglobiinides sisalduvaid globiine on kaht põhitüüpi: alfa ja beetatüüpi, kummaski on alltüübid, mis avalduvad ontogeneesi eri arengujärkudes. Globulaarne valk - teraja kujuga valk. Globulaarne kuju on iseloomulik kolmandat järku struktuuriga valkudele. Glükogeen (loomne tärklis) - loomadele ja seentele omane energeetiline varuaine. Polüsahhariid, mille monomeerideks on glükoosi molekulid. Glükogeen - polüsahhariidist varuaine, mille lagundamisel tekib glükoos. Glükolüüs - kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. Glükoos - suhkur, mida lagundades saab organism energiat. GMO - ehk geneetiliselt muundatud organismid on elusolendid, sh. taimed ja ka nendest
1. Primaarstruktuur a. Järjest koos 2. Sekundaarne struktuur a. Võib olla spiraalis või lainetades b. Aine vahel vesiniksidemed c. Siidikiud d. Ämlikuniit 3. Tertsiaalstruktuur a. Gloobuli kujul b. "Pusa" c. Ensüümid 4. Kvaternaarstruktuur a. Mitu polüpeptiiti koos b. Vere hemoglobiin Lagunedes lihtsamaks (denaturatsioon) ja kerib uuesti tagasi (renaturalisatsioon). Valkude ehitus: globulaarne või kiuline. Kindlustavad kasvu ja arengu. Valkude väärtus/kvaliteet sõltub seeditavusest ja aminohappelisest koostisest. Valguvaegus: · Kasvu seiskumine · Vastuvõtlik haigustele · Seedehäired · Vereloome häired · Apaatia · Lihaste kängumine Valkude ülesanne · Ensümaatiline funktsioon Valgud mis reageerivad biiokeemiliste reaktsioonide kiirust · Ehituslik funktsioon Rakuorganellides Küünised Karvad Kabjad
*Regulatoorne võimsus on vaid ahela esimestel nn. võtmeensüümidel. 4. Iseloomustage mikrotuubuleid järgmistest aspektidest: a) millest nad koosnevad b) milliste rakustruktuuride põhikomponendiks nad on c) mida tähendab mikrotuubulite ---rsus? d) milline on nende roll prokarüootsete / eukarüootsetes rakkudes? Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse. Monomeeriks on tubuliin, mis on samuti globulaarne valk. Mikrotuubulid on olulised rakkude jagunemisel, sest need moodustavad enamiku kääviniidistikust. 5. Esitage katabolismi ja anabolismi energeetilist vahekorda kujutav skeem. Iseloomustage, mis tüüpi keemilised reaktsioonid domineerivad a) katabolismis b) anabolismis? Organismi ainevahetuses kulgeb samaaegselt kaks, olemuselt vastandlikku kuid omaevahel tihedalt seotud protsessi: katabolism ja anabolism. Ühe produktid on teise lähteaineteks
aktiini filamendid e. mikrofilamendid (6-8 nm) mikrotuubulid (25 nm) 11 intermediaarsed filamendid (10 nm) Iga filamendi tüüp on moodustunud erinevatest monomeeridest, ning iga filament vōib rakus moodustada erinevaid struktuure, vastavalt sellele, milliste täiendavate valkudega nad on seotud. Aktiini filamendid Koosnevad aktiinist, s.o. globulaarne valk. Aktiin on valk, mida eukarüootsetes rakkudes on kōige rohkem, tema hulk vōib olla kuni 5% raku kogu valgu hulgast. Aktiin primaarjärjestus erineb väga vähe fülogeneetiliselt kaugetel liikidel, in vitro katsetes on eri liikidelt eraldatud aktiin üksteisega funktsionaalselt asendatavad. Aktiin esineb rakkudes 2 vormis: G-aktiin e. globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel annab F-aktiini e. filamentaarse aktiini. Tavaliselt kuni 50% raku kogu aktiinist on G-vormis.
pikkuskasv (primaarne kasv) Sekundaarne meristeem lateraalne, toimub varte ja juurte paksenemine (teiskasv). 3. Nimetage sekundaarse meristeemi tüübid ja neist moodustuvad koed Kimbukambium sekundaarne ksüleem ja floeem Korgikambium sekundaarne kattekude, mis moodustab peridermi. 4. Nimetage kolm peamist kudede tüüpi, mis moodustuvad tipumeristeemidest Juhtkude, põhikude ja kattekude 5. Nimetage peamised embrüogeneesi etapid preglobulaarne globulaarne üleminekuvorm südamekujuline vorm torpeedo - embrüo 6. Kuidas toimub katteseemnetaimedes kahekordne viljastumine ja millised struktuurid selle tulemusel moodustuvad Kui tolmutera satub emakasuudmele, toimub viljastamine. Tolmuterast kasvab tolmutoru ja tipp avaneb. Tolmuteras jaguneb generatiivne rakk kaheks: 1. viljastab munaraku (moodustub embüro). 2. viljastab lootekoti tsentraalraku tuuma, moodustub endosperm (toitekude). 7. Mis on kallus?
LIISI KINK 1 BIOKEEMIA test I Vastatud 2012 aasta kordamisküsimustele, mis võetud bioorgaanilise keemia kodulehelt. Vastused on leitud N. Sameli loenguslaididelt, M. Kreeni ja T. Randla koostatud ,,Biokeemia õppematerjal" I, II, III ja IV osadest ning kasutades internetti. Sinul pole selle faili üle õigusi! Ära levita edasi! BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 2 VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 6 AMINOHAPPED. PEPTIIDID 9 PRIMAARSTRUKTUUR. VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL 14 VALKUDE RUUMILISED STRUKTUURID ...
liikumine substraadil, lihasraku kontraktsioon, organellide ümberpaigutamine tsütoplasmas, tsütoplasma tsirkulatsioon, tsütokinees jne. Tsütoskelett puudub prokarüootsetel organismidel. Aktiini filamendid. F-aktiin ja G-aktiin. Treadmillingu nähtus. Aktiinifilamendi pluss ja miinus otsad. Aktiin on valk, mida eukarüootsetes rakkudes on kige rohkem, tema hulk vib olla kuni 5% raku kogu valgu hulgast. Aktiin esineb rakkudes 2 vormis: G-aktiin e. globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel annab F-aktiini e. filamentaarse aktiini. Tavaliselt kuni 50% raku kogu aktiinist on G- vormis. Üleminek G-vormist F-i ja vastupidi toimub siis, kui seda on vaja, s.t. rangelt kontrollitult. G-aktiini molekul on mittekovalentselt seotud ühe ATP molekuliga, mis läheb üle ADP-ks kui G-aktiini molekul lülitub F- aktiini koosseisu. Aktiini filamentidele on iseloomulik struktuurne polaarsus, filamenti kasv toimub eelistatult ühest otsast, mida
kontraktsioon, organellide ümberpaigutamine tsütoplasmas, tsütoplasma tsirkulatsioon, tsütokinees jne. Tsütoskelett puudub prokarüootsetel organismidel. Aktiini filamendid. F-aktiin ja G-aktiin. Treadmillingu nähtus. Aktiinifilamendi pluss ja miinus otsad. Aktiin on valk, mida eukarüootsetes rakkudes on kige rohkem, tema hulk vib olla kuni 5% raku kogu valgu hulgast. Aktiin esineb rakkudes 2 vormis: G-aktiin e. globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel annab F-aktiini e. filamentaarse aktiini. Tavaliselt kuni 50% raku kogu aktiinist on G-vormis. Üleminek G-vormist F-i ja vastupidi toimub siis, kui seda on vaja, s.t. rangelt kontrollitult. G-aktiini molekul on mittekovalentselt seotud ühe ATP molekuliga, mis läheb üle ADP-ks kui G-aktiini molekul lülitub F- aktiini koosseisu. Aktiini filamentidele on iseloomulik struktuurne polaarsus, filamenti kasv toimub
rubisco Mikrofilamendid 127. Aktiini omadused. Aktiinimolekuli polaarsus ja seotus ATP/ADP-ga, + ja ots. Aktiin moodustab 1-5% koguvalgust; kodeeritud geenide perekonna poolt; selgroogsetes aktiinide geenide produktid erinevad ainult 4-5 aminohappe poolest, kuid erinevate aktiinimolekulide funktsioonid on erinevad; geenid on konserveerunud; molekulis ~375 aminohappe jääki; Iga aktiini molekul sisaldab Mg iooni ja ATP või ADP esineb kahel kujul: globulaarne monomeer (molekul on polaarne - molekuli jaotab kaheks osaks vagumus, millesse seostuvad ATP ja Mg); niitjas polümeer G-aktiinist (Polümeer on samuti polaarne. (-) otsana tähistatakse ATPd siduvuva vagumusega otsa, vastaspiirkonda tähistatakse (+) otsana. Subühikute liitumine toimub eelkõige (+) otsa) 128. Kriitilise kontsentratsiooni mõiste ja suurus. Polümeriseerumine käigus väheneb keskkonnas olevate monomeeride hulk kuni
on kodeeritud tuuma genoomis, mõned kloroplasti genoomis. Ribosoomi valgud, Rubisco väike subühik, Calvini tsükli ensüümid. Mikrofilamendid Aktiini omadused. Aktiinimolekuli polaarsus ja seotus ATP/ADP-ga, + ja – ots. Aktiin on eukarüootse raku kõige levinum valk. Kodeeritud geenide perekonna poolt (inimesel nt 6 geeni) Konserveerunud geenid Molekulis ~375 aminohappe jääki. Esineb kahel kujul : a) Globulaarne monomeer (G-aktiin) b) Niitjas polümeer G-aktiinist (F-aktiin) Aktiinimolekul ja polümeer on polaarsed, - otsana tähistatakse ATP-d siduva vagumusega otsa ja vastaspiirkonda tähistatakse + otsana, kuhu eelkõige toimub subühikute liitumine polümerisatsiooni korral. Iga aktiini molekul sisaldab Mg iooni ja ATP-d või ADP-d. Seega eksisteerivad mitmesugused aktiini vormid : ATP-G-aktiin, ADP-G-aktiin, ATP-F-aktiin ja ADP-F-aktiin. Neist levinumad on ATP-G- aktiin ja ADP-F-aktiin
kodeeritud tuuma genoomis, mõned kloroplasti genoomis. Ribosoomi valgud, Rubisco väike subühik, Calvini tsükli ensüümid. Mikrofilamendid Aktiini omadused. Aktiinimolekuli polaarsus ja seotus ATP/ADP-ga, + ja ots. Aktiin on eukarüootse raku kõige levinum valk. Kodeeritud geenide perekonna poolt (inimesel nt 6 geeni) Konserveerunud geenid Molekulis ~375 aminohappe jääki. Esineb kahel kujul : a) Globulaarne monomeer (G-aktiin) b) Niitjas polümeer G-aktiinist (F-aktiin) Aktiinimolekul ja polümeer on polaarsed, - otsana tähistatakse ATP-d siduva vagumusega otsa ja vastaspiirkonda tähistatakse + otsana, kuhu eelkõige toimub subühikute liitumine polümerisatsiooni korral. Iga aktiini molekul sisaldab Mg iooni ja ATP-d või ADP-d. Seega eksisteerivad mitmesugused aktiini vormid : ATP-G-aktiin, ADP-G-aktiin, ATP-F-aktiin ja ADP-F-aktiin. Neist levinumad on ATP-G-aktiin ja ADP-F-aktiin.
·Basaalne rakk moodustab suspensori tagab embrüole toitained, ül siduda arenev embrüo endospermiga · Üsna vara areneb välja hüpofüüs. Sellest moodustub hilisemas arengus juurekübar ja juure meristeem ·Ajapikku suspensori-osa kaob ja jääb järele ainult embrüo. · Juba 16-rakulises embrüos on näha kudede eellasi: kattekoe, põhimeristeemi, prokambiumi eellasi · torpeedostaadiumis ilmuvad ka meristeemid võrse ja juurte tippudesse. Preglobulaarne embüro globulaarne embrüo südamekujuline embrüo (hakkavad tekkima lehtede algmed ehk idulehtede algmed ja pannakse paika iseloomulikud koetüübid) torpeedokujuline embrüo (idulehtede väljakasvud on pikad ja hulkraksed) täiskasvanud embrüo (seemnes olemas väike taim) 6. Kuidas toimub katteseemnetaimedes kahekordne viljastumine ja millised struktuurid selle tulemusel moodustuvad Tolmuteras tekib 2 spermiumi, millest 1 viljastab kindlasti munaraku tekib dipolidne embrüo ehk loode; 2
koguvalgust (~0.5mM), aga lihasrakkudes võib aktiini kontsentratsioon olla kuni 10 korda kõrgem. kodeeritud geenide perekonna poolt (Inimesel on 6 geeni, taimedel võib olla kuni 60 geeni) Selgroogsetes aktiinide geenide produktid erinevad ainult 4-5 aminohappe poolest, kuid erinevate aktiinimolekulide funktsioonid on erinevad .geenid on konserveerunud. molekulis ~375 aminohappe jääki (42 kDa).esineb kahel kujul: globulaarne monomeer (G- aktiin) G-aktiini molekul on polaarne - molekuli jaotab kaheks osaks vagumus, millesse seostuvad ATP ja Mg . niitjas polümeer G-aktiinist (F-aktiin) Polümeer on samuti polaarne. (-) otsana tähistatakse ATPd siduvuva vagumusega otsa, vastaspiirkonda tähistatakse (+) otsana. Subühikute liitumine toimub eelkõige (+) otsa. 2.)Kriitilise kontsentratsiooni mõiste ja suurus.: Aktiini polümeriseerumist on võimalik
Sellest piirist väiksemate suurustega molekulaarbioloogia reeglina ei tegele. Suuremad makromolekulide kompleksid on kuni 300 Å läbimõõduga, mis on enamasti molekulaarbioogia ülemine piir. Suuremate struktuuridega tegeleb juba rakubioloogia. Järelikult on molekulaarbioloogia dimensioon ühest kuni mõnesaja ongströmini ehk 10-10 - 3·10-8 meetrit. Mõned näited: kaheahelaline DNA ja kaheahelaline RNA, biheeliksi (kaksikspiraali) diameeter - 20 Å keskmine globulaarne valk, molekulmassiga 50 000 daltonit, diameeter - 50 Å bakteriaalne RNA polümeraas (koosneb neljast globulaarsest valgust) molekulmassiga 500 000 daltonit, dimensioonid 90x90x160 Å nukleosoom (DNA valkudega pakitud struktuuriüksus kromosoomides), molekulmassiga 300 000 daltonit, dimensioonid 60x110x110 Å 2 bakteriaalne ribosoom, molekulmass 2,5 megadaltonit, dimensioonid 200x200x230 Å
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
RNA-l on veel lisa vesinikside, mida DNA-l pole. Kaheahelaline RNA on stabiilsem kui dsDNA. Aluspaaride roll stabiliseerimisel on väiksem. 2’ C juures on O RNA-s: - 2’ O suunab kiiremale lagundamisele - esinevad kaheahelalised struktuurid molekuli paardumisel iseendaga - kaksikheeliks jäik ja ebaregulaarne - aluste stäkkumine (järjestikuste nukleotiidide vahel, van der Waalsi jõudude abil – nõrgad elektromagneetilised jõud) - struktuur globulaarne - A-vormis DNA-s: - koosneb kahest eraldi ahelast - kaksikahel on paindlik ja regulaarne - kaksikheeliksit stabiliseerib lämmastikaluste paardumine - määrab samas ka struktuuri - struktuur fibrillaarne (kiud) - B-vormis Puriin paardub pürimidiiniga: A – T, 2H sidet, tasapinnaliselt G – C, 3H sidet, stabiilsemad, tasapinnaliselt P-vorm – Paulingi DNA mudel (enne Watson Cricki oma). Eripära: fosfaadid ja riboosid on keskel, lämmastikalused väljaspool.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
