Looduslik valik- paremini kohastunud isendite eelispaljunemine; n: Stabiliseeriv valik e sälitav valik, kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi, kaovad ära äärmuslikud tunnused, toimub spetsialiseerumine, eelispaljunemine keskmiste tunnustega isenditel, toimub stabiilsetes keskkonnatingimustes; n: Suunav valik- tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine, muutumine peab olema suunatud ja pikemaajaline; n: aju täiustumine selgroogsetel Lõhestav valik- kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega, erinevad tingimused, suur areaal (mida suurem ja erinevam, seda seda tõenäolisem on lõh.valik); n: rasside nahavärv Kohastumine- organismirühmale konkreetse keskkonna suhtes kasulike tunnuste teke, kohastumused on pärilikud; n: varje-ja hoiatusvärvus
Pudelikaelaefekt- algsest populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid Looduslik valik- organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine, mis tuleneb nende iseärasustest Hübriid- liikidevaheline järeltulija. Ellujäämist ja paljunemist piiravad: liigikaaslased, teiste liikide isendid, eluta looduse tegurid Loodusliku valiku vormid: 1. Stabiliseeriv valik- kõrvaldatakse erandid, keskmiste tunnustega org. eelispaljunemine. Tingimused: püsiv keskkond. Tagajärg: erandite kõrvaldamine. 2. Suunav valik- keskmisest teatud suunas organismide eelispaljunemine, liik muutub kindlas suunas. Tingimused: elutingimuste muutumine. Tagajärg: liik muutub kindlas suunas. 3. Lõhestav valik- keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. 4. Tingimused: erinevate elutingimustega piirkonnad. Tagajärg: ökoloogiline ja geneetiline isolatsioon.
*Darwini köbrike 3.Lõhestav valik *keha osaline karvkate ---------- *tarkusehammas 1. - keskonna tingimused on suhteliselt püsivad *silmahammas ->kõrvaldatakse erandid *segmenteerunud lihased ->keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine *umbsoole ussiripik ehk ussjätke 2. - elutingimuste kindlasuunaline muutumine.Asumine uude *õndraluuGeenitriiv. keskkonda. Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. -keskmisest teatud suunas erinevate organismide -uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise eelispaljunemine
19) Isolaat liigi põhilevilast eraldatud väike populatsioon 20) Kohanemine on nähtus, mille puhul isend sobitub elu kestel elutingimuste muutusega. 21) Kohastumine pop, liigi pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel 22) Kohastumus isendite ühised pärilikud tunnused, mis soodustavad ellujäämist ja paljunemist. 23) Liik ajas muutuvad organismi rühmad. 24) Lõhestav valik toimub kahe keskmisest erinevate tunnustega isendi eelispaljunemine 25) Stabiliseeriv valik keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine 26) Suunav valik - keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine 27) Mikroevolutsioon populatsiooni geneetilise struktuuri muutumine kohastumiste suunas 28) Populatsiooni genofond pop kõigi geenide kogum 29) Pudelikaelaefekt pop arvukuse ajutine oluline vähenemine. 30) Analoogiline elund elundid mille sarnasuse põhjuseks on vaid ühine funktsioon
valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms) (Darwin nimetas organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust nendest takistavatest asjaoludest - olelusvõitluseks) Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus (kaitsevärvus, haigustele vastupidavus, suurem viljakus). Loodusliku valiku vormid: Stabiliseeriv valik Keskkonnatingimused on suhtelsielt püsivad. · Kõrvaldatakse erandid. · Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Mõningaid väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud nimetama "elavateks fossiilideks" - näiteks hõlmikpuu ja latimeeria). Suunav valik Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. · Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Tööstuslik melanism - tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Tahmunud puutüvedel paistavad nad vähem lindudele silma.
Populatsioon-Väikseim evolutsioneerumisvõimeline rühm, rühm üht liiki isendeid samal ajal samas kohas(saavad ristuda) Ideaalne popul.-Esineb vabaristumine e panmiksis, puudub looduslik valik ja mutats-d. Popul. on isoleeritud, p. arvukus suur. Tegelikkuses seda ei eksist. Looduslik valik- paremini kohastunud isendite eelispaljunemine Stabiliseeriv valik e sälitav valik, kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi, kaovad ära äärmuslikud tunnused, toimub spetsialiseerumine, eelispaljunemine keskmiste tunnustega isenditel, toimub stabiilsetes keskkonnatingimustes Suunav valik- tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine, muutumine peab olema suunatud ja pikemaajaline; n: aju täiustumine selgroogsetel Lõhestav valik- kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega, erinevad tingimused, suur areaal (mida suurem ja erinevam, seda seda tõenäolisem on lõh.valik); n: rasside nahavärv
kujunemisega uue liigi ja lähteliigi või teiste lähedaste liikide vahel. Liigiteke on mikro- ja makroevulutsiooni eraldusprotsess. *Liik populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes vüljakaid järglasi. *Lõhestav valik loodusliku valiku tüüp; liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade (alamiliikide, tekkivate liikide) vahel on vaba ristumine osalt piiratud. *Mikroevulutsioon populatsiooni- ja liigisisesed evulutsioonilised muutused, populatsiooni geneetilise struktuuri ajas püsivasuunaline muutumine tavaliselt kohastumise suurenemise suunas. *Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb
6. Mis on bioloogiline isolatsioon? (Näited) Liigi bioloogilisi iseärasused, mis takistavad edukat ristumist teiste liikudega. On ökoloogilised, käitumuslikud, biokeemilised, geneetilised. Ökol- üks kurg pesitseb avamaastikul, teine suures metsas. Takistab sugurakkude biokeem sobimatus, nt hobune ja eesel ei saa lapsi. 7. Nimeta loodusliku valiku vormid ja kirjelda neid (joonised). Stabiliseeriv- keskkonna tingimused on suht püsivad, kõrvaldatakse erandid, keskmiste tunnustega org eelispaljunemine, pikka aega muutuumatud Suunavv- elutingimuste kindlasuunaline muutumine, asmine uude ekskkonda, keskmisest teatud suunas erinavate org eelispaljunemine, liik muutuub kindlas suunas- Lõhestav- kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine 8. Eluslooduse süsteemi põhiüksused. Riik loomad loomad taimed Hõimkond keelikloomad keelikloomad õistaimed (Alamhõimkond selgroogsed)
Pseudogeenid- normaalsete talitlevate geenide vigased ja mitteAvalduvad koopiad. Kohastumine-Evolutsioonilne adaptsioon , organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Stabiliseeriv valik.- LVT, säilitab ja kinnitab olemasolevaid kohastumisi , kujundab regulatsioonmehhanisme , mis aitavad indiviididel kohaneda teatdu piirides varieeruvate keskkonnatingimustega. Suunav valik-loodusliku valiku tüüp, tavalisest vormist erineate tunnustega isendite eelispaljunemine Lõhestav valik-LVT, liigi kesmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega. Liik-Populatsioon või populatsioonide rühm , mille isendid on üksteisega sarnasemad, kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel andes viljakaid järglasi. Liigiteke-Uue liigi evolutsioonilne tekkimine olemasolevast. Looduslik valik- Seisneb populatsiooni isendite ebavõrdses ellujäävuses ja paljunemisedukuses.
Võitja-annab kõige rohkem järglasi. Tema geene on järgmises põlvkonnas rohkem. Kui kasulik tunnus on määratud geenidega, on järgmises põlvkonnas neid geene rohkem muutub populatsiooni geneetiline struktuur ->evolutsioonilised muutused. Kohastumus- väikseim evolutsiooniline muutus. Loodusliku valiku vormid: 1. Stabiliseeriv valik kinnitab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. *keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine *populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnitamine *kohastumust kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine *säilivad olulisemad protsessid (NT: fotosüntees, rakukiirgamine, valgussüntees jne), Sest põhilises osas on keskkond muutumatu. *Tagab püsiva mitmekesisuse populatsioonis, kui mingi geeni 2 või enam alleeli annavad eelise mingi teguri suhtes.
1. Evolutsioon on päritavate tunnuste muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Süsteemi pöördumatu ajalooline areng 2. Evolutsiooni tõendid : *paleontoloogia *feneetilised võrdlused *embrüonaalne areng *geneetilised võrdlused *biograafilised võrdlused 3. Evolutsiooni vormid *Füüsikaline- viis keemiliste elementide mitmekesususe tekkeni. Galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemi arenguni *Keemiline- aatomid ühinseid molekulideks. Tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. Keemilise evolutsooni võimaldasid noore Maa atmosfääri iseärasused, Mitmeasteline protsess. *Bioloogiline- organismiliikide põlvnemist muutuste kaudu varem eksisteerunud liikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide teket. *Sotsiaalne- 7.Populatsiooni genofond on populatsiooni kõigi genide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. 9. Geenitriiv- alleeli ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsio...
panevates jõududes(kaelkirjak). Uute tunnuste omandamine on harjutamise tulemus. Darwin, sünteetiline darwinism. Liigid on kujunenud üksteisest järkjärgult väga pika aja jooksul loodusliku valiku teel. Tõendid sellele teooriale on paleotoloogilised leiud, DNA sarnasus ning loodete sarnasus varase arengu järgi. Loodusliku valiku etapid-Stabiliseeriv valik:Kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Suunav valik-Tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine. Lõhestav valik-kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine nende hübriididega. Kohastumine-Kohastumisi loob, muudab ja säilitab looduslik valik ning on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumised avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Mimikri:Teatud liik on sarnane mõne teise liigiga, et muuta ennast nätamatuks(raagritsikas). Varjevärvus:muudab keskkonna taustal
Looduslik valik populatsiooni isendite valikuline ellujäämine ja ebavõrdne paljunemine. Olelusvõitlus org. elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest. Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Stabiliseeriv valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Keskkonnating. ei muutu, väheneb fenotüübiline muutlikus ja kohastumused säilivad Suunav valik tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Tekivad uued kohastumused, uue elupaiga asustamine NT: tööstuspiirkonna putukad lähevad tumedamaks Lõhestav valik - kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Keskkonnatingimuste mitmekesisus ja muutumine, uus liik ja uued kohastumused, mitu fenotüüpi Kohastumus populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus või tunnus mis soodustab nende elu Kohanemine isendite fenotüübi otstarbekas muutumine keskkonnategurite toimele. Kohastumine org
pärilikus infos; mitmekesistumine. Populatsioon-väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm. Populatsiooni geenifondi moodustavad populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid. Populatsiooni geneetiline struktuur-erinevate alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Suunav valik-elutingimuste kindlasuunaline muutumine, asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Stabiliseeriv valik-keskkonnatingimused on suhteliselt püsivad, kõrvaldatakse erandid, keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Lõhestav valik-levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad, kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine, mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi paljunemist tütarliikideks. LOODUSLIK VALIK seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleb nende
geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest. · Ellujäämist ja paljunemist piiravad: · liigikaaslased (konkurents) · teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) · eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiksus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms) · Vormid: · Stabiliseeriv valik - keskkonnatingimused on üsna püsivad · Kõrvaldatakse erandid · Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine · Mõningad väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud nimetama "elavateks fossiilideks" - nt. hõlmikpuu ja latimeeria (kala) · Suunav valik - elutingimuste kindlasuunaline muutumine, asumine uude keskkonda · Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine · Liik muutub kindlas suunas · Tööstuslik melanism - tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades, tahmunud puutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma.
Mõisted lk 84 Adaptatsioon- Organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- rajajaefekt Bioloogiline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloodilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. Geenivool- (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv- (geenitriiv) alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel varempõlvkonnast järglasko...
täiustumine 23.Mis on looduslik valik? Populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus,mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest ,muudab järglaspõlvkondade geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur 24.Lõhestav valik On loodusliku valiku tüüp : liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega ,selline valik toimib juhul ,kui nende isendirühmade vahel on vaba ristumine osalt piiratud 25.Stabiliseeriv valik Loodusliku valiku tüüp säilitab ja kinnistab olemasolevaid kohastumusi,kujundab regulatsioonimehhanisme,mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega 26.Suunav valik. Loodusliku valiku tüüp : tavalisest vormist erinevate tuunustga isendite eelispaljunemine. Suunaava valiku
näitavate omaduste alusel. Isas paabulinnu hiiglaslik ja elegantne saba on sugulise valiku tagajärje äärmuslik näide. Suguline valik välistab tihti ka ristumise võõra liigi isenditega. Loodusliku valiku vormid: 1. Stabiliseeriv ehk välistav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Stabiliseeriv valik Keskkonnatingimused on suhtel i selt püsivad. Kõrvaldatakse erandid. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Mõningaid väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud nimetama "elavateks fossiilideks" - näiteks hõlmikpuu ja latimeeria). 2. Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Suunav valik Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas
Keskkonnatingimused on Elutingimuste kindlasuunaline Levilas on erinevate suhteliselt püsivad. muutumine. Asumine uude keskkonda. elutingimustega piirkonnad. · Kõrvaldatakse · Keskmisest teatud suunas · Kahe või enama erandid. erinevate organismide keskmisest erinevate · Keskmiste tunnustega eelispaljunemine. tunnustega isendirühma organismide · Liik muutub kindlas suunas. eelispaljunemine. eelispaljunemine. · · Paljudel patogeensetel bakteritel on Mõnel juhul võib lõhestav valik Mõningaid väga pikka aega kujunenud välja ravimi suhtes põhjustada liigi jagunemist muutumatutena püsinud vastupidavad vormid
Olelusvõitlus ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest tegutitest Darwin. Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus: kaitsevärvus, suurem viljakus, vastupidavus haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja klimaatilistele tungimustele, kohastumine. Loodusliku valiku vormid: Stabiliseeriv valik keskonnatingimused on suhteliselt püsivad. Kõrvaldatakse erandid. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Suunav valik elutingimuste kindlasuunaline muutumine (asumine uude keskkonda). Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Paljudel patogeensetel bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid. Tööstuslik melanism tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Tahmunud puutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma. Lõhestav valik levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad. Kahe või enama
-teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) -eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms) ,,Olelusvõitluseks nimetatakse Ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest" 19. Nimeta kolm loodusliku valiku vormi ja selgita nende erinevusi? Stabiliseeriv valik keskonnatingimused on suhteliselt püsivad. Kõrvaldatakse erandid, keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Suunav valik elutingimuste kindlasuunaline muutumine- Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Paljudel patogeensetel bakteritel on kujunenud välja ravaimi suhtes vastupidavad vormid. Lõhestav valik Levialas on erinevate elutingimuste piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist tütarliikideks 20
Kohanemine - isendi muutumine vastusena keskkonnategurite toimele Kohastumine - organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel Kohastumus - pärilik omadus mis soodustab eluvõimet olemasolevates tingimustes Liik - populatsioonide rühm, kus isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste olenditega Lõhestav valik - liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine nende hübriididega Stabiliseeriv valik - säilitab ja kinnistab olemasolevaid kohastumisi Suunav valik - tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine Mikroevolutsioon - liigisisesed evolutsiooni muutused. Toimuvad populatsioonidega, viib uute liikideni Populatsiooni genofond - Kõigi geenide ja nende alleelide (+ elementide) kogum Pudelikaelaefekt - tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest
asjaoludest olelusvõitluseks. Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus (kaitsevärvus, suurem viljakus, vastupidavus haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/või kliimatiliste tingimustele, kohastumine). Loodusliku valiku vormid: · Stabiliseeriv valik keskkonnatingimused on suhteliselt püsivad. K6rvaldatakse erandid, keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine. · Suunav valik keskkonnatingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest kindlas suunas erinevate organismide eelispaljunemine, liik muutub kindlas suunas (nt patogeensed bakterid resistentsed ravimite suhtes, tööstuslik melanism). · Lõhestav valik levialas on erinevate tingimustega piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. V6ib viia liigi
*Evolutsiooni hakati tunnistama, kui üldist loodunähtust. *Käis 5 aastasel merereisil. *Uuris Lõuna-Ameerika, Austraalia, uus-Meremaa ja Vaikse ookeani saarte taimi, loomi ning geoloogiat. Tema 4 põhiseisukoht: *Muutlikus. (Muutlikus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast.) *Olelusvõitlus. (Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest.) *Loodulik valik. (Paremini kohastanud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine.) *Liigiteke. (Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikidest.)
Kohastumus-populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnusesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilitamist. Liik-populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. Lõhestav valik-loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimub juhul, kui nende isendirühmade (alamliikide, tekkivate liikide) vahel on vaba ristumine osalt piiratud. Stabiliseeriv valik-loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnistab olemasolevaid kohastumusi, kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega. Suunav valik-loodusliku valiku tüüp; tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine.
Adaptsioon- organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine , sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogoline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused , mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisestn geograafilise isolatsioonis. Geenivool- (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv- (geenitriiv) alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekand...
keskonnamõju organismidele ja organismi sisemist püüet täiustumise poole. Darwin 1859.a. ilmus raamat ,,The Origin of Species" (,,Liikide tekkimine") Darwinil oli 4 põhiseisukohta: 1. Muutlikkus muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutigimustest ja elukeskkonnast 2. Olelusvõitlus oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest 3. Looduslik valik paremini kohastunud isendeite eelispaljunemine ja ellujäämine 4. Liigiteke olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikidest 12) Millised elusorganismid olid tõenäoliselt esimesed Maal? Vanimad elusorganismid tekkiside umbes 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased üherakulised ja tuumata. 13) Millal ja kuidas võis kujuneda hulkraksus? Tekkisid üherakulised ja tuumata bakterisarnased elusolendid esimesed tuumaga
muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Olelusvõitlus võitlus sarnaste vajaduste ja elupaiga järele. Looduslik valik suurema tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad oma liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Stabiliseeriv valik kõige rohkem annavad järglasi need isendid, kellel on juba eelnevates põlvkondades kujunenud neile tingimustele vastavad tunnused. Suunav valik keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Lõhestava valik kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. Kohastumine - kohastumuse teke, mille aluseks on organismirühma geneetilise struktuuri pöördumatu muutumine teatud suunas. Kohastumus liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad omadused. Liik sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Geograafiline isolatsioon ruumiline eraldatus
Karl Ernst von Baer (1792-1876) koostas esimese evolutsioonipuu. Embronaalne areng on erinevatel loomadel sarnane Charles Darwin (1809-1882) Evolutsiooni hakati tunnistama, kui üldist loodusnähtust. Muutlikkus muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimusest ja elukeskkonnast. Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest. Looduslik valik paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. Liigiteke Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikidest Hilisemad evolutsiooni teooriad on geneetiliste alustega
tingimustes? keskkonnatingimuse keskkonnatingimuste tingimustega d s piirkonnad Milliste organismid Keskmiste Keskmisest teatud Kahe või enama eelispaljundus tunnustega suunas erinevate keskmisest erinevate organismide organismide tunnustega eelispaljunemine eelispaljunemine isendirühma eelispaljunemine Milleni viib? Pikka aega Võivad fikseeruda Võib viia uute liikide muutumatutena vastavas keskkonnas (tütarliikide) tekkeni, püsivad organismid, kasulikuks osutuvad eriti kui seda toetab nn “elavad fossiilid” retsessiivsed alleelid geograafiline
ristsiire; alleelide kombineerimine sugulisel paljunemisel, tekivad erisugused genotüübid * geenisiire erinevate samaliigiliste populatsioonide ristumine, nn geneetilise materjali liikumise tulemus; võivad lisanduda uued alleelid või geenid * geneetiline triiv juhusliku alleeli sageduse muutus; paljunemises ei osale kõik isendid; arvukuse järsk langus, puudub kindel suund, suurem mõju väikestes populatsioonides. Looduslik valik Looduslik valik on organismide eelispaljunemine. Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikusese ellujäämises ja ebavõrdses paljunemisese, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Individuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses ongi looduslik valik. Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Sõltuvalt valiku tingimustest ja populatsiooni genofondist võib looduslik valik avalduda kolmel viisil. Need on loodusliku valiku vormid
· Keskmisest erinevate tunnustega isendid kaovad populatsioonist. · Liigiomased tunnused säilivad muutumatuna pikka aega. · Geenifond püsib pikka aega. Paiguta järgnev õigetesse tulpadesse. Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik Toimub muutumatus eelispaljunevad teatud suunas erinevate tunnustega rühmade keskkonnas erinevate tunnustega isendid eelispaljunemine eelispaljunevad keskmise ravimresistentsus sõgis- ja kevadräim tunnustega isendid elavad fossiilid tööstuslik melanism elupaik on mitmekesine valgusüntees ja fotosüntees 10. Tooge 3 näidet inimeste kohastumuste ja 3 näidet kohenemise kohta oma elutingimustega? Kohastumus: · Riiete kandmine · Toore liha küpsetamine · Toidu säilitamine Kohanemine: · Käte ja jalgade areng
Kujenes maa atmosfäär, tekkisid norgaanilised ja orgaanilised ühendid. c) Looduslik valik ja selle vormid- populatsiooni isendite valikulises eluujämises ja ebavõrdses paljunemises, mis sõltub nende geneetilisetest erinevusest ja elutingimuste piiravast toimest. Stabiliseeriv- kinnistab ja kaitseb väljakujuneneud kohastumusi. Keskmiste tunnustega isendite eeluspaljunemine. Suunav- tavalisest vormist mingilviisil erinevate isendite eelispaljunemine. Kindlas suunas muutumine. Lõhestav- kahe keskmisest erinevate tunnustega rühmade eelispaljunemine. d) Kohastumine- liigi isendite ühised tunnused mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist. Nende ehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises. Nt varjevärvus, kuju, mimikri. e) Liigiteke- saab alata populatsiooni sattumisest geograafilisse isolttsiooni. Olemasolev genfond ja lisanduvad mutatsioonid moodustuvad uued kohastumused
KOHASUS- individuaalse genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega. LIIGITEKE- uue liigi evolutsiooniline tekkimine olemasolevast. LIIK- populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. LÕHESTAV VALIK- loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade vahel on vaba ristumine osalt piiratud. MIKROEVOLUTSIOON- liigisisene evolutsioon. MAKROEVOLUTSIOON- ehk suurevolutsioon, suuremate ja keerukamate taksonite teke. POPULATSIOONI GENEETILINE STRUKTUUR- alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. POPULATSIOONI GENOFOND- populatsiooni (liigi) kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum.
kõikide selgroogsete varane looteline areng on sarnane. Olelusvõitlus – võitlus ressursside pärast (toit, pesapaik) . populatsioon ehk asurond( population)-rühm ühe liigi isendeid,kes elavad koos samal ajal samas kohas ning suudavad omavahel saada paljunemisvõimelisi järglasi. Hübriid – erinevatest organismidest ristumise teel saadud uus järglane (nt. Muul – hobuse ja eesli järglane). looduslik valik– paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. Liik – looduslik organismiderühm, kelle isendid võivad omavahel ristuda ning kellel on oma leviala. geograafiline liigiteke – ühe liigi jagunemine kaheks või enamaks geograafilise isolatsiooni tõttu(mandrite triiv). bioloogiline isolatsioon (reproductive isolation)- populatsioonide eraldatus, mis tuleneb ristumisbarjäärist; võib olla ajaline, käitumislik või mehaaniline. endeemsed liigid - eraldatud piirkondades elavad loomaliigid,
silm või ainevahetusprotsessid või siis sõrmedele vastanduv pöial hominiididel, mis võimaldab paremini asju kätte võtta. Ontogeneetilised (kohanemised) Organismi ehituse või talitluse mittepärilik muutumine. 7. Ökoloogilise amplituudi muutus suunava, stabiliseeriva ja destabiliseeriva valiku korral (joonised esimese loengu lõpust ja teise loengu algusest) Suunav valik- Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Stabiliseeriv valik- Keskkonnatingimused on suhteliselt püsivad. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Kõrvaldatakse erandid. Destabiliseeriv valik e lõhestav valik- Levialas on erinevate elutingimustega piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. [Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele.
järeltulevatele põlvedele. Samuti arvas ta, et elu on tekkinud isetärkamise teel, algelistest olestest arenesid järkjärgult täiuslikumad organismid. Tema teooria ilmus aastal 1809. Darwin- ta sai kuulsaks loodusliku valiku teooriaga, mida nimetatakse darwinismiks. ¤ muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast ¤ oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest ¤ paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine ¤ olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikidest. Tema teooria ilmus aastal 1859. 22. 280-360 miljonit aastat tagasi valitsesid maismaal hiidsõnajalgtaimed. Sõnajalgtaimedest arenesid täiuslikuma ehituse ja paljunemisviisiga taimed: paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed ehk õistaimed. 23. Suurema tõenäosusega jäävad ellu ja paljunevad need isendid, kes erinevad oma
eelispaljunemises. Kas kvalitatiivne (teistsugune tunnusevariant) või kvantitatiivne (suurus, kiirus, vastupidavus, taiplikkus jms). Siis kui elutingimuste kindlasuunaline muutumine või populatsiooni asumine uude keskkonda. Tingimuste püsimisel geno- ja fenotüüp asenduvad uutega, tekivad uued kohastumused. Sisalikud ja vaalad vette, tumedad liblikad tööstuspiirkondades. o Lõhestav valik – kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega. Siis kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Neis piirkondades kujunenud erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega ja mõnevõrra erinevad kohastumused. Hübriidid vähenenud kohasusega mõlema piirkonna tingimuste suhtes. Võib eristuda uus liik. Teguriks võivad olla ka sesoonsed muutused elutingimustes (nt. paaritumise aastaaeg). 5. Mis on "elav fossiil", too näiteid.
poolt (metsatulekahju, üleujutus vms.) Pudelikaela efekt tähendab, et algsest populatsioonist jäävad ellu vaid mõned isendid ja see muudab populatsiooni geenifondi. Asutaja efekt toimub väikestes populatsioonides, kus mõned geenialleelid võivad kaduma minna. Olelusvõitlus ütleb, et organismide ellujäämine ja sigimine sõltuvad teistest organismidest ja eluta looduse teguritest nagu näiteks temperatuur, niiskus, valgus jne. Looduslik valik on paremini kohastuvate organismide eelispaljunemine ning ellujäämine. Selle kolm vormi: Stabiliseeriv valik - toimub, kui keskkonnatingimused püsivad muutumatutena. Kõrvaldatakse erandid ja eelispaljunevad keskmiste tunnustega isendid. Suunav valik toimub, kui muutub elukeskkond või asutakse uude elukeskkonda. Eelispaljunevad keskkonna suhtes kasulike omadustega isendid. Liik muutub kindlas suunas. Nt bakterid, mis muutuvad ravimi suhtes immuunseks.
mehhanismi – loodusliku valiku b) Looduslik valik, kui evolutsiooni suunav tegur. Loodusliku valiku põhimõte. • Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest I. Stabiliseeriv valik, suunav valik, lõhestav valik • Stabiliseeriv valik – keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine • Suunav valik – keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine • Lõhestav valik – kahe või enama kesmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine c) Kohastumine. Mis on mimikri (osata tuua näiteid)? • Kohastumiseks nimetatakse liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi • Mimikri on sarnasus mõne teise liigiga. Näiteks kärbesõie õied sarnanevad neid tolmeldavate putukatega I
õp lk 48 - 75 (kuni Kohastumise peatükini) ja vastavad osad töövihikust. MUUHULGAS pöörata erilist tähelepanu: 1. Füüsikaline ja keemiline evolutsioon. "Elu hällid" (3). Füüsikaline evolutsioon (suur pauk elementaarosakesed aatomite teke). 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa. Keemiline evolutsioon (aatomid makromolekulid mikrokerad). 4miljardit aastat tagasi Maal (H2, N2, CH4, NH3, H2S, CO, CO2). Lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid jne), hiljem bioloogiliste polümeeride teke, polümeeride liitumine polümeeride kogumikeks ehk organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad) Bioloogiline evolutsioon (elu teke prokarüoodid, eukarüoodid ja lõpuks hulkraksed). Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi sobitamine elukeskkonna tingimustega); liigistumine (liigilise mitmekesisuse teke); organiseeriutse mu...
Molekulaarse evolutsiooni põhimehhanismid. Looduslik valik, selle põhitüübid. Geenitriiv. Pudelikaela efekt. Looduslik valik – looduslik protsess, mis seisneb kohasemate geneetiliste variantide edukamas paljunemises ja vähemkohaste variantide eliminatsioonis suurema suremuse või piiratud reproduktsiooni tõttu antud kk tingimustes. Põhitüübid: Tasakaalustav – kk tingimused suhteliselt püsivad. Keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine. Kõrvaldatakse erandid. Lõhestav valik – kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Osaline ökoloogiline ja geneetiline isolatsioon. Suunav – elutingimuste kindlasuunaline muutumine, asumine uude elukeskkonda. Tagajärjeks on keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas.
tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: · Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. · Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest. · Looduslik valik Paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. · Liigiteke Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. 2. Palentoloogilised tõendid: · uurib fossiile · Tavaliselt: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetodid: 1. Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Homoloogilised elundid on põhiehituselt sarnased elundid.
tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: • Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: • Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. • Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest. • Looduslik valik Paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. • Liigiteke Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. 2. Palentoloogilised tõendid: • uurib fossiile • Tavaliselt: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetodid: 1. Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Homoloogilised elundid on põhiehituselt sarnased elundid.
Toimib kõige soodsmalt – suur juurdekasv, kiire paljunemine – orgnismide biomass kasvab Tolerantsuspiir - ökoloogilise teguri intensiivsus, mille juures ja mida ületades organism enam elada ei saa, organism hukkub. Optimaalne tsoon- ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, mis on organismi elutegevusele soodne. Suunav valik. Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Stabiliseeriv valik. Keskkonnatingimused on suhteliselt püsivad. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Kõrvaldatakse erandid. Destabiliseeriv valik ehk lõhestav valik. Levialas on erinevate elutingimustega piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. 19.Ökonišš. Põhinišš ja tegelik nišši. Ökoloogiline nišš – populatsiooni (liigi) püsimiseks tarvilike keskkonnatingimuste olemasolu
liigikaaslased (konkurents) teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms) Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus (kaitsevärvus, haigustele vastupidavus, suurem viljakus). Stabiliseeriv valik Keskkonnatingimused on suhtelsielt püsivad. Kõrvaldatakse erandid. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Suunav valik : Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Tööstuslik melanism - tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Tahmunud puutüvedel paistavad nad vähem lindudele silma. Paljudel haigustekitavatel bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid.
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Kas kvalitatiivne (teistsugune tunnusevariant) või kvantitatiivne (suurus, kiirus, vastupidavus, taiplikkus jms). Siis kui elutingimuste kindlasuunaline muutumine või populatsiooni asumine uude keskkonda. Tingimuste püsimisel geno- ja fenotüüp asenduvad uutega, tekivad uued kohastumused. Sisalikud ja vaalad vette, tumedad liblikad tööstuspiirkondades. Lõhestav valik kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega. Siis kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Neis piirkondades kujunenud erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega ja mõnevõrra erinevad kohastumused. Hübriidid vähenenud kohasusega mõlema piirkonna tingimuste suhtes. Võib eristuda uus liik. Teguriks võivad olla ka sesoonsed muutused elutingimustes (nt. paaritumise aastaaeg). Kohastumine
Alfred Russel Wallace (1823-1913) käsikiri "Variantide tendents pidevalt lahkneda algtüübist" 1858 alustas uut raamatut: The Origin of Species by Means of Natural Selection, or the Preservation of Favoured Races in the Struggle for Life Darwini 4 põhiseisukohta: Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest. Looduslik valik Paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. Liigiteke Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud, vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. (põlvnemine eellasest) C.R. Darwin: ,,Liikide teke loodusliku valiku teel ehk paremate rasside säilumine olelusvõitluses" 3. Neodarvinism e sünteetiline evolutsiooniteooria, põhilised postulaadid. Keskne mõiste LV J.B.S. Haldane, R.A. Fisher, Sewall Wright moodsa sünteesi alusepanijad (darwinism + mendelism)
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
