KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE 3 SISSEJUHATUS Käesoleva kursuseprojekti ülesandeks on projekteerida kinnitusrakistus detaili ,,Flants" töötlemiseks APJ freespingil Bridgeport 610XP3 tootmisprogrammiga 5000 detaili saritootmise tingimustes. Töödelda keere M38x2 ning otspinna Ø47 mm. Kinnitusrakistus peab vastama järgistele tingimustele: rakis peab olema tööpingi töölaualt lihtsalt eemaldatav; selle paigaldusel tööpingi töölauale peab olema tagatud ristseis; korraga peavad olema töödeldatavad min. 5 detaili ning nende kinnitus rakisesse peab toimuma kiirelt. Projekt on jagatud kolme temaatilise ossa seletuskirja osa, graafiline osa ning lisad APJ pingi operatsioonile. Esimene osa: seletuskirja osa hõlmab marsruuttehnoloogia valikut ning tööpingi parameetrite
..............................................................................16 1 SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on projekteerida rakistus detaili „Lukusti“ töötlemiseks enda poolt valitud APJ freespingis. Tootmisprogrammiga 5000tk saritootmise tingimustes. Rakistusele esitatavad tingimused: • Mõõtme 25,3 H8 töötlemiseks • Rakis peab olema tööpingi töölaualt lihtsalt eemaldatav; • Rakside paigaldusel tööpingi löölauale peab olema tagatud ristseis; • Korraga peab olema paigaldatav min 2 detaili; • Detailide kinnitus rakisesse peab toimuma kiirelt; • Rakise projekteerimisel kasutada standardelemente; 2 TOORIK, TÖÖPINK Tooriku andmed
kuumenema maksimum võimsusel ja lülitada välja aurutamine. Vaseplaat kinnitada triikimislauale kahepoolse teibiga, et see kohalt ei liiguks. Asetada väljaprint vaseplaadile ja kuumutada seda korralikult 30 sekundit triikrauaga. Võimalikult ühtlaselt. Lase vaseplaadil jahtuda. Selleks, et nüüd seda paberit sealt plaatilt ära saada, uputa plaat 1 minutiks vette. Paber läheb pehmeks ja seda on kerge eemaldada. Söövitamine Aseta plaat raudkloriidi sisse. Soovitavalt teha ka mingi rakis millega trükk plaati kinni hoida, vastasel juhul kui seda ei tee siis võid oma käed ära söövitada. Jäta 10-15min plaat happe sisse. Järgmiseks võtke liivapaber ja lihvige servad siledaks. Lõpuks puurige augud sisse ja lisage komponendid ja valmis ta ongi. Kasutatud materjalid: http://www.riccibitti.com/pcb/pcb.htm Koostasid: Rauno ja Enelin
11) triivõngejada koosneb ankurdamata õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest ning triivib hoovuse või tuule toimel; 12) mail koosneb ankurdatud õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest, mis on ujukite või ujuva õngeliini abil põhjast kõrgemale tõstetud. 13) Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud peibutis, mis imiteerib kala looduslikku toitu. 14) Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks. 15) Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis. 16) Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks. 17) Haspel on käesoleva määruse tähenduses vahend õngenööri kerimiseks.
12) triivõngejada koosneb ankurdamata õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest ning triivib hoovuse või tuule toimel; 13) mail koosneb ankurdatud õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest, mis on ujukite või ujuva õngeliini abil põhjast kõrgemale tõstetud. 14) Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud peibutis, mis imiteerib kala looduslikku toitu. 15) Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks. 16) Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis. 17) Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks. 18) Haspel on käesoleva määruse tähenduses vahend õngenööri kerimiseks.
Treipingi põhilisedosad ● Säng on malmist valmistatud alus. Selle külge on monteeritud pingi kõik põhiosad. ● Sängi ülaosas on kaks lamedat ja kaks prismaatilist juhikut, millel võivad nihkuda suport ja tsentripukk. ● Spindlikast paikneb sängi vasakul otsal ja kujutab endast malmkarpi, kus asetseb treipingi töövõll - spindel. ● See on õõnes võll, mille parempoolsesse otsa kinnitatakse toorikut hoidev rakis, näiteks padrun. ● Spindli paneb pöörlema vasema jala õõnsusse paigutatud elektrimootor kiilrihmade , hammasrataste ja sidurite abil. ● Mehhanismi, mis võimaldab muuta spindli pöörlemiskiirust, nimetatakse kiirustekastiks. ● Suport on seadis lõikeriista kinnitamiseks ja nihutamiseks. Nihutada võib käsitsi ja mehaaniliselt. ● Supordipõll on mehhanismide süsteem, mis muudab käiguvõlli ja - kruvi pöörlemise supordi sirgjooneliseks liikumiseks.
18. otsafaas 3 pakiline =45° 74,7 0,08 1,5 1400 Ø16,1mm isetsentreeruv 1,5x45° padrun 19. nurgafaas 3 pakiline =45° 74,7 0,08 1 1400 Ø19,1mm 1x45° isetsentreeruv padrun 20. nurgafaas 3 pakiline =45° 74,7 0,08 1 1400 Ø22mm 1x45° isetsentreeruv padrun Kasutatud pink: Kolmepakiline isetsentreeruv rakis Lõikeriistad: 1. 90° parempoolne astmetera 2. 45° parempoolne treitera Mõõteriistad: 1. Nihik täpsusega 0.05. Mõõtepiirkond: 0.05 - 100 mm 2. Kruvik täpsusega 0,01. Mõõtepiirkond: 0-25 mm Lõikereziimide arvutused: 1. Lõikekiirus: V = 2. Lõikesügavus: 3. Ettenihe: s = Töökirjeldus: 1. Tooriku väljalõikamine latist 141 mm 2. Tooriku paigaldamine padrunisse 3
Kordamisküsimused õppeaines ,, Universaalsed seadmed ja rakised KMI-31 Kontrolltöö 11.12.2015 1. Treipingi osad ·1. Spindlikast paikneb sängi vasakus servas, on malmist karp, kus asetseb treipingi töövõll spindel. See on õõnes võll, mille parempoolsesse otsa kinnitatakse toorikut hoidvad rakised, näiteks padrun. Spindli paneb pöörlema vasaku jala õõnsusse paigutatud elektrimootor kiilrihmade, hammasrataste ja sidurite abil. Viimased kaks asetsevad spindlikastis. Mehhanismi, mis võimaldab muuta spindli pöörelemissagedust, nimetatakse kiirustekastiks ( hammasrataste ja sidurite süsteem) ·2. Kitarr on määratud supordi häälestamiseks nõutavale ettenihkele vastavate hammasrataste valikuga ·3. Ettenihkekast kannab pöörlemise üle käigukruvile ja võllile ning muudab ettenihke suuruse. Ülekanne toimub reversi ja vahetatavate hammasratastega kitarri kaudu ·4. Säng on enamasti malmist valatud massiivne alus. Selle külge on monteeritud pingi...
8 7. MOOTORI AJASTUSKETTIDE VAHETUS · Eemaldada mootor. · Paigaldada mootor rakisele. · Eemaldada klapikambrikaas. · Eemaldada mootoriõli. · Eemaldada mootori õlivann (Sele 1;2.). · Eemaldada esidiferentsiaal ja sillatala. · Eemaldada mootori otsakaas; eemaldada hooratas; eemaldada metalltihend ning kontrollida tihendi seisukorda. Vajadusel tihend vahetada. · Paigaldada rakis väntvõllile, eemaldada nukkvõllipolt, eemaldada hammasratas koos õlipumba ketiga (Vasakpoolne keere). · Lukustada ketipinguti rakisega, eemaldada. · Eemaldada ketitallad, eemaldada kett plokikaanelt. · Kõrgsurve kütusepumba hammasratta avamiseks kasuta väntvõlli lukustamiseks spetsiaalset tööriista (Poldi keere parempoolne). · Paigaldada uued ketid. · Paigaldada tihend (mitte õlitada), paigalda karteripõhi.
Organismide paljunemine 1. Mittesuguline uus organism pärineb ühelt vanemalt, see tähendab, et muutlikkuse aste on väike ja järglased on vanematega geneetiliselt identsed 1)Eoseline paljunemine- seened(pärmseen), samblad(palusammal), sõnajalgtaimed [osjad(põldosi), kollad(karukold), sõnajalad(laanesõnajalg)] ja osa protiste 2)Vegetatiivne- saab lühikese ajaga palju järglasi, kasutatakse kultuurtaimede oaljundamisel säiluvad sorditunnused. * pistoksad(sabiina kadakas, roos) *pistik(elupuu) *juurevõsund(vaarikas, sanglepp) *varrevõsund(aedmaasikas)*mugul(kartul) *sibul(tulp, küülauk) *pungumine(pärm, järvekäsn, varshüdra) *pooldumine(amööb, tuberkuloosikepike, kingloom) *seeneniidid *risoom(Iiris) * rakis(puna- ja pruunvetikad, samblikud) Suguline õistaimedel, sõnajalgtaimedel, sammaldel, vetikatel, selgroogsed loomad, ümarusidel, paelussidel, rõngusussidel, limustel ...
Vastus andke meetrites täpsusega neli kohta peale koma. Vastus: 0,1395 Küsimus 4 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline valandi osas 3 kahanemistühiku vältimise skeem on õige? Vali üks: a. b b. a c. c d. d Küsimus 5 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valuvormi masinvormimisel kasutatav tehnoloogiline rakis on: Vali üks: a. sabloon b. kokill c. kärnkast d. mudelplaat Küsimus 6 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Leida valukanalite süsteemi minimaalne ristlõike pindala Smin Bernoulli võrrandi alusel. Malmist (vedelmalmi tihedus on 7 g/cm3) valmistatava valandi mass koos valukanalite süsteemi kanalitega on 4,3 kg. Valuvormi täitumise aeg on 75 s, teades et vedeliku voolamise takistustegur on 0,5. Süsteemi arvutuslik
RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit, faktorid) STR = f(faktorid)= f(Lmax Lmin; K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, RO, RE) - hälve pindade paralleelsusest, PAR = f(mõõtevahendi näit, faktorid), PAR = f(faktorid)=f(PAR, RECT, RS, RO) - hälve sümmeetrilisusest telje suhtes SYM = f(mõõtevahendi näit, faktorid), SYM = f(faktorid)=f(READ, PAR, RECT, RS) · rakis + indikaatorkell, täpsustase 1 µm + pikkusplaat sobib ideaalselt. Osa B · Bi= BREF+Ai+Ci B11 B12 B13 B14 B15 12.08 12.06 12.12 12.11 1 12.087 7 2 3 9 12.15 12.05 12.13 12.16 2 12.112 4 5 6 6 12.09 12.12 12.03 3 12.095 8 4 12.14 5 12.16 12.09 12.15 12.12 4 12
Organismide Paljunemine on üks olulisemaid eluavaldusi- liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt ( iseviljastumine) või kahelt vanemalt(ristiviljastumine). Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda, kuid eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu - kui toimub, siis järglased steriilsed. Üks olulisemaid liigi tunnuseid on ristumisel viljakate järglaste andmine. Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast. Ms.paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Suur osa protiste, seeni, taimi paljunevad eoste e. spooridega. üks ms.paljunemisviis Eoskott- kottseenele omane rakk, mille sees valmivad eosed. Eoskand- kandseentele iseloomulik rakk, mille peal valmivad eo...
teritajalt erilisi teadmisi. Lõikeprotsessi täiustamiseks ja treitera parema geomeetria avastamiseks peab ka treial oskama treiterasid teritada. Kõige tähtsamaks terituspingi liigiks on tavaline terituskäi. Sellel saab abrassiiv ketta abil käsitsi teritada peaaegu iga tüüpi normaalterasid. Joonis 5.2.1 Teritus skeem http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm Terituskäial teritamine Terituskäial teritamine pole väga hõlpus, sest temal puudub rakis treitera ülesseadmiseks, mistõttu õigete nurkade ja tahkude saamine sõltub täiesti töölise oskusest ja vilumusest. Peale selle on käsitsi teritamisel raske tagada treitera pidevat jahutamist. Tugevasti kuumenenud treitera perioodiline vette kastmine (märgamine) toob treiterale ainult kahju; treitera pinnal tekivad praod, mis vähendavad tema tugevust ja püsivust. Seda kõike arvesse võttes tuleb terituskäiaga teritamisel täita rida nõudeid. 1
OSA A. 1. Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmisel Sirgjoonelisuse hälve STR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Paralleelsuse hälve PAR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Sümmeetrilisuse hälve SYM on leitav valemiga: Laius: 2. Mõõteriista valik Kuna vajatav täpsustase on 5 m, siis valin mõõteriistaks digitaalse indikaatorkella, mille mõõtetäpsuseks on 1 m ning millel on olemas ka rakis. Lisaks veel pikkusplaat. OSA B. Tabel 1. Algandmed A1 42 74 20 15 52 87 25 1 62 52 A2 32 93 33 55 50 24 3 56 38 27 A3 47 54 62 46 41 71 79 55 24 61 A4 51 40 71 66 32 82 96 49 56 10
OSA A. 1.Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmisel Sirgjoonelisuse hälve STR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Paralleelsuse hälve PAR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Sümmeetrilisuse hälve SYM on leitav valemiga: Laius: 2. Mõõteriista valik Kuna vajatav täpsustase on 5 m, siis valin mõõteriistaks digitaalse indikaatorkella, mille mõõtetäpsuseks on 1 m ning millel on olemas ka rakis. Lisaks veel pikkusplaat. OSA B. Tabel 1. Algandmed A6 7 3 4 4 5 9 2 4 1 7 1 6 6 8 4 7 3 6 4 A 2 5 6 4 8 3 8 4 7 2 4 2 8 3 4 3 8 8 3 4 A7 3 6 4 2 3 4 6 3 3 4 8 8 2 8 6 9 5 4 4 A5 4 7 6 3 8 9 4 5 1 4 1 0 1 6 2 2 6 9 6 0 A8 4 3 3 4 3 8 8 6 5 9 1 7 5 4 8 9 8 9 4 C1 6 7 8 6 5 2 9 5 1 6 0 1 5 6 9 9 6 9 0 2 C4 6 6 7 2 5 4 6 8 2
VEEKOGUDE TAIMESTIKU KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Millised hõimkonnad on esindatud veekogude taimestikus ja kui suured on “suurtaimed”? ROHEVETIKTAIMED JA MÄNDVETIKTAIMED; PRUUNVETIKTAIMED, PUNAVETIKTAIMED; SAMMALTAIMED; SÕNAJALGTAIMED; KATTESEEMNETAIMED Mõõtmed varieeruvad mõnest millimeetrist kuni mitmete meetriteni. 2. Hüdrofüüdid ja hügrofüüdid. Kaldaveetaimed ja amfiibsed taimed. Ujulehtedega ja ujutaimed ning veesisesed taimed moodustavad tõeliste veetaimede - HÜDROFÜÜTIDE rühma. Veest välja jäädes hääbuvad või säilivad pinnases risoomidega vms. Amfiibsed taimed on need, keda ei saa kindlalt liigitada ühe rühma alla - võivad edukalt elada: vee all, ujulehtedega liigina, kaldataimena (hein-penikeel); ujulehtedega või kaldataimena (vesi- kirburohi); vee all või kaldataimena (väike konnarohi). Teatav amfiibsus on omane enamikule veetaimedele. Hüdrofü...
planogameedid) * hõimkonnas 1 klass Seened & sümbioos. Samblik 2 organismi kooselu * endosümbioos (neid pole võimalik lahutada) > sümbiondid > mükosümbiont (seen, põhiliselt kottseened) ja fotosümbiont (vetikas, bakter) * seen + rohevetikas * seen + tsüanobakter (sinivetikas) * samblike teadus lihhenoloogia Samblikel puuduvad organid, tema keha on tallus e. rakis. Jagunevad kasvuvormide järgi: * kooriksamblikud pole võimalik pinnasest eraldada * lehtsamblikud nii ülemine kui ka alumine koorkiht, võimalik pinnaselt eraldada * põõsassamblik vormilt põõsjas; ripuvad/kasvavad ainult ülipuhtas keskkonnas - seal hulgas habesamblik eraldi rühm Bakterid (arhed). * arhede membraan sarnaneb päristuumsete omale * bakterid on väikseimad ainuraksed organismid Bakteri ehitus.
Kasutamine Võib teha vanne või kompress. Põhiliselt erinevate vesitõmmistena. * Harilik pohl; Droog lehed ja võrsed Toime põletikuvastane, kuseteid desinfitseeriv, kuseeritust soodustav. Võrreldav leesikaga, aga mahedam. Pikaajaline kasutus võib olla kahjulik maksale ja neerudele. Kasutatakse Marju on rahvameditsiinis kasutatud reuma ja liigesepõletike puhul ja vitaminiallikana. Droogi kasutatakse vesitõmmisena. * Islandi käokõrv; Droog rakis ehk tallus. Toime eripära köhavastane, põletikuvastane, valuleevendav, antibiootiline. Kogutud köokõrva toime püsib kuni neli aastat. Kasutamine vesitõmmisena, lima tõttu kasutatakse välispidiselt suu limaskestapõletiku ja haavade korral. Mõru maitse aitab suurendada söögiisu, stimuleerib seedetegevust, normaliseerib seedehäireid. Islandi käokõrva ekstrakti on kasutatud looduslike köhapastillide Islamint ja Islamoos valmistamisel. * Metsmaasikas;
· põhjaõngejada veekogu põhja asetatud õngejada; · triivõngejada ujuv ankurdamata õngejada, mis triivib hoovuse või tuule toimel; · mail ankurdatud õngejada, mille konksud on ujukitega või ujuva õngeliini abil põhjast kõrgemale tõstetud. · Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud peibutis, mis imiteerib kala looduslikku toitu. · Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks. · Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis. · Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks. 6 · Haspel on käesoleva määruse tähenduses vahend õngenööri kerimiseks.
Soojalembelised (küpressid) metsakäharik, Troopilised okaspuud tüvik-, (araukaaria) Juur, leht, vars, õis, vili, Okkad, igihaljad, käbid ja Eelleht, suguta Eelniit, risoid, Rootsuta seeme; Tolmlemine ja seemned; ühe- ja kahekojalised põlvkond, eospesad, rakis, eosed taimed; tallus, viljastumine; üheaastased, taimed vegetatiivne veeõitseng kaheaastased ja püsikud paljunemine Maakera taimeriigi areng 1 Bioloogia TÜNK MV
kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad paarilised). Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline). Sammalde süstemaatika Tuntumad sammalde hõimkonna klassid on · Maksasamblad. See on ürgseim ja ühtlasi lihtsama ehitusega sammalde rühm, liikidest kuuluvad siis näiteks raunik (Plagomnium sp.) ja helvik (Marchantia polymorpha); Helviku keha on harunev lame rakis, mille epidermises asuvad õhulõhed. Alumisel epidermisel on väljakasved, üherakulised risoidid ja soomused. Helvik on kahekojaline taim*, kes vegetatiivselt paljuneb sigikehakeste abil. · Lehtsamblad. Siia kuuluvad meie tavalised metsa- ja niidusamblad ning erilise rühmana (alamklass) ka turbasamblad. Eesti tuntumatest metsasammaldest nimetagem järgmisi liike: laanik, palusammal, metsakäharik, karusambla- ja kaksikhamba liigid;
A Osa L - mõõtetulemuse aluseks on mõõteriista näidud L. READ - lugemi võtmine K- kalibreerimistunnistuse (ümardamine parand lähima täisjaotiseväärtuse ni) PAR - mõõteliinide paralleelsus RECT - ristseis RS - baaspinna asend F - mõõtejõud T temperatuur RO pinnakaredus MAT materjal RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit,Lmin; f(faktorid)= f(Lmax faktorid) K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, hälve RO, RE) pindade paralleelsusest, PAR = f(mõõtevahendi näit, faktorid), PAR = f(faktorid)=f(PAR, RECT, RS, RO) rakis SYM =+f(faktorid)=f(READ, PAR, RECT, indikaatorkell, täpsustase 1 µm RS) + pikkusplaat sobib ideaalselt. Cp 1 B 18 H 11 L ...
0,82kg Materjal (toorik): Tooriku ST52.3 mass: 0,9kg Oper. Operatsiooni nimetus ja sisu Seade, rakis, töö- ja nr. mõõteriistad 1. Materjali sisseost Kalibreeritud hülsi toru välisläbimõõduga 50mm, sisemise läbimõõduga 40mm, pikkusega
mullaomaduste ränka muutumist, mis võib viia mükoriisaseened hukule. Mükoriisast ilma jäänud puude juuri ründavad kergesti parasiitseened, nad ei suuda enam piisavalt omastada mullast toitaineid. Mükoriisakahjustused on enamiku metsade hukkumise põhjuseks praegusel ajal (see omakorda keskkonna rikkumisest tingitud). Mükoriisa jääb puudel nõrgaks ka põldudele rajatud puistutes seal ei leidu piisavalt metsaseeni. Tallus (viki) Tallus ehk rakis on mõnede liikumatute organismide diferentseerumata vegetatiivne kude. Varem koondati tallusega organismid (käsitleti taimedena) omaette süstemaatilisse rühma rakis- ehk tallofüüdid, hiljem on tõestatud, et see oli selgelt polüfüleetiline takson. Tallusel puuduvad organiseerunud ja eristatavad osad (lehed, juured ja varred), mis on aga olemas soontaimedel. Küll aga võib tallusel olla eelmainitud taimeosade analooge, mille
RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit, faktorid) STR = f(faktorid)= f(Lmax Lmin; K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, RO, RE) - hälve pindade paralleelsusest, PAR = f(mõõtevahendi näit, faktorid), PAR = f(faktorid)=f(PAR, RECT, RS, RO) - hälve sümmeetrilisusest telje suhtes SYM = f(mõõtevahendi näit, faktorid), SYM = f(faktorid)=f(READ, PAR, RECT, RS) · rakis + indikaatorkell, täpsustase 1 µm + pikkusplaat sobib ideaalselt. Osa B · Bi= BREF+Ai+Ci B11 B12 B13 B14 B15 1 18.06 18.042 18.136 18.162 18.09 2 18.132 18.073 18.06 18.117 18.135 3 18.141 18.123 18.145 18.149 18.15 4 18.118 18.072 18.047 18.101 18.093 5 18.151 18.1 18.116 18.027 18.032 6 18.111 18
Al- sulamites on suur gaaside lahustuvus, mis võib põhjustada gaasitühikuid. Alumiiniumi valamisel on valutemperatuur suhteliselt madal. 42. Kärnvormimine Kärnvormimine tähendab vormi koostamist kärnidest, mis moodustavad nii valandi sise- kui ka välispinnad. Kasutatakse keeruliste valandite mass ja suursaritootmiseks. Kärn kujundab valandi sisepinna. Kärn valmistatakse liiva ja sideaine segust. Kärnkast on puidust või metallist õõnes rakis kärnide vormimiseks kärnisegust. 43. Vagranka Vagranka on malmisulatusahi. Vagrankas sulatatakse ligi 90% malmist. Vagranka on metallkestaga ja samottvoodriga sahtahi, mida ülemise täiteava kaudu täidetakse algul põlemisõhu furme ületava põhjakoksiga. Edasi viiakse vagrankasse metallist, koksist ja räbustist koosneva täidise doosid. Kütuse põlemiseks juhitakse ahju ettekuumutatud õhku. 44. Räbustijootmine
Kettal on külglõikehambad, tänu sellele saadakse puhas lõikepind . Saeketas lamineeritud ja spoonitud puitlaasplaadi saagimiseks Vaheldumisi sirged ja trapetshambad (eel- ja puhastus- lõikehambad ) . Sileda noa kinnitus survekiilu ja poltidega Kasutatakse nugade kinnituseks noavõllides (risthöövlis ja paksushöövlis) ja noapeades . Suur nugade arv tagab hööveldamisel suure tootlikkuse ja hea pinnakvaliteedi . Rakis siledate höövlinugade paigaldamiseks noapeasse – eesmärk on saada lõikeservad täpselt ühele ringjoonele . Erinevad noa kiirkinnituse süsteemid Eelised : Noa täpne baseerimine Tugev kinnitus Kiire nugade vahetus – ei vaja rakiseid nugade häälestamiseks lõikeringile Puudused : Nõuavad spetsiaalseid nugasid, mis on kallimad kui siledad noad Nugade teritamise võimalused on piiratud . Freesid .
22 Sele 4.10. 23 Sele 4.11. 25 Sele 4.12. 25 Sele 4.13. 25 Sele 5.1. Metrosert AS veestend. Valmistaja joonis. 27 Sele 5.2. AS Metrosert Tallinna veelabor. 28 Sele 5.3. Toiteplokk. 31 Sele 5.3.1. Visolux ML 4-8-RL improviseeritud rakis. 32 Sele 6.1. Katsetamisel kasutatav külmaveearvesti. 33 Sele 6.2. Stendi töörežiimid. 37 Sele 6.3. Visolux 4-8-RL optiline sensor töös. 38 Sele 6.4. Optiline sensor SICK KT5G-2N1311. 39 8 TABELITE LOETELU Tabel 1.1 10 Tabel 4.1 24 Tabel 6.1
Kas siis hingematvalt kurvad või tuju pilvedeni tõstvad. Nii on muide ka teenindusega. Kui mandri-Kreekas võib end arvet oodates vabalt lõdvaks lasta ning veel ühe klaasi veini võtta, kuni teenindaja pead pöörama satub, siis saartel jooksevad kõik nagu elektrijänesed. Kõrtsimeeste tähelepanu on vahel lausa liialdatud. Ja kui hästi tellite ning sõbrad olete, siis pakutakse lahkudes ka maja poolt väikest kosti, mis tavaliselt on raki. Mida üksikum koht, seda rohkem on rakis kraade kohati lausa 70. Ilmselt mängib rolli ka see, et turismihooajaks sõidab Kreetale palju võõrtööjõudu ning et talv rahulikult üle elada, tuleb suvel rabada lausa eesli moodi. Kreetalane ise on aga natuke teisest puust. Mandrielanikud, kes tavaliselt end natuke paremaks peavad, panevad kreetalased siiani ühte patta lindpriidega. 13 Kreeta küla omaette vaatamisväärsus
Tallinn 2010 R L x S S=2 R Kolbpumpade ehitus Tallinn 23 1 MATHPUMBAD. Tööorgani ehituse ja liikumisviisi poolest jagunevad mahtpumbad kahte pearühma : - edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-,varbkolb- e.plunzer- , membraan-, tiib-, jt. pumbad ning - pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas-, kruvi-, tiivik- , jt.) 2 Kolbpumbad. Kolbpumbad moodustavad mahtpumpade suurima ja vanima grupi. Esimesed teadaölevad kolbpumbad valmistati juba ligi 200 aastat enne Kr. Kolbpumpade liigitus. 1. Tootlikkuse järgi: - väikese tootlikkusega ( kuni 20 m3/h ), - keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m3/h ), - suure tootlikkusega ( üle 60 m3/h ). 2. Rõhu järgi: - madalrõhu pumbad ( kuni 50 mH2O) , - keskrõhupumbad (50 kuni 500 mH2O), - kõr...
1.Lõikamise mõisted Lõikamiseks nim. töödeldava materjali või mingi keha tükeldamist, sellelt mingi osa või kihi eraldamist materjali sisselõike tegemisel. Topoloogiliste tunnuste järgi on lõikamine sidemeid katkestav protsess (topoloogia on matemaatika osa, mis käsitleb geomeetriliste kehade üldisi omadusi). Küberneetiliste tunnuste järgi on lõikamine juhitav protsess 2.Kuidas jaotatakse lõikamise energia või protsesside järgi? 1) mehaaniliseks - lôikamisel rakendatakse mehaanilist energiat, lôikamine toimub mehaanilise deformeerimise tulemusena; 2) termiliseks - lôikamisel kasutatakse soojuslikke protsesse; 3) keemiliseks - lôikamisel kasutatakse keemilisi protsesse. Vôimalik on ka erinevate energialiikide ja keemiliste protsesside kooskasutamine. 3.Kuidas jaguneb mehaaniline lõikamine? 1) lôikamisel kasutatava mehaanilise energia (ala)liigi, 2) tööriista iseloomustavate parameetrite järgi. 3) protsessi kinemaatika järgi. 4.Mehaan...
Säng on malmist valmistatud alus. Selle külge on monteeritud pingi kõik põhiosad. Sängi ülaosas on kaks lamedat ja kaks prismaatilist juhikut, millel võivad nihkuda suport ja tsentripukk. Säng ise toetub kahele jalale. Spindlikast paikneb sängi vasakul otsal ja kujutab endast malmkarpi, kus asetseb treipingi töövõll - spindel. See on õõnes võll, mille parempoolsesse otsa kinnitatakse toorikut hoidev rakis, näiteks padrun. Spindli paneb pöörlema vasema jala õõnsusse paigutatud elektrimootor kiilrihmade , hammasrataste ja sidurite abil. Mehhanismi, mis võimaldab muuta spindli pöörlemiskiirust, nimetatakse kiirustekastiks. Suport on seadis lõikeriista kinnitamiseks ja nihutamiseks. Nihutada võib käsitsi ja mehaaniliselt. Supordi saab mehaaniliselt nihutada käigukruvi ja käiguvõlli abil. Supordipõll on mehhanismide süsteem, mis muudab käiguvõlli ja - kruvi pöörlemise
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest val...
PÕHITÜÜP SOOLANE · Soolase, soolast, soolasesse, soolaste, soolaseid, soolastesse e soolaseisse. · 3-silbilised I-vältelised ne- ja s-sõnad ( hiline, hubane, omane, porine, sulane, tihane, tänane, varane, vigane, emis, jalus, kogus, lahus, lojus, osis, panus, venis) · 3-silbilised II-vältelised ne- ja s-sõnad (karvane, klaasine, mullane, otsene, plekine, takune, tuisune, vastane, viiene, joonis, jäänus, kaelus, keeris, küpsis, liiges, rakis, tõmmis, vammus, ümbris) · 2-silbilised III-vältelised ne- ja s-sõnad (kuune, luine, meene, paene, puine, söene, taine, eos, kaos, käis, püüs, teos, vesi, veos) · Kaasrõhust lugedes 3-silbilsed I-vältelised ne- ja s-sõnad, välja arvatud lisus-liitelised (alkoholine, hallitusene, oopiumine, palderjanine) · Kaastõhust lugedes 3-silbilised II-vältelised ne- ja s-sõnad, välja arvatud matus-liitelised (järjestikune, marmelaadine,
Vahetatavus saavutatakse detailide valmistamisel ja sõlmede koostamisel vajaliku arvestusliku täpsuse kindlustamisega geomeetriliste, mehaaniliste, füüsiliste ja teiste parameetrite osas. Detailide ja sõlmede geomeetriliste jt. parameetrite tegelik väärtus võib arvestuslikust suurusest erineda mitmel põhjusel - tehnoloogiliste seadmete ebatäpsus, lõikeinstrumentide ja rakiste kulumine, jõu ja temperatuuri mõjud, deformatsioonid süsteemis pink - rakis - instrument - detail, töödeldava materjali ebaühtlus, töölise vead jms. Sel põhjusel peab eristama kahte täpsust: normeeritud täpsus ja tegelik täpsus. Tegeliku täpsuse vastavuse tase normeeritud täpsusele sõltub materjalide ja toorikute kvaliteedist, detaili tehnoloogiast, valmistamise täpsusest ja teistest faktoritest. Valmistamise täpsuseks nim. geomeetriliste ja teiste parameetrite lähenemise astet nende nõutud
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
5 56 56 48 40 34 28 - Sõltuvalt tehtavast tööst jaotatakse viilid järgmiselt: lukksepaviilid, masinviilid, nõelviilid ja rasplid. Lukksepaviilid võivad olla: lamedad, neljakandilised, kolmekandilised, poolümarad, ümmargused, rombikujulised ja noakujulised. Masinviilid (joon. 113) jagunevad ehituse poolest varda, plaadi- ja kettakujulisteks ning kujupeadeks. Masinaviilid: a vardakujulised; b kettakujulised ja rakis, kuhu kinnitatakse viil töötamise ajal; c kujupead. joon. 113 Nõelviile (joon. 114) kasutatakse väikeste pindade ja kitsaste kohtade viilimisel. Nõelviilid joon. 114 1.7.1. Viili valimine. Viili tüüp, raide number, mõõtmed ja ristlõike kuju valitakse olenevalt detaili
Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Berno...
LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- ...
Sisemine toru pöörleb koos võlliga. Täävitorus on kolm babiitlaagrit. Täävitoru tihendiks on Cederwall tihend. Laagrite õlitus toimub õliga loomuliku tsirkulatsiooni teel. Gravitatsioonipaak asub neljandal tekil peamasinaruumi kohal korstanašahtis. Sõukruvi: Läbimõõt 5m Labade arv 4 Materjal roostevabateras Kruvi mass 28t Kruvi sisse on paigutatud labade pööramiseks rakis, mis saab liikumise servomootori kolvilt. Labad on rakisele kinnitatud poltidega. Ahtripoolse otsa korpuse sees on kruvi servomootor. Kaas moodustab hülsi, milles liigub kolb. Labade pööramise rakisel on kaitseklapp, et õli suur rõhk ei mõjutaks labade laagreid ega sealt merre ei tungiks. Kui rõhk tõuseb üle maksimumi, siis klapp laseb õli taagasi tagasivoolule sisemise toru välimisele poolele. Avariijuhtimine toimub masinaruumist õlitangi juurest solenoidventiiliga.
kulumise mõõtmise abinõudega (joon.3.12) Selleks katsekeha 4 kinniti liikuvasse hoidjasse 3, mis surutakse raskuse 2 ja kangide süsteemi 1 abil vastu terasketast 5. Hõõrdejõudude toimel nihkub katsekeha koos hoidjaga sujuvalt ülespoole surudes kokku vedru. Nihke suurus fikseeritakse indikaatoriga 7. Indikaatori näidu järgi määratakse hõõrdejõu suurus. Kontrakeha (terasketta) kulumise määramiseks valmistati spetsiaalne rakis. Liikuvale töölauale 8 kinnitati indikaator 7, mille abil fikseeriti ketta pinnareljeefi kuju enne ja pärast kulutamist täpsusega 1 µm. Pinna reljeefi muutus risti libisemissuunaga fikseeriti iga 1 mm järel. 36 Hoordekulumise katseseade 1-hoob, 2-koormus, 3-hoordejou fikseerimisrakis, 4- katsekeha,
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tol...
Vanni koos määrdega kuu- mansett-.tihendid koos seibidega. Laagreid on mugavam mutatakse keevas vees, mitte leegil (joon. 106). Ketti kee- pesta, kui rehvid on maha võetud, sest muidu on raske detakse umbes pool tundi, kusjuures teda liigutatakse aeg- vältida pesu- 196 197 Joon. 108. Rakis vedru kokkusurumiseks amortisaatori lahtivõtul «Jawadel» tuleb väljalaskepolti välja keerata ainult 6... 8 mm. See- järel vajutatakse pöidlaga poldile ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
