1. Põhikursuses õpitud molekulaargeneetika kordavalt – replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Nende protsesside mõisted, toimumiskohad rakus, ensüümid, toimumiskäigud. (vt esitlusi Translatsioon ja Transkriptsioon) REPLIKATSIOON- kromosoomide koostisaine DNA kahekordistumine. Saadakse ühest DNA molekulist kaks identse järjestusega DNA molekuli. (protsess eelneb raku jagunemisele nt mitoosile). Viib läbi ensüüm DNA-polümeraas. ● TOIMUB: eeltuumsetel tsütoplasmas; päristuumsetel rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides. ● KOMPLEMENTAARSUS: A=T; G=C ● DNA-polümeraas keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja kummagi esialgse ahela kõrvale sünteesib uue ahela.
1) 1)vale.Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad kloro ja kromoplastideks 2)vale.Tselluloos on taime rakukesta peamine koostisaine. 3)vale.Bakteritel puudub rakutuum ja seetõttu on nad eeltuumsed organismid. 4)vale.Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumise teel.2)Vakuool on peamiselt taimerakule iseloomulik organell, mis on membraaniga ümbirtsetud.Bakterirakus esinevad samuti vakuoolid,mis sisaldab gaasi. 3)Vesi pääseb taimerakku,vakuood täitub veega, vakuool paisub ning tekib siserõhk, mida nim. Turgoriks. Turgor on vajalik elutegevuseks Turgor aitab taimedel püstises asendis püsida.4)Bakterirakul puudub
Glükoos tekib taimedes fotosünteesi käigus ja annab energiat . OLIGOSAHARIIDID , üdisahhariidid Saharoos- suhkrupeet , roosuhkur (tavaline suhkur) Maltoos e linase suhkur Koosnevad kahest monosahhariidi jäägist Laktoos e piima suhkur Polüsahhariidid e liitsuhkrud Tärklis kartul Glükogeen lihastes , maksas(loomne) Tselluloos naturaalne vatt on tselluloos , rakukesta koostisaine , paksud rakukestad on puitudel Koosneb paljudest monoosi jääkidest Kitiin- putukate väliskihi koostisaine , Süsivesikute ül :energeetiline , Taimede ja loomade ehituses , ligimeelitav ülesanne , varuaine , kaitseb külmumise eest , toiduks ,on teiste ainete koostisosa LIPIIDID Nad ei lahustu vees ,vaid orgaanilistes lahustes Lihtlipiidid A) naturaalrasvad
Tsüaniid väga mürgine ühend, kasutatakse erinevates tootmisprotsessides DDT putukamürk Formaldehüüd kasutatakse meditsiinis surnukehade säilitamiseks. Ühendit seostatakse vähkkasvajate, hingamisteede, naha ja seedesüsteemi probleemidega suitsetajatel! Hüdrogeenitud tsüaniid mürk gaasikambrites! Maltitool kunstlikult sünteesitud magusaine, mida ei lubata FDA (USA Toiduja Ravimiameti) järgi Metopreen taimekaitsevahendite koostisaine (ehk putukamürk)! Väävelhape nahale sattudes koheselt söövitava toimega hape, kasutatakse mootorsõidukite patareides ehk akudes.
Taimerakk Taimeraku põhiline iseärasus: plastiidid ja vakuoolid-arenevad tsütoplasmas. Taimerakku ümbritseb rakukest: põhiline koostisaine tselluloos. Noor taimerakk: suur veesisaldus, kest õhuke ja elastne, palju poore (osmoos ja difusioon-vesi ja selles lahustunud gaasid läbivad kesta) Vana taimerakk: veesisaldus langeb, kest pakseneb, poorid ahanevad. (ainetele raskemini läbitavad)- organellid ja tsütoplasma hävineb) Rakukesta tähtsus: Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid)
Biheeliks - DNA ruumiline kuju, kruvikujuline. Bioaktiivne aine - mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi. Biomolekul - kuuluvad rakuehitusse, reguleerivad rakkude talitusi ja omavahelist koostööd, osalevad organismid eaine- ja informatsiooni vahetuses. Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer (valgud, polüsahhariidid, nukleiinhapped) Denaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. DNA - biopolümeer, pärilikkuse kandja, kromosoomide koostisaine. monomeer. Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Lipiidid - orgaaniliste ühendite rühm, vees mittelahutuv, aka rasvad. Nukleotiid - Nukleiinhappe monomeer. Riboos - RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. Valguülesanded: Ensümaatiline - reguleerib reaktsioonide kiirust. Ehituslik - tekivad nahatekised. Transport - juhivad molekule rakku sisse kui ka välja. retseptor - edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse.
Taimerakk Taimeraku põhiline iseärasus: plastiidid ja vakuoolid-arenevad tsütoplasmas. Taimerakku ümbritseb rakukest: põhiline koostisaine tselluloos. Noor taimerakk: suur veesisaldus, kest õhuke ja elastne, palju poore (osmoos ja difusioon-vesi ja selles lahustunud gaasid läbivad kesta) Vana taimerakk: veesisaldus langeb, kest pakseneb, poorid ahanevad. (ainetele raskemini läbitavad)- organellid ja tsütoplasma hävineb) Rakukesta tähtsus: Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime.
ja taimedes. Kustunud või mittepurskavatest vulkaanidest eraldub pidevalt fluori, mida aastas paisatakse õhku kokku umbes 4,7 miljonit tonni. Kasutusvaldkonnad Peamine fluoriidi kasutusvaldkond on terasetööstus, vesinikfluoriidhappe ja krüoliidi tootmine ning keraamikatööstus Kunstliku fluoriidi kasutatakse hambapastades, hammaste geelides ja suuloputusvedelikes. Teflon-plastide tootmine Ravimite ja mürkainete peamine koostisaine Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Fluor http://momentumhealth.net/? uid=2088&w3ntID=10147 Hergi Karik "Leiutised ja avastused keemias"
) • Enamik meres, vähesed magevees • 2-20 mikromeetrit Tuntuim haptofüütide selts – kokkoliidid, klass Prymnesiophyceae Kokkolitosfoor – moodustatud kokkoliitidest, asetsevad üksteise peal kokkosfääris. Kokkolitosfoorid moodustavad seltsid Coccolithales ja Isochrysidales. Levinumaid fütoplanktoneid, eriti avaookeanis. Äärmiselt levinud mikrofossiilidena. Esimesena vaatles Thomas Huxley. Koosnevad kaltsiumkarbonaadist mineraal kaltsiidi kujul. Peamine koostisaine kriidilasundites, nt Doveri valgetel kaljudel Väga keerulised struktuurid, moodustumine – keeruline rakuliste protsesside tulemus. Otstarve aga selgusetu. Hüpoteesid – kaitse zooplanktonite poolt ärasöömise või viiruste/bakterite nakkuse eest. Ka: ujuvusjõud, süsihappegaasi vabastamine fotosünteesi jaoks, kahjuliku UV- kiirguse filtreerimine; sügavikes valguse kogumine fotosünteesi jaoks. Heterokokkoliidid ja holokokkoliidid
Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Kõigis organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. DNA molekul on kaksikahelaline biheeliks. Ta on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab oma nukleotiidses järjestuses pärilikku infot. Geneetilise info realiseerumine toimub erinevate RNA molekulide kaasabil. Makroelemendid- hapnik(O), süsinik(C), vesinik(H), lämmastik(N), fosfor(P) ja väävel(S). Mikroelemendid- kaalium(K), kloor(Cl), kaltsium(Ca), naatrium(Na), magneesium(Mg), raud(Fe), tsink(Zn), vask(Cu), jood(I) ja fluor(F). Ained organismis Kõige enam on organismides anorgaanilisi aineid (vesi,soolad~80%). Orgaanilistest ainetest
____________ , ____________ , __________ , __________ ja ____________ funktsiooni. Valgu __________________ Nimetatakse esimest järku struktuuriks. Valgu teist järku struktuur tekib _______________________ _________________________________________ . Valgu kolmandat järku struktuur on enamasti ________________________________ . Organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: ________ ja __________ . DNA on ______________ peamine koostisaine, tema molekul on _________________ __________________________ . DNA tähtsus seisneb _____________________________________ ________________________________________________________________________________ . Geneetilise info realiseerimine toimub RNA molekulide kaasabil. RNA jaguneb molekulide funktsiooni alusel kolmeks (nimetus + ülesanne): 1) ____ ______________ 2)____ ______________
puhas aine - liht- või liitaine, mis koosneb ühesugustest aineosakestest ainete segu - segu, mis koosneb vähemalt kahe erineva aine osakestest ning tihti on võimalik segust puhtaid aineid eraldada Tuntumad molekulid Lämmastik (moodustab 78% õhust) - N2 Hapnik (moodustab 21% õhust) - 02 Vesi - H2O Süsihappegaas - CO2 Metaan (maagaasi peamine koostisaine) - CH4 Vääveldioksiid - SO2 Vingugaas - CO Osoon - O3 Raud - Fe Teemant - C Vask (cuprum, punakas värvus, hea elektrijuhtivus) - Cu Sool - NaCl Etanool - C2H5OH Paekivi - CaCO3 Ränihape - H4SiO4 Väävel (kollane ja rabe) - S7 Kloor (kollakasrohelist värvi mürgine kaas) - Cl2 Lihtaineid, mis on tavatingimustel vedelad - Hg, Br2
Plastmasside kasutamismahust. Plastikute tootmine. Laura Valk Kaisa-Mai Kallaste Sivert Pomerants Mis on plastmassid ehk plastikud? - Plastikud ehk plastmassid on polümeersed materjalid, mida valdavalt toodetakse naftast saadavatest kemikaalidest. - Koostisaine järgi on eristatavad järgmisi plastikud (nimetatud peamised pakendite tootmisel kasutatavad): kõrge ja madala tihedusega polüetüleen, polüpropüleen, polüstüreen, lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen Ajalugu - Sõna ,,plastik" pärineb kreekakeelsest sõnast (plastikos) mis tähendab ,,plastilist või vormitavat" ning sõnast (plastos), mis tähendab ,,vormitud." - 1863- esimene poolplastik- TSELLULOOSNITRAAT - 1899- esimene tõeline plastik- bakeliit
Kogumiseks sobiv aeg on siis, kui umbes pooled viljad sarikais on valminud. Sarikad kogutakse koos vartega, seotakse kimpudesse ja pannakse varjulisse kohta rippuvas asendis järelvalmima. Et seemned kuivades ja järelvalmimise käigus maha ei pudeneks ning kaotsi ei läheks, asetatakse kimpude alla lina, paber või kogumisnõu.Köömned säilivad hoolikalt suletud nõus 4-5 aastat. Nende iseloomulik lõhn ja maitse pärineb eeterlikust õlist, mille tähtsaim koostisaine on karvoon. Lisaks on viljades rasvõli, valku, parkaineid. Maitse- ja ravimtaim, mida kasvatatakse põhiliselt Euroopas, Lääne-Aasias, Põhja- Aafrikas ja alates 1996. aastast suurematel pindadel Kanadas. Üheaastane köömen vajab valmimiseks pikka kasvuperioodi ja seetõttu on meie kliimas kasvatamine riskantne. Esimesel aastal moodustub leherosett ja areneb sammasjuur, teisel aastal areneb õievars ja taim võib kultuuris kasvatades kasvada 100-120 sentimeetri kõrguseks
vanema mingit kehaosa. · Alleel- geen: Alleel on ühe geeni erivorm, mis määrab ära organismi ühe tunnuse · dominantne alleel retsessiivne alleel: Dominantne alleel otsustab ära inimese tunnused retsessiivse alleeli üle. · Kromosoomid- rakutuum: Rakutuum on membraanidega piiritletud päristuumse raku osa, milles asuvad kromosoomid · DNA kromosoom: DNA pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. · pärilik muutlikus- kombinatiivne muutlikus: Kombinatiivne muutlikus on päriliku muutlikkuse alal liik. · Homosügootsus heterosügootsus: Mõlemad on geenipaari seisund. · Genotüüp- fenotüüp: Fenotüüp on isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest · polügeensus- polüalleelsus: ? 3. sugukromosoomid: Mehel XY, naisel XX 4. Skeem: I XX * XY Gameedid XX XY
biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transpordi-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis-, ja energeetilist funktsiooni. Kõigis organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. Dna molekul on kaksikahelaline biheeliks. Ta on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab oma nukleotiidses järjesuses pärilikku infot. Geneetilise info realiseerumine toimub erinevate RNA molekulide kaasabil. 1. Makroelemendid kuuluvad anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete koostisesse. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides. 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. 4. Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. 5
puit, betoon ja savi. PVC-d leida väga erinevatel elualadel näiteks on PVC esimene plast, mida hakati kasutama toidu pakendamisel (pudelites). Kodumajapidamises laialdaselt kasutatavad „vakstud“ on enamasti polüvinüülkloriidist. Lisaks valmistatakse PVC-st kandikuid, kilesid, plekkpurkide sisepindasid, purgikaane tihendeid ja palju muud. Viimasel ajal on PVC kasutus tema ohtlikkuse tõttu vähenenud. Kuna PVC valmistamisel kasutatav koostisaine (vinüülkloriid) on toksiline, siis on selle sisaldus toiduga kokkupuutuvas materjalis rangelt reguleeritud. Samuti on teada, et eriti PVC toodete valmistamiseks kasutatav vinüülkloriid on osutunud ka kantserogeenseks, põhjustades maksavähki. Seepärast on ka PVC tooted mitmel pool nimetatud keskkonnaohtlikeks. Vinüülkloriidi ühe lähteaine kloori tootmine on aga veelgi keskkonnaohtlikkum. Polüvinüülkloriidist valmistatud toodete rahvusvahelised tähised
struktuuri, mis ühendab omavahel; rakumembraani, tuuma välismembraanis tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle Tsentrosoom - koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrikoolist Vibur - ehitus on sarnane tsentrikooli omaga. Ül: ainuraksetele liikumiseks. Ripsmed on analoogsed viburiga ning nende eristamine on raske. Taimerakk Märksõnad;rakukest, vaukoolid, plastiidid(kloorplastid,kroomplastid,leukoplastid) Rakukest - põhiline koostisaine on tselluloos. Küllalt suure veesisaldusega, suhtelised õhuke ja elastne. Kesta läbivad arvukad poorid. Ülesaneks on takistamine taimeraku liikumine ning on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Vaukoolid - on membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Ülesandeks on eelkõige taimeraku veemahutid, mis võivad sisaldada ka mitmeid varuaineid. Plastiidid - ovaalsed organellid. 1
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevadtaimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistelpäristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad
· Ei leidu looduses lihtainena · Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises · Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud · Al esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ja teiste mineraalide koostises. · Levikult on Al maakoores hapniku ja räni järel kolmandal kohal (massi järgi). · Tähtsam Al tooraine on mineraal boksiit, mille põhiline koostisaine on Al2O3. · Al ühendid on väga (keemiliselt)püsivad. · Et saada neist metallilist alumiiniumit, tuleb kasutada väga tugevaid redutseerijaid. · Al saamine keemiliste reaktsioonide abil on keeruline ja kulukas · Al tootmine elektrivoolu abil, muutis Al suhteliselt odavaks ja kättesaadavaks metalliks. Füüsikalised omadused : · Hõbevalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust, suhteliselt kerge (tihedus 2,7 g/cm 3)
galaktoos + glükoos = laktoos, Polüsahhariidid: kõrgmolekulaarsed (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Looduslikud p sahhariidid tärklis, tselluloos ja glükogeen. Tärklis on taimede mugulas, sibulas, risoomis sisalduv glükoosivaru. Taimed kasutavad talviti seda energia saamiseks. Selleks lagundatakse tärklis uuesti glükoos molekulideks. Tselluloos Võib moodustada kuni poole taime puitunud varre massist, sest see on nende rakukesta peamine koostisaine. Loomorganismid säilitavad glükoosivarusid lihastes ja maksas glükogeeni molekulidena. Sahhariididel on organismis kaks peamist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid: rasvad, õlid, vahad, steroidid. Vees mittelahustuvad ühendid. Aga lahustuvad näiteks alkoholis ja eetris. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Need koosnevad glütseroolist ja kolmest osast rasvhappejääkidest.
Teaduslik probleem-küsimus millele vastus hetkel puudub Teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus Tsütolooga-(rakuteadus)uurib rakkude ehitust ja talitust Ökoloogia-uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 2.Peatükk Aminohape- Biheeliks- Biomolekul-orgaanilise aine molekul Biopolümeer-organismides moodustuv polümeer Denaturatsioon-valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine DNA-biopolümeer(pärilikuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine) RNA-monomeer( Ensüüm-biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Fosfolipiid-fosfaatrühma sisaldav lipid Hormoon- Lipiid- Makroelemendid- Mikroelemendid- mRNA- nukleotiid- oligosahariid- peptiitside-kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Polüsahhariid- Renaturatsioon-valgu kõrgematjärku ruumiliste striktuuride taastumine Riboos-peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid rRNA- sahhariid-orgaaniliste ühendite rühm steroid-
Süsinik moodustab taimede kuivainest 45% ja loomade puhul 63%; enamik tuntud ühendeist on orgaanilised ühendid, st süsinikuühendid. Süsiniku allotroop ________teemant____ on kõige kõvem ja sädelevam vääriskivi. Grafiidist koosnevad kõik hariliku pliiatsi südamikud, millega sa koolis kirjutad, samuti kasutatakse grafiiti plastide täiteainena. Räni on paljude elusolendite (käsnad, meritähed jt mereloomad) skelettide tähtis koostisaine. Lõikeheina ja bambuse varte tugevus tuleneb räni sisaldusest. Nagu öeldud, on räni mineraalse maailma alus. Tema ladinakeelne nimi silicium tuleneb sõnast silex, mis tähendab tulekivi, kõva kivi. Räniühendid on ______klaasi________, portselani, keraamikatoodete, tsemendi ja teiste ehitusmaterjalide tähtis koostisosa. Ülipuhtast ränist tehakse pooljuhte ja alaldeid, mida kasutatakse päikesepatareides, elektrijaamades jne.
olevates tuumakestes. Neis toimub valkude sünt. Ühe mRNA molekuliga seot ribosoomide kogumikke nim polüsoomideks. Lüsosoomid - 1 membraaniga ümbr põiekesed, lõhustatakse mitmeid aineid. Golgi kompleks - jõuab lõpule valkude töötl ning nende pakkimine sekreedipõitesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumemb uuendamises ja taimerakkudes rakukest mood. Mitokonder - raku varustamine energiaga. Neis viiakse lõpule ka glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Taimerakk - põhiline koostisaine on tselluloos, lisaks ka biopolümeere. Kest - takist taimeraku liikumist, paljudele ainet läbimatu, paksenedes põhjust raku sisemuse hävimise. Põhilisi ül on raku ja kogu taime toestamine. Tugifunk täitmisel on olulised tugikoe rakud. Oluline roll kaitsefunk täitmisel. Puitunud vartel mood korkkude- vesi ja gaasid ei saa seda läbida. Selleks et kudedel säiliks gaasivahetus mood korkoesse lõved. Lisaks korkkoele on mõnedel ka korp, mis koos surnud rakkudest
On moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks. Biheeliks- DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. Biopolümeer- elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). Desoksüribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi (rasva) molekul, milles üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete
«ei saasta», «ökoloogiline» või muid selliseid väljendeid, mis viitaksid aine või valmistuse ohutusele või mis võiksid põhjustada aine või valmistuse ohtlikkuse alahindamise. Märgistusel esitatakse koostisainete nimetused järgmiselt: 1) väga mürgiseks («T+»), mürgiseks («T») või kahjulikuks («Xn») klassifitseeritud valmistuse puhul üksnes väga mürgiste, mürgiste või kahjulike koostisainete nimetused, kui koostisaine sisaldus valmistuses on suurem või võrdne kui sisaldus, mille alusel ained on klassifitseeritud kahjulikuks ohtlike ainete loetelus või käesoleva määruse 3. lisa B osa kohaselt; 2) sööbivaks («C») klassifitseeritud valmistuse puhul ainult sööbivate ainete nimetused, kui koostisaine sisaldus valmistuses on suurem või võrdne kui sisaldus, mille alusel ained on klassifitseeritud ärritavaks («Xi») ohtlike ainete loetelus või käesoleva määruse 3. lisa B osa kohaselt;
jagunemisel. · Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. · Taimeraku põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine. · Taimeraku tsütoplasmas arenevad suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. · Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud ka rakukestaga. · Rakukesta põhiline koostisaine on tselluloos. · Rakukesta funktsioonid: o Tugifunktsioon o Kaitsefunktsioon o Transportfunktsioon · Plastiidis on tärkliseterad. · Plastiidid jagatakse: o Rohelised kloroplastid o Kollased või punased kromoplastid o Värvusetud leukoplastid · Kloroplastid sisaldavad klorofülli. Nendes sisalduvad karotenoidid annavad nende viljadele värvuse. Seal paiknevad ka lamellid (membraanidest moodustunud kotjad moodustised).
Orienteeritud PVC sarnaneb välimuselt klaasiga kuid on tunduvalt kergem ja purunemiskindlam. Sel on head organoleptilised omadused, nt ei jää talle plekke ega anna ta kõrval maitset. Lisaks on selle materjali eeliseks madal hind ja väikesed permeatsiooniomadused toidu säilitamisel. Vastavalt lisaainete sisaldusele esineb kahte liiki polüvinüülkloriidi: UPVC, PVC-U (plastifitseerimata) ja PPVC, PVC-P (plastifitseeritud). Kuna PVC valmistamisel kasutatav koostisaine (vinüülkloriid) on toksiline, siis on rangelt reguleeritud selle sisaldus toiduga kokkupuutuvas materjalis. PVC on esimene plast, mida hakati kasutama toidu pakendamisel, näiteks pudelites. Kodumajapidamises laialdaselt kasutatavad „vakstud“ on enamasti polüvinüülkloriidist. Lisaks valmistatakse PVC-st kandikuid, kilesid, plekkpurkide sisepindasid, purgikaane tihendeid ja palju muud. Viimasel ajal on PVC kasutus tema ohtlikkuse tõttu vähenenud. 1
5. Defineerige kiu(tekstiilikiu) mõiste: Suure läbimööduga ja pikad, painduvad ja tugevad moodustised, mida kasutatakse tekstiilitööstuses. 6. Milliseid kiudude liike Te teate? 1. Looduslikudkiud ( Taimsed ja loomsed) 2. Tehiskiud (viskoos ja atsetaat) saadakse taimsete kiudude töötlemisel 3. Keemilisedkiud ( polüester ja amiidid) 7. Loomse päritoluga kiud on polüamiidkiud ja need koosnevad alfaamiinohapetest (siid ja vill) 8. Puuvillakiu põhiline koostisaine on tselluloos (aine nimetus) ja selle keemiline koostis on (valige õige!) (CH2-CH2-)n, (C6H10O5)n, , sisaldab rühma –CO-NH-; 9. Temperatuuri suhtes on puuvillakiud (valige ja kriipsutage alla) vastupidavad/ei ole vastupidavad? Põhjendage! Temperatuuri tõusmisel muutub riie pruuniks ja kiud katkevad. Puuvill on vastupidavam kui nilon 10. Taimseid tehiskiude saadakse (valige!) tärklise/tselluloosi keemilisel modifitseerimisel. 11
ja III Oksiidid on happelised Kuumutamisel metallidega, käitub oksüdeerijana Aktiivsemate metallidega (hapnik, kloor) käitub redutseerijana Fosfori vesinikühendid on tugevad redutseerijad Valge fosfor Helendab pimedas Fosforiaurude jahtumisel Keemiliselt küllaltki aktiivne, mürgine ja väga süttimisohtlik Punane fosfor Kihilise ehitusega Koosneb omavahel liitunud P4 püramiididest Tikutoosi süütepinna põhiline koostisaine Valge fosfor Punane fosfor Valem P4 Pn (polümeer) Valge vahataoline tahke aine, Füüsikalisi vees ei lahustu, lahustub Tumepunane tahke aine, ei lahustu vees omadusi hästi mõnedes orgaanilisetes lahustites ega orgaanilistes
RNA molekul osalevad molekulid, : DNA, RNA osalevad nukleotiidid, DNA, RNA osalevad ensüümid: RNA polümeraas toimumiskoht. - rakutuumas 6)Mis on promootor? ensüümi kinnitumiseks vajalik nukleotiidijärjestus 7)Mõisted: aluspaar, geen,-täielik nukleiinhape järjestus, mis on vajalik funktsionaalse valgu või RNA molekuli sünteesiks genotüüp - kõigi organismi kromosoomides paiknevate geenialleelide kogum kromatiin - Kromatiin on kromosoomi koostisaine, mis koosneb peamiselt DNA-st ja valkudest kromosoom - Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad nukleiinhapped-on biopolümeerid , mille monomeerideks on nukleotiidid 8)Millest koosnevad valgud? Koosnevad peamiselt kodeeritud aminohapete jääkidest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega 9)Mis on asendamatud aminohapped? Asendamatud aminohapped on aminohapped mida organism peab saama neid toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida.
fagotsütoosi käigus lõhustada ka suuri võõraid aineosakesi. Golgi kompleks- Valgu süntees. Toimub ainete sorteerimine ja pakkimine.osaled rakumembraani ja taimerakkude kesta moodustamisel. Kanalite ja põiekeste süsteem.kanalites toimub aunete vastuvõtmine ja transp ning põiekesed transpordivad. Rakutuum- membraaniga ümbritsetud ala rakus, kus asub pärilikkusaine. Tuumas on tuumake-rRNA ja ribosoomide moodustamine.Kromatiin-tuumas asuvate kromosoomide koostisaine, DNA ja sellega seotud valkude kogum. (pikad kriipsud) . Tuuma pinnal on poorid ja ribosoomid. Juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikkus ainet. 10% rakust, 2 membraani.
luksusesemeid.Alumiiniumi ei leidu looduses ehedana, st lihtainena. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiinium esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Levikult on alumiinium maakoores hapniku ning räni järel kolmandal kohal(massi järgi). Tähtsaim alumiiniumi tooraine on mineraalboksiit, mille põhiline koostisaine on alumiiniumoksiid Al2O3.Alumiiniumühendid on väga püsivad. Et saada neist metallist alumiiniumi, tuleb kasutada väga tugevaid redutseerijaid(- metalli saamisel metalli ühendist(oksiidist vms) tuleb ühendi koostisesse kuuluvad metalliioonid redutseerida metalliaatomiteks, st lihtaineks). Seepärast on alumiiniumi saamine keemiliste reaktsioonide abil keeruline ja kulukas. Alles siis, kui alumiiniumi õpiti tootma elektrivoolu abil(kasutades
biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidava organismis ensümaatilist , ehitulikku, transport- , retseptor- , regulatoorset, kaitse- , liikumis-, ja energeetilist funktsiooni. Kõigis organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. DNA molekul on kaksikahelaline biheeliks. Ta on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab oma nukleotiidses järjestuses pärilikku infot. Geneetilise info realiseerumine toimub toimub erinevate RNA molekulide kaasabil. DNA struktuur ja keemiline koostis. RAKU EHITUS JA TALITLUS Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Vastavalt rakutuuma olemasolule eristatakse eel- ja päristuumseid ( pro- ja eukarüootseid ) rakke
Taimerakk. Taimeraku põhilisteks iseärasusteks on plastiidide vakuoolide ja rakukesta esinemine. Rakukesta ehitus ja ülesanded . Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Noore raku kest on suhteliselt õhuke ja elastne , raku vananedes kest pakseneb. Kesta läbivad poorid , mille kaudu toimub raku ainevahetus. Ülesanded : 1. Tugifunktsioon- seda täidavad tugikoe rakud mis kuuluvad juhtkimpude ehitusse .Juhtkimbud ulatuvad juurtest varte ja lehtedeni ja toestavad kogu taime.Kõrgeim puu on californias kasvav 112m kõrgune ja 2700 aastane ranniksekvoia. 2. Kaitsefunktsioon - Tselluloos on väga vastupidav nii mehaanilistele vigastustele kui
· Na2O naatriumoksiid · FeO raud(II)oksiid · Fe2O3 raud(III)oksiid ehk diraudtrioksiid Happelised oksiidid on enamasti mittemetallioksiidid. reageerimisel veega moodustavad vastava happe. nimetuste andmisel kasutatakse eesliiteid, · CO2 süsinikdioksiid · SO3 vääveltrioksiid · N2O5 dilämmastikpentaoksiid Omadused (I) Vesi + happeline oksiid = hape H2O + SO2 = H2SO3 *veega ei reageeri SiO2 (liiva koostisaine) Vesi + aluseline oksiid = hüdroksiid H2O + Na2O = 2NaOH H2O + CaO = Ca(OH)2 *reageerivad ainult need aluselised oksiidid, millele vastavad vees lahustuvad alused. Omadused (II) aluseline oksiid+hape = sool + vesi Na2O + H2SO4 =Na2SO4 + H2O happeline oksiid+alus=sool+vesi SO2 + 2NaOH = Na2SO3 + H2O aluseline oksiid+happeline oksiid=sool Na2O+SO2=Na2SO3 Tuntumad oksiidid CO2 Süsinikdioksiid, ehk süsihappe
(nt kullese saba kadumine)Emaka taandareng sünnitusjärgselt.Metabolismi tagamine nälgimisel või dieedil. Millised organellid on taimedele ainuomased? Taimerakkudes ainuomased organellid: tsentraalvakuool ja plastiidid. Viimased jaotatakse kloroplastideks (rohelised), kromoplastideks (kollasest punaseni) ja leukoplastideks (värvitud või valged). Enamikul taimedel on rakud koondunud kudedeks. Kirjeldage rakukesta ehitust.Rakukesta ülesanded? Ehitus : kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Ehituses on veel mitmeid biopolümeere ja keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid, suur vee sisaldus, õhuke ja elastne. Ülesanded : kaitse, tugi, transport, ühendab
sarvkihi -veesisaldust. humektandid, nagu glütseriin, uurea ja alfa-hüdroksühapped lisavad vett sarvkihti väljastpoolt ja soodustavad vee peetumist sarvkihis. Kõrgemates kontsentratsioonides on AHA-hapetel ka kooriv ja ketendust vähendav toime. Vigastatud nahale kandmise järgselt võivad uurea ja AHA-happed kipitada. Looduslikud nahahooldusvahendid Kosmeetika- ja tualetttoodete valmistajatel on kasutada üle 7000 koostisaine. Peaaegu 1000 neist on lõhnakemikaalid, enam kui 1000 neist koostisainetest on teatud oma kahjuliku mõju poolest inimese kehale ning umbes 1000 kõikidest koostisainetest võivad olla saastunud vähki tekitavatest kemikaalidest. Nahk on keha suurim organ ning kuni 60% sellest, mis me paneme oma nahale, imendub meie organismi. Eestis toodetud nahahooldusvahendid sisaldavad rikkalikult eestimaiseid tooraineid näiteks
Tekstiilitööstuses kangaste värvimisel ja viimistlemisel. 5. Kuidas nimetatakse rahvapäraselt glükoosi ja fruktoosi? Põhjenda. Glükoosi viinamarjasuhkruks, sest seda leidub palju viinamarjades. Fruktoosi puuviljasuhkruks, sest leidub palju puuviljades. 6. Kus leidub tärklist ja tselluloosi? Tärklist taimede seemnetes, mugulates, juurtes ja vartes. Tselluloos on looduses levinum org. Aine. Peamine koostisaine taimede rakukestades. Kõige puhtamal kujul leidub seda puuvillas. 7. Kuidas tõestatakse tärklist? ??? Tärklise tõestamiseks kasutatakse reaktiivina joodi. 8. Kus leidub sahharoosi? Suuremal määral leidub teda suhkrupeedis, maisis, vahtra- ja kasemahlas ja suhkuoroos. 9. Kuidas toodetakse sahharoosi???? Peamiselt suhkruroost ja suhkrupeedist. 10. Kuidas nim veel laktoosi? Kus teda leidub? Kuidas toodetakse? Nimetatakse veel piimasuhkruks
Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest.Tsentrosoom paikneb rakutuuma läheduses. Moodustab rakujagunemisel kääviniite. Tagab kromosoomide võrdse lahknemise. 2. Millised organellid on taimerakkudele ainuomased? Rakukest, vakuoolid, plastiidid ( rohelised kloroplastid, kollased või punased kromoplastid ,värvusetud leukoplastid ) 3. Kirjelda rakukesta ehitust. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Kesta läbivad poorid mille kaudu toimub raku ainevahetus.Noore raku kest on suhteliselt õhuke ja elastne, raku vananedes kest pakseneb, poorid ahenevad. 4. Rakukesta tähtsus. Raku ja kogu taime toestamine, tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon. 5. Plastiidie ehitus ja nende ülesanded. Plastiidid on kahemembraabsed ovaalsed organellid mis annavad taimeosadele erineva värvuse. Plastiide on kolm rühma :
RNAl on esimest järku struktuur. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises tagavad geneetilise info realiseerimise. Informatsiooni RNA e mRNA (massenger) toob geneetilise info rakus asuvatest kromosoomidest tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. Transport RNA e tRNA ribosoomidesse saabunud imfo lahtimõtestamine. Ribosoomi RNA e rRNA kuulub ribosoomi koostisesse ja osaleb valgusünteesis. DNA ja RNA on nukleiinhapped, mis on kõigis organismides. DNA on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab pärilikku infot. Geneetilise info realiseerimine toimub RNA kaasabil. Rakus on vett üle 80% - hea lahusti, osaleb mitmetes keemilistes reaktsioonides, aitab säilitada organismisisest püsivat temp. Ebasobivates tingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. Rasvade lagundamisel vabaneb 2* rohkem energiat kui valkude oksüdeerimisel. Desoksüribonukleiid on DNA monomeer. Aminohape on valgu polümeer. DNA kuulub kromosoomide ehitusse, molekul on kaheahelaline biheeliks
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevad taimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistel päristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad.
elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidi, vitamiinid) BIOPLÜMEER- Organismides moodustuv polümeer(valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid) DENATURATSIOON- Valgu kõrgemat(neljandat, kolmandat ja teist) järsku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-(DNA)- biopolümeer, mille monomeerideks on deksoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoonide põhiline koostisaine. DESOKSÜRIBONUKLEOTIID- DNA monumeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel DESOKSÜRIBOOS- Viiesüsinikuline monosahhariidid, mis esineb pealmiselt DNA koostises. ENSÜÜM- Biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. FOSFOLIPIIDID- Rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi(rasva) molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga.
kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi. Murenemine on mullateke eeltingimus ja toimub kõikjal, nii kõrgmäestikus kui ka lauskmaal. Murenemise käigus kivimid peenestuvad ning lähtekivimile hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikalist murenemist ehk rabenemist soodustavad temperatuuri kõikumine, vaja oleks ka mineraalaineid, keemiline ja mineraloogiline koostisaine. Toimub soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Keemiline murenemine ehk porsumine, selle käigus kivimi keemiline koostis muutub ning eralduvad lahustuvad ained. See tuleneb palavast kliimast, ning rohkestest sademetest (marmorskulptuuride säilitamise probleem). Muld koosneb: õhust, veest, toitainetest, lähtekivimitest, huumusest. Muld tekib murenemiskooriku pindmises kihis. Kliimamõju mullatekkele tundras, stepis, leht-ja okasmetsas: kliima tundras on jahe,
oleval kosmeetikatootel ära märkima, mida täpselt mingi toode sisaldab (nn. INCI- nimekiri = International Nomenclature of Cosmetic Ingredients). Nii saab igaüks teada või järele vaadata, mis aineid täpselt vastav toode sisaldab. Kahjuks ei ole tarbija elu INCI nimekirjaga sugugu kergeks tehtud, kuna see on ainult ladina ja inglise keeles ning seadus ei nõua selle tõlkimist vastavasse riigikeelde. Alates 1% toote üldkogusest aga ei ole ainete järjekord enam tähtis. Nii võib olla koostisaine, mille sisaldus on ainult 0,003% üldkogusest, koostisaine ees, mille sisaldus on näiteks tervelt 0,98%. Taimsete koostisosade puhul jääb ebaselgeks, milliseid taimeosi täpselt on kasutatud - kas taime lehti, juuri või hoopis vilju, sest neil kõigil on erinev toime - ning kas tinktuurid-tõmmised põhinevad alkoholil või veel. Lõhnainete alt võib tihti leida ainult mõisted "Parfum", "Aroma" või "Fragance", sellest infost ei piisa aga allergia all
muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel Vaegmoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel Mutatsioon - muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus Mutant- Mütseel- seeneniidistik Mükoriisa- sümbioos senneniidistiku ja taimejuurte vahel Nukleiinhape- viiruse koostisaine Ontogenees- areng viljastumisest surmani Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Platsenta - imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaufu loode on ühenduses emasorganismiga Proteiin- valk Sugukromosoom - isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osadel taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X ja Y
permeatsiooniomadused (Permeatsioon on materjali omadus, mille korral on nii auru, gaasi, vedeliku kui ka tahke aine molekulidel võimalus liikuda vabalt läbi materjali; selle juures ei toimu materjalis keemilisi ega füüsikalisi muutusi.) toidu säilitamisel. Vastavalt lisaainete sisaldusele esineb kahte liiki polüvinüülkloriidi: UPVC, PVC-U (plastifitseerimata) ja PPVC, PVC-P (plastifitseeritud). Kuna PVC valmistamisel kasutatav koostisaine (vinüülkloriid) on toksiline, siis on rangelt reguleeritud selle sisaldus toiduga kokkupuutuvas materjalis. Kui sellest toodetakse torusid, siis nimetatakse teda lihtsalt plastiks. Kui aga jäiga lehena, siis nimetatakse vinüülplastiks. PVC omadused ja tehnilised andmed Polüvinüülkloriidil on head dielektrilised ja plastilised omadused. Samas on PVC väike temperatuurikindlus laguneb üle 100ºC juures. Polüvinüülkloriid ei ole vastupidav
Kool õppesuund rühm nimi Mahl Referaat Juhendaja: Kuressaare 2012 Mida mahl sisaldab? Marjad ja puuviljad, millest mahla valmistatakse, sisaldavad ca 7090% vett, seega on ka mahla peamine koostisaine vesi. Mahla energiahulga annavad temas leiduvad süsivesikud.Keskmiselt on see 100 g kohta 45 kcal. Kõige energiarikkamad on smuutid, kus 100 g energeetiline väärtus on 60 kcal. Köögiviljamahlade energiahulk on keskmiselt 25 kcal. Kõige süsivesikuterikkamad ja enam energiat andvad mahlad on viinamarja-, pirni- ja õunamahl. Mahlad, eriti aga smuutid, on arvestatav kiudainete allikas. Kiudained omakorda on vajalikud
nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Mitokondrite põhiülesanne on rakkude varustamine energiaga. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paikenvast silindrilisest tsentrioolist (kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest). 3. Taimerakk Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos, lignin, pektiin. Rakukestal on tugifunktsioon (tugikoe rakud), kaitsefunktsioon (tselluloos), transportfunktsioon (juhtukude) Taimerakul puudub vereringe, seda asendab neil juhtkude Eristatakse kolme rühma plastiide: · Kloroplaste- sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, oluline FS-sil, paiknevad lehtede rakkudes. Täidetud valgulise vesilahusega ehk stroomaga, stroomas on lamedad kotikesed ehk lamellid, lamellides on roheline värvaine ehk klorofüll
koosnevad organellid. -) Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. -) Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. -) Valgu ja rRna molekulidest koosnevaid kehakesi rahu tsütoplasmas nimetatakse ribosoomideks. Nad on kaheosalised ja neil puudub membraan. -) Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud bakteritoksiine. -) Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. -) Rakumembraan koosneb põhiliselt valkudest ja fosfolipiididest. -) Kõik seened on eukarüootsed, sest sarnaselt looma- ja taimerakkudele paikneb nende tsütoplasmas üks või mitu rakutuuma. -) Mikroskoobi kõige olulisem osa optiline süsteem ehk läätsede süsteem on esindatud okulaari ja objektiividega. -) Kromoplastides sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranzi ja punase värvuse.
annaabi.ee 
